1. Maad ümbritsev elu sisaldav kiht 2. Tuuma poolvedel sisu 3. Varustab rakku energiaga 4. Ainult sellel on olemas nii vakuool, plastiidid kui ka rakukest 5. Seeneniidistik 6. Rohelise värvusega plastiid 7. Kes avastas imetaja munaraku? 8. Organell, mis avastati 1953. a. Pannakse kokku tuumakeses 9. Väikseim üherakuline organism 10. Puuviljade magus või hapu maits tuleneb sellest, et nende ........ Sisaldavad vees lahustunud suhkruid ja orgaanilisi aineid 11. Päristuumne rakk 12. Kes avastas, et kõik organismid on rakulise ehitusega? 13. Pagaripärm paljuneb mittesuguliselt ......... teel. 14. Lagundab makromolekule. 15. Loomarakkudes on neid kuni kümmekond, taimerakus võib aga arv ulatuda mõnesajani. Avastati 1898. a. 16. Puravik on ....... . 17. Inimese ehituses saab eristada nelja põhilist koetüüpi: epiteel-, side-, närvi- ja ........kude 18. Eukarüoot 19. Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. 20
lihastel. · Liikumis- ja tugielundkond koosneb luudest koos neile kinnituvate lihastega, mis toestab ja kaitseb inimese keha ning võimaldab liikuda. · Skelett hoiab inimest ühes tükis ja toestab. Lihased võimaldavad meil ennast liigutada. 5. Millistest ainetest koosnevad luud, milline on nende ainete tähtsus luude koostises ja mis juhtub luudega juhul, kui neid aineid jääb luudes vähemaks (võimalik graafiku ülesanne, kus tuleb välja lugeda, milline muutus toimub inimese luude ehituses, ning mis on muutuse tagajärjed). Põhjenda luude koostises toimuva muutuse põhjal vanas eas sagenevaid luumurde. · Luu koostis-Luurakud, rakuvaheaine. Luudes on nii mineraalaineid kui ka orgaanilisi aineid. Mineraalained annavad luudele kõvaduse, orgaanilised ühendid elastsuse.
mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. · Rakku ümbritsev õhuke rakumembraan koosneb kahes kihis paiknevatest fofolipiidide molekulidest ja valkudest transportvalgud ja retseptorvalgud. · Valgu molekulid paiknevad fosfolipiidide peal või vahel. · Peale nende sisaldab loomarakk ka kolesterooli. · http://cwx.prenhall.com/bookbind/pubbooks/silverthorn2/medi alib/Image_Bank/CH03/FG03_05.jpg · (Membraan on poolläbilaskev, s.t see laseb aineid läbi valikuliselt.) · (Rakumembraani läbivad mõlemas suunas anorgaaanilised ja orgaanilised ained.) · Ülesanne: Membraani vahendusel toimub aine energia- ja infovahetus raku ja väkiskeskonna vahel. · Ainete liikumiseks eristatakse aktiivset - selleks kulutab rakk energiat ja passiivset - energiat pole vaja transporti. · Aktiivseteks on transportvalgud. Need valgud ei juhi läbi membraani mistahes aineid vaid kindlaid ühendeid. Selleks kulub
2). tsitraadi püroviinamarihape CO2 -------- mitokonder tsükkel 3). O2 ja 2 NAD H2O 36 ATP mitokonder hingamisahela reaktsioon ATP adenosiintrifosfaat (tri- st ühendis on kolm fosfaati) ADP - adenosiindifosfaat ül: - energia talletamise: ADP + energia = ATP - energia ülekanne: ATP energia + ADP autotroofid organismid kes suudavad ise fotosünteesi käigus sünteesida omale orgaanilisi aineid. N: Taimed , vetikad, samblad heterotroofid- organismid kes hangivad eluks vajalike aineid väliskeskkonnast, mitte ei tooda ise. N: Loomad, seened, bakterid. aeroobne glükolüüs toimub rakus kus on küllaldaselt hapniku (hingamisahela reaktsioonis lähte aineks hapnik) anaeroobne glükolüüs toimub rakus, kus ei ole piisavalt hapniku. Tekkib käärimine, mille tulemuseks on piimhape (lihase valu) või etanool. FOTOSÜNTEES CO2 + H2O = C6H12O6 + O2 + H2O
Aldehüüdid ja ketoonid ning nede nimetused Aldehüüdrühmaks nimetatakse karbonüülrühma, mis on seotud ühe vesiniku ja ühe süsiniku aatomiga. Aldehüüdideks nimetatakse aineid , mis sisaldavad aldehüüdrühma. Ketorühmaks nimetatakse karbonüülrühma ,mis on seotud kahe süsinuku aatomiga,. Ketoonideks nimetatakse aineid, mis sisaldavad ketorühma. Aldehüüdid ja ketoonid on karbonüülühendid. Aldehüüdide tunnuseks on liide -aal, mis lisatakse tühiühendi nimetusele. Näited. 1)CH3CH2CHO > propanaal 2)CH3CH2CH2CH2CH2CHO > Heksanaal Kõik mis on aal liite eest oleneb süsinikude(C) arvust. Nimetused on järgmised. Kui ahelas on 1 süsinik(C) > Meta- Kui ahelas on 2 süsinik(C) > Eta- Kui ahelas on 3 süsinik(C) > Propa- Kui ahelas on 4 süsinik(C) > Buta- Kui ahelas on 5 süsinik(C) > Penta-
PROTSESSIDEGA. RIBOSOOMID: EHITUS 2-OSALISED (KOOSNEVAD RIBOSOOMI-RNA JA VALGU MOLEKULIDEST); MITOKONDRID JA KLOROPLASTID SISALDAVAD RIBOSOOME; TALITLUS RIBOSOOMIDES TOIMUB VALKUDE SÜNTEES; RIBOSOOME SISALDAVATES RAKUORGANELLIDES SÜNTEESITAKSE NEILE VAJALIKKE VALKE; RIBOSOOMID PANNAKSE KOKKU RAKUTUUMAS OLEVATES TUUMAKESTES. LÜSOSOOMID: EHITUS ÜMBRITSETUD ÜHEKORDSE MEMBRAANIGA; ÜHED LÜSOSOOMID SISALDAVAD ENSÜÜMVALKE, TEISED LAGUNDAVAD AINEID JA NEID LÕHUSTAVAID ENSÜÜME; TALITLUS LÜSOSOOMIDES LÕHUSTATAKSE AINEID ; LÜSOSOOMIDES LAGUNDATAKSE MAKROMOLEKULE JA OTSTARBE KAOTANUD RAKUSTRUKTUURE, KA FAGOTSÜTEERITUD AINEOSAKESI. GOLGI KOMPLEKS: EHITUS KOOSNEB ÜKSTEISE KOHAL ASUVATEST PLAATJATEST TSISTERNIKESTEST, PÕEIKESTEST JA NEID ÜHENDAVATEST KANALIKESTEST; ÜMBRITSETUD MEMBRAANIGA; TALITLUS SEAL JÕUAB LÕPULE VALKUDE TÖÖTLEMINE NING NENDE PAKKIMINE SEKREEDIPÕEIKESTESSE JA LÜSOSOOMIDESSE; GOLGI
