kirjandus, mis esindas järjest tugevneva "kolmanda seisuse", s.o. keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet. Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest "maa peale". Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilis-didaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Kõigepealt jõudis see realistlikum temaatika naljanditesse, juttu, anekdooti. Värsivorm taandus aeglaselt, seda kasutati ka muinasjuttude puhul. Prantsusmaal oli populaarne fabiloo (ld fabula jutt), rahva lõbustamiseks lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. Värvikust lisasid kõnekäänud ja vanasõnad
romaanist võtavad enda alla filosoofilised arutlused. Teoses kapten Roode on tänapäeva külas elava mehega suhteliselt sarnane, nagu minu perekonnatuttav. Mees, kes ei hoolitse enda eest ja kes peab üksi oma kodu ülal. Ta tahab armastust naiselt, kuid on pettunud eelnevates suhetes. Tihti peale pettumused vajuvad unustuste hõlma ja ta annab endale uue võimaluse. Nii on ka Roodnega, kes on tihti üksi merel ja sadamasse jõudes, ihkab ta romantikat. Kui ta aga näeb naises pettust ja ahnust, siis tahab ta hetkeajendil lüüa teda ja karistada teda. Teine hetk ta jälle unustab, mis oli ja loodab, et leiab naises puhast hinge ning naiselikku hellust. See romaan on räägib ka erinevatest naistes ning iga naine võib end selles teoses ära tunda. Romaaniga "Toomas Nipernaadi" tõi Gailit eesti kirjandusse uuelaadse romantilise seikleja kuju. Kuna Gailit oli suure silmaringiga siis ilmselt olid talle eeskujuks maailmakirjandusest tuntud hulkuri romaanid
Tsitaadid: ,,Miski ei ole iseenesest hea ega halb, üksnes mõtlemine teeb ta selleks" ,,Palju rääkida ja palju öelda on kaks ise asja." ,,Suunajaks on juhus ainult, mitte etteseatud tee." ,,Õilsaim mees on see, kes appi minnes kõike valmis andma on." ,,Kõige jaoks on õige aeg" ,,Zadig" Voltaire (november 1694 Pariis-mai 1778) Teos räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest. Voltaire vihjab Zadigi teekonna kaudu, et maailm on täis inimkurjust, ahnust, tühiseid kirgi ja väiklust. Samas avaldub raamatus ka Voltaire'i optimism läbi Zadigi positiivse suhtumise läbielatud juhtumistesse, näiteks väljendiga ,,Mis siis ikka! Ei maksa meelt heita! Võib-olla lõpeb kõik veel hästi." Peategelased: Zadig, Setoc, Astarte, Azora, Cador, Semire. Tegevuspaik: Babüloonia. Põhiteemad: Saatus-täiuslik kord valitseb ehk kusagil kõrgemate olendite seas, kuid siin maailmas peab inimene leppima oma saatusega, mis inimesest endast sõltub vähe.
ning hõbedat Idast läände vilja, vaha, lina ja karusnahku Kaubakontorid rajati Londonisse, Brüggesse, Bergenisse Hansapäevadel töötati välja Hansa Liidu poliitikat Hansapäevadel arutati kaubandusest, meresõidust, kaubateede vabadusest jms Hansa Liit Kaupmeeste mõju ühiskonnas Kaupmeestesse suhtuti vastuoluliselt Nendeta polnud võimalik hakkama saada, sest neilt sai kaupu ja raha, kuid samas mõisteti hukka nende ahnust ja saamahimu Kaupmehed ostsid asju ühe hinnaga ning müüsid teisega, nii said nad teiste arvelt rikastuda Kõige edukamad kaupmehed olid lähedastes suhetes valitsejate ja õukonnaga Linnas oli võim kaupmeestel Kaupmehed koondusid oma organisatsioonidesse: gildidesse ja vennaskondadesse Gildid kaitsesid oma liikmete kaubandushuve, mõistsid õigust ja korraldasid usutoiminguid Gildide kaudu mõjutasid kaupmehed linna valitsemist Kaupmeeste elustiil
ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. Jutustuse kolm põhikomponenti on süzee, tegelased ja miljöö. 17. Karakter - kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. Kirjandusliku karakteri loomisel on olulised tegelaskuju tüüpilisus ja eripära: päritolu, tegevus, huvid, välimus, käitumine, vaimne pale jmt. 18. Komöödia - koomilise sisuga näidend, milles naeruvääristatakse inimeste pahesid (rumalust, argust, ahnust jm) või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni (karjerismi, võimuliialdust jm), Koomilise saavutamise kolm põhilist võtet on kõne-, tegelas- ja situatsioonikoomika 19. Kriminaalkirjandus - seikluskirjanduse eriliik, mis põhineb kurjategija(te) ja politsei vastasseisul. Põnevus ja seikluslikkus luuakse keeruliste kriminaalsete olukordade lahendamise ja poolte pingelise võitlusega, millest tuleb üldjuhul võitjana välja positiivne pool. 20
poliitilises elus. Kuid mis on poliitilised ideoloogiad? Ideoloogia on üks kõige vastuolulisemaid ning enim vaidlust tekitav kokkupõrkeid poliitilises analüüsis. Kuigi seda terminit kasutatakse nüüd naturaalses kontekstis, et viidata arenenud ühiskonnafilosoofiale või maailma vaatele, on sellel olnud minevikus suur negatiivne või lausa halvustav tähendus. Sellest tulenevalt on ideoloogia kontseptsiooni kasutatud poliitilise relvana et kritiseerida rivaali ahnust või vaateid. Ideoloogia termini loodi 1796 aastal prantsuse filosoofi Destutt de Tracy (1754 - 1836) poolt. Ta kasutas seda viitena uue teadus-ideaalide (inglise k. Idea-ology) mis hakkas paljastama teadvuse juuri. De Tracy lootus oli, et ideoloogia saavutab kunagi samaväärse staatuse kui zooloogia või bioloogia. Samas veel täpsem tähendus loodi sellele terminile üheksateistkümnendal sajandil Karl Marx`i kirjutises. Poliitilise ideoloogiaid, nagu eespool loetletud, on mitmeid
