kliendile. Samas ei saa paisutada hinda ka liiga kõrgeks, sest sellisel juhul läheksid kliendid lihtsalt konkurentidele üle või otsiks alternatiivseid lahendusi üldhooldekodule. 12. KONKURENTS Otsesed konkurendid november 2011 seisuga Ettevõtte otsesed konkurendid on 5 lähima maakonna üldhooldekodud ning need on ära toodud allolevas tabelis. Nimi Asukoht Omandivorm Hind, /kuu PÕLVAMAA Ahja Hooldekodu Kohalik 453,79 Nooruse 2, Ahja omavalitsus EELK Räpina Miikaeli Eesti eraõiguslik 466,56 - 517,68 Tartu mnt 5 koguduse Hooldekodu isik Krootuse Hooldekodu Krootuse, Kohalik 441
Sikassaare 1,5 3 KOKKU 06.11.2012 seisuga 269,4 126 22 Lisa 2. Eestis töötavad hüdroelektrijaamad 2008. aasta alguse seisuga. Elektrijaama nimi Asukoht (jõgi) Võimsus (kW) Peri Peri oja 4 Saesaare Ahja 240 Kotka Valgejõgi 160 Leevaku Võhandu 210 Joaveski Loobu 300 Kunda Kunda 400 Tudulinna Pungerja 150 Väike-Kamari Põltsamaa 200
metallide töötlemist, riide vabrikuid ning meistreid. Ta ehitas suure laevastiku musta 4 mere jaoks. Hommikust õhtuni valmistati ette uusisoldateid ja ohvitsere. Kuna aadli ratsavägi polnud usaldatav siis palgati vabatahtlikena igast seisusest rahvast. Kogu aasta jooksul toimusid kokkupõrked Vene ja Rootsi väeüksuste vahel. Nii kestis kuni 1701 aasta septembrini mil Vene väeüksusel õnnestus Ahja jõel Rootsi väeüksus purustada. See oli venelaste esimene võit, millele järgnes Liivimaa vallutamine. Vastu pidasid vaid mõned üksikud linnad. Samal ajal vallutas Peeter kogu Narva ümbruse ja rajas Narva suudmesse uue linna. Põhi eesmärk oli siiski Narva vallutamine. Narva komandant keeldus alistamast ja ootas abiväge. Venelased mõtlesid välja järgmise strateegia: nad riietasid osa armeed Rootsi mundritesse.
põrgu, kus on leitud primitiivsete taimede - psilofüütide jäänuseid. Nimetada tuleks veel liivakivi järsakkallast Kallastel Peipsi järve kaldal, Tamme (Võrtsjärve idakaldal), Kalmistu (Tartus) ja Lossimägede (Viljandis) paljandit. Ülemdevoni dolomiitsete kivimite esinduslik objekt on Peetri jõe Kalkahju paljand. Mitmed esinduslikud paljandid paiknevad kaitsealadel: Suur-ja Väike-Taevaskoja kaljud ning Neitsikoobas Ahja jõe ürgoru maastikukaitselalal, devoni liivakivi kõrgeim - Härma paljand (43 m) Piusa jõe oru maastikukaitsealal ja Veski paljand Võhandu jõe oru maastikukaitse- alal. Looduslikest koobastest on esinduslikumaid Aruküla koopad Tartus. Aruküla koobastik on tuntud rikkaliku devoni ajastust pärinevate kalade leiukohana. Huviväärsed on ka Helme koopad ja Koorküla koobas. Looduslikud koopad on enamikul juhtudel põhjavete kulutuse ja lahustuse avaldusvormideks. [http://www.envir
Maakond Majand Aasta (ts/ha) (ts/ha) arv (ha) Järva Alliku 81 16 66 1339 8592 Järva Leninlik Tee 81 14 63 1388 11739 Järva Kirna 82 28 206 973 7798 Järva Tammsaare 82 27 185 733 7118 Põlva Värska 82 18 70 454 8650 Põlva Ahja 83 23 157 667 6117 Saare Kljala 83 22 117 1094 17153 Harju Riisipere 83 23 110 914 11684 Ida-Viru Tudulinna 83 21 156 495 7700 Põlva Veriora 83 18 127 1074 9940 Võru Kirovi nim k 84 26 179 388 5448
a) Tooteid pakutakse Saaremaal. Aadress: Sarapiku 2 , Kihelkonna küla, Kihelkonna vald, Saaremaa. b) 2 toodet: kummipaadiretk; Vilsandi rahvuspargi saartel ja laidudel. Retk pakub põnevust ja palju vaatamist. Toode on mõeldud kõikidele, kes armastavad loodust ning vanus ei ole üldse oluline. Loodusmatkad; jalgsi ning suuskadel.Matk igale vanusele ja maitsele. · Vesipapp OÜ: c) Tooteid pakutakse Põlvamaal. Kanuumatk; Vesipapp OÜ korraldab kanuumatku Ahja ja Võhandu jõel. Põnevust pakuvad siin-seal ka väiksemad kärestikud. Loodusturism: Maaturismi osa, kus turismitoode arendatakse ja tarbitakse looduslike ressursside ja nende taluvuse baasil. Loodusturismi eesmärk on pakkuda looduselamusi, see on samuti tihedalt aktiivse puhkusega seotud nagi ökoturismgi. Loodusturismi põhilised piirkonnad on Lõuna-Eesti ja Lääne-Eesti. Taluturism ja aktiivne puhkus Taluturism:
geoloogilise ehitusega nagu Haanjagi. Kõrgeim mägi on Kuutsemägi – 217 m. Kõrgustiku ida ja lääneosa lahutab Pühajärve nõgu, kus paikneb samanimeline järv. U poole kõrgustikust hõlmavad moreenkünkad ja moreenkattega mõhnad ning ligi 20% fluvio- ja limnomõhnastikud. Kõrgustiku servaaladel paiknevad, sageli järvederohked, ürgorud Kooraste, Urvaste ja Voki-Truuta. Kõrgustikul on u 130 järve. Otepää kõrgustikult saavad alguse Väike-Emajõgi, Elva, Ahja ja Pühajõgi (ed Võhandu). Karula kõrgustik – künklik, mandrijää serva esine kuhjekõrgustik, mis on geneetiliselt seotud Otepää kõrgustikuga. Kõrgustik on kirde-edela suunaline ja tekkinud jääliustiku servaalal viimase jääaja lõpus. Otepää kõrgustikust lahutab seda ürgorg. Kuna Karulas on palju korrapärase põhijoonisega kuplilaadseid pinnavorme nim seda ka Karula kuplistikuks. Kõrgeim tipp on 137 m Tornimäel
üleujutused), Emajõe alamjooksul, Kasari jõe alamjooksul ning Peipsi ja Võrtsjärve madalamatel aladel. Riisa üleujutusala pindala on kõrgeima veetaseme korral hinnatud 175 km² suuruseks. JÕEORGUDE KUJUNEMINE PÄRASTJÄÄAJAST TÄNAPÄEVANI Pärast mandrijää taandumist tekkisid jõed ennekõike Lõuna-Eestis. Seega asuvad seal vanimad jõeorud Piusa, Ahja, Võhandu jm. Kui umbes 12 600 aastat tagasi mandrijää ees olnud järve veetase praeguse Pihkva järve lõunaosas langes 70-75 m-ni üle merepinna, hakkasid Piusa, Võhandu ja Ahja jõe orus kujunema terrassid (vaata joonis). Veetase langes ka edaspidi väga kiiresti ja nii tekkisid sügavad (30-45m) orud. Esialgu voolas vesi Peipsi jääjärvest Väikese Emajõe kaudu lõunasse, hiljem Emajõe ja Viljandi oru kaudu läände
