Luulekogud Talviku eluajal ilmus temalt kaks luulekogu "Palavik" (1934) ja "Kohtupäev" (1937) Esikkogus "Palavik" esitatakse rohkesti palavikulisi, haiglasi, joobnud- hõngulisi nägemusi.Teos peegeldab kaost ja selginemist üksikinimeses. "Kohtupäevas" valitseb ajakriitiline luule.Ta ennustab seal saabuvat ränka aega ning senise usu proovilepanekut. Ühesõnaga keskendus Talviku luule vaimuinimese tõeotsingutele ja heitlusele ahistava ümbrusega, luule oli napisõnaline ja klassikaliselt vormitäpne. Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Heiti_Talvik http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/heititalvik.htm Annus, E. 20.sajandi 1 poole Eesti kirjandus. Tln: Koolibri, 2006
suhtusid pilklikult tõusikutesse. Põhimõtteks ärritada kodanlast. -väärtus: armastusluule viimine uuele tasemele, muutis kirjanduse populaarseks, sai välja anda rahapuuduse tõttu seisma jäänud teoseid, edendas raamatukunsti, murdeluule, kasutas uuenduslikku keelt, tõstis eesti luule uutesse kõrgustesse. Ekspressionism: 20 saj alguse kirjandus-ja kunstivool, ühendas kirjanikke, kes protestisid inimest ahistava poliitilise korra vastu, kuid kelle protest oli ühendatud utoopiaga. Omane on ebamäärane katastroofi eelaimus, sõjavastane protest, hirm ja ahastus inimese tuleviku pärast. Eestis-Johannes Semper, Marie Under,Henrik Visnapuu. A.H. Tammsaare: -1878-1940 -sündis albu vallas vetepere külas -romaanid: kõrboja peremees, tõde ja õigus I-V, põrgupõhja uus vanapagan, elu ja armastus, ma armastan sakslast.
Luulekogu ,,Sonetid"(1917), "Eelõitseng" (1918), "Sinine puri" (1918). Nakatav eluküllus, looduslüürika, erakordne pildi-ja värviküllus, armastus ja looduslüürika ainuvalitsemine, intiimelamuste edasiandmine, puuduvad ajastu sündmuste käsitlused. "Sinine terrass", "Valge värav" II loominguperiood 1919-1923 Ekspressionislik ajaluule EKSPRESSIONISM-20.sajandi kirjandus ja kunstivool Euroopas. Seadis esikohale inimese ja ühiskonna probleemid, protestiti inimest ahistava poliitilise korra vastu, sõja vastu. Paljudes teostes oli tunda hirmu, ahastust, katastroofi eelaimust. "Verivalla" (1920), "Pärisosa" (1923) Positiivne looduslüürika asendub rõhuva mure, lootusetuse ja hävingumeeleoludega. "Mardus", "Laatsarused" III loominguperiood 1923-1935 Tähistab Underi vaimset avardumist ja küpsemist. Jõudis oma looming kõrgaega. "Hääl varjust" (1927), "Rõõm ühest ilusast päevast", "Sõit hommikusse" (luuletus), "Agulis"
must värv lootuste purunemise sümbol jne. • Väljendusvorm eelkõige luules SÜMBOLISMI ESINDAJAD KIRJANDUSES • F. Tuglas • P. Verlaine • E. Enno IMPRESSIONISM • Väliste muljete ja hetkemeeleolude väljendamine • Teoste tegelaste mõtte- ja tundemaailma varjundid • Kergus IMPRESSIONISMI ESINDAJAD KIRJANDUSES • F. Tuglas • A. H. Tammsaare EKSPRESSIONISM (20.saj algus) • Esiplaanil inimese sisemaailm, hetkemeeleolud, tunded ja tõekspidamised • Protest inimest ahistava kodanliku ühiskonna vastu • Isikuvabaduse idee • Ilmekus, hoogsus • Suurlinna elu ja pahed EKSPRESSIONISMI ESINDAJAD KIRJANDUSES • M. Under • F. Kafka FUTURISM (20.saj I veerand) • Varasema kunsti ja elukorralduse eitus • Suurlinliku elulaadi, masinate, vabrikute ülistamine • Sõja, vägivalla, liikumise ja jõu ülistamine • Keelereeglite eiramine FUTURISMI ESINDAJAD KIRJANDUSES • V. Majakovski • A. Kivikas TÄNAN VAATAMAST!