universum sõltuks sellest. Iga samm viib järgmise sammuni. Keegi peab astuma esimese sammu, et töö saaks tehtud. Suurema tähtsusega pole esimene ega ka viimane samm. Ülesande täitmiseks on vaja mõlemat. Minevik, olevik ja tulevik kõik on omavahel seotud. 7. Tähelepanu seadus Samal ajal ei saa mõelda kahele asjale korraga. Kui keskenduda vaimsetele väärtustele, on võimatu tunda midagi nii madalat nagu ahnust või viha. 8. Andmise ja külalislahkuse seadus Kui usud, et miski on tõde, siis millalgi elus palutakse sul näidata seda tõde. Siinkohal tuleb see panna tegelikku praktikasse, mida väidad olevat õppinud. 9. Kohaloleku seadus Mineviku uurimine ja seljataha vaatamine takistab meil olemast täielikult "siin ja praegu". Vanad mõttemallid, käitumisviisid ja unistused takistavad meid omamast uusi. 10. Muutuste seadus
kirjandus, mis esindas järjest tugevneva "kolmanda seisuse", s.o. keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet.Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest "maa peale".Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilis-didaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole. Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-16. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale
kambris mõtleb ta juba ette patu andeks palumisele ja leiab, et salajase teotuse puhul lihtsam seda teha on. Novelli lõpus on mainitud, et arvatavasti käis seesama tüdruk seal kloostris veel palju. Ma arvan, et abti jaoks oli tõeline patt vaid see, mis avalikult ilmsiks sai. Tema jaoks ei olnud tähtis mitte jumalale meele järele olla, vaid näida teistele inimestele ja munkadele püha. Autor naeruvääristab munkade eluviisi, nende himusid ning ahnust. Autor hindab tegelaste puhul kavalust ja nutikust. Autor kujutab suhteliselt avameelselt munga ja abti lõbutsemist tüdrukuga kambris. Antud novellis on raske mõista autori suhtumist abiellu, kuna tegu on lihtsameelse tüdruku ja usust ja vastavatest kommetest mitte kinnipidavate kloostriliikmetega. Arvan, et munk oli tõepoolest kaval ja ettenägelik, sest just nende iseloomuomaduste abil suutis ta pääseda karmist karistusest. Arvan, et abt ei tahtnudki munka karistada
läheks. Siis hakkas ta paluma et Abraham usku pööraks. Alguses ei tahtnud Abraham sellest midagi kuulda, pärast pikka palumist siiski mõtles ümber. Oma tingimuseks seadis ta, et tahab ära käia Roomas ja näha millised on ristiusu vaimulikud ja kas tõesti on see usk nii hea kui Jeannot oli rääkinud. Jeannot teadis et siis ei tule sellest midagi välja, sest need vaimulikud on täiesti jumala kartmatud ja mitte pühalikud, täis ahnust ja lihahimu. Seda ka kinnitas juut, kui oli roomast tagasi tulnud. Kuna aga see usk au juurde üha saab, siis otsustaski ta usku pöörata ja sai sellest ajast kristlaseks. IV novell Kloostris elas üks noorem munk, kes ühel päeval jalutades nägi mäenõlval kena neidu, keda nähes tekkis tal suur lihahimu. Ta hakkas tüdrukuga juttu rääkima, kuni asjad arenesid ja munk tüdruku oma tuppa viis. Magamistoast aga möödus abt ning sai siis munga tegevusest teada. Ta
Me ei näe neid muutumas, arenemas, ning me ei tea, mis saab neist edasi. ,,Ussisõnade" tegelased on aga keerukamad. Nad on sügavad ja muutuvad, me saame jälgida nende arengut pika perioodi jooksul, näiteks kuidas alguses heasüdamlikust ja võrdlemisi kergeusklikust Leemetist saab lõpuks külmavereline tapja, kes vihkab kogu uut maailma. ,,Ussisõnade" tegelased on toodud meie ette sügavuti. Kujundlikust aspektist vaadatanud personifitseerivad ,,Rehepapi" tegelased selgelt ahnust. Kivirähk omistab selle omaduse peaaegu kõigile oma tegelastele, mõnele rohkem, mõnele vähem. Ainult Rein oli liiga uhke, et mõisast midagi näpata või mõisa vara üldse puutuda. Ja on ju ahnus ka eestlastele läbi aegade omane iseloomujoon olnud, nagu vana kõnekäändki ütleb: ühe eestlase lemmiktoit on teine eestlane. Kivirähk võtab selle motiivi, naeruvääristab seda, liialdab ning ironiseerib, ja võib-olla suudab selle jutu kaudu eestlastele endile selgeks teha, kui rumal see
puhta valge õie. See võrdlus aitab seletada budistlikku arusaama, et ebatäiuslik on koht, kust inimene saab alustada pürgimist üles, rahu ja õnne poole. · 'Dukha' põhjuseks on, et inimesed soovivad endile üha enam ja enam asju ning ei ole kunagi rahul. Nad muutuvad ahneteks ja isekateks. *Budistid usuvad, et kui inimesed suudavad oma ahnust ja isekust võites vältida 'dukha't, pääsevad nad sellest maailmast ja saavutavad täiusliku rahu. · 'Dukha' lõpeb siis, kui inimene võidab oma isekuse, ahnuse ja vihkamise. · Selle saavutamiseks tuleb järgida kaheksaosalist teed. Kaheksaosaline tee Kes soovib käia kaheksaosalist teed, peab astuma kaheksa sammu. St, et tuleb püüda teha kaheksat asja õigesti ja hästi. Budismi tunnusmärk - kaheksa kodaraga ratas - kujutab seda piltlikult. · Õige vaade
Nii võitlebki ta iseendaga ning oma mõtetega. Rastignac armub isa Goriot' tütresse Tegevuse koht ja aeg Delphine'i, mis on natuke paradoksaalne, arvestades tolle pinnapealsust, Pariis, XIX sajandi algus (Bourbonide dünastia taastamise aeg) ahnust ja egoistlikkust. Lõpus peab noormees tõdema, et tegelikult on ta ainuke, kes isa Goriot'st tõsiselt hoolis ja teda armastas. Sellest Peategelaste iseloomustused hoolimata taipab ta, et ,,inimlik komöödia" läheb lõppematuna edasi ning
