Roomlased vallutasid kõigepealt Itaalia ning seejärel enamiku teisi Vahemere äärseid alasid. Rooma riigi territoorium oli suurim Traianuse valitsemisajal (98117), mil impeeriumi alla kuulusid peale Itaalia ja Vahemere saarte ka Britannia (Inglismaa), Gallia (Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Sveits, osa Saksamaast), Hispaania, alad lõunapool Doonaud (Baieri, Austria, Ungari, Albaania, Bulgaaria, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ), Daakia (Rumeenia), Makedoonia, Ahhaia (Kreeka), Väike Aasia , Mesopotaamia ja Armeenia (Türgi, Iraan, osa Iraaki, Gruusia, Armeenia ja Aserbaidzaan), Süüria ja Juudamaa (osa Jordaaniast, Süüriast, Liibanonist ja Iisraelist) ja kogu PõhjaAafrika rannik (Maroko, Alzeeria, Tuneesia, Liibüa ja Egiptus). Alates 2. sajandist hakkas Rooma riigi territoorium naaberriikide ja hõimude pealetungi tagajärjel pidevalt vähenema.
Mükeene hauad. Alguses kaevushauad, hiljem kuppelhauad (tholos). Mõlemal puhul kaevati pehmesse kivisse kallakas käik, mida nimetati dromoseks. Iga matmise järel müüriti ukseava uuesti kinni. Kolmnurk uksesilluse kohal koormuse vähendamiseks (sarnaselt Egiptusele). Mükeenes on tuntud 9 tholoshauda. Kuppelhauad on suurimad tugedeta ruumid enne Pantheoni. HOMEROSE KANGELASTE AJASTU Pärast Kreeta hävimist saavutas Mükeene oma suurima kultuurilise õitsengu. Siis algas ahhaia suguvõsade hiilgeaeg, mida on kirjeldanud Homeros. Mükeene kreeklastest said valitsejad Knossoses. Homerose eepos kujutab endast Mükeene hegemoonia ülistust. Trooja sõda. Kreeka müüdid ja Homerose eeposed. Kindel on, et Trooja kuninga Priamose poja Parise röövitud mükeene printsessi Helena (kes oli juba naidetud Menelaosega) tagasitoomiseks rakendati kogu Ahhaia võimsus. Kui Hellase laevastik oli juba Aulises, tulid Kreeta saadikut teatega, et nende kuningas Deukalioni poeg
KREEKA KRONOLOOGIA 28.-12.saj.e.Kr Kreeta-Mükeene ajajärk 21.saj. ahhailaste ränne 2000-1600 lineaarkirjade teke 14.-12.saj Mykenai ja Pylose riikide õitseng 12.saj. algul TROOJA SÕDA 12.saj. lõpus doorlaste ränne ___________________________________________________________________________ 11.-9.saj.e.Kr. Homerose ajajärk (10)9.-8.saj. kreeka kirja ja tähestiku teke foiniikia tähestiku alusel ___________________________________________________________________________ 8.-6.saj.e.Kr. arhailine ajajärk 8.-6.saj. Kreeka kolonisatsioon 776 esimesed Olympia mängud 754 Kyme – esimese Kreeka koloonia rajamine 8.saj. Lykourgose reformid Spartas 8.saj. Homerose eeposed, eepiline kyklos 8/7.saj. Hesiodos 8.-7.saj. I ja II Messeenia sõda, Sparta ...
alla andnud, kuid sel ronisid hobuses olevad kreeklased vlja ja lasid kogu sjave sisse.Kreeklased stasid linna plema ja nii see lpeski. "Ilias" on kangelaslugu Eepos seisneb pingelisest sjast ja selle sangaritest. Trooja linna teiseks nimest "Ilion" tulenebki eepose pealkiri. Tegevus toimub pronksajal. Tegelased: Achilleus Peleuse poeg, kreeklaste kige suurem vgilane Agamemnon Atreuse poeg, Menelaose vend, Mkeene kuningas, kreeklaste vgede juht Aias Telamoni poeg, Ahhaia vgilane Hektor Trooja prints ja trooniprija Menelaos Atreuse poeg, Agamemnoni vend Nestor vana ning elutark ahhailaste juht Pylosest Odysseus Laertese poeg, hakkaja ahhailane, suur strateeg. Patroklos Menoitiose poeg, Achilleuse parim sber, vibolla ka armastatu
Seal peeti kahel korral aastas kõigi Aitoolis kogukondade ühiskoosolekut ja seal pidas istungeid ka kogukondade esindajatest koosnev nõukogu (synedrion). Liidu väge juhtis igal aastal uuesti valitud strateeg. Aitoolia liidu kontrolli all oli Delfi pühamu ja mõnda aega allus aitoollastele teisigi piirkondi, näiteks Boiootia. Suhted Makedooniaga olid enamasti pingelised Makedoonia kuningatel puudus reaalne võimalus kehtestada Aitoolias oma ülemvõimu. ACHIA LIIT: Ahhaia liit Peloponnesose põhjarannikul tugevnes järsult 251. a. eKr, kui temaga ühines idapoolne naaberlinn Sikyon. Sealne riigimees Aratos kukutas Sikyoni valitsenud türanni ja liitis oma kodulinna Ahhaia liiduga, hoolimata selle dooria (mitte ahhaia) päritolust. Aratos ise tõusis pikaks ajaks Ahhaia liidu strateegina selle etteotsa. Ka Ahhaia liidul oli regulaarselt kokkutulev koosolek ja nõukogu (bule); strateegile lisaks valiti igal aastal 10 kõrgemat ametnikku (damiurgoi)