mail 1911. Tema enda palvel maeti ta tütre kõrvale väljaspool Viini. 5 LOOMING Gustav Mahlerit peetakse üheks andekamaks sümfoonia heliloojaks. Kuigi ei saanud ta osa populaarsusest oma eluajal, kuid tema anded interpretiivse artistina helilooja poodiumil teenisid temale palju aumärke ja prestiisheid ülesandeid muusika direktorina kuulsatele orkestritele. Pidevad konfliktid domineeriva ja ahistava isa ja nõrga ema vahel aitasid vormida Mahleri kompositsiooni stiili, mis tihtipeale peegeldab võitlust headuse ja kurjuse, kurbuse ja rõõmsameelsuse, tugevuse ja nõrkuse vahel. Mahleri kogulooming koosneb kahest: sümfooniad ja laulud. Peale üheksa nummerdatud sümfoonia, on Mahleri peamised teosed veel laulutsüklid Lieder eines fahrenden Gesellen ehk Lugusid rännumehest ja Kindertotenlieder ehk Lugusid laste surmadest ja Das Lied von der Erde ehk Lugusid Maast.
Impressionism avaldus kirjanduses 18801910 prantsuse ja saksa kultuurkonnas. Iseloomulik on kunstilise kujundi detaili ja värvirohkus, lüüriline ja passiivne tundetoon, meeleolukus ja nüansirikkus. 15. Ekspressionism - 20. sajandi alguses maalikunstis tekkinud ning muudesse kunstiliikidesse tunginud vool. Esikohal on kunstniku enda mõtte ja elamuste väljendamine, protest inimest ahistava ühiskondliku elukorralduse vastu, rõhutatakse inimeste ühtekuuluvust, omapärast sotsiaaleetilist inimlikkust. Kirjandusse jõudis saksa luule kaudu enne I maailmasõda. Ekspressionistlikule luulele on omased jõulised, eksalteeritud ja fantaasiarikkad kujundid, agiteeriv, retooriline paatos, mille läbi kujutatakse õuduste haardes oleva inimese elamusi. 16. Ajaluule - väljendas suhet aja ning ühiskonna probleemidega. Tekkis 1920 paiku
kärsitu aja kujund: ,,Aeg kärsik on, aeg nelju a'ab." Nii oli Siuru luulel seos ka oma ajaga, ehkki kaudne. Ajaluule: Otsesemalt väljendas suhet aja ning ühiskonna probleemide ga 1920. aasta paiku tekkinud ajaluule, 1920. aastate alguse eesti luule silmatorkav suund, mis järgis kindlat voolu ja stiili. Ajaluulele (või ajalauludele) andsid nimetuse eelkõige luuletajad ise. Aja ja nimelt ahistava aja! kujund esines paljude autorite loomingus ning sageli lausa luuletuse pealkirjas. Johannes Semper kõneles ,,aja lingudest, mis inimese virutavad / vastu tuleviku haigutavaid lõugu" (luuletus ,,Julmal ajal"). Johannes Barbarus kirjutas aja verisest näost ja veristest jalgadest, mis inimest tallavad (luuletused ,,Introduktsioon" ja ,,Laul enesest 1"), Jaan Kärner aga ajast-süüfi lisest, mis uuristab aju (,,Haigel ajal").
