kõik, mida saab lugeda, ei loe." Vaadates tänapäeva ühiskonda, näib, et oleme aja jooksul suutnud unustada selle lihtsa tõe. Liberalistlik maailmavaade on endaga kaasa toonud arusaama, et kõik müüdav on tingimata ka väärtuslik. Seetõttu on tekkinud olukord, kus inimeste jaoks on oluline kasuahnus ja võim. Tõeliste väärtuste jaoks ei jätku enam aega ning tagajärgedele ei soovita mõelda. Isekuse ja ahnuse lämmatamine näib olevat ületamatult keerukas. Vaadates minevikku, näeme, et tänapäeva inimese väärtushinnangud erinevad kardinaalselt eelmiste põlvkondade omadest. Elu materiaalne ning moraalne pool olid varem üksteisest selgelt eraldatud. 21. sajandil on aga väärtusliku ja väärtusetu vahel vahet tegemine keerulisem kui kunagi varem. Demokraatia ning liberalismi võidukäik on viinud meid olukorda, kus asjade tõeline tähtsus ja moraalne väärtus ei mängi mingit rolli
Valguse ja varju piiril Otsuseid tehakse juba aegade algusest saadik, kuid kas need on olnud alati õiged? meie elus on õiged ja valed otsused, kuid kuidas me teame, k ust jookseb piir ahnuse, hea ja kurja ning tegelikkuse ja näivuse vahel? Me seisame tihti hea ja kurja vahel, sest me ei tea kunagi täpselt, kas see, mida me teeme, on täiesti õige. Ei tohiks lasta ennast mõjutada rahast ega materiaalsetest asjadest, vaid olema suuteline endale teadvustada, et kui teha piisavalt tööd ja tulla toime, saame endale neid asju lubada ning ei peaks selle kõigepärast hulluma. M.Bulgakovi teoses "Meister ja Margarita" oli Woland see, kes oli
5. Suur ülemaailmne majanduskriis Mis sa arvad, miks nimetatakse börsil krahhieelset aega ahnuse ajaks? Paljud investorid on hästi teeninud, raha tuuakse julgemalt turule ning seetõttu tuli turule rohkem välisinvestoreid. Milline roll oli (on) meedial börsikrahhis? Seda, mida meedia kirjutab, seda ka usutakse, nii tehakse. Mida peetakse suure depressiooni põhjusteks? Kaupade ületoomine Ebamajanduslik käitumine Riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse Milline neist põhjustest oli sinu arvates kriisi kujunemisel olulisem?
''Hing ja veri'' (1919) realistlikuma elukujutusega sõjajutud ''Minevik'' (1920) sentimentaalne teos, kus peategelenae ihaleb üksindust, realistlik kujutusviis Kurgsoo-sari (nimetatud ka Tuulemäe-sarjaks) ("Hümnid Paanile", "Viimane kevad", "Kriuka Kusta armastus", "Neli juttu", "Kurgsoo", "Maa", "Aeg"(romaanid ja novellid)) sari on pildiks 20ndate aastate Eesti külast Lasteraamatud ''Jutte loomadest'' - Kolm loomajuttu: Mäger Urask, Ahnuse palk ja Kodus ja metsas - on õpetliku alatooniga lood sõprusest, ahnusest ja laiskusest. ''Võrukael'' ''Lapsed ja Loomad'' - kolm pikemat loomajuttu «Noor elulaevnik», «Väleküüs ja Tuhknai» ja «Võrukael», õpetavad noort lugejat nägema ja mõistma meie metsaasukate loomust ja eluviise ''Laaned ja veed'' ''Jäneste pulmad'' uhkete pulmade ettevalmistusest Kirjandusteosed Kurgsoo-sari (nimetatud ka Tuulemäe-sarjaks)
Pere ja vägivald Kõik pered on erinevad ja neist paljud kannatavad perevägivalla all. Perevägivalda võivad paljud asjad põhjustada mis viivad inimesed selleni et ei kontrolli enam oma tagusi ega ka käitumist. Põhilised probleemid on ikkagi praegusel hetkel majanduskriis, töökaotus mille tagajärjel tekivad võlad ning inimeste närvid ei pea enam vastu. Tegeletakse ka mustaäriga mis viib ahnuse nii suureks, et ka see toob vägivalla esile. Vägivalla põhjustajateks võivad olla erinevad asjad ja erinevad inimesed. Enamjaolt elavad mehed kodus välja rohkem naisepeal oma viha kui laste, aga on ka peresi kes toovad lapsed oma murede sisse ja seepärast ongi paljud lapsed süütud kannatajad. Tean ka isiklikult ühte perekonda kelle kodus ei ole vägivald võõras sõna. Iga päev töölt koju tulles on pereisa juba alkoholijoobes ja jätkab seda ka kodus. Nii
Ballaadid 1. ,,Koterman" Marie Under on valinud oma esimese ballaadi tegelaseks Kotermani laevahaldja, kes kehastab ühiskonnas õiglust/õiglast inimest ning kelle ülesandeks on karistada ja kutsuda korrale õigluse ja eetilise käitumise vastu eksinuid. Ballaad ,,Koterman" kehastab ühiskonnas ahnuse, saamahimu ja liigse riskimise probleemi, kus peamiseks eesmärgiks on saada endale raha ja rikkust. Sageli lähevad inimesed vara omamiseks nii kaugele, et hukutavad ennast. 2. ,,Tuudaimimarjad" Lea - õnnetu, et Jakob ja Rahel (armukade Lea õde) temasse ükskõikselt ning külmalt suhtusid, ootas et keegi tooks ravimit (ballaadis tuudaimimarjade näol) tema hingevalule ja leevendaks armuvajadust. Autor tahab just selle ballaadiga juhtida
Seega võib väita, et iga rüütel ei käitunudki vastavalt rüütli reeglitele. Sama kehtib tänapäeval ka tavaliste inimeste puhul- kõik inimesed ei saagi käituda täiuslikult ja seaduspäraselt. Mõni inimene ikka himustab vahel teise vara või ihkab kuulsust. Lõpetuseks võib öelda, et kuigi rüütlid olid sageli väga ausad ja lojaalsed, ei saa neid pidada pühakuteks, kuna paljud rüütlid hävitasid elamuid ja tapsid inimesi ahnuse tõttu. Siiski arvab enamik inimesi, et rüütlid olid kunagi ausad sõdijad ja rahvakaitsjad ning sageli ei teata nende kahepalgelisusest suurt midagi.