· rahastamisraskused objektide suhtelise väiksuse tõttu on raske saada pikaajalisi sooduslaene; · kogemuste ja oskuste piiratus, asjakohase konsultatsiooni saamise raskused; · lüngad seadusandluses eelkõige tuleb täpsustada veeressursside kasutamist reguleerivaid sätteid, s.h vee kasutus samale jõele rajatud hüdrojaamade kaskaadi korral. Näiteks töötas omal ajal Jägala jõel 8, Ahja ja Võhandu jõel 10, Õhne jõel 12 ja Piusa jõel koguni 25 vesiveskit ja elektrijaama; · raskused omandiküsimuste lahendamisel; · piirijõega seotud poliitilised takistused Narva jõe ressursi realiseerimisel vajalikud oleks läbirääkimised Vene Föderatsiooni valitsusega ressursi kasutamiseks vastavalt rahvusvahelistele tavadele. Üksnes vee puhtus ei taga veel veekogu headust ökoloogilises mõttes. Väga olulised on ka
järvede poolt üle ujutadud. Muutusid maismaaks maakerke tagajärjel. 3)Miks ei leidu Eesti aladel setteid devoni ajastust kuni kvaternaarini. Selle pärast, et devoni ajastul settisid siluri lubjakivide peale taas liivad ja savid, mis takistasid lubjakivide ja dolomiitide teket. 3)Milliseid devoni liivakivi paljandeid tead Eestis? Tuntumad liivakivipaljandid on Kallaste pank Peipsi ääres, Kalmistu paljand Tartus Emajõe oruveerul, Taevaskoja paljandid Ahja orus, Härma müür Piusa jõe ääres. 3)Miks ei paljandu Eesti aluskorra kristalsed kivimid? Sest Eesti territoorium ning siit ida ja lõuna poole jäävad alad olid vähemalt vanaaegkonna teise pooleni üleujutatud, seetõttu kuhjusid siin setted. Piir maismaa ja üleujutatud ala vahel kulgem piki Soome lahe põhje ning seega ei ulatud aluskord Eestis mitte kusagil maapinnani. 4)Mis on pinnakate ja millistest kivimitest see koosneb?
Ema, anna padruneid ma hakkan UML-i uurima 1. Ärimudeli mõiste Omab erialakirjanduses kahte tähendust - mudel selle kohta, kuidas äriüksus teenib raha (loob väärtust) VÕI äriüksuse toimimise kirjeldus. Süsteemianalüüsi lähenemine - ei vastanda ärimudeli tähendusi, sest ärimudel on ka ärisüsteemi arhitektuuri kirjeldus. Ühte ja sama äriarhitektuuri saab kirjeldada erinevas vaates erinevatele huvigruppidele nt äripoole jaoks on tähtsam mudel see, kuidas raha teenida VS IT department, keda huvitab rohkem kuidas ettevõte toimib, et neile tarkvaralahendusi luua. Kõlab nagu kodusõda. EHK, parafraseerime eelmist teksti ilusamale kujule, sest äkki ei jõudnud kohale. Äriinimeste jaoks - ärimudel on kirjeldus, mis näitab kuidas ettevõte loob kasu ja tulu, kirjeldab ettevõtte turusegmenti, positsiooni turul, konkurentsivõimet, rentaablust, kliendile loodavat väärtust etc. IT inimeste jaoks - on ärimudel ettevõtte toimim...
Lääne-Viru Tamsalu 88 13 150 42 936 4501 3241 Lääne-Viru Uhtna 88 12 164 32 981 4225 2108 Lääne-Viru Vinni NST 88 17 157 45 2873 4741 11358 Lääne-Viru Viru 88 10 122 43 2038 4657 8421 Lääne-Viru Viru-Nigula 88 9 116 30 1243 3988 4690 Lääne-Viru Väike-Maarja 88 19 211 60 1410 5543 6273 Põlva Ahja 81 18 83 184 710 3492 2218 Põlva Kalev 81 20 106 190 1108 3280 4223 Põlva Kanepi 81 18 87 162 727 3720 3713 Põlva Koit 81 22 102 242 1088 3886 3754 Põlva Mooste 81 18 77 212 867 3446 3840 Põlva Orava 81 13 100 167 612 3004 4118 Põlva Plva 81 25 94 283 803 4306 3734
Peeter ehitas suure laevastiku Musta mere tarbeks. Koidust ehani valmistati ette uusi soldateid ja ohvitsere. Kuna aadli ratsavägi polnud usaldatav, siis palgati vabatahtlikena igast seisusest rahvast. 3.2 Sõjategevus Eesti- ja Liivimaa mandriosas. Kogu aasta vältel toimusid väiksemad kokkupõrked Vene ja Rootsi väeüksuste vahel, saavutamata mingit edu. Nii kestis see kuni 1701. aasta septembrini, mil Vene väeüksusel õnnestus Ahja jõel Rootsi väeüksus purustada. See oli venelaste esimene võit, millele järgnes venelaste tungimine kogu Liivimaal. Vastu pidasid vaid üksikud linnad. Samal ajal vallutas Peeter kogu Narva ümbruse ja rajas Narva suudmesse uue linna. Põhieesmärgiks jäi siiski Narva vallutamine. Narva piirati ümber, kuid tema vallutamine käis siiski veel üle jõu . Narva komandant keeldus alistumast ja ootas abiväge. Venelased mõtlesid välja järgmise strateegia : nad riietasid
Devoni liivakivide ja siluri lubjakivide avamusalade piir kulgeb piki Pärnu ja Peipsi põhjaranniku vahelist kõttelist joont(devoni ajastu mere arvatavat rannajoont). Lõuna-Eesti liivakivid on rauaühendite rohke sisalduse tõttu punakaks värvunud. Need sisaldavad devoni ajastu kalade,selgrootute ning primitiivsete maismaataimede jäänuseid. Tuntud liivakivipaljandid on Kallaste pank Peipsi ääres, Kalmistu paljand Tartus Emajõe oruveerel, Taevaskojapaljandid Ahja orus. Devoni ajastu lõpul tungis Eesti alale taas meri ning kujunesid lubjakivid ja dolomiidid, mis tänapäeval paljanduvad Haanja kõrgustiku jalamil Peetri jõe kaldaastanguis. Devonist kvaternaarini, s.o ligi 350 mln aastat, oli Eesti ala valdavalt maismaa ning allus kulumisele. Seetõttu puuduvad meie ala aluspõhjas hilisemate ajastute settekivimid ning Eesti ala pinnakate lasub otse vanaaegkonna kivimeil. 3.2Pinnakate Millal kujunes Eesti pinnakate?
