laieneb, tekib limaainerikas sülg, laienevad pärgarterid, higamisteede silelihased laienevad, seedetrakti ja kusepõie toonuse langus, kusepõie sulgurlihase kontraktsioon). Parasümpaatikuse mõjul tõhustub seedimine, suurenevad energiavarud, toimub pärasoole, põie tühjendamine, väheneb organismi energiakulu.(Silmaava aheneb, pisaraid sekreteeritakse, tekib vedel sülg, eritub higi, südame löögisagedus langeb, pärgarterid ahenevad, hingamisteede silelihased ahenevad, maonäärme ensüümiderikka nõre teke, seedetrakti toonuse tõus, kusepõe kokkutõmbe tugevnemine, kusepõie sulgurlihase lõõgastumine.) Erutuste ülekanne vegetatiivse närvisüsteemi ganglionides toimub ülekandeainete vahendusel. Nii parasümpaatilistes preganglionaarsetes närvilõpmetes ja postganglionaarsetes parasümpaatilistes närvilõpmetes vabaneb atsetüülkolliin. Vastavad närvilõpmed on
7. Süda ja veresoonkond (W. Nienstedt, jt Inimese anatoomia ja füsioloogia, Medicina, 2001, lk.184-231) 7.1. Veresooned Inimese kehas ringlemisel voolab veri südamesse ja südamest välja veresooni mööda. Veresooni, mis algavad südamest ning viivad verd elunditesse ja kudedesse nimetatakse arteriteks (kopsuveenid, aort, alanev aort, ülakeha arterid, maoarter jne). Arterid, väljudes südamest, muutuvad järjest peenemaks - moodustuvad arterioolid, edasi kulgedes ahenevad veelgi, muutudes verekapillaarideks (kopsu verekapillaarid, ülakeha verekapillaarid, alakeha verekapillaarid jne.). Verekapillaarid kogunevad ja liituvad taas suuremateks soonteks - veenuliteks ja edasi veenideks.(kopsuarter(-tüvi), ülemine õõnesveen, alumine õõnesveen, maksaveenid jne.). 7.2. Veresooned jagunevad: arterid mööda artereid toimub vere transport elunditesse ja kudedesse, - tihke ehitusega; - elastsed ja paksud,
Seejuures sümpaatilise ja parasümpaatilise osa innervatsioon on elundeile vastupidise toimega. Sümpaatilise osa erutumisel laienevad silmaavad, väheneb sülje- ja pisaranäärmete sekretsioon, suureneb higieritus, sagenevad südamelöögid, tõuseb vererõhk, aeglustub sooleperistaltika, lõõgastuvad bronhilihased, intensiivistub ainevahetus, suureneb dissimilatsioon (energiat kulutav süsteem). Parasümpaatilise osa erutumisel silmaavad ahenevad, süljeeritus suureneb, südamelöögid aeglustuvad, sooleperistaltika kiireneb, toimub bronhilihaste kokkutõmbumine, ta ergutab assimilatsiooniprotsessi (talletab ja säilitab). Mõlema osa üheaegne koostöö pole antagonistlik, sellega kohandatakse pidevalt elundite talitlusi ümber vastavalt kujunenud vajadustele aktiveerides või pidurdades vastavate elundite talitlusi. Kasutatud kirjandus: W. Nienstedt, O. Hänninen, A. Arstila, S-E
1974, pidas end Saalomoni dünastia liikmeks. Aksumi kultuur Põhja-Etioopias tekkinud semiidi kolooniatest kujunes 1.-2. sajandil pKr mõjuvõimas Aksumi riik.täna soodsale asendile hakkas Aksum mängima tähtsat rolli Vahemeremaade, Aasia ja Aafrika kaubavahetuses ning selletõttu muutus ka ta avatuks eri kultuuride mõjudele. Arhitektuur/Keraamika/Muud esemed: · Ehituskunsti õjutasid araabia, süüria ning india arhitektuur · Iseloomulikud monoliitsed kivisteelid (ülalt ahenevad neljakandilised reljeefidega kaetud sambad, millel tipus viil või palmett; kõrguselt erinevad, kõige suurem oli 33 meetrit kõrge ning kaalus 700 tonni. · Osa savinõusid on lihtsad ning osa kaunistatud punase või musta värvi geomeetrilise mustri või taime- , linnu-, maoornamentikaga · Terrakotat esindavad nais- või loomafiguurid · Kuld- ning hõbemündid Kristlik traditsioon Aksumi riik jõudis oma võimsuse tippu 4
mõjutab hingamist, stimuleerib kogu organismi üldist ainevahetust. Kofeiini manustamisel kiireneb neerude tegevus ja suureneb higieritus. Siit ka selgitus kohvi vett eemaldavale ehk diureetilisele mõjule organismist. Järelikult veekaotuse korral ei ole kofeiinirikkad joogid janukustutuseks mitte kõige kohasemad, sest nad soodustavad vee väljutamist organismist. Kofeiin laiendab skeletilihaste veresooni ja parandab organismi verevarustust. Enamiku siseelundite veresooned aga hoopis ahenevad. Sageli kiputakse kofeiini liialt ülistama. On teada, et kofeiin tõstab tähelepanu- ja töövõimet, lühendab reaktsiooniaega, aitab keskenduda ja unisust ületada, stimuleerib loomingulisust ning mobiliseerib intellektuaalseid reserve. Ent ükskõik kui palju inimene ka kohvi või teisi kofeiinirikkaid vedelikke ei joo, targemaks ta kofeiini mõjul ei saa. Eriti ettevaatlikud peavad niisuguste jookide liigtarbimisega olema närvisüsteemi häiretega
1. SISSEJUHATUS KUNSTI. KUNSTILIIGID, KUNSTISTIILID-VOOLUD, ZANRID Mis on kunst ? Kitsamas mõttes mõistetakse kunsti all visuaalsete (st. nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajaloolisest ja ühiskondlikust kontekstist. KUNST, 4 võimalikku lähtekohta defineerimiseks: 1. meisterlikkus mingil alal (kokakunst, sõjakunst) 2. midagi, mis pole ehtne, on "kunstlik" 3. inimese tegevused ja tegevuste tulemused: muusika, film, tants, teatrietendus, aga ka pilt, kuju, ehitis. 4. pildid, kujud, ehitised ja veel mõned nähtavad esemed(ehk teosed) moodustavadki kunsti 4-da tähenduse. See on visuaalne kunst. Seega, kunst on igasugune loominguline tegevus ja selle tulemusel sündinud teos ehk kunstiteos. KUNS...
