Kordamisküsimused kalakasvatuse eksamiks 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ja proportsioonid, nende muutumine läbi viimase aastakümne, akvakultuuri levik maailmas. Kalu, limuseid (austrid, kammkarbid, pärlkarbid) , vähilisi (krevetid, krabid, vähid), veetaimi jt veeorganisme Näiteks: atlandi lõhe , vikerforell, karpkala (See on maailma vanim kodustatud kala liik), tiigerkrevett, hiiauster, pakslaup, valgeamuur, pruunvetikas, kammkarp, jämepea ning vähilised. Kõige suurem toodangu maht on pakslaubal (3,66milj.tonni), teisel kohal on valgeamuur (3,61 milj.tonni) kolmandal ja neljandal kohal on karpkala ja jämepea. Need andmed on aastast 2007. Maailma vesiviljeluse kogutoodang ulatus 2003. aastal 51,4 miljoni tonnini. Kalad moodustasid sellest nii koguselt kui väärtuselt ligikaudu poole. Veidi alla poole akvakultuuri toodangust tuli sisevetest. Juhtival kohal on Vaikse ookeani äärsed Aasia riigid, kus on ...
32. Milline teooria rõhutab pikaajaliste (evolutsiooniliste) ja suuremõõtmeliste (geograafiliste) protsesside olulisust mingi koosluse liigirikkuse kujunemisel? A. Deterministliku konkurentsitasakaalu teooria? B. Mittetasakaaluline käsitlus? C. Liigifondi teooria? D. Peremeesorganismide käsitlus? Liigifondi teooria rõhutab liigitekke ja migratsiooni olulisust kohaliku liigirikkuse seletamisel. C on õige. 33. Kas sümbioosi näiteks on? A. Ahven ja haug? B. Koolibri ja troopiline taimeliik? C. Samblik? D. Kuusk ja jänesekapsas? Samblik on sümbiontne kompleksorganism, kus intiimselt koos tegutsevad vetikas ja seen. C on õige. 34. Mükoriisa hõlbustab: A. Taimede juurtoitumist? B. Puude ja põõsaste õitsemist? C. Seemnelevi? D. Korallide tolmeldamist ja vastsejärkude levimist? Seenjuur on taimele kasulik sümbioos sest seeneniidistik suurendab juuresüsteemi vett imavat
Vanades lammimetsades elutseb Eestis üliharuldane lendorav. Poolveelistest imetajatest ilmestavad jõgesid kõige enam koprad oma pesakuhilate, üles paisutatud kraavide ja ojadega, ning toiduks ja tammi ehitamiseks langetatud puudega. Kõikidel suurematel veekogudel tegutsevad saarmad, palju on ka mügrit ning võõrliikidest minki. Metsade ja niitude vahel looklevad jõed on kalarikkad, kokku on siit leitud seitseteist kalaliiki. Tavalisemateks on haug, särg, viidikas ja ahven, leidub ka haugi, turba ja latikat. Kui rabad ärkavad talveunest, hakkavad häälitsema rongad; metsised ja tedred mängivad oma kevadisi armumänge, kaua ei lase ennast oodata ka sookurg. Kevadsoojad toovad kohale ka sellised linnud nagu rüüt, väikekoovitaja ja mudatilder. Soomaal on linde nähtud üle 160 liigi, neist haruldasemad on kaljukotkas, rabapüü, mudanepp, väikepistrik, rabapistrik ja alles mõne aasta eest siia kolinud rohunepp. Toitumas on nähtud ka rabapistrikku.
Toiduvaliku põhikriteeriumid: Täisväärtuslik toit peab sisaldama piisavas koguses nii makro- kui mikrotoitaineid, eeskätt asendamatuid aminohappeid, esmatähtsaid rasvhappeid, vitamiine ja mineraalaineid. ( Kõrge energiasisaldusega toit ei pruugi olla täisväärtuslik ja vastupidi- coca kõrge en sisald, aga madala toiteväärtusega; täismahla puhul aga vastupidi) Toiduenergia. Valkude, süsiv, lip osakaal päevases toiduenergias. Toidust saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ninh kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energiakulu. Toidu energeetilise väärtuse tuvastamiseks kasutatakse kalorimeetrilist meetodit (ainete põletamisel vabanev soojus- soojushulk, mis vabanev 1g rasva põletamisel kalorimeetris võrdub soojushulgaga, mis saadakse selle oksüdatsioonil organismis) Toiduainete energeetilised väärtused: 1g süsiv 17,2 kJ (4,1kcal) 1g valke - 17,2 kJ (4,1kcal) 1g lipiide 38,9kJ (9,...
olema harrastuspüügi luba. /www.ctc.ee/pub/NL.../Fish_day_prog_addmat1_EST.doc, 26.09.09/ Sikuteid valmistatakse mitmesugusest materjalist: hõbedast, tinast, punasest ja valgevasest, roostevabast terasest, tsingist jm. Sikuti alumise otsa sisse on joodetud üks või kaks õngekonksu. Teises otsas on auguke või rõngas õngenööri kinnitamiseks. Sikuteid valmistatakse igasuguses suuruses. Mida sügavamast veest püütakse, seda suurem ja raskem on sikuti. Peamiseks saagiks on ahven, haug, koha, harvem ka kiisk, luts, turb ja säinas. Talvine tirgutamine on on edukas üksnes siis, kui kalade asukoht üles otsitakse. Kalade peatuskoha leidmine on vaevarikas, sest sageli siirduvad nad lühikese aja jooksul ühest kohast teise. Sikuti valikul on oluline arvestada, et päiksepaistelisel päeval ei ole hea kasutada väga helkivaid sikuteid, vaid valida tumedamad. Heledalt läikiva sikutiga on on püük edukam pilves ilmaga ja hommikutundidel. /Kalastaja Käsiraamat, lk. 75-77/
erandlikuks ja läheb siis selle järgi, ükskõik kus kostja elab- TsMS § 104 lg.3 p.2., antud juhul andmed puuduvad kokkuleppelise alluvuse kohta. c) valikuline kohtualluvus lepingu täitmise koha järgi-TsMS § 89, rahalistes nõetes loetakse täitmise kohaks võlgniku ehk siis kostja elukoht. Seega igal juhul kohtualluvuse järgi lahendab Pärnu Maakohus ja tööpiirkonna järgi Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja. 11. Karl Ahven, kelle elukoht on Tartus, esitas Tartu Linnakohtusse hagi, paludes välja mõista oma abikaasalt Linda Ahvendalt, kelle elukoht on Pärnu linnas, elatisraha nende abielust sündinud alaealisele lapsele. Kohtunik tagastas hagiavalduse. Kas kohus toimis õigesti? Mida edasi teha? Elatise hagides kohaldatakse kohtualluvust lapse elukoha järgi TsMs § 103 lg.4, tegemist erandliku kohtualluvusega, mida ei saa muuta. Eeldusel, et hagi esitas ikka vanem, kes last
Järve vesi on paistab vähe läbi. Olulist temperatuurikihistust ei ole, kuid põhjalähedane veekiht on väga hapnikuvaene. Taimestik kattis 1952 viiendiku järvepinnast. Füto- ja zooplankton on rohke ja liigirikas. Viimaste hulgas leidub haruldusi. Põhjaloomastikku oli 1952. a. keskmiselt; on leitud haruldusi. 19. sajandi lõpul oli järv väga vähirikas; vähikatk jõudis siia 1898 ja hiljem vähistik ei taastunud. Järve kalastik on liigirikas. Kõige ohtramad on latikas, ahven ja särg; leidub hauge, kohasid, säinaid, linaskeid, kiisku, viidikaid, rünte, hinke, vingerjaid, luukaritsaid, teibe, turbi, jõeforelle, vikerforelle, ojasilmu, lepamaime ja isegi peipsi siigu. Siit on saadud kuni 7 kg raskusi kohasid ja 14 kg raskusi hauge. Veelinnustikult on Vagula vaesem kui Tamula järv. Siin pesitsevad tuttpütt, lauk, sinikael, piilpart, rootsiitsitaja ja teised linnud. Vagula on Võru elanike armastatud ujumis- ja puhkekoht.