Ta kasvas üles hesperiidide maal .Tulevikus sai temast ka Zeusi naine. Nad elasid Olümposel .Hera oli jumalate kuninganna ühtlasi ka kõige vanim Kreeka naisjumalatest . Apollo(Apollon) oli Zeusi ja Leto poeg kes sündis pühal Delose saarel Kreekas. Sealt edasi asus ta elama Olümpose mäele .Temast sai päikese-, ravitsemise-, muusika-, luule- ja filosoofiajumal. Hermes oli Zeusi ja nümf Maia poeg .Ta sündis koopas Kyllene mäel Peloponnesosel Ahhaia ja Arkaadia vahel. Temast sai jumala käskjalg ja ta juhatas surnuid Hadese juurde. Hermes oli kaval ja väga osav eriti varastamises mida ta tegi juba väga väiksena. Nike vanemateks olid Styki jõgi ja titaan Pallas . Ta aitas jumalaid titaanidevastases võitluses .Tänu sellele otsustas Zeus teha temast võidujumalanna. Allikad :1.) Pihilip Wilkinson'i ja Neil Philip'i raamat Mütoloogia.Kirjastuselt Varrak. 2.) Internet
Avastajad: Schliemann (Trooja Väike-Aasia läänerannikul) 1871. ja Evans 1900. (Knossos legendaarse kuningas Minose labürintpalee prototüüp) Mükeene kultuur ja perioodid Asustuse jäljed - 1550. Tsivilisatsioon 1450 (sideaineta suurtest kiviplokkidest kindluspaleed, keskset õue ei ole). Mükeene Lõvivärav. Kullassepakunst (portreelikud surnumaskid, inkrusteeritud relvad), pronkssirbid. Lineaarkiri B silpkiri, ahhaia keele arhailine kihistus, s.t., et Peloponnesosele jõudnud indoeurooplased hakkasid oma keelt kirjutama Egeuse kultuuri kirjamärkidega, pärineb ~ 1300 e. Kr., desifreeriti 1952. Nendes tekstides mainitakse Zeusi ja Herat (juba paarina), Poseidonit, Artemist, Hermest jt. Mükeene kultuuri keskused purustati XII saj. e. Kr. Kreekasse tunginud doorlaste poolt. I 1700-1550 varamükeene II 1550-1400 keskmükeene III 1400-1200 hiline Mükeene Homerose e
Hermes Hermes oli vanakreeka mütoloogias rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Sümboliteks olid reisikaabu, tiivulised sandaalid, heeroldikepp. Hermes oli Zeusi ja nümf Maia poeg. Vanarooma mütoloogias vastas Hermesele Mercurius ja etruski mütoloogias Turms. Hermes sündis koopas Kyllene mäel Peloponnesosel Ahhaia ja Arkaadia vahel. See seletab tema lisanime: Hermes Kylleneios. Teda hüüti ka Enagonioseks. Ta oli ka hingede hauatagune saatja, mistõttu teda kutsuti ka Psychopomposeks(hingede juht). Rooma Mercurius sulatas endasse varajased äri- ja rikkusejumalad Dei Lucrii, keda hakati kutsuma Mercuriuse nimega. Hiljem ühendati Hermes Egiptuse jumala Anubisega ning saadi Hermanubis. Vana-Kreekas kasutati nime
lähiümbrusest b) Heloot spartiaatide ori, Messeenia alistatud elanikkond c) Demokraatia valitsusvorm; rahvavalitsus d) Pedagoog laste juhataja, kes õpetas rikkamate perekondade lapsi (koduõpe). e) Barbar võõramaalane, kes kõneles tundmatut keelt f) Ateena Mereliit mereliit, mis tekkis Pärsia sõdade ajal, kuhu kuulusid ka vaesed kodanikud g) Peloponnesose Liit e Ahhaia Liit oli Peloponnesose linnriikide liit; poliitiline ja sõjaline vastasleer Makedooniale h) Peloponnesose soda Peloponnesose liidu ja Ateena mereliidu vaheline soda. Eesmärgiks oli ülemvõim Kreekas. i) Strateeg - väepealik j) Akropol polise keskele kaljukünkale ehitatud kindles. Tuntuim oon Ateena akropol. k) Agoraa Homerose ajal vabade kodanike rahva-, kohtu- ja
Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, Trooja kuningaPriamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt, ässitavad võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist. Olulisemad tegelased ·Achilleus Peleuse poeg, kreeklaste kõige suurem vägilane ·Agamemnon Atreuse poeg, Menelaose vend, Mükeene kuningas, kreeklaste vägede juht ·Aias Telamoni poeg, Ahhaia vägilane ·Hektor Trooja prints ja troonipärija ·Menelaos Atreuse poeg, Agamemnoni vend ·Nestor vana ning elutark ahhailaste juht Pylosest ·Odysseus Laertese poeg, hakkaja ahhailane, suur strateeg. ·Patroklos Menoitiose poeg, Achilleuse parim sõber, võibolla ka armastatu
Kreeka kuningad ühes kangelase Achilleus'ega ja kavala targa Itaka vürsti Odysseus'ege sõitsid üle mere ja asusid Trooja linna piirama, sest troojalased ei tahtnud röövitud kuningannat vabatahtlikult tagasi anda. Kümme aastas kestis sõda. 3 . Kuidas lõpeb eepos ,,Ilias"? V:XIII ja XXIV laulus korraldab Achilleus Patroklosele hiilgavad matused.Jõuab öö, kuid kangelane ei uinu.Avaneb uks,telki astub kuningas Priamos, langenud Hektori isa, ja viskub leinas kangelase ette andku ahhaia vägilane tema poja surnukeha ausaks matuseks. Achilleus mõistab vanakeste ja sirutabv paljudele käe. Troojalsed matavad pidulikult oma kangelase.Sellega lõpeb"Iliase" viimane laul. 4. Miks tuleb vana kuningas Priamos Achilleuse juurde ? V : Kreeklased imetlesid Priamose julgust tulla Achilleuse juurde , Hektori surnukeha järele peale seda , kui tema poeg oli tapetud . 5. Kuidas hukkub Achilleuse sõber Potroklos ?