ehitamisest ja avamisest, kritiseeritakse koolmeistrite ettevalmistust ja viletsaid töö- ning palgatingimusi, manitsetakse lapsevanemaid lapsi kooli saatma. Jannseni loomupärane huumorimeel on pannud teda kirjutama tähtsate ja õpetlike asjade kõrval mõnelgi puhul ka pensikutest ning sentsatsioonilistest juhtumitest. Eriti on teda pahandanud igasugused maatargad ja nõiad, kelle mõju rahva hulgas ta püüdis vähendada ning nende valelikkust, ahnust ja rumalust paljastada. Vastukaaluks kahjulikule posimisele avaldab ajaleht arsti ja loomaarsti nõuandeid. Palju energiat on Jannsen kulutanud karskuspropagandaks. Kõrtsmike ja joodikute selga sajab pidevat pilkerahet. Üpris sageli tuuakse ära hoiatavaid sõnumeid selle kohta, kuidas viin on inimesi majanduslikult laostanud, kuritegudele kihutanud ja vangitorni viinud. Suhteliselt tagasihoidlikud on "Perno Postimehe" teened rahvusliku kultuurielu edasiviimisele
mütoloogial põhinev lugu rahast ja kasuahnusest, mis on päevakohane ka kaasajal. Ümberringi lainetab rahakeskne maailm, kus tundub, et raha olemasolu on elus kõige tähtsam ja selle eest saab kõike. Balletis kirjeldatu toimub ajal, mil meie esivanemad uskusid nõidadesse, tulihändadesse ja teistesse üleloomulikesse jõududesse. Etenduse sisu annab mõtteainet õigete valikute tegemiseks. Hoogne muusika ja uhke tulevärk sümboliseerib ahnust, mis lõpuks viib enesehävitamiseni. Kuigi kõik nähtav, materiaalne on ihaldusväärne, tuleb hinnata väärtusi ja mõelda oma prioriteetide üle. 3 Eduard Tubin Eesti helilooja ja balleti autor Eduard Tubin sündis 18. juunil 1905 Torila külas Peipsi ääres. Tema isa töötas külas kaluri ja rätsepana. Muusikahuviline mees käis mitmetel laulupidudel ja
valge õie. See võrdlus aitab seletada budistlikku arusaama, et ebatäiuslik on koht, kust inimene saab alustada pürgimist üles, rahu ja õnne poole. · 'Dukha' põhjuseks on, et inimesed soovivad endile üha enam ja enam asju ning ei ole kunagi rahul. Nad muutuvad ahneteks ja isekateks. *Budistid usuvad, et kui inimesed suudavad oma ahnust ja isekust võites vältida 'dukha't, pääsevad nad sellest maailmast ja saavutavad täiusliku rahu. · 'Dukha' lõpeb siis, kui inimene võidab oma isekuse, ahnuse ja vihkamise. · Selle saavutamiseks tuleb järgida kaheksaosalist teed. Kaheksaosaline tee Kes soovib käia kaheksaosalist teed, peab astuma kaheksa sammu. St, et tuleb püüda teha kaheksat asja õigesti ja hästi. Budismi tunnusmärk - kaheksa kodaraga ratas - kujutab seda piltlikult. · Õige vaade
inimene näeb ja kuuleb oma käitumisega kaasnevaid tagajärgi, olgu või aastakümnete perspektiivis, ning see suhestub tal omaenda laste ja lastelaste tulevikuga. Sellisel juhul võib inimene hakata heameelt ja naudingut tundma mitte üksnes asendustegevusest (nn kvaliteetajast lähedaste seltsis), vaid ka otsustest, mis on suunatud temale oluliste kaaskondsete käekäigule edaspidi üksnes siis võib ta olla valmis talitsema oma ahnust tarbida naudinguid tuleviku arvel. Ilmselt ei ole mõtet loota või arvata, et ostuvaba päev eraldi ning üksiku ettevõtmisena suudab kujundada enamikus inimestes keskkonnateadlikke ja manipuleerimisele vastuseisvaid tarbimishoiakuid. Kuid osana üldisest maailmavaatelisest ja järjepidevalt teadvustatud väärtussüsteemist on tal kindlasti oma tasakaalustav ja valgustav roll. Ostuvaba päev 10
vooruste ülistamisel teisi laulikuid ületada. Rüütliluulele oli omane teadlik püüe luuletehnilise täiuslikkuse poole. Võeti kasutusele riim. Trubaduurid lihvisid hoolikalt oma luuletuste stiili ja mitmekesistasid luulevorme. LINNALÜÜRIKA Linnakirjandust iseloomustavad kaine mõistuse ja arukuse võidulepääs ning püüd kujutada argielu, ka selle labaseid ja inetuid külgi. Teosed piitsutavad kohtunike ostetavust, kirikumeeste patuelu ja rikaste ahnust, püüdes juhtida lugejat õigele teele. Prantsusmaal oli pupulaarne fablioo, rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse sunnitulusega lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. ROOSIROMAANID mahukas prantsuse kirjandusteos, mille keskne teema on mehe ja naise suhted. Abieliideaaliks seatakse abikaasade võrdus ja sõprus. Romaan kireljdab ka õrna ja õilsat armastust. REBASE ROMAANID "Reinuvader Rebase seiklused" kogutud lood. Tegemist on prantsuse linnakirjanduse
11.saj algul avati Bologna ülikool, kuhu pääsesid ka kodanlaste pojad, mitte vaid ülikud. Kirikuõpetus mitmekesistus Aquino Thomas püüdis lähendada mõistust ja religiooni. Kirjandus laskus rüütlikultuuri kõrgustest argiellu. Tärkab vastumeelsus seisusliku ebavõrdsuse vastu. Kirjanduses saab ainuvalitsevaks satiirilis-didaktiline vaim pilgati ajastu pahesid, nt vaimulikke patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust. Samal ajal moraliseeriti kirjandust püüti lugejaid õpetada ja õigele teele juhtida kasutati allegooriat. Suurenes kirjanduse ühiskondlik-poliitiline temaatika. Luulevormis kasutati rüütliromaanile sarnast paarisriimilist värssi. Prantsusmaa levisid fabliood lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest seikadest. Neile on omased linnakodanike lõbusus, leidlikkus, taibukus. Piitsutati aplust, ahnust ja kirgi. Mõjutusi saadi idamaistest juttudest ja antiigist. Tekkisid