Kõik see eraldas Pillet ümbritsevatest ja tegi temast eraku inimeste seas. Tahtmine olla tema ise, olla sõltumatu ja otsustada ise oma tegude üle oli üheks määrajaks tema edaspidisele elukäigule. Olles näiliselt aktiivne ümbruskondlikus elus, jäi ta ikka suletuks oma maailma. Eriti ei avanud ta end kellelegi, nõrkusehetkedel lubas ta endale südamepuistamist juhututtavatele. Olles läbi elanud ahistava lapsepõlve, ebaõnnestunud abielu, mille tagajärjel kaotati ka emaõigused, traagilise kooselu Andreasega, suutis ta end maksma panna alles kinnipidamiskohas. Tema varjul olnud liidriomadused tulid ilmsiks alles siis, kui ta oli ühiskonnast isoleeritud. Vanglas suutis ta end maksma ja kätte võidelda autoriteedi tiitli kaasvangide seas. Tavaliselt inimesed murduvad vanglas ja lähevad kaasa sealse maailma reeglitega
Mees=torpeedopaat ja naine=ankur.Nimisõnale järgnes nimisõna.Kasutati hüüdlauseid NT:edasi võitlusse.Lühikesed laused,valitses sõjalembus.Vladimir Maiakovski"Teile","Kuulake".Impressionism-vahelduvate meeleolude ja muljete avaldamine,detailsus, värvi-ja valgusvarjundid, lüüriline alatoon,alati subjektiivne,tegelease hingeelu seostatakse miljööga.Villem Ridala"Talvine õhtu","Kevade tunne","Luiged". Ekspressionism-20.saj.alguse kirjandus-ja kunstivool,kes protesteerisid ühiskonda ahistava korra vastu.Loomingus esikohal sõjavastane protest,katastroofi eelaimdus,mõtisklus inimkonna ja maailma tuleviku üle.Nad olid suurlinliku närvilise elurütmi vastu.Pärit Saksamaalt,Berliinist.1.Kirjanduskeskne ekspressionism 1910-I MS algus.2.Hilisekspressionism I MS-1920-ndate keskpaik.1.Traagiline elutunnetus, kanud katastroofi eelaimdus,sünged ja võikad elupildid,kritiseeritakse ühiskonda ja valitsevaid olusid,masendavad pildid sõjast,lahinguväljast,suurlinnast,
Heiti Talvik ,,Legendaarne" Tartu 2012 Eellugu Heiti Talvik on oma lühikeseks jäänud elu jooksul kirjutanud kaks luulekogu ,,Palavik" ja ,,Kohtupäev". Ta oli koos oma naise, Betti Alveriga, arbujate rühma kõige esindavam luuletaja. Talvikul on väga palju luuletusi, mis lõpliku kuju saavad pika aja jooksul. Huvi luule vastu ärkas alles keskkoolis. Juba viieteiskümneselt oli ta läbi lugenud hulganisti erinevate autorite loominguid, autoriteks olid näiteks Lev Tolstoi, Eduard Vilde, Dante ja Goethe. Koolipäevil võis tema luulest leida heroilisi ajalaule ning värsse Ilmutamisraamatu teemadel. 1923 lahkus ta ootamatult koolist, ning läks Kohtla-Järve põlevkivikaevandusse, kus ta oli eemaldunud tavapärasest keskkonnast. Kohtla-Järvel jõudis ta selgusele, et luuletamine on tema tõeline kutsumus. Sellest ajast algas Heiti Talviku pühendunud luuletamine. Tema luule väljendab suuri...
