Kedagi ei huvitanudki, kes tappis, kelle tappis, miks tappis, mis mõrvarist ja laipadest edasi sai, oli vaja vaid korter endale saada. Zostsenko pilab inimeste ahnust ka novellis ,,Sünnipäevalaps". Talumees võtab vankri peale linnamehe, sest ta teab, et viimane maksab talle sõidu eest, algul küsib ruubli, hiljem kolm. Oma naist, sünnipäevalast, ta aga peale ei võta, vabandab, et tee olud on halvad (sellepärast tõstab ta ka linnamehe hinda). Mees teab, et naine talle ei maksa. Ahnust kirjeldavad ka Ilf ja Petrov oma suurteoses ,,12 tooli". Ippolit ,,Kiisu" Matvejevits Vorobjaninov ja Ostap Bender hakkavad otsima 12 söögitoa tooli, sest ühes neist peavad olema teemantid. Lõppvaatuses tapab suurt ahnust põdev Ippolit ,,Kiisu" Vorobjaninov Ostap Benderi, sest vaid üks tool on järgi jäänud ning seal peavad kivid olema. Kalliskivid on aga juma ammu leitud ja nendest on üles ehitatud vanadekodu. Vorobjaninov tappis oma kaasteelise tühja ahnuse pärast.
Keskaegne linnakirjandus Linnakirjandusele iseloomulik: ARGIELU KUJUTAMINE (eriti labase ja inetu esile toomine. MÕISTUSE (nutikuse) VÄÄRTUSTAMINE SATIIR (terav pilge), eriti pilgati truudusetuid naisi ja liiderlikke kirikutegelasi. MORAAL - tekstid sisaldasid õpetussõnu LEVISID LÜHIKESED ANEKDOOTLIKUD VÄRSSJUTUSTUSED Väärustati lõbusust, teravmeelsust, leidlikkust, taibukust. Piitsutati aplust, ahnust, kirgi. VAGANDID rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga sattunud pahuksisse ning seepärast pilkasid oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist. Kutsusid üles nautima maiseid rôôme ja mônusid. Vagandi patutunnistus (katkend) Sammun mööda laia teed nagu ikka noorus, pahedesse mässin end, môttest kaob mul voorus. Rohkem lôbuahnust mus on kui hüveiha, hinges olen surnud ning - teenin enda liha.
LINNAKIRJANDUS Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus. See kirjandus iseloomustas keskklassi maailmavaadet. Kirjanduses sai valdavaks satiirilis-diadaktiline vaim. See tähendab: 1. Pilgati kirikumeeste patte, rikaste ahnust ja kõiki teisi sääraseid pahesid. 2. Moraliseeriti ja püüti juhtida lugejaid õigele teele 3. Jagati õpetusi, levitati elutarkust. Tihti väljenduti allegooriliselt ehk mõistukõneliselt. Prantsusmaal muutusid linnakodanlaste ja lihtrahva seas populaarseks fabliood need on lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest. Nimekaim autor on Rutebeuf (13. sajand). Saksamaal levisid fablioodega sarnased vangid. Itaalias nimetati selliseid lugusid
’’Kratt’’ 8.märtsil 2017.aastal ma käisin koos klassiga Estonia Rahvusooperis, kus esitati Eduard Tubina balletti kahes vaatuses. Kontserd räägib olendist, keda nimetatakse kratiks. Tema tõi tule ja sädemetega oma peremehele raha. Kuid mingil hetkel pöördus kratt oma peremehe vastu. Kratt oli kui mingi kehastus, mis väljendas ahnust ja kadedust. Ning see olend tõi alati ebameeldivaid tagajärgi. Teisest küljest lugu pani omavahel võrdlema raha ja armastust. See pani mõtlema, et meil kõigil on omad unistused nii rahast kui ka armastusest. Tihtipeale pole võimalik mõlemat saada. Rahaga saab minna ja teha ükskõik mida. Aga armastus on side, mis on tugev ja ilus. Siit tuleb ka küsimus, mida valiksid inimesed tänapäeval, kas maailma kõige ilusam inimene enda vastas või raha, millega saaks elada elu lõpuni ära?
Valgustussajand ja Valgustatud absolutism KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Milliseid väärtusi pidasid oluliseks valgustusfilosoofid? Mõistus, teadmised, vabadus, õnn, eesmärkide saavutamine. 2. Mida kritiseeris valgustusfilosoofia? Kiriku mõjuvõimu, valitsevat ühiskondlikku korda, kuningate keskendumist iseenda au ja kuulsuse suurendamiseks veriste vallutussõdade ja uhkeldava raiskamisega. 3. Missuguseid valitsusvorme pooldasid prantsuse valgustajad? Nad pooldasid Hiina valitusvorme, mis toestas, et riiki on võimalik valitseda ka ilma kristluseta. Nad kritiseerisid Euroopas võidule pääsenud ahnust, kadedust, võimuiha ja verejanu. 4. Mida tähendas mõiste lepinguteooria (ühiskondlikleping) inglise valgustajate Thomas Hobbes'i ja John Locke'i jaoks? Nad rõhutasid, et valitsejale on lepinguga antud ülesanne kaitsta inimeste võrdseid õigusi ja eraomandit, kui valitseja seda ei tee, siis on alamate...
Raha kui tänapäeva usk Mis on raha? Miski mis meid kontrollib. Raha on paber, nagu iga teine. Kuid siiski on sellel hiiglaslik mõju, piirav tegur inimeste arengus. See revideerib? kõike mis meie toidulauale jõuab, mida me seljas kanname või milliste autodega me sõidame. Kas raha eest saab õnne osta? Küsivad inimesed endilt iga päev. Inimeste jaoks on õnn- perekond, karjäär, armastus, vabadus. Krabiseva eest saab seda kõike osta. Rikastel on tihti palju sõpru, kuna neil on raha ja see tõmbab inimesi nende juurde. Kuid kas see on aga aus sõprus või ollakse sõbrad lihtsalt kõliseva nimel? Raha kontollib maad millel me kõnnime, vett mida me joome ja õhku mida me hingame. Inimesi ostetakse raha eest, näiteks orje ja lapstööjõudu. Me oleme Maal kõige vajalikum ressurss, me oleme kütus. Kütus mis ehitab kõik majad ja linnad, teenides eliiti vaid raha nimel. Me oleme piisavalt targat et oma tööd teha...