1.1.7 Lihaskrambid Lihaskramp on lihase pingeseisund, mis võib tekkida mitmesugustel põhjustel. Põhjused on vahel geneetilised - mõnel inimesel lähevad lihased lihtsalt kergemini krampi. Otseselt tuleneb lihaskramp hapniku puudusest lihases. Krampe võib põhjustada ka külm (näiteks treeningusaali madal temperatuur, ebapiisav soojendus enne koormavat treeningut, jahedas vees ujumine jm). Kui ümbritsev temperatuur on madal, ahenevad veresooned ning energia säästmiseks ainevahetus aeglustub. Veri ei pääse lihastesse hapnikku viima ja krambi tekkimiseks ongi soodne pinnas loodud. Treeningu ajal tekkivaid krampe põhjustab enamasti piisava vedeliku ja soolade puudumine kehas. Treeningupäevadel on soovitatav vedeliku tarbimist veidi suurendada ja alates hommikust juua klaas vett iga kahe tunni tagant ning süüa korralikku süsivesikurikast toitu. (Teimann 2003)
Inimese anatoomia 1. KOED Inimesel on 4 tüüpi kudesid: 1. kattekude-naha pindmine kiht ja seedekulgla sisepind. Tema ülesandeks on katta teisi kudesid ja elundeid. Nende kuju võib olla erinev, kuid nad paiknevad tihedalt üksteise kõrval. 2. side-ja tugikude-seovad teisi kudesid ja rakke üksteisega ja toetavad neid. Üksteisest paiknevad nad üsna kaugel. Rakkudevahelist ruumi täidab vaheaine, mis võib olla tahke(luu vaheaine), vedel(vereplasma) või elastne(kõhre vaheaine). Sageli on vaheaines ka kiude, mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur. 3. lihaskude-talle on omane liigutustalitlus ning lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma. 4. närvikude-koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad impul...
Siis tuleb otsida lahendusi, mis on ettevõtte seisukohalt, sealhulgas majanduslikult vastuvõetavad Inimese kõrv on suuteline vastu võtma helisid vahemikus 16-20 000 Hz. Püüdes vähendada müra, peab silmas pidama järgmisi seisukohti. · Müra on peaaegu alati organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ja peaaju, välja arvatud väga nõrgad helid. · Müra soodustab väsimist ja paljude haiguste teket, nt vereringesüsteemi haigused (hüpertooniatõbi). Vahel ahenevad müra puhul peened veresooned -arterioolid. · Müra võib ergutada tööle. · Müra võib anda olulist infot seadmete töö kohta (nt tekstiilitööstuses), mis nende korrashoidu kergendab. · Vahel hoiab müra ära õnnetusjuhtumeid. See võib esineda ettevõttes, kuid sagedamini tänaval, kus inimene kuuleb läheneva liiklusvahendi mürinat. Vähim eristatav helirõhu taseme vahe on ligikaudu 1 dB. Müra iseloomustamiseks kasutatakse praktikas sagedamini A-skaalat
Mitte harjutada jahedas, libedal pinnal, pimedas. Peale treeningpausi peavad lihased, kõõlused, sidemed ja liigesed koormusega taas harjuma. Enim vigastusi märtsis – aprillis. Põhireegel:” Treeningkoormust suurendame maksimaalselt 10 % nädalas.” Esmaabi ägeda sporditrauma korral. Kui ei ole tegemist haava, verejooksu või luumurruga, tuleb kinniste vigastuste puhul turset ära hoida: külm, kompressioon, kõrgele. Anda rahu. Külmaravi printsiibid, erinevad võimalused. Külmatoimel ahenevad veresooned ja valuaisting väheneb. Ravida 1-2 päeva. Mõõdukas külm ja pikem toimeaeg on efektiivsem kui lühiajaline haigekoha mõjustamine. Külmaravi võimalused: 1. Jäämassaaž. 2. Külmavann. 3. Külmaaerosoolid. 4. Külmakotid jääkuubikutega. 5. külma – kuumakotid. 6. Muud vahendid: lumi, jää talvel, kraanivesi, jahe pind jne. 7. Spetsiaalsed liigesepandaažid kuhu kummivooliku abil voolab vesi koos jäätükikestega
Inimese anatoomia 1. KOED Inimesel on 4 tüüpi kudesid: 1. kattekude-naha pindmine kiht ja seedekulgla sisepind. Tema ülesandeks on katta teisi kudesid ja elundeid. Nende kuju võib olla erinev, kuid nad paiknevad tihedalt üksteise kõrval. 2. side-ja tugikude-seovad teisi kudesid ja rakke üksteisega ja toetavad neid. Üksteisest paiknevad nad üsna kaugel. Rakkudevahelist ruumi täidab vaheaine, mis võib olla tahke(luu vaheaine), vedel(vereplasma) või elastne(kõhre vaheaine). Sageli on vaheaines ka kiude, mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur. 3. lihaskude-talle on omane liigutustalitlus ning lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma. 4. närvikude-koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad imp...
5 M¨ a¨ aratud integraal 5.1 M¨ a¨ aratud integraali mo ~iste Olgu funktsioon y = f (x) m¨a¨aratud l~oigul [a; b]. Jaotame l~oigu [a; b] suvalisel viisil punktidega x1 , x2 , ... xn-1 n osal~oiguks, kusjuures a = x0 < x1 < x2 < . . . < xk-1 < xk < . . . < xn = b. Tekkinud osal~oigud on [xk-1 ; xk ], kus k = 1, 2, . . . , n. T¨ahistagu xk = xk - xk-1 k-nda osal~oigu pikkust. Edasi valime igalt osal~oigult t¨aiesti suvalise punkti k [xk-1 ; xk ], k = 1, 2, . . . , n, ja moodustame korrutised f (k )xk . Liites need korrutised, saame summa n sn = f (k )xk , k=1 mida nimetatakse funktsiooni f (x) integraalsummaks l~oigul [a; b]. Jaotuspunktid x1 , x2 , . . . on...