Suits, E.Enno, V.Ridala. nende looming järgis uusromantilist, eriti sümbolistlikku kujutuslaadi ning oli temaatiliselt mitmekülgne Siuru luules oli kesksel kohal armastus. Esile kerkisid Under, Visnapuu. Eesti sümbolistlikku luulet mõjutasid prantslane Baudelaire, , sakslane Rilke ja saksa kirjanik ja filosoof Friedrich Nietzsche. 1920nda aasta paiku tekkis ajaluule, mis väljendas suhet aja ning ühiskonna probleemidega. Aja nimelt ahistava aja kujund esines paljude autorite loomingus ning sageli lausa luuletuse pealkirjas. 1920ndate aastate ajaluule ei olnud üksnes otseselt päevakajaline. Kirjutatakse palju globaalse katastroofi teemal, räägitakse maailmalõpust. Maailma tabavale katastroofile vastandati maailmaparandamise püüe. Läbivaks kujundi võtteks oli hüperbool ehk kunstiline liialdus, millega nägemust võimendati. Lisaks hüperboolile iseloomustab ajaluulet rütmiline vaheldusrikkus
TALLINNA ÜLIKOOL PSÜHHOLOOGIA OSAKOND PEDOFIILIA Referaat Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2010 Sisukord Sisukord................................................................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................................................3 Seksturism......................................................................................................4 Perekonnaliikme seksuaalne ahistamine.........................................................4 Lowensteini tüpoloogia..............
saj alguses 20.saj luules etendasid suurt rolli ,,Noor-Eestis" aja autorid: G.Suits, E.Enno ja V.Ridala. Nende loomingi järgis uusromantilist, eriti sümbolistlikku kujutuslaadi ning oli temaatiliselt mitmekülgne. ,,Siuru" luules oli keskselkohal armastus. Esile kerkisid Under ja Visnapuu. Eesti sümbolistlikku luulet mõjutasid Baudelaine, Rilke, Friedrich Nietzsche. 1920.a. paiku tekkis ajaluule, mis väljendas suhet aja ja ühiskonna probleemidega. Aja nimelt ahistava aja-kujund esines paljude autorite loomingus ja sageli ka pealkirjas. 1920.aastate ajaluule ei olnud üksnes päevakajaline. Kirjutatakse globaalse katastroofi teemal. Räägitakse maailma lõpust.Maailma tabavale katastoofile vastandati maailma parandamise hüüe. Läbivaks kujundivõtteks oli hüperbool e kunstiline liialdus, millega nägemust võimendati. Lisaks hüperboolile iseloomustab ajaluulet rütmiline ajapikkus. Luuletuste värsiread pikenesid,
Sellised luuletused on näiteks ,,Legendaarne", ,,Simmanil" ja ,,Haud" [1]. Suuremat osa luulest iseloomustab rahulolematu mässumeelsus, kaootilisus ja hukkumis ekstaas, mida autor on kord väljendatud naturalistlike kujundite abil ning kord sümbiolistlikule luulele omaselt. Olemuselt on luule sünge ja meeleheitlik. Puuduvad lootus ja illusioonid. Talvik keskendub üksikinimesele, tema keha närbumisele, hingelisele kaosele, tõeotsingutele ja heitlusele ahistava ümbrusega. On trots ühiskonna ja enda vastu. Elamustena toonitatakse viha, kurjust, õelust , hirmu, õudu, ahistust, võikust ja ka jälkust. Talvik kaasas oma palavikuluulesse ka ekspressionistlikke kujundeid, mis annavad lugejale edasi eluängi, mille põhjuseks on oma võimetuse ja inimliku piiratuse tunnetamine. Kõik suur ja tähtis jääb inimesele kättesaamatuks. Sellele on iseloomulikud ka luuletuste pealkirjad. Näiteks ,,Pohmeluslikke mõlgutusi", ,,Laip