Need kõik sisaldavad aga ainult numbreid. Raha mida kasutavad kõik täiskasvanud, põhinevad kõik samuti numbritel. Mida rohkem on numbreid, seda parem tuju on rahulikum meel neil on. Näiteks saab siia tuua arutletavast raamatust kuninga ja ärimehe. Kuningas pidas ennast nii tähtsaks, kuna tal oli niipalju tähti. Meie maailmas kehtib sarnane reegel mida rohkem on ressursse, mida kasutada, seda rikkam ja tähtsam sa oled. Ärimees iseloomust oli välja lugeda suurt ahnust. Ta tahtis koguaeg endale tähti juurde saada. Mida rohkem oli tal tähti, seda rikkamaks ta ennast pidas. Kui on võimalus, et sa saad jälle natuke rikkamaks ennast muuda, siis paneb ahnus tegema uskumatuid tegusid. Täiskasvanute elu on aga läinud numbritest nii rutiinseks, et nad ainult nendele keskenduvadki. Noored, nagu väike prints, tegelevad numbritega aga väga vähe. Tema teadis, et tema planeedil oli kolm vulkaani, kaks neist aktiivsed ja üks kustunud, ja tema
Inimene realismikirjanduses Üks maailma tähtsamaid kirjanduse zanre on realism. Selle eripäraks on see, et zanr kujutab inimeste elu sellisena nagu see on. See ei kujuta rikaste ja õnnelike inimeste suursugust elu, kus ainsad probleemid on seotud inimestevaheliste suhetega. Seal räägitakse tavalisest inimesest, kes võib vaevelda kasvõi selle nimel, et kodu või elu säilitada. See räägib inimestest maailmas, mis on täis ahnust, õelust, ärakasutamist, alatusi ja eputamist. Selles maailmas on üksik inimene võrdlemisi tähtsusetu. Ta võib rügada tööd ja anda oma panuse maailmale, kuid võimalus, et ta selle eest vääriliselt tasutud saab, on võrdlemisi väike. Suur osa inimestest teeb orja moodi tööd, aga on siiski vaesuses. Paljud töötavad, et endal hinge sees hoida. Sellised inimesed on tavaliselt kas mingi kurja aine sõltuvusse langenud või
oli vaeste jaoks avalik lõbustuspaik, kus nad said iga päev hommiku-, lõuna- ja õhtusööki ning peavarju. Neile anti valida, kas surra aeglaselt vaestemajas nälga või surra kiiresti väljaspool seda. Vaestel ei olnud võimalik muuta oma vaese- staatust, kuna neil ei olnud sõnaõigust ega mingit võimu. Kui inimene oli sündinud vaese-staatusega, pidi ta reeglina ka jääma selleks elu lõpuni. Kõrgematest klassidest inimesed olid tol ajal täis ülbust, ahnust ning kõik tiirles raha ja nende endi ümber. Neil oli küllalt raha, et neid vaeseid nälgivaid inimesi aidata, kuid seda ei peetud tähtsaks. See, kui mr. Bumble abiellus vaestemaja juhatajaga sellepärast, et tal oli palju hõbelusikaid ja raha näitab, kuidas kõik tiirles ainult raha ümber. Kuid kas tõesti olid kõik tolleaegsed kõrgematest klassidest inimesed ahned ja ükskõiksed vaeste inimeste suhtes? Ei, leidus ka heasüdamlikke ning hoolivaid
Ta oli kindel, et tütred armastavad teda tõeliselt. Tegelikult kohtusid tütred isaga vaid siis, kui neil miskit vaja oli. Kuna Goriot ei suutnud kunagi „ei“ öelda, said tütred alati oma tahtmise. Võib olla teadis Goriot enda ärakasutamisest terve raamatu vältel, kuid pidas siiski armastust tütarde vastu tähtsamaks. Honore de Balzac’i raamat „Isa Goriot“ õpetab meile väga hästi, et kõik pole kuld mis hiilgab. Balzac’i teos kirjeldab hästi tolle aja raha ahnust ning sellest tingitud probleeme. Raamat õpetab, et kedagi ei tohiks usaldada enne, kui oleme tema tõelistes huvides ja eesmärkides veendunud. Marten Vaas XI klass
Hansa liit. Eesti linnadest kuulusid Hansa liitu Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Hansa liidu poliitikat reguleeriti ja töötati välja nn hansapäevadel. Kaubandusega tegelemine nõudis head ettevalmistust ja haridust. Edukas kaupmees pidi tundma võõraid olusid ja kauplemistavasid ning valdama võõrkeeli, Keskajal suhtuti kaupmeestesse üpris vastuoluliselt. Ühest küljest polnud võimalik temata hakkama saada, sest valitsejad vajasid kaupu ja raha. Samas tuauniti tema ahnust ja saamahimu. Kaupmehed koondusid organisatsioonidsees: gildidesse ja vennaskondadesse. Kaupmeeste käes oli kogu võim linnades. Käsitöölised aga koondusid erialade kaupa kutseühingutesse ehk tsunftidesse. Seda tingid käsitööliste vajadus kaitsta ühiselt oma huve. Igal tsunftil oli põhikiri ehk skraaa. Käsitöölised õppisid ametit mitu aastat, algul õpipoisina, siis sellina ja lõpuks said nad meistriks.