peale operatsiooni). Miks tekib külmatunne kui palavik tõuseb? Väljastpoolt kehasse sattunud pürogeenide toimel moodustuvad sisetekkelised pürogeenid (valgud, mille mõjul ajus sünteesitakse rasvhapped prostaglandiinid) ja nad nihutavad peaajus paikneva termoregulatsioonikeskuse talitluse kõrgemale temperatuurile. Siis käitub soojusregulatsioonisüsteem nii nagu oleks välistemperatuur langenud, mistõttu tuleb teha kõik keha soojuse säilitamiseks (naha veresooned ahenevad, higinäärmed lõpetavad tegevuse, sooja vere juurdevool nahasse väheneb ja nahk muutub jahedaks). See tekitab külmatunde, millele lihased vastavad kokkutõmmetega (külmavärinad). Samal ajal tugevdab termoregulatsioonikeskus ainevahetuses oksüdatsiooniprotsesse, millega vabaneb rohkesti soojust. Nii tekibki palavik (soojust tekib rohkem kui ära antakse). Vähese või mõõduka palaviku kasulikkus: - sisetekkelised pürogeenid ergutavad immuunsüsteemi (moodustub rohkem
Usus neil kindlad jooned puudusid, aga mingisugused jumalannad neil olid, kujutati madudega Kujutavas kunstis olid neil skulptuur-reljeefid ja kujud. Tähtsamateks arhitektuuri saavutusteks kreetalastel lossid(Knossos, Phaistos ja Hagia triada) Lossid: · Suured ja koosnesid paljudest eriilmelistest ruumidest · Alumisel korrusel laoruumid, ülemisel esinduslikumad toad · Eritasapinnalisi ruume ühendasid trepid · Seinad kivist, laed puust · Puust ka allapoole ahenevad sambad, mis olid tavaliselt värvilised · Peasissekäik ei olnud paraadlik, vaid rõhk pandi rohkem värvidele ja vabale vormile · Ruumid paiknesid korrapäratult ümber nelinurkse siseõu · Seinad olid krohvitud ja katsid seinamaalid Kreeta lossid hävitas maavärin, ehitati uuesti üles ja siis hävitas vulkaanipurse, nii näeme neid Pärast vulkaanipurset oli kreeta ühiskond nõrgenenud, kaotasid valdused ahhaialastele, kes
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja terviseteaduste instituut Bioloogia INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ÕPPIMAPP Juhendaja: Saima Kuu Tallinn 2016 SISUKORD 1Sissejuhatus...............................................................................................................................6 1.1Mõisted...............................................................................................................................6 1.2Rakk...................................................................................................................................7 1.3Koed...................................................................................................................................7 1.4Elundkonnad........................................................................................
Meeleelundid. Nahk MEELEELUNDID Meeleelundite tähtsus Organismile mõjuvad ärritused võetakse vastu tundlike (sensoorsete) meelerakkude e. retseptorite abil. Viimased paiknevad kõikides keha elundites, sealhulgas spetsiaalsetes vastuvõtu- e. meeleelundites. Meelerakud erinevad teistest rakkudest väga suure tundlikkuse poolest, kusjuures nad reageerivad ainult teatud liiki ja teatud tugevusega ärritusele. Meeleelundite ülesandeks on vastu võtta ärritusi väliskeskkonnast. Meeleelundite hulka kuuluvad: nägemiselund - silm o c u l u s kuulmis- ja tasakaaluelund - kõrv a u r i s haistmiselund (ninaõõne haistepiirkond) maitseelund (maitsmisnäsad) kompimiselund (nahatundlikkus) Meeleelundite retsptoritest peaajju saabuv informatsioon organismisse toimivate välispidiste ärrituste kohta on aistingute alu...
Osaliselt naha kaudu erituvad organismile mittevajalikud ained. Neid jääb aga nahas ka pidama. See vähendab naha elastsust ja rikub väljanägemist. Kuid saunas suureneb higi eritumine kuni 30 g minutis ja seetõttu vabaneb organism slakkainetest paremini ning nahk puhastub peetunud jääkidest. · Süda ja veresooned Kuumade ja külmade ärrituste vaheldudes naha veresooned kord laienevad, kord ahenevad. See nõuab südamelt kohanemist kord väiksema, kord suurema kuni 50% ulatuses muutuva veresoonte vastupanuga. Sel viisil treenitakse saunas nii veresooni kui ka südamelihast. Leiliruumis võib pulsi sagedus suureneda 100- 110 löögini minutis, kui aga rohkem, siis näitab see, et südame koormus tõuseb liigselt ja aeg on veidi puhata. Normaalse ja kõrgenenud vererõhuga inimestel kuumuse toimel pindmiste veresoonte laienedes vererõhk langeb.
võõraid emotsioone. Kui inimene pole aus või tahab midagi varjata, puutuvad teie pilgud kokku vähem kui 1/3 suhtlusajast. Silmanurgast heidetud pilk võib väljendada huvi või vaenulikkust (Anne 1/ 2000, lk 64 65). Ka valgustingimused mõjutavad pupille. Kui oleme pimedas või hämaras, avarduvad pupillid, et lasta sisse nii palju valgust kui võimalik, nii et me võiksime näha. Kui oleme ereda valguse või päikese käes, ahenevad pupilli, et silmi kaitsta (Jaskolka 2004: 56). 2.1.1.2.1 Õigete silmsignaalide andmine Liiga vähene silmside viitab huvipuudusele või iagvusele ja seda piitakse ebaviisakaks. Ka häbelikkus võib olla põhjuseks, et välditakse silmavaatamist. Kui silmavaatamist välditakse pidevalt, võib see tähendada, et inimene, kellega te räägite, valetab või on põiklev.
