Toidu lisaained Toiduainete valik kauplustes on viimastel aastatel suurenenud. Eestlane tunneb üha rohkem huvi selle vastu, mida ta sööb. Paljud pakendatud toiduained sisaldavad lisaaineid, mis peavad olema ka pakendil toodud kas rühma- ja lisaaine nimetusega või Euroopa Liidus kehtiva E- koodi abil. Mis on lisaained? Toiduainete lisaained on ained, mida lisatakse toiduainetesse tahtlikult toiduainete töötlemisel eesmärgiga pidurdada riknemist, parandada välimust, struktuuri, maitset, aroomi või mõnda muud omadust. Lisaained on mitmesuguse päritoluga. Esimeses rühma moodustavad ained, mis on eraldatud toiduainetest või muust elusast ainest. Siia kuuluvad agar-agar /E 406/ ja karragenaan /E 407/ merevetikatest, letsitiin /E 322/ sojaubadest, pektiin /E 440/ puuviljadest, naatriumkaseinaat piimast jne
Bioloogia KT kordamine 1. Biomolekulid- ained, mis esinevad ainult elusolendites: süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. 2. Elutunnused: rakuline ehitus: ühe- või hulkraksed; kohanemine; paljunemine; areng (otsene ja moondeline areng); aine ja energia vahetus; reageerimine välis ärritustele; pärilikkus 3. Tsütoloogia- rakuõpetus 4. Histoloogia- koeõpetus 5. Nimeta inimesel esinevad koetüübid: epiteel-, lihas-, side- ja närvikude 6. Homoöstaas- kõrgematel organismidel esinev stabiilne sisekeskkond 7
Elektrolüüdid 1. Mõisted: Mitteelektrolüüt- aine, mis ei juhi elektrit, kuna nad ei jagune ioonideks (lihtained, org- ained, oksiidid) Elektrolüüt- on aine, mis vesilahustes ja sulatatud olekus jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks (happed, aluised ja soolad) Lihtsoolad dissotseeruvad 1 astmes nt NaCl Nõrk elektrolüüdid- on ained, mis vesilahuses dissotseeruvad osaliselt ning seetõttu juhivad elektrit halvasti Lihtaine- aine, mis koosneb ühe keemilise elemendi aatomitest Tugev elektrolüüt- dissotseerub lahustumisel täielikult näiteks CaCl Happed- ained, mis eraldavad lahusesse vesinikioone Soolad- on ained, mis eraldavad lahusesse happeanioone ja metallikatioone Hüdrolüüs- keemiline reaktsioon, mille käigus lõhustuvad molekuli
vahel nt: 11. Elektronegatiivsus näitab keemilise elemendi võimet tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist ekektronpaari. Elektronegatiivsus suurendab tabelis alt üles ka vasakult paremale. 12. Polaarne kovalentne side tekib erinevate mittemetalli aatomite vahel. 13. Polaarne aine aine, mis koosneb polaarsetest molekulidest. Mittepolaarne aine aine, mis koosneb mittepolaarsetest molekulidest Polaarsed ained lahustuvad paremini polaarsetes lahustites. Mitte- polaarsed ained mittepolaarsetes lahustites. Molekuli polaarsus sõltub: a) sidemete polaarsusest b) sidemete paiknemisest molekulis 14. Iooniline side tekib erinimelise laenguga ioonide tõmbumisel Metall - + Mittemetall + 15. Iooniline side tekib metalli ja mitte metalli vahel. Mida vähem on metallilisi omadusi, seda suurem on elektronegatiivsus. 16
Väga väikese diameetriga torukesi. a) pinda märgav vedelik. Märgav vedelik tõuseb kapillaaris anumas oleva vedeliku pinnast kõrgemale. Kapillaaris vedelik tõuseb nii kaua ja saavutab kõrguse h, kui vedelikusamba raskusjõud mg saab võrdseks pindpinevusjõuga, kus m on sambas oleva vedeliku mass, g on vabalangemise kiirendus ja F on pindpinevusjõud. b) pinda mittemärgav vedelik. Valem : Tahkised. Tahked ained: a) tahkised on kritallilised ained, kus kristalle kuju on määratud kristall-ehk ruumvõrega, mille saame, kui aine osakesed ühendame mõtteliste joontega. Nt. metallid, teemat, süsinik. Tahkistel on kindel sulamistemperatuur, mis ei muutu sulamise ajal. Monokristall on üks kristall, mille ulatuses kristallvõre on ühesugune. Polükristall koosneb paljudest kristallidest, on kristallvõred korrapäratult. b) amorfsed ained nt. klaas,pigi,plastmassid
1. (aktiivne)metall +(aktiivne)mittemetall iooniline side 2. Mittemetall + mittemetall kovalentne polaarne side 3. Mittemetall lihtainena kovalentne mittepolaarne side 4. Metall lihtainena metalliline side 5. · Keemiline side-on mõõju,mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks · Ioonvõre-võrest moodustavate osakeste (ioonide )vahel on tugev iooniline side,mistõttu ained on tahked ning kõrge sulamistemp ja keemistemp,haprad · Aatomvõre-moodustavate osakeste vahel on tugev kovalentne side,mistõttu ained on tahked ning kõrge salamis-ja keemistemp. · Metallivõre-moodustavate osakeste(metalliioonide) vahel on metalliline side,mille vahel liiguvad vabad elektronid,mistõttu metallid on head elektri ja soosjusjuhid ning plastilised · Kovalentne side-on ühiste elektronpaaride abil tekkinud side.esineb aatomite vahel
uurimine võib olla huvitav. Enamus materjali on võetud seadusest, kuna selle teema kohta ei olnud väga palju materjali. Oma töös räägin mis on ADR ja mis on ohtlikud veosed, ohtlike veoste klassidest, ADR koolitusest ja eksamist, veol vajalikest katsevahenditest. Samuti ohtlike veoste transpordist, administratiivsest kontrollist ning ohtlike veoste pakendamisest. 1. ADR- OHTLIKUD VEOSED ADR- Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe. Ohtlikud veosed - ained ja esemed, mille vedu on ADR-i kohaselt keelatud või lubatud ainult selles kindlaks määratud tingimustel. ADR-i kohaselt on ohtlike veoste klassid järgmised: Klass 1 Plahvatavad ained ja esemed Klass 2 Gaasid Klass 3 Kergestisüttivad vedelikud Klass 4.1 Kergestisüttivad tahked ained, isereageerivad ained ja tahked lõhkeained mitteplahvatavas olekus Klass 4.2 Isesüttivad ained Klass 4.3 Ained, mis veega kontaktis olles eraldavad kergestisüttivaid gaase Klass 5.1 Oksüdeerivad ained