riidevabrikuid ning meistreid. Peeter ehitas suure laevastiku Musta mere tarbeks. Koidust ehani valmistati ette uusi soldateid ja ohvitsere. Kuna aadli ratsavägi polnud usaldatav, siis palgati vabatahtlikena igast seisusest rahvast. 2.2 Sõjategevus Eesti- ja Liivimaa mandriosas. Kogu aasta vältel toimusid väiksemad kokkupõrked Vene ja Rootsi väeüksuste vahel, saavutamata mingit edu. Nii kestis see kuni 1701. aasta septembrini, mil Vene väeüksusel õnnestus Ahja jõel Rootsi väeüksus purustada. See oli venelaste esimene võit, millele järgnes venelaste tungimine kogu Liivimaal. Vastu pidasid vaid üksikud linnad. Samal ajal vallutas Peeter kogu Narva ümbruse ja rajas Narva suudmesse uue linna. Põhieesmärgiks jäi siiski Narva vallutamine. Narva piirati ümber, kuid tema vallutamine käis siiski veel üle jõu . Narva komandant keeldus alistumast ja ootas abiväge. Venelased
· Tema luulekogud olid sõnaseletustega. · Saartelaulik rand, kadakad, meri, muited · 1908 ,,Villem Grünthali laulud" · 1914 ,,Kauged rannad" · 1927 ,,Tuules ja rannas" · Tegeles rahvalauludega · Kasutas regivärssi · Kõik aastaajad esindatud. Friedebert Tuglas · Kriitik, prosaist, kirjanduselu organisaator, monograaf · Sündis 2.märtsil 1886 Tartus Võnnu kihelkonnas Ahja mõisas. · 1896 1897 õppis Maaitsa vene kihelkonnas. · 1897- 1900 õppis Uderna ministeeriumikoolis. · 1902 asus elama Tartusse. · 1901-1903 õppis Tartu Linnakoolis. · Esimene trükki jõudnud lugu ilus 1901.aastal ,,Siil". · 1904- 1905 õppis H.Treffneri gümnaasiumis · 1905 katkestas õpingud · 24.det 1905 vangistati Tallinnas · 17.veb 1906 vabanes ennetähtaegselt Toopea vanglast · 1906 1917 elas põhiliselt Soomes
Tõenäoliselt kasutasid haabjaid meie esiisad juba siis kui nad idast eesti alade poole teel olid. Ühepuulootsik oli pikk ning kitsas ühes tükis ehitatud alus. Selle juhtimiseks kasutas kalamees mõla. Hästi ehitatud haabjad olid kerged ning neid võis inimjõul üle veekogudevaheliste looduslike takistuste toimetada. Eestis on haabjaehitamise traditsioonid säilinud suurte üleujutuste poolest tuntud aladel, nagu Kasari jõe suudmealal Matsalu lahe piirkonnas, Ahja jõe alamjooksul Võnnu kihelkonnas, Pärnu jõe lisajõgede alamjooksul Soomaal. Eesti on haabja levikuala läänepoolseim serv. 3 1. Materjal Haabjaehitus algab sobiva puu valimisest kõige paremateks pidas vanarahvas pärna ja haavapuud, viimasest on tulnud ühepuupaadi nimigi. Puu peab olema pikk ning oksakohtadeta, läbinisti mädanikuta, selle langetamiseks peetakse sobivamaks ajaks talve.
kesk- ja külgosad, murdkelpkatused jms. Barokiajal olid levinud väikeste ruutudega aknad (suuri klaase ei osatud veel valada), puithoonetel püstine laudvooder, kõrged ja järsud katused. Sageli olid katused kujundatud poolkelpkatusena, et anda lakatubadele ja/või pööningule valgust. Hoone interjöörides domineerisid tumedad toonid ning maalitud seinad ja talalaed (Albu mõisahoone ). 18. sajandi paleelikud stiilipuhtaimad barokkhooned: Ahja, Luua (hiljem ümber ehit.) Hiiu-Suuremõisa(fassaad osalt hiljem muudetud), Maidla(Virumaal), Sargvere, Ääsmäe, Saue (kaks viimast osalt juba varaklassitsismi ilmngutega), Päärdu (ehitusaasta järgi oma stiili hiliseim).
märgistamiseks. EHE märgi eesmärgiks on ökoturismi põhimõtete propageerimine turismiettevõtetele, tarbijatele ja üldsusele. 28. Nimeta vähemalt 10 Eestis tegutsevat loodusturismi ettevõtjat ja millega nad tegelevad. 1. VIIS AASTAAEGA OÜ / Soomaa.com 2. 360 KRAADI OÜ 3. OÜ Loodusturism 4. OÜ Matkajuht Matkajuht on matka-, majutus- ja toitlustuskorraldust ning seiklustegevusi pakkuv ettevõte. 5. Ahja Matkad OÜ 6. Reimann Retked OÜ 7. 8. MTÜ Teadlikud Elamused 9. Lahemaa Matkakeskus TÜ 10. MTÜ Eesti Veeturism 11. NaTourEst 29. Nimeta vähemalt 10 Eestis pakutavat loodusturismi toodet ja ettevõtjaid, kes neid pakuvad. Süstamatkad, kanuumatkad, parvematkad, tõukerattamatkad, räätsamatkad, jalgsimatkad, tõukekelgumatkad, uisutamine, kajakimatkad, suusamatkad. 30
Asi arenes isegi niikaugele, et Põlva Majandusühingu kaupluse ette ehitati kõrge plankaed, et takistada ostjate juurdepääsu kauplusesse, seetõttu pidid ostjad tegema suure ringi, et lõpuks plangus oleva umbes sammulaiuse ava kaudu kauplusse pääseda. Ometi ei takistanud see ühistutegevuse võidukäiku. 1950 - aasta 1. novembril moodustati Põlva Tarbijate Kooperatiivide Rajooni Liit, kuhu kuulusid Põlva, Ahja ja Kanepi kooperatiiv. Rajooniliit ühendas rajooni tarbijate kooperatiivid ja teostas nende organisatsioonilist ning majanduslikku juhtimist. Loodi Põlva TKRL Varumisladu ja toitlustamisega hakkas tegelema Põlva TKRL Teemaja, kaupade realiseerimise ja jaotamisega tarbijate kooperatiividele hakkas tegelema Põlva TKRL Kaubaladu ja tööstuse ning tootmisega asus tegelema Põlva TKRL Tööstuskombinaat. 1957 - aasta 1. juulist muudeti nimi ümber Põlva Rajooni Tarbijate Kooperatiiviks.