Bioaccumulation means an increase in the concentration of a chemical in a biological organism over time. -- . Karnivoor 2 DDT akumuleerumine 75 ppm toiduahelas Karnivoor 1 Herbivoorid Taimed 0.04 ppm Radioaktiivse strontsiumi akumuleerumine magevee koosluses (ppm) Atmosfäärne 90Sr sadenemine Ondatra - 3500 Ahven - 3000 Molluskid- 730 Viidikas - 950 Plankton Järve vesi - 1 Veetaimed - 280 Põhjasetted - 180 Inimese energiatarve Energia on elu alus, hädavajalik nii inimese individuaalse toimimise kui ühiskonna arengu jaoks. Kütused ja elekter on tublisti kergitanud (suure osa) inimkonna elustandardit ja võimaldanud enneolematu mobiilsuse. Tööstuse ja
1. Kirjelda tarretise valmistamist( toorained, tehnoloogia, kasutamine) Tarretisi valmistatakse puuviljadest ja marjadest, puuvilja- ja marjamahladest, puuvilja- ja marjaekstraktidest, piimast ja piimatoodetest, veinidest. Tarretiste maitsestamiseks suhkrut, riivitud tsitrusviljade koort, kaneeli, vanilli, nelki, alkohoolseid jooke, melissi, piparmünti. Tarrendainena kasutatakse tarretiste valmistamiseks zelatiini(loomne tarretusaine), agar-agarit(taimen tarretusaine), zeleepulbreid. Valmistamine: Mahla lasen keemiseni, võtan mahla pliidilt. Zelatiin panna külmaveega paisuma, sulatan veevannil. Kallan sulanud zelatiini mahla hulka. Kuumutan keemiseni, pidevalt segades. Kallad magustoidukaussidesse ja paned jahedasse tarduma. 2. Kirjelda liha hautamist. Tervelt hautatava liha või kala puhul olgu hautamisanum võimalikult väike ja vedelikku vaid paar sentimeetrit. Hautatud liha maitseb kõige paremini järgmi...
Tavaliselt langevad haigestunud kalad kalatoiduliste lindude ohvriks(joon 2). Joonis 2. Liguloosi tekitaja arengutsükkel 11 Trienoforoos Triaenophorus'e perekonna paelussidele on kalad nii lisa- kui definitiivseks pere meheks.Tekitajaks on Triaenophorus nodulosus. Suguküpsed isendid on 1530 cm (vara kevadel6080) pikad ja 0,20,4 cm laiad. Täiskasvanud paelussid parasiteerivad peamiselt haugisooles. Lisaperemeheks on ahven, luts, kiisk, haug, forell ja mitmed teised liigid, kelle lentsüsteerunud plerotserkoidid lokaliseeruvad peamiselt maksas. Röövkala soolest satuvad parasiidi munad koos kala väljaheidetega vette. Vees arenevad neist ripsmete abil ujuvad koratsiidid, keda neelavad alla vaheperemeheks olevad sõudiklased. Vaheperemehe kehaõõnes arenevad protserkoidid. Kui invadeeru nud sõudiklane satub kala seedetrakti, siis protserkoid vabaneb, migreerib peremehe
ee/images/articles/image015_t.jpg ) PUHATU SOOSTIKU ELUSTIK Palju soo pindalast on kaitse all, siis tänu sellele on seal veel soosaarte ümber säilinud kuivendamata märealasid märgi maismaapaiku, kus vesi on aastas mitme kuu vältel maapinnaga samal tasemel, mis mujal Eestis on suuresti kuivendamisega rikutud. Kõige enam on kaitsealal looduslikus seisundis rabasid, mis on Euroopas üks haruldasemaid elupaiku. Puhatu järv on liigirikas võrreldes teiste rabajärvedega: domineerivad ahven ja särg, kuid lisaks leidub seal haugi, kokre, kiiska ja vähesel määral ka lutsu. [], [] Taimestik Madalsoo alad on suhteliselt liigirikkad ja lopsakas, lisaks on ta tihti mätlik, kui nendele hakkavad tekkima rabakooslused, siis hakkab neil aladel välja kujunema siirdesoo. Puhatu soostikus kasvab 362 erinevat taimeliiki, neist 21 on looduskaitse all. Neist tähelepanuväärseim on ida-võsalill, mille ainuke teadaolev kasvukoht Eestis ongi Puhatu.