romaanis olulist rolli. Ka Bulgakov põletas romaani mustandi ning oli sunnitud teose mälu järgi ümber kirjutama. • Romaanis kritiseerib Bulgakov Nõukogude ühiskonda ning kirjanduslikke institutsioone. • Raamatut hinnatakse selle filosoofiliste alltekstide ning kõrge kunstilise taseme pärast. Romaanis on omavahel seotud kaks ajaperioodi ning tegevusliini: ühelt poolt kaasaegne Moskva ja teiselt poolt Kristuse-aegne Jeruusalemm. • Teos mõistab hukka korruptsiooni, ahnuse, kitsarinnalisuse ning Nõukogude Venemaa kõikehaarava paranoia. Viited • http://et.wikipedia.org/wiki/Mihhail_Bulgakov • http://ru.wikipedia.org/wiki/Булгаков,_ Михаил_Афанасьевич • „XX sajandi vene kirjandus II. Proosa“ K. Kalamees, M. Lens lk 139-187
Edasi läks Berliini ülikooli, kus ta õppis filosoofiat, kuid jättis pooleli doktorikraadi filosoofia alal sai Marx lõpuks hoopiski Jena Ülikoolist Pärast seda töötas ajakirjanikuna ajalehe "Rheinische Zeitung" juures, kust ta peagi pidi poliitilistel põhjustel lahkuma Seejärel kolis Marx Pariisi, kus ta tutvus paljude teiste noorte sotsialistide seas ka Friedrich Engelsiga Väljendid, väited "Jumal on ainult mask inimliku ahnuse ja ihade varjamiseks". "Religioon on oopium rahvale.“ Marx väitis, et inimkonna areng kulgeb ürgkogukondlikust korrast läbi orjandusliku korra feodaalaega, sealt kapitalismi ja edasi sotsialismi. Areng toimub toodangu ja inimeste vaheliste suhete arenedes Marxi ideed Kolm Marxi ideed, millest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud: 1. materialism: majandus on teiste sotsiaalsete nähtuste alus (kultuurimaterialism) 2
mõttemaailm tavaline. Wolandi keeras tema elu pea peale ning ta sattus lausa hullumajja. 3. Nad ,,kuulutasid usku". Nad kritiseerisid ühiskonda ja riigikorda. Nad olid sügavalt usklikud. Nende eesmärk oli teada saada, kuidas on Moskva elanikud muutunud pärast Wolandi viimast külaskäiku ning tahtsid ära viia Meistri, Margarita ja romaani käsikirja. Autor kujutab Wolandi üsna õiglasena, kes karistab pattude, ahnuse ja muude 10 käsu rikkumise korral. Teda on kujutatud Moskva tegelaste saatuse otsustajana. 4. Lavale astus Woland ja tema kamp. Alguses tegid nad paar kaarditrikki, siis tehti lavale riidepood ja laest sadas kümnerublalisi. Külalised lahkudes aga avastasid, et raha oli muutnud paberilipikuteks ning riided kadusid seljast. 5. Meister ei olnud enesekindel, seevastu Margarita oli. Meister tunneb end Margarita eesti vastutavana armastas teda jäägitult
Dramaatika põhimõisted. (Dramaatika ehk näitekirjandus). Kirjanduse 3 põhiliiki: Eepika jutustav proosa Lüürika luule kirjandus Dramaatika näite kirjandus Dramaatika 3 põhiliiki: Komöödia on nalja- või pilkemäng, lõbusalt laheneva konfliktiga näidend. Komöödia naeruvääristab koomika väljendusvormide vahendusel inimlike nõrkusi, pahesi, ühiskonna ja olustiku ebakohti. Koomika liikidest on kõige tähtsamad: Huumor heatahtlik nali elu veidruse üle. Satiir seostub pilkenaeruga, satiirne komöödia häbistabnegatiivseid nähtusi. (Satiirik moralist, võitleja.) Iroonia on peenekoeline pilge, milles esineb korraga kaks tähendustasandit see, mida öeldakse, ja see, mida mõeldakse. Koomika loomise vahendid koonduvad peramiselt 3 vormi: Situatsioonkoomika kui mängumaaks on naljakad olukorrad, ootamatud ebaõnnestumised, äravahetamised või lihts...
Keegi meist ei ela igavesti, varem või hiljem lahkub keegi. Me ei tea milla kellegagi midagi juhtub ja õnnele ei tasu loota: ,,Ehk minu lähedastega midagi ei juhtu.". Päevast-päeva kuuleb uudistest õnnetustest, kus inimesed hukuvad kellegi hoolimatuse läbi. Hoolimatus on kasvõi see, kui inimene istub autorooli purjus peaga, teades, et seab ohtu nii enda, kui ka kaasliiklejate elu. Selleks, et kõik muutuks peab looma tingimused. Ja kuidas seda saavutada? Kindlasti mitte viha, ülbuse, ahnuse või vihkamisega, vaid armastuse, headuse ja siirusega ning kindlasti ka hoolivusega. Märkasin ka enda vajadust hoolida ja olla hoolitud ning pidin pettuma, sest enamasti jäi minu hoolimine ainult tühjadeks sõnadeks, millel tegude tasandil ei olnud katet. Nagu öeldakse: armastus on tegu nii on ka minu arvates hoolimisega: hoolimine on tegu. Me võime oma lähedastele ja sõpradele lõpmatult korrutada, kui palju me neist hoolime, ent ki meie teod seda
ratsionaalne mõtteviis. Marxi filosoofia võlgneb palju Hegelile, kellelt on pärit mõiste ,,dialektiline". Erinevalt Hegelist hülgas Marx aga idealismi, suunates enda tõe läbinisti ateistliku ,,dialektilise materialismi" poole. Marxi filosoofia kasutas Hegeli sõnu teises järjekorras. Kui Hegeli meelest oli Jumal see, kes meid kapitalismi juhtis, siis Marx väitis: "Jumal on ainult mask inimliku ahnuse ja ihade varjamiseks". Marxi kuulus väljend on: "Religioon on oopium rahvale." Ta väitis, et inimkonna areng kulgeb ürgkogukondlikust korrast läbi orjandusliku korra feodaalaega, sealt kapitalismi ja edasi sotsialismi. Areng toimub tootmissuhete ehk toodangu ja inimeste vaheliste suhete arenedes. Karl Marx leidis, et inimene on hea, koostööaldis ja mugav ning et ühiskonnavormi määrab majandus kui ühiskonna domineeriv institutsioon. Marxi käsitlus inimesest rõhutab heatahtlikkust ja
Moskva tasand: Berlioz ajakirja toimetaja, suursugune tegelane oma kõrgi ja ennasteksponeerivahoiakuga. Massolit'i nimelise esinduse esimees.(kirjanduslik rühmitus) keskealine,pisut matsakas esimehele omaselt väga intelligentne. Lihhojedov varietee teatri direktor.Ärkab ühel hommikul üles ja avastab et on allakirjutanud nädalasele lepingule Wolandiga et too saaks seal oma etendusi korraldada. Bossoil korteriühistu esimees, on selle maja hoidja kus peatuvad niiBerlioz,Lihhjedov, kui ka Woland oma kaaskonnaga.Ta võtab Wolandilt vastu 400rubla altkäemaks,aga Woland laseb Fagotil temast politseile ette kanda ja Bossoilviiakse vangi. Varenuhha varietee administraator.Kui Stjopa saadab Jaltast teatrissetelegramme,siis Rimski käsib Varenuhhal need politseisse viia,et saaks asjauurida.Varenuhhat aga ähvardatakse seda mitte tegama,kuid mees teeb sedasiiski.Varenuhha on truu alam,kes teeb alati seda mis talt palutakse, on väga lojaalne ja he...
