6.Hemoglobiin, koostis, ülesanded, normväärtus- Punavereliblede massist on kuni 30% hemoglobiini, mis seob endaga ja transpordib hapniku. Hemoglobiini molekulis 4 alaühikut, millest iga sisaldab heemi ja globiini.Igas heemis on üks Fe aatom , mis seob 4 hapniku molekuli.Naistel hemoglobiini veres 120-160g/l ja meestel 130-160g/l. Alla 100 g/l kehvasti, st pidevat hapnikuvaegust organismis, üle 160g/l läheb veri paksuks( kõrgmäestikes tõuseb kuna õhk hõre)! Äkksurmaoht! 7.Veregrupid, määramise põhimõte, reesusfaktor- 1901 K.Landsteiner kirjaldas 4 põhilist veregruppi, mis moodustavad ABO-süsteemi. Jaotuse aluseks on erürtotsüütide pinnal esinevad A ja B-antigeenid ( aglutinogeenid) ning vereplasmas olevad anti-A ja anti-B antikehad ( aglutiniinid( alfa ja beeta)). Terve inimese veri võib sisaldada aineid, mis on võimelised esile kutsuma teise inimese erütrotsüütide kokkukleepumise e. aglutinatsiooni .AGLUTINA...
Bioinvasioon-toodi võõrliik sisse ja ta hakkas teisi liike hävitama, kährik ja mink ja unimudin Keda tahtekse alles jätta: lendorav,kotkad,naarits Homostaasi liigid vms Veresuhkur-glükoos rakku viia, selleks vaja insuliini, sai liiga palju, glükogeenläks makku, lihastesse ,rasvaks, insuliini toodab pankreas, kui insuliini on vaja glükoosiks toota, tuleb appi pankreas Temp. Hoidmine- kui külm tuleb värin, kananahk, veresooned ahenevad, Kui palav, higi, veresooned laienevad Ajuripats-hormoonide tööd reguleerib,ise toodab kasuvuhormooni Kiplnääre- toodab hormoone, kasvamine-suguline areng Maks-tagavara vitamiinid, puhastab, lagundab punaseid vereliblesid Magu-lagundab toiduaineid Neerud-eraldab jääkaineid, hoiab tasakaalus aineid Neerupealised-adrenaliin RAKKUDES OLEVATE ASJADE ÜLESSANDED: Plasmiid-tagavara DNA Ribosoomid-Valgusüntees Rakumembraan-ainevahetus,kaitse Tsütoplasma-toitained Rakukest-kaitse
Introduction to Psychology by Rod Plotnik lehekülg 322-334 kaasaarvatud. Motivatsioon ja emotsioonid Resümee Minu ülevaatliku kokkuvõte teemaks on ,,Motivatsioon ja emotsioon" ning ülevaate allikaks oli Rod Plotniku raamat ,,Introduction to Psychology" lehekülg 322-334. Esimene peatükk selgitas motivatsiooni ja selle koostisosi. Üks motivatsiooni olulisi osi on inimese instinkt ning autor selgitas instinkti lähenemisviisi allteemaga ,,Sündinud, et olla motiveeritud" tuues näite mehest kes oli õnnetuse tagajärjel kaotanud oma mõlemad käed ning vaatamata valule ja sokile, suutis ta joosta oma maja ukseni, et kutsuda välja päästeameti töötajad. See lugu on ehenäide tohutust motivatsioonist jääda ellu, mille põhjustas instinkt, mille mõiste tegelik selgitus omab palju erinevaid teooriaid ning läheb väga kaugele ja ei omagi tegeliku ühte konkreetset definitsiooni. Teiseks motivatsiooni koostisosaks on vajaduste vähendamise lähenemisvii...
