Eduard Bornhöhe Claudia Oks M-13 Sisukord 1. Elulugu 2. Looming 3. Tuntuimad teosed Elulugu • Eesti proosakirjanik. • Ta sündis Kullaaru mõisas aidamehe pojana. • Aastatel 1872–1874 õppis ta Tallinnas W. Kentmanni algkoolis ja 1874–1877 kreiskoolis. • 1886–1887 oli ta keelte- ja lauluõpetaja Kuuda seminaris Läänemaal, seejärel veel aasta koduõpetaja Matsalus. • 1889. aasta jaanuaris astus ta Tartu Ülikooli filoloogiat õppima, kuid mõne kuu pärast pidi ta õpingutest loobuma ning ta jätkas tööd koduõpetajana, ajakirjanikuna ja karikaturistina. • 1893 asus Bornhöhe lõplikult kodumaale, kus ta leidis teenistust Tallinna ringkonnakohtus tõlgina. 1907. aastal nimetati ta Jõhviülemtalurahvakohtu eesistujaks, kus ta oli ametis 1917. aastani. • Ta oli maetud Kopli kalmistule. Kui kalmistu hävitati nõukogude võimuorganite poolt ja kõik hauad tasandati, oli ta üks kolmest is...
See tal aga ei õnnestunud. Siis soovitas Rehepapp mehel aga viina jooma hakata, kuna tõbi ei kannata haisu. Mees hakkaski jooma ja temast muutus tasapisi joodik. Ta saatis Jaanu 10 pudeli viina järele. Jaan aga jõi ennast baaris täis ja jäi koera kuuti magama. Kaarel läks uuel päeval baari viina jooma, kuna sulane polnud koju jõudnud. Seal ajas Kaarel Muna Ottiga juttu. Väljas Jaan aga põrkas kokku Imbi ja Ärniga, kes mardisante mängisid. Läksid nad siis aidamehe ukse taha. Tema ei lasknud sisse ning siis vanapaar koputas tema puudele, kuna väljas oli vana kuu. Kui kolm korda koputada puule, siis pidi see ära kuivama. Läks siis Jaangi koju ning koputas puudele, et tema peremees vaesuses väänleks. Mardipäeval sada lund. Imbi ja Ärni tahtsid Rehepapilt puid varastada, aga Rehepapp lasi oma kratil nad eksiteele juhatada ja siis Rehepapi juurde tagasi. Vanapaar pidi tühjade kätega koju minema. Kiltri pere jagas aga surnud mehe vara laste vahel
Eduard Bornhöhe (kodanikunimega Brunberg) sündis 5. veebr 1862 Virumaal Kullaaru mõisas aidamehe pojana. Õppis 1872–1874 Tallinnas W. Kentmanni algkoolis, seejärel kuni 1877 kreiskoolis. Kuni aastani 1893 oli Bornhöhe biograafia kirju nii elu- kui töökohtade poolest. Ta töötas lühemat aega joonestajana maamõõtja juures, kaubakontori õpilasena Peterburis, raudteekontoris Kovnos (Kaunases), koolmeistrina Põltsamaa kihelkonnakoolis ja koduõpetajana Matsalu mõisas jm; teatrikriitikuna saksa ajalehes “Revaler Beobachter”, köster- koolmeistrina Stavrpolis, siirdus
Eestlaste vastu asus sõjakäigule Liivimaa Ordu, ordumeister laskis eestlaste juhid Paides läbirääkimiste ajal mõrvata. Eestlaste peavägi purustati Tallinna all.1343.aasta suvel puhkes Saaremaal ülestõus, mille Liivimaa Ordu surus 1345.aastal maha. Saaremaa kaotas oma õigusliku eriseisundi, Taani müüs PõhjaEesti ordule. (TEA Laste ENE nr1 lk 365) Kodanikunimega Eduard Brunberg (18621923) sündis Rakveres, Kullaaru mõisa aidamehe peres, õpingutel jõudis pärast Tallinna kubermangugümnaasiumis küpsuseksamite õiendamist minna 1889.aastal Tartu ülikooli filoloogiat õppima. Esimene raamat ilmus Bornhöhel juba 1878.aastal. Ta elas 61 aastaseks. "Villu võitlused" "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad" "Tallinna narrid ja narrikesed" "Kollid" HENDRIK RATASEP Tallinna Nõmme Põhikool 5.A klass