forellipiirkonnaks, kus lisaks jõeforellile esinevad reeglina veel laialevikuga liigid võldas, lepamaim, haug, trulling ja luukarits/Veerikastele jahedaveelistele jõelõikudele on tüüpiline harjuse esinemine, mistõttu seda piirkonda võib meie jõgedes pidada harjusepiirkonnaks/Jahedaveelisi väiksemaid jõgesid-ojasid võib nimetada liigirikkaks forellipiirkonnaks./Parajaveelisi jõelõike võib pidada eurütoopsete (laia levikuga) liikide (haug, trulling, lepamaim, särg, ahven, võldas) domineerimise piirkonnaks./Soojaveelised jõelõigud on enamasti jõgede alamjooksud, kus eurütoopsete liikide kõrval domineerivad soojalembesed karpkalalased (viidikas, turb, tippviidikas, rünt, teib, latikas, säinas)./Ühiseks jooneks enamikule järvede väljavooludele on kalakoosluste liigivaesus. Alamad ja kõrgemad taimed, mille järgi eristatakse - ALAMATEL TAIMEDEL (VETIKATEL) ON GAMETOFÜÜT JA SPOROFÜÜT ERI ISENDID, mis võivad väliselt olla sarnased või erinevad
Oli olemas lõpusekaas- selle liigutamisel saavad vett läbi lõpuste pumbata Tekkis ujupõis- (kala saab vees madalamale ja kõrgemale laskuda) efektiivne ujuvuse tagamisel Karpkala, haug o Paljunemine on kehaväline ja toimub kudemine. o Vanus: Haug- 10- 20/25 a Ahven 20 a Ogalik 4 a o Sõõrsuud: o Esimesed keelikloomad o Sale keha, soomused ja paaris uimed puuduvad o Seljakeelik o Suu asemel sarvhammastega imilehter 33.Nimeta Eesti kahepaiksed. Mis neid ohustab? Kuidas saab kaitsta, mida on tehtud? Kuidas eristada harivesilikku ja tähnikvesilikku? Kuidas eristada vesiliku ja konnade mune?
aaria aaria Aasia Aasia aasialainen asiaat aatonaatto pühadelaupäeva eelpäev aatto pühadelaupäev; tähtpäeva eelpäev aattoaamu pühadelaupäeva hommik aavistus aimdus Afrikka Aafrika afrikkalainen aafriklane aherrus rügamine ahven ahven Ahvenanmaa (saaristoalue) Ahvenamaa (saarestik) Ai Oi! Ai jaa. Ah tõesti? Ai niin. Ah soo! Või nii! aiemmin varem aika (= melko) üsna aika aeg aika lailla (= melko paljon) üsna palju, üsna rohkesti aika tavalla (= melko paljon) üsnagi, vägagi aikuinen täiskasvanu aina alati
kalatoit, on Eesti magevetest leitud 70 liiki. Ämblikulaadseid on Eesti magevetest teada umbes 210 liiki, kes peaaegu kõik kuuluvad pärislestaliste seltsi vesilestade rühma. Kiililisi on leitud 54 liiki. Tüüpilised järvevormid on suurtes järvedes elav seenliidrik. madalaid taimestikurikkaid järvi asustav pisiliidrik ja kakslaik-kiil. Kalad. Eesti suurim järv, Peipsi, on üks paremaid kalajärvi terves Euroopas. Siin arvatakse esinevat 36 kalaliiki. Põhilised kalad on ahven, haug , latikas, kiisk, särg, luts, peipsi siig, vähem leidub koha, linaskit, vimba, säinast, angerjat, kokre, nurgu, viidikat, tõugjat, rääbist ja peipsi tinti. Väikejärvedes on peamiseks kalaliigiks ahven. Olenevalt veekogu liigist võib leida hauge, latikat, särge ning kokre. Kahepaiksed. Rohukonn eelistab elada väiksemate veekogude ääres. Veekonn ja järvekonn elavad aga ka suuremates ning sügavamates järvedes. Harilik kärnkonn ning rohekärnkonn
i. tavalisemaid lepiskalu; - detriiditoidulised silmuvastsed, hink, vingerjas; - taimtoidulised (mõeldud on kõrgemaid taimi) valge amuur, roosärg; - segatoidulised siig, räim, tursk, angerjas, latikas, karpkala. · Röövkalad haug, koha, lõhe, ahven, tõugjas - Kannibalism haug, ahven, karpkala j. Toitumise aktiivsus: · ööpäevaringne, sõltub valgusest, temperatuurist ja hapniku kogusest; · aastaringne, sõltub temperatuurist ja toiduobjektidest. k. Paljud kalad otse kudemisajal ei toitu (lõhelased, silmud), samuti katkeb toitumine l. lõimetishoolde ajal (ogalik, võldas, koha, merihärg). m
14 hiljem. Ameerika teadlaste katse hiirtega näitas, et Atkinsi dieet võib naistel põhjustada viljatust. Veregrupidieet- Veregrupidieedi järgi kehtivad eri veregrupiga inimestele erinevad toitumisreeglid. 0-veregrupp: lamba-, loomaliha ja hakkliha, maks, süda, uluki-, vasika- ja talleliha, haug, heeringas, heik, koha, ahven, lõhe, sardiinid, tursk, vikerforell, kreekapähklid, kaalikas, kartul A-veregrupp: haug, lõhe, maapähklid, tatar, kaalikas, sibul, ananass, greip, ploom, porgand. B-veregrupp: lambaliha, haug, lõhe, tuunikala, jogurt,keefir, kodujuust, riis, hiinakapsas, banaan, kapsas, porgand, ananass, viinamarjad. AB-veregrupp: lambaliha, kalkun, haug, lõhe, tursk, jogurt, keefir, rukkileib, riis, jõhvikad, kiivi, kirss, kapsas, porgand.
muutuste suhtes, sest tervisemured (nõrkus, väsimus, nahalööve, krambid, luuhõrenemine ja südame-veresoonkonna haigused) ilmnevad hiljem. Ameerika teadlaste katse hiirtega näitas, et Atkinsi dieet võib naistel põhjustada viljatust. Veregrupidieet - Veregrupidieedi järgi kehtivad eri veregrupiga inimestele erinevad toitumisreeglid. 0-veregrupp: lamba-, loomaliha ja hakkliha, maks, süda, uluki-, vasika- ja talleliha, haug, heeringas, heik, koha, ahven, lõhe, sardiinid, tursk, vikerforell, kreekapähklid, kaalikas, kartul A-veregrupp: haug, lõhe, maapähklid, tatar, kaalikas, sibul, ananass, greip, ploom, porgand. B-veregrupp: lambaliha, haug, lõhe, tuunikala, jogurt,keefir, kodujuust, riis, hiinakapsas, banaan, kapsas, porgand, ananass, viinamarjad. AB-veregrupp: lambaliha, kalkun, haug, lõhe, tursk, jogurt, keefir, rukkileib, riis, jõhvikad, kiivi, kirss, kapsas, porgand.