realistliku romaani „Kuritöö ja karistus“ (1866). Stendhali „Punane ja must“ põhineb tõestisündinud lool, kus noormees nimega Julien Sorel püüab leida teed vaesest ja raskest elust kõrgseltskonna, raha ja võimu juurde. Ta on auahne ning püüdlik oma eesmärkide suhtes. Kogu raamatu vältel kimbutavad teda segased armutunded, mis talle kokkuvõttes ka kätte maksavad. Raamatu lõpus Julien hukatakse. Selle põhjuseks arvan ma olevat tema egoistlikust ja ahnust kõrgema seltskonna elu juurde. Prantsuse kirjanduse suurkuju Honore de Balzac’i raamatus „Isa Goriot“ kohtame ühe endise eduka kaupmehe piiritut, võib isegi öelda ebanormaalset armastust oma kahe tütre vastu. Goriot loobus oma edukast ettevõttest ja kindlustatud vanaduspõlvest, et võimaldada tütardele kõike, mida nad ihkasid. Iseenesest pole suures armastuses oma tütarde vastu midagi
heaoluühiskond võib lühikeseks ajaks kõikide inimeste elu väga lihtsaks teha, kuid ideaalset heaoluühiskonda ei leidu. Ühiskond, kus kõik inimesed ei peaks tööl käima ja võiksid lihtsakäeliselt elada ainult riigi poolt saadavate rahade najal, ei ole olemas, ega saagi olla. Selleks, et riik nii funktsioneeriks, on vaja ka maksumaksjaid, kes maksaksid riigile selle teatud summa endale töökäigus omandatud tulust. Teiseks ei saa jätta mainimata meie, inimeste, ahnust. Kas te kujutate ette ühiskonda, kus kõik elaksid väikselt summal, millega riik meid toetaks. Puuduksid igasugused pangalaenud, suured summad jne. See tähendaks ka seda, et siin ei oleks mõtet müüa ka igasuguseid tooteid, mis nõuavad soetamiseks väga suuri summasid. Riigi majandusele mõjuks selline kord laastavalt. Siit kohalt jätkan ma juttu aga ahnusest. Ohtralt leidub ju inimesi, kes ei taha sellist elu elada. Me oleme nõus maksma
Johan Gutenberg piibli. Seoses trükitud raamatute tulekuga kiirenes oluliselt infovahetus. Kuulsaim humanist oli sakslane Erasmus Rotterdamist (1466-1536). Ta parandas käibel olnud ladinakeelse piibli tõlget (1516 tõlkis Uue Testamendi uuesti kreeka Erasmus Rotterdamist keelest ladina keelde). Satiirilises teoses http://en.wikipedia.org/wiki/Erasmus "Narruse kiitus" (1511) naeruvääristas Erasmus vaimulike (aga ka rahva) ahnust ja rumalust. Ta uskus, et kirikut ja kogu ühiskonda on võimalik mõistuspäraselt ümber korraldada. 6 Kaasaja filosoofias vaadeldakse humanismi kui optimistlikku maailmavaadet inimkonna tuleviku suhtes, uskudes täiustumisse, tarkusesse, sõprusesse, armastusse, tolerantsi; siiski on 20. sajand kahe maailmasõja ja paljude muude konfliktidega sellist usku kõigutanud.
oma eesmärgi saavutamise nimel. Intriig tekib enamasti tegelastevahelistest konfliktidest. Jant (jämekoomiline) naljamäng, farss. Karakter selgesti väljenduva isikupäraga kirjanduslik kuju; tegelaskuju. Karakterikoomika tegelaste iseloomuomadustest ja eripärast tulenev koomika. Kommertsteater Komöödia - koomilise sisuga näidend, milles naeruvääristatakse inimese pahesid (rumalust, argust, ahnust jms) või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni. Komöödias lahendub konflikt õnnelikult, kusjuures probleemid, millest konflikt tekib, võivad olla võrdlemisi tõsised. Konflikt - on sündmusi liikuma panevaks jõuks, mis tõuseb näidendis kesksele kohale ja on teose ideelise sisu põhiline kandja. Kuuldemäng ringhäälingu jaoks kirjutatud v. kohandatud draamateos. Lavastus selle tulemusena sündinud lava- v. ekraaniteos vm. vaatemäng.
analüüsinud. Nüüd võib igaüks raha saamise eesmärgil midagi suvalist ,,kokku klopsida" ja hea õnne (või peaks ütlema, et heade tutvuste) korral avalikkuse ette see jõuabki. Väikelapsed on teatavasti usaldavad ja vastuvõtlikud, nendel puudub võime eristada head halvast ja moraali moraalitusest. Tänapäeva meedia ongi suures osas üles ehitatud laste ja noorte psüühika mõjutamisele. Kogu moraalikoodeks on tegelikult vaid näiline ja justkui tolmukate, varjamaks ahnust, kadedust ja isegi kurje plaane inimkonna suhtes. Lastes nähakse potentsiaali ja neid võetakse kui oma vanemate mõjutusvahendeid. Mulle tundub, et viisakus ja headus segavad kellegi plaanide täitumist. Massikommunikatsioonivahendid on üksteist mustavate kildkondade poolt justkui kallutatud ning rumal ühiskond seega allutatud labastele, ent hästi läbi mõeldud plaanidele, olemaks kasulikud robotid. Kõik, mis on ilus, seda kiputakse üha enam nimetama muinasjutuks
oskused. Edukas kaupmees pidi valdama võõrkeeli, kauplemistavasid, võõraid olusid ja pidi oskama arvutada. Oma äri üle pidas kaupmees arveraamatuid. Kaupmees ei vahedanud ainult kaupa, vaid ka teadmisi, kombeid, moode, tavasid ja informatsiooni. Mõju ühiskonnas Keskajal suhtuti kaupmehesse üpris vastuoluliselt. Ühest küljest polnud võimalik temata hakkama saada, sest valitsejad vajasid kaupu ja raha.Samas tauniti tema ahnust ja saamahimu. Kaupmeeste jõukus tagas neile kõrge ühiskondliku positsiooni ja mõjukuse. Paljudes Euroopa linnades kujunes kaupmeeste ladvikust, kelle käes olid suured rikkused, ja linna valitsev kiht. Mõju ühiskonnas Olgugi, et neid oli vähe oli nende käes kogu võim linnas. Eriti suure majandusliku ja poliitilise mõjukuse saavutasid kaupmehed Itaalias. Kaupmehed koondusid oma organisatsioonidesse: gildidesse ja vennaskondadesse.
KESKAEGNE LINNAKIRJANDUS ∙ Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas järjest tugevneva ”kolmanda seisuse”, s.o. keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet. ∙ Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest ”maa peale”. ∙ Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilisdidaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole. VAGANTIDE LADINAKEELNE LUULE Vagandid (lad vagare ‘rändama,hulkuma’) rändurielu elavad...
