Järeleaitamine ehk keemiakursuse kokkuvõte 1 SI seitse põhiühikut Pikkus - meeter m Mass - kilogramm kg Aeg - sekund s Elektrivoolu tugevus - amper A Absoluutne temperatuur - kelvin K Ainehulk - mool mol Valgustugevus - kandela cd 31.10.2011 2 Mass Iga füüsikaline keha omab massi. Massi mõõdetakse kilogrammides (1 kg) ja tähistatakse tähega m. Kilogrammile mõjuv raskusjõud on sõltuv laiusest. Pariisis on see Fr = 9,81 N Maa poolusel on see 9,83 N/kg, ekvaatoril 9,78N/kg ja Kuul 1,6 N/kg Suurus mass väljendab keha inertsust tema
1 2 Ideaalse gaasi rõhk p = nmo v 2 = nE k , kus n on molekulide kontsentratsioon, 3 3 m0 molekuli mass, v molekulide keskmine kiirus ja E k molekulide keskmine kineetiline energia. Gaasikoguse ruumala V = Vmol , kus on gaasi hulk moolides ja Vmol on gaasi molaarruumala (võrdub arvuliselt 1 mooli gaasi ruumalaga). Ühikuks on 1 m3/mol. Ainehulka mõõdetakse moolides, kusjuures 1 mool on ainehulk, milles molekulide arv võrdub 0,012 kg süsiniku aatomite arvuga. Seega on iga aine 1 moolis ühepalju molekule. Seda arvu nimetatakse Avogadro arvuks NA = 6,021023 mool-1. N Ainehulk = N , kus N on molekulide arv ainekoguses. A Molaarmass M = NAm0 ja molaarruumala normaaltingimustel (t = 0°C ja p = 101325 Pa) VM = 0,0224 m3/mol. Igas kuupmeetris gaasis on normaaltingimustel 2,691025 molekuli. Seda arvu nimetatakse Loschmidti arvuks NL. 7.6.2
üleküllastunud). küllastumata lahus – lahus, milles antud ainet veel lahustub; küllastunud lahus – lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet. üleküllastunud lahus – aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine) liigne ainehulk eraldub. 60. Lahustuvus. Lahustuvus – aine omadus lahustuda mingis lahustis –puhta aine mass, mis lahustub 100 grammis lahustis antud temperatuuril See antakse puhta lahusti kohta, mitte mõnes teises lahuses. 61. Lahuste kontsentratsioonide väljendusviisid: protsent, molaarsus, molaalsus, moolimurd, normaalsus.
Üldmõisted 1 Vektor suurus, mis omavad arvväärtust ja suunda. Mudeliks on geomeetriline vektor, mis on esitatav suunatud lõiguna. Vektoril on algus- ehk rakenduspunkt ja lõpp-punkt. Näiteks jõud, kiirus ja nihe. Skalaarid suurus, mis omab arvväärust aga mitte suunda. Mudeliks on reaalarv! Näiteks temperatuur, rõhk ja mass. 2 Tehted vektoritega vektoreid a ja b saab liita geomeetriliselt, kui esimese vektori lõpp-punkt ja teise vektori alguspunkt asuvad samas kohas. Liidetavate järjekord ei ole oluline. Kahe vektori lahutamise tehte saab asendada lahutatava vektori vastandvektori liitmisega, ehk b asemel tuleb -b. Vektori a komponendid ax ja ay same leida valemitega Vektori pikkuse ehk mooduli saab ...
1. Suurus - on nähtuse, keha või aine oluline omadus, mida saab kvaliteetselt eristada ja kvantitatiivselt määrata. Esitatud mõiste suurus võib tähendada suurust üldiselt, nagu pikkus, mass, aeg, temp, takistus, ainehulga kontsentratsioon jne. või mingit konkreetset suurust, nagu teatud varda pikkus, antud traadi elektriline takistus, etanooli ainehulga kontsentratsioon mingis veinis. Mõiste suurus kasutatakse uurivate materjaalsete süsteemide, objektide, nähtuste, protsesside, jne. kirjeldamisel teaduse kõikides valdkondades (füüsika, keemia, jt,) Mõistet suurus ei ole õige rakendada vaadeldava nähtuse, keha või aine omaduse puht kogulises (kvalitatiivse) külje väljendamiseks, nagu mass, suurus, pikkuse suurus, radionukliidi aktiivsuse suurus, pinge suurus, jne., sest kõnealused nähtuse, keha või aine omaduse - mass, pikkus, jne. on ise suurused. Sellistel juhtudel tuleb kasutada mõisteid suuruse väärtust (massi väärtus, jne.) 2. Suuru...