(Suits, Ernst Enno, Villem Ridala. Nende looming järgis uusromantilist eriti sümbolistlikku kujutluslaadi ning oli temaatiliselt mitmekülgne. Siuru luules oli kesksel kohal armastus, esile kerkisid Under ja Visnapuu. Eesti sümbolistlikku luulet mõjutasid prantslane Baudelaire, sakslane Rilke, saksa kirjanik ja filosoof Friedrich Nietzsche. 1920 aasta paiku tekkis ajaluule mis väljendas suhet aja ning ühiskonna probleemidega. Aja-nimelt ahistava aja-kujund esines paljude autorite loomingus ning sageli lausa luuletuse pealkirjas. 1920 aastate ajaluule ei olnud üksnes otseselt päevakajaline. Kirjutatakse palju globaalse katastroofi teemal, räägitakse maailma lõpust. Maailma tabavale katastroofile vastandati maailmaparandamise püüe. Läbivaks kujundivõtteks oli hüperbool ehk kunstiline liialdus millega nägemust võimendati. Lisaks hüperboolile iseloomustab ajaluulet rütmiline vaheldusrikkus
rühmitusega. Satiiriline alatoon oli omapärane kõigile seitsmele samanimelise ajakirja numbrile. Suve ringreisid oma loomingu tutvustamiseks. ,,Tarapita" lagunemise põhjustas majanduslikud raskused, ajakirja tiraaz ja raske keelepruuk. ,,Tarapita" jäi viimaseks kitsamakoosseisuliseks rühmituseks. Püüdis kirjandiku pilkesõna viia ühiskondlikku ellu. 20 saj alguse kirjandus- ja kunstivool, mis ühendas maailmavaatelt erinevaid kirjanikke, kes protestisid inimest ahistava poliitilise korra vastu, kuid kelle protest oli ühendatud utoopiaga. · M. Under elu ja looming (sonetti lähianalüüs) 1883-1980. üsna noorelt hakkas kirjutama luuletusi. Esimesed luuletused saksa keeles. Töötas lapsehoidja, müüja ja sekretärina. Mõnda aega elas Venemaal. Nõukogude võimu tulekuga lahkus Tallinnast Stockholmi, kus töötas teatrimuuseumi arhiivis. Avaldas mitmetele kirjandus- ja kulutuuritegelastele tugevat mõju- ja seda mitte ainult oma värssidega. Vilde
Kultuuritööstuse produktid on standardiseeritud, nad on loodud sama loogikaga, millele tugineb tootmistegevus. Tulemus on igavus. Nauding ei saa jätkuda pingutuseta, see tuuakse automaatselt kätte, seetõttu inimene ei arene. e. Massikultuuri publikule sisendatakse sellised ideaalid, mille teostamise võimalused hoiavad teda sotsiaalselt allasurutuna. Ainult juhus võib tühistada sellise ahistava hierarhia. (nt. prostituut abiellub miljonäriga. Või et inimene võidab lotoga. ) f. Reklaam on asendanud kunsti. Juhuslik romanss asendab armastuse. g. Massikultuur lämmatab kõrgkultuuri kuna kõrgkultuuri ei tirazeerita nii palju ja see ei jõua inimesteni, kes muidu võibolla hakkaks ka kõrgkultuuri tarbima. 51. Võrrelge Horkheimeri ja Adorno nägemust kõrg- ja massikultuurist Walter Benjamini seisukohtadega.
(tooge mõni näide: mis teoses milliseid müüte on kasutatud ja kuidas mõjutab see teose tähenduse kujunemist? Bulgakov meister ja margarita 8 käsku nagu piibli10 käsku. Veel kasutas-Piiblimüüdid, Kristuse müüt, Faustimüüt, kunstnikumüüt, argimüüt (nõukogude reaalsuse mütologiseerimine), hullumeelse kuju, femme fatale’i tõlgendusvõimalused Margareta tegelaskujus. -Bulgakovi ja “M ja M” kultuslik staatus tänapäeval. Bulgakov kui emblemaatiline ahistava totalitaarse režiimi all kannatav kirjanik, kes annab tunnistust on õigluse võidulepääsust ja kunsti igavikulisusest. -“M ja M” mütologiseerimise tasandid: parodeeriv ja pühalik eksisteerivad kõrvuti, üleminekute dünaamika, romaani keeletasand (nt. kuradiga seotud vandumine, millel romaanis on samas ka sõnasõnaline tähendus). Kas kirjanduslikus ümbertöötluses nende näidete põhjal kaotab müüt oma jõu või jääb see püsima?