Tõlked teiste rahvaste realistlikust kirjandusest Tolstoi,Tsehhov, Dostojevski 6.Realismielementide olemasolu rahvusliku liikumise aja proosas ja näitekirjanduses Esindajad : Eduard Vilde ( ,, Külmale maale", ,, Mahtra sõda" , ,, Prohvet Maltsvet" ); Juhan Liiv (,, Nõia tütar", ,,Vari" , ,,Kümme lugu ,, , luule); August Kitzberg (,,Kauka jumal", ,, Libahunt"). Eduard Vilde sündis 4.03.1865 Simunas Pudivere mõisas kupja pojana.Lapsepõlv möödus Muuga mõisas,kus isa pidas aidamehe ametit.Algharidus metsaülema juures kodukoolis. 1875 algasid õpingud elementaarja hiljem saksa kreiskoolis.Ei lõpetanud.Eesti keeles kirjutamis pidi omalkäel õppima.Kunagi tegi ka ebaõnnestunud katse näitlejaks saada(see ei käi selle aastaarvu kohta!!).1882 kirjutas suvel Karjakülas oma esimese jutustuse ,, Kurjal teel" , järgmisel aastal valmis jutustus ,, Musta mantliga mees". See jutt meeldis ,, Virulase" toimetajale ning see kutsus Vilde toimetusse tööle
Eduard Bornhöhe Elulugu Ta sündis Virumaal Kullaaru mõisas aidamehe pojana. Aastatel 18721874 õppis ta Tallinnas W. Kentmanni algkoolis ja 18741877 kreiskoolis. Lühikest aega oli ta joonestaja maamõõtjate juures ja Peterburis kaubakontori õpilane. 18781879 töötas ta Kaunases raudteekontoris, seejärel abikoolmeistrina Põltsamaa kihelkonnakoolis ja seejärel Tallinnas saksa ajalehtede kaastöölisena. 1881. aasta sügisel siirdus ta köster-koolmeistriks Stavropoli, sealt edasi Tiflisi (praegu Thbilisi), kust ta tegi reisi Väike-Aasiasse
koguaeg ning Liina oli armunud kubjas Hansu. 8.Sandri juurde tuli minna abi otsima, sest ta oli küla kõige targem mees ning alati oli tal tagataskust mõni nipp võtta. 9.Parun käskis aidamehel kiiresti kaduda mõisa juurest koos kottidega, milles oli mõisa vili, sest aidamees ütles, et tahab mõisale enda vilja tuua. Parun seda aga ei teadnud ning tähtis mees annetusi vastu võtta ei soovi, seepärast ta aidamehe minema saatiski. 10.Andresepäeval armulaualeivaga kirikuukse pihta tulistades muutub tulistaja metsikuks ning ta saab suure väe ja võimu. See aga ei kesta kaua, kõige rohkem järgmise päeva hommikuni.
Elulugu: Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 1803 aasta detsembris Kadrina kihelkonnas, Jõepere mõisas. Tema vanemateks olid pärisorjadest mõisakingsepp Juhan ja toatüdruk Ann. 1804 aasta alguses asustati kingsepa Juhani perekond Kaarli mõisa Kadrina kihelkonnas. Kaarli mõisas sai isa Juhan aidamehe koha, ema Ann jäi koduseks. 1815 aastal vabastas mõisaomanik perekonna pärisorjusest. Perekonna järgmiseks elukohaks sai Ohulepa mõis Harjumaal, kus isa oli leidnud valitsejakoha. Vanemate viimaseks elupaigaks, kuni isa Juhani surmani, jäi Viisu mõis Järvamaal, Paide lähedal
alias Andreas (Lictensteintänaval), suhtles telefoniteel Katjaga · Tobelrone Tahvel alla 30a, narkodiiler, Jeesuse välimusega · Jaanus Rahumaapeal · Tõrre Hääl · Anti Teepress-Ant politsei pressiesindaja · Kalju Kindel investeerimispankur, valmistas ette "Suurt Rahvuslikku Kokkulepet" suurärimeeste heaolu nimel eelkõige, võttis Cyproselt üle panga Kilter Kubjas Aidamehe · Toomas Keegi lukustati korrusele 23 · Ostan-ma-jee.ee see on äri · Kaksikud Anna Aru ja Aru Anne · jt Tsitaate: · "Raha ei paljune. Kopikad ei sigine. Sendid ei sigine. Aga lehmad sünnitavad vasikaid, kanad munevad. Seal sünnib maaima midagi uut. /.../ Raha om impotentne." (Indrek Teine.lv, lk 148) · "Ühe ühiskonna kaos on teise mehe hoolika töö tulemus." (Toblerone Tahvel, lk 216)
