Ahelküla- Küla, kus majad asetsevad hõreda reas tee ääres. Aheraine- Kaevandatava maavara hulgas olev mittekasutatav kivim. Ajalooline rahvusvähemus- Väljaspool oma riiki pikka aega elanud rahvuslik kogukond, nt rannarootslased ja baltisakslased enne Teist maailmasõda Eestis. Alev- Linnast väiksem, kuid alevikust suurem linnaline asula Eestis; ajalooliselt suurem küla, millele on antud üksikud linnaõigused. Alevik- Kõige väiksem linnaline asula Eestis; varem peeti alevikku maa- asulateks, kuid ka praegu arvestab Statistikaamet võrreldavate andmete saamiseks alevikud endiselt maa-asulate hulka. Annekteerima- teise riigi territooriumi või selle osa vägivaldselt oma riigiga liitma. Aparaadiehitus- Masinatööstuse allharu, mis toodab väiksemaid keeruka ehitusega seadmeid ehk aparaate. Arvjoonis- Arvandmeid esitav joonis. Assimileerima- Samataoliseks muutma, endasse sulatama; nt väikerahvast kas loomuliku arengu tulemusena või vägival...
Metallid praktikas 1. Metallide korrosioon Korrosioon - metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel (raua roostetamine, vase roheliseks muutumine). Metallide pinnale tekkiv oksiidikiht kas kaitseb metalli või hävitab metalli täielikult. Tugeva korrosiooni puhul võib materjal lakata täitmast funktsiooni, milleks ta on mõeldud. Mõned metallid, näiteks alumiinium, võivad moodustada korrosiooni takistava oksiidikihi. Raua roostetamine - kõige suurem majanduslik kahju. Soodustavaks teguriks on veel ka mere lähedus ja tänavate soolatamine. Lisanditega metall korrodeerub kiiremini kui puhas metall. Korrosiooni tõrje võimalused: 1) metalli isoleerimine väliskeskkonnast (värvimine, lakkimine, kaitsva oksiidikihi tekitamine) 2) metalli kaitsmine teise metalli kihiga (nikeldamine, kroomimine, katmine tsingi või tinaga) 3) elektrokeemiline kaitse (kaitstava metalli ühendamine aktiivsema metalliga - prote...
taastatud põllumaaks, kuid otstarbekamaks osutus siiski metsakasvatus. Praegu kuuluvad kõik pealmaakaevandamisega alad ja vanad aherainepuistangud metsastamisele. Põlevkivi kasutamine Lahtimurtud kaevis rikastatakse vabrikus, kus põlevkivist eraldatakse paevahekihtidest pärinevad kivitükid. Rikastatud suuretükiline ja kõrge kütteväärtusega põlevkivi sobib õlivabrikutele. Peenpõlevkivi kasutatakse elektrijaamade kütteks. Kaevisest eraldatud paas ehk aheraine, mida on ligikaudu 40%, sobib ehituskillustiku valmistamiseks. Kuna seda on rohkem kui vajatakse, siis kuhjatakse ülejääk puistangutesse, millest on rikastusvabrikute juurde kuhjunud suured aheraine mäed (terrikoonikud). Kasutatud kirjandus www.wikipedia.org http://www.galerii.ee/panoraam/eesti/teemad/p www.images.google.com
Tuha-ja aherainemäed Referaat Sissejuhatus Ida-Virumaa muidu laugetel maastikel kõrgub terve hulk inimkätega rajatud kuhjatisi, mis Eesti looduslikku kõrgeimat mäge Vällämäge varjutama kipuvad. Need on põlevkivitööstuse jäätmekünkad ehk tuha-ja aherainemäed.Tuhk on põlevkivi energeetilise kasutamise jääk, aheraine aga põlevkivi kaevandamise ja rikastamise jääk. Kasutamine Aheraine ei kõlba ehitusmaterjaliks, kuid tema kvaliteeti saab tõsta rikastamisega, millega alandatakse orgaanilise aine sisaldust, mida puhtas aheraines on kuni 10%. Katsed põlevkivi kaevandamise jääkidest lupja põletada pole andnud kindlaid tulemusi. Kuid kui ka põletatakse, siis ei oleks see eriti kasulik selle saadava lubja madala kvaliteedi ja asjaolu pärast, et Eestis on hea lubjakivi varusid piisavalt. Aherainest saab aga killustikku teetammide ja teekatte ehitamiseks.
soojuselektrijaama. Seal on ka tõsisemad keskkonnaprobleemid. Põlevkivi põlemisel eraldub mitmeid happesademeid tekitavaid ja kasvuhoonegaase. Lisaks õhusaastele jäävad põlevkivi Kohtla-Nõmme aherainemägi kasutamisest ümbruskonda ka kõrged aheraine mäed ja segipööratud pinnas. Aherainest välja uhutud fenoolid moodustavad ligi 80%veereostusest, mida EestionLäänemerre Aheraine saadab. koos maavaraga kaevandatavad kivimid ja mineraalid, mis pole antud kaevanduse kontekstis maavarad ning on seetõttu majanduslikult kasutud. TURVAS Turvas kujuneb soodes surnud taimeosakestest, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune. Suurem osa Eestis toodetud turbast eksporditakse. Tänapäeval kasutatakse turvast väetisena taimekasvatuses ja mulla lisana. TURVAS Keskkonna- ja ökoloogiaprobleemid
ja kasutamist. Põlevkivi mineraalaine koosneb peamiselt karbonaatidest, alumosiilikaatidset ja kvartsist, vähem leidub püriitsi, kipsi, apatiiti jmt. mineraali. Põlevkivis võivad kontsentreeruda mõningad haruldased ja hajusad elemendid (nt. U, Mo, V, Re, Ge ja Be). Põlevkivi tootmisel rakendub peal- ja allmaakaevandamist (*karjäär, *kamberkaevandamine). Enne tarbimist põlevkivi vajaduse korral rikastatakse: kaevandatud põlevkivi ja aheraine segust (mäemassist) kõrvaldatakse aheraine. Seda tehakse käsitsi (laavades kaevandamise korral ) või rikastusvabrikus (kamberkaevandamise korral). Vabrikus rikastatakse põlevkivi pulseerivas veejoas või jahvatatud magnetiidi suspensioonis, kus aheraine vajub põhja ja põlevkivi kerkib pinnale. Rikastamisel saadakse mäemassist kontsentraat. 1991 aastal kaevandati Eestis 19,0 mln tonni põlevkivi. Peenemat fraktsiooni kasutatakse kohaliku kütusena, tükk-kivi termilisteks töötlemisteks. Tähtsaim termiline menetlus on utmine ehk
Keskkonnaprobleemid, mis kaasnevad põlevkivi kaevandamisega Kirde-Eestis. Näitaja Karjääriviisiline kaevandamine Maa-alune kaevandamine Põhjavee reostumine Põhjaveetase langeb, kaevude veetase Suur väljapumbatava vee kogus, alaneb, sageli vesi reostub. põhjavee reostumine õlidega, fenoolidega; muutub veerežiim. Aheraine Suured aherainemäed, hävivad mullad Aheraine jääb maa alla. ja põllumaad. Pinnamoe muutus Hävib taimkate ja kaovad loomade Tekivad maapinna langatused, elupaigad; suured karjääriaugud, mida millega kaasnevad ehitiste ja on vaja rekultiveerida. põllu ning metsamaade kahjustused. Mõisted: Majanduskaardid, majandusressursid, taastuvad ja taastumatud loodusvarad, kapital, tööjõud,
rullida, seejärel puhta pinnasega üle katta ja pärast veel kõik üle pressida. Nii saab vähendada prügi mahtu, ära hoida ebameeldivate lõhnade levikut ja takistada näriliste ja putukate paljunemist. Kahjuks aga ei kao see igapäevane probleem vist kunagi. Põlevkivi kaevandamine tingib muutusi, millest osa on tehnoloogilisel, osa majanduslikel põhjustel vältimatud. Põlevkivi rikastamisel tekkinud aheraine ladustatakse puistangutesse. Vanades "mägedes" on aegade jooksul ladustatud aherainet kokku 13 miljonit tonni. Eesti Põlevkivi töötavate ettevõtete aheraine puistangutes on kokku 138 miljonit tonni ainest. Tulenevalt tehnoloogiast alandatakse kaevandustes ja karjäärides põhjaveetase allapoole põlevkivikihindi tasapinda. Vesi suunatakse peamiselt äravoolukraavide ja jõgede kaudu soome lahte. Nii kaotab eesti looduskaevanduse tõttuaastas üle 200 milj.m3.