Trivia. Ebavajalikud faktid eraelu kohta jne. see on muutunud on suureks ja oluliseks osaks sellest, millest inimesed üksteisega räägivad, oluliseks osaks kultuuritekstides, mida nad omavahel jagavad. · Oluline kultuuritööstuse osa on edumüüt ja juhus. Massikultuuri publikule sisendatakse sellised ideaalid, mille teostamine või võimalus teostada hoiab teda sotsiaalselt allasurutuna. Selle ahistava hierarhia aktsepteerimise hind on see, et sellest päästab välja juhus. Ainult juhus võib tühistada ahistava hierarhia. Teha tüdruk, koristaja, prostituut õnnelikuks, rikkaks. Juhus ei tühista edu müüti, ja selle hierarhilise saavutamise kanalit. Seda, et on olemas ainult üks viis edu saavutada, milleks on: võtta kehtiv hierarhia küsimusteta omaks. Ülespoole trügida ja rikastada võib ennast ennastsalgava tööga.
madala kutseoskusega madalalt tasustatav ja perspektiivitu töö (McJob). 32. Globaliseerumise vastaste klassifikatsioon Anarhistid, maoistid, kodutud, feministid, loomaõiguslased, antifasistid, anarhosündikalistid, anarhokommunistid, zapatistid, liberaalid, ametiühingud, kommunistid ning kõik teised radikaalsed ja vähem radikaalsed grupeeringud protesteerivad kärarikkalt globaliseerumise vastu. Või lihtsalt riigivõimu kui nende arvates inimest ahistava struktuuri vastu. Kõige lihtsam oleks selliseid demonstrante nimetada heast elust lolliks läinuteks või tähelepanu puuduse all kannatajateks. Kuid probleem on siiski tunduvalt komplitseeritum. Laias laastus esindavad demonstrandid kolme sorti ideesid. Keskkonnakaitsjad, kes leiavad, et valitsused teevad liiga vähe ja aeglaselt, et kaitsta maakera laastava inimtegevuse eest. Ebavõrdsuse ja ebaõigluse vastu võitlejad. Eriti sellise ebavõrdsuse, mis väljendub
kirjas ka nt ÜRO Peaassamblee 1970.a deklaratsioonis (suveräänsus ja mittesekkumine teise riigi siseasjadesse). Kohtu pretsedendid – enamalt jaolt rahvusvaheliste kohtute , sh Rahvusvahelise Kohtu otsused, mis aitavad likvideerida auke õiguses, aitavad likvideerida vastuolusid õiguses või mille järgi saab paremini arvestada riikide tegevuse tegelikku praktikat. Rahvusvaheliste organisatsioonide otsused. Publikatsioonid – s.o. ahistava iseloomuga rahvusvahelise õiguse allikad, nt teaduslikud tööd rahvusvahelise õiguse alal. 13. Välislepingu mõiste Eesti õigusaktides on rahvusvahelise lepingu sünonüümiks välisleping. Rahvusvaheline leping on kõige laiemas mõttes rahvusvahelise õiguse subjektide vahel sõlmitud kokkulepe. Rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artiklis 2(1)(a) sisalduva kitsama definitsiooni kohaselt on rahvusvaheline leping rahvusvaheline kokkulepe,
