Rahvusvahelise jaotuse kohaselt kuulub Narva jõgi keskmiste jõgede hulka. Ka Emajõe, mis on suhteliselt laia ja sügava voolusängiga ning kogu pikkuses laevatatav, võiks paigutada keskmise suurusega jõgede hulka. Kõik ülejäänud jõed kuuluvad väikejõgede klassi. Pikimad on: Võhandu (162), Pärnu (144), Põltsamaa (135), Pedja, Keila, Kasari, Piusa, Pirita jne. Pärast mandrijää taandumist tekkisid jõed ennekõike Lõuna-Eestis, kus asuvad Eesti vanimad jõeorud (Piusa, Ahja, Võhandu jmt). Umbes 12 600 aastat tagasi langes praeguse Pihkva järve lõunaosas pärast mandrijää taandumist liustiku ees olnud jääjärve tase 70–75 m-ni ü.m ning Piusa, Võhandu ja Ahja jõe orus hakkasid kujunema terrassid. Liustiku edasise taandumise ja Peipsi jääjärve veetaseme languse tagajärjel tekkisid sügavad (33–45 m) orud. See protsess kulges väga kiiresti ning umbes 200–300 aasta jooksul olid orud oma põhijoontes välja kujunenud. Väljavool Peipsi
Selliseid objekte on 108 ja neid külastab kokku 250-650 tuhat külastajat. Hinnangute kohaselt külastati Riiklikule Looduskaitsekeskusele kuulunud objekte 2008. aastal kuni 3,35 miljonil korral. Eelpool nimetatud objektidele tuleb lisada RMK-le kuulunud loodushoiuobjektid ning kindla omanikuta objektid, mida oli kaitsealustel objektidel hinnanguliselt veel kuni 100 tk. Mitmed RMK poolt või projektide raames rajatud külastusobjektid on väga intensiivse kasutusega – näiteks RMK objektid Ahja ürgorus, Kääpa maastikukaitsealal, Nõva puhkealal, Luitemaal, Kõrvemaal jm. Külastus ei seondu üksnes spetsiaalsete rajatistega, vaid on sageli seotud ka kaunite maastikega – näiteks Pirita jõe ürgorg, Kõpu poolsaare läänetipp jm - kuhu inimesed omal algatusel radu tallavad, pikniku peavad vms ette võtavad. Omaette kategooria moodustavad looduskaitsealused pargid, mille infrastruktuuri ja väikevorme ei käsitleta spetsiaalsete
* Fatalist arutlus fatalismi ja egoisimi üle, kus autor arvab, et fatalism on omane rahvale ning 50 egoism haritlastele, öeldes, et fatalism on idamaade mõtteviis ning egoism pigem euroopalik. 30. FR. TUGLASE ELU JA LOOMING, ÜHE NOVELLI ANALÜÜS 1886-1971. Alguses oli Mihkelson, 1933 sai ka kodanikunimeks Tuglas, enne oli ainult kirjanikunimi see. Sündinud Lõuna-Eestis Ahja mõisas. Sündis mõisa oskustöölise puussepa perekonda, isa oli tal küll hästi vähe koolis käinud, 2 talve, aga väga hariduselembeline mees, kelle kodus oli raamatuid ja telliti ka ajalehte. Alustab kooliteed kohalikes algkoolis, seal on kõige raskem vene keel, sest õppetöö selles keeles. Aga huvi on humanitaarsete ainete vastu. 1901 kolib perekond Tartusse, kus ostetakse Ülejõele maja ja noormees alustab hoopiski Tartus ka kooliteed, läheb Tartu linna kooli.