METALLURGIA Jaguneb: · Must metallurgia(tegeleb metallide tottmisega) Fe maak, Mn maak · Värviline metallurgia Vasetööstus, Al-boksiit, Tsink, Plii, Tina, kuld, elavhõbe ETAPID JA PAIGUTAMISE PÕHIMÕTTED: · Kaevandamine ja rikastamine(-aheraine erldamine) tooraine juures ja tänapäeval põhiliselt arengumaades. · Sulatamine selleks on palju vaja elektrienergiat, sellepärast asub energiaallika juures.Hea, kui see on odav · Sulamite tootmine/valmistamine(Kas energiaallika juures , tarbija juures, toimub arenenud riikides ja sageli ka sadamalinnades) · Valtsimine, stantsimine - /valmistööd, toimub arenenud riikides. RAUAMAAGI SUURIMAD TOOTJAD: · Hiina(kasutab ise) · Brasiilia(ekspordib) · Austraalia(ekspordib) TERASETOOTJAD: · Hiina · Jaapan · USA HIND SÕLTUB: · Leikoha sügavus · Raua sisaldus maagis · Tarbija lähedus
Käesoleval ajal toimub põlevkivi pealmaakaevandamine Narva ja Aidu karjääris. Olemasolev paljandusmasinate park võimaldab majanduslikult efektiivselt kaevandada põlevkivi kuni 30 m sügavuselt. Lahtimurtud kaevis rikastatakse vabrikus, kus põlevkivist eraldatakse paevahekihtidest pärinevad kivitükid. Rikastatud suuretükiline ja kõrge kütteväärtusega põlevkivi sobib õlivabrikutele. Peenpõlevkivi kasutatakse elektrijaamade kütteks. Kaevisest eraldatud paas ehk aheraine, mida on ligikaudu 40%,sobib ehituskillustiku valmistamiseks. Kuna seda on rohkem kui vajatakse,siis kuhjatakse ülejääk puistangutesse, millest on rikastusvabrikute juurde kuhjunud suured aheraine mäed info saadud : http://maeopik.blogspot.com/2008/11/plevkivi-kaevandamise-tehnoloogia.html http://et.m.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5levkivi http://maavarad.blogspot.com/2010/01/kaevandamiskohad-eestis.html
· Põlevkivi kaevandamine ja põletamine (karjääri kaevandamisel hävitatakse looduslikud kooslused ja maastik; väljapumbatava põhjavee tõttu tekib depressioonilehter, vesi juhitakse linnaveekogudesse, suur energiakulu; rikastusjäägid ja aheraine) · Õhusaaste (mõjutab tervist, ökosüsteeme ja ehitisi) · Tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus. Ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke · Ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus · Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele · Majandustegevus, mis ohustab elustikku, maastikku, ökovõrgustikku, kaitsealasid, liike ja üksikobjekte. · Toorme- ja heitmemahuka vananenud tehnoloogia kasutamine · Madal keskkonnateadlikkus, väära tarbijamentaliteedi juurdumine · Keskkonnaalase tehnilise infrastruktuuri mahajäämus · Keskkonnakorralduse rahaliste vahendite ja mitte toimimismehhanismide puudulikkus · Põhjaveevarude ebaratsionaalsest kasu...
· Põlevkivi kaevandamine ja põletamine (karjääri kaevandamisel hävitatakse looduslikud kooslused ja maastik; väljapumbatava põhjavee tõttu tekib depressioonilehter, vesi juhitakse linnaveekogudesse, suur energiakulu; rikastusjäägid ja aheraine) · Õhusaaste (mõjutab tervist, ökosüsteeme ja ehitisi) · Tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus. Ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke · Ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus · Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele · Majandustegevus, mis ohustab elustikku, maastikku, ökovõrgustikku, kaitsealasid, liike ja üksikobjekte. · Toorme- ja heitmemahuka vananenud tehnoloogia kasutamine · Madal keskkonnateadlikkus, väära tarbijamentaliteedi juurdumine · Keskkonnaalase tehnilise infrastruktuuri mahajäämus · Keskkonnakorralduse rahaliste vahendite ja mitte toimimismehhanismide puudulikkus · Põhjaveev...
Energeetika Mis on energeetika? Töötleva majanduse haru, mis tegeleb: energiaressurside kaevandamisega energia muundamisega sobivaks energialiigiks edastatamisega inimestele ning tööstustele, mis seda kasutavad. Energialiik-energia-tarbija Probleemid Eestis Süsinikuleke tekitab vajaduse kõrgete taastuvenergia toetuste järele ja takistab uute elektrijaamade rajamist. Elektrijaamade ehitamiseks pole raha Taastumatud energiallikad on ammendumas Saastatus Taastuvenergia allikad pole võimsad. Alternatiiv energia Puit(saepuru,höövilaastud) Turbas Päikeseenergia Tuuleenergia Hüdroenergia Laineenergia Biomassienergia Geotermiline energia Eestis kasutatavad energiallikad Tuuleenergia Hüdroenergia Prügienergia Põlevkivi energia,põlevkiviõli maagaas Iru soojuselektrijaam töötab 1978 aastast elektriline võimsus 190 MW ja soojuslik võimsus 648 MW kütab ning varustab sooja veega Tallinna Lasnamäe ja Kesklinna piirkonda suurim soojatootja ...