kategooriale ning teenindavate lennukite suurusele ja tüübile. 15. Ohtlikud kaubad 9 klassi 1) Plahvtusohtlikud, kuus alamklassi: aine,segu ja toode, mis plahvatab kogu massiga;-//- ei plahvata kogu massiga; -//- ei plahvata kogu massiga, aga võib põhjustada tuleohtu või paiskuda laiali; -//- mis ei ole eriti ohtlikud; -//- väga väikese tundlikkusega massiplahvatusohtlikud ained; -//- üliväikese tundlikkusega ained, mis ei ole massiplahvatusohtlikud. 2) Gaasid süttivad gaasid; mittesüttivad ja mittetoksilised gaasid; toksilised gaasid;kui täidis sisadab rohkem kui 85% oma raskusest tuleohtlikke komponente; kui aine sisaldab 1 % või vähem oma massist tuleohtlikke komponente. 3) Süttivad vedelikud tuleohtlikud vedelikud, vedelad lõhkeained,värvid ,lakid 4) Kergesti süttivad ained Tuleohtlikud tahked ained; isesüttivad ained;
Hoiatuslaused annavad soovitusi aine ohutuks kasutamiseks Turvakork kaitseb oskamatut kasutajat Ohukolmnurk abiks vaegnägijatele Esmaabi koristusaine valel kasutamisel Nahale sattumisel hoida külma voolava vee all Silma sattumisel loputada silma külma voolava veega Sissehingamisel värske õhk ja jahe puhas vesi joogiks Allaneelamisel kohe arsti juurde, juua jahedat puhast vett, näidata arstile, mida neelati Ökomärgised Keskkonnale, inimesele ja pindadele ohutud ained Sobivad kõikidele kasutamiseks kaasaarvatud allergikud Kasutusmärgised Info koristusainete kasutuskoha, tööviiside, toimimise jne kohta Muud märgised Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Turvakork Kemikaali kaubanduslik nimetus R laused S laused Ühendlaused
lahustamisprotsessi molekulide vahel. •lihtaine, liitaine – ELEMENT Puhas aine, segu – AINE KEEMILISE REAKTSIOONI KIIRUS JA TASAKAAL TASAKAAL Temp tõstmisel – endo (∆H>0 ) suunas > Temp alandamisel – ekso (∆H<0) suunas < Tahke aine kogus või peenestamine, segamine ja katalüsaatori kasutamine EI MÕJUTA TASAKAALU, vaid kiirust ! Pöörduv reaktsioon ei saa kunagi otsa ! KIIRUS Kui reaktsioonis kõik gaasid, kiirus ei muutu ANORGAANILISTE AINETE PÕHIKLASSID Anorgaanilised ained – Lihtained → Metallid Mittemetallid Liitained → Oksiidid Happed Alused Soolad Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest 1 on Hapnik. Liigitatakse keemiliste omaduste põhjal: aluselised, happelised, amfoteersed, neutraalsed HCl CH₃COOH Happed on ained, mis annavad vesilahusesse vesinikioone. Hapete liigitamine vesinikuaatomite arvu järgi 1. Üheprootonilised HCl HNO₃ 2
Keemia Süsivesinikud 1) Milliseid aineid nimetatakse süsivesinikeks? Süsivesinikud on liitained, mille molekul koosneb süsinikust ja vesinikust. 2) Millised ained on alkaanid, nende üldvalem + nimetused Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, mille molekulis süsiniku aatomite vahel on ühekordne kovalentne side. Üldvalem: CnH2n+2 Nimetused: CH4 metaan C2H6 etaan C3H8 propaan C4H10 butaan C5H12 pentaan C6H14 heksaan C7H16 heptaan C8H18 oktaan C9H20 nonaan C10H22 dekaan 3) Millised ained on alkeenid, nende üldvalem + nimetused
sundida kasutama dopinguaineid või keelatud meetodeid, mis on määratud ROK-I või rahvusvaheliste spordialade föderatsioonide (liitude) poolt. Eestis teostab dopingukontrolli Eesti Antidopingu Keskus ja rahvusvahelised organisatsioonid, kes omavad vastavaid volitusi. Isikuid, kes kasutasid, õhutasid või sundisid kasutama dopinguaineid ja keelatud meetodeid, karistatakse rahvusvaheliste organisatsioonide ja Eesti riigi seaduste alusel. Millised siis ikkagi on keelatud ained ja meetodid, mida sportlased ei tohiks kasutada? Päris ühest nimekirja selle kohta koostada ei saa - farmaatsiatööstus areneb paratamatult nii kiiresti ja jõudsalt, et dopingukontrolli teostavad organisatsioonid on neist sammu võrra maas. Seepärast on kasutusel termin ,,ja nendega sarnased ained" ROK-i meditsiinikomisjoni ja Maailma Antidopingu Agentuuri (WADA) poolt kinnitatud dopinguainete klasside ja meetodite nimistu, mida pidevalt täiendatakse, leiab www.olympic.org ja www.wada-ama
Orgaaniliste ainete oksüdeerumine · Peaaegu kõik orgaanilised ained on redutseerijad, s.t nad võivad oksüdeeruda mitmesuguste oksüdeerijate toimel. · Kõige tavalisem oksüdeerija on molekulaarne hapnik, kas õhu koostises või vees lahustunult. · Oksüdeerijates võivad olla ka hapnikurikkad anorgaanilised ained, näiteks nitraadid, kloraadid. · Mis tahes orgaanilise aine täielikul oksüdeerumisel hapnikuga, olenemata oksüdeerimise viisist, moodustuvad süsinikdioksiid ja vesi. · Oksüdeerimisreaktsioonidel eraldub märkimisväärne hulk energiat. · Mida madalam on süsiniku oksüdatsiooniaste, seda rohkem eraldub oksüdeerumisel energiat. · Energia vabanemine oksüdeerumisel tähendab seda, et põhimõtteliselt on kõik orgaanilised ained energiaallikad.
ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSIATSIOON on ioonide teke aine lahustumisel vees. Vastavalt sellele , kuidas ained vees lahustudes käituvad, jaotatakse need 1) elektrolüüdid ja 2) mitteelektrolüüdid ELEKTROLÜÜDID on ained, mille vesilahused sisaldavad ioone. Aineklassiti on elektrolüüdid alused, happed ja soolad, sest need ained lagunevad vees lahustudes ioonideks. Elektrolüüdid jaotatakse 1) tugevateks ja 2) nõrkadeks vastavalt sellele, kui palju nende vesilahustes ioone tekib. Tugevate elektrolüütide vesilahustes on ainult ioonid, järelikult nende molekulid ja kristallvõred lagunevad vee molekulide toimel täielikult ioonideks. Aineklassiti kuuluvad tugevate elektrolüütide hulka tugevad happed (H2SO4 HNO3 HCl), vees lahustuvad hüdroksiidid (leelised) ja kõik soolad.
Üleujutus, põud, torm, pandeemia); tehniloogiaga seotud ohud (nt. IT kahjustused, arvutiviirused, transpordihäired, plahvatus); majandusliku ning õiguslikud ohud ( nt. Finantskriis, kindlustushäired, haired rahvusvahelises kaubanduses. 10. Nimetage olulisemad riskitüübid eesti ühiskonnas 11. Millest sõltub riskipildi kujunemine avarii korral TTMA 12. ÜRO ohtlike ainete klassifikatsioon 1)Lõhkeained; 2)Gaasid; 3)Põlevvedelikud; 4) Põlevad tahked ained; 5)Oksüdeerivad ained ja orgaanilised peroksiidid; 6)Mürgised ained ja nakkusohtlikud ained; 7)Radioaktiivsed ained; 8)Sööpivad ained; 9)Muud ohtlikud ained või materjalid. 13. ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber (alumine ja ülemine nr eraldusmärgil) ja mida see iseloomustab ülemine -2-kohaline vastab Euroopa kokkuleppele, näitab aine ohuklassi alumine -4-kohaline ÜRO järgi ohtlik aine, näitab täpselt, millise ainega on tegemist 14.Milliseid andmeid sisaldab ÜRO keemilise aine ohukaart
Keemiline side Iooniline side Metalli ja mittemetalli vahel, koosneb ioonidest. Ioonvõre omadused Kõrge sulamistemperatuur Kõrge keemistemperatuur Kõvad, kuid haprad Enamik lahustub hästi vees Sulas olekus ja vesilahuses juhivad elektrit Kovalentne side Polaarne side Erinevate mittemetallide vahel, koosnevad molekulidest Molekulvõre omadused Madal sulamistemperatuur Madal keemistemperatuur Väikeste molekulidega ained on gaasid või vedelikud, suurte molekulidega ained on tahkised Tahkised on pehmed ja kergesti peenestatavad Mittepolaarne side Sarnaste mittemetallide vahel, võimalik molekulvõre ja aatomvõre Aatomvõre Tahked ained Kõrge sulamistemperatuur Ruumilise võrega ained kõvad aga mõnevõrra haprad Kihilised või kiulised on pehmed ja kergesti peenestatavad Vees praktiliselt lahustumatud Ei juhi elektrit(v.a. grafiit) Täiendavad sidemed Vesinikside H-F H-N H-O
Kodukeemia Elza Lutt 10.a Cif wc puhastusvahend 5-15% anioonsed pindaktiivsed ained- kasutatakse seepides,puhastusvahendites. >5% mitteioonsed pindaktiivsed ained Seep- kasutatakse dusigeelides. Lõhnaained- kasutatakse huulepalsamites,sampoonides,kreemides. Limonene-kasutatakse kehakreemides,liigesevalu kreemides. Butüülfenüülmetüülproplonaal- kasutatakse kehaõlides,kreemides. Heksüültsinnamal- kasutatakse spordi soojendusõlides. Bensisotiatsolinoon Vanish pesupulber 15-30% tseoliidid 5-15% anioonsed pindaktiivsed ained- kasutatakse seepides,puhastusvahendites. <5% hapnikupõhised pleegitusained
rühmana, siis lõppliide(kloriid, eesliited (kloro, bromo, jodo, bromiid,jodiid,flouriid) CH₃CH₂Cl – flouro) CH₃CHClCH₂CHClCH₃ - 2,4- etüülkloriid ; CH₃Br – dikloropentaan ; metüülbromiid CH₃CHBrCH₂CH₂Cl – 3-bromo-1- klorobutaan Füüsikalised omadused : Hüdrofoobsed ained(ei lahustu vees), üpris suure tihedusega, veest raskemad, mõned vähesed ained on toatemperatuuril gaasilised, enamik on vedelikud või tahked ained, stabiilsed ained, looduslikes tingimustes lagunevad väga aeglaselt(elusorganismidele ohutud), põletamisel/põlemisel muutuvad need ained kontserogeenideks ja ohtlikeks Keemilised omadused: 1. 9. 17. Hüdrolüüsimin 10. Reageeri 18. Reageeri e vad leelistega mine 2
Vesinikside esineb molekulide vahel, kui molekulis on väga polaarne side. - nõrgem - võib kergesti katkeda ja jälle uuesti tekkida · Jääs on kõik veemolekulid seotud vesiniksidemega · Vees on 2-4 molekuli omavahel seotud · Veeaurus puuduvad vesiniksidemed, on üksikud molekulid. Vesiniksidemest tingituna: - ained lahustuvad paremini - neil on kõrgem sulamis- ja keemistemperatuur Metalliline side esineb metallides metalli aatomite, ioonide ja elektronide vahel. - põhjustab metallide elektrijuhtivuse(elektronid) - põhjustab metallide plastilisuse Keemilise sideme liik Kristallvõre tüüp Näited molekulaarsed ained:
9. Mis on kemikaali käsitlemine? Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, müümine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus. 10. Millest sõltub riskipildi kujunemine avariide korral TTMA- ga? TTMA keemilistest ja fuusilistest omadustest 11. ÜRO ohtlike ainete klassifikatsioon (põhiklassid 1-9) 1.lõhkeained ja neid sisaldavad esemed 2.gaasid 3.Kergesti süttivad vedelikud 4.1 Kergesti süttivad tahked ained, isereageerivad ained ja tahked mitteplahvatavas olekus lõhkeained. 4.2 Isesüttivad ained 4.3 ained, mis veega kokkupuutudes eraldavad kergestisüttivaid gaase 5.1 oksüdeerivad ained 5.2 orgaanilised peroksiidid 6.1mürgised ained 6.2nakkusohtlikud ained 7.radioaktiivsed ained 8.sööbivad ained 9.muud ohtlikud ained või materjalid 12. ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber (alumine ja ülemine nr eraldusmärgil) ja mida see iseloomustab? Ohutunnus, koosneb mitmest numbrist 33
ORGAANILINE KEEMIA Orgaaniline keemia süsiniku ühendite keemia. 19. sajandi keskpaigal arvati, et orgaanilised ained saavad tekkida ainult elusorganismides ( õpetuse nimi vitalism [elujõu mõjul] ; tuntuim rootsi keemik J.Berzelius ). 1828.a. õnnestus F.Wöhleril esmakorselt sünteesida katseklaasis orgaaniline aine kusiaine CO(NH). Mitte kõik süsinikku sisaldavad ained pole orgaanilised [CO, CO, CaCO, HCO]. Tänapäeval liigitatakse orgaaniliste ainete hulka ka neid aineid, mis sisaldavad H-C sidemeid. Aga ka siin on erandeid [CCl]. Lisaks süsinikule sisaldavad orgaanilised ained H, O, N ja halogeene (-pärisorgaanilised ained). SÜSINIKU ERILISUS. · Süsinikul on võime moodustada kasvõi lõpmata pikki ahelaid ( mis võivad omakorda olla hargnenud, tsükliks sulgunud jne)
Universaalsed reaktsioonid: biureetreaktsioon saab kasutada iga valgu puhul. Spetsifilised reaktsioonid: iseloomulikud sõltuvalt aminohappe sisaldumisest (nt Mulderi, Milloni reaktsionid). Kirjutage pikemalt ja oma sõnadega. 1.1.1 Biureedireaktsioon Universaalne, kvalitatiivne reaktsioon, sest on seotud peptiidsidemete olemasolekuga. Peptiidsidemed moodustuvad CuSO4-ga leelises keskkonnas vase värvilised kompleksid. Kasutatud ained: 1 ml munavalgu lahust 1 ml 10%-list NaOH lahust 1%-list CuSO4 lahust(tilk) Töö käik: Lisame 1 ml 10%-list NaOH lahust ja mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust munavalgu lahusele ning loksutame hoolikalt. Moodustus sini-illa värveline sade, mis tõestab peptiidsideme esitamist. Mis ühendid need teil siin on? Lisage biureedi kompleksi struktuur valkudes. Lisage biureedi struktuur valkudes. `
Bioaktiivsed aine-ensüümid,vitamiinid,hormoonid.Lipiidid-organismide energiallikaks.Sahhariidide 2 ül:energeetiline ja ehituslik. Biosünteetiline-lähteaineks teiste ainete sünteesil.Polüsah-kintiin(loom); tselluloos(taim).Varuaine-tärklis(taim);glükogeen(loom). Rakkude koostis:orgaanilised ained;anorgaanilised ained. Bioelemendid jag.3ks: 1)Põhibio-elemendid e.makroelemendid(C,H,N,O,P,S)Esinevad aatomitena.2)Ioonsel kujul esinevad elemendid.Na,K,Ca,Mg,Cl.3)Mikroelemendid,Fe,Cu,Zn,Mn,Co. Anorgaanilised ained-Vett on inimeses 70-95%, Vee tähts-Hea lahusti;osaleb reaktsioonides.Suur soojusmahtuvus. Katioonid:K-ja Na-ioonid:närviimpulss sünapsis rakurõhu reguleerimine. Ca-ioonid:luude tugevus;NH4-valkude laguproduktina välja.Mg-klorofülli koostises.Fe:hemoglobiini koostises.
Uurimusküsimus Kas toiduvärv lahustub vees paremini kui toiduõli? Hüpotees Toiduvärv lahustub vees paremini, kui taimeõli, seega on toiduvärv hüdrofiilne, aga taimeõli on hüdrofoobne. Töö eesmärgid: ● Uurida erinevate ainete segunemist ● Selgitada mõisteid: hüdrofoobsus ja hüdrofiilsus Mõisted: ● Hüdrofoobsus on aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju veega. Selline aine ei märgu ega lahustu vees ega saa moodustada vesiniksidemeid ➢ Hüdrofoobsed ained on näiteks paljud metallid ja teatud orgaanilised ained ➢ Hüdrofoobsed ained on õlid ja rasvad. ● Hüdrofiilsus ehk veelembus on aine võime vastastikuliseks mõjuks veega. ○ Hüdrofiilsed ained on näiteks anorgaanilised soolad, tärklis ja savid. Töökäik Meie praktiliseks tööks meie vajasime: toiduvärvi, pipetti, veeklaasi, lusikat ja taimeõli. - Valasime klaasi vett, lisasime pisut toiduõli. - Jälgisime, mis toimus.