Kuna tänapäeval hinnatakse inimesi suuremas osas vara järgi, sõpruskondi moodustatakse vaid enda seltsi rikkamaid ja ilusamaid valides ja seda vaid selleks, et ka endale kasu saaks, on rehepaplus võrreldes varasemate aegadega tohutul hulgal suurenenud. Inimesed on ahneks ja sellest ka upsakaks ning ülbeks hakanud, suuremal määral unustades, mida tähendab austus teise inimese vara ja tunnete vastu ja eelkõige unustades sõprusest. Ahnuse ja valetamisega ei saa mitte kunagi kaasas käia sõprus ega ausus, sest inimesed ei soovi petistega seotud olla, kui nad just ise samasugused ei ole. Kuna võrreldes eelneva sajandiga või veelgi varasema ajaga, on turundus ja reklaam laialtlevinud igal pool, mõjutatakse ka selle kaudu naiivseid või rumalaid inimesi saades ka sellest endale hulgaliselt kasu. Inimesi mõjutatakse igal pool allahindluste ja viimase hetke pakkumistega
selle pakti sõlminud osapooled läksid kohe peale sõlmimist neile piiritletud maid vallutama. Sellega õhutasid nad lääneriike neid maid kaitsma. Ning kui juba vaadata kuupäevi, siis oleks ka loogiline, et MRP sõlmimine on peamine põhjus, sest Teine maailmasõda algas üheksa päeva peale MRP sõlmimist. Mina vaataks põhjustega natuke varasemasse aega ning arvaks Teise maailmasõja puhkemise põhjuseks Hitleri liiga suure ahnuse. Kui tema poleks tahtnud oma maad nii palju laiendada, poleks nad Staliniga nii suurde vastuollu läinud ning pakt oleks jäänud sõlmimata. Aga samas, kui maailmasõda poleks paktisõlmimisega puhkenud, oleks see varem või hiljem kuidagi moodi ikka puhkenud, sest sel ajal olid kõik suurriigid väga vallutushimulised. Eks näis, kaua Euroopa Liit kestab. :)
Ahnust kirjeldavad ka Ilf ja Petrov oma suurteoses ,,12 tooli". Ippolit ,,Kiisu" Matvejevits Vorobjaninov ja Ostap Bender hakkavad otsima 12 söögitoa tooli, sest ühes neist peavad olema teemantid. Lõppvaatuses tapab suurt ahnust põdev Ippolit ,,Kiisu" Vorobjaninov Ostap Benderi, sest vaid üks tool on järgi jäänud ning seal peavad kivid olema. Kalliskivid on aga juma ammu leitud ja nendest on üles ehitatud vanadekodu. Vorobjaninov tappis oma kaasteelise tühja ahnuse pärast. Ahnusega kaasnes tihtilugu ka vargus. Inimesed varastasid kõike, mida vähegi said. Haruldane polnud ,,letialune" või ,,kauba peale saadud" kaup. Mõni kasutas ära oma seisust, et varastada. Näiteks Ilfi ja Petrovi teoses ,,12 tooli" varastab vanadekodu direktor kõike, mis ette jääb, ka karud Siskini maalilt ,,Hommik männimetsas". Varastamata ei jää ka palati uks ning toit. Varastamist pilab ka Zostsenko oma novellis ,,Televon". Mina-tegelane on
saanud ikka täis. Vetevaim palus, et ta saaks hiljem Alevipojale võla tagasi maksta, aga Alevipoeg lubas oma ähvardused teoks teha. Seejärel kutsus vetevaim teda oma ema juurde võlga tagasi saama, kuid Alevipoeg mõistis, et vetevaim tahab teda varanduse juurest ära meelitada, seega saatis ta vetevaimuga kaasa hoopis kannupoisi. Paharetid panid kannupoisi söögilauda ja hakkasid arutama. Samal ajal kartis kannpoiss, et peab surema Alevipoja ahnuse pärast. Paharetid hakkasid aga kannupoissi loopima, mille peale tuli ta mõttele, et mõõdaks ära toa. Kui ta ukseni jõudis, hüppas ta üle läve ja jooksis kuni jõudis maa peale. Kannupoiss ajas Alevipoja jälgi, kuid teda ajas taga vetevaim. Viimane kutsus kannupoissi jõudu katsuma ja too nõustus. Nad läksid Närska mäele, kuid teel tulid neile vastu Kalevipoeg ja Alevipoeg. Kuulnud nende plaanidest, pani Kalevipoeg kannupoisi omale taskusse ja läks tema asemel jõudu katsuma
12. Linnakirjandus tekkis 13. sajandil. Väljendas kaupmeeste, käsitööliste jt linnakodanike huve. Kirjutasid peamiselt kirjanikud, kuid ka tavakodanikud. Mõned zanrid: · Fabiloo rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsialse suunitlusega lõhike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. · Svank põhinevad rahvapärimustel ning nende tegelasteks on koomilised tüübid, kelle inimliku rumaluse, ahnuse ja silmakirjalikkuse üle naerdakse. · Allegooria mõistukõne, õpetlikud lood elust enesest, mis antakse edasi lihtsas vormis. 13. P. truväär, trubaduur, zonglöör. S. minnesinger, spliimann H. huglaar K. aoid, rapsood R. riim 14. Keskajal toimusid draamas järgmised muutused: · Keerulisemad lavastused. · Lavaseadmed muutusid keerukamaks(võimaldasid isegi edasi anda maavärinaid, üleujutusi ja tulekahjusid).
ta tegudest kasu sai, võis olla see, kes sai troonile pärast massimõrva. Kuid ka temal oli raske riiki uuesti üles ehitada. Claudiusel endal oli siiski kõige raksem. Teised kaotasid oma elu, mis on küll peaaegu kõige hullem asi, mis juthuda võib, kuid Claudius piinles päevast-päeva enne seda, kui ta elu lõppes. Tema hingel oli ju suurim patt tapmine. Raha on sageli olnud kõige kurja juur. See paneb inimesi tegema hulle tegusid, ka reetma oma kõige kallimaid inimesi. Ahnuse tõttu on mitmed inimesed langenud auväärsest staatusest ühiskonna heidikuks. Reedetu olla on lihtsam kui reetja, sest reetmisest teavad tihti ainult äraandjad ise, kes siis peavad ainult lootma, et nende must südametunnistus ei saa kõigile nähtavaks.