nooraristokraadi oma väärtuseid ümber hindama. Eugene iseloomustas ambitsioonikus (tahe saada kellekski), heasüdamlikus (Isa Goriot-le tundis kaasa ja ka enda perele) ning veel oli ta manupuleeriv (Eugene manipuleeris mitme daamiga korraga). Peale vanamehe surma vandus Eugene ta eest kätte maksta ning oli valmis Pariisi õukonda ennast pühendama. Teose põhiprobleemiks oli raha ja selle hullutav mõju. Põhimotiivideks olid ahnus, kadedus, eneseohverdus, võim, naiivsus ja südametus. Ahnust, kadedust, võimu ja südametust esindasid isa Goriot tütred ja eneseohverdust ning naiivsust esindasid isa Goriot ja ka Eugene. Teoses olid esindatud probleemid nagu miks hellitatakse lapsi ning käitutakse nende suhtes eneseohverdavalt? (nt. loos Isa Goriot armastas oma lapsi liigagi palju, et neile midagi keelata ning oli viimases hädas isegi oma Tairo Jürisson 10A
Inimesi ei krooni nende näiline süütus, vaid tegude ja käitumisega tõestatud suhtumine. Tarkus, andekus ja sellest kasvav panus ületab mõttetu suursugususe, hea välimuse ja rikkuse. Kuuenda päeva viiendas novellis räägitakse kahest mehest- seadusetundjast ja maalikunstnikust, kelle mõlema välimus on kohutav, kuid nad on väärtustatud oma ande poolest. Juttudes hiilgavad ka teravmeelsed isikud oma tabavate ütlustega. Naeruväärseks peetakse aga ahnust, isekust, kõrget enesehinnangut ja rumalust. Läbiv teema on ka pattude varjamine. Nendes lugudes on tegelased nunnad ja mungad, kelle pahelisus ja tavainimlikkus paljastatakse. Lood pilavad eelarvamusi inimeste süütusest ja korralikkusest ning näitavad, et inimene on loomulik talle loodud laiskuses, ihades ja omakasupüüdlikkuses. Boccacio eetikakäsitlus ja patumõiste on väga elulähedased. Nad eemaldavad kõrgelt moraalilt suitsukatte ja vaatavad otsa päris elule
Tsiteeritakse Nietzsched:"Kes tahab olla loojaks heas ja kurjas, see peab olema hävitaja ja peab purustama väärtusi." See tsitaat on pandud toetuseks inimestele,kes ootavad sõdu ja uusi hävinguid,inimestele , kes ei katsu ainult rebast tantsitada, vaid elada nagu rebane. Autor mainib ka Darwini, Marxi, Freudi, Poe, Andrejevi ja paljude teiste seisukohti. Ma nõustun autoriga, et õnne ja vabadust on raske luua, kuna on maailmas on nii palju kurjust, ahnust ja kadedust. Kõiges saab kahelda. Suhe autoril materjaliga on skeptiline, kirjutab inimeste naiivsusest Autori sõnavara on mitmekülgne. Ta on kasutanud võõrsõnu, nt stereotüüpiline- harjumuslik; ideoloogia-maailmavaade, elukäsitus. Esineb ka fraseologisme, nt ainult aeg voolab veel piiramatult aega ei saa keegi käskida ega käsutada.. Leidub ka unarsõnu, nt vedelvorst laiskvorst; laiskur. On ka ebatavalisi liitsõnu, nt vaimuvarakuhjad tarkuse ja vaimutoidu virnad
· Põrgu eeskojas kostab nuttu ja halamist. Seal on hinged, kes ei teinud head aega halba neil pole pääsemise lootust kolm: · 3 osa on teosel; · põrgupõhja aheldatud Lutsiferil on 3 nägu, mille lõugade vahel 3 maise maailma suurimat patust Juudas, Cassius ja Brutus; · leiutas kolmikvärsi tertsiini, mille täiuslik riimiahel (aba bcb cdc ded efe jne) ühendab algusest lõpuni kogu poeemi. · 3 põhipattu lõvi sümboliseerib uhkust, emahunt ahnust ja panter himurust ehk liiderlikkust üheksa: · Põhjapoolkera südamikuni küündival lehtrikujulisel põrgul on 9 ringi; · keset lõunapoolkera vetevälja kerkib puhastustule helendav mägi, millel koos jalami ja tipuga on 9 tasandit; · ümber maakera tiirleb 9 nn planeetide taevast, mille üle kõlgub kehatu ja liikumatu ,,kümnes taevas" Valge = usk, puhtus, süütus (18-aastaselt kandis Beatrice helendavvalget kleiti)
oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas järjest tugevneva "kolmanda seisuse", s.o. keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet. · Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest "maa peale". · Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilis-didaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole. 18. Kes olid trubaduurid? Trubaduur oli keskaegne Lõuna-Prantsusmaalt pärit provanssaali luuletaja-rändlaulik, viljeles eeskätt armastusluulet. 19. Kes olid zonglöörid? 20. Räägi ,,Rebaseromaanist". - võib õigusega nim loomaeeposeks: see on XIII saj keskpaiku
kristuse veri · 13.-14.saj. hakati romaane kirjutama proosa vormis 11. Linnakirjandus arenes rüütlikirjandusega paralleelselt. Keksklassi(käsitöölised, kaupmehed) kirjandus oli rahvapärasem, lihtsam aga jõulisem. 12. Fablioo- Kõige esimesena välja arenenud üks populaarseimaid kirjanduszanreid Prantsusmaal. Lühike ja naljaks argieluteemaline lühilugu Naeruvääristati ahnust, silmakirjalikkust, pettmist,rumalust, lühinägelikkust. 13. Svank- Saksa ??? 14. Linnakirjanduse kaks suurteost: · "Roosiromaan"- keelepeks, keeldumine jne. Mõistuse ja looduse omavaheline side. · "Rebaseromaan"- peategelane Renart, kujutati inimesi läbi looma silmade. 15. Allegooria- millelegi vihjamine läbi sümbolite. Allegooria oli iseloomulik keskaja kirjandusele. 16. Keskaja teater- tekkis 10.-11.saj. katoliku kiriku mõjul.
kõige kohta. Kuid niisamuti nagu kolmnurga sisenurkade summa pole täpselt 180 kraadi, mainimata fakti et see väljaspool Maad ei kehtigi, pole tõde eal konstantne. Kui meil oleks võime loobuda oma minevikus toodetud liigsest tundepagasist ja vajadusest teada saada, kes me oleme, ei oleks ka üksinduse tundmine probleem. Need takistused inimeste vahel pole kellegi teise loodud kui meie. Käsitledes veidi spetsiifilisemalt meie ahnust säilitada kõike võimalikku, mida me elus üles korjame, võib öelda, et egoism on põhjus meie nõrkuste ületamatusel. Egoism on see, mis takistab meil olla vabad nendest eelnevalt mainitud konseptsioonidest ning eelkõige iseenda ja ka teiste ees. Liigne püüd end kellegagi siduda lämmatab mõlema poole hinge. Inimese tahe olla kellegagi väga lähedane võib tähendada identiteedi täielikku kaotamist, mis ei leevenda eraldatuse tõkkeid vaid hoopis laiendab neid.