......................................................................7 6 Energia.....................................................................................................................................7 6.1 Tootmine............................................................................................................................7 6.2 Tarbijani............................................................................................................................8 7 Aheraine...................................................................................................................................8 Kokkuvõte...................................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................10 2
võivad valguda laiali , hävitavad eluslooduse ja reostavad põhjavett. • Maapinna soostumine Tagajärjed • Muldade hävimine • Põhjavee taseme alanemine, kaevude kuivenemine • Põhjavee reostumine • Tuuleerosioon • Pinnase reostumine • Õhusaaste • Pinnase sissevarisemine • Maapinna soostumine • Põllumajandusliku maa hävimine • Metsade hävimine • Hävib looduslik pinnamood ja taimkate, pinnamoodi muudavad ka aheraine mäed. • Uute veekogude teke • Aherainesse jäänud põlevkivi võib ise süttida. Lahendused • Karjääride metsastamine peale kaevandamise lõppu • Kaevandatud ala rekultiveerimine • Kaevandatud alade varinguid vältida sinna püstitatud täitemüüride abil • Leida karjääridele niisugused asukohad, mis Rekultiveeritud Kukruse aherainemägi on keskkonna suhtes kõige soodsamad. Rahvusvahelised kokkulepped
Eesti majanduse spetsialiseerumine: energiamajandus, keemiatööstus, toiduainetetööstus, metsatööstus, ehitusmaterjalitööstus. Hankiv sektor: põllumajandus, kalandus, jahindus, maavarade kaevandamine Töötlev sektor: toiduainete tööstus, elektroonika-, auto-, keemiatööstus jt Teenindav sektor: toitlustamine, turism, haridus, meditsiin, transport Energiamajandust on vaja elektri, soojuse ja mootorikütuste tootmiseks. Seda on vaja energialiikide tootmiseks, ilma milleta me elada ei saaks. Soojuselektrijaamade eelised: kohalik tooraine puudused: tekib palju tuhka, (õhu) reostus Hüdroelektrijaamade eelised: vesi on taastuv loodusvara/energiaallikas puudused: paisu purunemisel võib tekkida üleujutus; vee tase ja vooluhulk võivad aasta jooksul muutuda, on veevaesed perioodid, millal ei saa elektrit nii hästi toota. Tuulikute kasutamise eelised: tuul on taastuv ressurss; ei saasta õhku puudused: tuulevaba perioodi ajal ei saa energiat; teki...
Eesti ja looduskeskkond Loodus on maailmas eksisteerinud juba ammu enne inimesi. Kõik, mis on maailmas nähtav, kuulub looduse alla. Eestis on säilinud väga rikkalik ja mitmekesine loodustik, ent siiski leidub ka siin keskkonnaprobleeme ning murekohti. Selleks, et eestlased saaksid looduse kaunidust nautida veel mitmeid aastakümneid, on vajalik tegeleda selle kaitsmise ning säilitamisega. Loodus on meie kõigi elukeskkond ja selle püsima jäämine on inimeste püsima jäämise eeldus. Tänapäeva Eestis on kahjuks mitmeid keskkonnaprobleeme, mille lahendamisega tuleb kõigi heaolu nimel hakata tegelema. Eestis on alates 1918. aastast peamise kütusena energiajaamades kasutusel põlevkivi. KirdeEestis asuvad kaks suurimat põlevkivi baasil töötavat soojuselektrijaama ning just neis kohtades on kõige tõsisemad keskkonnaprobleemid. Põlevkivi põlemisel eraldub mitmeid happesademeid tekitavaid gaase....
........... · Sulfiidsete maakidena leidub vaske, elavhõbedat, tina, pliid,..... · halogeniidid ( NaCl) , karbonaadid CuCO3* Cu(OH)2, sulfaadid ja nii edasi Tihti sisaldab maak mitut metalli - Polümetalliline maak. Paljudel metallidel polegi iseseisvaid maake ja neid saadakse teiste metallide maakidest, kus nad on teinekord tühise, kuid kalli lisandina. Ka hõbedat ei toodeta tavaliselt hõbedamaagist, vaid plii ja tsingimaagist Maak sisaldab aherainet - kasutut osa. Aheraine eraldamist kutsutakse rikastamiseks. Rikastamisel kasutatakse füüsikaliste omaduste ( tihedus, magnetilised omadused,märgumine,....) erinevust. Sulfiidseid maake on raske vahetult redutseerida, tavaliselt muudetakse nad oksiidideks- seda protsessi kutsutakse särdamiseks ja sisuliselt on tegemist põletamisega. Näiteks 2 ZnS + 3 O2 = 2 ZnO + 2 SO2 Vääveldioksiid tõõdeldakse kaasajal ümber väävelhappeks. Atmosfääri teda lasta ei tohi , sest tekkivad happevihmad.
Keskkonnaprobleemid Eestis, mis on seotud orgaaniliste ainetega Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilistest ainest (kuni 70% ulatuses) ja mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aine koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi kaevandamise juures on suurimaks probleemiks veereziimi muutmine ja vee saastamine. Näiteks tuleb Eestis iga tonni kaevandatava põlevkivi kohta kaevandustest ja karjääridest välja pumbata 1015 tonni vett. Põlevkivikaevanduste kuivendamise ning suurte reostuskollete pikaajalise koosmõju tulemusel on aga tõsiselt kahjustada saanud ülemised põhjaveekihid. Põletamisel eraldub õhku suures koguses süsinikdioksiidi, vääveldioksiidi ja lendub orgaanilisi ühendeid ning raskmetalle. Põlevkivi kasutamisel tekib rohkes koguses jääkprodukte tuhka ja poolkoksi. Põlevkivide põletamisel saame lisaks soojusele ka suure koguse jääkaineid....
kõige madalam ning seda nimetatakse soojendustsooniks. Mida allapoole liikuda, seda kõrgemaks temperatuur muutub. Ahju keskosas toimub raua järk-järguline redutseerumine nn käsnrauaks ning ahju allosas toimub raua rikastamine süsinikuga, mille tulemusel raua sulamistemperatuur alaneb ja toimubki raua sulatamine ning eraldub kolde allosast sulamalm. Selline malm sisaldab rauda, milles on lahustunud raudkarbiid (Fe3C), süsinik, räni jt. lisaaineid. Kõrgahju keskosas toimub ka aheraine muutumine räbuks (räbusti - lubjakivi) toimel. Räbusse lähevad peale kaltsiumoksiidi ja ränidioksiidi ka kütuse (koksi) tuhk ning magneesiumoksiid, mis ei redutseerunud. Seda tekkinud räbu kasutatakse tsemendi ja räbutelliste tootmiseks.