Kõrgema Olevuse kultusei näinud ette preestreid, etendasid peaosa Konvendi liikmed eesotsas Robespierrega. Pidustused olid suurejoonelised Pariisi majad ehitud, lehvisid sini-puna-valged lipud, naistel ja tüdrukutel olid käes lillekorvid, meestel ja poistel tammeoksad, Konvendi liikmed pidulikes riietes, eesotsas helesinises frakis Robespierre, käes viljapead. Ta pidas kõne, sooritati rituaalne pahede (ateismi, ahnuse, egoismi ja uhkuse)sümboolsete kujude põletamine ja rongkäik läbi linna. Kultust tõlgendati mitmeti. Osa arvas, et tegemist on vaikse tagasipöördumisega kristluse juurde (austati siiski nn Kõrgemat Olevust), teiste meelest oli see kiriku naeruvääristamine. Jakobiinide meelest vastas see rahva vajadusele uskuda millessegi ning harjumusele osaleda tseremooniates. Vaatamata hiilgavale algusele kultus rahva hulgas siiski ei juurdunud.
" 3 kalliskivi: ,,Varjun Buddhas, ,,Leian pelgupaiga ärganus, varjun dhammas, leian pelgupaiga õpetuses, varjun sanghas." leian pelgupaiga sõpruskonnas." ÕIGE MÕTLUS ,,Munk on alati valvel oma aistinguvõimete uksel, olles talitsetud kõige selle suhtes, mida ta kogeb oma viie (taju)meele ja kuuenda, teadvuse-sisese meele abil, süvenemata lähemalt ainelistesse üksikasjadesse. Nii on ta kaitstud ahnuse ja pettumuse eest, halvad mõisted ei valitse teda ja ta naudib häirimatut õnne. Siis saavutab munk täpse jälgimisvõime ja täieliku teadlikkuse sellest, mis ta on, olgu ta tulemas või minemas, vaatamas, harjutamas, kandes oma kuube ja kaussi, ning kõigis oma igapäevase elu toimingutes, nii et ta hoolimatusest ei käituks sobimatul viisil. Nii on tal meelerahu ja ta võtab oma kuue ja kausi kaasa nagu lind oma tiivad.
Idee: eneseteostus. Moskva tasand: Berlioz ajakirja toimetaja Lihhojedov varietee direktor Bossoil korteriühistu esimees Varenuhha varietee administraator Rimski teatri finantsdirektor Bengalski konferansjee Idee: näidatakse ebaausaid ametnike,altkäemaksuvõtjaid,riigi raha raiskajaid,karjeriste väikseid ja tühiseid inimesi,kes tahavd silma paista,karjääriredelil tõusta ja mugavalt teiste arvel elada. Woland karistab neid liigse ahnuse eest. Igavikulisuse tasand: Jeasua Jeesus Pontius Pilatus Juudama 5. prokuraator Levius Matteus Jeesuse jünger Juudas äraandja jünger BarRaban vabaks lastud vang Muinasjutuline,tinglik tasand: Woland kõikvõimas Kurat Azarello Wolandi abiline,kaaslane Korovjov Wolandi tõlk,vahel nimega Fogott Kass Peemot kass Hella noor naine Idee: paisatakse segi meile mõistetavad aegruumi suhted. Woland korraldab maailma suhteid
mis see oleks?" vastas Jazzi Zahharov ise esialgu tõsiselt mõttesse jäädes: ,,Kurjuse saadaksin minema. Kurjus on väga lai mõiste, kurjuse alla käib palju asju. Saadaksin kurjuse ära siit. Minema. Saadaksin ära ebavõrdsuse inimeste vahel. Valelikkuse, sõja ja kõik need asjad. No, kurjuse, ma ei oska muudmoodi öelda. Halba ei tohi olla, peame selle vastu iga päev võitlema. Väikluse ja ahnuse vastu, mis meid ükskord hukutab. Kunagi tuleb see päev, maailma lõpp, ja meid hukutab ahnus. Näete, kõik võitlevad selle vastu. No, nad räägivad ületarbimisest, kuid see pole midagi muud kui ahnus." Minu arust on lisaks siirusele ja lauluhäälele tal ka head mõtted. Olen õnnelik, et sain jälle ühe hea kontserdielamuse poolest rikkamaks. Kuigi mulle meeldis siiski varem nähtud kirkukontsert rohkem, ( kõla pärast ) lähen ma kindlasti
Ettevalmistav periood 17. sajand kuni 19. sajandi keskpaik: vaimulik ja õpetuslik kirjandus (nt aabitsad, vaimulikud raamatud); nii täiskasvanutele kui ka lastele määratud valgustuslik proosa, nt F.R.Arveliuse juturaamat, 1782; 19. saj ajaviitekirjandus (nn rahvaraamatud: robinsonaadid ja jenovevad, nt J.Thomassoni “Weikise Hanso luggu tühja sare peäl”, 1839). LASTEKIRJANDUSE TEKKIMINE JA ARENG 19. SAJANDIL kalendrid, aabitsad, lugemikud, nn rahvaraamatud Carl Körber, „Karjalaste lugemise raamat“, 1849 M.Körber, J.V.Jannsen, F.Kuhlbars, „Teele, teele, kurekesed!“ A.Grenzstein, „Viisk, põis ja õlekõrs“ jt lastelaulud ja lühijutud. F.R.Kreutzwaldi „Eesti rahva ennemuistsed jutud“, 1866; Kreutzwaldist mõjustatud muinasjutukogud ja töötlused (J.Kunder, J.Kõrv, M.J. Eisen, E.Peterson-Särgava jt). Jakob Pärna lastejutud, nt „Lühikesed jutud armsa lastele“, 1873. ...