1. Taimeraku erilised osad: plastiidid(kloro, kromo, leuko, amülo), vakuool, rakukest?. Plastiidide funktsioon on fotosüntees, varuainete (näiteks tärklis) säilitamine ja paljude ainete süntees (nende seas on rasvhapped ja terpeenid, mis on vajalikud taimeraku struktuuride ehituseks). Plastiididel on võime diferentseeruda. Kõik plastiidid põlvnevad proplastiididest (varem nimetati neid eoplastiidideks) ja asuvad taime meristeemis. *kloroplastid fotosüntees; kloroplastide eellased on etioplastid. Rohelise värvusega, mille annab neile klorofüll. *kromoplastid pigmentide süntees ja säilitamine. Sisaldavad kollaseid ja oranzpunaseid värvaineid, mis võivad anda juurtele, õitele või viljadele kollase, oranzi või punase värvuse. Ere värvus meelitab kohale õite tolmeldajaid ja viljade levitajaid. *leukoplastid monoterpeeni süntees; leukoplastid on värvusetud ja nende peamine ülesanne on varuainete, eelkõige tärklise talletamine ja nad...
Bioloogia eksam 1. Prokarüoodid ja eukarüoodid (kuidas vahet teha, osata tuua näiteid) • Eeltuumsed ehk prokarüoodid – puudub tuum, pärilikkusaine asub tsütoplasmas, vähem rakuorganelle – bakterid • Päristuumsed ehk eukarüoodid – on rakutuum, rohkem rakuorganelle – taimed, loomad, protistid 2. Ainete transport rakus a) Ainete passiivne ja aktiivne transport rakus • Passiivne – ei vaja täiendavat energiat • Aktiivne – vajab lisaenergiat b) Osmoos ja difusioon. Nende tähtsus organismis (passiivne transport) • Osmoos – vedelikud läbivad rakumembraani osmoosi teel – madalama kontsentratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse. • Difusioon – gaasid läbivad rakumembraani difusiooni teel – kõrgema kontsentratsiooniga keskkonnast madalama kontsentratsiooniga keskkonda c) Fagotsütoos, pinotsütoos (aktiivne transport) ...
40 tagasilangev ja fataalne. Võõrutusseisund - mitmesuguse raskusastmega sümptomite kogum, mis tekib narkootilise aine absoluutsel või suhtelisel ärajätmisel juhul, kui ainet on tarvitatud regulaarselt ja tavaliselt kaua ja/või suurtes annustes. 41 KASUTATUD MATERJALID: 1. Abel, Ahven, Talu et al. 2002. National Report on Drug Situation in Estonia 2001. Tallinn: AS Spin Press. 2. Abel, Talu, Kurbatova et al. 2003. National Report on Drug Situation in Estonia 2002. Tallinn: AS Spin Press. 3. Abel, K., Talu, A., Kurbatova, A., Ahven, A., Denissov, G., Neuman, A. 2003. Narkomaania Eestis 2002. Tallinn: AS Spin Press. 4. Allaste, A.-A.(toim.) 2000. Uimastite levik noorsoo hulgas. Tallinn: Akadeemia Trükk. 5. Allaste, A-A., Hammer, K. 2000
Muutumisvõime on evolutsiooni eelduseks - genofond = geenifond populatsiooni/liigi kõik geenid ja alleelid - populatsiooni geneetiline struktuur populatsiooni geenide ja alleelide arvuline suhe - kui populatsiooni geneetiline struktuur muutub püsivalt, ühes suunas, siis kujuneb mikroevolutsioon - EVOLUTSIOON TOIMUB AINULT ORGANISMIRÜHMADES! - üksik inidiviid ei evolutsioneeru. Nt: üks ahven, üks mänd - väikseim evolutsioneerumisvõimeline organismide rühm on populatsioon - POPULATSIOONI moodustavad ühe liigi esindajad teatud territooriumil, kellel on võimalik vaba ristumine ja kes saavad viljakaid järglasi - Nt: Võrtsjärve ahvenad, Tartumaa männid Evolutsiooniks vajaliku geneetilise muutlikkuse allikad: - kombinatiivne muutlikkus - mutatsiooniline muutlikkus - geenivool - geenitriiv
14. oktoobril 2011 valiti klubi juhatusse president Ants Veetõusme kõrval Indrek Toome (esimene asepresident), Enn Tupp (asepresident), Rein Veidemann (sekretär) ja Andrus Ristkok (laekur). Klubi on asutatud määramata ajaks ja lõpetab automaatselt oma eksisteerimise, kui manalateele lahkub selle viimane liige. Klubi liikmed: 2013. aasta 1. veebruari seisuga kuuluvad Klubi liikmeskonda Mati Ahven, Andres Ammas, Tõnu Anton, Lembit Arro, Kaljo Ellik, Ignar Fjuk, Liia Hänni,Arvo Junti, Jaak Jõerüüt, Rein Järlik, Ants Järvesaar, Villu Jürjo, Hillar Kalda, Teet Kallas, Peet Kask, Johannes Kass, Kalju Koha, Valeri Kois, Mai Kolossova, Jüri Kork, Toomas Kork, Heino Kostabi, Ahti Kõo, Ants Käärma, Mart Laar, Marju Lauristin, Jüri Liim, Jaan Lippmaa, Alar Maarend, Tiit Made, Mart Madissoon, Tõnis Mets, Aavo Mölder, Heldur
ja tabandunud kalade dehelmintiseerimises. Selleks on kõige sobivam granuleeritud ravimsööt, mis sisaldab 1% fenasaali. Söödetakse vastavalt vajadusele, ka profülak tiliselt. · Trienoforoos Triaenophorus'e perekonna paelussidele on kalad nii lisa kui definitiivseks pere meheks. Tekitajaks on Triaenophorus nodulosus. Suguküpsed isendid on 1530 cm (vara kevadel 6080) pikad ja 0,20,4 cm laiad. Täiskasvanud paelussid parasiteerivad peamiselt haugi sooles. Lisaperemeheks on ahven, luts, kiisk, haug, forell ja mitmed teised liigid, kellel entsüsteerunud plerotserkoidid lokaliseeruvad peamiselt maksas. Röövkala soolest satuvad parasiidi munad koos kala väljaheidetega vette. Vees arenevad neist ripsmete abil ujuvad koratsiidid, keda neelavad alla vaheperemeheks olevad sõudiklased. Vaheperemehe kehaõõnes arenevad protserkoidid. Kui invadeeru nud sõudiklane satub kala seedetrakti, siis protserkoid vabaneb, migreerib peremehe
Rüükalade saagiks olid tavaliselt haid. Haid olid Devoni merede oluliseks kalade grupiks. Esimesed tuntud haid pärinevad Kesk- Devoni kivimitest ja nad olid nähtavasti viimaseks suureks kalade grupiks, kes sel ajal välja arenesid. Devoni haid olid primitiivsed ja vaevu ühe meetri pikkused. Devonis ilmusid ka kiiruimsed kalad. Sel perioodil nad erilist edu ei saavutanud, kuid domineerisid Mesosoikumi ja Kainosoikumi meredes. Sellesse gruppi kuuluvad tänapäeva kaladest: forell, ahven, heeringas, tuunikala jpt. Nimetus kiiruimsed viitab sellele, et nende kalade uimesid toestasid peenikesed luud, mida võis palja silmaga selgelt näha. Kiiruimsete kalade tekkel oli suur tähtsus, kuna sellega on seotud kopskalade ja vihtuimsete kalade areng. Vanimad Kesk- Devoni kiiruimsed kalad nagu Cheirolopis erinesid praegustest oma ebasümmeetilise saba ja teemandi kujuliste mittekattuvate soomuste poolest. Cheirolopist ja paljusid teisi
Avinurme Gümnaasium Referaat Suurbritannia Andres Oja Juhendaja: Ene Lüüs Avinurme 2010 Lipp ja vapp Suurbritannia lipp ehk Union Jack on Suurbritannia riigilipp ja endise Briti impeeriumi lipp. Lipu praegune kujundus pärineb 1801. aastast. Lipp on saadud Inglismaa, Sotimaa ja Põhja-Iirimaa lippude kombineerimisel. Suurbritannia vapil on esindatud Ühendkuningriigi erinevad osad. Vapikilbi esimesel ja neljandal väljal asuvad Inglismaa kolm leopardi. Teisel väljal on Soti lõvi ja kolmandal väljal Iirimaa harf. Vasakult toetab vapikilpi krooniga inglise lõvi ja paremalt soti ükssarvik. Teks...
