Eesti Maaülikool Puittaimede hooldusjuhend Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KJ-1 Koostaja: Andi Järvsoo Juhendaja: Ele Vool Tartu 2016 Sisukord Hooldusjuhend taimeliikide/perekondade kaupa.................................................................................6 1. Amelanchier - perekond Toompihlakas............................................................................................6 1.1.Hooldus.......................................................................................................................................6 1.2.Paljundamine..............................................................................................................................7 2. Elaeagnus commutata - Läikiv hõbepuu.....................
võitjad, 2006, http://www.sonumitooja.ee/vanaleht/2006/St4/harju.htm (13.03.2011) 8 Evi Lauer on pärjatud 2003. aastal Eesti Kultuurkapitali aastapreemiaga, 2004. aastal valiti Anija Vallavalitsuse ja LC Anija poolt Anija Aastainimeseks, 2006. aastal tunnustati Valgetähe medaliga ning 2007. aastal sai ta Haridus- ja teadusministri tänukirja. Vabal ajal tegeleb ta aianduse ja fotograafiaga. Hetkel seob spordiga Evi Lauerit see, et ta tegeleb käsipallivõistlustel lauakohtunikuna. 2.4 Urmo Sitsi Urmo Sitsi sündis 1971. aasta 15. novembril Tartus. 23 Juba kooli ajal oli Urmo Sitsi sportlik. Ta tegeles korvpalli, suusatamise, jalgratta sõidu, kergejõustiku, dzuudoo, aerutamise ja loomulikult käsipalliga. Lõpetanud Tartu 10. Keskkooli, siirdus ta õppima Võnnu sovhoosi spordimetoodikuks.
Alles orduaja lõpupoole hakati preestritelt nõudma eesti keele oskust. Katoliiklus kui mõjutaja (katoliku kirik ja ladina keel) Kooliharidus: ladinakeelne; ladinakoolid vähem vaimulikku sisu, seal õppisid linnakodanike ja kaupmeenste lapsed; toomhärrasid õpetati toomkoolides; igas piiskopkonnas oli 1 toomkool; 1319. a. asutati toomkool Tallinnasse, kus praegu on ballettikool; eestlased keskajal koolis ei käinud. Klooster kui keskus: sai majandus- ja usukeskuseks, mungad tegelesid aianduse, põllumajanduse ja meditsiiniga. Kirjasõna: Alam-Saksa kees, Liivimaa noorem riimikroonika, Tallinna ja Tartu riimprotokollid. Sakraalehitised ja kunst: vaimuliku sisuga ehitised; kirikud (Jaani, Oleviste, Niguliste); kloostrid (Dominiiklaste, Padise, Kärpna, Pirita). Maailmapilt: eestlastest linnakondanikke polnud, olid saksa kaupmehed. Seos Lääne-Euroopaga: Eeestisse jõudsid kerjusmungaordud, tsisterlased, dominiiklased ja frantsisklased.
kaotati pärisorjus ja teoorjus Tekkis võimalus maid ja talusid päriseks osta. Oli tegemist kiire arengu perioodiga. Talu vajas peremeest ja perenaist, kelle töökusest, teadmistest ja oskusest sõltus kogu perekonna käekäik seega oli abikaasa valik otsustav samm, kusjuures hakati rõhutama, et naine oma isiksuse ja tööga on olulisem kui kaasavara, mis ta kaasa saab tuua. Just XIX sajandil hakati avaldama kõikvõimalikke õpetusi põllumajanduse, loomakasvatuse ja aianduse kohta, aga samas pakuti ka teadmisi kodumajandusest, tervishoiust ja lastekasvatusest. Eesti talupojakultuur XIX sajandil See, milline on perekond praegu sõltub sellest, milline on see olnud läbi sajandite. Eesti talupojakultuuris oli keskkond sugupoolte vahel ära jagatud: naistel kodusfäär, meestel avalik sfäär. President Pätsi isaema koos lastega (vasakult) vend Nikolai, õde Marianna, isa Jakob, vend Voldemar, ema Olga, vennad Peeter ja Konstantin.