peale ja 30 päeva pärast on ta "küpse"- valmis maha surema. Kujutage ainult ette, mida need toidud inimesega teevad. Ja kui kord inimene saavutab teatud kriitilise massi, siis on nii arstile kui tema enda jaoks tõsine probleem, et sellest lahti saada, vähendada seda kaalu. Üks parimaid viise kaalu vähendamiseks on rasv põletada. Kui rasv ladestub, vähendab see tegelikult omakorda vereringlust kuivõrd arterid ummistuvad, nad ahenevad. Mul on kliinikus vöö ümber panemiseks näidiseks pakitud toidukorrad. Kui sa näitad inimesele kuidas see 5 kg rasva lödiseb sul ümber vöö, siis....... . Kuidas Nitro FX siin aidata saab? Kuna Nitro FX aitab organismil toota lämmastikmonooksiidi, mis omakorda aitab kaasa rasva põletamisele. Loomulikult on oluline muuta nii söögisedelit kui eluviisi tuua sisse liikumine! Nii ikka ei saa, et iga päev käid Mc Donaldsis priskelt söömas ja võtad Nitro FX-i peale
). Selge, et selline poliitika isegi enamlaste esialgseid toetajaid eemale peletas. Tuska tekitas ka nende vaenulik suhtumine religiooni, näiteks Tallinna Oleviste kiriku muutmine punaseks 14 rahvamajaks. 1917. aasta novembris-detsembris kaldusid juhtivad eesti poliitikud üha enam Venemaast lahkulöömise poole. Nähes ette, et tegutsemisvõimalused edaspidi ahenevad ja soovimata kaotada aega, otsustasid eesti rahvuslaste juhis deklareerid Eesti riiklikust. 15. novembril (ukj. 28. novembril) 1917 kogunes Maapäev Toompea lossi koosolekule ja kuulutas end ainsaks kõrgeimaks võimuks Eestis. Edasiseks tegevuseks anti volitused Maapäeva vanemnõukogule. Analoogilise suveräänsusdeklaratsiooni võttis uues ajaloolises olukorras vastu Eesti NSV ülemnõukogu 71 aastat hiljem, 16. novembril 1988. Kohe see järel aeti Maapäev enamlaste poolt jõuga laiali
männipuidule), tihedus 510...590 kg/m3. Kasutatakse peamiselt saematerjaliks, ka postide, liiprite, kaevandustugipuude ja mööbli valmistamiseks ning vineerina siseviimistluseks. Kodumaal populaarne jõulupuu. Varemalt peeti parimaks laevamastipuuks. Euroopas kultiveeritakse rohkesti Saksamaal ja Briti saartel. Eestis hakati metsadesse kultiveerima 1910.a. Suurimad puud Eestis kuni 42 m kõrged. Tsuga canadensis (L.) Carr. kanada tsuuga Okkad 1...1,5 pikad, tipu suunas ahenevad, servas harvade väikeste hammastega, peensaagja servaga. H=18...20 m. Areaal. Kasvab looduslikult Põhja-Ameerika idaosa (Atlandist Suure- Järvistu ümbruseni ja Apalatsid) niisketes orgudes poolvarjus. Kuigi Eestis kohtab kanada tsuugat harva on ta meil teistest perekonna liikidest sagedaseim. Suuremad puud kasvavad Järvseljal, Luual ja Olustveres (kõrgus üle 15 m). Noori eksemplare kasvab paljudes erakogudes Pärnumaal, Läänemaal jm.
ja (-2n)/(2n + 1) -1. Lause 11 (Cauchy kriteerium). Jadal {xn } on l~oplik piirv¨a¨artus parajasti siis, kui vastavalt igale positiivsele arvule leidub niisugune naturaalarv n0 , et iga naturaalarvu p puhul |xn+p - xn | < , kui n > n0 . T~oestust vt [5], lk 108110. N¨aide 4. Jada (n + 1)2 /2n2 piirv¨a¨artuse arvutamisel t~odeme, et nii murru lugeja kui ka nimetaja l¨ ahenevad l~ opmatusele. K~oneleme, et on tegemist m¨ a¨arama- tusega t¨ uu¨pi "l~ opmatus jagatud l~opmatusega" ja t¨ahistame = v~oi . Selle m¨a¨arama- tuse avamiseks teeme kindlaks selle murru lugejas ja nimetajas oleva pol¨unoomi astme. M~olema pol¨unoomi aste on n2 ning maksimaalne neist astmetest on samuti n2 . Jagame
Toogt:
see tu leneb paljunemisega kaasnevast piirilikku- teemid arenevad. B. N{iks :.
12
: 3'ganismide
-:: rujuneb tema
' .i{JSe ja iimbrit-
,: <:skkonna
:::: meS. Puuliiki-
- =
kui ka pöördumatuid kahjustusi. Halvavad hingamist. Ülemiste hingamisteede põletikud ja kopsupõletikud on sagedased tagajärjed. Mittepuhtad ainev võivad põhjustada ajutisi või pöördumatuid kahjustusi. Põhjustab halba enestunnet, kõhukinnisust, raskendab toidu seedimist. Aine mõju all olles söögiisu kaob. Pikaajaline kasutamine võib põhjustada alatoitumist. Vähendavad valuaistinguid. Silmaterad ahenevad. Hingamine on pidurdatud. Aine mõjul nõrgeneb reageerimine välisärritajatele ja tekib unisus. Mittekvaliteetne aine ja süstalde ebapuhtus võib põhjustada ajutisi või pöördumatuid organismi kahjustusi. Aine mõju all olles huvi seksuaalsuhete vastu nõrgeneb. Pikaajalistel kasutajatel põhjustab impotentsust. Naiste menstruatsioonitsükkel muutub ebaregulaarseks ja viljastusvõime langeb.