kõrgahjudes Kõrgahju täidise moodustavad rauamaak, koks ja räbusti. Kõrgahju tehnoloogia Kõrgahjuprotsess seisneb oksiidse rauamaagi redutseerimises koksi abil. Koksi toodetakse kivisöest ja oma koostiselt koosneb ta peamiselt süsinikust. Koks on nii soojusallikaks koksi põlemisel eraldub pürometallurgilisteks protsessideks vajalik soojus kui ka raua redutseerijaks (taandajaks) maagist. Räbusti peamised ülesanded metallurgilistes protsessides on maagis sisalduva aheraine (enamasti ränioksiidi SiO2) ning kütuses koksis oleva tuha eemaldamine. Räbustina kasutatakse peamiselt lubjakivi (CaCO3). Spetsiaalselt töödeldud ahjutäidis maak, koks, räbusti viiakse kõrgahju ülevalt. Kütuse põlemiseks kõrgahju koldes antakse ahju ettekuumutatud põlemisõhku. Koksi põlemise peamine gaasiline produkt vingugaas CO, aga samuti tahke koks taandavad raua skeemi järgi: Fe2O3 Fe3O4 FeO Fe
soojendustsooniks. Mida allapoole liikuda, seda kõrgemaks temperatuur muutub. Ahju keskosas toimub raua järk-järguline redutseerumine nn käsnrauaks ning ahju allosas toimub raua rikastamine süsinikuga, mille tulemusel raua sulamistemperatuur alaneb ja toimubki raua sulatamine ning eraldub kolde allosast sulamalm. Selline malm sisaldab rauda, milles on lahustunud raudkarbiid (Fe3C), süsinik, räni jt. lisaaineid. Kõrgahju keskosas toimub ka aheraine muutumine räbuks (räbusti - lubjakivi) toimel. Räbusse lähevad peale kaltsiumoksiidi ja ränidioksiidi ka kütuse (koksi) tuhk ning magneesiumoksiid, mis ei redutseerunud. Seda tekkinud räbu kasutatakse tsemendi ja räbutelliste tootmiseks. Terast toodetakse tavaliselt malmist ja samades tehastes konverterites või martäänahjudes (kõrge temperatuuriga ahjud, kust puhutakse õhku läbi). Neis seadmetes oksüdeeritakse malmis olev liigne süsinik, räni ja mangaan õhu või hapnikuga
Geograafia arvestus 1. Eesti asend, piirid, suurus Eesti Vabarikk asub Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, parasvöötme põhjapoolsemas osas merleise ja mandrilise kliima üleminekualal. 2. Eesti põhikaart, ristkooridnaadid Eeesti põhikaart on Maa-ameti poolt koostatav Eestit kattev topograafiline kaart. Topograafiline kaart- kõige täpsem üldgeografiline kaart. Ortofoto- on töödeldud aerofoto Kaardi koostamine : 1) Aerofoto 2) Ortofoto 3) Vektor- ja rasterkaart 3. Geoloogiline ehitus Eesti asub Ida-Euroopa platovrmi loodeosas. Platvorm- on suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ja seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Pealiskorra pindmist, pudedatest setetest osa nimetatakse pinnakatteks. Paljand- aluskord paljandub maapinnal, settekivimite kiht puudub. Alu...
Sel juhul tervikuid ei jää ja kogu kattev kivim, ka maapind vajub pärast kaevandamist kuni 1,5 m. Kombainkaevandamine on tootlikum, kuid nõuab rohkem kapitali ja ka maapinna muutused on silmnähtavad. Lahtimurtud kaevis rikastatakse vabrikus, kus põlevkivist eraldatakse paevahekihtidest pärinevad kivitükid. Rikastatud suuretükiline ja kõrge kütteväärtusega põlevkivi sobib õlivabrikutele. Peenpõlevkivi kasutatakse elektrijaamade kütteks. Kaevisest eraldatud paas ehk aheraine, mida on ligikaudu 40%, sobib ehituskillustiku valmistamiseks. Kuna seda on rohkem kui vajatakse, siis kuhjatakse ülejääk puistangutesse, millest on rikastusvabrikute juurde kuhjunud suured aheraine mäed (terrikoonikud). 1998-1999. aastatel stabiliseerus põlevkivi aastatoodang 10-11 milj tonni tasemele. Sellest 7/8 tarbitakse elektrienergia tootmiseks. Elektrijaamas kulub ühe kilovatt-tunni energia tootmiseks ligikaudu 1,5 kg põlevkivi ja
........... · Sulfiidsete maakidena leidub vaske, elavhõbedat, tina, pliid,..... · halogeniidid ( NaCl) , karbonaadid CuCO3* Cu(OH)2, sulfaadid ja nii edasi Tihti sisaldab maak mitut metalli - Polümetalliline maak. Paljudel metallidel polegi iseseisvaid maake ja neid saadakse teiste metallide maakidest, kus nad on teinekord tühise, kuid kalli lisandina. Ka hõbedat ei toodeta tavaliselt hõbedamaagist, vaid plii ja tsingimaagist Maak sisaldab aherainet - kasutut osa. Aheraine eraldamist kutsutakse rikastamiseks. Rikastamisel kasutatakse füüsikaliste omaduste ( tihedus, magnetilised omadused,märgumine,....) erinevust. Sulfiidseid maake on raske vahetult redutseerida, tavaliselt muudetakse nad oksiidideks- seda protsessi kutsutakse särdamiseks ja sisuliselt on tegemist põletamisega. Näiteks 2 ZnS + 3 O2 = 2 ZnO + 2 SO2 Vääveldioksiid tõõdeldakse kaasajal ümber väävelhappeks. Atmosfääri teda lasta ei tohi , sest tekkivad happevihmad.