Maa kui süsteem 1. Mis on süsteem, alamsüsteem, avatud ja suletud süsteem, staatiline ja dünaamiline süsteem, energiabilanss? Süsteem- omavahel seotud objektide terviklik kogum Alamsüsteem- maa kui süsteem on Päikesesüsteemi alamsüsteem, elementideks on kihid ehk sfäärid Avatud süsteem- süsteem, mille objektid vahetavad väliskeskkonnaga aineid ja energiat Suletud süsteem- süsteem, mille objektid vahetavad väliskeskkonnaga ainult energiat, aga mitte aineid Staatiline süsteem- jäik süsteem, mis ei muutu Dünaamiline süsteem- muutuv, enamus süsteeme looduses on dünaamilised, kuigi nende muutumise kiirus on väga erinev Energiabilanss- saadava ja kuluva energia võrdlev struktuurkokkuvõte 2. Kirjelda Maa teket. Maa tekkis umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Sel ajal tiirles Päikese ümber
10. Laborinõud. Katseklaasid, keeduklaasid, kolvid, mõõtenõud, portselananumad 11. Keemiliste ainete tähised (mürgine, keskkonnaohtlik jt) Vaata õpikust. 12. Keemilise reaktsiooni tunnused. Värvuse muutus, lõhna teke, sademe teke, gaasimullide teke, soojuse eraldumine, valgusefekt 13. Keemilise reaktsiooni kulgemise tingimused. Lähteainetele lisaenergia andmine, kuumutamine, süütamine, valgustamine, elektrivoolu läbijuhtimine. 14. Ainete omadused mille poolest võrreldakse aineid? Aineid võrreldakse aine oleku, tiheduse, värvuse, aine elektri ja soojusjuhtivuse, kõvaduse ja tugevuse ning lõhna poolest. 15. Mida näitab aine kõvadus, tugevus, tihedus jt? Aine kõvadus iseloomustab vastupidavust lõikamisele või kriimustamisele, tugevus iseloomustab vastupidavust painutamisele, venitamisele või survele. Aine tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga ainekoguse mass
Klorella -> vesikirp -> ahvena maim -> haug 4) Koosta tabel rohevetikate, punavetikate ja pruunvetikate sarnasuste ja erinevuste kohta. Vetikad Sarnasused Erinevused Rohevetikad Kõik elavad vees, kõigil Rohevetikas elab madalal fotosünteesib peaaegu rannavees, teised elavad kogu keha, imavad vett ja sügavamal. Erinevad värvuse Pruunvetikad vees lahustunud aineid poolest. Pruunvetikad kogu keha pinnaga. meenutavad maismaataimi, punavetikad on vormirohked, rohevetikad meenutavad Punavetikad rohelisi aasu. 5) Nimeta vetikate kasvukohti. Vetikate kasvukohad: · Veekogus: mage- ja merevees · Niiskel mullal · Puutüvedel Osad vetikad:
Nimetatakse ka parafiiniks. Alkaani tunnuseks on liide aan. (metaan, etaan, propaan, butaan, pentaan, heksaan, heptaan, oktaan, nonaan, dekaan,..) Tüviühend süsinikuaatomite struktuur, millega on seotud ainult vesinikuaatomid. Teisisõnu peaahel. Radikaal molekulid või aatomid, mille elektronkihis asub paardumata elektron. Ehk osake, millel on üksik paardumata elektron. Pürolüüs Aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel. Püsolüüsi tulemusena tekib väga erinevaid aineid. Orgaaniliste ainete kuumutamisel õhu juurdepääsuta saadakse mitmeid lenduvaid aineid, sh veeauru. Tihti või täheldada aine söestumist, polümeersete ainete teket ja teisi kõrvalprotsesse. Pürolüüsiprotsess on ka tahkete kütuste nt põlevkivi utmine. Täielik põlemine - toimub piisava hapnikuhulga olemasolul. Hapniku puudujäägi korral pole põlemine täielik. Füüsikalised omadused Vastavalt süsinikahela pikkusele ja selle ehitusele on alkaanid gaasilised, vedelad või tahked.
keemiliste ühendite koostistesse nad kuuluvad? Hapnik (O), Süsinik (C), Vesinik (H), Lämmastik (N). Nad kuuluvad valkude, lipiidide, nukleiinhapete ja sahhariidide koostistesse. 2. Millises kaalulises vahekorras vajavad organismid mikro- ja makroelemente? Mikroelemente vajatakse alla 0,5 mg ja makroelemente rohkem kui 0,5 mg. 3. Võrrelge peamiste anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite sisaldust rakus. Rakus on anorgaanilistest ainetest 80% vett ja 1,5% muid anorgaanilisi aineid. Orgaanilisi aineid on 14% valkude koosseisus, 2% lipiidide koostises ja sahhariidide koostises on 1% organismi orgaanilistest elementidest. Nukleiinhapped ja teised madalmolekulaarsed ühendid moodustavad ülejäänud orgaanilise aine. 4. Milles seisneb vee bioloogiline tähtsus? Vesi osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides ja on hea lahusti. Samuti on veel hea soojusmahtuvus, mis aitab hoida püsivat keha temperatuuri. 5. Tooge näiteid katioonide tähtsusest eri organismides.