Neid kuute nimetatakse makroelementideks. Rakkudes leidub ka K, Mg, Ca ja Na. Väga vähe on Fe, Cu jt. Neid nimetatakse mikroelementideks. Anorgaanilisi aineid on üle 80% ja peamine on vesi. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige vähem valke. Põhilised energiaallikad on lipiidid ja sahhariidid. Vesi täidab rakus mitmesuguseid ülesandeid: hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistest reaktsioonides. Vesi aitab organismis säilitada temperatuuri. Bioaktiivsed ained on orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismi ainevahetust ja elutalitlusi. Peamised bioaktiivsed ained: ensüümid, vitamiinid, hormoonid. Sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises on süsinik, vesinik ja hapnik. Jaotatakse kolmeks: mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Monosahhariidid on ühendid, milles süsiniku aatomite arv on 3-6. nt. riboos, desoksüriboos, glükoos, fruktoos
OKSÜDATSIOONIASTE · Elemendi o-a näitab aatomite laengut ühendis. PÜSIV o-a. I II III -II MUUTUV o-a. on mittemetallidel ja B-rühma metallidel Nt. Fe o-a II või III, Cu o-a I või II MÄÄRA ELEMENTIDE o-a. Lihtaines on elemendi o-a 0 Positiivsete o-a summa võrdub negatiivsete o-a summaga S O2 Fe O Fe2 O3 Cl2 H2 S H2 S O3 K NO3 C H 4 K2 S NH 3 C 2 H6 CH3OH K2Cr2O7 Al AINED Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid H2O OKSIIDID HAPPED Liitained ehk keemilised ühendid ALUSED SOOLAD 1. OKSIIDID Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. LIIGITAMINE 1. Aluselised oksiidid (metallioksiidid) Nt. raud(II)oksiid ........ naatriumoksiid ............ tina(IV)oksiid.........
lk 26 - IV Pindaktiivsed ained - IV Pindaktiivsed ained - IV Pindaktiivsed ained - IV Pindaktiivsed ained - IV Pindaktiivsed ained - IV Pindaktiivsed ained - IV Pindaktiivsed ained - IV Pindaktiivsed ained EESMÄRK: mõista pindaktiivsete ainete olemust ja nende
rühma CH2 võrra homoloog homoloogilise rea liige 7. tüviühend pikim süsivesinikahel alküülrühm alkaanidest tuletatud asendusrühmad 8. sigma side kovalentne side, mida moodustuvate elektronide pild asub aatomeid ühendaval ühel sirgel tetraeedriline süsinik nelja üksiksidemega süsinik 9. parafiinid tahked alkaanid või nende segud hüdrofoobsed ained ained, millel puudub veega vastastikmõju, puudub võime moodustada vesiniksidemeid, veega ei märgu ja vees ei lahustu hüdrofiilsed ained ehk vee-lembelised on ained, millel esineb vastastikmõju veega, esineb võime moodustada vesiniksidemeid, nad on vees märguvad ja lahustuvad. 10. Täielik põlemine toimub piisava hapnikukoguse (õhu) olemasolul. Selle käigus tekivad alati süsinikdioksiid ja veeaur
homoloogiline rida- rida, mille krvuti seisvad liikmed erinevad teineteisest rhma -CH2- vrra. homoloog- homoloogilise rea liikmed. tvihend- pikem ssivesinikuahel. alklrhm- alkaanidest tuletatud asendusrhm. sigma side- kovalentne side, mida moodustuvate elektronide pilv asub aatomeid hendaval hel sirgel. tetraeedriline ssinik- kui ks ssinik on seotud nelja vesiniku aatomiga, nurgad on vrdsed ( 109.5 ). parafiin- tahked alkaanid vi nende segud. hdrofoobsed ained- ained, millel puudub veega vastastikmju, puudub vime moodustada vesiniksidemeid, veega ei mrgu. hdrofiilsed ained- vee-lembelised ained, on vastastikmju ja moodustavad vesiniksidemeid. tielik plemine- Tielik plemine toimub piisava hapnikukoguse (hu) olemasolul. Tielikul plemisel tekivad alati ssinikdioksiid ja veeaur. mittetielik plemine- Mittetielikult plevad need ained, milles on ssinikusisaldus vesinikusisaldusega vrreldes suhteliselt suur.
10) Nimetage olulisemad riskitüübid Eesti ühiskonnas 11) Millest sõltub riskpildi kujunemine avariide korral TTMAga 1)TTMA keemilised ja füüsikalised omadused. 2) avarii ulatus 3) ümbritseva keskkonna iseärasused 4) ilmastik 5) aine leviku iseärasused keskkonnas 6) avarii toimumise aeg 12)Üro ohtlike ainete klassifikatsioon põhiklassid 1-9 1. lõhkeained ja neid sisaldavad esemed 2. gaasid 3. Kergesti süttivad vedelikud 4.1 Kergesti süttivad tahked ained, isereageerivad ained ja tahked mitteplahvatavas olekus lõhkeained. 4.2 Isesüttivad ained 4.3 ained, mis veega kokkupuutudes eraldavad kergestisüttivaid gaase 5.1 oksüdeerivad ained 5.2 orgaanilised peroksiidid 6.1 mürgised ained 6.2 nakkusohtlikud ained 7. radioaktiivsed ained 8. sööbivad ained 9. muud ohtlikud ained või materjalid 13)ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber 33 Ohutunnus, koosneb mitmest numbrist 1203 Konkreetse aine nr ÜRO ohtlike ainete kataloogis
(veebilehekülg kirss, 1.12.14) 1.3.3 Huulepulk Tavaline huulepulk säilib 1 aasta, huuleläige isegi kuni poolteist aastat. Kõlbmatu huulepulga reedab spetsiifiline lõhn ning kuivus. (veebilehekülg kirss, 1.12.14) 1.3.4 Meigipintslid ja –käsnad Meigipintsli säilivusaeg sõltub suuresti selle kvaliteedist. Nii võib odavamat pintslit kasutada kuni pool aastat, kallimat ja kvaliteetsemat kuni kaks aastat(regulaarse puhastamise korral). (veebilehekülg kirss, 1.12.14) 1.4 Kahjulikud ained kosmeetikas 1.4.1 Dimetikon Niisutamiseks kasutatav silikoon, mis tekitab nahale kihi, mis ei lase nahal hingata ega jääkaineid väljutada. Kui seda ainet sisaldavat toodet liigselt palju kasutada, võib see koguneda maksa ning lümfisõlmedesse ja lõpuks kasvajaid moodustada. Dimetikoni on leitud: näiteks kehaemulsioonides ning kreemides. (Abiline, Triin, Kahjulikud ained kosmeetikas, 1.12.14) 1.4.2 1,4-dioksaan Dioksaan on kantserogeenne aine, mis imendub väga kergesti nahka