kõrgeima vaimse seisundi, muutuvad kõik erinevate religioonide traditsioonid peaaegu ebaoluliseks. Seega on vaimses maailmas kõik kõigega vahetatav ja ühtesobitatav. Religioon on seotud rohkem kultuuri ja traditsioonidega. Seal on ainulaadsus oluline ja seda on vaja säilitada (7.). Arvan, et see on päris lihtne. Kui keegi on meditatsioonis edasi jõudnud, on sel inimesel palju vähem negatiivseid emotsioone ja palju rohkem positiivseid emotsioone. Selles inimeses on silmanähtavalt vähem ahnust, vihkamist, rohkem lahkust, armastust, rohkem pühendumist teiste teenimisele ja hüvangule. Eriti on see inimene aga eemaldunud igasugustest maistest kiindumustest. Temas on vähem surmahirmu ja ta teeb vähem negatiivseid tegusid, ta muutub loomulikul kombel vägivallatuks see on märk meditatsiooni edenemisest. 10 5.MEDITATSIOON JA TAIMETOITLUS
ilusaks. Moraal- kui naistel ei lasta otsustada lähevad asjad käest ära. 7. KIRJANDUS KESKAEGSES LINNAS (FABLIOO, ŠVANK, NOVELLA, VAGANT, GOLJAAR) Külad kasvasid linnadeks ja linnades tekkis ühiskondlik kihistumine (kaupmehed, talupojad). Kaupmehed said väga rikkaks, aga seisus luges rohkem. Neid ei peetud vaimulike ja aadlikega võrdseteks. Linnakodanikud ei olnud rahul. Kujunes fablioo – humoorikas, naljatlev jutt, mis võis olla ka sotsiaalne – ühiskondlikult pilkav. Pilgati nt ahnust, silmakirjalikkust, liiderlikkust. Pr.m. žanr, mida enim viljeleti- fabiloo (lad k- fabula.jutt), värsi v proosa vormis, lõbusad, veidrad argielu sündmused. Eesmärk oli meelt lahutada. Teravmeelsus, leidlikkus, taibukus, ettevõtlikkus, piitsutati aplust, saamatust. Mõjutused idamaadest, antiigist, rahvanaljanditest, lorijuttudest. Fabiloode keel on mahlakas, rikas rahvalikest kõnekäändudest ja vanasõnadest-> Rutebeuf, viljeles
Teemaks sageli hispaanlaste ja mauride vahekord piirialadel. Arvukalt romansse Cidist ja teistest kangelastest. 8-silbilistest värssidest koosnev luuletus. Mingi dramaatiline olukord. Metafooririkkus, tegelaste tabav kõne. Kirjandus keskaegses linnas: Hakkas kujunema lihtsam, rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas keskklassi maailmavaadet. Tärkas protest seisusliku ebavõrdsuse vastu. Satiir. Pilgati kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust. Allegooria, et juhtida lugejaid õigele teele. Suurenes ühiskondlik-poliitiline temaatika. Linnaluule ja romaan: Populaarseks tõusid Prantsusmaal fabliood e lühikesed värssjutustused lõbusatest eluseikadest. Itaalias kutsuti neid novella’deks. Vagantide ladinakeelne luulelooming: kirikuga pahuksisse sattunud vaimulikkonna liikmed, pilkasid kirikut. Lõuna-Saksamaa laulude kuulsaim kogu: Carmina Burana. Ka rahvusvahelise
· Bologna ülikool 11. sajandi alguses. Õppima hakkasid pääsema ka kodanlaste pojad. · Kirikuõpetus mitmekesistus: Aquino Thomas püüdis lähendada mõistust ja religiooni. · Kirjandus laskus rüütlikultuuri kõrgusest ,,maa peale". · Tärkab protest seisusliku ebavõrdsuse vastu: kirjanduses saab ainuvalitsevaks satiirilis-didaktiline vaim: ägedalt pilgati vaimulike patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust jt ajastu pahesid. Samal ajal ka moraliseeriti, püüti lugejaid õpetada ja õigele teele juhtida. Selleks kasutati tihti allegooriat. · Suurenes tunduvalt kirjanduse publitsistlikkus, st. Ühiskondlik-poliitiline temaatika. Luulevormis kasutati rüütliromaanile sarnast paarisriimilist värssi. · Prantsusmaal fabioolid lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest seikadest. Lõbusus, teravmeelsus, leidlikkus, taibukus linnakodanlusele omased jooned
vaimne pale jmt. Tegelasi liigitatakse püsivateks ja arenevateks. Püsiv karakter ei muutu teoses. Ta väljendab kindlat inimtüüpi või on mingi idee teenistuses. Arenevat karakterit mõjutavad teised tegelased ja olukorrad, millesse ta satub. 21. Komöödia - koomilise sisuga näidend, milles naeruvääristatakse inimeste pahesid (rumalust, argust, ahnust jm) või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni (karjerismi, võimuliialdust jm), Koomilise saavutamise kolm põhilist võtet on kõne-, tegelas- ja situatsioonikoomika. Komöödiad põhinevad huumoril ja satiiril ning lõpevad enamasti õnnelikult. Komöödia arenes põhijoontes välja 5.- 4. sajandil e.Kr antiikses Kreekas Dionysose pidustuste lõbusamast osast. Komöödial on mitu alaliiki: tragikomöödias vahelduvad traagilised ja koomilised
vaimne pale jmt. Tegelasi liigitatakse püsivateks ja arenevateks. Püsiv karakter ei muutu teoses. Ta väljendab kindlat inimtüüpi või on mingi idee teenistuses. Arenevat karakterit mõjutavad teised tegelased ja olukorrad, millesse ta satub. 21. Komöödia - koomilise sisuga näidend, milles naeruvääristatakse inimeste pahesid (rumalust, argust, ahnust jm) või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni (karjerismi, võimuliialdust jm), Koomilise saavutamise kolm põhilist võtet on kõne-, tegelas- ja situatsioonikoomika. Komöödiad põhinevad huumoril ja satiiril ning lõpevad enamasti õnnelikult. Komöödia arenes põhijoontes välja 5.- 4. sajandil e.Kr antiikses Kreekas Dionysose pidustuste lõbusamast osast. Komöödial on mitu alaliiki: tragikomöödias vahelduvad traagilised ja koomilised