Ka Jaan Vahtra teoste ainet ja käsitluslaadi peetakse sobivaks enam poistele kui tüdrukutele. 20-30-ndate aastate lastekirjanduse temaatikas on eraldatavad kolm põhilist ala loodus, ajalugu, laste elu. Ka Vahtra noorsoojutud on valdavalt seotud koduse maastiku, järve, jõe või metsaga. Kirjanik püüab noortele edasi anda looduse ürgset ilu, kuid jutustab selle kõrval ka mälestusi, legende ja pajatusi. Muinasjuttudes naeruvääristab Vahtra eelkõige inimlikku ahnust ja saamahimu. Jutustajana on Vahtra emotsionaalne ja mõnusalt humoorikas. Jaan Vahtra jutud lastele ja noortele põhinevad suures osas rahvapärimustel ja autori lapsepõlvemälestustel. Tema tondijutud ja muud muinaslood keskenduvad eetilistele probleemidele-inimeste heade ja halbade omaduste kaalumisele. Lastele on kirjutanud jutukogud : · "Minu noorusmaalt" I-III (Tartu 1934, 1935, 1936) kirjeldavad värvikalt ja humoorikalt
Monarhia valitsemisvorm, kus riigi eesotsas seisab eluaegse ja tavaliselt ka päritava võimuga ainuvalitseja. ISIKUD: Johan Gutenberg sakslane, kes leiutas 1440'ndal aastal trükikunsti, kuigi see oli varem tuntud ka Hiinas, siis Gutenberg seda tõenäoliselt ei teadnud . Erasmus Roterdamist saksa humanist, kes uuris piiblit ja jõudis järeldusele, et katoliku kiriku õpetused on valed. Ta kirjutas teose " Narruse kiitus", kus ta naeruvääristas vaimulike ja ilmalike ahnust ja rumalust. Karl V Habsburgide troonipärija, kes sai Hispaania kuningaks. 1519. aastal valiti ta Karl V nime all Püha Rooma keisriks. Osman I isik, kes rajas uue tugeva türklaste riigi. AASTAARVUD: 1440 Johan Gutenberg leiutas trükikunsti. 1519 Karl V valiti Püha Rooma keisriks. 1494-1559 toimusid Itaalia sõjad, kus Itaalia laastati põhjalikult prantslaste ja hispaanlaste poolt. 1453 Türgi sõjavägi piiras Konstatinoopoli ja linn vallutati
Raha lihtsalt on, ja seda piiramatult. Sääraseid inimesi oleme harjunud kutsuma miljo- või siis miljardnäärideks. Selle asemel, et toetada, kas ntks tänavalapsi või kodutuid, nad tarbivad mõtetult. Nad ostavad ülehinnatud esemeid, ntks on nad valmis teksa paari eest välja käima üle 50 000 tuhande eesti krooni või siis lihtsalt ostavad asju, mida nad kunagi arvatavasti ei kasutada, kuigi kunagi võis säärane soov olla. Selliseid inimesi on raske mõista, nende ahnust kõike endale krabada ja mitte jagada seda halvemas olukorras olevate inimestega, kes seda hädasti vajavad. Loomikult on ka neid, kes seda väga aktiivselt teevad ja teistelegi säärast mõtlesmist üritavad sisse süstida. See on väga tänuväärne ja sääraseid inimesi võiks tõesti rohkem olla. Enam ja enam räägitakse ühiskonna positiivsest arengust, seal hulgas unustatakse märkida negatiivset, mis on suurenenud koos positiivsega. Mõtetult tarbitakse mõtelemata oma tõelistele
käsitöö.Linnakodanluse hulgas tekitas pahameelt aadlike ja vaimulike jõudeelu. Linnakirjandus oli keskajal kirjanduse uus tase, kuna o Puudus peenutsemine ja kangelane o Puudus püüe elu ilustada o Stiil satiiriline ja õpetlik o Ausse tõsteti moraliseerimine o Tegelased pärit folklorist o Ühiskondlik- poliitiline temaatika Linnakirjanduse teemadeks sai 1. satiirilis-didaktiline vaim s.t. pilgati kirikumeeste patte, rikaste ahnust,kohtunike äraostetavust jne.Samal ajal püüti lugejaid juhtida õigele teele, jagada õpetusi ja levitada elutarkusi.Selleks kasutati sageli allegooriat(mõistukõne). 2. Ühiskondlik-poliitiline temaatika.Luulevormis. Liigid. 1. fabliood Prantsusmaal.Lühikesed, lõbusad anekdootlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest.Kiideti leidlikkust, taibukust, kuid laideti saamatust, ahnust jne
võluda ning tema vooruste ülistamisel teisi laulikuid ületada. Rüütliluulele oli omane teadlik püüe luuletehnilise täiuslikkuse poole. Võeti kasutusele riim. Trubaduurid lihvisid hoolikalt oma luuletuste stiili ja mitmekesistasid luulevorme. LINNALÜÜRIKA Linnakirjandust iseloomustavad kaine mõistuse ja arukuse võidulepääs ning püüd kujutada argielu, ka selle labaseid ja inetuid külgi. Teosed piitsutavad kohtunike ostetavust, kirikumeeste patuelu ja rikaste ahnust, püüdes juhtida lugejat õigele teele. Prantsusmaal oli pupulaarne fablioo, rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse sunnitulusega lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. ROOSIROMAANID mahukas prantsuse kirjandusteos, mille keskne teema on mehe ja naise suhted. Abieliideaaliks seatakse abikaasade võrdus ja sõprus. Romaan kireljdab ka õrna ja õilsat armastust. REBASE ROMAANID "Reinuvader Rebase seiklused" kogutud lood. Tegemist on prantsuse linnakirjanduse
teele paratamatult. Kuritöö toimepaneku põhjuseid on tohutult palju, nendeks loeme üldiselt ahnus, kättemaksuhimu, sotsiaalsed majandusraskused eludes, pere või armastuse probleemid. Võtame näiteks antud käsitleva raamatu ,,Kuritöö ja karistus" peategelase Raskolnikov'i, kes elas Peterburgis ja olin tol ajal üliõpilane. Tema sooritatud kuritöö ajendiks võime lugeda sotsiaalset majanduskriisi ja samuti võib nimetada põhjuseks ka ahnust rikkuse ja jõukuse järele. Põhjuseid ei pea alati olema liialt palju, vaid võib piisata ka ühest ainsast, kuid väga tõhusast, mis automaatselt paneb inimese mõistuse kuritöö poole töötama. Kui Raskolnikov parajasti baaris oli, istusid temast eemal kaks noormeest, kes rääkisid aina mõrvast ja tapmisest. Raskolnikov oli mõelnud mõrvast juba pikemat aega, ning kui ta kuulis, kuidas need noormehed mõtlesid ja rääkisid samast asjast, tekkis tal aina suurem tahtmine ja soov
Dante Alighieri oli 13. sajandi Itaalia kirjanik. Tuntuim teos ,,Jumalik komöödia" (värssides). Teoses on palju sümboleid. Domineerib number 3 ( lõpetatuse arv). Teosel on 3 osa, milles igas on 33 laulu, Kristus suri 33 aastaselt ning tõusis surnust 3 päeva pärast surma. I laul Tegevus toimub aastal 1300 kui Dante oli ise 35 aastane ning eksis ühel päeval metsa. (Mets on üks sümboleid, kujutab elu). Dante jääb metsas magama ning kui ärkab näeb mäge (järjekordne sümbol õndsus, mille poole peab inimene liikuma). Dante hakkab mäe poole liikuma ning talle tuleb vastu 3 kiskjat (3 hukutavat pattu) 1) lõvi (kujutab uhkust) 2) emahunt (kujutab ahnust) 3) panter (kujutab liiderlikust ja lihahimu). Dante ehmub neid nähes ja ta juurde ilmub Rooma luuletaja Virgiliuse vaim ning hakkab Dantele teejuhiks. Koos jõutakse põrguväravate juurde. Põrgu on lehtrikujuline ning seal on 9 erinevat ringi. Igas ringis on erinevate pattudega surnud. Põr...