Vaene ja kodutu. Suhtles erinevate võimuorganitega (Saatan ja tema kaaslased, arstid hullumajas, jne) ja Meistriga, kes oli Ivaniga pigem sarnane. Mõjutatav (tema vaimne seisund lasi teda ennast rohkem mõjutada). 6) Kesksed ideed, probleemid. Romaanis kritiseerib Bulgakov Nõukogude ühiskonda ning kirjanduslikke institutsioone. Raamatut hinnatakse selle filosoofiliste alltekstide ning kõrge kunstilise taseme pärast. Teos mõistab hukka korruptsiooni, ahnuse, kitsarinnalisuse ning Nõukogude Venemaa kõikehaarava paranoia. Teost on peetud üheks tähtsamaks nõukogudeühiskonna vastaseks satiiriks. 7) Tekkinud küsimused/seosed. Põimuvad mitmed motiivid ja seosed: "Faust", Uue Testamendi evangeeliumid, mütoloogiline Saatan/Kurat, ajalik Moskva, üleajalik ja igikestev loomeinimese vabadusepüüe. Autor on ühendanud fantastika ja realismi, müüdi ja ajaloolise tõepärasuse, romantika ja klounaadi.
sõltumisseisundist. · Eutanaasia ja/või abistatud enesetapu legaliseerimise pooldajad arvavad, et indiviidil on õigus oma suremise protsessi võimalikult palju kontrollida. Samuti põhjendatakse legaliseerimise vajadust halastuse, mittekahjustamise ja kannatuste lõpetamisega. Vastased leiavad üldjuhul, et tapmine on igal juhul moraalselt vale ning et legaliseerimine looks võimaluse, kus surmama hakataks eelarvamuste, ahnuse, ihnsuse, kannatamatuse või frustratsiooni tõttu. Peale selle võib tekkida sotsiaalne surve, et inimene valiks teatud tingimuste esinemisel suremise. · Eutanaasia toob kaasa hulganisti eetilisi küsimusi. Kas olulisem peaks olema elukvaliteet või elu kui väärtus iseendas? Miks? Kellel on õigus otsustada elu üle, eriti juhul, kui patsient ise pole otsustusvõimeline? Mida teha juhul, kui isik pole eluajal oma tahet selgelt väljendanud
identset töölist (Goga ja Vova), põetab haigevoodis Antonit. 2. Iseloomusta Anne-Maid. Temas avaldub näiline vastuokslikkus. Selgitage! Anne Mai on korraga lihtsameelne ja läbinägelik, eluvõõras vana daam ja niiditõmbaja. Anne Mai reageeringud on üllatuslikud, puändikad ja vastuolus argiteadvusliku käitumisega, just siin sünnib intellektuaalne huumor ja grotesk. Näidendi tegevustik juhib AnneMai vaimse üleoleku ning inimarmastuse võidule rumalkurjuse ja ahnuse üle. 3. Iseloomusta Antoni ja Eduardi. Koosta nende võrdlev karakteristika. Haltuuramehed esinevad tavaliselt paaris. Koomiliselt mõjuvad nii nende sarnasus kui ka erinevus. Näidendit läbivaks kummalistes kordumistes läheb usutav üle usutamatuks. Koomilise peamiseks allikaks on eri eluhoiakuid kandvate tegelaste suhtlemise haakumatus, üksteisest möödarääkimine. Anton ja Eduard kehastavad haltuuramentaliteeti. 4
kurbuses või trotsis. Inimene tahab armastada ja olla armastatud kõigil meil on mõtetes olemas oma roheline, orhideesid ja headust täis Eedeni aed, kus olla muretum kui Aadam ja õrnem kui Eeva. Kui nüüd ainult ei tuleks meie idülli lõhkuma hea ja kurja tundmise puu. Elupuu, mis külvab puhastes inimestes ahnust ja uudishimu miski, mille tõttu Aadam ja Eeva paradiisiaiast lahkuma peavad. Tänapäeval võib selleks elupuuks olla palju muudki peale ahnuse ja uudishimulikkuse. Selleks võivad olla näiteks veel liigne ambitsioonikus ja egoism, õelus, kadedus ning vahest ligimese halb kavatsus. Tegelikult on hellahingeline ka A. H. Tammsaare tegelane Pearu. Ta on küll riiakas ja hooplev, kuid sisimas nõrk. Õelust ja vendade vahelist kismat võime tänapäeval kohata väga tihedasti. Nendeks ,,vendadeks" võivad olla peale inimeste riigidki. Maailm, kui inimest ümbritsev spetsiifiline mõiste peaks tähendama koostööd. Koostöö peaks
ehitama ühiskondlikku koostöögruppi. Anarhismi pooldaja Pjotr Kropotkin'i arvates ongi anarhismi üks tähtis aspekt koostöö, mida indiviid teeb seesmiste moraalipõhimõtete järgi ning eelkõige vabatahtlikult ning mis lõppkokkuvõttes on kasulik kogu ühiskonna jaoks. (Eriksson; 2007; lk 188) Et tulemuslikult saaks eksisteerida vabadus ja võrdsus on vaja inimestes endis midagi, mis kaaluks üle materialistliku ahnuse. Kuid missuguses ühiskonnas oleks kõige efektiivsem luua anarhistlik vorm kui see üldse võimalik oleks? Kas ürgaja ühiskonnas, kus puudusid klassid ning klassivõitlus oli veel olematu või industriaalselt arenenud ühiskonnas, kus on juba välja arenenud ebavõrdsus ning kapital on jagunenud nö ülemklassile? 2
Mihhail Bulgakov ,,Meister ja Margarita" 1.Romaani 3 lugu: 1)Reaalne tasand ehk Bulgakovi kaasaeg ehk 20.-30. aastate Moskva; 2)Igavikuline Piibli ainestik ehk iidne Jersalaim; 3)Sümboolne, filosoofiline tasand ehk igavikuline teispoolsus Autori taotlus: Realiseerida oma loometungi ja sõnastada fantaasia, kus mitmeplaaniliselt põimuvad reaalsus ja müütilisus, ajalik ja igavikuline, koomiline ja traagiline, ülev ja labane, kõikevõitev usk ja armastus ning armetu nürimeelne tühisus. 2.Moskva-tasandi tegevusaeg: 1920.-1930ndad aastad Elu ja olustik: 20.-30. aastate revolutsioonijärgne Venemaa ühiskond tugines totalitaarsel ideoloogial ning Stalini isikukultusel. Tavainimese teadvusesse ei jäetud ruumi religioossete tõekspidamiste jaoks usk jumalikku vägevusse, Piiblisse oli tabu, midagi keelatut ja karistatavat. Propageeriti inimeste seas ateismi. Selle ajastu Nõukogude elukorraldus ja ideoloogiline surve, pani i...