ainevahetust, see aitab vabastada kudedest rasvavarusid, mida keha saab füüsilise koormuse korral kasutada energeetiliseks otstarbeks · Kofeiini tõttu intensiivistub rakkudes tsüklilise adenosiinmonofosfaadi (virgatsmolekul, mille abil glükogeeni lagundatakse ja tõhustub rakkude ainevahetus) süntees . · Kofeiin laiendab skeletilihaste veresooni ja parandab organismi verevarustust. Enamiku siseelundite veresooned aga hoopis ahenevad. · kohviuba hakati kultiveerima umbes 1000 aastat tagasi praeguse Etioopia alal ning ube söödi ergutava toime pärast. · Maailma esimene kohvik avati aastal 1475 Konstantinoopolis ,sest türklased olid omandanud kohvijoomise kombe. Nad leiutasid kõnekäänu "kohv peab olema nii must kui põrgu , nii kange kui surm ja nii magus kui armastus". · kohvile iseloomuliku maitse ei anna kofeiin ,vaid ubade röstimisel tekkiv õli kaffeoon.
mmol. Beeta jagatakse: beeta1, beeta2, beeta3. Alfa jagatakse: alfa1, alfa2. Erutust vähendavad mediaatorretseptorid. Adenoblokaatorid. SümpaatiliseNS aktiivsus suureneb emotsionaalse ja füüsilise pinge korral. Kõige tüüpilisem on hädaoht, kui aktiveeritakse sümpaatiline NS. Reaktsioonid on sellised, mis aitavad põgeneda või vastupanu osutada. Sümpaatilise NS-i toimed efektorelunditele: 1) veresoontele osad ahenevad, osad laienevad, sõltuvalt sellest, millinde adrenoretseptor veresoone silelihastel on. Ahenemist vahendab tavaliselt alfa1adrenoretseptor, aga laienemist beeta2adrenoretseptor. Ahenevad naha- ja limaskestade arterid, samal ajal skeletilihaste ja aju veresooned laienevad. Koronaarveresooned südame pärgarterid, mis varustavad verega südant ennast. Koronaarveresoontel on nii alfa- kui beetaadrenoretseptorid toimub nii ahenemine kui ka laienemine
Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Linnakindlustused hämmastavad oma suurejoonelisusega, näiteks Uruki linna ümbritsev 5 m laiune topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800 torni. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid. Kaitseks suurvee vastu ehitati need kõrgetele alustele. Templite juurde kuulusid tsikuraadid nurklikud astmeliselt tõusvad ja ülespoole ahenevad tornid. Mesopotaamia suurimas linnas Babülonis asunud Marduki templi seitsme astanguga torn vapustas kaasaegseid oma tohutute mõõtmetega. Mälestuse tornist säilitas hilisem ristiusu legend Paabeli tornist. Kaasajani on osaliselt säilinud tsikuraat Uri linnas.Mesopotaamias sai tavaks , et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. See võis koosneda kuni paarisajast siseõuede ümber koondatud ruumist. Väljastpoolt
Juhul kui pingelang on lubatud suurem, tuleb järj-järgult üle kontrollida lüliti kõik ühendused (ära unusta ka maandust). Aeg-soojuslüliti Aeg-soojus lüliti on biimetalliga soojuslüliti erivarjant. Seal on , nagu tavalisteski soojuslülitites, bimetallkontaktid mis lülituvad jahtumisel. Erinevus on ümber bimetalli paigaldatud soojendustakistis. Lastes voolu läbi soojendustakistis bimetall soojeneb ja teatud aja möödudes kontaktid ahenevad. Aeg-soojneduslüliti kerel on tavaliselt märgitus juhtarvud. Näiteks 350 c 8sec. See tähendab, et kontaktid avanevad temperatuuuril 350c ja temperatuuril 200c on avanemiseks kuluv soojusaeg 8 sekundit. Magnetresistiivne (MRE) andur. Magnetrestistiivsed ehk MRE pöörlemissagedusandurid meenutavad väliskujult induktsioonandurit ja tööpõhimõttelt Halli-andurit. Kuna MRE pöörlemissagedusandurid suudavad anda kasutuskõlbliku signaali ka väga
päevas, et põhjustada kahjustusi kopsukoes. Tubakasuitsu sissehingamisel moodustub üle 4000 keemilise ühendi ja tubaka tahked aineosad ärritavad nahka ja limaskesti. Tubakas ja selle keemilised ühendid jõuavad peaaegu kõikidesse organitese. Sissenhingamisel mõjutavad organismi kõige enam nikotiin, vingugaas ja tõrv. Nikotiin ahendab veersooni, selle järgnevalt suureneb südamelöökide arv ja see omakorda toob kaasa kõrge vererõhu. Kui veresooned ahenevad, siis nahk ja käed-jalad ei saa enam piisavalt verd. See toob kaasa näiteks talvel külmumisohu. Kui mõni organ suitsetamise tõttu ei saa enam piisavalt verd, siis selle organi osa sureb. Näiteks tuleb amputeerida jalg, kuna suitsetamise tõttu ei jõudnud sinna enam piisaval hulgal verd ja jalakoed surevad ära. Lisaks nikotiinile on tubakas ja sigarettides vingugaas, mis satub kopsudest verre. Selliselt