võetakse arvesse loomade toodangut, elatussöödaks ja loote arenemiseks vajalik energia. Zootehnilise määratud saagiarvestuse erinevused toodang sõltub paljudest asjaoludest peale söötmise. Tegurid: ilmastik, jootmisest, lüpsmisest, karjamaa läbikäigu tee pikkus 1,5 km, toodanguvõimest, karjamaa saagiarvestus sõltub palju antakse lisasööta. Normatiivse söödavajaduse järgi arvutamisel ei võeta arvesse loomade saagi kogumiseks, temperatuuri hoidmiseks, söömiseks, Siin ahven emajõest (kolhoos), hapnik sai otsa. Silo Silo on parandab söögiisu, soodustab seedeprotsesse, rahuldab toitainete vajaduse, vitamiinida ja mineraalainete vajaduse. Kaod tootmisel: heinal 40-50%, Silol 25-30%, kuivsilol 15-25%, konservsilol 8-12%. Põllul kuivatamis niiskus- Närbsilo: 65-75%, kuivsilo 45-55%, Ventilaatoril hein- 35-45, pallitutlt 30-35%, redelitele 40-50%, maas lõppkuivaks 17-20%. Veiste söödaratsioonis saab täita poole kvaliteetse siloga
(ma, sa; ema, tema; taevas, vaevas) kaotavad värskuse ja poeetilise jõu. TEISI KÕLAKUJUNDEID Lisaks alg- ja lõppriimile saavutatakse heakõla muude hääliku- või sõnakordustega. (tasa tasa) Kõlavärve ja rütmi pakuvad tundeväljenduslikud HELIMAALINGUD (tril-lal-la, tral-lal- la) ja JÄLJENDUSED e ONOMATOPÖA (põnnadi, karplauhti, tsuh-tsuh-tsuh). Kõlamuljeid loob ka PAHAKÕLA e KAKOFOONIA, mis koondab halvasti hääldatavaid silpe või sõnu. ! ! ,,Kahtlev ahv. Vahva kahver. Jahvatav ahven. Rahvameelne kahvel. ! ! Kahtlane sahver. Vahane vahvel. Lahtine laht. Kahvatu tahvel..." ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! -A. Alliksaar Häälikud võivad seostuda ka sisulise tähenduse ehk HÄÄLIKUSÜMBOOLIKAGA: pikk uu võib seostuda tuule ulgumisega, pikk ss lainete mäslemisega jne. Kõlamängu seovad kirjapiltkujundiga ANAGRAMMID e teiste sõnade loomine sõnade või nimede häälikute või silpide ümbertõstmise teel. ! ! Hilja, vinu, ! ! nuhi vilja, ! ! vihja linu ! ! hilju, vina... !
11. MERINÕEL ja madunõel väga omapärase välimuse ja eluviisiga kalad. 12. VÕIKALA - lamenenud kehakuju. Kõrgus kaks korda suurem kui laius. 13. LIIPERKALA 14. RAUDKIISK erineb ogalikust sihvakama keha poolest. 15. TUULEHAUG luud keetmisel roheliseks. 16. NELJAPOISENE MERILUTS 17. ISLANDI LIMUSK 18. MAKRELL 19. MERIKUKK 20. KIVINOLGUS MAGEVEE KALAD 1. KOHA võib kasvada 1 m pikkuseks 2. AHVEN tavaline. Marjaterad paiknevad lintidena. 3. KIISK 4. SÄRG 5. LATIKAS 6. NURG 7. HAUG 8. VIIDIKAS 9. SÄINAS SIIRDE- JA POOLSIIRDEKALAD 1. ANGERJAS on Läänemere ja üldse kogu maailma kõige omapärasema eluviisiga siirdekala. Angerja elu magevees algab 6-8 cm pikkuste läbipaistvate nn klaasangerjate siirdumisega merest jõgedesse. Klaasangerjad tungivad vastu voolu piki jõgesid üles. Sellel perioodil nende nahk pigmenteerub ja nad
Gorbatsov NSV Liidu laiali. 20. August 1991 Kell 23.03 oli 105-liikmelisest Eesti Ülemnõukogust kohal 70 rahvasaadikut ja otsuse poolt hääletas 69, vastu ega erapooletuid ei olnud. Ainsatena ei hääletanud Klavdia Sergij ja Kaido Kama, kes ei registreerinud end hääletamiseks ja lahkus hääletamise ajaks demonstratiivselt saalist. Puudus 36 rahvasaadikut. Otsuse poolt hääletasid: Ülle Aaskivi, Mati Ahven, Andres Ammas, Tõnu Anton, Uno Anton, Lembit Arro, Hillar Eller, Kaljo Ellik, Ignar Fjuk, Illar Hallaste, Liia Hänni, Arvo Junti, Jaak Jõerüüt, Rein Järlik, Ants Järvesaar, Villu Jürjo, Hillar Kalda, Teet Kallas, Peet Kask, Johannes Kass, Kalju Koha, Valeri Kois, Mai Kolossova,Jüri Kork, Toomas Kork, Heino Kostabi, Ahti Kõo, Tiit Käbin, Ants Käärma, Mart Laar, Marju Lauristin, Enn Leisson, Jüri Liim, Jaan Lippmaa, Alar Maarend, Tiit Made, Mart
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Lizett Käst TERVISLIKE ELUVIISIDE KUJUNDAMINE LASTELAULUDE KAUDU tervisemapp Juhendaja: Vilja Vendelin-Reigo Tartu 2013 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 NÄDALAPLAAN JA PÄEVAPLAANID ................................................................................ 5 NÄDALAPLAAN ................................