3.3.2 Lämmastikväetiste planeerimine ruutfunktsiooni abil .....................................9-11 3.3.3 Mineraalväetiste normide, andmisaegade ja viiside planeerimine ...............11-12 4.Kokkuvõte........................................................................................................................13 1. Sissejuhatus Väetussüsteem on koostatud väljamõeldud põldudele. Talu tootmissuund on kombineeritud teravilja ja rapsi kasvatamisega. Põllud asuvad Põlvamaal Ahja vallas Kosova külas. Kokku on maad 160 ha, millest mahedalt haritavat maad on 58 ha. Rohumaa all on natuke üle 100 ha. Mullastik on suhteliselt üksluine, kahkjas gleimuld, valdavalt saviliiv ja keskmine saviliiv. Sademeid on olenevalt aastast piisavalt. Töö eesmärgiks on koostada optimaalne väetusplaan 5 põllule, millega saaks tagada taimedele vajaliku toiteainete olemasolu, ilma mulla viljakust alandamata. 2. Külvikordade agrokeemiline iseloomustus
Lääne-Viru Tamsalu 88 13 150 42 936 4501 3241 Lääne-Viru Uhtna 88 12 164 32 981 4225 2108 Lääne-Viru Vinni NST 88 17 157 45 2873 4741 11358 Lääne-Viru Viru 88 10 122 43 2038 4657 8421 Lääne-Viru Viru-Nigula 88 9 116 30 1243 3988 4690 Lääne-Viru Väike-Maarja 88 19 211 60 1410 5543 6273 Põlva Ahja 81 18 83 184 710 3492 2218 Põlva Kalev 81 20 106 190 1108 3280 4223 Põlva Kanepi 81 18 87 162 727 3720 3713 Põlva Koit 81 22 102 242 1088 3886 3754 Põlva Mooste 81 18 77 212 867 3446 3840 Põlva Orava 81 13 100 167 612 3004 4118 Põlva Pōlva 81 25 94 283 803 4306 3734
osatakse, on Keskerakond jälle valitsuses ning sellest ei jää kõrvale ka erakonna esimees." 1.5 Hariduskäik 1966 lõpetas 8. klassi Vastse-Kuuste Koolis 19661968 õppis Tartu 7. Keskkoolis 1969 lõpetas Tartu Kaugõppekeskkooli 1973 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena 1980 sai ta Lembit Valdi juhendamisel filosoofiakandidaadiks väitekirjaga "Rooma klubi globaalmudelite sotsiaalfilosoofilised alused" 1.6 Ametikohad 19731976 Ahja Keskkooli õpetaja 19761977 Eesti Õpilasmaleva komandöri asetäitja 19801985 Tallinna Linna Mererajooni RSN Täitevkomitee plaanikomisjoni esimees 1982 Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedri õppejõud, samast aastast ka Eesti NSV TA filosoofia kateedri dotsent 19851988 Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee osakonnajuhataja 19881989 Juhtimissüsteemide Projekteerimis- ja Konstrueerimisbüroo "Mainor" teadusdirektor
leivaga, pea määriti leiva ja soolaga ja pandi kaks veskikivi kaela, hiljem ohvriannid väiksemad nt esimene kala, paadi vettelaskmine, uue paadi vettelaskmisel ohverdamine, haugi veri, söömaohver e. Pea jääb alles ja luustik jääb terveks ja see visati tagasi vette Eri staatuses olevad nimed: Ema ja Emu veekogu nimes: Emajõgi, Emujõgi Ahi veekogu nimes: Ahijärv, Ahja jõgi, Ähijärv, Püha veekogu :Pühajärv Allikad: ilma tegemiseks (Laiusel ilmaallikad), raviallikas, needuseallikas(soove vastupidiselt täitvad allikad) ATMOSFÄÄR ürgmonoteism- juba ammu tundsid inimesed üht jumalat. Kunagi ammu tundsid inimesed üht loojajumalat ja pani valitsema oma pojad ja tütred. Teda ei kummardata aga mäletatakse ja pöördutakse ainult kõige suuremas hädas
meistreid. Peeter ehitas suure laevastiku Musta mere tarbeks. Koidust ehani valmistati ette uusi soldateid ja ohvitsere. Kuna aadli ratsavägi polnud usaldusväärne, siis palgati vabatahtlikena igast seisusest rahvast. Sõjategevus Eesti- ja Liivimaa mandriosas. Kogu aasta vältel toimusid väiksemad kokkupõrked Vene ja Rootsi väeüksuste vahel, saavutamata mingit edu. Nii kestis see kuni 1701 aasta septembrini, mil Vene väeüksusel õnnestus Ahja jõel Rootsi väeüksus purustada. See oli venelaste esimene võit, millele järgnes venelaste tungimine kogu Liivimaale. Vastu pidasid vaid üksikud linnad. Samal ajal vallutas Peeter I kogu Narva ümbruse ja rajas Narva suudmesse uue linna. Põhiliseks eesmärgiks jäi siiski Narva vallutamine. Narva piirati ümber, kuid tema vallutamine käis siiski veel üle jõu. Narva komandant keeldus alistumast ja ootas abiväge. Venelased
Kevadsuurvee ajal voolab ära 3040% aastaära-voolust. Mida suurem valgla, seda kestvam suurv. Sügissuurvee vooluhulgad on kevadistest tavaliselt väiksemad, mõnel aastal vastupidi. Ka suvel võivad valingvihmad põhj lühiaegseid tippvooluhulki. Minvooluhulgad esin jõgedes siis, kui jõed toituvad ainult põhjaveest. Eesti jõgedes on kaks veevaest perioodi suvine ja talvine. Enamasti on vett kõige vähem suvel, kuigi on ka erandeid: Narva ja Ahja jõgi, mõned karstijõed ning Endla soostiku jõed, kus talvine miinimum on väiksem. Suvine madalvesi algab tavaliselt juunis, läänerannikul ja saartel juba mais, Emajõel aga Võrtsjärve tasandava toime tõttu alles juulis-augustis, ning kestab sept-oktoobrikuuni. Madalvee võivad katkestada suvised sademed. Talvine madalvesi algab detsembri lõpus ning võib kesta märtsikuuni, seda võivad katkestada suladest põhj tulvad. Kogutud vaatlusandmete kasut hüdrol arvutustes:
Ka toidu neelamine on aeglane - libedaid ja väänlevaid ussikesi aitavad suus hoida teravad ja tahapoole kõverdunud hambad. [14] Levik Eestis Eesti herpetofauna liigina nimetatakse vaskussi juba 1884.aastal.1910.aastal oli vaskuss tol ajal sage-harilik loom Saaremaal. 1930. Aastail nähti vaskussi Saare-ja Hiiumaal, samuti Tartu-, Viru- ja Petserimaal. 1980. aastate andmeil on vaskuss hajusalt levinud üle kogu maa kuid erineva arvukusega (kohtamissagedusega). Näiteks on vaskuss sagedam Ahja jõe Taevaskonna piirkonnas, Saaremaal Tehumardi ümbruses. [7] Eestis on hajusalt levinud üle kogu vabariigi, sagedam on Taevaskojas ja Saaremaal Tehumardi ümbruses. [13] Levik Soomes Soomes ulatub vaskussi levila kuni 63030`N ning põhjapoolseimad leiukohad on Purmo, Kaustinen, Rautavaara, Leksa, Hämeenjärvi . 63 0N põhja pool on vaskuss juhuslik eksikülaline- teda on 1920.a. leitud Aavasaksast ja Kemijokist Soome Lapimaal. 1980.