GEOGRAAFIA KORDAMINE ( Õpik 6-9 ja 15-19, 16 Tv lk 4 h 5 ) Eesti asub Ida-Euroopa platvormil püsiv maakoore osa, mis koosneb kurrutatud aluskorrast ja kurrutamata pealiskorrast tekkisid kõige varem ( eestis koosneb aluskord kristallilistest kivimitest - gneiss, ja Fennoskandia kilbil kohdt maapinnal, kus paljanduvad aluskorra kivimid, aluskord graniit, gneiss, kvartsiit, eestis ei paljandu, 1,6-2,6 miljardit a tagasi, aguaegkond, pealiskord liivakivi, lubjakivi, dolomiit, eestis paljandub, 550 miljonit a tagasi, vanaaegkond, pinnakate - 2 miljonit a tagasi, teke on seostunud jääliustikuga, moreen sorteerimata kivimid, mis koosnevad erineva suurustega osakestest ja puudub ümar kuju, nt-rändrahn, veeristik, kruus, liiv, savi, muda, turvas (elutekkeline sete, tekib taimede lagunemine liig niiskes), inimtekkeline (põlevkivituhk, aheraine, prügi, tänapäeval pinnakatte jätkub-inimene, voolu vesi, tuul), tähtsus oluline veeke...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledz Allmaarajatised Rikastamine ja korrastamine Allmaarajatised 1. Allmaarajatised on mitmesuguse kuju ja suurusega maa alla rajatud kaeveõõned, mida ei kasutata maavara tootmiseks vaid teisteks majanduslikeks eesmärkideks. Allmaarajatised on: 1. Kultuuri- ja spordirajatised 2. Elektrijaamad, tehased 3. Tunnelid 4. Hoidlad, laod, reservuaarid 5. Jäätmete ladestuspaigad 6. Sõjalised rajatised 7. Energiasalvestus-rajatised 8. Parklad 2. Allmaarajatised ja nende kasutamisvõimalused 1. Liiklustunneleid rajatakse rongidele või metroode jaoks. 2. Veetunneleid rajatakse puhta vee juhtimiseks linnadesse ja linnades reo- ning sademevee ärajuhtimiseks. 3. Hüdroelektrijaamade turbiinisaale ja veekanaleid rajatakse maa alla veest elektri ...
sideainena kasutamiseks töödelda. Põlevkivituhk-portlandtsement on aga väga hea betoonikomponent. - Peent põlevkivituhka kasutati vene ajal happeliste põldude lupjamiseks. - On toodetud ja toodetakse tuhaplokke ning kõige peenemat fraktsiooni kasutatakse tsemendi lisaainena, umbes 15 protsenti tuhka parandab tsemendi omadusi ega pea lisama kipsi, mistõttu tsement muutub odavamaks - Üks võimalus põlevkivituha ja aheraine kasutamiseks on kaevanduskäikude taastäitmine. Ammendatud kaevanduskäikudesse pumbataks põlevkivituhka, mis maa all kivistub ja välistab hilisemad maapinnalangatused. - Põlevkivituhka saab kasutada teede asfaltkatte alumiste kihtide või turbapinnaste tugevdamiseks. Põlevkivituha ja liiva segu lisamine turbapinnasele tõstab pinnase kandevõimet ja vähendab külmakergete tekkimist.
ka erinevad metallid. Kõrgahjutehnoloogia Kõrgahi töötab sisuliselt nagu vastuvool. Keemilistel reaktsioonidel tekkivad gaasid liiguvad alt üles, kõrgahju täidis aga ülevalt alla. Ülemine osa kõrgahjul on kõige madalama temperatuuriga ning see on ka rahvakeeli ,,soojendustsoon". Mida rohkem allapoole liikuda, seda enam kasvab ka teperatuur. Keskosas toimubki juba ka raua vaikne redutseerumine ,,käsnrauaks". Keskosas toimub ka aheraine muutumine räbuks lubjakivi toimel. Räbu kasutatakse ära näiteks tsemendi tootmiseks. Ahju allosas toimub juba raua rikastamine süsinikuga, täna millele raua sulamistemperatuur alaneb ja toimub raua sulatamine. Kolde allosast eraldub sulamalm. Selline malm sisaldab rauda, milles on lahustunud süsinik, räni ja teised lisaained. Õhku juhtitakse kõrgahju kolde ülaosas olevate avade (furmide) abil. Kõrgahju suudme ehk ülemise osa kaudu täidetakse ahi toorainetega. Tooraineid pannakse
tekke järgi : 1 . liustiku tekkelised Nt : Voored ( vooremaa, laiuse voor 144m ) 2. raskusjõutekkelised nt rusuhunnik 3. igikeltsatekkelised Nt . Söllid lohk,mis on tekkinud jää sulamisel. 4. tuuletekkelised.nt Liivaluited 5. mere ja jää tekkelised. Nt Pank e. klint 6. vooluvee tekkelised nt. jõeorg. 7. põhhjavee tekkelised nt. karstipinnavormid 8. kosmosetekkelised.- nt. / metreoiidikraatrid. 9. inimtekkeline e. tehispinnavormid. Nt . * tuhamäed e. aheraine mäed Kliimat kujundavad tegurid : · Geograafiline asend => kaugus ekvaatorist => päikese kiirguse hulk · Hoovused · Tuuled · Pinnamood e. reljeef => mõjutab sademeid ( eestis sajab kõige rohkem kõrgustikel) · Kaugus ookeanitest, meredest. ( läänemere tuulte mõju on 20 km sisemaale .) Eesti kohalikke ilmaerinevusi põhjustavad läänemeri ja kõrgustikud . Tsüklon . e madalrõhuala . Antitsüklon e. kõrgrõhuala
METALLURGIA 1. Metallide saamiseks on kaks võimalust: a)Korrodeerumine (metallid oksüdeeruvad) b) Metallimaagi redutseerimine kõrgel temperatuuril (elektrometallurgia?) 2. Miks metallurgia osatähtsus tänapäeval väheneb? Vanametalli tähtsuse tõus eriti mustas metallurgias (väheneb rauaMAAGI vajadus ehk tooraine vajadus väheneb). Keemiatööstuse areng alternatiivmaterjalid metallide asendamiseks (kunstmaterjalid, mis on isegi paremate tarbimisomadustega) 3. Kuhu (A; B; C või D) oleks tõenäoliselt 19. sajandil tekkinud rauasulatusettevõte? Põhjenda selle koha valikut kolme argumendiga. Tõenäoliselt tekkis see ettevõtte punkti C 1) see on kõige lähemal rauamaagi leiukohale 2) see on (kiirevoolulise) jõe kaldal, mis annab võimaluse toota elektrienergiat ning samuti võimaldab transporti (transportida on mõttekas ainult rikastatud maaki, mitte toorainet) (metallide viimistlemist on kõige otstarbekam...
Energiamajandus on majandusharu, mis tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks, ning viimaste kätte toimetamisega tarbijatele. Energiaallikad: taastumatu- enerigaallikas, mida ei saa korduvkasutada (nafta, maagaas, kivisüsi, põlevkivi), taastuvad- energiaallikas, mida saab lakkamatult kasutada või on võimalik neid teatud aja möödudes uuesti kasutada (tuuleenergia, päikeseenergia, hüdroenergia), traditsiooniline- fosiilkütused (nafta, maagaas, kivisüsi, turvas), tuumaenergia, alternatiiv- laiemaks kasutamiseks puuduvad veel tehnoloogiad või on need kallid. Nafta- Tähtsaim energia allikas. Viimase 30 aasta jooksul pole ükski teine loodusvara maailmamajandust nii palju mõjutanud. Transport käib läbi tankerite, rongide, veokite torude kaudu. Suurimad tootjad: Saudi Araabia, Venemaa, USA, Iraan, Venezuela, Katar, Hiina, Iraak, Araabia ÜE, Kuveit. Suure kütteväärtusega. Hea transportida tankeri...