Juttude laadi ja sisu tutvustavad pealkirjad – „Vaene Hans“, „Virk Mart“, „Kuri Samuel“, „Sina ei pea mitte varastama“, „Karda Jumalat“ jne. Kirjanik sisendab, et töö ja visa kopikakogumine viib rikkusele ning ühtlasi inimlikule õnnele. Vaid ühes jutus on kujutatud santi, kes sureb kogutud päratu rikkuse juures nälga. Kirjanik mõistab hukka laiskust, lohakust, kurjust, ahnust, ebaasusust. Moraali võtab Pärn oma juttude lõpus veel otsesõnu kokku. Tema lastejuttude aine pärineb enamasti eesti külaelu konkreetsest tegelikkusest ning neis peegelduvad ajastule omased rahvuslikud ideaalid. „Lühikesed jutud armsa lastele“ (1873) Juhan Kunder. „Kalevipoeg“ (1855). Mõistis, kui vajalik oli niisugune raamat noorele lugejale, kellel pole veel püsivust eepose enese läbilugemiseks. Jutustamislaad on elav ja rahvalik ning see sobib eriti hästi lastele
erinevas vormis. Toominga teater andis aimu totaalsest teatrist, mis kasutab külluslikult kõiki teatri kasutuses olevaid võimalusi näitlejate emotsionaalsest kõrgepingest pompöössete lavaefektideni. Toominga lavastajaloomingus on olnud oluline koht folkloorsel, rahvapärimuslikul ainesel. Tema 1976. aastal esietendunud ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" oli üks Eesti teatriloo tähtlavastusi. Oma lavastuses toonitas Tooming Tammsaare teoses olevat inimeste ahnust ja omakasupüüdlikkuse teemat. Lavastuse väljenduslaad oli väga jõuline ja kujundlik. Mitmetasandilised kujundid, mis sageli võisid oma filosoofilises plaanis olla mõistetavad vähestele, mõjusid emotsinaalse ja visuaalselt köitva teatrimärgina kõigile vaatajatele. Ta pakkus oma lavastustega emotsinaalselt väga jõulisi massistseene ( ,,Kihnu Jõnn" ja ,,Rahva sõda"). Tema kreedoks on läbi aegade olnud püüd kuulutada tõde. Näidata inimesi nende pahedes ja
labidaga suhu ajada. Raamatut läbib ka armastuse liin, mis räägib mõispreilist ja temasse lootusetult armunud kubjas Hansust. Selles osas tuleb mängu ka lumememmest kratt, kes Hansule tundmatustest maadest ja hingematvatest armastuslugudest jutustab. Armastuskolmnurga tekitab Liina, kes libahundiks moondatuna Hansu aia taga luusib. Tegelasi romaanis on terve külatäis. Kaks päris vahvat tegelast, kes mulle meeldisid olid Imbi ja Ärni. Nende ahnust ja toimetamisi oli ikka päris lõbus lugeda. Ja siis veel sulase Jaani ,,üllatuskingitus" toatüdruk Luisele, millega ta tahtis Luise südant võita, no see oli ikka tipp, aga lugu ennast ma siinkohal lahti seletama ei hakka, kardan, et ei leia õigeid (ja viisakaid) sõnu... Pikemalt peatun katku külasse tulekul, sest see lugu iseenesest ja kirjaniku antud kirjeldus meeldis mulle vaat et kõige rohkem kogu romaanis. Katk tuli külasse. Ta oskas ennast ükskõik kelleks moondada
Häired töös võivad põhjustada kõigi organite haigusi suhkrutõbe, närvilisust, psüühilisi haigusi, muutlikkust ja armukadedust. Anahata asub rinna keskel, südame lähedal. Annab halastust, kaastunnet, arusaamise. Vastutab armastuse ja pereõnne eest. Füüsilises plaanis vastutab südame, kopsude ja käte funktsioneerimise eest. Tsakra vale funktsioneerimine põhjustab südame ja kopsude haigusi, düstooniat, bronhiaalastmat, ülbust ja teesklust, ahnust ja kõrsust. Visudha asukoht on kaela alus. Vastutab inimese kommunikatiivsuse suhtlemise, kõne ja hääle eest. Õigesti funktsioneeriv Visudha annab seltskondlikkust, kergust, eneserealiseerimise võimet, kaastunnet, sisemise vabaduse tunnet ja loomevõimet. Vale funktsioneerimine tekitab kokutamist, angiini, rinnahaigusi, sõimu, kurgu ja kilpnäärme haigusi. Adzna asub kulmukaare tasemel. Selle keskuse avamine annab
stiili ja vormi poolest kerkivad paljud tema lüürili- jutukirjanduse osa ilukirjanduse üldpildis, sed luuletused oma ajast esile. J. Tamme kusjuures eelneva arenguetapiga võrreldes laienes meeliszanriks oli rahvaluulele tuginev lugulaul. Ta ainevaldkond ning kesksema köha omandas on kirjutanud rahvaluulelisi ballaade ,,Ussihari", asjalikum elukujutus. Kirjandusse tuli uus, näidanud mõisnike julmust ja ahnust reaalsust arvestavam ja kunstinõudlikum ,,Orjakivi", ,,Röövli häätegu" ning sadismi ,,Sõida põlvkond. Jakob Pärn Rahvusliku liikumise aja põrgu!" J. Tamme mitmekülgne luulelooming, mis viljakaim jutukirjanik Jakob Pärn pärineb Põhja- paremas osas tugineb rahvaluulele, peegeldab Tartumaalt. Kirjanduslikku tööd alustas Pärn juba huvitavalt alanud murranguid realismi eesti Tartu õpetajate seminari kasvandikuna. 1868.
Lisaks ahnusel kohtab raamatus veel õnnetut armastust ja õnnelikke perekondi, mis muudavad raamatu seiklused värvikirevamaks. Kihiräha teos justkui kirjeldaks tänapäeva ühiskonna elu, kus kõik inimesed üritavad võimalikult vähese vaevaga saada rikkaks, edukaks ja õnnelikuks, selle saavutamiseks peab tihti kasutama alatuid võtteid ja keelatuid nippe. Andruse Kiviräha raamat „Rehepapp“ on täis müstikat, ahnust, armastust, lollust, labasust ja kavalust. Soovitan kõigil „Rehepapp“ –i lugeda, sest tegemist on põneva, lõbusa ja mõtlema paneva raamatuga.