tänu Sandri kavalusele kindlast surmast. 16) Hommikul otsiti katku. Timofei leidis hõberaha, mis hiljem osutus valge seana katkuks, kellel rehepapp palus sõrg piiblil palvetada, lõi siis sellest noaga läbi ja lükkas ahju. 17) Aida Oskar tegi hiigelsuure krati ja kirjutas vanapagana raamatusse allkirjaks Jeesus Kristus. Kui Hans soovis oma kratile hinge, võttis Vanapagan ise küünega õlast verd. 18) Aidamehe kratt jäi väravaauku kinni ja läks vihast põlema. // Hansu tehtud lumest kratt rääkis meelierutavaid lugusid. 19) Jaan ei viitsinud Koera Kaarli heaks rabada ja läks niisama mõisa, Ints saatis ta ahvukaadi järele. Mees sai aru, et ta peab ahvi tooma ja pidas vankri peale võetud meest siiralt ahviks ja käitus kõrge advokaadiga nagu loomaga. 20) Rehepapp lõi kolli oimetus, kes ennist tahtis teda ära süüa. // Liina läks nõia juurde, et armastuses abi saada.
Andrus Kivirähk ,,Rehepapp" Kokkuvõte Tegelased: Rehepapp Heatahtlik mees, kes alati üritas inimkonda päästa, teda kutsuti ka Rehe-Sanderiks Hans Heatahtlik kubjas, kes oli armunud mõisapreilisse Nõid Abivalmis naine, päris nimega Minna Kaarel Mõisahärra, kes ei olnud alati just kõige viisakam oma sulasega Jaan Kaarli sulane, haub kättemaksu Kaarlile Endel Ropu suuga mees, pidi Lindale kosijaks minema ---------------------------------------------------------------------------------- Koera Kaarli sulane Jaan käis mõisas sahvris söömas, valus oli kõhus, arvas et sureb, arvati et mõisas tapeti ta ära, jutustas Jaan, et sõi valget roosi lõhnaga pehmet Idamaa maiusrooga. Tegelikult oli see seep. Kubjas Hans olevat parunile pakkunud osta kassi, vilja söövate hiirte vastu. Kollane kratt olevat vana Räägu prossi ära varastanud, hiljem korraldas peo hingedega hingedepäeva puhul, Imbi ja Ärni üritasid Räägu hõbedat endale saada. R...
Eduard Vilde sündis 4. märtsil 1865. aastal Simuna kihelkonnas Pudivere mõisas. Mõned nädalad pärast sündi lahkus Vilde perekond Pudiverest. Tõenäoliselt koliti jüripäeval, s.o. 23. aprillil, missugune päev oli mõisateenijate palgalepingute sõlmimise ja kohavahetamise tavakohaseks tähtpäevaks. Algul asus isa Jüri Vilde Muuga karjamõisa Ediverre kupja kohale, sealt aga peatselt Muuga mõisa aidamehe ametisse. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Siin möödus ta lapsepõlv ja siin veetis ta hiljem oma koolivaheajad kuni 1880. aastani, mil ta vanemad mõisateenistusest lahkusid ja Tallinna asusid. Muuga kuulus suuremate mõisade kilda (üle 5600 tessatini, s.o. ligi 6000 ha), mistõttu ka mõisateenijate pere oli arvukas. Siin valitses tavaline, sajandite vältel väljakujunenud mõisamiljööline olustik: eraldatus külast, mõisateenijate jagunemine mitmeastmelise