kirjas ka nt ÜRO Peaassamblee 1970.a deklaratsioonis (suveräänsus ja mittesekkumine teise riigi siseasjadesse). Kohtu pretsedendid enamalt jaolt rahvusvaheliste kohtute , sh Rahvusvahelise Kohtu otsused, mis aitavad likvideerida auke õiguses, aitavad likvideerida vastuolusid õiguses või mille järgi saab paremini arvestada riikide tegevuse tegelikku praktikat. Rahvusvaheliste organisatsioonide otsused. Publikatsioonid s.o. ahistava iseloomuga rahvusvahelise õiguse allikad, nt teaduslikud tööd rahvusvahelise õiguse alal. 13. Välislepingu mõiste Eesti õigusaktides on rahvusvahelise lepingu sünonüümiks välisleping. Rahvusvaheline leping on kõige laiemas mõttes rahvusvahelise õiguse subjektide vahel sõlmitud kokkulepe. Rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artiklis 2(1)(a) sisalduva kitsama definitsiooni kohaselt on rahvusvaheline leping rahvusvaheline kokkulepe,
Luulekogu ,,Sonetid"(1917), "Eelõitseng" (1918), "Sinine puri" (1918). Nakatav eluküllus, looduslüürika, erakordne pildi-ja värviküllus, armastus ja looduslüürika ainuvalitsemine, intiimelamuste edasiandmine, puuduvad ajastu sündmuste käsitlused. "Sinine terrass", "Valge värav" II loominguperiood 1919-1923 Ekspressionislik ajaluule EKSPRESSIONISM-20.sajandi kirjandus ja kunstivool Euroopas. Seadis esikohale inimese ja ühiskonna probleemid, protestiti inimest ahistava poliitilise korra vastu, sõja vastu. Paljudes teostes oli tunda hirmu, ahastust, katastroofi eelaimust. "Verivalla" (1920), "Pärisosa" (1923) Positiivne looduslüürika asendub rõhuva mure, lootusetuse ja hävingumeeleoludega. "Mardus", "Laatsarused" III loominguperiood 1923-1935 Tähistab Underi vaimset avardumist ja küpsemist. Jõudis oma looming kõrgaega. "Hääl varjust" (1927), "Rõõm ühest ilusast päevast", "Sõit hommikusse" (luuletus), "Agulis"
Algatavat ja mõjuvat rolli etendasid eelkõige Noor-Eesti aja autorid Suits, Enno, Ridala- uusromantiline, sümbolistlik, temaatiliselt mitmekülgne, oma põlvkonna maailmakäsitlus aga ka isiklikud elamused. Siuru luules armastus, impressionism, Under ja Visnapuu. Palju avameelsemalt kui kunagi varem. Armastuse helgem pool just Under (mõjutatud Suitsust) ja Adson. Vastuolulisem Visnapuu ja Semper. Otsesemalt väljendas suhet aja ning ühiskonna probleemidaega ajaluule (aja- ahistava aja kujund). Semper "Julmal ajal", Barbarus "Introduktsioon" ja "Laul enesest I", Kärner "Haigel ajal". Globaalse katastroofi teema, inimesed jõudnud ummikusse, Barbarus, Under "Verivalla". Sellele vastandati maailmaparandamise püüe, kurjuse vastu võitlemine, Barbarus "Epiloog", Alle "Karistai". Ekspressionism, hüperbool e kunstiline liialdamine, millega nägemust võimendatakse, rütmiline vaheldusrikkus, sõnastus raskepärane. Ajaluule oli siiski ühetooniline ja pigem
Võib esineda ka ettekavatsemata kaasamängu, kui õpilased, kes kiusajat on“ või „mõned klassid siin lihtsalt on keerulised“. Selliste väidetega võidakse vähetähtsustada kardavad, vaikivad ega avalda oma arvamust klassis (või klassiväliselt). Kiusajad võtavad või isegi vaikides aktsepteerida seda, mis tegelikult on psühholoogiline ahistamine. Mis veelgi sellist kaasamängu kui kinnitust oma sotsiaalsele võimule. halvem, kui me klassifitseerime ahistava käitumise pelgalt „kordarikkuva käitumisena“, mida Kiusajad tegutsevad salaja – mitte oma kaaslaste eest (nad vajavad nende „kaasamängu“), õpetaja ei suuda kontrollida, võime me õpilaste ahistavas käitumises liiga kergekäeliselt õpetajat vaid täiskasvanute eest. Nad ei taha, et nad „avastatakse“. Tuleb see „salakood“ varakult süüdistada