kahjulik. Olemas on erinevad kiirguse liigid: alfa-, beeta- ja gammakiirgus. Röntgenikiirgus on ioniseeriv kiirgus, kuid see pole radioaktiivsuse tagajärg. Aktiivsus: Aktiivsust võetakse ioniseeriva kiirguse mõõduks. Selle ühik on bekerell (Bq). 1 bekerell on hästi väike ühik. Kunstlik kiirgus: Ioniseerivat kiirgust kasutatakse ka meditsiinis. kiirguse tuntuim ja praktilist kasu toov vorm on röntgenkiirgus. Tuumaenergia tootmisel kasutatakse radioaktiivseid aineid ja samas tekib neid seal ka juurde. Mõned neist on sellised, mida looduses ei ole. Tavaliselt need ained loodusesse ei pääse. Kuid siiski on juhtunud tuumaõnnetusi, kus on loodusesse paisatud palju radioaktiivseid aineid. Eestis võivad kahjulikuks muutuda punktkolded prügimägedel ja teistes kohtades. Kiirguse mõju tervisele: Kiirguse põhjustatud tervisekahjustusi võib määrata kiiritusdoosi abil. Mida vähem kiiritust inimene saab, seda vähem tekib rakukahjustusi
Tema kasutab erinevaid mürke ja kemikaale, näiteks kui looduses hakkab vohama mingi kahjulik taim, siis tuleb need vastavate mürkidega hävitada, et need ei segaks teiste taimede kasvu. Viimaseks tähtsaks keemiga seotud isikuks minuarvates on keemia õpetaja. Temal on tähtis roll keemialastes teadmistes. Kuna tema õpetab õpilastele keemiat, siis tema peab väga hästi teadma mida ta räägib ja teeb. Nii on ka katsetega, peab tundma kõiki aineid, mida millega võib segada, et ei tekiks ohtliku olukorda ega koguni plahvatust. Kokkuvõtteks on keemiaga seotud ameteid ja elukutseid väga palju. Kõikidel ametitel töötavad isikud peavad teadma ja tundma erinevaid keemilisi elemente, aineid, nende omadusi, reaktsioone ja ohte. Reivo Soots
Meristeempaljundus- rakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks.Hübriidoomtehnoloogia kasutamine-*Haiguste tuvastamiseks (Nt: viirused); meditsiini ja loomaravi diagnostikas,*Antigeenide saamiseks (Nt: rasedustest),*Monogloonsete antikehade kasutamine ( Nt: nakkushaiguste ja vähi raviks) . Biotehnoloogia- rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimesele vajalikke aineid. (Peamiselt bakterid, seened ). Geenitehnoloogia- biotehnoloogia haru, kus eesmärgi saavutamiseks viiakse geene ühest organismist teise või muudetakse muul viisil. Hübridoomtehnoloogia- somaatiliste rakkude hübriidimise meetod monokloonsete antikehade tootmiseks Süstemaatika- teadusharu, mis rühmitab organisme sarnasuse alusel. Süstemaatika üksused: Riik- loomad ( kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad), taimed ( kattseemnetaimed, paljasseemnetaimed,
Organismide koostis Iga elusorganismi koostises on nii orgaanilisi kui anorgaanilisi aineid. Organismides esinevad peaaegu kõik samad elemendid, mis eluta looduseski. Rakkude keemiline koostis. Erinevad rakud sarnanevad üksteisega mitte ainult ehituselt, vaid keemiliselt koostisest. Kõige erisugusemad rakud- taimede ja loomade omad- sisaldavad kui mitte samu, siis vähemalt väga sarnaseid aineid üsna ühesugustes hulkades. See asjaolu viitab rakkude põlvnemise ühtsusele. Kõige rohkem sisaldab rakk hapnikku, süsinikku, vesinikku ja lämmastikku. Tunduvalt vähem on rakkudes kaaliumi, väävlit, fosforit, kloori, magneesiumi, naatriumi, kaltsiumi ja teisi elemente. Selliseid elemente (Fe, Zn, Cu, I, F) mida rakkudes leidub ülivähe on kokku 16 kuid rakud siiski vajavad neid need on mikroelemendid. Raku koostisse kuuluvad needsamad elemendid, mis esinevad eluta kehades. See
Bioloogia IV Aine- ja energiavahetus Organismid vajavad elutegevuseks mitmesuguseid orgaanilisi aineid (sahhariide, valke, lipiide, vitamiine jt), kuid neid kõiki ei ole looduses valmis kujul. Iga organism sünteesib talle ainuomaseid orgaanilisi aineid ise, milleks kasutab lähteainena kas eelnevalt ise sünteesitud molekule või orgaanilisi ühendeid väliskeskonnast. Sünteesiprotsessideks vajalik energia, saadakse kas väliskeskkonnast või toidus leiduvast orgaaniliste ainete sünteesiks. Selle alusel jagatakse organismid autotroofideks ning heterotroofideks. 1. Aine- ja energiavahetuse põhijooned Autotroofide põhiosa moodustavad rohelised taimed. Nad sünteesivad elutegevuseks
millal aitab ning millal oleks vaja lõpetada nende ainete tarvitamisega. Aga kahjuks tihtipeale on just vastupidi. Mõnuained tekitavad väga kiiretsi endast sõltuvust ning kui sa nende küüsi oled kord sattunud on neist väga raske lahti öelda. Oma uurimistöös sean ma endale neli eesmärki: · Esimeseks ülesandeks on uurida sõltuvusainete ajalugu. Kuidas tarvitati neid siis ja millistel eesmärkidel. · Teiseks uurin ma erinevaid narkootilisi aineid, mis on meie ühiskonnas kõige levinumad. Järgnevalt kirjeldan nende väimust, levikut, kahjulikkust, jne. · Kolmandaks kirjeldan ma erinevaid tundemärke, mis ilmnevad noortel sõltuvuse korral. Samuti uurin ka erinevaid etappe sõltuvusravis. · Oma töö uurimusliku osa olen koostanud küsimustikuna, kus noored said vastata erinevatele küsimustele, mis on seotud mõnuainete tarvitamisega.
Veredoping on sportlase vere hemoglobiinisisalduse tõstmine vereülekande teel, kui seda ei tehta ravieesmärgil. Geenidoping on geenmanipulatsioon, mille tõttu on sportlasel paremini arenenud lihased vm organid. Geenidoping võib olla ka kaasasündinud genoommutatsioon. KEELATUD AINETE KLASSID SPORDIS a) stimulaatorid b) narkootikumid c) anaboolse toimega ained d) diureetikumid e) hormoonid, nende analoogid ja mimeetikud Keelatud on tarvitada kõiki aineid, mis kuuluvad ülaltoodud klassidesse, vaatamata sellele, et kõikide ainete nimetused ei ole äratoodud näidisnimekirjas. Seetõttu on kasutusele võetud termin-" ja nendega sarnased ained " . See termin iseloomustab ravimeid, mis on seotud vastavate aineklassidega oma toime ja/või keemilise struktuuri poolest. Stimulaatorid: - Kokaiin, mis on ka tugevatoimeline narkootikum. - Kofeiin, efedriin, strühniin vähendavad väsimust, tekitavad inimesel elevusetunde,
13 Puhastusained Olga Komleva 021MT Cif Cream Cif Cream mis sisaldab mikroosakesi, eemaldab kangekaelsemagi mustuse kogu majas. Vähem pingutust- suurepärane hoolitsus pindade eest. Kasutamine: kandke niiske svammi või lapiga puhastatavale pinnale, pühkige mustus ära ning loputage. Koostisained: < 5% anioonseid pindaktiivseid aineid, mitteioonsed pindaktiivseid ained, seep, lõhnaaine, Limonene, Butylphenyl methylpropional. 14 Puhastusained Olga Komleva 021MT Clin Anti-Fog Uduvastane klaasipindade puhastusvahend See sobib vannitoas peeglite ja klaaspindade puhastamiseks. Teeb puhastavad pinnad säravpuhtaks ja ei jäta triipe.