järglased. Enamus Kreeka linnriike, sealhulgas Ateena, tunnistas enamasti Makedoonia ülemvõimu. Makedoonlastel oli garnisonid Kreeka strateegilistes punktides: Demetrias Tessaalias, Chalkis Euboia saarel ja Akrokorintos Isthmose maakitsuse juures. Rhodose saar püsis Makedooniast sõltumatu linnriigina, oli üks tähtsamaid kaubalinnu Vahemerel ja Egiptuse Ptolemaioste liitlane Makedoonia vastu. Makedooniast sõltumatut ja Makedoonia-vastast poliitikat ajasid ka Aitoolia liit, Ahhaia liit ja Sparta: Aitoolia liit Kesk-Kreekas tõusis eriti esile galaatide sissetungi ajal, mil kaitses sissetungijate eest Delfi pühamut. Aitoolia liidust kujunes hästi-korraldatud liitriik, mis hõlmas suurt osa Kesk-Kreekast. Ka Delfi oli aitoollaste võimu all. Kõrgem liidus võim kuulus rahvakoosolekule (synodos), mis käis koos kaks korda aastas Apolloni pühamus Thermoses; koosolekute vaheajal juhtis liitu liikmete esindajate nõukogu (synedrion) ja
Müüdid kui küklose osad olid rahvajuttudena ja -lauludena nii aoidide kuulajatele kui ka teatrietenduste vaatajatele enne esitust teada, ka teose autor pidas oma loomingu eesmärgiks mitte uue loo esitamist, vaid müüdi võimalikult sügavat ja huvitavat tõlgendamist. Trooja küklos algab Zeusi armumisest Ledasse (või Nemesisse), jätkub Helena sünni, tema abiellumisega Menelaosega, Odüsseuse sõlmitud pakt Ahhaia kuningate vahel. Tülijumalanna õel vemp Peleuse pulmas, kolme peajumalann tüli, Parise valik, Helena ja Parise põgenemine, Iphigeneia ohverdamine, Trooja sõda, Odüsseuse eksirännakud, Penelope ootus, Telemachose otsingud, Klütaimnestra kättemaks, Orestese ja Elektra hukkumine. Meie nägime kogu küklosest umbes 50 päeva Trooja sõja 10. aastal ,,Ilias" ja Telemachia-osa ning mõningaid osi Odüsseuse seiklustest. Kaasaegsele kirjandusele ongi
Samas aga muutis see linna mõjutatavaks inimeste omakasupüüdlikkusele, kes seadsid nt. linna turvalisusest ettepoole enda vara suurendamise võimalused. Kohtusüsteem oli puudulik, sest enamus inimesi on kergesti mõjutatavad ning paljud on võimetud erapooletut ja kohast karistust määrama. Seega ei tohtinuks valikut vaid liisu abil teha. Spartas seevastu valitses aristokraatlik oligarhia. Riigi eesotsas seisid kaks vähemalt 30-aastast kuningat, üks dooria, teine ahhaia päritoluga, kes olid ühtlasi nii väejuhid kui peapreestrid. Nad kuulusid kohustuslikult vanemate nõukogusse e. geruusiasse, millel oli totalitaarne võim. Sellel oli peale kuningate veel 28 eluaegset, vähemalt 60-aastast liiget. Geruusia arutas valitsemisküsimused läbi ja esitas siis oma otsuse üle 30-aastaste sõdurite-spartiaatide rahvakoosolekule hääletamiseks. (Hääletati kisades mida tugevam kisa, seda rohkem oli toetajaid.) Geruusial oli aga alati õigus
linnast Roomast. Rooma riigi territoorium oli väga suur, nii suur, et seda kutsuti impeeriumiks. Kõige suurem riigi territoorium oli Traianuse valitsemisajal aastatel 98 – 117. Impeeriumisse kuulusid: o Britannia (Inglismaa), o Gallia (Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Šveits, osa Saksamaast) o Hispaania, o Alad lõunapool Doonaud (Baieri, Austria, Ungari, Albaania, Bulgaaria, Serbia, Horvaatia, Sloveenia), o Daakia (Rumeenia), o Makedoonia, o Ahhaia (Kreeka), o Väike-Aasia, o Mesopotaamia ja Armeenia (Türgi, Iraan, osa Iraaki, Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaan), o Süüria ja Juudamaa (osa Jordaaniast, Süüriast, Liibanonist ja Iisraelist), o Kogu Põhja-Aafrika rannik (Maroko, Alžeeria, Tuneesia, Liibüa ja Egiptus) Rooma linn asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Elanikud olid latiini rahvusest karjused ja maaharijad. Ametlikuks keeliks oli ladina keel. Linn asus seitsmel künkal.