Hallitus paikneb põhiliselt juustu pinnal Maitse on mahedam, võivad olla kergelt seenelõhnalised Camembert, Brie, Brie Royal, Champignon, Gambozola (sinihallitusega), White Castello jt. Naturaalsed soolvees valmivad juustud valmistatakse lamba-, kitse- ja lehmapiimast. Maitse on soolane, meenutab kohupiima, koorik puudub Fetaki, Feta-Holloumi, Feta-Mevgal, Fea, Brõnsa jt.. Valmimata ehk toorjuustud on pehmed juustud. Nendeks on Philadelphia. Bon Apetit, Mozzarella, Ahja, Vormsi ja Kodujuust. Sulatatud juustud liigitatakse lisanditeta, lisanditega, suitsutatud ja võidejuustudeks. 4.6.2. Juustude kvaliteet ja säilitamine Juustud peavad olema õige kujuga, vigastamata koorikuga, antud juustu liigile iseloomuliku augustusega, ühtlase värvusega, liigile omase konsistentsiga ning puhta, hästi väljenduva, liigile omase maitse ja lõhnaga. Vastavalt hindamisel saadud pallidele, jagatakse juustud kvaliteedi klassidesse: IA (ekstra, super) 4,5...5 palli, IB
1923 Tuglas pani aluse ajakirjale ,,Looming". Nobeli kirjanduspreemia. Korraldati romaani võistlusi, romaan populaarsem kui novell. Hästi palju tõlkekirjandust. 1919 avati Pallase kool kunstikool. 1906 Estonia teater 1923 avati konservatoorium. 1926 regulaarsed raadio saated. Algas Eesti kirjanduse uurimine. 24. Friedebert Tuglase elu ja looming. 2 novelli analüüs. Elu: kodaniku nimi on Mihkelson. Ta sündis 1886. a. Tartus Ahja mõisas. Pärast Maaritsa ja Uderna kooli läks Tartu linnakooli. Osales salajastes õpilasringides. Võttis osa Noor-Eesti kujundamisest. Linnakooli õpilasena avaldas oma esimesed jutud. 1904 läks Treffneni gümnaasiumisse, kuid jättis pooleli. Tallinna kongressil ta arreteeriti, oli 2 kuud Toompea vanglas. 1906 1917 elas paguluses, vahepeal külastas ka Eestit. Põhiline asukoht oli Soome. Reisis palju. Pärast 1917. a. Veebruarirevolutsiooni võis avalikult Eestisse naasta. 1940
Pöördutakse oma rahva kauge mineviku juurde. Eksootilised rahvad (vabad, iseseivad ja sõjakad), mustlased, mägilased. Palju esineb groteski (liialdatakse välimuse puhul, palju on puuetega inimesi). Kangelane on üksik. Lõppevad traagiliselt. Looduse poetiseerimine (eksootika). Palju on niinimetatud juhuslikke kokkusattumisi. Prosper Mérimée "Carmen"... 13.2 Fr. Tuglase elu ja looming, ühe novelli analüüs 18861971 Friedebert Mihkelson sündis Tartumaal Ahja mõisas. Isa puusepp, hiljem aidamees. Majanduslik olukord suht hea. Hiljem siirduti Kanepi kihelkonda ja sealt Kirepi mõisa. 18971900 õppis Uderna ministeeriumikoolis. 1901 asuti perega Tartusse elama, õppis sealses linnakoolis, samal aastal ilmus ,,Siil" ning algas ka sõprus Suitsuga. Edasi astus ta Treffneri gümnaasiumi, kust aga 1905 lahkus. Ta pidas kõnesid Tartu, Lääne ja Harjumaal ning pandi Toompea vanglasse, kust vabanedes kadus maapakku Soome (190617)
Peamiseks probleemiks kujunes relvastuse puudumine. Relvade saamiseks rünnati punaarmeelasi, hävituspataljonlasi, militsionääre ja kohalikke täitevkomiteesid. Võitluse algus: Algas 1. juulil, kus metsavennad ründasid Kiviõli linna. Viljandimaa metsavennad vallutasid Lustivere, Rimmu, Kõpu, Paistu, Vastsemõisa ja Imavere vallamajad. Pärnumaa metsavennad võtsid võimu alla Mõisaküla ja Killingi-Nõmme. Tartumaa metsavennad võtsid enda kontrolli alla Kallaste linnad, Laeva, Ahja ja Vaimastvere, Võnnu, Meeksi ja Sadala. Tihtipeale rünnakud ebaõnnestusid ja kui õnnestusid siis ei suudetud hoida oma positsioone piisavalt kaua. Metsavendade aktiivsuse tõusi edendas Saksa vägede edasiliikumise tempo. Piirkondlikud eripärad: 1) Üldnimetuseks kujunes metsavend, kuid erinevates piirkondades kasutati selliseid nimesi: Malevlased, Roheline Armee, Võru Kaitsekorraldus, Leisi valla Julgeoleku Komitee, Omakaitse. 2) Suurus: Vastavalt
2. diviisi ülem pöördus abipalvega Laidoneri poole. 15.01 jõudis Tartusse Tlna kaitsepataljon. 16.01 tuli sel vastu võtta PA esimene löök. Esmakordselt lahingusse sattunud haritlased ei olnud just eriti oma ülesannete kõrgusel, taanduti Ülenurmeni, jäeti maha tol hetkel ainuke rindel olnd suurtükk. 16.01 juba vasturünnakule ja esialgsed positsioonid võeti tagasi. 16-17 jaanuari lahingutes kindlustus ka Tartu olukord. Pealtung Tartust algas 3 sihis: üle Ahja Räpina poole, üle Kambja ja Kanepi Võru suunas ja piki raudteed Tartust Valga peale. Esimeses kahes suunas PA eriti vastupanu ei osutanud. Edasiliikumist takistasid eelkõige talvetingimused. Ägedamad lahingud vaalandusid piki Tartu-Valga raudteed. 17.01 võtsid soomusrongide dessandid enda kätte Elva. Paraku jõudsid punased enne Elva jõel oleva raudteesilla õhku lasta. Rongid jõudsid Elvasse alles 20.01. järgmistel päevade ägedad lahingud Elvast lõuna pool. Underna, Kirepi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