Mille alusel jaotatakse organismid autotroofideks ja heterotroofideks?Vastavalt süsinikallikale. Heterotroofide süsiniku allikaks on orgaanilised ühendid. Autotroofide süsiniku allikas on süsihappegaas. Kust saavad autotroofid energiat?Põhiosa moodustavad rohelised taimed. Nad sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Kust saavad autotroofid orgaanilisi aineid?Nad saavad esmase orgaanilise aine fotosünteesiprotsessis. Glükoos on paljude teiste orgaaniliste ühendite sünteesi lähteaine. Nimeta autotroofe Taimed, kemosünteesijad, vetikad Kust saavad heterotroofid energiat?Toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Kust saavad heterotroofid orgaanilisi aineid?Väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas). Nimeta heterotroofe Inimene, loomad, seened, enamus bakterid
Elu omadused Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Milles väljendub elu organisatoorne keerukus? Suur osa organismides olevatest ainetest esineb ka väljaspool neid organisme. Kuid on ka selseid aineid, mis moodustuvad ainult organismides(sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt). Neid nimettatakse biomolekulideks. Nende ehitus on palju keerulisem ja neil on mitmekesisemad omadused kui eluta keskkonnas esinevatel ühenditel. Elusorganismide keerukam organiseeritus algab biomolekulidest. Elusloodusele on omane mitmetasemeline organiseeritus, mis väljendub nii raku, organismi, liigi ja ökosüsteemi tasandil. Elu organisatoorne keerukus ei avaldu vaid
Eristatakse nelja kohe põhitüüpi: 1) epiteelkude e. kattekude 2) sidekude 3) lihaskude 4) närvikude 1) Epiteelkude katab nii sise- kui välispindu ning piiritleb organeid. Rakud on tihedalt üksteise kõrval ja vaheainet on vähe. Vahetult tema all on kollageenmembraan, mis toetab teda ja seob selle sidekoega. Naha epiteel kaitseb keha. Sisekõrva epiteelirakud võtavad vastu välisärritusi. Higinäärmete epiteelirakud eritavad aineid. Neeru epiteelirakud väljutavad jääkaineid. Soole epiteelirakud imavad toitaineid. 2) Sidekoe nimetus tuleneb selle siduvast ja koondavast ülesandest. Tal on palju alaliike: 1) kohev sidekude (seob kudesid ja organeid) 2) fibrillaarne sidekude (moodustab kõõluseid) 3) rasvkude (on varuaineks, pehmendab lööke, rakud on rasvarikkad) 4) kõhrkude (elastne, moodustab tugistruktuure)
aru saada, kumb meist on õppinud isesõitvate elektriautode ning kumb Moskvitšide ajastul. Vananenud õppekava pole kohe kindlasti mitte vaid minu kooli probleem. Gümnaasiumi riiklikus õppekavas õppeainetena kohustuslikud kursused ongi vaid n-ö kõige elementaarsemad ehk need, mida on õpetatud juba aastakümneid. Tänapäeval ju lihtsalt üritatakse rõhuda sellele, et iga gümnaasium saaks ise valida spetsiifilisemaid aineid. Kuigi olen igati nõus sellega, et noored peaksid saama valida juba gümnaasiumis, milliseid aineid nad õppida soovivad, siis tihti lisanduvaid valikuvõimalusi ära ei kasutata. Isegi kui kool võimaldab õpilasel valida programmeerimis- või ettevõtluskursuseid, siis motivatsioon neid aineid tegelikult ka õppida on küllaltki vähestel. Gümnaasiumi saab ju lõpetada ka ilma valikaineid valimata, õppides vaid „vanu häid“ matemaatikat, keeli, sotsiaalained ja loodusaineid.
Ära hoidmaks selle riknemist, tuleks tegeleda mitmete vabaaja veetmis võimalustega ning hoida ennast. Elu tervemaks muutmiseks on mitmeid erinevaid võimalusi. Tervise jaoks kõige olulisemaks asjaks on toitumine. Õige ja tervislik toitumine aitab igati hoida tervist. Tänapäeval on väga palju rämpstoitu, mida inimesed söövad igapäevaselt. Igas väiksemaski toidus, mida poest ostame, on sees väga mitmeid keemilisi aineid, mille hulgas ka säilitusained. Need omakorda muudavad inimese tervisliku olukorra nõrgemaks, sest organism vajab mitmeid vitamiine, mis tugevdavad immuunsüsteemi. Mitmed arstid ja teadlased soovitavad päevas süüa mitmeid puu- ja juurvilju, kust saab kätte vajaliku koguse aineid, mida tervis vajab. Mida vähem tarbida erinevaid burgereid, kartulikrõpse, limonaade, seda paremini peab tervis vastu. On välja
Väike vereringe parem vatsake>rikatub hapnikuga>vasak vatasake.veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes, mis koosneb vereplasmast ja selle hõljuvatest vererakkudest.punased vererakud(erütrotsüüdid)(kõige rohkem, hapniku transportimeine)valged vererakud(leukotsüüte)(võitlus võõrkehade ja võõrmikroobidega)vereliistakud(trombotsüüte)(osalöevad vere hüübimises)haava kinni kasvamine:tuleb vereliistakud>eraldavad aineid mis käivitavad hüü. Vajaliku kee, protes>tekib fibriin>moodustavad tiheda võrgustiku.Vere ül:organismis aineid edasi kanda, organismi kaitsta, temp ühtlustada.
11. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam lipiididest. 12. Riboos on monosahhariid. 13. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt energia saamiseks. 14. Valgu monomeerid on aminohapped. 15. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad ansüümid. 16. DNA molekulide ainuomast teist järku struktuuri nimetatakse biheeliksiks. 17. Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks. 18. Glükoos kuulub polüsahhariidide tärklise ja tselluloosi koostisesse. 19. Inimese sisesekretsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse hormooniks. 20. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt energ ja ehituslikku funktsiooni. 21. AIDS-i põhjustab HIV viirus. 22. Kõik valgud on moodustunud amino happe jääkidest, mis polüpeptiidahelas on omavahel ühendatud peptiitsidemetega. 23
4. Kirjuta loetelust välja puhtad ained ja ainete segud: a) limonaad b) hapnik c) pronks d) merevesi e) paber f) destilleeritud vesi g) keedusool 5. Mida iseloomustab aine tugevus ja mida aine kõvadus? 6. Katsevahendid. 7. Milleks kasutatakse keeduklaasi, katseklaasi, kolbi, mõõtesilindrit, portselankaussi, portselantiiglit, tiiglitange, uhmrit, spaatlit, piirituslampi. 8. Kuhu tuleb katseklaasi ava suunata kuumutamise ajal? 9. Milliseid aineid ei tohi hoida leegi lähedal? 10. Miks on vaja kuuma katseklaasi hoida katseklaasihoidja abil? 11. Miks on soovitatav katsete tegemisel võtta väikeseid ainekoguseid? 12. Kuidas me nuusutame tundmatuid aineid? 13. Mida tuleb teha siis, kui kätele sattus ohtlikku ainet? 14. Millised järgnevatest nähtustest on füüsikalised, millised keemilised: a) suhkru peenestamine b) küünla põlemine c) traadi painutamine d) vee aurustumine e)
süsinikust ja vesinikust - sellest tuleneb ka nende nimetus -süsivesinikud. Tihti on olulised ka hapnik, näiteks molekulides nimega metanool (C2H5OH) või glükoos (C6H12O6), jpt. Vasakul on joonis, kus on klassikalise struktuurivalemi abil kujutatud metaani molekul. Proovi klassikalise struktuurivalemi abil kujutada etaani, propaani ning metanooli ja etanooli. Oleme seda ka tunnis teinud - abi leiad vihikust ja töövihikust. Orgaaniliste ühendite hulgas on palju aineid, mida inimene kasutab energia saamiseks - neid nimetame tihti kütusteks. Selliste kütuste hulka kuuluvad näiteks ka propaan (C3H8) ja butaan (C4H10). Neid leiame näiteks maagaasi koostises. Energia saamiseks tuleb neid aineid põletada ja põlemine on alati protsess, kus hapniku liitmise käigus lähteaine laguneb. Metaani põlemise valem on järelikult: (1) CH4 +2 O2 --> CO2 + 2 H2O Sellist põlemist, kus tekib süsinikdioksiid (CO2) nimetame täielikuks
Fosfolipiidid on kahekihilisena, valgud ja kolesterool hajusalt nende vahel, oligosahhariidid välispinnal.Ühendab rakke omavahel, eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb rakku, rakumembraani vahendusel toimub: ainevahetus,infovahetus, energiavahetus. 7. Kirjelda järgmiste rakuorganellide ülesannet : · Ribosoomid- valkude süntees · Tsütoplasmavõrgustik- Ülesandeks rakusiseste ainete transport. · Lüsosoomid- lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Lahustatakse ka makromolekule · Golgi kompleks- pakib,sorteerib,väljastab tilgakeste kaudu aineid. Seal moodustuvad ka lüsosoomid. · Mitokondrid- Raku varustamine energiaga 8. Millise ehitusega on tsütoskelett ning kuidas see talitleb? Päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik,mis on raku tugi-ja liikumissüsteemiks.
Lisaained Rühmad: 1) Kondiitritooted ja kommid Kommikott “Päkapikkude selfie” (Draakon vaarikamaitseline marmelaadikompvek, Päkapiku piimabatoonike pauksuhkruga, “Mesikäpp” vahvlikompvek pralineekreemiga, Draakon maasikamaitseline närimiskompvek) Sisaldab: E500 (Happesuse regulaatorid, paakumisvastased ained) - Naatriumkarbonaadi ja naatriumvesinikkarbonaadi segu, söögisooda. Kõrvalmõjud pole teada E414 (Emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendid) – Kummiaraabik. Kõrvalmõjud pole teada, kuigi suurtes kogustes võib tekitada kõhupuhitusi. E407 (Emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendid) – Karrageen. Karrageen võib olla põhjuseks koliidile ja soolestikuvaevustele. Lõhustatud karrageen on EU- maades keelatud. Häirib immuunsüsteemi. Võimalikud anafülaktilised reaktsioonid. 2) Karastusjoogid ja siirupid Apelsinimaitseline karboniseeritud karastusjook “Fanta Orange” Sisalda...
Rakuline ehitus ( ainukraksed ja hulkraksed ) Pärilikkus ( järglased sarnanevad vanematele) Näiteks inimene, laps sarnaneb vanematele. Neegril sünnib neeger. Aine- ja energiavahetus ehk metabolism. (Autotroofid ja haterotroofid) Siia alla kuuluvad ka olulised protsessid nagu fotospntees,toitumine ja hingamine. Autotroofid- Organismid, kes sünteesivad vajalikke orgaanilisi aineid väliskeskkonnas saadvatest anorgaanilistest ainetest – Nt taimed ja mõned bakterid. Heterotroofid – organismid, kes saavad energiat ja aineid toidust. Nt – Loomad, inimesed, seened ja mõned bakterid. Paljunemisvõime - suguline ja mittesuguline paljunemine [vegetatiivne] Arenemisvõime – otsene ja moondeline areng Biomolekulide esinemine – Sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleotiidhapped, vitamiinid.