klassikalise perioodi. Kreeka linnad Itaalias ja Sitsiilias. 8. ja järgnevatel sajanditel rajatud kreeka linnad Sitsiilias ja Lõuna-Itaalias, ehk Suur- Kreekas (Megale Hellas), nagu siinset kreeklaste asuala nimetati, moodustas loomuliku osa Kreeka tsivilisatsioonist. Ka suuruselt ja jõukuselt ei jäänud mitmed neist oma emalinnadele sugugi alla, tähtsamad Lõuna-Itaalia linnad Sybaris ja Kroton aga vaieldamatult ületasid mõjult oma lähtepiirkonda, Ahhaia maakonda Peloponnesosel. Sybarisest sai 6. sajandil mõneks ajaks arvatavasti suurim linn läänepoolsetes Vahemeremaades ning tema elanike sübariitide jõukus, luksus ning elunautimine muutusid kõnekäänuks. Sybarise naabrile Krotonile seevastu tõid tuntust emamaal panhelleni mängudel edukalt võistelnud sportlased ning üldteada vooruslikud kombed, mis tegid tast kaasaegsete ning järeltulijate silmis omamoodi vastandi nautlevale Sybarisele. 6
Latiumis. Roomlased vallutasid kõigepealt Itaalia ning seejärel enamiku teisi Vahemere-äärseid alasid. Rooma riigi territoorium oli suurim Traianuse valitsemisajal (98117), mil impeeriumi alla kuulusid peale Itaalia ja Vahemere saarte ka Britannia (Inglismaa), Gallia (Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Sveits, osa Saksamaast), Hispaania, alad lõunapool Doonaud (Baieri, Austria, Ungari, Albaania, Bulgaaria, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ), Daakia (Rumeenia), Makedoonia, Ahhaia (Kreeka), Väike-Aasia, Mesopotaamia ja Armeenia (Türgi, Iraan, osa Iraaki, Gruusia, Armeenia ja Aserbaidzaan), Süüria ja Juudamaa (osa Jordaaniast, Süüriast, Liibanonist ja Iisraelist) ja kogu Põhja-Aafrika rannik (Maroko, Alzeeria, Tuneesia, Liibüa ja Egiptus). Alates 2. sajandist hakkas Rooma riigi territoorium naaberriikide ja -hõimude pealetungi tagajärjel pidevalt vähenema. Kuningate ajajärk
Latiumis Roomlased vallutasid kõigepealt Itaalia ning seejärel enamiku teisi Vahemere-äärseid alasid Rooma riigi territoorium oli suurim Traianuse valitsemisajal (98117), mil impeeriumi alla kuulusid peale Itaalia ja Vahemere saarte ka Britannia (Inglismaa), Gallia (Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Sveits, osa Saksamaast), Hispaania, alad lõunapool Doonaud (Baieri, Austria, Ungari, Albaania, Bulgaaria, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ), Daakia (Rumeenia), Makedoonia, Ahhaia (Kreeka), Väike-Aasia, Mesopotaamia ja Armeenia (Türgi, Iraan, osa Iraaki, Gruusia, Armeenia ja Aserbaidzaan), Süüria ja Juudamaa (osa Jordaaniast, Süüriast, Liibanonist ja Iisraelist) ja kogu Põhja-Aafrika rannik (Maroko, Alzeeria, Tuneesia, Liibüa ja Egiptus) Alates 2. sajandist hakkas Rooma riigi territoorium naaberriikide ja -hõimude pealetungi tagajärjel pidevalt vähenema RIIETUS Ehtne Rooma kodanik pidi kandma toogat, mis oli ametlik riietusese, mis koosnes ühestainsast
linnast Roomast. Rooma riigi territoorium oli väga suur, nii suur, et seda kutsuti impeeriumiks. Kõige suurem riigi territoorium oli Traianuse valitsemis ajal aastatel ( 98 117 ). Impeeriumisse kuulusid: o Britannia (Inglismaa), o Gallia (Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Sveits, osa Saksamaast) o Hispaania, o Alad lõunapool Doonaud (Baieri, Austria, Ungari, Albaania, Bulgaaria, Serbia, Horvaatia, Sloveenia), o Daakia (Rumeenia), o Makedoonia, o Ahhaia (Kreeka), o Väike-Aasia, o Mesopotaamia ja Armeenia (Türgi, Iraan, osa Iraaki, Gruusia, Armeenia ja Aserbaidzaan), o Süüria ja Juudamaa (osa Jordaaniast, Süüriast, Liibanonist ja Iisraelist), o Kogu Põhja-Aafrika rannik (Maroko, Alzeeria, Tuneesia, Liibüa ja Egiptus) Rooma linn asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Elanikud olid latiini rahvusest karjused ja maaharijad. Ametlikuks keeliks oli ladina keel. Linn asub seitsmel künkal.
Apostel Pauluse elu ja tegevus Kõik inimesed on vähemalt midagi apostel Paulusest kuulnud. Kui just täpseid fakte ei teata, siis selge on, et varajases kristluses ta tähtis mees olevat olnud ning Uuest Testamendist saab tema kohta lugeda ka. Paulus on esimesel sajandil elanud Jeesuse järgiatest kõige tuntum just tänu Luuka kirjutatud ,,Apostlite tegudele" ja paljudele tema kirjadele Uuse Testamendis. Esimesi viiteid tema kohta leiabki Apostlite tegude raamatust, mis on jätk Luuka evangeeliumile ning kirja pandud umbes 1. sajandi lõpus. Selle kirjatüki eesmärgiks on näidata, kuidas kristlus levib üle maailma. Raamatu seitsmendas peatükis kohtumegi Paulusega, keda siis veel Sauluse nime all tunti. Räägitakse seal aga hoopis esimesest kristlikust märtrist Stefanosest, kes oma usu pärast kividega surnuks loobiti. Saulus, kes sealsamas viibis, oli tema hukkamise poolt. Pauluse vanemad oli...
1.12.saj renessansi lähenemine antiikkirjandusele Taasavastati käsikirju, elustati antiikaaj kirjanduszanre.Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.saj ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vana-Kreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2.Modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja –kunstile. Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: ajalooline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) kasutatakse pastišši (teos,mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara ja lausestust); kirjanikud tajuvad, et „kõik on juba varem olnud“, ei püütagi olla originaalsed, fragmentaalsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu, ideede lõtv seotus, paranoilisus, kindla teemaderingi eristamatus. Postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteostesse tuu...