enama järele. Me ihkame olla vabad ja rõõmsad. Keegi ei soovi elada näljas või vaesuses, kurbuses või trotsis. Inimene tahab armastada ja olla armastatud kõigil meil on mõtetes olemas oma roheline, orhideesid ja headust täis Eedeni aed, kus olla muretum kui Aadam ja õrnem kui Eeva. Kui nüüd ainult ei tuleks meie idülli lõhkuma hea ja kurja tundmise puu. Elupuu, mis külvab puhastes inimestes ahnust ja uudishimu miski, mille tõttu Aadam ja Eeva paradiisiaiast lahkuma peavad. Tänapäeval võib selleks elupuuks olla palju muudki peale ahnuse ja uudishimulikkuse. Selleks võivad olla näiteks veel liigne ambitsioonikus ja egoism, õelus, kadedus ning vahest ligimese halb kavatsus. Tegelikult on hellahingeline ka A. H. Tammsaare tegelane Pearu. Ta on küll riiakas ja hooplev, kuid sisimas nõrk. Õelust ja vendade vahelist kismat võime tänapäeval kohata väga tihedasti. Nendeks
Jähuud, arvuliselt teine liik sellel saarel, on õppimisvõimetud ning lärmakad füüsiliselt inimesega sarnanevad elukad. Nende näod on laiad ja lamedad, nina on lössis, neil on paksud huuled ja suur suu. Nad on jälgid ning rõvedad nii oma välimuselt kui ka iseloomult, nad kasutavad relva(de)na iseenda väljaheiteid mis toob kaasa ka selle, et nad puhtust ei oska hoida, nende elus ei ole mitte mingisugust korrapära ning nad ei suuda ohjeldada oma meeletut aplust ega ahnust. Kuigi jähuud on tugevamad kui inimesed ning neil on enesekaitseks teravad pikad küüned, mille abil nad saavad ka puude otsa ronida, on nad inimestega füüsiliselt väga sarnased- neil on samasugune kehakuju, pead katavad tihedalt karvad, sabad puuduvad ka... suguelundid on sarnased... Hiihnhmide maal ei ole seadusi ega reegleid. Hobuste jaoks on sellised nähtused nagu varastamine, valetamine ja teiste vigastamine tundmatud ning nad ei suuda neid mõista, sest...
Nagu on olemas kristlikud mungad, on olemas ka buda mungad. Nemadki peavad andma tõotusi. Buda mungad pühenduvad sügavatele mõtisklustele ja elavad kerjamisest. Samuti võivad nad töötada õpetajatena ning olla abiks haiglate ja koolide ehitamisel. Mõnedes budistlikes maades veedavad poisid sageli teatud aja (1-4 kuud) kloostris mungaelu elades. Paljud budistid käivad palverännakul neis paigus, mida kunagi külastas Buddha. Budistid usuvad, et kui inimesed suudavad oma ahnust ja isekust võites vältida dukha't, pääsevad nad sellest maailmast ja saavutavad täieliku rahu. Bodh Gaya Indias on see paik, kus Buddha tunnetas tõde. Budism levis teistessegi idapoolsetesse riikidesse ja praegu on seal rohkem budiste kui Indias. Budism on saavutamas populaarsust ja Euroopa riikides ja Põhja-Ameerikas.
,,Meister ja Margarita" Mihhail Bulgakov Bulgakovi tee ,,Meistri ja Margaritani" polnud kerge. Selle suurteose taga on rohkem kui aastakümme tööd ja mõtisklusi. ,,Meistrist ja Margartitast" kujunes Bulgakovi elutöö, mis on ta kindlalt vene kirjandusajalukku jäädvustanud. Bulgakovi jaoks oli teos loojanguromaan testament, mis tegi ta nime surematuks. Meistri prototüübiks on autor ise, Margaritana on kujutatud Bulgakovi naist Jelena Silovskajat. Kahekümnendate aastate Moskvas, kus Bulgakov oma kirjatööd alustas, polnud kerge satanistliku sisuga ja satiirilise laadiga kirjatööd avaldada, eriti kui see pilkas Stalini aja ahnust ja korruptsiooni. Bulgakov ei seadnud endale teost kirjutades mingeid piiranguid talle oli tähtsam väljendusvabadus. Romaani käsikiri oli peidetud kakskümmend aastat, kuni hilisem valitsus selle avaldada lubas. ,,Meister ja Margarita" on ja...
saavutada materiaalset edu ning tunnustust teiste edukate riikide seas. See tendents kajastub selgelt ka üksikindiviidi tasandil, sest tüüpilised eestimaalased üritatavad alati oma raskelt teenitud raha eest naabrist uhkema maja ehitada ning kallima auto osta. Mida tõusiklikust eluviisist välja saab lugeda? Vana Euroopa vaatab sarkastilise muigega eemalt seda pidevat rahale korraldatud võidujooksu ja ahnust, mis Eestit iseloomustab ning laiutab teadmatuses käsi. Talle näib arusaamatuna, miks Eesti just nõndasugune on ja eestlane niimoodi käitub. Mõtleb, et ehk tõesti on vanajumal loonud rahvused erinevad, mõne veidi totrama kui teise. Kuid Eestis elav inimene mõistab eestlasliku käitumismustri tegelikku palet paremini, kui ükski teine ilmakodanik ning lõppude lõpuks, kas siin aset leidev konkureerimine üdini halb ongi? Konkurents teadupoolest paneb rohkem
KORDAMISKÜSIMUSED Keskaegne kirjandus 1.Iseloomusta keskaega: aeg, tunnused. -Aeg 5.-15.sajand ja tunnused on :religioon on identiteedi aluseks, hierarhilisus, eeskujuks on universumi tasakaal ehk TÕDE. 2.Nimeta vanimad keskaja kirjanduslikud mälestusmärgid. Mida nendes jäädvustati? - Suurimad kirjanduslikud mälestusmärgid kuuluvad eepika valdkonda. Keskaegsete eepikate alla kuuluvad näiteks Keldi eepika, Islandi eepika, samuti ka Anglosaksi eepos ja kroonikad. Iga rahvas kannab meeles oma kangelaslugusid, millesse ta on talletanud mälestusi kaugemast ja lähemast ajaloost. 3.Kuidas nimetatakse keltide laulikuid-jutuvestjaid? - Laulikuid-jutuvestjaid kutsuti Iirimaal filideks (jäädvustasid eepilistes lugudes sugukonnalugusid, müüte, uskumusi) ja bardideks (kutselised õuelaulikud , esitasid ülistuslaule muusika saatel). 4.Nimeta kuulsamad Euroopa keskaegsed kangelaseep...