Nakatumise vältimiseks: liha (eriti metsloomaliha) piisav termiline töötlus 100ºC juures 2,5 tundi; näriliste tõrje. DIFÜLLOBOTROOS ehk LAIUSSTÕBI Haigusnähud: · Enamasti kulgeb laiusstõbi kaebusteta. · Vahel esineb ebamugavustunne kõhus, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kaalulangus, nõrkus ja/või jõuetus. · Tarbib B12 vitamiini ja võib põhjustada sellest tuleneva aneemia Joonis 2 Laiussiga on saastunud enim Peipsi järve kalad- haug, ahven, koha, kiisk. See on mageveekogu kalade haigus. Tekkepõhjused ja mehhanismid: Laiussi munad satuvad haigestunute väljaheitega vette, kus nad satuvad koorikloomade ja kalade sisse. Inimene nakatub, kui sööb pooltoorest või vähesoolatud mageveekala. Laiussi pikkus on 3-6 meetrit, laius 1-2 cm. Uss areneb täiskasvanuks umbes ühe kuu jooksul ja võib elada isegi kuni 25 aastat. Peensooles kinnitub täiskasvanud uss iminappadega sooleseina külge ning muneb
1.Mõiste ,,Kalandus" sisu antud õppeaine kontekstis ( L1-1,5) Kalmaarid, krevetid,molluskid, peajalgsed(kaheksajalad). Vaalapüük (Norra ja Jaapan). Lõhi ettekasvatamine kalamajandites.Kalapüügi toimel tekib kalasaak. Kalasaaki kasutatakse kolmel otstarbel (töötlemine tehnoloogilistel eesmärkidel,töötlemine inimtoiduks,töötlemine loomasöödaks). 2.Kala-jt .veeorganismide aastasakid muutumine maailmas alates 1950-ndast aastast, põhjused ja tagajärjed(L 1-1,6-7,9-12) Hiina kalakasvatus on väga intensiivne. Kalasaagid pole tegelikult suurenendud, vaid kalakasvatuste arvelt. Kalakasvatus on 1/3 kogu kala saagist. Kalakasvatus on just arenenud Aasias ,Vietnam ,Tai ,Indias. Euroopas on peamiselt lõhi kasvatamine. Kalapüügiga on hõivatud peaaegu kogu maailmameri. Inimeste arv pidevalt tõuseb ja seetõttu püütavast kalast nimeste vajadusi i ei rahuldata. Võimalus kasvatama hakata meres .Või õpitakse tegema midagi zooplanktonist. Põhjus: maai...
Hambad puuduvad. Sgk merenõellased N. merenõel, madunõel, merehobuke, narmaskala 16.3.4.4.9. Selts ahvenalised Liigirikkaim selts. Kaks seljauime, eesmine kiirtega. Ka pärakuuime esimesed kiired ogajad. Alamselts pärisahvenalised Sgk ahvenlased peamiselt põhjapoolkera mageveekogudes levinud röövkalad N. ahven, koha, kiisk Sgk kiviahvenlased peamiselt troopilistes rannavetes N. hiinaahven Alamselts limakalalised Ruljad, sihvakad, rikkalikult limanäärmeid. Sgk limakalalised N. limakala Sgk emakalalised N. emakala Alamselts makrellilised Sihvakad, käävja kehaga.
nõrutatakse, maitsestatakse soolaga. 4. Kartulipüree-Kooreta keedetud kartulitele jäetakse osa keeduvett alles ja püreetakse ning maitsestatakse. 5.Pariisi kartul- toorestest kartulitest võetakse kuulikese läbimõõduga 1,5cm ja praetakse need kas toorelt või veidi aega keedetult kuldpruuniks. Serveeritakse praetud liha- või linnuroogade lisandiks. Nimeta vähemalt 5 kalarooga Eestimaistest kaladest. Kirjelda vähemalt 2. roa valmistamist lehekülg 200 Eestis kalad: Ahven, kilu, räim, angerjas, lõhe, lest. Kalapikkpoiss Kalakotlet- Valmistatakse hakkmass, vormitakse kotleti kuju ja praetakse väheses rasvas mõlemalt poolt 8-10 minutit kokku või küpsetatakse praeahjus. Kalarullid-praetakse väheses rasvas või frititakse, küpsetatakse praeahjus. Kalatimbalid kalaterriinid Kirjelda munatoitude valmistamise tehnoloogiat, kasutamine lehekülg 124-129 Koorega keedetud muna-valmistamiseks kasutatakse täiesti värskeid mune, vesi
Kuigi lümfosarkoomi on haugil leitud sagedamini enamreostunud rannikuvetest, ei peeta reostust selle haiguse esmaseks põhjustajaks. On esitatud arvamust ,et haugi lümfosarkoomi tekitajaks on viirus. Lümfosarkoom rikub haugil mitte ainult kaubandusliku välimuse ,vaid muudab ta ka inimese toiduks kõlbmatuks. 3)Difüllobotrioosid Haiguse tekitajaks on hariliku laiussi Diphyllobothrium latum'i plerotserkoid mõõtmetega 660 × 13 mm. Plerotserkoidid lokaliseeruvad röövkala (haug, ahven, luts, lõhe, kiisk) lihastes, maksas, marjas jt elundeis. Eesti magevee kaladel sagedane parasiit. Täiskasvanud isend parasiteerib inimese, harvemini koera, kassi, rebase sooltorus.Laiussi munad peavad sattuma inimese ja karnivooride väljaheidetega vette, kus neist sõltuvalt vee temperatuurist 614 päeva jooksul kooruvad koratsiidid. Neid neelavad alla aerikud (aerjalalised vähilised Cyclops'i, Diaptomus'e jt perekondadest)
En. Valk Rasv. C18:3 KOLESTER. mg Lakt. Kiuda Ret.ekv Vit.D Vit.E Vit.B1 Vit.B2 NIATS.EKV Vit.B6 Vit.B PANT.HAPE Vit.C TUHK Na K Ca Mg P RÄNI Fe kcal g g G mg g g g g g mg mg mg Mg mg 12 g Mg mg G mg mg mg mg mg Mg mg Teraviljatooted. Nisujahu 328 9,9 1,7 0,07 0 67,1 0 3,5 0 0 0,32 0,43 0,05 5 0,08 0 0,5 0 0,44 0,4 150 13 21 100 2 5,2 Rukkijahu 328 10 2,3 0,14 0 65,6 0 13,6 1,1 0 1,63 0,3 0,13 2,7 0,35 0 1,34 0 1,7 1 500 30 110 ...