18. sajandil hakati taime- ja loomariiki põhjalikumalt uurima ning läbi tõsise teadustöö tekkis vajadus taimsete ja loomsete ainete keemiat eraldi harudena käsitleda. Rootsi keemiku Jönz Jacob Berzeliuse ettepanekul nimetati 1808. aastal orgaanilisi ühendeid käsitlev keemia orgaaniliseks keemiaks. Nimetus tuletati tõsiasjast, et tegemist on organismidest pärit ainetega. Kaua pidurdas orgaanilise keemia arengut elujõu ehk vitalismi teooria. Arvati, et orgaanilisi aineid laboratooriumis valmistada ei ole võimalik, need saavad moodustuda vaid salapärase elujõu toimel loomulikus keskkonnas. Selle teooria lükkas ümber saksa keemik Friedrich Wöhler, kes enesele ootamatult suutis kunstlikult sünteesida kusiaine. Koheselt see küll vitalismiteooria pooldajaid ei heidutanud, kuid sajandi jooksul ilmus veel teateid sarnastest juhuslikest avastustest, kus erinevad teadlesed sünteesisid nii tehisrasva, suhkrut, kui äädikhapet
20-30 min. 8.Aeroobid: elavad hapnikuga keskkonnas ja kasutavad hapnikku toitainete lagundamiseks. Anaeroobid: ainevahetus on aeglane, energeetiliselt vähem tõhus, vähem elupaiku, lagundavad aeglaselt ja elavad hapnikuvabas keskkonnas. 9.Bakterite toitumine: orgaanilistest ainetest ja moodustavad ise orgaanilisi aineid(FS) 10. Bakterite tähtsus looduses: lagundajad, muudavad mulla viljakamaks, toiduahela tähtis lüli, mõned saavad lagundada tugevaid aineid N: mürk, kemikaale. Bakterite tähtsus inimese elus: aitavad lõhustada toitaineid, asustavad elupaika (tõvestavate mikroobide asemel), tehakse toitaineid, tehakse piimatooteid, toidustuses. 11. Organismi kaitsemehhanism: vigastamate nahk ja limaskestad, söögis, joogis leiduvatest bakteritest hävinevad seedeelundites:sülje kaitseensüümide, mao tugevalt happelise keskkonna ning maksast erituva sapi mõjul.Õhus leiduvaid baktereid hävitab hingamisteede lima
kasuta uimasteid, hakatakse kahtlustama, et sa oled pealekaebaja ja sind süüakse välja kui sa ei ühine." Teine kinnipeetav väidab, et "igaüks tahab kuhugi kuuluda ja kui keegi satub narkomaanide seltskonda, siis arvatavasti hakkab ka ise tarvitama." Paaril korral mainiti ka juhtumeid, mil kinnipeetav muudeti jõuga narkosõltlaseks. Põhjus selleks peitub arvatavasti asjaolus, et uimastisõltlased vajavad enese ümber üha rohkem inimesi, kellel oleks raha ja kes aitaksid neil keelatud aineid osta või muul moel muretseda. Kokkuvõte Kaks kõige tähtsamat tegurit, mis mõjutavad vanglas uimastitarbimisega alguse tegemist on ,,grupi mõju" ja ,,tegevuse puudumine". ,,Uudishimu" ja ,,soovi reaalsusest põgeneda" peavad olulisteks teguriteks pigem töötajad, kinnipeetavad kalduvad arvama, et need seda pole. Lisaks mainivad kinnipeetavad mitmeid teisi tegureid, mis on seotud nii vanglas uimastite
· enesetapumõtted ja enesetapukatsed. Kokaiinisõltuvus võib inimese kiiresti sotsiaalselt laostada, sest nõrga tervise tõttu ei suuda narkomaan ennast ülal pidada. Uimasti tarvitamine võib hävitada ka perekonnaelu. Jaht uimasti järele ning agressiivsus ja meeltesegadus on põhjused, miks inimene tõugatakse välja oma senisest suhtluskonnast. Sõltuvus Kokaiinist satutakse sõltuvusse äärmiselt kiiresti, see on teada olevatest kõige kiiremini sõltuvust tekitavaid aineid. Üksainus katse võib kaasa tuua pikaajalise ja laastava 5 kuritarvitamise. Kokaiin mõjub tugevasti seepärast, et ta tekitab ajus lõbu- ja mõnutunnet kontrollivates keskustes ülekoormuse ja nn lühiühendused. Mida rohkem kokaiini tarvitatakse, seda rohkem organism ainega kohaneb. Seetõttu muutuvad päevadoosid väga suureks. Sünteetilised kesknärvisüsteemi stimulaatorid Ainete valmistamine ja kasutamine
Aine- ja energiavahetus Aine- ja energiavahetuse põhijooni: Aine- ja energiavahetus toimub rakumembraani kaudu organismi ja väliskeskkonna vahel. Organismide varustamine ainetega toimub toitumise kaudu. Toiduga peab organism saama orgaanilisi aineid: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid, vitamiine, anorgaanilisi aineid ja vett. Orgaanilise aine saamise seisukohalt jagunevad elusorganismid järgnevalt: 1. Autotroofid ise sünteesivad orgaanilisi aineid raku siseselt anorgaanilistest komponentidest. 1. Fotosünteesijad kasutavad selleks päikeseenergiat 2. Gemosünteesijad kasutavad selleks anorgaaniliste ainete lagunemisel vabanevat keemilise sideme energiat. 2. Heterotroofid saavad toiduga valmis orgaanilise aine molekule. Toituvad teistest organismidest. Aine ja energiavahetus ehk (metabolism) - sünteesi ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga
7. homoloogilised kromosoomid- kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene 8. histoonid- peamised kromosoomivalgud, kaitsevad DNAd ning aitavad kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida 9. nukleosoomne fibrill- selle moodustab DNA, mis on keerdunud ümber histoonide molekulidest koosnevate kerakeste 10. aktiivne transport- ainete liikumine läbi rakumembraani, ainete transpordiks kulutab rakk energiat 11. transportvalgud- valgu molekul, mis viib aineid raku või organismi ühest otsast teise 12. osmoos- on lahusti molekulide difusioon läbi poolläbilaskva membraani lahustunud aine madalama konsentratsiooniga keskkonnast kõrgema konsentratsiooniga lahuse suunas 13. difusioon- 14. plastiidid- membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse koloro-, kromo- ja leukoplaste 15. klorofüll- taimerakkudes esinev roheline pigement, mis seob fotosünteesiks vajalikku valguseenergiat
organellid on: tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, mitokondrid, lüsosoomid ja Golgi kompleks eeltuumne rakk – rakk, millel pole rakutuum eristunud päristuumne rakk – rakk, millel on rakutuum eristunud rakutuum – kontrollib raku elutegevust. seal on ka pärilikkusaine kromosoom – rakutuumas paiknevad asjad, mis sisaldavad pärilikkusainet tsütoplasma – rakutuuma ümber paiknev vedelik, mis sisaldab vett ja selles lahustunud aineid organell – tsütoplasmas olevda raku osad, millel on kindel ehitus ja talitus rakumembraan – rakku ümbritsev õhuke ümbris, milles on poorid, mille kaudu on naaberrekud ühenduses rakukest – taimerakku ümber olev asi, mis annab rakule kindla kuju Millised on kaks tähtsamat avastust organismide rakulise ehituse kohta? Kõik organismid koosnevad rakkudest ja uued rakud tekivad olemasolevate jagunemise tulemusena. Mille poolest erinevad eel- ja päristuumsed rakud?