Humanist üksikisik, kes teostab ennast iseseisvalt. Renessanssiaja ideaalinimeseks peeti Leonardo da Vinci't Oluliseks sai ka isikuvabadus inimene peab olema sõltumatu ja vaba. Vanade raamatute uurimisel lähtuti adfontest (allikate juurde tagasipöördumisest). Humanism levis peagi riigist välja ning kõige kuulsamaks humanistiks sai Erasmus Rotterdamist. Tema teos on ''Narruse kiitus''. Selles raamatus naeruvääristas ta isandate ahnust ja rumalust ning a ütles, et kirik on eemaldunud algsest kristlikust ideaalist. Humanism hakkas levima pärast trükikunsti levikut. 32) Hiina riik ja ühiskond keskajal Hiinlased juhindusid oma riigielus vanaaja mõttetarga Konfutsiuse õpetusest. Selle kohaselt oli igal inimesel täita ühiskonnas oma kindel roll. Et riiki paremini juhtida, täiustati valitsemiskorraldust. Kõrgemasse ametisse lubati tõusta vaid pärast pikaajalist eksami sooritamist
Tegelasi · Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees · Ivan Nikolajevits Ponõrev ehk Bezdomnõi õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet · Professor Woland pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline · Peemot suur, must kass, vurrud uljalt õieli · Fagott ehk regent ehk Korovjev pikk, kõhn ja irvitav, näpitsprillidega,millel üks klaas katki · Hella punased juuksed, arm kaelal, fosforrohelised silmad, alasti · Azazello väike, laiad õlad, kihv, vastik nägu, tulipunas...
armastust, sõprust. Tähtsamad luuletajad olid Catullus ja Lucretius. 61. Kes olid rooma kirjanduses tähtsamad proosaautorid I sajandil eKr? · Caesar (keelekasutus selge ja lihtne, tekst dramaatiline, lakooniline; ,,Märkmeid Gallia sõjast" ja ,,Märkmeid kodusõjast") · Cicero (lõi uusi ladinakeelseid väljendeid; ,,Kõned Catilina vastu", filipikad Marcus Aureliuse vastu) · Sallustius (kirjeldab Rooma aristokraatia moraalset langust, ahnust, kõlvatust; hea stilist; ,,Catilina vandenõu", ,,Sõda Jogurthaga", ,,Historiae") · Titus Livius (Hea jutustaja, polnud oma materjali suhtes kriitiline, tema teoseid võib võtta kui Rooma proosaeeposeid; ,,Linna asutamisest alates"). 13 62. Milline on Cicero kirjanduslik pärand?
Thomas Hobbes (1588–1679) “Leviatan” (1651) 1 Sissejuhatus Inimese kätetöö jäljendab LOODUST (s.o kunsti, mille abil Jumal on teinud ja valitseb maailma) ka selles, nagu samuti paljudes teistes asjades, et inimene võib luua tehisliku elusolendi.2 Sest nähes, et elu pole muud kui kehaliikmete liikumine, mis saab alguse mingis inimese sees olevas juhtivas organis, siis miks me ei võiks öelda, et kõik automata (iseliikuvad masinad, mis liiguvad vedrude ja rataste abil, nagu näiteks kell) elavad tehislikku elu? Sest mis on süda, kui vaid vedru; ja närvid, kui vaid köied; ja liigesed, kui vaid nii paljud rattad, mis annavad liikumise kogu kehale, nagu seda on ette näinud Meister? Kunst läheb veelgi kaugemale ning jäljendab seda looduse ratsionaalset ja suurepärast teost – inimest. Sest kunsti abil on loodud see suur LEVIATAN3, mi...
käsitöölised) maailmavaadet. Kui varasemal keskajal oli haridus aadelkonna ja vaimulike eesõigus, siis ülikoolide tekke järel hakkasid ilmalikud teadused vähehaaval kiriku mõju alt väljuma. Ülikoolidesse pääsesid ka kodanlaste pojad. Vähehaaval tärkas vastumeelsus ja protest seisusliku ebavõrdsuse vastu ning eeskätt sellest tulenevalt hakkas kirjanduses valitsema satiirilis-didaktiline (didaktiline õpetuslik) vaim. Pilgati vaimulike patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust ajastu kõikvõimalikke pahesid. Samal ajal ka moraliseeriti, mistõttu sagedasti kasutati allegoorilist (abstraktseid mõisteid isikustavat) väljendusviisi. Järjest rohkem käsitles kirjandus ühiskondlik-poliitilist temaatikat. Prantsusmaal muutusid linnakodanluse ja lihtrahva seas populaarseks fabliood lühikesed anekdootlikud värssjutustused, milles tõsteti esile teravmeelsust ja taibukust ning piitsutati saamatust ning ahnust
1. monarhia- päritav võim 2. aristokraatia- targemate võim; targemate võim 3. oligarhia- võimul on rikkamad; rikkamate võim 4. timokraatia- võimul on tugevamad; tugevate võim 5. türannia- Kreeka diktatuud, võim kuulub ebaseaduslikult võimu haaranud diktaatorile 6. demokraatia- rahva võim Platon leidid, et kaks esimest on sobilikud, teistel suured puudused. Oligarhia puudus- raha ei anna mõistust, raha tekitab himu ja ahnust. Timokraatia puudus- kalduvus militarismi, liigne sõjakus. Türannia puuduseks- kasvatab demagoogiat ning populismi (apelleerimist rahva tahtele). Demokraatia puuduseks- et rahvale meeldivad liialused, meeletused, seega see ei sobi. Platon on Antiikaja autoritest/mõtlejatest tegelenud ka Atlantise ehk selle kadunud mandri probleemiga. Atlantis kadus 1 ööpäevaga, plahvatuse järel merre vajunud võimas, rikas ja imeline maa ja riik