siseelundite silelihaste spastilisi kokkutõmbeid ja näärmete ületalitlust. Tubakasuitsus sisalduv nikotiin aga toimib stimuleerivalt kõigis vegetatiivse närvisüsteemi ganglionides paiknevatele ja närviülekannet vahendavatele nikotiinitundlikele retseptoritele. Eriti saavad pidevast ja ülemäärasest stimulatsioonist suitsetajatel kannatada süda ja veresooned, mis ahenevad. Tagajärjeks on kõrgenenud vererõhk ja elundite, ka aju, verevarustuse halvenemine. Haiguse tekitaja võib organismi pääseda erineval teel. Suu kaudu pääsevad seedekulgla infektsioone ja seedehäireid esile kutsuvad tekitajad, hingamisteede kaudu laste nakkushaigusi ja hingamisteede viirusinfektsioone põhjustavad tekitajad. Läbi naha ning nahavigastuste võivad orgenismi sattuda iseloomult väga erinevate haiguste tekitajad. Võimalik on ülekanne vere kaudu ja sugulisel teel
ülekuumenemise teket). Mida kuivem on õhk, seda suurema intensiivsusega aurumine on võimalik. Siit järeldub, miks kuuma /niisket õhku on rasket taluda – ülekuumenemine tekib kergemini. see viis muutub ainsaks soojuse äraandmise viisiks siis, kui ümbritsev temp võrdsustub või ületab kehatemperatuuri. Higi aurumine aga sõltub veeauruga küllastatusest. Kuidas organism käitub ähvardava ülekuumenemise või mahajahtumise korral? Keha pinna veresooned ahenevad – toimub vere ümberpaiknemine keha sisemusse, see väldib soojuskadu kiirguse juhtivuse ja higi aurumise teel. Intensiivistub kilpnäärme tegevus. Aga see ei toimu kiiresti. Selle stimuleeriv mõju on .. aluseks. Võtab mõned päevad aega. Termoregulatsiooni iseärasused lastel Esimestel elukuudel ja aastatel ei ole termoregulatsiooni keskus piisavalt väljaarenenud, st laps esialgu meenutab rohkem kõigusoojast. Füüsikaline termoregulatsioon algab u 3.elukuul
peaks kummeliteed ka silmade loputamiseks kasutama, sest see võib ärritada erinevaid kesti. 24 KURGIROHI Borago officinalis Karelehelised (Boraginaceae) Botaaniline iseloomustus rohttaim VARS lihakas, püstine ning harunev, 20 60 cm kõrgune LEHT suur, üle 5 cm lai. Alumised lehed ahenevad rootsuks, ülemised on rootsuta ja varreümbrised ÕIS helesinine, kuni 2 cm suurune, longus. Õied on koondunud hõredateks õisikuteks. Kroonlehti 5 ja nad on teravatipulised ning õiekroon on ratasjas SEEMNED idanevus säilib 2-3 aastat. 1000 seemne mass on 16-20 g. Ajalugu Sellest ajast, kui araablased kurgirohtu Hispaanias kasvatama hakkasid, on ta levinud kõikjal Vahemeremaades. Sealt levis põhjapoolsesse Euroopasse, olles juba 12. Saj tuntud ravim- ja vürtsitaim
Kuivades varjulistes kohtades, moodustab palumetsades ja rabamännikutes ulatuslikke vaipu. Eelistab kuivemaid ja valgusküllasemaid kasvukohti kui laanik; põõsaste all ei kasva, sest ei talu põõsastelt langevat vihmavett. Väga sage. LAINJAS KAKSIKHAMMAS hele-, harva tumeroheline, 4-12 cm kõrguse muruna kasvav sammal. Lehtede ülaküljed ja ka served on täiesti selgelt lainelised, sellest ka sambla liigi nimi. Lehed ahenevad ühtlaselt teravaks tipuks. Harjas kollane, 2-3 cm kõrgune, kupar rohekaspruun, tugevalt kõverdunud. Vars on kaheharuline, ilmselt siit on tulnudki perekonna nimi kaksikhammas. Vars kaetud heleda risoidvildiga. Risoidid on nagu peenikesed niidid, mis aitavd samblataimel vett koguda ja hoida. Neil on enam-vähem samasugused ülesanded kui juurtel, kuid nad on lihtsama ehitusega. Kuivemates
Matemaatiline anal¨ uu¨ s II 1. osa 1) Mitmemõõtmelise ruumi ja selle punkti mõisted. Kaugus mitmemõõtmelises ruumis. Kauguse omadused. Parameetrilised jooned. Mitmem~ o~ otmelise ruumi definitsioon. Hulka, mille elementideks on k~oik m reaalarvust koosnevad j¨arjestatud s¨ usteemid (a1 , a2 , . . . , am ), nimetatakse m- m~o~ otmeliseks ruumiks, s¨ usteemi A = (a1 , a2 , . . . , am ) selle ruumi punktiks ja arve a1 , a2 , . . . , am punkti A koordinaatideks. m-m~ o~ otmelist ruumi t¨ahistame umboliga Rm . s¨ Ruumi Rm punkte A = (a1 , a2 , . . . , am ) ja B = (b1 , b2 , . . . , bm ) nimetatakse v~ ordseteks ja kirjutatakse A = B, kui nende koordinaadid on v~ordsed, st a1 = b1 , a2 = b2 , . . . , am = bm . Nullpunktiks ehk koordinaatide alguspunktiks ruumis Rm nimetatakse punkti O = (0, 0, . . . , 0). Kaugus ruumis Rm . Olgu ruum...
m e elepete (hallutsinoge enid). Järgneb rahutu uni, virgudes aga poh m ell. Mürgitus võib saada eluohtlikuks, kui hinga mine ja südametalitlus kõvasti kiirenevad tekivad süda m e rütmihäired, krambid, süda seiskub. Punane kärbseseen A manita m uscaria Panter kärbseseen A manita pantherina sisaldavad närvi mürki. Lühikese peiteajaga. Tekib rohke sülje, pisarate ja higivool, iiveldus, oksenda mine, k õhulahtisus ja valud. Pupillid ahenevad, tekivad näge mishäired. Hilje m südametalitus aeglustub, verer õhk langeb, tekib sokiseisund. V õib järgneda sur m. Punakas nar masnutt Inocybe erubescens toim eained tekitavad raskeid muutusi ini mese i m muunsuss üstee mis. Kiirel toimi misel esinevad tavaliselt seene m ürgituse sü mpto mid. Enamasti tekivad haigusnähud m õne päeva või isegi aasta pärast: tekib punaliblede kokkukleepu mine, neerupuudulikkus. Taevavahelik Paxillus involtus
temperatuuri ja vastupidi. Soojus kantakse üle konvektsiooni teel õhule. Kiirguse teel. Aurustumise teel.mida kuivem on õhk seda rohkem aurustub niiskust. Ilmne soojus(tajutav seadus) Soojustasakaal- inimese kehatemp norm tasandil hoidmiseks, selleks peab organismis valitsema soojuslik tasakaal qtoodetud=qära antud termoleguratoorne mehanim mis reguleerib et kõik oleks võrdsed. Kui nt ümbritsev temp hakkab langema. Siis veresooned ahenevad ja verevarustus väheneb, kleha temp langeb. Oma eksistentsiks ja sellest toidust valdav osa muutub soojuseks. Ainevahetuse intensiivsuse ühik [met] 1met =58,2W/m2 Magamise ajal on 0,8met Kodustel majapidamis töödel 2 meti,aktiivsele korvpallimängule on 6-7 met-i. Clo-riietuse soojustakistuse ühik 1clo=0,155m2/W.K(kraad) Konvektiivne ja kiirgusli soojuslikülekanne on enamvähem võrdsed. Ruumi soojusmugavust iseloomustavad temperatuurid. Enam levinud soojusleviku temp.