Tekkis võimalus maid ja talusid päriseks osta. Oli tegemist kiire arengu perioodiga. Talu vajas peremeest ja perenaist, kelle töökusest, teadmistest ja oskusest sõltus kogu perekonna käekäik – seega oli abikaasa valik otsustav samm, kusjuures hakati rõhutama, et naine oma isiksuse ja tööga on olulisem kui kaasavara, mis ta kaasa saab tuua. Just XIX sajandil hakati avaldama kõikvõimalikke õpetusi põllumajanduse, loomakasvatuse ja aianduse kohta, aga samas pakuti ka teadmisi kodumajandusest, tervishoiust ja lastekasvatusest. Eesti talupojakultuur XIX sajandil See, milline on perekond praegu sõltub sellest, milline on see olnud läbi sajandite. Eesti talupojakultuuris oli keskkond sugupoolte vahel ära jagatud: naistel kodusfäär, meestel avalik sfäär. President Pätsi isa-ema koos lastega (vasakult) vend Nikolai, õde Marianna, isa Jakob, vend Voldemar, ema Olga, vennad Peeter ja Konstantin.
ravimtaimede kasutamises ning nad levitasid oma teadmisi ka ümbruskonna talupidajatele. 6 Vabrit, S. Aiakunsti ajaloo loengukonspekt (kättesaadav: autori käes) Koostanud: 34Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a Esimesed haiglad, kuhu tuldi abi otsima, asutati just kloostrite juurde. Paljud teadmised aianduse ja meditsiini kohta pärinesid antiikautorite käsikirjadest, kus näiteks kreeklased seda teemat üsna palju on käsitlenud. Kleerikud (vaimulik, preester < ld clericus) võtsid antiikautoreid eeskujuks, sageli aga kopeerisid mõningaid lõike oma ladinakeelsete traktaatide kirjutamisel. Luuakse taimede nimestikke koos välimuse ja omaduste kirjeldustega ning sümboolika kohta. Taimede kasvatus ja meditsiin olid omavahel lahutamatult seotud, mõlemad omakorda filosoofiaga. 7
Eesti Kultuurilugu KESKAEG (Varasem keskaeg 1227-1346; Hilisem keskaeg 1346-1520) Kroonikad ehk ajaraamatud kujutavad dateeritud sündmusi ajalises järjestuses ning olid keskajal väga levinud. Eesti keskaja seisukohalt on olulisemad kroonikad: 1) Vanim säilinud kroonika on ladinakeelne Läti Henriku kroonika (valminud umbes 1224-27), mis kirjeldab sündmusi aastatel 1180-1227 ning on koostatud Riia peapiiskopi Alberti ülesandel. 2) Liivimaa vanem riimkroonika (valminud umbes 1290) kirjeldab Liivimaa Ordu tegevust aastatel 1180-1290 ning on koostatud tundmatu sõjamehe poolt. 3) Liivimaa noorem riimkroonika (valminud 1340ndate lõpus) kirjeldab sündmused aastail 1315-1348. Käsikiri pole säilinud, tuntakse proosavormis ümberjutustusena hilisemate (Renneri, Russowi) kroonikate kaudu. 4) ,,Chronicon Livoniae" on kirja pandud Liivimaa Ordu vaimuliku Herman von Wartberge poolt ning kajastab sündmusi Liivima...
Haridus Eesti kultuuris. 1. Eesti rahva pedagoogika. Eesti hariduse ajalugu ulatub 13. sajandisse. Esimesed koolid asutati toomkirikute ja kloostrite juurde. Kooliõpetus jäi esialgu maarahvale kättesaamatuks, ainult üksikud andekad ja visamad pääsesid ladinakeelsetesse linnakoolidesse ja välismaa ülikoolidesse. Reformatsioon jõudis Baltimaadele varakult ja sellest sai alguse rahvakeelne kirik ning vaimuliku hariduse levitamine põlisrahva hulgas. Asutati esimesed koolmeistrite seminarid ja loodi hõre koolivõrk. Kuna Eesti maa-ala jaotati kahte kubermangu toimub ka koolikorralduse edendamine Põhja- ja Lõuna-Eestis erinevalt. Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse mõningateks aastakümneteks täielikku madalseisu. 18. sajandil rajati uus koolivõrk. Sajand hiljem algas üldine koolikohustuse kehtestamine. 1880. aastatel muudeti koolid tsaarivõimu poolt venekeelseteks. ...
Tallinn 1987. 67 lk. 28. Substral. Kodulehekülg. Vaadatud aadresil: http://substral.itg.ee/ 29. Teeme koduaia kauniks. Kemira GrowHow tootekataloog. 23lk. 30. Uurman, K. Porgandisortide`Narbonne`F1 ja `Nantes Duke` väetamine ning säilitamine. Lõputöö bakalaureuse kraadi taotlemiseks. Tartu 2001. 31. Uurman, K. Väetamise mõju porgandi saagikusele, saagi kvaliteedile ja säilivusele. Väitekiri põllumajandusteaduste magistrikraadi taotlemiseks aianduse erialal. Tartu 2003. 66 lk. 25
Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng Mikro väike Bio elu Logos õpetus Teadus väga väikestest palja silmaga mitte nähtavatest organismidest, mikroobidest. Mikroobid on ühed algelisemad elusloomad maa peal. Mikrobioloogiat saab jagada bakterioloogia, mükoloogia, viroloogia, algoloogia. Bakterioloogia - uurib baktereid. Mükoloogia - uurib hallitusseeni. Viroloogia uurib viiruseid Algoloogia uurib lihtsamaid vetikaid jm. Mikrobioloogia ajalugu Mikrobioloogia isaks peetakse Anthony von Leuwenbock'i, avastas bakterid, vere- ja spermarakud, mikroskoopilised ümarussid ja keraloomad. Raamat " Looduse seadused". Tegi algelisi mikroskoope. Louis Pasteur ( 1822-1895 ) tõi esimesena välja mikroorganismide osi ainete keemilisel muutumisel hja haigestumisel. Leidis, et suhkur muudetakse piimhappeks spetsiaa...
Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng Mikro väike Bio elu Logos õpetus Teadus väga väikestest palja silmaga mitte nähtavatest organismidest, mikroobidest. Mikroobid on ühed algelisemad elusloomad maa peal. Mikrobioloogiat saab jagada bakterioloogia, mükoloogia, viroloogia, algoloogia. Bakterioloogia - uurib baktereid. Mükoloogia - uurib hallitusseeni. Viroloogia uurib viiruseid Algoloogia uurib lihtsamaid vetikaid jm. Mikrobioloogia ajalugu Mikrobioloogia isaks peetakse Anthony von Leuwenbock'i, avastas bakterid, vere- ja spermarakud, mikroskoopilised ümarussid ja keraloomad. Raamat " Looduse seadused". Tegi algelisi mikroskoope. Louis Pasteur ( 1822-1895 ) tõi esimesena välja mikroorganismide osi ainete keemilisel muutumisel hja haigestumisel. Leidis, et suhkur muudetakse piimhappeks spetsiaa...
calmia.ee/Taimed/Lodjapuu/viyldinfo.htm 22.04.2012 13. Harilik pukspuu Hariduskeskus: Harilik pukspuu, Kättesaadav: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_pukspuu.html (viimati külastatud 29.04. 2012) Harilik pukspuu, Kättesaadav: http://www.neevaaed.ee/tooted/lehtpuud-ja--psad/harilik- pukspuu/?category=7&panel= (viimati külastatud 29.04. 2012) L. Jääts, M. Laane, A. Ruut. 2003. Täielik aianduse käsiraamat. Varrak. Tallinn. Lk 196-197 N. Gibber. 2008. Puuliikide piibel. Sinisukk. Lk 70, 131 Seemnemaailm: Harilik pukspuu, Kättesaadav: http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=5800 (viimati külastatud 29.04. 2012) Tmk: Floora, Kättesaadav: http://www.tmk.edu.ee/~heikki/loodus/floora/index.html (viimati külastatud 29.04. 2012) V. Veski, A. Niine, 1961. Ilupuud ja põõsad. Eesti riiklik kirjastus. Tallinn. Lk 55 14
aastal kui esitas idee faalanksite (assotsiatsioonide) moodustamiseks. 1832. aastal organiseeris koos pooldajatega aktsiaseltsi printsiipidel esimese faalanksi (ühiskondlikul mehhanismil baseeruva tööstusassotsiatsiooni). Paraku tabas ettevõtmist fiasko ja faalanks ei hakanudki reaalsuses toimima. Sellises faalanksis oleks pidanud elama 1500-1600 inimest ja see pidi paiknema ruutmiili suurusel territooriumil. Faalanksi majandusaluse moodustas idee järgi põllumajandus, kuid tegeletakse ka aianduse ja põllumajandusliku abitootmisega. Töö oli organiseeritud üldise töökohustusena, töötama pidid ka lapsed, kuid mitte sunniviisiliselt, vaid vabatahtlikult. Tööülesanded pidid pidevalt vahelduma, et töötamine ei muutuks kellelegi vastumeelseks. Faalanksis säilib küll eraomand, kui selle tähtsus on teisejärguline. Tootmist organiseerib ja planeerib kollektiiv, kes on ka omanikuks. Fourier uskus assotsiatsioonis toimuvasse tööviljakuse kiiresse tõusu,
1) Sissejuhatus Sotsioloogiline vaatekoht - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 1 1.1. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi. Sotsioloogia uurib teaduslikult ja süstemaatiliselt inimühiskonna ja inimeste sotsiaalset käitumist tema suhetes grupi ja sotsiaalse struktuuriga. 1.2. Mille poolest sarnaneb ja erineb sotsioloogia teistest sotsiaalteadustest? Sotsiaalteadused uurivad inimkäitumist ja grupielu, püüdes vaadata neid nähtuseid võimalikult erinevatest vaatekohtades. Sotsioloogia pöörab vähem tähelepanu ühiskonna ühele aspektile või kitsale sündmuste ringile (nagu teevad ajalugu, majandusteadus ja politoloogia). Jälgib rohkem kollektiivset kogemust ning struktuure ja muutuseid. Uurib produkte: uskumused, väärtused, elureeglid, haridus, tervishoid, muusika, kunst, näitekunst. Sotsiolo...