" Buddha õpetas oma järglastele, et inimesel tuleb tunnistada nelja õilsat tõde: 1) miski siin maailmas ei kesta igavesti. Ka kõige õnnelikumad hetked mööduvad, sest igavest õnne pole olemas. Budistid kasutavad elu ebatäiuslikkuse kohta sõna dukha (rahutus, kannatus) 2) Dukha põhjuseks on, et inimesed soovivad endile üha enam ja enam asju ning ei ole kunagi rahul. Nad muutuvad ahneteks ja isekateks. 3) Dukha lõpeb siis, kui inimene võidab oma isekuse, ahnuse ja vihkamise. 4) Selle saavutamiseks tuleb järgida kaheksaosalist teed. Vesiroos, mille juured on mudas, avab päikesele oma puhta valge õie. See pilt aitab aitab seletada budistlikku arusaama, et ebatäiuslik maailm on koht, kust inimene saab alustada pürgimist üles, rahu ja õnne poole. Budistid tunnevad rõõmu kõgist elusolenditest ja kohtlevad neid lugupidavalt. Budistid annavad sageli viis tõotust (tuntud kui viis käsku), mis rajanevad Buddha õpetusel:
Lohetätoveeringuga tüdruk Stieg Larsson. Autorist Lähemalt natuke Larssonist. Ta täispikk nimi on Karl Stig-Erland Larsson. Ta sündis aastal 1954 kuid nüüdseks kahjuks on ta elu tee juba lõppenud. Juba lapsepõlves sai tema lemmiktegevuseks raamatute lugemine. Ta lemmiksraamat oli pippi pikksukk. Samuti meeldis talle väga kirjutada, juba 12 aastaselt sai ta omale oma esimese enda on kirjutusmasina, ning ta kirjutas sellega päevad ja ööd. Larsson oli Rootsis üsnagi tuntud igasuguse rassilise ja religioosse sallimatuse vastu võitleja ning see tõi kaasa temale ka palju ähvardusi. Larsson oli maksimalist, kes ei hoolinud oma tervisest ega võtnud teiste nõuandeid kuulda, ta suitses 60 sigaretti päevas ja oli täielik töönarkomaan, ainult töötas. Stieg Larsson oli peatoimetaja ja uuriv ajakirjanik ajakirjas Expo, enne tema surma. Ta oli vabaabielus naisega Eva Gabri...
Tallinna Polütehnikum Andrus Kivirähk "Rehepapp" Referaat Töö koostas: D. Matasov AA-05 Juhendaja: T. Luik Tallinn 2006 Sisukord: Ülevaade autorist ja tema loomingust.........................................3 Ülevaade teosest, probleemid, tegelased.............................. 4 5 Minu arvamus............................................................................. 6 Kasutatud kirjandus.................................................................... 7 2 Ülevaade autorist ja tema loomingust: Andrus Kivirähk (sündis 17. augustil 1970) on eesti kirjanik. Ta õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust ning tänapäeval töötab ta Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Tema r...
1973 ilmub Venemaal täisversioon, aga pea kõik neist saadeti välismaale. ,,Meister ja Margarita" on romaan romaanis, sest selle sees on Meistri romaan Jesuast ja Pontius Pilatusest. Tegevuskohad on Moskva ja Jersalaim. Tegevus Moskvas on 1920. - 1930. aastad, Jersalaimis 27 pKr. Stiililt on tegu realismi (Moskva elu kirjeldamine), satiiri ja fantaasiaga (Saatana seltskond). Saatan ehk Woland on sümpaatne ja õiglane, kuid samas ka karistav pattude, näiteks valetamise, varastamise ja ahnuse eest. Peemot on Saatana kaaskonnas olev suur must kass.Azazello on samuti kaaskonnas, Azaz on vanades müütides üks langenud inglitest. Korovjev ehk Fagott on ka kaaskonnas, fagott tähendab prantsuse keeles absurdsust. Hella on pealtnäha kaunis naine, kuid tegelikult on ta vampiir. Korovjev ja Peemot olid nagu kojanarrid, kes tohtisid tõtt rääkida. Meistri sümboliks on M-täht, M on aga vana-juudi tähestikus 13. täht. Sümbolina on Meister ümberkujunemine, suremine ja taassünd
Linnakirjandus 1.Kuidas tekkis linnakirjandus? Kelle maailmavaadet linnakirjandus esindab? Vastus:(13.saj.) Tugevnenud linnades arenesid kauplemine ja käsitöö, linnakodanikud rikastusid nign asusid endale vabadusi ja õigusi taotlema. Uued ühiskondlikud suhted tõid muutusi ka kultuuri: elust irduva rüütliluule asemele astus linnakirjandus, mis väljendas kaupmeeste, käsitööliste jt linnakodanike huve- Linnakirjandus esindabki nende ehk siis nn. "kolmanda seisuse" maailmavaadet. 2.Fablioo mõiste ja iseloomulikud jooned. Vastus:Prantsusmaal oli väga populaarne fablioo (ld fabula-jutt), rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike värss-jutustus või naljand argielu sündmustest.Häälestus on elurõõmus,stiil jõuline,keel mahlakas,värvikustlisavad vanasõnad ja kõnekäänud,kirjutatud on fablioo 8-silbilistes paarikaupa riimuvates värssides.Fablioo lõpus esitatakse loo moraal. 3."Eesli te...
MA EI VAJAGI TEGELIKULT SEDA... 13. Naerata,näita välja,et sul on kõik hästi,kuna usu-vaenlasele ei paku miski rohkem närvipinget kui see,et sul on kõik tip-topp! 14. "Mõmmi, ma luban!" ütleb tüdruk pisarsilmi ja lõikab oma mõmmil pea maha, "sind väärikalt maha matta. 15. Ma armastan naeratusi ja naeru. Kui keegi tahab, et tema elus oleks rohkem naeratusi, peab ta looma selleks tingimused. Ja kuidas seda saavutada? Kindlasti mitte viha, armukadeduse, suure ahnuse või vihkamisega, vaid armastuse ja headusega, avatud meele ja siirusega. 16. Ma võin vaadata sind põlastusega ja vihaga, kuigi ma seda ei tee. Ma võin vaadata sind nii nagu ma iial kedagi vaadanud ei ole, väga suure armastusega. Kuid siiski ma vaatan sind nagu teisi, sest ma ei taha, et sa näeksid kuidas ma sind tegelikult enda kõrvale igapäev vajan. Ma ei taha et sa saaksid teada, kuidas ma sind vaikselt oma südames armastan, sest nii on parem, nii mulle, kui sulle
Jakovile jalgu. Aga on veel üks tegelane. Nimelt vana velsker, kelle poole Jakov kaks korda tulutult pöördub. Selles jutustuses velsker küll ei jäta head muljet. Ehki, kui mõelda realistlikult ta ei ju ei teinud midagi valesti. Vana velsker nägi, et olukord on lootusetu ja ütles selle üsna otse välja. Tihti on õhus küsimus, miks me loeme? Seda teost lugedes olles pahane Jakovi ja inimkonna peale, selle raha ja saama ahnuse pärast, annab lõpplahendus siiski rahulolu ja lootust, et kõik polegi kadunud ja inimesed jäävad lõpuks inimesteks. Olgugi, et sellise hinnaga – Jakovi puhul tema naise kaotusega, mis pani teda elu üle järele mõtlema. Parem hilja, kui mitte kunagi.