Kasutamine haljastuses: murusse soolotaimena ja rühmana, segapeenrasse ning kõrgeks ääristaimeks, taustataimeks Kasutatud kirjandus: http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/pusikud/aedfloks-ehk-aed-leeklill 1.22 Kopsurohi (Pulmonaria) Konkreetne liik: harilik kopsurohi (Pulmonaria officinalis) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 15-40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: madalam puhmik. Lehed: Varrelehti on vähe, need on piklikmunajad, teritunud tipuga, ülemised rootsutud, istuvad, alumised ahenevad rootsuks, karvased. Pikkus 4¼7 cm, laius 1...2,5 (5) cm. Juurmised lehed arenevad alles õitsemise ajal (vahel hiljemgi), need on pikarootsulised (kuni 10 cm), hõredalt karvased, enamasti veidi südaja alusega. Pikkus 5...2 cm ja laius 2...5 (7) cm. Õied või õisikud: Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Nii tupp kui kroon liitlehised. Tupp puhetunud putkega, kellukjas, kolmnurksete tipmetega, pärast õitsemist suureneb. Kroon lehterjas, laienenud servaosa on putkest veidi lühem.
Osad kasutajad kogevad iiveldustunnet. Nikotiini pikaajaline toime Pikaajalisel tarvitamisel võib nikotiin tekitada hingamisteede haigusi ja maohaavu, samuti südame- ja veresoonkonna haigusi. Oluliselt suureneb hingamisteede-, seedetrakti- ja emakakaelavähi oht. Suitsetamine soodustab vere hüübimist ning võib tekitada ajurabanduse-eriti ohustatud on naised, kes suitsetavad ja kasutavad rasestumisvastaseid hormoonitablette. Suitsetamine soodustab kortsude teket, sest nikotiini toimel ahenevad pindmised nahaveresooned. Suitsetamine raseduse ajal suurendab raseduse katkemise ohtu ning võib põhjustada lapse väiksemat sünnikaalu, lastel võib esineda sagedamini allergiaid ja kopsutalituse puudujääke. Ka passiivselt suitsetava ema loode saab nikotiini. 6. Depressantide gruppi kuuluvad uimastid, nende joobe põhitunnused ning lühiajalised ja pikaajalised mõjud organismile OPIAADID Opiaatideks nimetatakse nii oopiumist pärinevaid kui ka sünteetilisi, morfiiniga sarnase
parasümpaatiliseks ja soole- ehk enteraalseks närvisüsteemiks. Sümpaatilise närvisüsteemi keskused asuvad sekjaaju rinnasegmentides ja esimeses kolmes nimmesegmendis, sellepärast nimetatakse seda ka vegetatiivse närvisüsteemi torakolumbaalseks osaks. Sümpaatikus funktsioneerib intensiivselt äkilistes kriisiolukordades (fight or flight). Vereringe aktiveerub, südame löögisagedus kiireneb ja suureneb löögimaht, naha ja siseelundite veresooned ahenevad ning vererõhk tõuseb. Südame ja töötavate luustikulihaste veresooned laienevad. Peente bronhiarude silelihaskiud lõtvuvad ja hingamisteed avarduvad. Sümpaatikus aeglustab seedekanali motoorikat ja eritamist. Sümpaatikuse ärritus laiendab pupille, suurendab higi eritumist. Sümpaatikus kontrolllib termoregulatsiooni vastusena kuumale, renniini vabanemist neerust ja mtaboolset effekti. Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused asuvad ajutüves ja
muutu Kurbus-reaktsioon: Pärsitakse testosterooni, tõuseb kortisool.Kortisooli eritumine saab domineerivaks siis, kui ohtu tõlgendatakse millegi sellisena, millele vastu hakata ei ole mõtet või ei ole jaksu ja ära joosta ei jõua või pole kuhugi joosta. On suunatud maksimaalsele energia kokkuhoiule. Kõrge katehoolamiinide produktsioon: südame löögisagedus tõuseb, kontraktsioonijõud tõuseb, veresooned ahenevad. Vererõhk tõuseb. Veresuhkru nivoo tõuseb. Kortisool: vähendab organismi reaktiivsust teatud põletikuliste reaktsioonide korral. Pärsib antikehade produktsiooni (võivad tekkida infektsioonid). Võivad kaduda põletiku sümptomid. Pidurdub kudede armistumine. Nt maohaavand ägeneb. Stimuleerib mao soolhappe sekretsiooni. Seetõttu haavandite paranemine raskeneb. Psühholoogilised teooriad Lazarus rõhutas indiviidi ja keskkonnastressori vastastikust toimet ja toimetulekut. Olulised on
kopsudes. Verekaotusel suunatakse ringlusesse depooveri. Üks vererõhu säilitamise mehhanismidest. 2.4.3. Verekaotus ja selle eluohtlikkus. Aeglane ja kiire verekaotus. Kiire – vererõhk langeb järsult, koed jäävad ilma hapnikust ja jääkained kuhjuvad. Surm, kui 30-50% verest väljub 30 min jooksul. Mehh. ei jõua käivituda. Aeglane – võib väljuda kuni 75% ilma et vererõhk langeks alla kriitilise piiri, sest vererõhku säilitavad mehhanismid rakenduvad: veresooned ahenevad, vesi liigub kudedestsoontesse, diurees väheneb, ringlusesse suunatakse depooveri, südamesagedus tõuseb, tekib janu. Käivituvad mõne minuti kuni tunni jooksul. 2.5. Vere füsikokeemilised omadused. Viskoossus, osmootne rõhk ja pH. 2.5.1. Vereplasma ja täisvere viskoossus. Viskoossust mõjutavad tegurid. Viskoossus – iseloomustab vere voolamisomadusi vrd veega. Vereplasma (1,9-2,6), täisveri (4-6). Plasma viskoossuse määrab valgusisaldus (60-80 g/l), täisvere valgud ja