Juust-toiduaine igapäeva köögis Juust on suurepärane toiduaine, mis juba paari paksema, niisama sõrme vahelt söödud viiluna või leivakattena rahuldab tervelt poole organismi päevasest kaltsiumivajadusest, hulk teisi mineraalained ja vitamiine tuleb veel peale selle. Juustu säilitamine. Mõistlik on võimaluse korral osta juustu korraga vaid mõne päeva jagu, kuna pakendist väljavõetud juustu maitseomadused halvenevad kiiresti, pikemal hoidmisel tekib juustule aga pahatihti hallitus. Juust võtab hõlpsasti külge võõraid lõhnu ega talu liiga madalat temperatuuri. Kodus on juustu jaoks parim koht külmkapi köögiviljasahtel, kus temperatuur on 68 kraadi. On hea, kui samas ei hoita sibulaid (mis tegelikult ju külmkappi ei vajagi!) ega teisi teravalõhnalisi toiduaineid. Iga juustusort säilitage omaette karbis, kuhu pange ka tükk kokkukeeratud urbset köögipaberit, mis imab niiskuse ja aitab vältida hallituse teket; vahetage seda...
621011 20719 Karksi vald 93408 8400007-1Ahimäe 58.20887925.621562 93408 Karksi vald 20718 8400006-1Ahimäe 58.20938825.621365 20718 Viljandi vald 5142 22101-1 Ahisilla 59.19433325.185361 5142 Kose vald 5141 22102-1 Ahisilla 59.19510325.185152 5141 Kose vald 134982 8600865-1Ahitsa 57.75836626.839672 134982 Rõngu vald 134846 8600864-1Ahitsa 57.75842526.839423 134846 Rõuge vald 28316 6500007-1Ahja 58.20733427.074293 28316 Ahja vald 5546 34401-1 Ahju 59.61362425.774736 5546 Kuusalu vald 5547 34402-1 Ahju 59.61337225.774811 5547 Kuusalu vald 25118 8400009-1Ahjupera 58.55229125.945328 25118 Kolga-Jaani vald 25119 8400010-1Ahjupera 58.55261525.945207 25119 Kolga-Jaani vald 28990 5700003-1Ahli 58.85497323.535581 28990 Ridala vald 28831 4400011-1Ahtme güm59.32356927.429653 28831 Kohtla-Järve linn 28832 4400012-1Ahtme güm59.32323427
Luulekeel oli tavalugejale keeruline. Sõnad mulje, võigas, võluma, luide, ulgumeri, hääbuma jt. Murelane, vedurjas, sinkuma, muhetama, kanane, õletama, lakk, uisusaun. Nimetatakse ka saartelaulikuks- rand, kadakad, meri, luited. 1908-,,Villem Grünthali laulud" 1914- ,,Kauged rannad" 1924- regivärsis lugu ,,Toomas ja Mai" 1927-,,Tuules ja rannas" Tegeles rahvalauludega. Kasutas regivärssi. Kõik aastaajad olid esindatud. Friedebert Tuglas 1886-1971 Sündinud Tartus Ahja mõisas. Õppinud Maaritsa vene kihelkonnakoolis, Uderna ministeeriumikoolis ning Tartu linnakoolis. Esimene teos ,,Siil". Peale linnakooli asus õppima Treffneri gümnaasiumisse, kuid katkestas õpingud. 1905 vangistati Tallinnas. 17.veebruar 1906 vabanes. Ta oli prosaist, kriitik, tõlkija, kirjanduselu organisaator. 1906-1917 elas põhiliselt soomes paguluses. 1909 sai Tuglas tema kirjanikunimeks ning 1923 ka tema kodanikunimeks. Pagulusaastatel reisis ta sõprade dokumentidega
Näkk on meelitanud ka ilusa lauluga. Võib esineda ka prahina vee peal. Näkil on mustad hambad, ta näitab ennast harva. Kaks kõige sagedamini esinevat esinemisvormi on hall hobune ja vana mees. Järvedega seotud pärimustes on näkk kuri, merega seotud pärimustes aga vastupidi (Mereema tütar otsib endale meest). Näkk (kinnijäänud surnu) on niikaua seal, kuni ta kellegi teise enda asemele saab. Pühajärv, Emajõgi, Pühajõgi (Võhandu), Emujärv, Ahijärv, Ahja jõgi, Ahioja – nendes võib näkke kõige enam kohata. Kõige suurema tõenäosusega ilmutab ennast jaanipäeval. Tõrjemaagia - näkile kaku andmine, sülitatakse kivi peale ja visatakse vette. Mitmed sukad jalga. VEERAHVAS, MERERAHVAS – arvatakse et elu seal all on samasugune nagu meil. Neil on omad kirikud, talud jne. Rõhutatakse, et nende elu seal on uhkem. Asukad on inimesekujulised. Abielu mererahvaga on ebapüsiv, sest lõpuks tahavad nad vette tagasi minna
Juustulaud Juustulaua võib katta mistahes piduliku sündmuse puhul.See on saanud viimaste aastate suurmoeks. Juustulaud võib olla kaetud nagu rootsi laud või nagu fursettlaud.Esimesel juhul kaetakse eraldi söögilaud,teisel juhul moodustatakse istumisnurgad või paigutatakse ruumi üksikuid toole eakate ja puudega külaliste tarvis.Suupisteid ja jooke (või mõlemaid) võib pakkuda ka teenindajate kandikult. Olenevalt sellest,kuidas laud lahendatakse,valitakse lauale suupisted. Juustulaua võib katta toitlustusfirmas,hotellis,rongis,ametiasutuses,õppeasutuses,firmas,kodus,talveaias,terassil, paviljonis,aias ja pargis. Vatuvõtu juustulauaga võib korraldada järgmistel puhkudel: -firma asutamise puhul korraldatav vastuvõtt -firma aastapäevapidu -firma toote või teenuse tähtpäev -firma,selle toote või teenuse presentatsioon -toodete või ürituste reklaamkampaania -riiklike tähtpäevade puhul korraldatav vastu...