- Arhat bodhisattva surnukeha ei hävinud I pühak Eestis · F.V Lustig eestimaa budistlik peapiiskop · 4 budistliku kogudust: - Eesti budistlik vennaskond Ehitasid dumbasid?? · Eesti budistlik liit · FWBO Eesti · Populaarne Eestis samastumine · Dalai laama enim tõlgitud autor DZAINISM: · Rajaja Vardhamana Mahavira - Nimetus rajaja tiitli dzina (võitnu, ületanu) järgi · Kutsub ületama viha, ahnust, isekust, õpetab olema üle oma soovidest · Usuvad, et kõik inimesed on seotud selle maailmaga oma eelmistes eludes tehtud tegude karma kaudu · Tuleb vabaneda materiaalsetest soovidest ning seejärel saab hing saavutada õndsa seisundi moksa · Keskne õpetus on, et maailma on täis kurjust ja kannatusi · Karmast vabanemine keskne teema MAHAVIRA: · Igas ajastus on 24 tirthankarat - Vardhamana Mahavira kõige austatum · Sündis 540. aastat eKr
inimene kui mikrokosmos. Oli natuurfilosoof, tõi meditsiini induktiivse meetodi (tuletamine üldiselt üksikule). "Hippokratese kogumik" 72 tööd (vaieldakse küll selle üle, millised Hippokratese enda omad). "Aforismid" meditsiin on lisamine ja äravõtmine. "Epideemiad" käsitleb laialt levinud haigusi (mitte ilmtingimata nakkushaigusi) leevendada, mitte kahjustada. Haige peab arsti aitama. Arstil ei tohtinud olla ahnust, ega liigset janu... "Õhust, vetest ja paikkonnast" eristab haiguse põhjusi: 1)Põhjused, mis sõltuvad loodusest (sh kliima, geograafia); 2) Põhjused, mis seotud indiviidiga. "Prognostika" Nõudis haigustes ühiste joonte otsimist. Ravi peab olema suunatud organismi kaitsevõime suurendamisele. ("Peahaavadest", "Iidsest meditsiinist" jne...) Maailma neljale elemendile tulele, õhule, veele ja maale vastanuksid Hippokratese järgi neli
selleks, et see neile kasu tooks ja et nad ammutaksid sellest suurimaid eluhüvesid, milleks nad on võimelised, siis ei saa uskuda, nagu oleks ta tahtnud, et maa jääks alatiseks inimestele ühiseks kasutamiseks ja üles harimata. Jumal andis maa selleks, et töökas ja mõistusega inimene seda kasutaks (ning tööst pidi saama tema maaomandi õiguslik alus), mitte aga selleks, et tüli noriv ja riiakas inimene võiks rahuldada oma ihasid ja ahnust. See, kellele jäi oma elujärje parandamiseks alles sama head maad, kui oli juba ära võetud, ei tohtinud nuriseda ega vahele segada seal, kus teine inimene oli juba oma tööga maad harinud. Kui ta seda siiski tegi, siis on ilmne, et ta ihaldas endale teise inimese vaevaga saadud tulu,millele tal ei olnud õigust, ningmittemaad,mille Jumal oli jätnud tema ja kõigi teiste inimeste ühisesse kasutusse
ja elu järgi ei võimaldama inimest mõistma seda ning kannatusest vabanema Seega elab inimene enne virgutmist ihade orjuses vabanemiseks tuleb avastada dharma ehk tõde olemuse kohta Meditatsiooniga saab inimene kontrollida oma meelt ja keha ning aitab mõista, et kõik tunded ja sensatsioonid, mis tekivad on ebapüsivad nähtused, mille saab lahti lasta aitab välja juurida viha, ahnust ja meelepetet ehk arvamust, et on olemas 'mina' Reinkarnatsioonide ahel jätkub kuni ahnus, viha ja meelepete on välja juuritud kui neist vabanetakse, pääsetakse nirvaanasse Olulised omadused, mida inimene arendama pea on lahkus ja kaastunne ning empaatia (tekivad vihast ja ahnusest lahtiütlemisel) panus maailmale Ida-Aasia usundid Ida-Aasia usunditele on omane immanentsus tõde ei otsita kaugelt, vaid enese seest/juurtest. Taosim
,,Juttud ja Teggud" (1782). Willmann on oma õpetusosades kriitiline kõrgema seisuse suhtes, sõnastuselt lihtne, püüab eeskujuks sääda jumalakartlikku, usinat, kainelt kaalutlevat ja sõnakuulelikku inimest, taunides kadedust, salakavalust, ükskõiksust, alkoholi pruukimist. Suur osa Willmanni lugusid läksid rahvajuttudena käibele. Hindas talurahvast, kõrvuti talurahva klassivõitluse vastu suunatud paladega jutud, mis puudutavad võimsate ahnust ja rumalust, edevust, tühja loba. Samuti kuuluvad jutukirjanduse alguse ja arnegu perioodi kalendris sisalduvad lood. 10. Eestikeelne värsilooming 18. sajandi keskpaigas ja teisel poolel (J. G. Schwabe jt). Eestikeelseid ilmalikke värsikatsetusi antud perioodist vähe, originaalsus küsitav. Arenguprotsessis kerkivad esile Joachim Gottlieb Schwabe kalendrivärsid. Pärit Harjumaalt, pastorina Põhja-Eestis, 1796. aastast ,,Eesti-Ma Rahwa Kalendri" lisa koostaja. 1797
väga tubli ja töökas, ei tahtnud ta, et Abraham hukka läheks. Siis hakkas ta paluma et Abraham usku pööraks. Alguses ei tahtnud Abraham sellest midagi kuulda, pärast pikka palumist siiski mõtles ümber. Oma tingimuseks seadis ta, et tahab ära käia Roomas ja näha millised on ristiusu vaimulikud ja kas tõesti on see usk nii hea kui Jeannot oli rääkinud. Jeannot teadis et siis ei tule sellest midagi välja, sest need vaimulikud on täiesti jumala kartmatud ja mitte pühalikud, täis ahnust ja lihahimu. Seda ka kinnitas juut, kui oli roomast tagasi tulnud. Kuna aga see usk au juurde üha saab, siis otsustaski ta usku pöörata ja sai sellest ajast kristlaseks. III novell: Kloostris elas üks noorem munk, kes ühel päeval jalutades nägi mäenõlval kena neidu, keda nähes tekkis tal suur lihahimu. Ta hakkas tüdrukuga juttu rääkima, kuni asjad arenesid ja munk tüdruku oma tuppa viis. Magamistoast aga möödus abt ning sai siis munga tegevusest teada.