Jõhvi Gümnaasium Kosmeetilises keemias kasutatavad ained Referaat Koostas: Valeria mihhailova Juhendas: õp. Kristelle Kaarma Jõhvi 2011 Kosmeetilises keemias kasutatavad ained Kosmeetiline keemia kasutab väga palju loodusliku päritoluga aineid, mis on sarnased nendega, mida inimorganism ise toodab või siis omastab väliskeskkonnast, näiteks toiduna. Tähtsamad kosmeetilise keemia lähtained on järgmised keemiliste ühendite klassis: alkaanid, alkoholid, karbonüülühendid, karboksüülhapped, estrid, sahhariidid, aminohapped ja valgud. Oluline on ka ainete liigitamine nende füsioloogilise ja kosmeetilise funkrsiooni järgi. Kosmeetikatooted on ained või
· pH 4-3 Happeline · pH 2-0 Tugevalt happeline 3 2. PINDAKTIIVSED AINED Pindaktiivne aine kõige olulisem osa puhastusvahendites. Nendel ainetel on võime vee ja teiste vedelike või tahkiste pindpinevust vähendada.[4] Pindaktiivsed ained on põhilised koostisosad pesupulbrites. Nad aitavad eemaldada rasva ja mustust, lastes nendel vette lahustuda. Naturaalselt saaks pindaktiivseid aineid tuletada juurviljade koostisest, kuid paljud suured tootjad kasutavad nafta derivaate nagu näiteks palju kritiseeritud naatrium laurüül sulfaat. Naftal põhinevad pindaktiivsed ained tuletatakse taastumatutest ressurssidest ja sageli on need täiesti lagunduvad.[3] Pindaktiivseteks nimetatakse aineid, millel on omadus kuhjuda faaside piirpinnale, moodustades adsorptsioonikihi ja järsult vähendades pindpinevust. Tüüpilised pindaktiivsed
a) lagundamine b) keerukamad ühendid lihtsamateks ühenditeks c) vabaneb energia * Kuidas on seotud ATP ja ADP? - ATP ehk Adenosiintrifostfaat on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis , on moodustunud adeniinist, riboosist ja 3-st fosfaatrühmast.- On seotud niimodi, kui liita ADP kahele fosfaatrühmale kolmas siis tekib ATP * Autotroofid - organismid kes suudavad ise fotosünteesi käigus sünteesida omale orgaanilisi aineid. N: Taimed , vetikad, samblad. Selleks kasutab valgusenergiat või keemilist energiat * Heterotroofid - organismid kes hangivad eluks vajalike aineid väliskeskkonnast, mitte ei tooda ise. N: Loomad, seened, bakterid. (saavad vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil) * GLÜKOOSI LAGUNDAMINE C6H12O6 + O2 = CO2 + H2O - toimub mitokonderi sees, glükoosi lagundamine toimub 3-s eri etapis.
Sidekude paiknevad hajusalt, ühendab teisi kudesi, toetab elastseid kehaosi, kohev-, rasv-, fibrillaarne-, kõhr-, luu-, verikude. Närvikude võtab vastu ärritusi, töötleb neid, kannab edasi erutusi ja salvestab neid, neuronid, sünaps Katteelundkond- kaitseb keskona mõjude eest Tugielundkond võimaldab liikuda Seedeelundkond lagundab toitu Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga Ringeelundkond transpordib kehas aineid Erituselundkond eemaldab kehast nmittevajalikke aineid Närvisüsteem vahendab ja töötleb infot, kesknärvisüsteem(pea, selja), piirdenärvisüst. Sigimiselundkond järglaste saamiseks Sisenõresäärmed reguleerib organismi elutalitslusi, ajuripats(kasvuhormoon- soodustab kasvu, ainevahetus), kilpnääre(türoksiin-kasv, ainevahetus), kõrvalkilpnääre(insuliin-vähendab glükoosi sisaldust veres), neerupealised(adrenaliin-hirmuhormoon, viha, erutus), sugunäärmed(östrogeen-N
Sarnasused: rakuline ehitus-mõlemad koosnevad rakkudest, võime paljuneda: mõlemad paljunevad, sisaldavad biomolekule, aine- ja energiavahetus: ei saa ilma aine ja energia vahetuseta, arenemine: kasvavad. Erinevused: füüsikalised omadused: suurus, tugevus, liikumis võime ( inimesed liiguvad ühest kohast teise, taimed seda ei suuda), elutingimused: inimesed vajavad elamiseks ja elus püsimiseks rohkemat ja kohati erinevaid asju, aineid kui taimed, 2.Kuidas on eluavaldused (-omadused) omavahel seotud ? Too 2 näidet. ( 1 p.) nad on omavahel sõltuvad, nt. Ei saa paljuneda ilma et oleks selleks piisavalt energiat ja vajalikke aineid. Ei saa ilma energia- ja ainevahetuseta areneda, kasvada. 3.Täida tabelis tühjad lahtrid. ( 3 p. ) Keemiline element Funktsioon organismis
Paljud ehitusega seoses olevad tööd on ohtlikud. Seda enam on keelatud töötada alkoholi, narkootilistes või toksilises joobes. Maalritööd. Maalritööd tehes puutuvad töötajad kokku mitmesuguste värvidega, mis võivad avaldada toksilist (mürgistavat) või allergiat tekitavat toimet. Kõige sagedamini kasutatakse alküüd, lateks ja alküüdlateksvärve. Värvidele lisatakse paksendajaid ja kuivamist kiirendavaid aineid (näiteks koobaltühendeid). Värvide lahustamiseks ka orgaanilisi lahusteid (atsetooni, bensiini, touleeni, jne). Need võivad põhjustada mürgistust. Soovitav oleks kasutada rohkem vees lahustuvaid värve. Mõningate värvide ja lakkide kuivamisel eraldub formaldehüüd, mis tekitab allergiat. Rakendatakse ka pihustuvaid väeve, mis sisaldavad epoksüvaiku, triglüsidüüliotsüanuraati (TGIC) ja muud. Need võivad tekitada kontaktnahapõletikku,