2016. Äädikapuu (harilik sumahh). http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=14297 (14.04.2016). 4. Ageeta OÜ veebileht. 2008. Vähenõudlik hekk. http://seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=282 (14.04.2016). 5. Aiaklubi, 2011 Harilik liguster. http://aiaklubi.ee/index.php? option=com_mtree&task=viewlink&link_id=195&Itemid=9999999 (15.04.2016) 6. Aiandus http://www.aiandus.ee/loe.php?id=19460 (13.04.2016) 7. Aianduse entsüklopeedia. (2010). Tallinn: Varrak/Peatoimet. C. Brickell. 8. Aiasõber. Liigikirjeldused. https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused (15.04.2016). https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/340 (13.04.2016) https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/314 (14.04.2016) https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/391 (12.04.2016) https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/367 (17.04.2016) https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/311(17
COST programmi erinevates projektides. Suur hulk aastakümnete vältel rajatud metsanduslikke püsikatsealasid on sisestatud rahvusvahelisse katsealade võrgustikku nimetusega NOLTFOX. Kutseharidus Eesti ainuke metsanduslik kutseõppeasutus on Luua Metsanduskool, mis asutati 1948. aastal. Koolil on töötamise ajal olnud erinevaid nimesid, kuid õpetus on alati olnud seotud praktilise metsandusega. Luua Metsanduskoolis on võimalik õppida kolmes õppevaldkonnas: metsanduse, aianduse ning loodusturismi valdkonnas. Metsanduse valdkonnas on võimalik valida järgmiste erialade vahel: metsandusettevõtja, metsur, metsamajandus, metsandus (metsakasvatuse või metsatööstuse suunaga), metsamasinate juhtimine, harvesteri- ja forwarderioperaator ning arborist. Õppida saab nii päevases, sessiooni- kui töökohapõhises õppevormis, samuti ilma põhiharidusnõudeta, aga ka põhi- ja keskharidust eeldavate õppekavade järgi
Nende keskusteks olid erinevad kloostrid. Olulisemad keskaegsed ordud Eestis olid: · Tsistertslaste ordu Tsistertslased ehk bernardiinid on saanud nime oma emakloostri Citeaux' (ld. k. Cistertium) nime järgi. Ordu asutati 1098. a., põhikiri võeti vastu 1119. a. Tsistertslaste eesmärgiks oli kloostrielu reformimine ning Püha Benedictuse aegsete põhiväärtuste juurde tagasipöördumine. Nad loobusid pärisorjade tööst kloostripõldudel ning asusid neid ise harima, tegelesid aianduse ja loomakasvatusega, harisid uudismaid. Nende elu oli kasin, kloostrid sisustatud ainult hädavajalikuga, mungad ja nunnad allutatud rangele distsipliinile. Tsistertslased kandsid halle rüüsid, mistõttu neid on kutsutud ka hallideks munkadeks. Tsistertslaste ordu munkadel oli Eestis kaks kloostrit, Tartu lähedal Kärknas ja Padisel. Tsistertslaste nunnakloostrid olid Tallinnas, Tartus ja Lihulas
30024 4900007-1Aiandi 58.73340826.125933 30024 Pajusi vald 30025 4900008-1Aiandi 58.73368126.127315 30025 Pajusi vald 21922 7800021-1Aiandi tee 58.37625726.783265 21922 Luunja vald 21914 7800020-1Aiandi tee 58.37537626.785141 21914 Luunja vald 123815 8600830-1Aiandi tee 57.86176426.968292 123815 Võru vald 26516 7820006-1Aianduse 58.35033526.717734 26516 Tartu linn 33516 7820005-1Aianduse 58.35133726.718744 33516 Tartu linn 1581 19003-1 Aianduse t 59.48837124.870879 1581 Pirita 1582 19004-1 Aianduse t 59.48849224.871535 1582 Pirita 2866 20809-1 Aiaotsa 59.49646924.911299 2866 Viimsi vald 2867 20808-1 Aiaotsa 59.49683924.910998 2867 Viimsi vald 32107 4400026-1Aiaotsa 59.44612428.097823 32107 Vaivara vald 32108 4400025-1Aiaotsa 59.44510028.100254 32108 Vaivara vald 91177 6500008-1Aiaste 58.05550226.663786 91177 Valgjärve vald 31562 6500009-1Aiaste 58.05546626
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