Vagantide luule loobub muusikast. Tuntud luuletaja Rutebeauf kirjutas pihtimusluuletusi. Selle aja tähtsamaid luuletajaid F. Villon. Esimene vagantide luuletaja Rutebeuf elas Pariisis, loobus rüütellikust ilutsemisest, sõnalised tekstid, luuletused. On uudsed, sest pihtimuslikud. Kirjnutad näidendi inimesest, kes müüb oma hinge saatanale. Kujunes fablioo humoorikas, naljatlev jutt, mis võis olla ka sotsiaalne ühiskondlikult pilkav. Pilgati näiteks ahnust, silmakirjalikkust, liiderlikkust. Kirjanduses sai ainuvalitsevaks satiirilis-didaktiline vaim. Pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust. Samal ajal moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida õigele teele, selleks kasutati tihti allegooriat, mõistukõne. Suurenes kirjanduse publitsistlikkus, ühiskondlik-poliitiline teema. Luulevormis kasut lühikest paarisriimilist värssi. Linnaromaanid on valdavalt lühivormid satiirilise sisuga, ka õpetlikud
Kollaazluulet on kirjutanud näiteks Hando Runnel (1938), Paul-Eerik Rummo (1942) ja Viivi Luik (1946). komparativism kirjandusteaduse võrdlev-ajalooline meetod, mis põhineb eri aegadest pärit sarnaste kirjandusnähtuste (süzeed, karakterid jm) võrdlemisel. kompositsioon teose ülesehitus, teose koostisosade ühendamine tervikuks. komöödia koomilise sisuga näidend, milles naeruvääristatakse inimeste pahesid (rumalust, argust, ahnust jm) või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni (karjerismi, võimuliialdust jm). Kolm põhilist koomilise saavutamise võtet on kõne-, tegelas- ja situatsioonikoomika. Komöödiad põhinevad huumoril ja satiiril ning lõpevad enamasti õnnelikult. Komöödia arenes põhijoontes välja 5.4. sajandil e.Kr antiikses Kreekas Dionysose pidustuste lõbusamast osast. Komöödial on mitu alaliiki: tragikomöödias vahelduvad
Siis hakkas ta paluma et Abraham usku pööraks. Alguses ei tahtnud Abraham sellest midagi kuulda, pärast pikka palumist siiski mõtles ümber. Oma tingimuseks seadis ta, et tahab ära käia Roomas ja näha millised on ristiusu vaimulikud ja kas tõesti on see usk nii hea kui Jeannot oli rääkinud. Jeannot teadis et siis ei tule sellest midagi välja, sest need vaimulikud on täiesti jumala kartmatud ja mitte pühalikud, täis ahnust ja lihahimu. Seda ka kinnitas juut, kui oli roomast tagasi tulnud. Kuna aga see usk au juurde üha saab, siis otsustaski ta usku pöörata ja sai sellest ajast kristlaseks. III novell: Kloostris elas üks noorem munk, kes ühel päeval jalutades nägi mäenõlval kena neidu, keda nähes tekkis tal suur lihahimu. Ta hakkas tüdrukuga juttu rääkima, kuni asjad arenesid ja munk tüdruku oma tuppa viis. Magamistoast aga möödus abt ning sai siis munga tegevusest teada. Ta jälgis kõike
algelementidel suur roll inimene kui mikrokosmos. Oli natuurfilosoof, tõi meditsiini induktiivse meetodi (tuletamine üldiselt üksikule). "Hippokratese kogumik" 72 tööd (vaieldakse küll selle üle, millised Hippokratese enda omad). "Aforismid" meditsiin on lisamine ja äravõtmine. "Epideemiad" käsitleb laialt levinud haigusi (mitte ilmtingimata nakkushaigusi) leevendada, mitte kahjustada. Haige peab arsti aitama. Arstil ei tohtinud olla ahnust, ega liigset janu... "Õhust, vetest ja paikkonnast" eristab haiguse põhjusi: 1)Põhjused, mis sõltuvad loodusest (sh kliima, geograafia); 2) Põhjused, mis seotud indiviidiga. "Prognostika" Nõudis haigustes ühiste joonte otsimist. Ravi peab olema suunatud organismi kaitsevõime suurendamisele. ("Peahaavadest", "Iidsest meditsiinist" jne...) Maailma neljale elemendile tulele, õhule, veele ja maale vastanuksid Hippokratese
samast riigist. Kolonisatsioon – siirdumine uutesse asupaikadesse, rahvastiku kasvades ei jäänud osal inimestel üle muud, kui suunduda põllumaad ja tööd otsima võõrastele maadele - asutada kolooniaid. Toimus 8. saj eKr. hõlmas Vahemere ja Musta mere ümbruses olevaid alasid. Kreeklased lahkusid oma kodudest ja rajasid uusi asulaid Itaaliasse, Sitsiiliasse jne. Komöödia - koomilise sisuga näidend, milles naeruvääristatakse inimeste pahesid (rumalust, argust, ahnust jm) või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni (karjerismi, võimuliialdust jm), Koomilise saavutamise kolm põhilist võtet on kõne-, tegelas- ja situatsioonikoomika. Komöödiad põhinevad huumoril ja satiiril ning lõpevad enamasti õnnelikult. Komöödia arenes põhijoontes välja 5.- 4. sajandil e.Kr antiikses Kreekas Dionysose pidustuste lõbusamast osast. Komöödial on mitu alaliiki: tragikomöödias vahelduvad traagilised ja
nimetatakse insti- tutsioonideks ehk mängureegliteks (eetika, usaldusväärsus, sotsiaalne kapital jms). Pealegi muutuvad nad pidevalt. Lisaks sellele on agentidel endil palju nähtamatuid ja raskesti mõõdetavaid karakteristikuid (IQ, privaatinfo, moraalirisk, eelistused, pingutuse tase jms). Majandusprotsessid on tõenäosuslikud ja majandusagendid vaegteabega ning piiratud ratsionaal- susega. Nad näitavad üles eufooria- ja paanikahooge, ahnust ning lollust. Täiuslik pole ka riik, mis omakorda ei suuda kaugeltki mitte alati tagada ühiskondlike huvide silmaspidamist reeglite ja normide kehtestamisel ning nende rakendamisel. Riiklikud otsustajad ei valda tihti piisavat asjakohast teavet. Nad lihtsalt ei tea kõike. Ja – mis veel hullem – erinevad huvigrupid püüavad neile pidevalt ette sööta valeinfot. Riiklikud otsustajad ei lähtu üksnes üldsuse huvidest. Esinevad poliitikatõrked
ölda, isegi skeptilisemaks. Mõingaid kajastusi sellest võb leida ka «Villu võtlustes», mis «Tasujaga» võreldes on üiskondliku liikumise mõ onaperioodil ilmunud teos. Kuid jutustust läiv võtlusmeeleolu ning keskse kangelase Villu moraalne kasvamine teeb selle ometi haaravaks, lugejat kaasakiskuvaks. Äedad väjaastumised rõujate väivalla, üekohtu ja omavoli vastu iseloomustavad ka «Villu võtlusi», teravalt on paljastatud feodaalide julmust, ahnust ning salakavalust. Kogu toore ja metsiku keskaja kujutus ning rahva raske olukorra nätamine on siin üsikasjalisemgi kui «Tasujas». Jutustusel oli kahtlemata tugev mõu oma südmuste traagika kaudu, millega ta kasvatas käte-maksutahet rõujatele, õetas põgama reetmist, naha-hoidmist ja isikliku vastuseadmist üdisele. «Tasujas» ja «Villu võtlustes» on Bornhöe tõpäaselt nädanud kujutatavale ajastule iseloomulikku talupoeglikku partikularismi ja ütlasi ka selle üetamist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