Mõlemal puhul kaevati pehmesse kivisse kallakas käik, mida nimetati dromoseks. Iga matmise järel müüriti ukseava uuesti kinni. Kolmnurk uksesilluse kohal koormuse vähendamiseks (sarnaselt Egiptusele). Mükeenes on tuntud 9 tholoshauda. Kuppelhauad on suurimad tugedeta ruumid enne Pantheoni. 10 3. Homerose kangelaste ajastu Pärast Kreeta hävimist saavutas Mükeene oma suurima kultuurilise õitsengu. Siis algas ahhaia suguvõsade hiilgeaeg, mida on kirjeldanud Homeros. Mükeene kreeklastest said valitsejad Knossoses. Homerose eepos kujutab endast Mükeene hegemoonia ülistust. Trooja sõda, kreeka müüdid ja Homerose eeposed. Kindel on, et Trooja kuninga Priamose poja Parise röövitud mükeene printsessi Helena (kes oli juba naidetud Menelaosega) tagasitoomiseks rakendati kogu Ahhaia võimsus. Kui Hellase laevastik oli
eeposte kirjutamiseni. "Iliase" (e. lugulaul Ilionist) tegevus toimub Trooja piiramise kümnendal aastal ja kestab 49 50 päeva. Eepose sisuks on üks kindel episood. Eeldatakse, et kuulaja on muistendiga juba eelnevalt tuttav. "Ilias" koosneb 15 700 värsist ja on hellenismiajal jagatud 24 lauluks (vastavalt kreeka tähestiku tähtede arvule). Tegelasteks on mitmed rooma ja kreeka heerosed ja jumalad. Peategelaseks ahhaia kangelane Achilleus (Kleis 1980:26). Kui "Iliase" ainestik on rohkem heroiline, siis "Odüsseia" ainestik on olustikulisem ja muinasjutulisem. Teemaks on Ithaka kuninga Odysseuse seiklused takasiteel koju Trooja sõjast kümme aastat peale selle lõppu. "Odüsseia" koosneb 12 000 värsist ja on samuti jaotatud 24 lauluks. "Odüsseia" on kompositsioonilt keerukam kui "Ilias" kuna tegevus ei toimu lineaarselt. Seetõttu peetakse "Odüsseiat" nooremaks (Kleis 1980: 29).
Antiigipärand Euroopas . Küsimused ja teemad kordamiseks 2013. a. sügis. 1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. Taasavastati käsikirju, elustati antiikaja kirjanduszanre. Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.sajandi Ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vanakreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2. Millised on modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja kunstile? Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) kasutatakse pastissi (teos, mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara ja lausestust) ; kirjanikud tajuvad, et ,,kõik on juba varem olnud", ei püütagi olla originaalsed fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu ideede...
Teda piinab küsimus, mis jääb inimesest järele pärast tema surma. Pöördub tagasi teadmisega, et temagi on surelik. 2. Homerosele omistatud eeposi, probleeme autoriga. Iliase tegevus toimub Trooja piiramise 10ndal aastal ja kestab 49 päeva. eepose sisuks on 1 kindel episood. Eeldatakse, et kuulaja on muistendiga juba tuttav. Ilias koosneb 15700 värsist ja on jagatud 24 lauluks (vastavalt kreeks tähestikule). tegelasteks mitmed Kreeka heerosed ja jumalad, peategelaseks ahhaia kangelane Achilleus. Odüsseia koosneb 12000 värsist , mis on jaotatud 24 lauluks. Odüsseia on kompositsioonilt keerukam kui Ilias, kuna tegevus ei toimu lineaarselt. Seetõttu peetakse teda nooremaks. Kui Iliase ainestik on heroiline, siis Odüsseia ainestik on olustikulisem ja muinasjutulisem. Teemaks on Ithaka kuningas Odysseuse seiklused tagasiteel koju Trooja sõjast 10 aastat pärast selle lõppu. Homerose küsimused (spekulatsioonid, mis keerlevad eeposte loomeloo ja -aja ümber):
Mõlema eepose süzeed on Trooja sõda käsitlevad. Mõlemas on 24 laulu. Mõlemad aioolia keele sugemetega, vana-joonia keeles. Mõlema aluseks on muistendid kreeka hõimude süjakäigust Trooja linna u 1000. a. ekr. Ilias- sõjaolustik, Odüsseia- rahuaeg. Ilias tegelased: Achilleus – Peleuse poeg, kreeklaste kõige suurem vägilane Agamemnon – Atreuse poeg, Menelaose vend, Mükeene kuningas, kreeklaste vägede juht Aias Telamoni poeg, Ahhaia vägilane Hektor – Trooja prints ja troonipärija Menelaos – Atreuse poeg, Agamemnoni vend Nestor – vana ning elutark ahhailaste juht Pylosest Odysseus – Laertese poeg, hakkaja ahhailane, suur strateeg. Patroklos – Menoitiose poeg, Achilleuse parim sõber, võibolla ka armastatu Odüsseuse tegelased: Odysseus, Telemachos, Penelope, Menelaos, Alkinoos, Lüürika mõiste, kujunemine, liigid, teemad, autorid.