Eerik Rummo arvates rõhutab see kas tahtlikult või juhuslikult seda asjaolu, et surnudolemine pole teoses üldse nii tähtis kui sellele sarnanevas Edgar Lee Mastersi "Spoon Riveri antoloogias". Harala rahvas on ka spoonriverlaste elu tühisuse ja narruse motiivist kaugel. Haralaste lugudes on ka rohkem huumorit ning ligimesi ja elu pole võetud nii suurte lepitamatute pretensioonidega, kui spoonriverlased seda tegid. Astrid Reinla on tähelepanu juhtinud ka lugemisel jäävale ahistava lõpetatuse tundele. Kõik tegelased on surnud (välja arvatud üks) ja nendega ei saa enam midagi uut ega muutuvat juhtuda. Need elulood on lõplikult valmis. PaulEerik Rummo tõstab esile seda, et autor on julgenud ja osanud surra oma tegelastes. Iga lugu räägib selgelt teistest erinev inimene ja on aru saada, et igaüks räägib tõepoolest oma lugu, mitte kellegi teise oma. Appi on võetud ka "keelelist karakteristikat", aga kõige rohkem loovad sellist muljet isikupärased
tukkuma rahvuslikesse unelmatesse. Kogus ennustab saabuvat ränka aega ja senise usu proovilepanekut. Võimendub juba "Palavikus" ettetulnud religioossete motiivide ja sümbolite tähendus.( "Orjade koor"). Talviku viimaste luuletuste(peale kogumikku "Kohtupäev") hulka kuulub "Loojak", milles nõuab inimeselt mitte lihtsalt oma saatusega leppimist, vaid täielikku ja isetut ligimesearmastust. Luule keskendub vaimuinimese keskendub vaimuinimese tõeotsingutele ja heitlusele ahistava ümbrusega.Luuletajamina on sageli boheemlik, haiglaselt tundlik, dekadentlik.Luule on napisõnaline ja klassikaliselt vormitäpne. PILET NR13. ANTON T SEHHOVI ELU JA LOOMING 13. Anton Tsehhovi elu ja looming Elu: Eluaastad 1860-1904. Ta on üks parimaid tippnovelliste maailmas. Vanaisa oli olnud pärisori, kuid ost is pere mõisniku käest välja. Tema isa oli väikekaupmees ning oli väga karm.Ema oli leebe õrn kunstnikuhing. Tsehhovi isa oli kunstnikuhing mängis viiulit, laulis
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
maailmapilti, võib hoopis lihtsamalt valida õige tee faktide ja sündmuste rägastikus, millega meil tuleb kokku puutuda.“ Teaduse loogilisest järjekindlusest ei saa juttu olla, kui teadus ei arvesta oma põhimõtete vigade või puudustega, mis oli lahti seletatud juba eespool. Teadusel on iseloom oma meetodid inimestele peale suruda arvestamata seejuures enda võimalike vigadega. Nii võib inimestele teadussüsteem ühiskonnas olla kohati isegi ahistava alatooniga. Teadlaste eitamine või isegi ignoreerimine teaduse reeglite mittetäielikust või teadusliku maailmapildi vigasust peaks olema tegelikult kuritegu. Seda on võimalik mõista inimsusvastase kuriteona, sest sellega kaasneb paranormaalsete nähtuste mitteametlik ja seega mitteprofessionaalne uurimine; paljude paranähtuste uurijate ( autorite ) ja nende tööde ignoreerimine ja diskrimineerimine; nö. „parateaduste“ maine materdamine kollases ajakirjanduses jne. Ühe näitena
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