patuelu ja rikaste ahnust. Tegelased pärit folkloorist. Kõigepealt jõudis see realistlikum lähenemine lühi zanritesse-naljanitesse, juttu, anekdooti. Värsivorm taandus aeglaselt. Fiblioo - Prantsusmaal, rahva lõbustamiseks loodud lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. Elurõõmus, stiilne, jõuline, mahalakas. Svank - Saksamaal. Fiblooga sarnane ja sellest mõjutatud. Põhineb rahvapärimustel, tegelasteks koomilised tüübid, kelle rumaluse, ahnuse ja silmakirjalikkuse üle naerdakse. Kuulsaim svank Strickeri " Papp Amis". Üheks keskaja kirjanduse iseloomulikuks jooneks on allegoorlisus (mõistukeelsus, sümbolism). Esindavad "Reinuvader rebase seiklused". Loomeepos jutustab allegoorlises vormis kavalast rebasest kelle pärast kannatavad kõik loomad. Ta röövib, tüssab, petab, vägistab. Seal jutustuses võib lugeja ära tunda feodaalühiskonna seisused. "Rebaseromaan" on olnud hiljem kirjutatud loomalugude allikaks. Fr. R
teenused, mida toodetakse ja tarbitakse kohapeal ning mille käibe maht on suhteliselt püsiv. Ühistegeline ettevõtlussektor on riigi stabiilse majandusarengu ja jätkusuutlikkuse tagatiseks, mille mõju ilmneb eriti hästi majanduskriisi olukorras. Ühistute rolliks on parandada eraettevõtete konkurentsivõimet ning inimeste toimetulekut ühise tegevuse ja seeläbi tekkiva säästu kaudu. Usalduse küsimus Pidev järelvalve ja kontroll Omakasu taga ajava ahnuse mahasurumise vajadus Ühistu toimise eelduseks on see, et peab olema tugev kodanikuühiskond. TÄNAME KUULAMAST !
Kas rohkem on ikka alati parem? Põhimõtteliselt olen nõus ajaloolase David Vsevioviga (Postimees, 10.02.09.), et ,,Kaugeltki mitte ainuüksi vead ökonoomika vallas, vaid kümnete aastate jooksul järjepidevalt kujundatud väärtushinnangud ja -skaalad on praeguse kriisi esmapõhjusteks." Küll aga mitte tema üleskutsega ,,tekitada uusi ülemaailmseid väärtustrende." Rõhk sõnal UUSI. Pigem on teemaks vanade väärtuste ehk siis juurte juurde tagasipöördumine. Kuna probleemid lähtuvad majandusest, on jälle põhjust vana hea majandusteooria juurde naasta. Seekord kriitilises võtmes. Ligi sajand (alates A. Marshalli ,,Majanduse printsiipidest," 1890) on inimkonda haritud teadmises, et rohkem on alati parem kui vähem. Indiviidid maksimeerivad kasulikkust asjadest, mida nad tarbivad ning ettevõtted maksimeerivad kasumit. Cobb-Douglase funktsiooni najal on kõigi maade üliõpilased lahendanud optimeerimis- ehk maksimeerim...
Kui isegi haritud ja rikas vähemus ei suuda ega taha mõista vaesemat enamust, siis pole ka midagi imestada, et omakorda harimatu ja vaene enamus ehk rumal rahvas ei suuda mõista ega ka taha seista eliitikute huvide eest. Seejuures on eliitikud võtnud endale õiguse kritiseerida rumalat rahvast ja selle tahtmisi ning on pahane, kui rumal rahvas ei austa ega usalda oma juhte. Seejuures on eliitikud võtnud endale ka õiguse nimetada rahvast kadedaks, samal ajal kui oma piiritu ahnuse maha vaikib. Kui me oskame neid kahte tüüpi otsusetegemisi teineteisest eraldada, siis suudame mõista ka seda, et poliitikute ülesandeks on kaitsta valitseva sotsiaalse grupi huve, seista oma huvide eest ja need seadustada, mitte aga olla ekspertideks seadusandluse, majanduse, sotsiaalteenuste osutamise, meelelahutuse, tööstuse, ehituse, kultuuri, hariduse, teaduse, spordi, tervishoiu, kiriku jne. alal.
andes kratti hinge eest kolm tilka verd määrates end sellega põrgusse peale surma. Aga rahvas oli kavalam kui Vanapagan. Nad läksid enne ristteele minemist Rehepappi juurest läbi, kes andis neile kolm punast sõstart, mille mahla tilgad asendasid verd Vanapagana raamatus ning kõige parem oli see, et Vanapagan ei saanud inimeste kavalusest aru! Põhiprobleemideks olid selles teoses ahnus ja armastus. Ahnuse kaks täiuslikku näidet on Imbi ja Ärni vanapaarike, kelle ,,töö" oli varastamine. Peab ka ära mainima, et Imbi ja Ärni polnud ainukesed kes varastasid tihti. Nad olid lihtsalt nö. ,,varastamise peategelased". Armastuse puhul oli aga lugu selline, et mõisa tuli uus paruness kellesse armus kubjas nimega Hans, keda omakorda armastas tüdruk nimega Liina. Liinal oli aga mure. Tema isa, Räägu Rein, oli Liina väljavalitu valiku vastu, kuna Rein vihkas kõike mis oli vähemalgi määral
Saame hakkama igasugustes keerulistes oludes. 2. Suuremad kratisõltlased: kindlasti Aida-Oskar, kelle kratid läksid kiiresti rikki, sest ta nõudis neilt liiga palju ja liiga tihti. ,,Sa ei oska kratti pidada, sihuke mahv ajab looma lolliks" (lk.20), manitseb Rehepapp. Mees tegi nii suure krati, et too ei mahtunud väravastki välja, vaid jäi postide vahele kinni. Vanapaar Imbi ja Ärni olid ise kõige suuremad kratid, oma tohutu ahnuse orjad. ,,Elaksid võõrastes aitades ja varastaksid sipelgapesast okkadki ära"(lk.6), ütles rehepapi kratt Joosep. 3. Tegelikult olidki nad kõik lihtsalt vargad, võeti sealt, kust võtta oli ja isegi sealt, kust suurt midagi võtta ei olnud (näiteks Rehepapi aidast, kus Imbi ja Ärni käisid).Aga kuna seda tegid kõik ja nii-öelda vaikival kokkuleppel, viidates sellele, et..."Meil pole, millega maksta. On vaid seesama, kokku näpatu
RÜÜTLIKIRJANDUS ehk KURTUAASNE (pr cour -õukond) KIRJANDUS (pr k courtois - peenekombeline, viisakas) 12. sajandil muutus aadlitiitel päritavaks. Rüütlid rikastusid, ehitasid uhkeid losse, neil kujunes välja oma elulaad ja kombed. Ideaalne rüütel pidi olema truu oma läänihärrale, võitlema kiriku eest ning paganate vastu, kaitsma nõrku, naisi ja orbe. Ta pidi olema vapper, õiglane ning helde. Tekkisid rikkad rüütlilossid, kus seltskond veetis kommetekohast peent jõudeelu. Algsest Maarja-kultusest kasvas rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes daamikultus ja rüütel arenes robustsest sõjamehest seltskondlikuks, peenekombeliseks kavaleriks. Lihtsakoelised kangelaslaulud ei suutnud enam rahuldada maitset ja kajastada maailmavaadet. Rüütlikirjandus ei sisalda ainult kangelaslikkust, vaid ka eetilist ideaali. Tekkis kirjandus tänapäevases mõttes - kirjandus kui sõnakunst. Lüürikat lauldi muusika saatel, eepikat loeti. RÜÜTLILÜÜRIKA Algab Lõuna-Pr...