veekao eest) 2)Sünteesib erinevaid ühendeid 3)Säilitab kehatemperatuuri 4)Meeleelund 5)Eritusorgan Nahas sünteesitakse D-vitamiini. D-vitamiin on väga vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumisel, vere hüübimisel. Nahk säilitab kehatemperatuuri-nahas on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapillaare. Kui õhutemperatuur langeb, siis veresooned ahenevad. Kui õhutemperatuur tõuseb, siis veresooned laienevad. Läbi naha vabaneb inimene mitmesugustest jääkainetest. Nahaaluskude annab kehale kuju ja kaitseb põrutuse ja külma eest. Pärisnaha rakud annavad nahale elastususe. Pärisnahas on rasu- ja higinäärmed ning hulgaliselt retseptoreid, karvu, närve ja veresooni. Sarvkiht koosneb tihedalt üksteise kõrval asetsevatest lamedates surnud rakkudest
Pelgulinna Gümnaasium Mari Parts 10c STIMULANDID Tallinn 2008 Stimulandid Stimulant ehk erguti on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi. Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku ja lihaspinget. Tuntuimad stimulandid on kofeiin, nikotiin ja narkootiliste ainete hulka kuuluvad kokaiin, amfetamiin ja sellest tuletatud MDMA ehk ecstasy. Eestlaste seas on levinumad stimulandid(amfetamiin, ecstasy), mis tekitavad sõltuvust pikema-ajalisel tarvitamisel. Viimastel aastatel on heroiini ja kanepitoodete tarvitamine suurenenud. Probleemseimad piirkonnad on Ida-Virumaa(eeskätt Narva) ning Tallinn. Ida- Virumaad mõjutab Peterburi lähedus, mis võimaldab ulatuslikku uimastitransiiti. Hinnanguliselt moodustab kogu narkokaubanduse mahust transiitkaubandus 70% ja kohalik tarbimine 30%. Uimasteid hakatakse tarbima üha nooremalt. Noore...
Lisaks osaleb regulatsioonis vasomotoorne keskus, mis paikneb piklikus ajus ja mille mõjul on veresoontel pidevalt teatud toonus e pinge. Sümpaatilise ns mõju südamele ja veresoontele: südame tegevus kiireneb, kokkutõmmete ulatus suureneb (kokkutõmbed tugevnevad), paraneb ka südamelihase erutuvus ja paraneb erutuvuse juhtivuse kiirus (erutustekke ja juhtesüsteemis). Veresoontele avaldab sümpaatikus aga kahesugust mõju: naha ja siseelundite veresooned ahenevad, skeletilihastel ja osalt ka aju veresooned aga laienevad ( sümpaatikuse erutusel). Parasümpaatiline ns (uitnärv) avaldab südamele aga vastupidist pidurdavat mõju: kokkutõmmete sagedus väheneb, kokkutõmmete ulatus samuti. Veresoontele on parasümp. Ns-il sümpaatilise ns-ile ka vastupidine mõju. Parasümpaatilised närvid innerveerivad suguelundite veresooni, korgaskeha veresooned (veenid) laienevad parasümpaatikuse erutuse tõttu, seega suguti
skulptuurid. Need sümboliseerisid kuningavõimu ja täitsid valvurite ülesannet. Templisse sisse pääses läbi väravehitise e pülooni. Püloon koosnes kahest längus seinaga tornist ja nendevahelisest portaalist e uksavast. Pülooni ees lehvisid kõrgete mastide otsas lipud pahade vaimude eemalepeletamiseks. Mõnikord seisid värava ees ka obeliskid ehk neljatahulisee ülalt ahenevad sambad. Obeliske kasutati eelkõige päikesetemplite juures ja need olid samuti hieroglüüfidega kaetud. Läbi templi värava võisid astuda ainult vabad inimesed, orjadel oli templisse minek keelatud. Templis asetsesid ka varahoidlad ja raamatukogud ning seal õpetati välja noori preestreid. Selline ehitise põhiplaan püsis kogu
Egiptuse kunst Referaat Sisukord Sissejuhatus...................................................................3 Egiptlased......................................................................4 Egiptuse kunst................................................................5 Skulptuur............................................................5 Arhitektuur.......................................................6-7 Maalikunst..........................................................7 Reljeefikunst........................................................8 Uskumused..........................................................8 Kokkuvõte....................................................................9 Kasutatud materjal.........................................................10 Lisad.....................................................................11-14 ...
