m¨argitakse . on peidetud koht, kus mitme ohverdusn~ouga / ¡ Koosneb u ¨lal sooritati palvetamisi, m¨argid £195 ¢ja all, kus m¨argib () t¨ ahistavad vasta- m¨ uu¨riga u ¨mbritsetud lin- vaid palves~onu. Hiljem on na. t¨ahendab selle lin- t¨ahendus profaneerunud. na allutamiseks suuna- tud r¨ unnakut . on / ¡ H¨ a¨aldusosutiks , esi-
administratsiooni poolt kehtestatud normide suhtes. Mida pikemaks ajaks on norm ette nähtud ja mida laiem on tema reguleerimise valdkond, seda raskem on normi toimet täpselt prognoosida. Oluline on normi optimaalse abstraktsuse tagamine. Liiga üldised normid nõuavad täiendavat tõlgendamist ja toovad kaasa haldusorganite "omal äranägemisel" tegutsemise valdkonna mitteotstarbeka laienemise, mis omakorda võib viia võimu kuritarvitamisele. Liiga kasuistlikud normid aga ahistavad avaliku administratsiooni tegevust (ei ole võimalik ette näha kõiki üksikjuhtumeid, mida norm peaks reguleerima). Ka optimaalse abstraktsusega normi rakendamisel konkreetsele üksikjuhule tekib administratsioonile nn. vaba ruum normi konkretiseerimiseks. Neis piires tegutseb administratsioon omal äranägemisel. See ei ole vastuolus õigusriigi põhimõtetega. Neljanda elemendina võib välja tuua proportsionaalsuse. Proportsionaalsus tähendab, et
administratsiooni poolt kehtestatud normide suhtes. Mida pikemaks ajaks on norm ette nähtud ja mida laiem on tema reguleerimise valdkond, seda raskem on normi toimet täpselt prognoosida. Oluline on normi optimaalse abstraktsuse tagamine. Liiga üldised normid nõuavad täiendavat tõlgendamist ja toovad kaasa haldusorganite "omal äranägemisel" tegutsemise valdkonna mitteotstarbeka laienemise, mis omakorda võib viia võimu kuritarvitamisele. Liiga kasuistlikud normid aga ahistavad avaliku administratsiooni tegevust (ei ole võimalik ette näha kõiki üksikjuhtumeid, mida norm peaks reguleerima). Ka optimaalse abstraktsusega normi rakendamisel konkreetsele üksikjuhule tekib administratsioonile nn. vaba ruum normi konkretiseerimiseks. Neis piires tegutseb administratsioon omal äranägemisel. See ei ole vastuolus õigusriigi põhimõtetega. Neljanda elemendina võib välja tuua proportsionaalsuse. Proportsionaalsus tähendab, et
V¨aike kanji s˜onastik Vastavalt “Nihongo shoho” m¨argij¨arjestusele Indrek Pehk 31. oktoober 2001. a. ¨ OKE LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO チュウ〔音〕 あ た る〔訓〕 う ち〔訓〕 な 中 か〔訓〕 4 11 38 1 卜文 卜文 ✄ きかん ぐんき ✂象形 ✁S˜ojav¨ae lipuvarda 旗竿 kujutis 軍旗, luu- ja pronkskirjas on n¨aiteid, kus lipu u¨ lal ja all on kujutatud o˜ huvoolus liikuvaid linte nagu viirlipul ふきながし さい 吹流.〔説文〕toob seose manan˜ouga 口, mis ei pea paika, 中 asemel on manan˜ouga し じ seotud hoopis ...
YMM3731 Matemaatiline analu¨u¨s I 2007/08 ~o.-a. su¨gissemestril 3,5 AP 4 2-0-2 E S Dots. Lembit Pallas TTU¨ Matemaatikainstituut V-404, tel. 6203056 e-post: [email protected] K¨asitletavad teemad on toodud punktide kaupa. Neid punkte tuleb vaadelda ka kui kollokviumide ja eksami teooriak¨ usimusi. 1. Funktsiooni m~oiste ja esitusviisid 2. Funktsioonide liigitamine (paaris- ja paaritud funktsioonid, perioodilised funktsioo- nid, kasvavad ja kahanevad funktsioonid) 3. P¨o¨ordfunktsioon 4. Liitfunktsioon 5. Jada piirv¨aa¨rtus 6. Funktsiooni piirv¨aa¨rtus ¨ 7. Uhepoolsed piirv¨aa¨rtused 8. L~opmatult kasvavad ja l~opmatult kahanevad suurused 9. Piirv¨a¨artusteoreemid 10. L~opmatult kahanevate suuruste v~ordlemine 11. Funktsiooni pidevuse m~oiste. Tarvilik ja piisav tingimus funktsiooni pidevuseks 12. Elementaarfu...