5. Kirjuta iga väite juurde, kas see kehtib arterite, veenide või kapilaaride kohta. Neil on üherakukihiline ilma lihaskoeta sein kapilaar Nendes on veri suure rõhu all arter Klapid tagavad vere ühesuunalise liikumise veenid Kannavad verd südamest eemle arter Veri liigub neis südame kokkutõmmete survel arter Kannavad verd südame poole veenid Neis toimub gaasivahetus, toit,- jääkainete vahetus kapilaar 6. Vere olulisemaks ülesandeks on organismi aineid laiali kanda. Milliseid aineid kannab veri? Hapniku, toitaineid. 7. Moodusta sobivad paarid. a. hapniku transport d. Lameluude üdi b. vere hüübimine e. Leukotsüüdid c. kaitsekehade moodustamine b. Trombotsüüdid d. erütrotsüütide teke a. Erütrotsüüdid e. võõrakehade hävitamine g. Alveoolid g. gaasivahetus c. Lümfotüüdid 8
NIMETA 6 MAKROELEMENTI, MILLE KESKMINE SISALDUS RAKKUDES ON KÕIGE SUUREM. HAPNIK, SÜSINIK, VESINIK, LÄMMASTIK, FOSFOR, VÄÄVEL. MILLINE AINE MOODUSTAB ANORGAANILISTE AINETE PÕHIOSA? VESI. NIMETA ORGAANILISI AINEID. LIPIIDID , SAHHARIIDID, VALGUD, NUKLEIINHAPPED. MILLISED ON VEE MOLEKULI EHITUSE ISEÄRASUSED? DIPOOLNE, POLAARSE LAHUSTINA LAHUSTAB VESI HÄSTI ANORGAANILISI AINEID. MILLINE ON VEE TÄHTSUS ORGANISMIDES? KÕIK REAKTSIOONID ORGANISMIDES TOIMUVAD VESILAHUSTES; VESI ON PALJUDE REAKTSIOONIDE LÄHTEAINEKS JA SAADUSEKS; VESI AITAB HOIDA ORGANISMIDE TEMPERATUURI, SEST TAL ON SUUR SOOJUSMAHTUVUS. FE+2 HEMOGLOBIINI KESKNE OSA; CA+2 KASULIKUD LUUDELE; K+, NA+ HOIAVAD VERE PH PÜSIVANA; NH4 TEKIB, KUI ORGANISM LAGUNDAB VALKUSID; ON MÜRGINE, SELLEPÄRAST EI TOHI ORGANISMIS PALJU OLLA
Mida suuremad on kehade elektrilaengud, seda suuremad on neile kehadele mõjuvad elektrijõud. Elektrijõud on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Laetud kehade vahelise kauguse suurenedes elektrijõud väheneb. Mõisted: elektriline vastastikmõju, elektrijõud 3§ Elektroskoop. Juhid ja mittejuhid. Elektroskoobiga on võimalik vaadata, kas keha on laetud või mitte. Elektrijuhtideks nim. aineid või ainesegusid, mida mööda elektrilaeng saab ülekanduda ühelt kehalt teisele. Elektrijuhid on metallid, soolade vesilahused. Mittejuhtideks ehk dielektrikuteks nim. aineid ja ainetesegusid, mida mööda elektrilaeng ei saa üle kanduda ühelt kehalt teisele. Mittejuhid on platsmass, kumm, portselan. Dielektrikust valmistatud keha nim. isolaatoriks. Laetud keha ühendamist elektrijuhi abil Maaga nim. maandamiseks.
Bioloogia Rakud, koed ja organid Rakuehitus Rakutuum- ül.rakkude elutegevuse ja paljunemise juhtimine. Mitokonder-ül.raku hingamine , varustavad rakku energiaga Ribosoomid-ül.valgusüntees Golgi kompleks-ül.valkude lõplik töötlemine , pakkimine põiekestesse , rakumembraani , rakukesta ja lüsosoomide moodustamine Membraan-ül.laseb valikuliselt aineid läbi , kaitseb Tsütoplasma-ül.seob raku osad ühtseks tervikuks Tsütoplasmavõrgustik-ül.raku sisene ainete liikumine Rakk-väikseim elu osake , millel on kõik elu omadused Koed Kude-sarnase ehituse , talitluse ja päritoluga rakkude kogu Epiteelkude-kattekude , paiknevad tihedalt üksteise kõrval , moodustavad keha pealispinda ja kehaõõnsusi katva kihi Iseloomustus-tihedasti üksteise kõrval paiknevad rakud ühe või mitme kihilised. Ül.-katab , kaitseb,eritab aineid,tunneb
Narkomaania on haigus kogu eluks. Isegi kui narkomaan tarvitamise maha jätab, on ta mittetarvitav narkomaan. Narkomaania tekib tavaliselt uimastite proovimise tagajärjel vaatamata sellele, kas tarvitamine on kogemata või meelega. Organism kohaneb ainega nii, et samasugune toime jaoks on vaja järjest suuremat annust. Mõningaid narkootikume kasutatakse valuvaigistamisel ja vaimsete häirete puhul. Ravimitena aga ei kasutata kõiki selliseid aineid, sest kõrvaltoime on tugevam kui ravitoime. Igapäevases kõnekeeles kasutatakse veel mitmeid sünonüüme, nagu sõltuvusained, mõnuained, uimastid ja psühhoaktiivsed ained. Need näitavad selle ainegrupi erinevaid toimeid. Maailma terviseorganisatsioon on määratlenud uimasteid kui aineid, mida võidakse tarvitada mittemeditsiinilisel otstarbel, sõltumata sellest, kas nende kasutamine on seadusega lubatud või mitte
Pindaktiivsed ained: Need peamiselt füüsikalise toimega koostisained on tavaliselt orgaanilised molekulid, kus üks osa molekulaarstruktuurist on hüdrofiilne (vett "armastav") ja teine osa hüdrofoobne (vett hülgav). Sellised molekulid toimivad puhastusvahendis mustuse ja vee vahelise "sillana", tekitades füüsikalisi puhastusefekte emulgeerimise, sisseimbumise, märgamise ja vahutekitamise kaudu. Tavapraktikas segatakse vajadusel kokku erinevaid pindaktiivseid aineid, et agensi toimet parendada. Mitteioonsed pindaktiivsed ained: Kasutatakse põhiliselt pesemisvahendites m-PAA-id võivad sisaldada värvid , kosmeetika ja kiudainete tooted jne m-PAA-id kasutatakse seal, kus nende piirpindade märgamisvõime, vahustamine, emulgeerimine , dispergeerimine või solubilisatsioon võivad suurendada prtsesse saagist või kiirendada protsessi Lõhnaained Lõhnaained on iseloomuliku meeldiva lõhnaga looduslikud või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