on rahutu ja märkab, et Mari on ahvatlev noor naine, keda ta tegelikult väga igatseb. Tõnu soovib nüüd, et mõisnik peaks Marita läbi ajama, kuid on juba hilja. Tõnu mõistab, et on eksinud ja ilma armastuseta ei ole võimalik elada. Ta ei tunne rõõmu piimatalust, äri hakkab halvasti minema, ta hakkab iga päev kõrtsis käima ja viina jooma, mis saab mehele ühel külmal talveõhtul kõrtsist koju sõites saatuslikuks - ta külmub surnuks. Tõnu oli väga ahne mees ja tema ahnuse tagajärjel muutub ta veel vaesemaks. Peale seda kui kõik tema elus vaevaliseks muutub mõtleb ta, et kõik oleks ikkagi võinud jääda vanaviisi, kui Mari veel temaga oli ja mingit vahetust polnud Kremeriga tehtud. Tõnu avastas alles peale Mariga lahkuminekut, et tegelikult armastab ta naist aga siis oli juba liiga hilja. Prillup oli terve elu elanud vaesuses ja rasket tööd rabanud ja tema unistus oli saada rikkaks ja ma arvan, et oma raske elu tõttu ei suutnudki ta selgelt mõelda kui
Jenny ja Karl Marx olid abiellunud juba 1843 ja kihlunud kuus aastat enne seda; neil oli seljataga 40 kooselatud aastat. Kui äkitselt suri ka Marxi vanim tütar, oli lõplik löök anud. Marx suri kaks kuud hiljem 14. märtsil 1883. aastal Londonis. Materialistist ajaloolane Marxi filosoofia kasutas Hegeli sõnu teises järjekorras. Kui Hegeli meelest oli Jumal see, kes meidkapitalismi juhtis, siis Marx väitis: "Jumal on ainult mask inimliku ahnuse ja ihade varjamiseks". Marxi kuulus väljend on: "Religioon on oopium rahvale." Marx väitis, et inimkonna areng kulgebürgkogukondlikust korrast läbi orjandusliku korra feodaalaega, sealt kapitalismi ja edasi sotsialismi. Areng toimub tootmissuhete ehk toodangu ja inimeste vaheliste suhete arenedes. Kes Vanas Roomas omas orja, omas ka orja toodangut. Seega elas omanike klass tööliste töö arvel. Samas väitis Marx, et tundub, nagu ei vajaks omanikud töölisi niipalju kui töölised
Visitatsioon kiriku korrastus Piiskop - Oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike syytegudeasjus k6rgeim kohtunik. Vikaar Preestri asendaja/ kiriku6petaja. Tsisterlased Vanim Eestis asunud mungaordu Dominiiklased, Frantsisklased Kerjusmungaordu Reformatsioon Usupuhastus Johannes IV Kievel - Saare-L22ne piiskop, kes korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone, mis t6id esile kiriku korratuse, pyhameeste ahnuse jpm. Johannes Blankelfeld Riia peapiiskop (varem Tartu ja Tallinna), taitles katoliku usuelu korrastamist Martin Luther Usupuhastaja algataja, 95 teesi Melchior Hoffmann Saksamaalt p2rit jutlustaja ja kasuksepp, kelle juhtimisel l2ksid inimesed Toomem2ge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. Usupuhastus Eestis (83-85) : Reformatsioon usupuhastus. Poliitiline opositsioon - ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku
andes kratti hinge eest kolm tilka verd määrates end sellega põrgusse peale surma. Aga rahvas oli kavalam kui Vanapagan. Nad läksid enne ristteele minemist Rehepappi juurest läbi, kes andis neile kolm punast sõstart, mille mahla tilgad asendasid verd Vanapagana raamatus ning kõige parem oli see, et Vanapagan ei saanud inimeste kavalusest aru! Põhiprobleemideks olid selles teoses ahnus ja armastus. Ahnuse kaks täiuslikku näidet on Imbi ja Ärni vanapaarike, kelle ,,töö" oli varastamine. Peab ka ära mainima, et Imbi ja Ärni polnud ainukesed kes varastasid tihti. Nad olid lihtsalt nö. ,,varastamise peategelased". Armastuse puhul oli aga lugu selline, et mõisa tuli uus paruness kellesse armus kubjas nimega Hans, keda omakorda armastas tüdruk nimega Liina. Liinal oli aga mure. Tema isa, Räägu Rein, oli Liina väljavalitu valiku vastu, kuna Rein vihkas kõike mis oli vähemalgi määral
1397.a andis kõrgmeistri ametliku ülemvõimu alla kuulunud Harju-Viru rüütelkonnale rea privileege,millest olulisim oli lääni pärimisõiguse laiendamine kuni viienda põlveni nii mees- kui naisliinis Johann von Üxküll-Kuulus Riisipere mõisnik, kelle raad lasi hukata ühe ärapõgenenud talupoja surnuks piinamise eest. JohannesIVKievel-Saare-Lääne piiskop151527.Korraldas visitatsioone, mis tõid esile kirikute korratuse ja pühameeste ahnuse J. Blakenfeld- oli saksa päritolu Vana-Liivimaa usutegelane ja diplomaat, Tallinna ja Tartu piiskop ning Riia peapiiskop J.Pulck-silmapasitvam eestlasest üliõpilane Rostockis 16saj-l, kuulus Saare-Lääne pskpkonna toomkapiitlisse J.Koell-Pühavaimukiriku eesti jutlustaja, kes tõlkis luterlikku katekismust eesti keeled J.Skytte-Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane,Uppsala ülikooli kantsler 1622-45,vabahärra1624, Ingerimaa ja Liivimaa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