Eesti pinnavormid Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas . Eesti pinnavormid on kõrgustikud, lavamaad, madalikud, orundid ja nõod . Kõrgustikud on suurepinnalised, ümbrusest kõrgemad lauskmaa osad, millel esineb mitmeid kõrgendike, orge, nõgusid jt. Väiksemaid pinnavorme. Kõrgustikud jaotatakse kulutuskõrgustikeks nt. Pandiver(kõrgeim tipp Emumägi 166 m.) ja Sakala(kõrgeim tipp Rutu mägi 144 m.) kõrgustikud ning kuhjekõrgustikeks nt. Karula(kõrgeim tipp Tornimägi 137 m.), Otepää(kõrgeim tipp Kuutsemägi 217 m.) ja Haanja(kõrgeim tipp Suur Munamägi 318 m.) kõrgustikud . Kulutuskõrgustike välimus sõltub aluspõhjast, need on tasase pinnamoega, aluspõhja moodustavad pudedate setete all olevad kõvad kivimid . Kuhjekõrgustike välimus ei sõltu aluspõhjast, rahutu reljeefiga, pinnamoes valitsevad künkad ja nõod . Lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud . Eestis on nt. Harju lavamaa ja Viru...
madalam ning seda nimetatakse soojendustsooniks. Mida allapoole liikuda, seda kõrgemaks temperatuur muutub. Ahju keskosas toimub raua järk-järguline redutseerumine nn käsnrauaks ning ahju allosas toimub raua rikastamine süsinikuga, mille tulemusel raua sulamistemperatuur alaneb ja toimubki raua sulatamine ning eraldub kolde allosast sulamalm. Selline malm sisaldab rauda, milles on lahustunud raudkarbiid (Fe3C), süsinik, räni jt. lisaaineid. Kõrgahju keskosas toimub ka aheraine muutumine räbuks (räbusti - lubjakivi) toimel. Räbusse lähevad peale kaltsiumoksiidi ja ränidioksiidi ka kütuse (koksi) tuhk ning magneesiumoksiid, mis ei redutseerunud. Seda tekkinud räbu kasutatakse tsemendi ja räbutelliste tootmiseks. Terast toodetakse tavaliselt malmist ja samades tehastes konverterites või martäänahjudes (kõrge temperatuuriga ahjud, kust puhutakse õhku läbi). Neis seadmetes oksüdeeritakse malmis olev liigne süsinik, räni ja mangaan õhu või hapnikuga
TÖÖTLEV TÖÖSTUS 1. Kuidas jaguneb tööstus, kust sai tööstuse areng alguse, kuidas jagunevad tööstusharud? Tööstus on jagatud kerge- ja rasketööstuseks. Tööstuse areng sai alguse kergetööstusest- tekstiili ja tarbekaupade valmistamisest, mille areng omakorda tekitas rasketööstuse arenguks nõudluse ja suurkapitali. Tööstusharud saab jagada: · Vanad harud- toiduaine- ja tekstiilitööstus, laevaehitus · Uued harud- auto- ja keemiatööstus · Uusimad, ehk kõrgtehnoloogilise tööstuse harud- mikroelektroonika, tarkvaratööstus, tuuma- ja kosmosetööstus, biomeditsiin. 2. Fordism ja toyotism. Fordism (Igaks juhuks tootmine) Toyotism (Õigeks ajaks tootmine) Detailide hankimine Kellel on, sealt ostetakse. Ostetakse konkreetselt, lepingu Ostetakse...
ENERGIAMAJANDUS ENERGEETIKA ÜLESANNE VARUSTADA ÜHISKONDA ELEKTRIENERGIAGA SOOJUSENERGIAGA MOOTORIKÜTUSTEGA TOIMETADA ENERGIA TARBIJANI NIMETA ENERGEETIKA ALLHARUD. MIKS NÄITAB ENERGIATARBIMINE INIMESE KOHTA RIIGI ARENGUTASET? (KWh/in) ENERGEETIKA ISEÄRASUSED MÕJUTAB KÕIKI ELUSFÄÄRE HIND SISALDUB KÕIKIDE KAUPADE, TEENUSTE HINNAS ENERGEETIKA ARENG MÕJUTAB TEHNIKA JA TEHNOLOOGIA ARENGUTEMPOT ENERGIA ON ASENDAMATU SELGITA KONKREETSETE NÄIDETE ABIL EELPOOL TOODUD VÄITEID. ENERGEETIKA ARENG AGRAARÜHISKOND 1) MEHHAANILINE ENERGIA INIMESTE JA LOOMADE LIHASJÕUD 2) SOOJUSENERGIA PUIT, ÕLED, KUIVATATUD LOOMASÕNNIK MIKS OLI ENERGEETIKA ARENGUTASE MADAL? KUIDAS SEE MÕJUTAS TÖÖ EFEKTIIVSUST? INDUSTRIAALÜHISKOND I ETAPP 1) MEHHAANILINE ENERGIA TUULIKUD, VESIVESKID SÕLTUS ASUKOHAST, EI SAANUD TRANSPORTIDA 2) METSADE HÄVITAMINE KLAASIT...
Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas. Suhteline kõrgus on 20-50 m (max. 80 m Vällamägi). Eesti pinnavormid on kõrgustikud, lavamaad, madalikud, nõod, orundid. Kõrgustikud on suurepindalalised, ümbrusest kõrgemad lauskmaa osad, millel esineb mitmeid kõrgendikke, nõgusid, orge jt. väiksemaid pinnavorme. Kõrgustikud jaotatakse kulutuskõrgustikeks (välimus sõltub aluspõhjast, tasase pinnamoega, aluspõhja moodustavad pudedate setete all olevad kõvad kivimid; Pandivere, Sakala) ning kuhjekõrgustikeks (välimus ei sõltu aluspõhjast, rahutu reljeefiga, pinnamoes valitsevad künkad ja nõod. ; Haanja, Otepää, Karula). Lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud (Harju lavamaa, Viru lavamaa). Madalikud on kuni 50 m. kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud Läänemere poolt üle ujutatud (hõlmavad peaaegu poole Eesti territooriumist, suuremad asuvad Lääne-Eestis. Nõod on keskelt madalamad ning ser...