Avastajad: Schliemann (Trooja Väike-Aasia läänerannikul) 1871. ja Evans 1900. (Knossos legendaarse kuningas Minose labürintpalee prototüüp) 4. Mükeene kultuur ja perioodid Asustuse jäljed - 1550. Tsivilisatsioon 1450 (sideaineta suurtest kiviplokkidest kindluspaleed, keskset õue ei ole). Mükeene Lõvivärav. Kullassepakunst (portreelikud surnumaskid, inkrusteeritud relvad), pronkssirbid. Lineaarkiri B silpkiri, ahhaia keele arhailine kihistus, s.t., et Peloponnesosele jõudnud indoeurooplased hakkasid oma keelt kirjutama Egeuse kultuuri kirjamärkidega, pärineb ~ 1300 e. Kr., desifreeriti 1952. Nendes tekstides mainitakse Zeusi ja Herat (juba paarina), Poseidonit, Artemist, Hermest jt. Mükeene kultuuri keskused purustati XII saj. e. Kr. Kreekasse tunginud doorlaste poolt. I 1700-1550 varamükeene II 1550-1400 keskmükeene III 1400-1200 hiline Mükeene 5
) võitsid roomlased oma võimsamat majandus- ja kaubandusrivaali Vahemerel Kartaagot ning liidendasid Sardiinia, Sitsiilia ja Korsika, millest said I -sed Rooma provintsid, vallutasid Po madaliku, Liguuria ranniku ja Hispaania. Kartaago purustati. Samaaegselt tungisid roomlased idapoolsetesse Vahemeremaadesse ja sõdisid Illüüria (229-228, 219 e. Kr.) ning Makedooniaga (215-205, 200-197, 171-168). Tähtsaimad võidud: Seleukiidide kun-ga Antiochose (190 e. Kr), Aitoolia Liidu (189 e. Kr.), Ahhaia Liidu (146 e. Kr. purustati Korintos) üle. Rooma sõjaline ja pol. võimsus vallutuste tulemusel kasvas. Allutatud rahvaste seast võetud orje kasutati 31 eKr-284 pKr varane keisririigi ehk printsipaadi periood, 30 eKr-235 pKr- Varane keisririik. Octavianus võttis endale aunimetuse Augustus (auväärne) ning viis oma valitsemisega riigi pikale rahuperioodile, mil tugevdati siseasju ja majandust. Auguste surma järel oli enamik roomlasi võtnud omaks ainuvalitsemise
· Nende peamiseks erinevuseks on nõude paksus · Kamares-keraamika on väga ebapraktiline seinad on väga õhukesed · Hilisemad paleekeraamika nõud on paksemad · Kaunistused on ühesugused, paleekeraamikal on veidi rohkem üldistatud kaunistused · Kreeta saarel kasutati ka kirja: hieroglüüfkiri lineaarkiri A lineaarkiri B · Kaks viimast on üles ehitatud silpidele · Desifreeritud on ainult viimane, kuna see on kirjutatud ahhaia murdes · Hieroglüüfkiri ja lineaarkiri A on mingis teises keeles · Hilisema ajastu kunst on hoopis karmim ja lihtsam · On ehitatud suuri losse, kuid need on tugevasti kindlustatud · Losside kaitsemüüris on tohutuid kivimürakaid · Nii suurte kivide (u. 10 tonni) kivide mäkketransportimine (lossid asusid mäetippudel) on ka tänapäeval raske · Selliseid müüre kutsutakse kükloopilisteks müürideks · Kükloobid ühesilmsed hiiglased klassikalises mütoloogias
Kontrolltöö 4.Ateena akropol.Tähtsaimad templid.Mille eest kandsid hoolt need jumalad,kellele need pühendatud olid? Perikles usaldas akropoli ehitustööde juhtimise oma sõbra,tolle aja kuulsaima skulptori Pheidiase hoole alla. Akropolile viis uhke sissekäik:propüleed,selle kõrval seisis väike võidujumalanna Nike tempel. Keskmesse püstitati suur jumalanna Athena tempel ehk Parthenon. Templis oli jumalanna hiigelsuur kuju,kaetud elevandiluuga ja rüütatud kuldrõivastesse. Autor oli Pheidias. Parthenonist sai Ateena tähtsaim pühamu,kus hoiti riigi aardeid ja mereliidu kassat. Paljude ehitiste seast tõusis esile veel Athenale ja Poseidonile pühendatud Erechtheioni tempel,mille katust kandsid naisekujulised sambad ehk karüatiidid ning mille ees kasvas jumalanna Athena püha oliivipuu. 5.Olümpiamängud.Võrdle tänapäevaga. Olümpiamänge peeti iga 4 aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna- Kreekas.Sinna kogunes...
Antiigipärand Euroopas Küsimused ja teemad kordamiseks 2013. a. sügis. 1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. Vastus: Taasavastati käsikirju, elustati antiikaja kirjanduszanre. Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.sajandi Ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vanakreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2. Millised on modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja -kunstile? Vastus: Antiikaja teemade ja tegelaste sidumine kaasaja valupunktidega, progress vs võõrandumine, uue (ja alternatiivse) otsingud, pidev enda ületamise püüe, kunstivoolude teke (st uue otsimine!!), indiviidi tähtsustamine! Modernismi hoiakut iseloomustavad eelkõige uue otsingud nii väljendusvahendites (kunst, kirjandus) kui ka ühiskonnas (elu- ja riigikorraldus), mis on märk modernismi...
TROOJA SÕDA (u 1200 aastat eKr) PARIS ANNAB KULDÕUNA APHRODITELE Peter Paul Rubens. Parise kohtumõistmine. Õli lõuendil. Rahvusgalerii, London. Euroopa kirjanduse isaks peetakse kreeka kangelaseeposte Ilias1 ja Odüsseia2 legendaarset autorit Homerost. Arvatavasti elas Homeros 8. saj. eKr. Keegi ei tea täpselt tema sünniaega ja -kohta. Teda kujutleti pimeda raugana. Ebaselge on ka kahe eepose üleskirjutamine. Arvestades eeposte kunstipärast ülesehitust, peetakse tõenäoliseks, et Homeros võis tunda ja kasutada kirja. Tõepärasem on, et Homeros teadis Trooja sõjaga seotud lugusid peast ning kandis neid ette suusõnaliselt. Arvatakse ka, et Homeros on vaid Iliase looja ning et Odüsseia on hiljem kirja pannud tundmatu autor, kuid see on vaid oletus. Eeposte praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. saj. eKr, seega pärast Homerose surma. Kõik laulud (kummaski eeposes on 24 laulu e. peatü...