Atmosfääriõhk- 20,9 % O2, 0,03 % CO2, 79% N2 ja väärisgaase. Alveolaarõhk- pärast rahulikku väljahingamist kopsudesse jääv õhk; 14 % O2, 5,6% CO2, 80,4% N2 ja väärisgaase Gaasivahetus kopsudes: gaasivahetus alveolaarõhu ja kapillaarvere vahel toimub difusiooni teel vastavalt gaasi osarõhu gradiendile. Hapniku osarõhk: alveoolides 100mm Hg kopsukapillaaris 40mm Hg Süsihappegaasi osarõhk: alveoolides 40mm Hg kopsukapillaaris 46mm Hg m=KxA/lxP m- koekihi läbiv ainehulk A- koekihi pindala l- koekihi paksus P- osarõhkude vahe K- difusioonikoefitsent 41) Gaasivahetus alveoolides ja seda mõjutavad tegurid. Alveoolides põhineb õhu ja vere vaheline gaasivahetus sellel, et gaasid püüavad liikuda suurema osarõhu poolt madalamale poole. Hapnik läheb alveoolist verre, kuna selle osarõhk alveolaarõhust on kõrgem kui õhus. 42) Hapniku ja süsihappegaasi transport verega. Süsihappegaasi transport:
Toksilisust mõjutavad tegurid · aine keemiline koostis, · organismi sattunud aine hulk, · aine liikumine kudedes, · ekspositsiooni kestvus · organismi individuaalsed omadused (toitumus, kehakaal, vanus, rasvkoe hulk, vastuvõtlikkus vastavale ainele). Kudede toksilised mõjutused · püsivad · mööduvad Sõltuvalt ekspositsiooni kestvusest · äge e. akuutne (maksimaalselt 1 ööpäev), · alaäge e. sub-krooniline (10% elueast) · pikaajaline e. krooniline toksilisus. LC50 (LD50) · on ainehulk, mis põhjustab 50% organismide surma, see näitab akuutset, mitte aga kroonilist toksilisust. LC50 põhinev mürgilisusliigitus Alla 5 mg/kg Supermürk 5-500 mg/kg Väga mürgine 0,5-5 g/kg Mürgine 5-15 g/kg Vähe mürgine Üle 15 g/kg Mürgitu Mõnede kemikaalide LC50 Botuliinitoksiin 0,00001 mg/kg (10 ng/kg) Dioksiin (TCDD) 0,001 mg/kg Nikotiin 1 mg/kg Strühniin 2 mg/kg Fenobarbitaal 0,15 g/kg Morfiin 0,9 g/kg Raudsulfaat 1,5 g/kg Keedusool 4 g/kg
UNIVERSUM PÄHKLIKOORES Referaat Õppeaines: Informaatika Ehitusteaduskond Õpperühm: II KEI Üliõpilane: Andrus Erik Kontrollis: Rein Ruus Tallinn 2004 SISUKORD Eessõna...........................................................................................................................2 1. Relatiivsusteooria lühilugu ........................................................................................3 2. Aja kuju ............................................................................................................... 8 3. Universum pähklikoores...........................................................................................16 4. Tulevikku ennustamas..............................................................................................20 5. Mineviku kaitsel......................................................................................................29 6. Meie...
Atmosfääriõhk- 20,9 % O2, 0,03 % CO2, 79% N2 ja väärisgaase. Alveolaarõhk- pärast rahulikku väljahingamist kopsudesse jääv õhk; 14 % O2, 5,6% CO2, 80,4% N2 ja väärisgaase Gaasivahetus kopsudes: gaasivahetus alveolaarõhu ja kapillaarvere vahel toimub difusiooni teel vastavalt gaasi osarõhu gradiendile. Hapniku osarõhk: alveoolides 100mm Hg kopsukapillaaris 40mm Hg Süsihappegaasi osarõhk: alveoolides 40mm Hg kopsukapillaaris 46mm Hg m=KxA/lxP m- koekihi läbiv ainehulk A- koekihi pindala l- koekihi paksus P- osarõhkude vahe K- difusioonikoefitsent 41) Gaasivahetus alveoolides ja seda mõjutavad tegurid. Alveoolides põhineb õhu ja vere vaheline gaasivahetus sellel, et gaasid püüavad liikuda suurema osarõhu poolt madalamale poole. Hapnik läheb alveoolist verre, kuna selle osarõhk alveolaarõhust on kõrgem kui õhus. 42) Hapniku ja süsihappegaasi transport verega. 99% vere hapnikust seotakse vere punaliblede hemoglobiiniga (Hb)
UNIVERSUM PÄHKLIKOORES Referaat Õppeaines: Informaatika Ehitusteaduskond Õpperühm: II KEI Üliõpilane: Andrus Erik Kontrollis: Rein Ruus Tallinn 2004 SISUKORD Eessõna .......................................................................................................................... 3 Relatiivsusteooria lühilugu ............................................................................................ 4 Aja kuju ......................................................................................................................... 9 Universum pähklikoores .............................................................................................. 17 Tulevikku ennustamas ................................................................................................. 21 Mineviku kaitsel .......................................................................................................... 29...
1 = xs d xv = xs dt x = xs dt = xs t T a dt T a v T a 0 T a Hilistuslüli Kõikidel seadmetel ja mehhanismidel on inerts. Signaali kandjaks olev ainehulk või energia salvestub signaali teekonnal olevatesse elementidesse (mahutite täitumine, kondensaatorite ja mahtuvuste laadumine elektrilülitustes). Samuti ei liigu signaal lõpmata suure kiirusega, tema liikumiskiirusel on teatud piirid. Seetõttu kõikide inertsete süsteemide ja nende elementide väljundsignaali muutumine siirdeprotsessi alguses on suhteliselt aeglane ja siirdeprotsessi võrrand ei ühti täpselt standardsete, läbiuuritud standardlülide võrranditega
lainepikkusel. Kindlakontsentratsiooniliste glükoosilahuste valmistamisel lähtutakse glükoosi standard-lahusest, mis sisaldab glükoosi täpselt 1,0 mg/ml. Standardlahusest valmistatakse kolm lahjemat glükoosilahust ehk lahjendust, reeglina kontsentratsioonidega 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml. NB! Lahjendamise põhimõte: lahjendamiseks võetud lahuse (standardlahuse) mahus ja lahjendatud lahuse lõppmahus sisaldub üks ja sama ainehulk, st kehtib võrrand 89 Cst Vst = Clahj Vlahj , kus Cst ja Clahj tähistavad aine kontsentratsiooni vastavalt standard- ja lahjendatud lahuses, Vst ja Vlahj vastavate lahuste mahtusid. Seega võimaldab toodud võrrand arvutada lahjenduse tegemiseks vajaliku standardlahuse mahu, kui on teada lahjendatud lahuse vajalik maht (antud töös reeglina 10, 15 või 20 ml).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