Hüdrobioloogia konspekt Organismid ja ökosüsteem Veehabitaat on elupaik vesikeskkonnas, mis hõlmab terve spektri vee osasid, maailmamerest kuni estuaarideni (jõe suue, mis on mereveega segunenud). Veel kuuluvad vee osade hulka suured järved (ka soolased järved, nt Kaspia meri), väikesed järved, sood ja rabad, mis asuvad tavaliselt teiste veekogude läheduses, ja jõed, mis voolavad ühes suunas. Kahes suunas voolavad jõed on Emajõgi ja Nasta jõgi. *** Mangroov on hingamisjuurtega, igihaljaste puude tihnik troopiliste estuaaride ja merede rannikul. Nimi tuleneb iseloomulike puude mangroovipuude nimest. Need kuuluvad peamiselt perekondadesse avitsennia, manglipuu, sonneraatsia ja Ceriops. Mangroovid on mudased ning soolased soised metsad. Soolasus tuleneb sellest, et tõusu ajal ujutatakse mangroov merevee poolt üle. Mangroovipuudele on iseloomulikud õhujuured ehk pneumatofoorid, millega hangitakse mõõna ajal õhust hapnikku. Mangroovides ka...
mitmesuguste kastmetega kuid sobib ka liharoogade ja kalaroogade kõrvale. · Friipraadimisel praetakse tooreid kartuleid. Tükeldatakse kangideks, ribadeks Või riivitakse jämeda riiviga (kartuliõled) ja tahendatakse. Kartulitükid praetakse väikeste partiididena kuldkollaseks, nõrutatakse ja maitsestatakse. 6. Nimeta vähemalt 5 kalarooga Eestimaistest kaladest. Kirjelda vähemalt 2. roa valmistamist Kilu, räim, ahven, angerjas, lest, vikerforell, lõhe, latikas, haug · Kalapallid 4-5 cm läbimõõduga pallikesed, mida valmistatakse 2-3 tk ühe portsjoni jaoks. Valmistatakse knellmass- nahata kalafilee aetakse 2 korda läbi hakklihamasinast ning asetatakse külmikusse jahtuma kuna külmikus hoidmine muudab kalarasvad tahkemaks ning mass ei ole siis liiga vedel. Mass peab olema täiesti maha jahtunud, massi hulka segatakse pidevalt
3n, 4n, 5n, .... Polüploidsus: 1. Takistab soomääramise mehhanismi toimimist 2. Esineb peamiselt taimedel, mis paljunevad ka vegetatiivselt 3. Polüploidid on suuremad. Nt polüploidsed kultuurtaimed (maasikad nt) Maasika kultuursordid on oktaploidsed (8 koopiat kromosoome). Metsmaasikas on diploidne. Polüploidsus loomadel: Harva esinev, põhjustab steriilsust Sagedasem kaladel, amfiibidel, sisalikel, putukatel. Nt: triploidne ahven on suurem, kiirema kasvuga, haigustele vähem vastuvõtlik Nt: Triploidne auster on suurem ja haigustele resistentsem; paremad maitseomadused Imetajatele on polüploidsus üldjuhul letaalne Erandiks vizcacha rott (Tympnoctomys barrerae) Argentiinas. Arvati, et on tetraploidse genoomiga, sest on poole rohkem kromosoome. 2017 leiti, et suurenenud on ainult kordusjärjestuste osa genoomis
unane nimestik on andmebaas, kust saame teavet looduses kategooria ohuväline (LC). Ohuvälised liigid on näiteks elavate liikide seisundi kohta. Selle koostamisel hinnatakse IUCN-i kukeseen, raudrohi, harilik mänd, päeva-paabusilm, ahven, (Rahvusvaheline looduskaitseliit) välja töötatud reeglistiku alusel liikide kärnkonn ja harakas. väljasuremisohtu. Hindamise kriteeriumid on ühtsed kogu maailmas ja punast Kui liigi vähenev arvukus näitab, et ta võib lähitulevikus
· Söötmist saab suurendada ja mitmekesistada · Temperatuuri võib sättida vähkidele sobivaks 34 4.9. Röövloomad ja nende poolt tekitatav kahju Putukad ja nende tõugud · Söövad peamiselt vastkoorunud ja väikesi poegi · Tõrjeabinõu - tiikide tühjendamine ja kuivatamine · Loodustoidutiigis pole probleemiks esimesel aastal pärast tiigi rajamist Kalad · Söövad poegi ja väikesi vähke ning konkureerivad toidu pärast · Ahven, luts, angerjas ja haug, aga ka muud piisavalt suured bentostoidulised kalad on vähile ohtlikud · Tõrjeabinõu - tiikide tühjendamine, lupjamine, rotenooniga mürgitamine ja mingil määral arvukuse vähendamine võrgupüügiga Vesilikud · Söövad eeskätt ajatatud, soojas koorutatud poegi · Probleemiks mõnedes Lõuna-Soome piirkondades, Eestis seni mitte · Otseselt tõrjuda ei saa, sest vesilikud on kaitse all (nii Soomes kui Eestis) Ondatra ja vesirott · Söövad vähke
Vanasti püüti merest peamiselt räime ja kilu, nüüdseks on kalade valik palju suurem. Kala on väärtuslik toiduaine, mille liha on õrn ja kiiresti seeditav, sisaldades palju vajalikke toitaineid, seal hulgas ka väga olulist Omega rasvhapet. Kala sisaldab ka seleeni, mis kaitseb inimorganismi vähirakkude arengu eest. Söögiks kasutatakse merekalu (heeringas, tursk, räim, lest, makrell ehk skumbria, meriahven, lõhe) ja mageveekalu (angerjas, haug, forell, koha, ahven, rääbis, särg, lõhe). Kalad liigitatakse töötlemisviisi järgi: eluskala, jahtunud kala, jahutatud kala, külmutatud kala, soolatud kala,erioolamine,vürtsisoolamine, suitsuatud kala, vinutatud kala, kuivatatud kala ja balõkk. Kalast kulinaaria tooted on pooltooted, mis on läbi teinud kulinaarse kuumtöötlemise (kalakotletid, kalatükid naturaalselt ja praetult, kalafilee) ja kulinaarsedtooted, mis on
1930. aastail Peipsisse sattunud rändkarp on praegu väga arvukas. Suuri karpe on loendatud 179 isendit 1 m2 kohta, enamik neist on rändkarbid. Suurtaimestikus on täheldatud 120 liiki. Peipsi on Euroopa kalarikkaimaid järvi, 1996–2000 püüti Peipsi Eesti osast umbes 2702 t, 2010. aastal 2439,3 t kala (sh ahvenat 1200,9, koha 505,7 ja latikat 425,1 t). Püsivaid kalaliike on 34, tähtsad töönduskalad on olnud peipsi tint, rääbis, peipsi siig, haug, latikas, särg, koha, ahven, kiisk ja luts. 20. sajandi lõpukümnendil suurenes järsult koha ja vähenes rääbise arvukus ning peipsi tint ja peipsi siig on võetud Eesti punase raamatu (2008) äärmiselt ohustatute kategooria nimekirja. Peipsi järve rannikul ja lähikonnas pesitseb enam kui 170 liiki linde. Läbirändel peatuvad kevadel arvukamalt merivart, tuttvart ja sõtkas, sügisel ujupardid ning sukelpartidest aul, jää- ja rohukoskel. VÕRTSJÄRV
KTUD.RH. küllastatud rasvhapped Toitainete sisaldus tabelis tähendab... C16 palmitiinhape 0 C18 steariinhape MKTA.RH. monoküllastamata rasvhapped PKTA.RH. polüküllastamata rasvhapped C18:2 linoolhape C18:3 linoleenhape VL.KIUDAINED vees lahustuvad kiudained RET.EKV. retinooli ekvivalent NIATS.EKV. niatsiini ekvivalent PANT.HAPE pantoteenhape R% sisaldab x% rasva KLASS E tailiha sisaldus üle 55% KLASS O tailiha sisaldus 40-45% (0.9) söödav osa 90% Sul. sulatatud Rasvas. rasvasusega Toitainete sisaldus tabelis tähendab... vastava toitaine sisaldus antud toiduaines on 0 või minimaalne andmed toitaine sisalduse kohta antud toiduaines puuduvad ENERGIA (kcal) ENERGIA (kJ) ...