Miks on energiamajanduse käekäik muu majanduse ja kodumajapidamise jaoks äärmiselt oluline Sest energiat on inimestel vaja peaaegu igas tegevuses ja sellega tuleb mõistlikult majandada, et seda kõigile jätkuks Millised probleemid kaasnevad põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega Kui põlevkivi kaevandusi ja karjääre laiendatakse siis vähenevad põllu- ja metsamaa. Kaevandusest pumbatakse välja ka suur kogus vett, mis vähendab põhjavee taset. Põletamisel tekkinud aheraine tekitab omamoodi probleeme Milliseid traditsioonilisi energiaallikaid eesti peale põlevkivi veel kasutatakse Eestis kasutatakse peale põlevkivi ka turvast ja puitu Mis liiki taastuvad energiat eestis kasutatakse mida kasutatakse kõige edukamalt ja miks Eestis kasutatakse tuuleenergiat, vee-energiat ja biogaasi. Kõige edukamalt kasutatakse tuuleenergiat, sest eestis on tuuleparkide rajamiseks sobivad lagendikud ja ranniku- ning merealad
1. Energeetika areng. Kuidas on see seotud inimkonna arenguga? Esimene energiaallikas oli puit -> seejärel 18. Sajandil hakati kasutama vett-> tuul-> 18. Sajandi II pooles, eelkõige Suurbritannias, fossiilsed kütused-> aurumasina leiutamine 1765 aastal suurendas söe kasutamise hulka-> 19.sajandil hakati naftat puurima-> naftat hakati kasutama suurelt alles sajandivahetusel, mil leiutati sisepõlemismootor, mis tarbib vedelkütust-> alternatiivsed energiaallikad: taastumatutest võeti kasutusele tuumkütused, maagaas-> praegu üritatakse eelkõige kasutada taastuvaid energiaallikaid: päike, tuul, voolav vesi, looded, maa sisesoojus ja biomass. 2. Taastuvad ja taastumatud energiaallikad? Taastuvad- päike, tuul, vesi, biomass, looded, maa sisesoojus. Taastumatud - nafta, maagaas, turvas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi. 3. Fossiilse...
tonni mineraalväetisi ning 3 mln tonni mürkkemikaale (pestitsiide, herbitsiide jm) aastas. Nendest 1/3 pesevad välja vihmaveed ja ülejäänud kanduvad laili tuulega. Arvestades maavarade ressursside lõplikkust ja ammendumist lähitulevikus pööratakse rohkem tähelepanu säästva arengu printsiipidele. Maapõuest kaevandatavate materjalidega, eriti fossiilkütustega, aga ka madala metallisisaldusega maakide kaevandamise ja rikastamisega kaasneb hiiglaslik aheraine ,,seljakott". Kaevandatud materjalid muutuvad elutsükli läbimisel või vahetult pärast kaevandamist (aheraine) jäätmeteks. Umbes 25% materjalidest sisaldub infrastruktuurides ja 75% hajub tarbimise käigus keskkonas tarbimisemissioonidena. 7. Toksikoloogia: kuidas näeb välja doos reageeringu kõver? Seletage. Uurib kemikaalide, nende segude ja droogide mõju elus organismidele. Jaguneb:
e) organismide keemiline koostis sõltub saasteelementide levikust nt a)pliisaaste tuli bensiinist, mida kasutati bensiini oktaanarvu tõstmiseks kuni 2002. aastani ja esineb seni veekogudes jahimeeste haavlite tõttu ja õngetinade tõttu. Põhja- Eesti ohtlik aine on radoon, mis on radioaktiivne see levib pinnasest õhku, eriti nendes majades, mis on ehitatud mahajäetud kaevanduskarjääridesse või karjääridest võetud aheraine abil. Hinnanguliselt sureb aastas Eestis suitsetamise ja radooni koosmõjul 200 inimest. b) kroomi sisaldub reklaamtrükiste värvides, mille põletamisel vabaneb kroom õhku. f) elementide vastandlikkus: strontsiumi kaltsiumi vastandlikkus (Eestis pole, mäestike piirkonnas rohkem). Kui strontsium hakkab organismis Ca asendama, tekib liigeste liikumatus, mis on ravimatu.
Ajutiselt võib seda kasutada vaid hästituulutatavas või ventileeritavas tööruumis. Atsetüleenigeneraator peab paiknema tuletöö tegemise kohast või muust lahtise tule allikast, hõõgumiseni kuumutatud detailist, kompressori või ventilaatori õhuvõtukohast vähemalt 10 m kaugusel. Töö lõpetamisel peab kaltsiumkarbiid teisaldatavas atsetüleenigeneraatoris olema täielikult ära tarvitatud. Generaatorist väljavõetav aheraine tuleb paigutada selleks ettenähtud anumasse või punkrisse. Gaaskeevitus- ja gaasleektöö tegemisel on keelatud: 1) soojendada külmunud atsetüleenigeneraatorit või muud keevitusseadme osa lahtise tule, hõõgkuuma eseme või detailiga ja kasutada tööriista, mis võib löömisel tekitada sädemeid; 2) lasta hapnikuballoonil, reduktoril või muul keevitusseadmestiku osal kokku puutuda õliga või sellega läbiimbunud rõiva, kinda või puhastusmaterjaliga;
GEOLOOGILINE EHITUS Eesti asub Ida Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm on suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Pealiskorra pindmist, pudetatest setetest osa nimetatakse pinnakatteks. Maa geoloogiline ajalugu ulatub tagasi u 4,5 miljardi aasta tagusesse aega. Suurimaid geoloogilisi perioode nimetatakse eoonideks ( arhaikum, protersoikum ja fanerosoikum). Fanerosoikum jaguneb vana-,kesk-ja uusaegkonnaks. Aegkonnad jagunevad ajastuteks. 3.1 aluspõhi Aluspõhjaks nimetatakse kõiki pinnakatte all lamavaid kivimeid. Aluspõhi koosneb aluskorrast ja pealiskorra settekivimilisest osast. Aluskord Aluskorra tugevamad kivimid võivad moodustada nii positiivseid kui ka negatiivseid kurde. Aluskorra positiivseid kurde, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal, nimetatakse kilpideks. Eesti asub Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Eesti ...