sekretsioon, suureneb higieritus, sagenevad südamelöögid, tõuseb vererõhk, aeglustub sooleperistaltika, lõõgastuvad bronhilihase, intensiivistub AV, suureneb dissimilatsioon (energiat kulutav süsteem) - erutuses on ülekaalus sümpaatiline: erutus, hingamise kiirenemine, vaja vetsu minna jne. Parasümpaatiline NS mõjub hingamisele ja südametegevusele pidurdavalt - silmaavad ahenevad, süljeeritus suureneb, südamelöögid aeglustuvad, sooleperistaltika kiireneb, bronhilihased tõmbuvad kokku, ergutub assimilatsiooniprotsess (talletab, säilitab) ➔ MÕLEMA OSA ÜHEAEGNE KOOSTÖÖ POLE ANTAGONISTLIK - sellega kohandatakse pidevalt elundite talitlusi ümber vastavalt kujunenud vajadustele - aktiveerides või pidurdades vastavate elundite talitlusi - UNES on ülekaalus parasümpaatiline! Vegetatiivse NS funktsioon: 1. innerveerib siseelundeid
Palavik - süsteemne temperatuuritõus, mis on tingitud eksogeensetest pürogeenidest (toksiinid, kõrgmolekulaarsed valgulised ained, mürkained jne), mis omakorda põhjustavad endogeensete pürogeenide e. põletikumediaatorite vabanemise. organismi kaitsereaktsioon võõrvalkude vastu. Palaviku kulg. A) Tõusujärk – häirub soojuse väljutamine ja tõuseb soojusproduktsioon lihasvärinate ning südame ja hingamise sagenemise tagajärjel, perifeersed veresooned ahenevad. Harijärk – soojuse teke ja äraandmine ületavad tavalised piirid, südame- ja hingamissagedus on kiirenenud. C) Vaibejärk – kehatemperatuur alaneb normini, tekib higisekretsioon ja vasodilatatsioon. Kriis – kiire palaviku langus Lüüs – mitmepäevane palaviku järkjärguline alanemine 6. Immuunsus (mõiste, kaasasündinud e mittespetsiifiline ja omandatud e spetsiifiline immuunsus) Immuunsus – ohustamatus tõvestavate mikroobide suhtes
ANATOOMIA KORDAMISKÜSIMUSED 1.Miks on otstarbekas õppida anatoomiat ja füsioloogiat koos? Sest struktuur ja talitlus on omavahel seotud, ei saa olla talitlust ilma struktuurita. Enamasti ei ole ka anatoomilist struktuuri ilma funktsioonita 2.Millised on organismi struktuuri ja funktsiooni tasemed? Molekulaarne->rakuline->koeline->organi->organismi tase. Rakk on organismi põhiline morfofunktsionaalne üksus, milles toimuvad füsioloogilised protsessid. Rakud moodustavad kudesid, koed organeid. Sama funktsiooni täitvad organid moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. 3.Mis on homöostaas? Homöostaas on rakkudele stabiilse keskkonna tagamine. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel. Näiteks kehatemperatuuri homöostaas. Keskkonna temperatuuri tõus(stiimul- saun, trenn vms),aktiveerub hüpotalamuse temperatuuri langetamise keskus, inimese keha temperatuur tõuseb, nahk läh...
Atsetüülkoliini lammutab parasümaatilises närvisüsteemis atsetüülkoliinesteraas. Kus paiknevad üldiselt M-kolinoretseptorid? Mis juhtub nende aktivatsioonil ja blokaadil? M-kolinoretseptorid jagunevad ja asuvad: · M1 - KNS, näärmed; · M2 - süda, seedetrakt; · M3 - seedetrakt, näärmed. Südames: *löögisagedus langeb *löögijõudlus langeb *AV erutusjuhtivus langeb Silmas: *mioos-pupillid ahenevad *Naha veresooned- laienemine *Seedetrakt- peristaltika kiirenemine *näärmed- sekretsiooni tõus(magu, kopsud, sooled, nahk) *kusepõis-toonuse tõus *bronhid- toonuse tõus Kuidas toimivad otsese toimega kolinomimeetikumid ja kuidas kaudse toimega kolinomimeetikumid? Otsese toimega kolinomimeetikumid seostuvad postsünaptilisel membraanil M-kolinoretseptoriga (pilokarpiin, muskariin)
tuhmkollane kuni helepruun, suhteliselt kerge (tihedus 450...500 kg/m3), pehme, sirgekiuline, raskesti kuivatatav, välistingimustes vähekestev, väheväärtuslik. Põhja-Ameerika lääneosast pärit läänetsuuga (T. heterophylla) on tsuugadest suurim ja tähtsaim puiduandja. Tsuugasid kasutatakse kodumaal puidupuuna, Euroopas rohkesti ka haljastuses. Tsuga canadensis (L.) Carr. kanada tsuuga Okkad 1...1,5 pikad, tipu suunas ahenevad, servas harvade väikeste hammastega, peensaagja servaga. H=18...20 m. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 19 Areaal. Kasvab looduslikult Põhja-Ameerika idaosa (Atlandist Suure- Järvistu ümbruseni ja Apalatsid) niisketes orgudes poolvarjus. Kuigi Eestis kohtab kanada tsuugat harva on ta meil teistest perekonna liikidest sagedaseim. Suuremad puud kasvavad Järvseljal, Luual ja Olustveres (kõrgus üle 15 m)
Talitleb hingamiselundina. Termoregulatsioon – keskus on hüpotalamus, mis paikneb peaajus. Seal kontrollitakse pidevalt vere temperatuuri. Samuti antakse hüpotalamusele naha termoretseptorite vahendusel infot väliskeskkonna temperatuuri muutustest. Nahaalune rasvkude hoiab sooja, nahk annab soojust ära: kuumas veresoonedlaienevad, eritub higi, külmas veresooned ahenevad, karvapüstitaja lihas teeb tööd (“kananahk”). Soojakadu on ka infrapuna soojuskiirgusena katmata kehaosadelt. Alumine kriitiline t Termoneutraalne Ülemine kriitiline t tsoon Organism ei suuda keskk-s 25-30C Higistamine ei jahuta, kuna higi piisavalt sooja toota eritub rohkem, kui kehast aurustub.