Daame kohviga kostitav ja värsket ajalehte lugev elegantset riietust kandev kirjanik esindas vaimueliidile omast elustiili. 3 1. Eduard Vilde elulugu 1.1 Lapsepõlv Eduard Vilde lapsepõlv on olnud seotud kolme Eesti mõisaga. Ta sündis 4ndal märtsil 1865.a. Pudiveres, kuid juba paar nädalat pärast sündi kolis perekond Muuga mõisa. Seal sai tulevase kirjaniku isa, Jüri Vilde, aidamehe töökoha. See võimaldas perele ka pisut lahedamat elamist. Muuga mõisast saigi Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ja seal veetis ta oma koolivaheajad kuni 1880. aastani, mil ta vanemad lahkusid Karjaküla mõisa Harjumaale. (Linnamuuseum, 2016) 1.2 Vilde ajakirjanikutee algus Pärast koolist lahkumist elas Vilde ligi kaks aastat vanemate juures Karjaküla mõisas. Ema-isa soov, et ka pojast mõisavalitseja saaks, ei olnud Vildele atraktiivne. Ta veetis oma päevi
KUNDA ÜHISGÜMNAASIUM KONRAD MÄGI Referaat Koostaja: Kristo Linnas Kunda 2011 Konrad Mäe elu Konrad Wilhelm Mägi on sündinud 1. november 1878. aastal Tartumaal Hellenurme mõisavalitseja pojana. Konrad oli perekonna noorimaid lapsi, kes kasvas koos õe ja nelja vanema vennaga. Pärast Konradi sündi asus ta isa, Andres Mägi, oma perega Uderna mõisa, kus ta pidas vaheldumisi aidamehe, abivalitseja ja valitseja ametit. Tema põhiliseks lapse - põlvekoduks sai Uderna mõis, mis andis talle esimesed ettekujutused ümbritsevast maailmast. Arvestades Konrad Mäe muljetejanu ja rahutut tegutsemisindu, mis hiljem eriti selgelt ilmsiks tuli, vastas tollane lapsepõlvemiljöö tema loomusele ja soodustas varajastest eluaastatest peale aktiivse isiksuse kujunemisel. Isiksuse väljaarenemisele aitas kindlasti kaasa ka perekonnas valitsev õhkkond
Olustvere 2009-06-14 Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1879) Eesti rahvusliku kirjanduse looja, kirjanik ja luuletaja, tõlkija ja mugandaja, rahvavalgustaja ja publitsist, keelemees, ühiskonnategelane ja arst Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis Virumaal, Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisas 26. dets 1803 pärsiorjast mõisakingsepa ainukese pojana. Tema varane lapsepõlv möödus Jõepere läheduses asuvas Kaarli mõisas, kus isa sai peagi pärast poja sündi aidamehe koha (1804-1815). Kaarli perioodi jäävad esimesed kokkupuuted eheda rahvaloomingu ja ka Kalevipoja lugudega. 1815 vabastatakse Kreutzwaldi perekond pärisorjusest, perekonna nimeks antakse Reinholdsohn. Pärast mõneaastast katset kõrtsipidajana asub isa tööle valitsejana Ohulepa mõisas Harjumaal (1818-1824) ja edaspidi Viisu mõisas Järvamaal (1824-1832). Kreutzwald sai alghariduse kodust, käis 18151818 Rakvere elementaar- ja kreiskoolis. 1818 suunati ta õppima Tallinnasse, algul
Kool Rakvere vald referaat Nimi VPG 2011 Omavalitsuse nimi ja asukoht geograafiliselt Rakvere vald asub Põhja-Eestis, Lääne-Virumaal. Lähemad naabrid on Haljala, Sõmeru, Vinni, Tamsalu ja Kadrina vallad ning Rakvere linn. Suurus. elanike arv Valla territoorium on 127,7 km2, seal asub 19 küla ja üks alevik. Elanikke on vallas 01.01.2010 seisuga 2228 inimest. Rakvere linnas on 16913 Omavalitsuse juht Omavalitsuse juht on Aivar Aruja. (Toomas Rajamäe) Omavalitsuse volikogu koosseis Volikogu esimees Toomas Rajamäe Aseesimees Marek Stern Volikogu liikmed Viktor Aaver Mare Al...