nii isas- kui ka emassuguorganid. Seega saavad igas lülis teistest sõltumata munad areneda. Laiuss toodab päevas ligi miljon muna. Joonis: Laiussi eluring. Selgitus: Joonisel on esitatud laiussi eluringi 6 etappi: 1. Muna. Munad satuvad reoveega veekogusse, kus neist arenevad pisikesed ujumisvõimelised (ripsmetega) vastsed. 2. Vaheperemees. Ringiujuvaid vastseid võivad neelata väikesed vähkidest vaheperemehed - sõudiklased. 3. Vaheperemees. Kalad (luts, lõhe, forell, kiisk, ahven jt) võivad süüa koos muu toiduga ka nakatunud sõudiklasi. Parasiidi vastsed tungivad seedetraktist kala kehaõõnde ja lihastesse. 4. Lõpp-peremees. Inimene või kiskja nakatub parasiitide vastsetega, kui ta sööb toorest või väheküpsetatud kala, milles on elusaid vastseid. Nendest arenevad välja täiskasvanud ussid ja kõik hakkab otsast peale. 5. Soole seinale kinnitunud laiuss imendab endasse inimese seeditud toitu kogu keha pinnaga. 6
Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030: · säilitada hoolimata töönduspüügi survest kalavarude suutlikkus end looduslikult taastoota. Tulenevalt kalavarude olukorrast püütakse Peipsi järvel enim ahvenat, koha ja latikat, samal ajal on külmaveeliste kalade saagid madalseisus. : Sooja- ja mõõdukaveeliste kalade (koha, ahven, latikas, särg, kiisk, haug) saagid on keskmisel või heal tasemel. :( Külmaveeliste kalade (rääbis, siig, luts, tint) saagid on endiselt madalseisus. Kalavarude olukord Läänemeres (lk 22) Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030: · tagada kalavarude hea seisund. Enamiku kalavarude seisund Eesti rannikumeres on hea või stabiilne.
KROOM, µg 2 6 0,69 2- 2 2 FLUOR, µg 30 20 12,1 46,7 - 10 10 JOOD, µg 2,5 2,5 16,6 22,7 - 6 2,5 SELEEN, µg 13,2 13,2 6,6 7,3 - 153 13,5 ALUMIINIUM, mg 0,25 0,3 0,12 0,91 - 1 0,2 Räim, Tursk, Koha Ahven Haug Lõhe tervelt (0,5) külmutatud ENERGIA, kcal 51,4 75,4 97,3 85,3 81,1 152,9 ENERGIA, KJ 215,22 315,6 407 357,1 339,4 639,6 VESI, g 39 82 78 81 80 66 VALGUD, g 8,1 17 18,8 18,1 18,4 18,4 RASVAD, g 2,04 0,7 2,3 1,3 0,7 8,6 KTUD.RH, g 0,46 0,13 0,4 0,25 0,13 1,83
1645 2285 Aadli Erkki Harju 04:28:35 M21 1443 2523 Aalik Marko Harju 04:17:22 M21 835 1207 Aamisepp Andres Harju 03:48:01 M21 1094 1157 Aarniste Marek Tallinn 04:01:03 M21 1705 1357 Aas Jaanek Harju 04:31:48 M21 1347 1392 Aasaru Juhan Tartu 04:12:12 M21 145 508 Aasla Meelis Tallinn 03:06:53 M21 1226 1988 Ahven Priit Valga 04:06:51 M21 1492 2750 Aiaots Sander Tallinn 04:19:59 M21 2178 2158 Aija Ingmar Tartu 05:11:15 M21 13 90 Ainsalu Markku Tartu 02:44:48 M21 804 2337 Aksel Indrek Lääne-Viru 03:46:31 M21 948 1187 Albri Kalev Tallinn 03:53:46 M21 729 1083 Allik Ando Tallinn 03:42:30 M21 1212 543 Alttoa Risto Tallinn 04:05:42 M21
avatud, täidetakse see majapidamispaberiga, et kala kuju säilitada. Alustatakse kala sabast. Kalariiviga tehakse ringikujulisi liigutusi. Ei tohi kala vigastada lihaseid! Vaata joonist. 3. Joonis 7.1. lk. 86 Joonis 7.1. Kala puhastamine soomustest. Et soomused laiali ei pritsiks võib soomuste eemaldamist teha jooksva vee all või suuremas kilekotis. 4. Kalade nülgimine. Kui kala soomused on kõvasti kinni, on neid kalu väga raske puhastada. Sellised kalad on luts, lest, ahven, angerjas. Sel juhul nülitakse soomused maha. Kuidas toimub lapikute kalade nülgimine? Lapikutel kaladel on suur selgroog ja kahel pool fileed. Sellise kala eeltöötlemine algabki nülgimisega. Algul ühelt 149 poolt, siis teiselt poolt. Selleks: tehakse kala sabal või kaelal nahasse sisselõige, tõmmatakse või lõigatakse tükike nahka lahti,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