Võis olla töös. Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, müümine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus. 10. Millest sõltub riskipildi kujunemine avariide korral TTMA- ga? TTMA keemilistest ja fuusilistest omadustest 11. ÜRO ohtlike ainete klassifikatsioon (põhiklassid 1-9) MII SELLIS OLI KUI ÕIGESTI MÄLETAN. 1.lõhkeained ja neid sisaldavad esemed 2.gaasid 3.Kergesti süttivad vedelikud 4.1 Kergesti süttivad tahked ained, isereageerivad ained ja tahked mitteplahvatavas olekus lõhkeained. 4.2 Isesüttivad ained 4.3 ained, mis veega kokkupuutudes eraldavad kergestisüttivaid gaase 5.1 oksüdeerivad ained 5.2 orgaanilised peroksiidid 6.1mürgised ained 6.2nakkusohtlikud ained 7.radioaktiivsed ained 8.sööbivad ained 9.muud ohtlikud ained või materjalid 12. ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber (alumine ja ülemine nr eraldusmärgil) ja mida see iseloomustab? Ohutunnus, koosneb mitmest numbrist 33
(veebilehekülg kirss, 1.12.14) 1.3.3 Huulepulk Tavaline huulepulk säilib 1 aasta, huuleläige isegi kuni poolteist aastat. Kõlbmatu huulepulga reedab spetsiifiline lõhn ning kuivus. (veebilehekülg kirss, 1.12.14) 1.3.4 Meigipintslid ja käsnad Meigipintsli säilivusaeg sõltub suuresti selle kvaliteedist. Nii võib odavamat pintslit kasutada kuni pool aastat, kallimat ja kvaliteetsemat kuni kaks aastat(regulaarse puhastamise korral). (veebilehekülg kirss, 1.12.14) 1.4 Kahjulikud ained kosmeetikas 1.4.1 Dimetikon Niisutamiseks kasutatav silikoon, mis tekitab nahale kihi, mis ei lase nahal hingata ega jääkaineid väljutada. Kui seda ainet sisaldavat toodet liigselt palju kasutada, võib see koguneda maksa ning lümfisõlmedesse ja lõpuks kasvajaid moodustada. Dimetikoni on leitud: näiteks kehaemulsioonides ning kreemides. (Abiline, Triin, Kahjulikud ained kosmeetikas, 1.12.14) 1.4.2 1,4-dioksaan Dioksaan on kantserogeenne aine, mis imendub väga kergesti nahka
võrra homoloog homoloogilise rea liige 7. tüviühend pikim süsivesinikahel alküülrühm alkaanidest tuletatud asendusrühmad 8. sigma side kovalentne side, mida moodustuvate elektronide pild asub aatomeid ühendaval ühel sirgel tetraeedriline süsinik nelja üksiksidemega süsinik 9. parafiinid tahked alkaanid või nende segud hüdrofoobsed ained ained, millel puudub veega vastastikmõju, puudub võime moodustada vesiniksidemeid, veega ei märgu ja vees ei lahustu hüdrofiilsed ained ehk vee-lembelised on ained, millel esineb vastastikmõju veega, esineb võime moodustada vesiniksidemeid, nad on vees märguvad ja lahustuvad. 10. Täielik põlemine toimub piisava hapnikukoguse (õhu) olemasolul. Selle käigus tekivad alati süsinikdioksiid ja veeaur
b) aine cyclopropane CAS RN: 75-19-4 c) aine cyclopropane arvestuslik tihedus (predicted density): 0,790±0,06g/cm3 Leia referaadid (Get references), mis on seotud aine cyclopropane omadustega (properties). b) mitu referaati leidsid? 1693 c) kuidas need referaadid leidsid? Tsüklopropaani juurde hiirega minnes tekivad väikesed noolekesed, neile vajutades valisin Get Refences ja panin linnukese Properties ette ja vajutasin Get 3.4. Harjutusülesanne "Aine otsing molekulaarvalemi järgi" Leia ained, mille molekulaarvalem on C8H9N2O2 Esita: a) otsivõimalus: Explore substaces, molecular formula b) mitu ainet leidsid? 40 ainet c) mitu ainet nendest on saamisel reaktandi või reagendi (reaktant or reagent) osas? Reaktandina on kuus, reagendina puudub d) kuidas leidsid need ained? Kui ained olid leitud, vajutasin Get Reactions ja siis tegin linnukese ühte ja pärast teise. Esimene andis kuus tulemust, teine ei andnud ühtegi 3.5
ainest Loodusidentsed: esinevad küll looduslikult toidus, kuid on saadud sünteesi teel Sünteetilised ehk tehislikud: ei esine looduses ja neil ei ole analoogi Kõige enam toidus kasutatavate lisaainete rühmad Toiduvärvid (E100-E199) Säilitusained/konservandid (E200-E299) Antioksüdandid (E300-E399) Emulgaatorid, stabilisaatorid, paksendajad (E400-E499) Toiduvärvid on ained mis parandavad toidu väljanägemist ja annavad värvi Kasutatakse ka sünteetilisi, mis suuremas koguses põhjustavad allergiat. Säilitusained e konservandid on ained, mis pikendavad toidu säilimisaega, kaitses seda mikrobioloogilise riknemise eest. Konservandid on enim kasutatud lisaained. Antioksüdandid on ained, mis pikendavad toidu säilimisaega. Looduslikud antioksüdandid on askorbiinhape, õunhape ja sidrunhape.Teiste antioksüdantide grupi
tingitud ettevõtluse ja tööstuse kogunemisest Tallinna ümbrusse. JS § 6. Ohtlikud jäätmed (1) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe käesoleva seaduse §s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. JS § 8. Jäätmete kahjulik toime Kahjulik toime, mille alusel jäätmed loetakse ohtlikeks jäätmeteks, on samalaadne kahjuliku toimega, mida avaldavad: 1) H1 plahvatusohtlikud ained ja valmistised, mis võivad leegiga kokkupuutel plahvatada või mis on löökide ja hõõrdumise suhtes tundlikumad kui dinitrobenseen; 2) H2 oksüdeerivad ained ja valmistised, mis kokkupuutel muude, eelkõige tuleohtlike ainetega vallandavad tugevalt eksotermilise reaktsiooni; 3) H3A väga tuleohtlikud vedelad ained ja valmistised, mille leektäpp on alla 21 ºC (kaasa arvatud eriti kergesti süttivad vedelikud), ning ained ja valmistised,