mitte ainult oma ilmumise ajal, vaid ka hilisemate aastakümnete sündmustes ja leidnud kindla koha meie kirjanduse klassikalises pärandis. Tugeva loomupärase andega autorina, kuulub Bornhähe 19. sajandi lõpu kirjanduse eredamate kujude hulka. (1. Eesti kirjanduse ajalugu, lk 463) Elulugu Eduard Bornhöhe (kodanikunimega Eduard Brunberg) sündis 17. veebruaril 1862 Virumaal, väikeses Kullaaru mõisas aidamehe pojana. Kullaaru mõisa ei jäänud ta koos perekonnaga aga kauaks elama. Nad siirdus 1865. aastal elama Viru-Jaagupi kihelkonda, Inju mõisa. Seal töötas Bornhöhe isa Jaan aidamehena, kuid ka kohaliku külakooli õpetaja ja vallakirjutajana. 1870. aastal asus Perekond elama Tallinna. Bornhöhe oli saanud kodus esimest kirjaõpetust ja omandanud mõningaid algteadmisi saksa keeles, seega otsustati 8-aastane Eduard õppima panna Kentmanni saksa algkooli
[…] „Tasujas“ väljendus 17-aastase nooruki soov anda Rinaldiinide, Morandiinide ja Abelliinode kõrvale ka üks eesti soost kangelane, kes oskaks nii mõõka vibutada kui ka vanu keeli ja daamide südameid lugeda. Olevikus puudus usutav eeskuju, tuli minna minevikku. […] „Tasuja“ kõige vastikum karakter on mõisakubjas, kes oma laimuga käivitab teose kolmanda loo ehk Jüriöö vastuhaku. On huvitav vaadata, kuidas aidamehe poeg Bornhöhe kujutab kubjast lurjusena. […] Mõisasundijate pojad teevad kirjasõnas tasa oma isade patte. http://epl.delfi.ee/news/kultuur/eesti-lugu-eduard-bornhohe-tasuja?id=51147207 1. Mis ülesandeid täitsid mõisas järgmised ametimehed? kilter . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Küll punnitas vaene mürakas ja loksutas end edasi-tagasi, aga ta oli väravas kinni nagu nael ja ei saanud lahti. Pikkamisi hakkas kratis tõusma viha, ja nagu põrguloomad ikka, muutus ühes sellega kuumaks tema pea. Juba tõusis silmadest ja kõrvadest auru. Mida suuremaks paisus raev, seda heledamalt lõo miilama põrgutuli krati südames. Ja kui ta siis hommikul korraga põlema lahvatas, oli terve aidamehe õu musta tossu ning taevani tõusvat leeki täis.“ (lk. 117). Ka tema oli varas, käis mõisaaidast toitu varastamas, kuid samas oli ta ka kaval, kuid mitte nii kaval kui Rehepapp. Oskar sai Imbi ja Ärni käest kätte nende püütud merilehma oma kavaluse abiga. Tänapäeval kujutab justkui tavalist töölist, kes teeb tööd ja omab peret, kuid samas on ahne ja proovib pettusega, veidi suuremat varandust kokku ajada. 2. Teose ülesehitus.
Siis jooksis naine metsa ja Illimar sai aru et see oli hull-sõtse. Illimar jooksis kohe koju ja nägi kuidas ema oli paanikas ning ema läks tuppa. Kui Illimar tuppa läks, siis ema pakkus talle suhkruvett, et väike Illimar rahuneks. Sündmuseid oli palju, kui uusi juurde tuli siis vanad unustati. Nii unustati ka hull-sõtse külaskäik. Korstnapühkija Schwarz külastas mõisat ainult paar korda aastas. Ta oli oma töö üle ääretult uhke. Viimasena puhastas ta aidamehe korstnaid ning alati, kui Schwarz ära minema hakkas, siis sai Illimar kaarikuga kaasa sõita. Ka sel korral ei olnud teisiti. Nad sõitsid kuni suurte mändideni ning seal katsusid nad kahekesi suuri mände juurtega välja tõmmata. See oli nende mäng. Siis hakkas Illimar tagasi koju minema ning Schwarz läks edasi. Mõne aja pärast aga tuli ta tagasi, ise jutustades mõisahärrade ning ka Illimari isaga. Viimased olid nimelt jahil käinud ning kaks mäkra ära tapnud.