10.09.2013. Seemnemaailm. Aed-leeklill (aedfloks) Phlox paniculata. Kättesaadav http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=11381. 10.09.2013. 1.22 Kopsurohi (Pulmonaria) Konkreetne liik: harilik kopsurohi (Pulmonaria officinalis) (joon. 43, joon.44) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 15-40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: madalam puhmik. Lehed: varrelehti on vähe, need on piklikmunajad, teritunud tipuga, ülemised rootsutud, istuvad, alumised ahenevad rootsuks, karvased. Pikkus 4-7 cm, laius 1-2,5 (5) cm Õied või õisikud: õied paiknevad kobaras varrelehtede kaenlas. Õiekate koosneb liitlehisest õiest ja kroonist. Õietupp on torujas, viiehambulise servaga. Õied algul punakad, hiljem lillakaspunased. Õitseb varakevadel, aprillis-mais. Liigi eritunnused: kogu taim on kaetud lühikeste karvadega. Hea meetaim. Kasvukoha nõuded: viljakas muld, varjuline kasvukoht. Kasutamine haljastuses: rühmadena varjulistes kohtades. Joonis 43
Ultrafiltraadi moodustumine: Ultrafiltraat = glomerulaarfiltraat. Koostiselt sarnane plasmale, ent valguvaene. Kapillaari valendiku ja Bowmani kihnu valendiku vahel 3 barjääri: Fenestreeritud kapillaariendoteel Basaalmembraan Podotsüüdid. Filtreerumise eeldusena peab kapillaari hüdrostaatiline rõhk ületama vere kolloidosmootse rõhu ja Bowmani kihnu siserõhu. Erituselundite talitlust reguleeritakse neurohumoraalsel teel. Sümpaatilise NS mõju tugevnemisel neeruveresooned ahenevad ja diurees langeb, kusepõielihase toonus langeb. Valu puhul võib uriini eritus pidurduda. Uriini hulga ja väljaviidavate soolade koguse regulatsioon toimub mitmete hormoonide vahendusel. Hüpofüüsi tagasagara vasopressiini stimuleerib vee tagasiimendumist neerukanalites. Veepuudusel, kui suureneb osmootne rõhk, produtseeritakse ADH-d rohkem ning uriini hulk väheneb ja osmootne rõhk normaliseerub. Kui seda ei toimu tekib janu ja veevajadus rahuldatakse joomisega
levinud Ameerika Ühendriikides, mõnes teises Ameerika mandri riigis, kuid ka Inglismaal. Ergonoomikale lähedane valdkond on tehnopsühholoogia, inimtegurite tehnika ehk inseneripsühholoogia (human factors engineering). The Encyclopaedia Britannica käsitleb seda ergonoomika sünonüümina, seletades, et see tähendab füüsikaliste ja psühholoogiliste karakteristikute kasutamist inimesele vajalike seadmete ja süsteemide konstrueerimisel. Tänapäeval nende terminite kasutusalad ahenevad. Ameerika Ühendriikides nimetati Inim- tegurite Selts ümber Inimtegurite ja Ergonoomika Seltsiks. Lähedane mõiste Jaapanis on kaizen, mis tähendab parandamist. Tegeldakse töö kujundamisega (disainiga). Võetakse arvesse abinõude efektiivsust ja maksumust (Kumashiro, 1999). 4. Viimased aastakümned käesoleva sajandi 30. 40. aastatel öeldi enamasti madala tööviljakuse, praagi ja vigade puhul,
tsentrioolist. Kääviniidid osalevad kromosoomide või kromatiidide jaotumises tütarrakkude vahel. Tsütoskeleti koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. Taimerakk Rakukest. EHITUS: Koosneb peamiselt tselluloosist, nigniinist, pektiinist, samuti veel ka muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, suhteliselt õhtuke ja elastne. Raku vananedes kest pakseneb, selle veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. Selle tulemusena muutub rakukest ainetele raskemini läbitavaks, mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävivad. TÄHTUSU/ÜLESANNE: kest takistab taimeraku 17 liikumist, on paljudele ainetele läbimatu ja paksenedes põhjustab raku sisemuse hävimise. Rakukesta üks põhilisi ülesandeid on raku ja kogu taime toestamine- tugifunktsioon.
ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape...
ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape...
Matemaatiline anal¨ uu¨s I Jaan Janno ii Sisukord 1 Funktsioonid ja nendega seotud m~ oisted 1 1.1 Reaalarvud ja Arvtelg. Absoluutv¨a¨artuse m~oiste. Reaalarvudest koosnevad hulgad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1 1.2 J¨a¨ avad ja muutuvad suurused. Funktsiooni m~oiste ja esitusviisid. 3 1.3 Funktsioonide liigid. Konstantne funktsioon. Astme-, eksponent- ja trigonomeetrilised funktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.4 P¨o¨ ordfunktsiooni m~oiste. Logaritmfunktsioon. Arkusfunktsioonid. 8 1.5 Tehted funktsioonidega. Elementaarfunktsioon. Pol¨ unoom ja ratsionaalfunktsioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 1.6 Ilmutatud ja ilmutamata funktsioonid. Parameetrilisel kujul an- tud jooned ja funktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 1.7 H...
x 0 ja teine tegur on t~okestatud, kuna sin[f (x)] [-1, 1]. Seega teoreem 2.5 p~ohjal saame lim x sin[f (x)] = 0. x0 2.8 L~ opmatult kahanevate ja l~opmatult kasva- vate suuruste v~ ordlemine. L~opmatult kahanevate suuruste v~ ordlemine. Olgu (x) ja (x) l~opmatult kahanevad suurused protsessis x a. See t¨ahendab, et m~olemad need suurused l¨ ahenevad nullile, kui x a. Meid huvitab j¨argmine k¨ usimus: kuidas v~orrelda nende suuruste kahanemise kiirusi? K~oige ~oigem on seda teha suhet kasu- tades. Kui selline suhe koondub nulliks, siis lugejas olev kahaneb kiiremini, kui nimetajas olev . Kui aga sellisel suhtel on nullist erinev piirv¨a¨artus, siis on ja kahanemiskiirused samas suurusj¨argus. 43 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