Seikluskirjandus: Üks vanimaid proosa liike Vanimad liigid on rüütli- ja pastoraalromaanid Rüütliromaan-mõne õilsa rüütli kangelasteod, mis on mõeldud teistele eeskujuks Pastoraalromaan- kujutati idülliliselt karjaste elu.(Tunnete ja elamuste kirjeldamine) Dumas, H.Pyle Seiklusromaan põhineb huvitaval sündmustikul ja peategelane satub usutavaisse ja imepärastesse seiklustesse. Ajalooline kirjandus: Käsitletakse ajaloost võetud ainestikku, millega käiakse võrdlemisi vabalt ringi Sündmused toimuvad kindlas ajaloolises keskonnas Victor Hugo, Walter Scott, Eduard Bornhöhe Kriminaalkirjandus Looja: A.C.Doyle Edasirajajad: Agatha Christie, Georges Simenon Teose keskmes on peategelane , kelle silme läbi sündmusi jälgitakse Iseloomulik on tüüpiline miljöö. 19. sajandi kirjanduses olid selleks tavaliselt üksikud lossid, majad, surnuaiad vms. Tänapäeval suurlinna keskond. Õudu...
Siddhartha Gautama (hiljem Buddhana). Budismis on väga palju pühi kirjutisi. Kasvamise ajal elavad budistlikes maades mõned poisid teatud aja munkadena. Budisti jaoks, kus ta ka ei viibiks, tähendab õige eluviis seda, et ta püüab iga päev käia kaheksaosalist teed ja täita viit tõotust e. ettekirjutust. Budistidel ei ole rituaalseid pühi söömaaegu nagu juutidel või kristlastel. Budistid usuvad, et kui inimesed suudavad oma ahnust ja isekust vältida, pääsevad nad sellest maailmast ja saavutavad täiusliku rahu. Konfutsianism On Hiinast pärinev Kaug-Ida eetika- ja filosoofiasüsteem, mis sai alguse Kong Fuzi (eestipäraselt Konfutsius) õpetustest. Konfutsius arvas, et iga isik võib saada ideaalseks inimeseks selle sõna kõige otsemas mõttes, sest inimese loomus on hea. Konfutsius uskus, et täiusliku käitumise omandamiseks peab inimene õppima ja teostama li'd - rituaale ja kombeid.
rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas järjest tugevneva "kolmanda seisuse", s.o. keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet. Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest "maa peale". Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilis-didaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole. Alates XII sajandist hakati kirjutama armastusluulet. Nende autoreid nimetati trubaduurideks. See luule oli pühendatud südamedaamidele. Keskaja kuulsamaiks poeediks peetakse Dante Alighierit. Ta võttis aktiivselt osa ka oma kodulinna Frirenze poliitilisest elust
· Tentsoon huvitav dialoog-luuletus; vaidluslaul mis tahes teemal kahe luuletaja vahel. 5. Kirjandus keskaegses linnas. Linnaluule ja linnaromaan. Keskaegne draama. 1. Linna kirjandus hakkas välja kujunema 13. sajandil. See oli oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem ning esindas keskklassi inimeste maailmavaadet. 2. Tekkisid satiirilis-didaktilised lood, millega pilgati ägedalt munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, ajastu kõikvõimalikke pahesid. Samal ajal moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida õigele teele, jagada õpetusivasid ja levitada elutarkusi. Tunduvalt suurenes ühiskondlik-poliitiline temaatika. 3. Vagandid olid rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga pahuksisse sattunud ning seetõttu oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist tihti sapiselt pilkasid. 4. Müsteerium piibliepisoodidele üles ehitatud näindendid
Asteegid- Mehhikos paiknenud kõrge kultuuriga rahavas Indiaanlane- Ameerika põliselanik Eldorado- enneolematult rikas kullamaa, mida usuti paiknevat kusagil Lõuna-Ameerikas 2. Kes olid ja mille poolest on kuulsad: Johann Gutenberg- sakslane, kes leiutas 1440. aastal esmakordselt Euroopas trükikunsti Erasmus Rotterdamist- kõige kuulsam saksa humanist, kelle peateos on „Narruse kiitus“, milles ta naeruvääristab nii vaimulike kui ka ilmalike isandate ahnust ja rumalust Habsburgid- aadlisuguvõsa, kellele kuulusid tohutud valdused: Austria, Madalmaad, Hispaania ja ka Hispaania asumaad Ameerikas Osman I- võimas valitseja, kes rajas XIII saj uue tugeva türklaste riigi ja tema järgi hakati riigi elanikke nimetma türklasteks-osmaniteks Hernan Cortes- Hispaania aadlik, maadeavastaja ja vallutaja, kes alistas asteekide impeeriumi Francisco Pizarro- konkistadoor, kes alustas 1532. aastal sõjakäiku
Arenesid kauplemine ja käsitöö. Kaine mõistuse ja arukuse võidulepääs. Kujutatakse ka argielu ja selle labaseid ja inetuid külgi. Linnakirjandus oli keskaja kirjanduse kõrgeim, viimane arenfutase. Vana usulistest eelarvamustest, puudusid kangelased ja peenutsemine ning püüe elu ilustada. Autoritel oli asjalik ja kriitiline hoiak. Stiil oli valdavalt satiiriline ja õpetlik. Tõsteti ausse moraliseerimine, tauniti kohtunike ostetavust, kirikumeeste patuelu ja rikaste ahnust. Tegelased pärit folkloorist. Kõigepealt jõudis see realistlikum lähenemine lühi zanritesse-naljanitesse, juttu, anekdooti. Värsivorm taandus aeglaselt. Fiblioo - Prantsusmaal, rahva lõbustamiseks loodud lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. Elurõõmus, stiilne, jõuline, mahalakas. Svank - Saksamaal. Fiblooga sarnane ja sellest mõjutatud. Põhineb rahvapärimustel, tegelasteks koomilised tüübid, kelle rumaluse, ahnuse ja silmakirjalikkuse üle naerdakse