käib kont paelaga risti asemel kaelas, kuna Ott tegi ta prillid katki (sama tegi ta ka Vanapagana juures). Kuigi ristid on väärt mitu korda rohkem kui pudeli hind, lahjendab kôrtsmik salaja viina ikkagi veega. Jaan ärkab alles lôuna paiku ja tahab kôrtsi minna, kuid ei julge, kuna kuuleb, kuidas peremees teda ähvardab. Näeb, et Imbi ja Ärni jooksevad marti ja otsustab nendega ühineda. Need aga pole nôus (ei taha saaki jagada) ja Jaan üritab neist ette jôuda - jookseb aidamehe maja juurde. Laulavad seal kolmekesi, aga uksi ei tehta lahti, nii et nad hakkavad hoopis Ärni ideel viljapuuaias tüvede peale koputama (kui vana kuu ajal 3 korda koputada, sureb puu ära). Jaan kuulis sellisest asjast esimest korda ja otsustab koju joosta, et premehe puudele samamoodi teha. Teel vôtab aga Kaarel ta vankrisse ja tahab teda noaga lôikuma hakata, kuid samal ajal läheb üle tee sajajalgne ilves, kes on kelli täis riputatud. Selle peale jääb Kaarel magama.
risti asemel kaelas, kuna Ott tegi ta prillid katki (sama tegi ta ka Vanapagana juures). Kuigi ristid on väärt mitu korda rohkem kui pudeli hind, lahjendab kôrtsmik salaja viina ikkagi veega. Jaan ärkab alles lôuna paiku ja tahab kôrtsi minna, kuid ei julge, kuna kuuleb, kuidas peremees teda ähvardab. Näeb, et Imbi ja Ärni jooksevad marti ja otsustab nendega ühineda. Need aga pole nôus (ei taha saaki jagada) ja Jaan üritab neist ette jôuda - jookseb aidamehe maja juurde. Laulavad seal kolmekesi, aga uksi ei tehta lahti, nii et nad hakkavad hoopis Ärni ideel viljapuuaias tüvede peale koputama (kui vana kuu ajal 3 korda koputada, sureb puu ära). Jaan kuulis sellisest asjast esimest korda ja otsustab koju joosta, et premehe puudele samamoodi teha. Teel vôtab aga Kaarel ta vankrisse ja tahab teda noaga lôikuma hakata, kuid samal ajal läheb üle tee sajajalgne ilves, kes on kelli täis riputatud. Selle peale jääb Kaarel magama.
1929. alustas oma peateosega, esialgu oli ainult idee, et romaan on Saatanast, kuid pealkirja polnud. Aasta hiljem alustas sama romaani nullist, nüüd pealkirjaga ,,Meister ja Margarita". Täielikult valmis sai 1938 ning epiloogi kirjutas 1940, mis oli tema enda hüvastijätt (arstina oli ta oma seisukorrast teadlik, kõrge vererõhk, neuroosid, peavalud jms), ning samal aastal ka suri. ,,Meister ja Margarita" ilmus eesti keeles varem kui vene keeles. Tuglas (1886-1971) sündis Põlvamaal aidamehe perekonda. Majanduslikult elas pere hästi. Noorena avaldas talle mõju Lõuna-Eesti loodus. Kooliteed alustab kohalikus algkoolis, kus õpiti vene keeles. Kõrgemasse kooli läks Tartusse, kus hakkas ka kirjutama. Postimehes ilmub esimene jutustus ,,Siil". Tartus tutvus teiste kirjandushuvilistega, k.a G. Suitsuga. Südis rühmitus, millest kasvas veidi hiljem välja ,,Noor-Eesti", mistõttu aga Tuglas koolist välja heideti
Vana Maurus ehk aimab, sest meie olime suured sõbrad. Mina küll ei öelnd talle midagi, aga ma sain aru, et ta nagu aimas. Tema aimab nii mõndagi. See Koidula õige mees aga, keda ükski ei tunne, olen mina, mina Tõnis Mäeberg. Ja ma ütlen teile, armas noormees, et kui jumal oleks lasknud asjad nõnda minna, nagu Tõnis Mäeberg mõtles, siis oleks võind Koidula veel praegu elada ja eesti rahvale laulda. Ja takistuseks polnd õieti midagi, sest ka mina olin rahvamees ja aidamehe poeg ning sain oma aja kohta hea hariduse -- olen väljaõppind õllepruuel ja esimese järgu viinapõletaja, päris viinameister kohe. Antagu või praegu mulle veel vabrikud kätte, ja Tõnis Mäeberg annab õlut ja viina vastu nagu molliga. Aga Tõnis Mäeberg küll mõtles, kuid jumal juhtis ja nõnda suri Koidula õnnetut surma. Mina jätsin vabrikud ja hakkasin isamaa asju ajama, sest ka ,,Linda" oleks võind sehvti teha, kui ta poleks pankrotti läind
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