Kreeka kliima jaguneb kolmeks: · Vahemerelises kliimas on talved kerged ja niisked, suved aga kuumad ja kuivad. Temperatuurid jõuavad harva äärmustesse, ent lumesadusid võib talviti esineda isegi Ateenas, Küklaadidel ja Kreetas. · Alpikliima esineb peamiselt Lääne-Kreekas (Ípeiroses, Kesk-Kreekas, Tessaalias, Lääne-Makedoonias (siin: regioon Kreekas, mitte riik) ning Peloponnesose keskosades nagu Ahhaia, Arkaadia ja osa Lakooniast). · Parasvööde levib nii Kesk- ja Ida-Makedoonias kui ka osadel Traakia aladel nagu Komotini, Xanthi ja Põhja-Evros, kus on külmad niisked talved ja kuumad kuivad suved. 1.2. Üldandmed, lühiajalugu Kreeka Vabariik Nimetus kr. k mnos eis tin Eleftherían
XV peatükk Asjust, mille eest inimesi, iseäranis valitsejaid, kiidetakse või laidetakse6 1. Nüüd on jäänud üle vaadata, kuidas tuleks valitsejal käituda alamate või sõpradega, kuidas neid juhtida ja valitseda. Teades, et paljud on sel teemal sõna võtnud7, pole ma sellest veel kord kirjutades sugugi kindel, kas mind ei peeta jultunuks ja enesekindlaks, sest iseäranis selle teema käsitlemisel kaldun mina teiste poolt järgitud rajast kõrvale. 4 Philopoimen (u. 253-183 eKr): Ahhaia liidu kaheksakordne strateeg. 5 Machiavelli peab silmas Xenophoni kirjutatud Pärsia kuninga Kyros II Suure (559-529 eKr) elulugu Kyropedeia't. 6 Originaalis: De his rebus quibus homines et praesertim principes laudantur aut vituperantur. 7 Machiavelli peab silmas eelnevat teoloogilis-moraliseerivat kirjandust valitsejatest (vt. nt. Allan H. Gilbert. Machiavelli's Prince and its Forerunners. Durham, N. C., 1938). Arvatavasti on peatükid XV-
XV peatükk Asjust, mille eest inimesi, iseäranis valitsejaid, kiidetakse või laidetakse6 1. Nüüd on jäänud üle vaadata, kuidas tuleks valitsejal käituda alamate või sõpradega, kuidas neid juhtida ja valitseda. Teades, et paljud on sel teemal sõna võtnud7, pole ma sellest veel kord kirjutades sugugi kindel, kas mind ei peeta jultunuks ja enesekindlaks, sest iseäranis selle teema käsitlemisel kaldun mina teiste poolt järgitud rajast kõrvale. 4 Philopoimen (u. 253-183 eKr): Ahhaia liidu kaheksakordne strateeg. 5 Machiavelli peab silmas Xenophoni kirjutatud Pärsia kuninga Kyros II Suure (559-529 eKr) elulugu Kyropedeia't. 6 Originaalis: De his rebus quibus homines et praesertim principes laudantur aut vituperantur. 7 Machiavelli peab silmas eelnevat teoloogilis-moraliseerivat kirjandust valitsejatest (vt. nt. Allan H. Gilbert. Machiavelli's Prince and its Forerunners. Durham, N. C., 1938). Arvatavasti on peatükid XV-
Seepärast evis majanduses suurt tähtsust karjandus. Peeti peamiselt toidus vähenõudlikke kariloomi: sigu, kitsi ja lambaid. Tessaalias ja Argolises tegeldi hobusekasvatamisega. Section I.2 Rahvastik. Vanad kreeklased nimetasid oma maad Hellaseks ja endid helleenideks. Helleenid jagunesid mitmesugusteks suguharudeks. Tuntud on neli kreeka peasuguharu: aioolia, doorid, ahhaia ja joonia suguharu. Kreeka muistendid jutustavad rohkesti kreeka suguharude liikumisest ja ühtede suguharude vallutamisest teiste poolt. Nõnda näiteks alistati helleenide poolt pelasgid, kes hiljem sulasid nendega ühte; pelasgid olid muistendi järgi
Orpheuse kultus Orfism. Orpheus oli kreeka mütoloogias laulik, kaunis noormees pärit Traakiast, mängis keelpilli nii lummavalt et võlus sellega nii loomi ja taimi (peale naiste). Läks päästma Euridiket. Orfism mõjutas kreeklasi... Attis Kybele Attise abikaasa 8. saj e.m.a. esimesed müntide vermimised VIII loeng 26.03.2012 Egeuse mere kultuurid Kreeta Minoiline kultuur Minose järgi 1) Indo-eurooplaste eelne Kreeta 2600 eKr 2) Ahhaia Kreeka Kreeta kultuur 3000 eKr tekkinud. On säilinud Knossose palee, keraamika jm arheol. Kaevamistel leitud esemed. Knossos asub Kreeta saare põhjarannikul. Palee oli majanduslik ehitis laoruumid, ruumid veini hoidmiseks jms. Kultusesemed kaksikkirved, härjast pead Madu allilma, viljakuse, surma ja taassünnina??? Kahe peaga kotka motiivid* Eluolustikulise tegevusega freskod