Novell ,,Inimese vari" näitab inimese kannatusi sõja ajal. · ,,Hingede rändamine", mille novellides võib leida idamaise usufilosoofia mõju (taassünd), samas on nad pessimistlikud. Need omadused väljenduvad juba avanovellis ,,Androgüüni päev", mis äratas tähelepanu oma mängulisusega. Uusrealism: romaan ,,Väike Illimar", peategelaseks poiss kelle prototüübiks peetakse autorit ennast, paljuski põhineb see raamat kirjaniku mälestusel Ahja mõisast. Seetõttu on ta vastandiks eelnevatele teostele oma positiivsusega. Tuglas tõi eesti kirjandusse kunstilise reisikirja. ,,Teekond Hispaania". Kirjutas lisaks memuaare ja lühikesi proosapalu: marginaale. · Uus romantism eesti kirjanduses (looming kuidas kajastub, Suits, Enno, Ridala, Tuglas, Under, Gailit) · Siuru ja Tarapita roll 20saj alguses (kuulusid, mis tegid, muutsid, oluline) Siuru Kuulusid-Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu
· Veestik o Pühajärv keskmine sümboljärv Väikese Emajõe algus o Ürgorgudes aheljärvestikud Piigandi-Jõksi_Kooraste, Vidrike-Kooraste, Urvaste o Rohkem järvi kõrgustiku idaosas Päidla ja Nõuni järved · Vooluveed o Suur ja ebaühtlane lang ülemjooksul o Jõed seotud ürgorgudega o Veelahmeala o Elva, Porijõgi, Ahja, Pühajõgi · Asustus o Valdab hajaasustus o Otepää linn kui talispordikeskus (suhteliselt pikk lumikate) o Üks ajaloolistest Ugandi maakonna keskustest Karula kõrgustik · Kujunenud jääaja lõpul piki Võrtsjärve ja Võru-Hargla nõgu kulgenud liustikuvoolude otsimiste ning servimiste settekuhjatiste kompleksina · Maastikule annavad omapära ümara ja korrapärase põhikujuga järsunõlvalised
Tema stiil muutus eriti detaili- ja edasiluuletuse tähendust ja meeleolu. On Ridalal pildirikkaks. Kolmandal loominguperioodil, mille väga viljakaks kujunenud regivärsivormeline esindavaim teos on romaan "Väike Illimar"(1937), lüroeepika, mis algab poeemiga "Merineitsit" ja pöördus Tuglas uuesti realistliku kujutamislaadi mille suurteos on eeposmõõtmeline "Toomas ja juurde. Teose kirjutamisel toetus autor Ahja Mai"(naisetapjast mehest, mehetapjast naisest, mõisast pärinevaile lapsepõlvemälestustele, mille kuldnaisest, kalmuneiust)Sisaldab see ka Ridala miljööd ja inimesi kujutatakse viieaastase enda värsse, mis näitavad autori asjatundlikkust ja poisikese silmade läbi nähtuna. Tuglast võib head sisseelamist vana rahvalaulu maailma. tinglikult pidada ühe eesti kirjanduskriitilise
Pealiskorra kivimites võime vahel näha Vanaaegkonna (Paleosoikumi) veeorganismide jäänuseid, seda eriti Ordoviitsiumi ja Siluri lubjakivikihtides. Vanimaid pealiskorra kivimeid, mis Eestis paljandub, on Kambriumi ajastu sinisavi, mida võime näha paekalda järsakutel, näiteks Sakas Ida-Virus. Sinisavi kihtidel lasuvad Kambriumi ja Ordoviitsiumi liivakivid ja neil omakorda lubjakivid. Lõuna-Eestis moodustavad Devoni liivakivikihid mitmes jõeorus kauneid paljandeid: Taevaskojad Ahja jõe ürgorus, Kalmistu paljand Tartus Emajõe ürgorus, Võhandu ja Piusa liivakivipaljandid jt. Eesti äärmises kagunurgas on taas näha lubjakivipal-jandeid, ilmekaim neist Kalkahju paljand Peetri jõe ääres Võru maakonnas. Võrumaal esineb pealiskorras lisaks liivakivile ka savi. Devoni ajastu setete punakas värvus on tingitud kivimite rauasisaldusest. Samuti on punakad Lõuna-Eesti mullad, mis lasuvad otse pealiskorral. Huvitav
1/12/2015 940 8 7520 1/20/2015 530 5 2650 1/25/2015 420 7 2940 2/1/2015 240 31 16315 keskmine jääk 526.29 eurot PÄRNU MAAKOND PÕLVA MAAKOND Omavalitsus Elanike arv Omavalitsus ARE VALD 1289 AHJA VALD AUDRU VALD 5508 KANEPI VALD HALINGA VALD 3193 KÕLLESTE VALD HÄÄDEMEESTE VALD 2863 LAHEDA VALD KIHNU VALD 727 MIKITAMÄE VALD KOONGA VALD 1232 MOOSTE VALD LAVASSAARE VALD 528 ORAVA VALD PAIKUSE VALD 3942 PÕLVA VALD
matkad, maastikumängud, arvutimängud, sport- Tori vald 86801 Pärnumaa likud üritused, lauluvõistlused, viktoriinid, lille- Tel 44 74 038; 55 64 68 74 seaded, veemängud, asfaldijoonistused, graffitid, [email protected] filmide vaatamine jne. Tiia Lindmaa 37 Noortelaagrite sisuline tegevus VALGEMETSA NOORTELAAGER Põlvamaal Ahja jõe kaldal asuv Valgemetsa Nagu ikka kulmineerusid tänavugi laagrivahetustes Noortelaager oli tänavu võõrustajaks 748 noo- kired Rammumehe-konkursi ja Metsapiiga vali- rukile. Laagris osalesid põhiliselt 714-aastased miste ajal. Ahja jõel sõideti taas parvlaev "Lonniga". lapsed, kuid oli ka erandeid, kus isegi 6-aastased Parimad ja aktiivseimad laagrilised said auhinnaks said esimese laagrikogemuse