hoida. Looduslik seisund kujutab endast olukorda, kus inimene saab vabalt oma elu korraldada ning kõik on võrdsed. Kui poleks ühiskonda ja meie poolt valitud võimukandjaid, siis ilmselt nii ka oleks. Kui võtta midagi sellest looduslikust seisundist ning rakendada sellele oma tööd ja vaeva, saab sellest meie omand. Tänapäeva maailmas see päris nii enam ei ole, kuna peaaegu kogu inimeste ühisomandis olev maa on juba kasutusel. Siiski on palju ahnust ning paljudel on omandit rohkem kui nad kasutada suudaksid, kuid seda olukorda aitab parandada raha, mille vastu vahetatakse vajalikke vilju ja esemeid. Poliitilise poole pealt on John Locke kirjeldanud just sellist ühiskonda, millest enamus inimesed unistavad. Inimkonnale kuulub ülim võim ning neil on alati võimalus võimukandjatelt seadusandlik võim ära võtta. Meie usaldus poliitikute suhtes ja kindlustunne, et esindajad võiksid reaalseid
egoistlikud ja lollilt kindlad oma maailmavaates. Seega ei saa Wolandist põhjustatud tegusid nimetada kurjadeks või halbadeks - tegelikult oleks neist inimestele kasugi võinud tõusta, kui nad ise nii varjutatud mõistusega poleks olnud. Keegi on öelnud, et Saatan põlgab neid, kes temale kuuluvad. See iseloomustab antud olukorda imehästi. Tark isik oleks mõistnud, mida talle näidati ja sellest õppust võtnud. Kuid enda väiklust, ahnust ja rumalust ei ole inimloomuses tunnistada. Kui moskvalased seda suutnud oleks, saaks nad kõik pühakuteks kuulutada. Ent ei - nende jaoks oli ikka süüdi keegi teine, see oli valitsuse asi, elu talutavaks teha. Sellise lambakarja-mulje läbi tekivad selged paralleelid Nõukogude Liiduga. See võimalus kõlab üsna reaalselt, arvestades Bulgakovi elu ja selle suhet kommunistliku diktatuuriga.
Antiikkirjandus Antiik (ladina k) ,,vana", ,,muistne". Müüt (kreeka mythos ,,lugu") müüdid on lood jumalatest ja kangelastest, selgitavad miks ja kuidas elu käib (tänapäeval teeb seda teadus). Müütides on palju arhetüüpset (igavest). Müüt Persephonest selgitab aastaaegade vaheldumist. (Demeter teraviljajumalanna). Persephones viibib sügisel ja talvel Hadese riigis, kuid kevadel ning suvel maa peal. Ta ema Demeter on rõõmus. Müüdid selgitavad inimese loomust. Kuningas Midas (ahnust mõistetakse hukka) Ahne kuningas soovis saada väga rikkaks, kõik mida ta puudutas muutus kullaks. (leib jne) Lugu Daidalosest ja Ikarosest. (isa ja poeg) Isa keelust hoolimata lendab Ikaros uljalt kõrgustesse ja hukkub, sest päike sulatab tiibade vaha. (Nooruse mõtlematus ja mõõdutundetus võib hukutada) Zeus (Jupiter) - peajumal Õed vennad ...
Paljud tahavad omada erinevaid väärtuseid kõige rohkem, ning napsavad teiste eest ära kõik, mis võtta annab. Tahetakse silma paista sellega, et omatakse kõige rohkem asju, raha, kuulsust, kuid tegelikult missugune väärtus nendel on, need ju kõigest materiaalsed asjad? Selle kohta võib öelda vanasõna, et ära tee seda teistele mida sa ei tahaks endale ehk siis kui ei taheta leppida ilma jäämisega siis ei tohiks jätta ka teisi millestki ilma. Ahnust tuleb hoida kontrolli all, seda üritatakse vältida isegi kõige lihtsamatel moodidel. Ükspäev hommikul kooli sõites alles kuulsin raadiost, kuidas paluti nendel isikutel mitte helistada uuel loosimisel, kes on kuuaja jooksul midagi võitnud. Ülejäänud jääb inimeste iseenda südametunnistusele, et kas üritavad rohkem endale asju näpata või ei. Piiblis kirjutatud surmapatud esinevad meis kõigil. Kellel suuremal määral, kel vähemal. Kuid
nõu, et piiri tuleb pidada ja mitte labidaga suhu ajada. Raamatut läbib ka armastuse liin, mis räägib mõispreilist ja temasse lootusetult armunud kubjas Hansust. Selles osas tuleb mängu ka lumememmest kratt, kes Hansule tundmatustest maadest ja hingematvatest armastuslugudest jutustab. Armastuskolmnurga tekitab Liina, kes libahundiks moondatuna Hansu aia taga luusib. Tegelasi romaanis on terve külatäis. Kaks päris vahvat tegelast, kes mulle meeldisid olid Imbi ja Ärni. Nende ahnust ja toimetamisi oli ikka päris lõbus lugeda. Ja siis veel sulase Jaani ,,üllatuskingitus" toatüdruk Luisele, millega ta tahtis Luise südant võita, no see oli ikka tipp, aga lugu ennast ma siinkohal lahti seletama ei hakka, kardan, et ei leia õigeid (ja viisakaid) sõnu... Pikemalt peatun katku külasse tulekul, sest see lugu iseenesest ja kirjaniku antud kirjeldus meeldis mulle vaat et kõige rohkem kogu romaanis. Katk tuli külasse. Ta oskas ennast ükskõik kelleks moondada.
Sisukokkuvõte - Gogol "Revident" Venemaa väikelinna funktsionärid(liidrid) saavad teada, et nende linna on saabumas valitsuse revident. Nimetatud isiku saabumine külvab linnakese ellu paanikat ning võimendab elanikes rumalust, ahnust, kadedust. Revidenti katsutakse ära osta küll raha, küll naistega - peaasi, et raport nende linna kohta ikka soosiv oleks. Gogoli satiiriline komöödia pole aegunud - tegevus võiks sama hästi toimuda mõnes tänapäeva Eesti linnas. Tegelased: * linnapea Anton Antonovitsh - altkäemaksuvõtja, rumal petturist pugeja. * linnapea tütar Marja Antonovna ja naine Anna Andrejevna - lobamokkadest arulagedad eputised. Hlestakov narrib Marjat libaabieluettepanekuga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