toodete tootmine pulbrilisi lähtematerjale kasutades kärni abil. Kärn ) maagist. valmistatakse nagu Räbusti peamised ülesanded metallurgilistes liivvormgi liiva ja sideaine protsessides on maagis sisalduva aheraine (enamasti (savi, ränioksiidi SiO2) ning kütuses koksis oleva polümeervaik) segust tuha eemaldamine. Räbustina kasutatakse peamiselt spetsiaalses lubjakivi (CaCO3). rakises kärnkastis. Mudel
1)Mis on energiamajandus? Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks, ning viimaste kätte toimetamisega tarbijatele 2)Kuidas võib energiaallikaid liigitada kõige üldisemas mõttes? Taastuvad ja taastumatud energiaallikad 3)Mis on taastumatud energiaallikad? Energiaallikad, mida ei saa korduvkasutada.. Näiteks nafta 4)Mis on taastuvad energiaallikad? Energiaallikad, mida saab lakkamatult kasutada või on võimalik neid teatud aja möödudes uuesti kasutada. Näiteks tuuleenergia 5)Kuidas on tekkinud taastumatud energiaallikad? Tavaliselt selline biomass, mis on tekkinud geoloogilises minevikus ja on muundunud kütuseks 6)Mis on elektroenergeetika? Elektroenergeetika on elektri tootmine, ülekandmine ja jaotamine tarbijatele 7)Mis on kütusetööstus? Majandusharu, mis toodab eri liiki, peamiselt fossiilkütuseid 8)Energiaallikate liigitus traditsioonilisteks ja alternatiivseteks: Tradit...
laieneda, taigametsade ja tundrate pindalade vähenemine), maa temperatuuri tõus võib kaasa tuua üleujutusi, torme ja teisi looduskatastroofe f. Energiaprobleemid- Eestis kasutatakse energia tootmiseks põlevkivi Põhjused: põlevkivi eraldumisel tekivad kasvuhoonegaasid, põletamisel lenduv tuhk tasakaalustab hapet, mis tähendab, et tekivad aluselised sademed, ümbruskonda jäävad põlevkivi põletamisel aheraine mäed Tagajärjed: aheraine mäed, õhuprobleemid g. Liikide hävimine – 2) keskkonna saastumine, otsene hävitamine inimese poolt, 1) elupaikade häv. või muutmine, võõrliikide pealetung (mõju konkreetsele liigile) Põhjused: keskkonna muutmine, hävimine ja saastamine, metsaraie, soode kuivendamine, elupaikade hävimine seoses inimpopulatsiooni kasvuga, jahipidamine, võõrliikide sissetoomine, GMO-de kasutamine, haruldaste liikide kollektsioneerimine
........... · Sulfiidsete maakidena leidub vaske, elavhõbedat, tina, pliid,..... · halogeniidid ( NaCl) , karbonaadid CuCO3* Cu(OH)2, sulfaadid ja nii edasi Tihti sisaldab maak mitut metalli - Polümetalliline maak. Paljudel metallidel polegi iseseisvaid maake ja neid saadakse teiste metallide maakidest, kus nad on teinekord tühise, kuid kalli lisandina. Ka hõbedat ei toodeta tavaliselt hõbedamaagist, vaid plii ja tsingimaagist Maak sisaldab aherainet - kasutut osa. Aheraine eraldamist kutsutakse rikastamiseks.Rikastamisel kasutatakse füüsikaliste omaduste ( tihedus, magnetilised omadused,märgumine,....) erinevust. Sulfiidseid maake on raske vahetult redutseerida, tavaliselt muudetakse nad oksiidideks- seda protsessi kutsutakse särdamiseks ja sisuliselt on tegemist põletamisega. Näiteks 2 ZnS + 3 O2 = 2 ZnO + 2 SO2 Vääveldioksiid tõõdeldakse kaasajal ümber väävelhappeks. Atmosfääri teda lasta ei tohi - happevihmad
merevee destilleerimine, mis on kallis. 2) Põlevkivi kui olulisim Eesti keskkonnaprobleem Põlevkivi on fossiilne kütus, mis moodustus vetikate kuhjumisel u. 450 miljonit aastat tagasi. Eestis kaevandatakse põlevkivi u. 10-15 miljonit tonni aastas ning sellise tarbimise käigus jätkus seda veel 40 aastaks. Eestis kasutatakse põlevkivi elektrienergia tootmiseks. Lahtiste kaevandamise tulemusega on u. 10000 hektarit maad kaetud aheraine kuhikutega, maa-aluse kaevandamisega on kasutuskõlbmatuks muudetud veel 20000 hektarit. Saastet tekitab ka elektrijaamade korstnatest väljuv lendtuhk. Keskkonnasaaste vähendamiseks tuleb piirata nii põlevkivi kaevandamist kui ka sellel põhinevat elektritootmist. 3) Bioloogiline mitmekesisus. Kogu maakeral leiduva elu ning nende elupaikade mitmekesisus. Jaotatakse kolmeks: I. Geneetiline mitmekesisus võimalikult palju erinevaid geene liigi sees. II
Kuna kogu liitsegu tuleb omavahel kõrge kuumusega sulatada, siis peab selleks kasutama kütust, peaasjalikult koksi, mis on saadud kivisöe koksistamisel. Kütuse ülesandeks on lisaks kõrge temperatuuri tekitamisel olla keemiliseks reagendiks raua redutseerimisel oksiididest. Efektiivse malmi tootmise tagamiseks on oluline toorainete ettevalmistamine. Kõigepealt rauamaak peenestatakse väiksemateks tükkideks, et sulatusprotsess toimiks kiiremini. Seejärel purustatud maak pestakse puhtaks aheraine jääkidest- savist ja liivast. Kolmandana toimub särdamine, mille käigus eemaldatakse niiskus ja põletatakse ära väävel. Magnetsepareerimise käigus eraldatakse magnetiline maak mittemagnetilisest maagist. Malmi tootmine pürometallurgilisel meetodil toimub kõrgahjudes. Kõrgahi on sahtahi kõrgusega üle 30 m ja läbimõõduga 7-8 m. Malmi tootmine kõrgahjus toimub pidevalt kuni remondini. Selline ahi annab kuni 5 miljonit tonni malmi aastas. Komponentide
Energeetika Energeetika · selgitab energiamajanduse tähtsust, toob näiteid energiaallikate ja energiatootmise mõju kohta keskkonnale; · analüüsib soojus-, tuuma- ja hüdroelektrijaama ja tuulepargi kasutamise eeliseid ja puudusi elektrienergia tootmisel; · analüüsib teabeallikate järgi Eesti energiamajandust, iseloomustab põlevkivi kasutamist energia tootmisel; · toob näiteid Euroopa, sh Eesti energiaprobleemide kohta; · teab energia säästmise võimalusi ning väärtustab säästlikku energia tarbimist Energeetika tv. Lk. 74 ül. 1 · Energeetika kui tööstusharu tegeleb kütuste ning elektri- ja soojusenergia tootmisega ja energia edastamisega tarbijale. Eesti energiamajandus Iseloomulikud jooned · Energiatarbimine kaetakse 2/3 ulatuses oma energiavaradest (põlevkivi, puit, turvas ja teised taastuvad energiavarad) · 90% elektrist saadakse põlevkivist · Sõltuvus maagaasi ja vedelkütus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