loomad tappa, müüa, millised sõiduloomadeks kasvatada. Põdrapullid on juba vihased ja algab võitlus elu ja surma peale, seda vaatavad pealt karjused, tänu sellele oskavad nad öelda milline loom jätta elama ja milline ruunata. Loomad kaklevad päris tõsiselt ja pikka aega nii, et veri lendab. Keegi ei oska valida kumma looma poolt olla võiks. Viimaks aga langeb üks pullidest ja teine viiakse minema. Viimaks jõuab kätte see päev mil Jürga Lassile kojas tuleb. Ahja ette on rakendatud kolm põtra, igaühe küljes kelluke, Jürga peab tegema kolm ringi ümber Lassi telgi, aga sõites nende telgi ette ei ole Lassit, ema ega isa seal. Ainult teised elanikud. Nüüd sai Jürga aru, et kojad olid tagasi lükatud. Ta viis oma põdrad Ekke Moori telgi ette ja läheb ise minema. Nüüd hüppab Ekke Moori telki Lassi, kes oli päris elevil sellepärast, et Jürga ta juures käis. Ekke küsis siis, et miks sa siis talle naiseks ei läinud
Põdrapullid on juba vihased ja algab võitlus elu ja surma peale, seda vaatavad pealt karjused, tänu sellele oskavad nad öelda milline loom jätta elama ja milline ruunata. Loomad kaklevad päris tõsiselt ja pikka aega nii, et veri lendab. Keegi ei oska valida kumma looma poolt olla võiks. Viimaks aga langeb üks pullidest ja teine viiakse minema. Viimaks jõuab kätte see päev mil Jürga Lassile kojas tuleb. Ahja ette on rakendatud kolm põtra, igaühe küljes kelluke, Jürga peab tegema kolm ringi ümber Lassi telgi, aga sõites nende telgi ette ei ole Lassit, ema ega isa seal. Ainult teised elanikud. Nüüd sai Jürga aru, et kojad olid tagasi lükatud. Ta viis oma põdrad Ekke Moori telgi ette ja läheb ise minema. Nüüd hüppab Ekke Moori telki Lassi, kes oli päris elevil sellepärast, et Jürga ta juures käis. Ekke küsis siis, et miks sa siis talle naiseks ei läinud
Funktsioonid: säilitamine, kaitsmine, taastamine, uurimine ja tutvustamine. Lahemaa Karula Soomaa Vilsandi Matsalu Kaitsealad – Looduskaitseala (LKA): Alam-Pedja LKA, Endla LKA, Nigula LKA Väärtused: loodus (liigid ja elupaigad/kasvukohad). Funktsioonid: säilitamine, kaitsmine, taastamine, uurimine ja tutvustamine. Kaitsealad – Maastikukaitseala (MKA): (Meenikunno MKA,Viljandi MKA, Ahja jõe ürgoru MKA) Väärtus: maastik. Funktsioonid: säilitamine, kaitsmine, uurimine, tutvustamine ja kasutamise reguleerimine. Looduspark : Haanja, Otepää, Naissaare, Osmussaare, Saarjärve, Lood. 18 Erijuhud: park, arboreetum ja puistu.(nt Toomemäe park Tartus) 2. Hoiuala: Elupaikade/kasvukohtade ja liikide soodsa seisundi tagamine
"De Profundis" 1992 eesti keelde Lauri Leesi. Sügav pihtimus suhtest Douglasega. Kirjutas vanglas. 1890 "Dorian Gray portree" Dorian kui Wilde ise elumaitsmises, Basil kunstimaitsmises, Henry filosofeerimises. Tähtis mõjutaja on kunst, mitte elu ega loodus- peaosa etendab portree. Teos võeti halvasti vastu, kasutati Wilde vastu kohtus. 27. Friedebert Tuglas (1886-1971) teda nimetatakse kirjanduspaavstiks. Kodanimunimi Wriedebert Mihkelson. Sündis Ahja mõisas Tartumaal. Isa oli töömees. Käis Uduvere koolis, pärast Hugo Treffneri gümnaasiumis, mille jättis pooleli. Hakkab tegelema revolutsioonilise tegevusega. Oli paar kuud Toompeal vanglas, kus kirjutas värsspoeemi "Meri".1906-17 oli paguluses, põhiliselt Soomes, aga ka mujal. Tagasi tulles asus elama Tartusse. Abiellus Eloga (kirjutas päevikut). 1944 lähevad elama Tallinnasse Kadriorgu. Saatus kujuneb vastuoluliseks
Verine kodusõda, rahvahulkade kannatused panid poetessi kannatama koos kannatajatega. Seetõttu jäi Underi naiselik luule kaasatundvaks, siiraks, kuid jõuetuks. Ja jälle vaibuvad kõik verejoad, ja kokku kasvab murtud jalg ja käsi ja üles ehitetaks´ mahakistud kojad. Friedebert Tuglas Friedebert Tuglas (kodanikunimega Mihkelson) sündis 2. III 1886 Tartumaal Ahja mõisas, õppis Tartus linnakoolis ja Hugo Treffneri gümnaasiumis. Revolutsioonisündmustest osavõtu pärast oli lühemat aega vangis. Aastatel 1906 1917 oli maapaos, viibides Soomes, Pariisis ja teistes Lääne- Euroopa linnades. Alates 1917. aastast võttis aktiivselt osa kirjanduselust, toimetas kirjanduslikke ajakirju, oli korduvalt Eesti Kirjanikkude Liidu esimees, ajakirja "Looming" esimene toimetaja, Eesti
DEVON, D, (410-355 miljonit aastat tagasi) Euroopas ka nimetusega Old Red, sest settis väga palju punast liivakivi. Maismaataimedest palju psilofüüte, sõnajalgu, osjasid. Loomadest olid hulkraksed putukad ja kahepaiksed. Selgroogsetest olid kopskalad, vihtuimsed (neist said tõenäoliselt esimesed neljajalgsed), lõuakad, rüükalad, esimesed tõelised haid. Eesti oli sel ajal ekvaatoril delta alana. Kivimid Lõuna-Eestis (Pärnu-Mustvee joonest lõuna pool). Ahja, Võhandu, Piusa jõe alad, kallaste paljandid. Väike nurk kagu-Eestis on karbonaatne (ülem-devon). Devonis on oluline ka savi. Devoni lõpuks tõusis Eesti ala mere pinnale, edaspidisest ajast pole setteid säilinud. Eestis Piusa klaasiliiv ja rasksulav savi KARBON, C, (355-298 miljonit aastat tagasi) lõunapoolkeral oli sel ajal hiiglaslik Gondvana manner ja seal oli ulatuslik jäätumine. See põhjustas mere alanemist. Taimedest olid hiidosjad, kollad