Aineklassid Sisukord Aineklassid Oksiidid Happed Alused Soolad Tuntumad ained Millest saab mis? Aineklassid Hape Oksiidid (happeline, aluseline) Sool Alus Oksiidid Oksiid on kahes elemendist koosnev ühend, millest üks on hapnik. Oksiidid jagunevad Happeline oksiid Aluseline oksiid Hapetele vastavaid oksiide Aluseline oksiid on alusele
10.Ampere'I seadus. (valem ka) Võimaldab arvutada magnetväljas olevale vooluga juhile mõjuvat jõudu. Jõu suurus sõltub : 1) magnetinduktsioonist B (T) 2) voolutugevusest I (A) 3) juhi pikkusest l (m) 4) nurgast (B ja l vahel) a(alfa) F = I * B * l *sin a 11.Lorentzi jõud .(valem ka) Magnetväli mõjutab jõuga liikuvaid laetud osakesi. F=q * v * B *sin a Sõltub : 1) laengust q (C) 2) magnetinduktsioonist B (T) 3) kiirusest v (m/s) 4) nurgast B ja v vahel 13.Kuidas liigitatakse ained magnetiliste omaduste järgi, magnetlilne läbitavus? Ained liigitatakse: 1) Diamagneetikud - ained, milles magnetväli nõrgeneb veidi (kuld, hõbe) 2) Paramagneetikud - ained, milles magnetväli tugevneb veidi (alumiinium, õhk) 3) Ferromagneetikud - ained, milles magnetväli tugevneb tuhandeid kordi(raud, nikkel) Magnetiline läbitavus näitab mitu korda on suurem magnetinduktsioon võrreldes induktsiooniga vaakumis. müü= B / Bo 14.Ferromagneetikud, nende omadused ja kasutamine.
millega on seotud ainult vesiniku aatomid. Asendusrühm aatom või aatomirühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit. Alküülrühm alkaanist tulenev asendusrühm. Isomeeria ühesuguse elementkoosites ja molekulmassiga, kuid erisuguse struktuuri ning erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite isomeeride olemasolu. Nähtus, kus ühesugusele summaarsele valemile vastavad erineva struktuuriga ained. Isomeerid ühesuguse summaarse valemiga, kuid erineva struktuuriga ained Struktuur aatomite vastastikune asetus ja nendevahelised keemilised sidemed ühendis. Hüdrofoobsus - veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega. Hüdrofiilsus veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega täielik oksüdeerumine ehk täielik põlemine, saaduseks vesi ja süsihappegaas pürolüüs aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel Ülesanded:
Alkaanid 1. Süsivesinikud on ained, mis koosnevad süsinikust ja vesinikust. 2. Alkaanid on süsivesinikud, milles süsinikuaatomite vahel on vaid üksiksidemed. 3. Alkaanide üldvalem on CnH2n+2 n> või = 1. 4. Alkaanide homoloogiline vahe on kahe kõrvuti oleva süsivesiniku rühma -CH2- arv. 5. Alkaanide füüsikalised omadused muutuvad homoloogilises reas seaduspäraselt: Süsiniku aatomite arvu kasvades kasvavad homoloogilistes ridades molekulmass, tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur, väheneb aga
VESI JA TEMA OMADUSED Vesi mood. meie org. keskmiselt 2/3. Vananedes vee hulk meie kehast väheneb -->kortsud. Vesi vesinikust ja hapnikust koos. Kõige levinum aine maal; universaalne lahusti, mille keem. valem on H 2O. Vee omad. on nt. suur soojusmahtuvus ja kõrge keemistemp. Agregaatolek vee agregaatolekud on tahke, vedel ja gaas. Hüdrofoobsed ained ained, mis ei lahustu vees. Nt. rasvad ja õlid. Hüdrofiilsed ained vees lahustuvad ained. Nt. keedusool, fruktoos. Lahus kahest või enamast ainest koos. ühtlane süst., mille keem. koostis ja füüsikaline olek on igas ruumiühikus ühesugune. Enamike ainete reakt. toim. organismis vesilahustena, nt. suhkru lagunemine s.happegaasiks ja veeks. Turgor e. turgestsents on taimeraku siserõhk. See s.rõhk võimaldab rakkudel olla pingul (turdunud). T.rakkude r.kestadele mõjuv rõhk hoiab taime püsti. Metabolism e. ainevahetus on kokkuvõtvalt öelduna org
Kompleksühendid Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon 1. Katsed FeNH4(SO4)2 lahusega a) 1. Töö eesmärk o Fe3+ ioonide olemasolu kontrollimine lahuses. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaas. Kasutatud ained: FeNH4(SO4)2, 1 M H2SO4, NH4SCN. 3. Töö käik Valasin katseklaasi ~2 mL FeNH4(SO4)2 lahust. Lisasin tilkhaaval 1 M H2SO4 lahust kuni FeNH4(SO4)2 hüdrolüüsist tingitud punakas-pruuni värvuse kadumiseni. Seejärel lisasin mõned tilgad NH4SCN lahust. 4. Katseandmed Lahus värvus punaseks. 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Lahus värvus punaseks, järelikult oli lahuses Fe3+ ioone ning moodustus [Fe(SCN)]2+ kompleks. Soola dissotsiatsioonivõrrand:
Jõhvi Gümnaasium Kosmeetilises keemias kasutatavad ained Referaat Koostas: Valeria mihhailova Juhendas: õp. Kristelle Kaarma Jõhvi 2011 Kosmeetilises keemias kasutatavad ained Kosmeetiline keemia kasutab väga palju loodusliku päritoluga aineid, mis on sarnased nendega, mida inimorganism ise toodab või siis omastab väliskeskkonnast, näiteks toiduna. Tähtsamad kosmeetilise keemia lähtained on järgmised keemiliste ühendite klassis: alkaanid, alkoholid, karbonüülühendid, karboksüülhapped, estrid, sahhariidid, aminohapped ja valgud. Oluline on ka ainete liigitamine nende füsioloogilise ja kosmeetilise funkrsiooni järgi.