· Nende peamiseks erinevuseks on nõude paksus · Kamares-keraamika on väga ebapraktiline seinad on väga õhukesed · Hilisemad paleekeraamika nõud on paksemad · Kaunistused on ühesugused, paleekeraamikal on veidi rohkem üldistatud kaunistused · Kreeta saarel kasutati ka kirja: hieroglüüfkiri lineaarkiri A lineaarkiri B · Kaks viimast on üles ehitatud silpidele · Desifreeritud on ainult viimane, kuna see on kirjutatud ahhaia murdes · Hieroglüüfkiri ja lineaarkiri A on mingis teises keeles · Hilisema ajastu kunst on hoopis karmim ja lihtsam · On ehitatud suuri losse, kuid need on tugevasti kindlustatud · Losside kaitsemüüris on tohutuid kivimürakaid · Nii suurte kivide (u. 10 tonni) kivide mäkketransportimine (lossid asusid mäetippudel) on ka tänapäeval raske · Selliseid müüre kutsutakse kükloopilisteks müürideks
Kõige suurem riigi territoorium oli Traianuse valitsemis ajal aastatel ( 98 117 ). Impeeriumisse kuulusid: o Britannia (Inglismaa), o Gallia (Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Sveits, osa Saksamaast) o Hispaania, o Alad lõunapool Doonaud (Baieri, Austria, Ungari, Albaania, Bulgaaria, Serbia, Horvaatia, Sloveenia), o Daakia (Rumeenia), o Makedoonia, o Ahhaia (Kreeka), o Väike-Aasia, o Mesopotaamia ja Armeenia (Türgi, Iraan, osa Iraaki, Gruusia, Armeenia ja Aserbaidzaan), o Süüria ja Juudamaa (osa Jordaaniast, Süüriast, Liibanonist ja Iisraelist), o Kogu Põhja-Aafrika rannik (Maroko, Alzeeria, Tuneesia, Liibüa ja Egiptus) Rooma linn asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Elanikud olid latiini rahvusest karjused ja maaharijad. Ametlikuks keeliks oli ladina keel
See idealiseerib Itaalia minevikku, kombeid ja uskumusi. Aeneis” on ühtlasi Rooma riigi sünni lugu rooma idee valguses. Just see idee ajendab Aenease tegusid, eepose sündmustikku ning üldist suunitlust. Vergiliuse enese seisukoht oli, et teos on lõpetamata ja surma eel palus ta selle põletada. Keiser Augustus aga käskis selle avaldada. Ahhailased - 1. Homerosel kreeklaste üldnimetus. – 2. Vana-Kreeka Ahhaia maakonna elanikud. 280 eKr asutatud Makedoonia-vastane Ahhaia linnade liit hajutati 146 eKr. Kreeklaste muistsed esivanemad Akvedukt - Akvedukt ehk sildveejuhe (ladina sõnast aquaeductus 'veejuhe') on sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Akvedukt võib olla ka lahtine, aga on tavaliselt saastumise ja aurumise vältimiseks kaetud. Akvedukt kulges allikast kuni linna piiril oleva jaotusbasseinini
Seetõttu hel per-i pol ajaloo kirjutamine detailides võimalik ei ole. See-eest on säilinud palju epigraafilist materjali (raidkirju), mis võimaldavad kohalikku olustikku vaadelda. Egiptusest pärit papüürosed, mis sisaldavad kirjandusteoseid ja ka olustikulisi dokumente. Ka arh leiumaterjal üsna rikkalik, sest keeklaste ehitustegevus oli väga laialt levinud ja pompöösne. Elamuarhitektuur palju suurejoonelisem kui varem. Oluline ajaloolane: kreeklane Polybios kirj II saj eKr, oli Ahhaia liidu liitriigis, aristokraatlikku päritolu ja üks liidreid. Ta viidi pantvangina Rooma, kui vabanes, siis jäi ka sinna, suhtles seal palju oma pol liidritega, oli nendega väga lähedastes suhetes, nägi seega Rooma pol telgitaguseid väga lähedalt pealt, osales sõjaretkedel (Kartaago vallutamine), temast sai Rooma riigikorra imetleja, pidas seda kuldsest keskteest lähtuvaks äärmusi vältivaks heaks riigikorraks. Nägi Rooma välispol edu põhjus just R heas korralduses
Lk. 386 «Biton kandis tervet härga oma õlgadel!» -- Autor (või Gringoire) on segi ajanud kaks kreeka müüti. Biton ja Kleobis rakendusid vankri ette, et viia oma ema preestri-tar Küdippe jumalatar Hera templisse. Kui siis tema jumalatarilt oma poegadele seda palus, mis inimestel* kõige parem oleks, uinusid vennaksed magama ega ärganud enam. Härga kandis õlgadel atleet Milon Krotonist (VI s. e. m. a.), kes tappis selle rusikahoobiga ning sõi ühe päevaga. Lk. 388 Aias -- ahhaia sangar Trooja sõjas. Kord, kui välguheitja Zeus oli troojalaste päästmiseks mässinud mõlemad malevad uttu, palus Aias jumalat hajutada udu: «...las hukkume päikese valgel!» («liias», XVII, 645--647.) Lk. 399 ... oleks võinud seda pidada kas roomlaste kolmnurgaks 512 Ecnomuse lahingus, Aleksander Suure «seapeaks» või Gustav Adolfi kuulsaks kiiluks. -- Roomlased kasutasid Ecnomuse (neem Lõuna-Sitsiilias) merelahingus 250 a. e. m. a. kartaagolaste vastu kolmnurkset rivistust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