3. Milles seisneb ootamatu lõpplahendus ehk puänt? ema saab teada, et haiglas polnud pojal midagi rasket viga. Et suured vigastused oli ta saanud mujalt. Ema mõtles, keda ta on oodanud, armastanud, matnud. 4. Mis juhtus selles novellis? (püüa ühe lühikese lausega vastuses kokku võtta novelli sisu) peale sõda jääb inimesest alles vaid vari. On kujutis ja keha, aga pole enam inimlikkust, sisu. Friedebert Tuglas (1886 - 1971) Sündinud Lõuna-Eestis Ahja mõisas. Vanemad mõisateenistujad. Sai hea hariduse. Läks Hugo Treffneri gümnaasiumisse õppima, aga kuna ta oli uuenduslike vaadetega, siis jäi see tal pooleli. 1905 toimus üle Eestiline mässude laine, tsaari võimu vastu ja lõppes mõisate põletamisega. Tuglas oli sotsialistlike vaadetega (vasak), nõudis võrdsust. Ülestõusud suruti igal pool veriselt maha. Tuglas käis mööda maad üleskutsujana, kutsus mässama. Peale mässu põgenes Eestist, veetis mõned kuud Toompea vanglas
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K12KÕ Karina Tjusina TOIDUKAUBAD Õpimapp Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 05.06.13 SISUKORD SISSEJUHATUS Tooted ja nende sisu. Kirjeldab ettevalmistamiseks ja hoidmiseks. Tootjad ja uusi funktsioone tootmises. Huvitav artikkel umbes tootmist ja tootjaid. Ülaltoodud näited kuumtöödeldud tooted erinevates riikides. Ajalugu tooted, kuidas luua ja kus kasutada. Väljenda oma arvamust mõned faktid ja järeldused. 1 TOIDUKAUBAD 1.1 Sool Esimesed teadaolevad andmed soola tootmisest on umbes 4000 eKr Egiptuses, Roomas ja Kreekas Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19-ndal sajandil Sool on maakeral väga laialt levinud leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas Soola lei...
erilist paika üksikobjektina, ent selle püsimise tagab kaitseala, millel ta asub. Näiteks Suur ja Väike Taevaskoda Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal, Kaali meteoriidikraater Kaali maastikukaitsealal, Sopa allikas Endla looduskaitsealal.
vooluhulk ning seejärel kõigi nende 30-päeva-keskmiste vooluhulkade keskmine väärtus. Neist väärtustest koostatakse siis tõenäosuskõver ning sellelt võetakse soovitud tõenäosusega vooluhulk. Miinimumvooluhulgad esinevad jõgedes siis, kui jõed toituvad ainult põhjaveest. Eesti jõgedes on kaks veevaest perioodi – suvine ja talvine. Enamasti on vett kõige vähem suvel, kuigi on ka erandeid: Narva ja Ahja jõgi, mõned karstijõed ning Endla soostiku jõed, kus talvine miinimum on väiksem. Sanitaarvooluhulk – ökoloogiliselt vajalik minimaalne vooluhulk, mis peab jääma jõkke, et tagada jõe kui ökosüsteemi toimivus. Sanitaarvooluhulk on jäävaba perioodi (maist oktoobrini) 95% ületustõenäosusega kuu keskmine miinimumvooluhulk. Eestis on praegu kasutusel sanitaarvooluhulk, mis on kehtestatud keskkonnaministri määrusega nr 39 „Nõuded
- Järvest voolab välja- Emajõgi - Järve pindala-270,7 km² - Suurim pikkus- 35 km - Suurim laius kuni -15 km - Keskmine sügavus-2,8 m - Suurim sügavus- 6 m SUUR-EMAJÕGI: Lähe-Võrtsjärv Suubub- Praagal Peipsi järve Valgla riigid- Eesti, Läti Valgla pindala-9740 km² Pikkus-100 km Jõe langus - 3,6 m Jõe lang- 0,03 m/km Jõe vooluhulk-70,1 m³/s Parempoolsed lisajõed Kavilda jõgi, Elva jõgi, Ilmatsalu jõgi, Porijõgi, Mudajõgi, Luutsna jõgi, Ahja jõgi ja Agali jõgi, Mõra jõgi Vasakpoolsed lisajõed Pedja jõgi, Laeva jõgi, Amme jõgi ja Koosa jõgi 1.5 EESTI MUSTSED JA AJALOOLISED VEESÕIDUKID Meie esivanemate veesõidukite kohta viitavad naaberrahvaste leiud. 1.Ruhi-(rump,ruup,mold) künataoline ühest puust (puutüvest harilikult haavast õõnestatud väheldane paat.Kasutusel 3000-5000 aastat tagasi Leitud Lätist Sarnate rabast mitmeid paate (L-4 mB-0,5 m,haavast ja paplist,suuremad L - 8m tammest,aerud 1,5 m
See on kõik füüsiline, käegakatsutav kraam nagu juhtmed, töösagedus, pinged, topograafia, mis kaablid on kasutusel jne. Trololo kiht Andmeedastus kõige algelisemal viisil. Üldnimetus on “Tra ma ei viitsi” ja selle alakihid on (nh trummipõrin) “ema” ja “padrunid”. Info edastatakse diileri kaudu (aga ta peab nunnu olema ja sierraga sõitma sest mdea midagi muud vist ei eksisteeri, ahja kasse võiks ka olla), kes suhtleb füüsilisest kihist (konspekti lugesid w? gg) kõrgematega. Ja nhh ta üldse selline kiht, millega tegelikult pole väga muud teha, kui Pirso lotr.txt jagada. Väga äge! (Katsu vaid Arrak kustutada midagi) Pakett liigub kihtidest 7 - 1, jõuab ruuterini, kus ta harutatakse lahti võrgukihi tasameni (marsruuterid töötavad IP aadressidega) ja tehakse marsruutimisotsus ja saadetakse edasi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