TARBEKEEMIA Neti Habakuk Pearl Clean köögipuhastusvahend Koostis: · <5% anioonilised pindaktiivsed ained · vesi · lõhnaaine · värvaine · pH umbes 8 Kasutamine: Puhastab kõiki pestavaid pindu nt. roostevabast terasest, plastikust, kahhelkividest ja muudest materjalidest köögipindu. VITAMAX Mustivitamiini- ja mineraalainete kompleks Koostis: · tsink-aminohappehelaat · maisitärklis · hernejahu · askorbiinhape · a-tokoferool · mangaanaminohappehelaat · nikotiinamiid · A-vitamiin · tsifrusbioflavonoidid
Narkootikumid Meidi Lillepuu 9.klass Faktid 1. Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. 2. Narkootikumide hulka kuuluvad paljud sõltumusravimid, samuti ained, mida me tavaelus narkootikumideks ei pea - need on kohv, tee, alkohol, tubakas ja energiajoogid. 3. Kõige laiemalt kasutatavad narkootikumid on taimsed ained või sellised ained, mida saab taimedest valmistada. 4. Mitmeid sõltumusravimeid võib valmistada looduslikest ainetest poolsünteetiliselt (näiteks heroiin), aga need võivad olla ka täiesti sünteetilised. 5. Sõltumusravimeid kasutatakse meditsiinis erineval viisil valu leevendamiseks, südamevaevuste kergendamiseks, vähktõve või nakkuste ravis. Kanep Click to edit Master text styles Second level Third level
Jäätmed on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Vaata kuidas on jäätmed defineeritudjäätmeseaduses Prügi on kasutuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis enamasti veetakse prügilasse Praht on see, mis on maha pillutud, kuigi öeldakse ka ehituspraht, lammutuspraht. Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole
ehk türgi tubakat ja mahorkatubakat. Mõlemad nad on kultuurtaimed, looduslikult neid ei esine. Nende kahe tubakaliigi esivanemad pärinevad Lõuna-Ameerikast. Mahorkatubakat kasvatatakse tänapäeval suhteliselt vähe, mille üheks põhjuseks on tema tagasihoidlikum kasv. Tubakasuitsu koostis Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit. Paljud neist on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Tubakasuitsus sisalduvad ained võib rühmitada järgmiselt: · vähki tekitavad ained · sõltuvust tekitavad ained · valgeveresust tekitavad ained · pärilikke muutuseid põhjustavad ained · loote vääraarenguid põhjustavad ained · radioaktiivsed ained + vingugaas ja tõrv Niisiis on paljud tubakasuitsus sisalduvad ained väga mitmel moel tervisele kahjulikud. SUITSETAMISE MÕJU INIMORGANISMILE Sageli ei teata ka suitsetamise tegelikku mõju organismile. Lühemaajalisel suitsetamisel
mistõttu aatomitel tekivad vastasmärgilised osalaengud. Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena. Iooniline side esineb aktiivsete metallide ja mittemetallide vahel. Ioonilise sideme tekkeks peab sidet moodustavate elementide elektronegatiivsuse vahe olema vähemalt 1,7. Võrrelda molekulaarse ja mittemolekulaarsete ainete tekket ja omadusi. Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest (paljud mittemetallid, mittemetallioksiidid, happed, orgaanilised ained). Molekulidevahelised jõud on vedelikes ja tahketes ainetes molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud, mille tõttu tuleb aine sulatamiseks või aurustamiseks kulutada energiat. Molekulidevahelised jõud on tunduvalt nõrgemad kui keemilised sidemed aatomite vahel molekuli sees või ioonide vahel kristallis. Seetõttu on molekulaarsed ained
Tundlikule Ülitundlikule Segatüüpi Rasvasele Ülesande järgi Puhastamiseks Pehmendamiseks Naha toimiseks Niisutamiseks Ravimiseks Naha koorimiseks Kortsude vältimiseks Taastamiseks Kaitsmiseks Konsistenstsi järgi Kreemid Vedelikud Õlid Geelid ja zeleed Näoveed Emulsioonid Muud tunnused Kätekreemid Kehakreemid Päevakreemid Öökreemid Intensiivkreemid Intiimtooted Ravitooted Tselluliidivastased tooted Kaela-ja rindkere Jalakreemid Põhilised koostisained: Rasvalaadsed ained Vesi Emulgaatorid Vitamiinid Aminohapped Proteiinid Süsivesikud Mitmesugused estrid Säilitusained Vahad Zeleerivad ained Lõhnained Paksendajad Jms. JUUKSEHOOLDUSVAHENDID LIIGITATAKSE Juuksevärvid ja pleegitajad Lokivahendid ja fiksaatorid Juukseviimistlusvahendid Pesemis-ja puhastamisvahendid Taastusvahendid Ravivahendid Hooldusvahendite liigitus juuksetüübist lähtuvalt Normaalsed Rasvastele Segatüüpi habrastele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