Hüpotalamus stimuleerib ajus asuvat janukeskust ja paneb käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni (loe hormoonide punkti alt). 21. Loomadest higistavad vaid imetajad (va kiskjad, sõralised ja närilised). 22. Termoregulatsioon inimesel toimub hüpotalamuse kaudu, mis toimib termostaadina (mõõdab vere temperatuuri). Kui inimesel on palav nahaalused kapillaarid laienevad, higieritus suureneb. Kui inimesel on külm nahaalused kapillaarid ahenevad, higieritus lakkab, kehakarvad tõusevad püsti, toimub värisemine. 23. Pruun rasvkude Nimetus: Pruun värvus tuleneb selles olevatest rohketest mitokondritest. Asub: väikelastel abaluudevahelises piirkonnas, kaenla all ja kaela ümber. Miks: Vastsündinutel ei ole külmavärinaid. Nende kehapind on võrreldes ruumalaga suurem => soojuskadu suurem Kuidas: Rasv oksüdeerub, vabaneb soojus, mis kantakse vere poolt laiali. 24
funktsioon: reguleerib siseelundite ja veresoonte silelihaste kokkutõmbeid, sekreedi eritumist näärmetest (kaasa arvatud nahk), südametegevust ja ainevahetust Ei allu inimese tahtele Sümpaatilise- laienevad silmaavad, väheneb sülje ja pisaranäärmete sekretsioon, suureneb higieritus, sagenevad südamelöögid, tõuseb vererõhk, aeglustub sooleperistaltika, lõõgastuvad bronhilihased, intensiivistub ainevahetus, Parasümpatikuse - silmaavad ahenevad, süljeeritus suureneb, südamelöögid aeglustuvad, sooleperistaltika kiireneb, toimub bronhilihaste kokkutõmbumine neuron - närvirakk koos oma jätketega närvid sidekoelise kestaga ümbritsetud närvikiudude kimbud. Neurogliia e. tugirakk, millel on kaitsefunktsioon, tugifunktsioon, toitev ja ainevahetuslik funktsioon. sünaps närviimpulsi ülekandekoht ühelt neuronilt teisele või lõppelundile retseptor - ärritust vastuvõttev organ
maksas Ndealküleerumise ja hüdrolüüsi teel. Erituvad peamiselt neerude kaudu metaboliitidena. 17. Lokaalanesteetikumide koostoime teiste ravimitega?(vt ravimregistrist erinevate toimeainete koostoimeid teiste ravimitega) 18. Millises suunas kaovad tundlikkuse liigid lokaalanesteetikumide kasutamisel? Valu, puutetundlikkus, temperatuur, motoorika 19. Lokaalanesteetikumide perifeersed kõrvaltoimed? Kiirenenud pulss, RR tõus, veresooned ahenevad, ülitundlikkus. 20. Lokaalanesteetikumide tsentraalsed kõrvaltoimed? Unisus, teadvuse kadu, lihastetõmblus, tuju muutused, eufooria. 21. Lokaalanesteetikumide kasutamise näidustused? Pinnaanesteesia, infiltratsioonianesteesia,juhteanesteesia, intravenoosne regionaal anesteesia, spinaalanestesia, epiduraalanesteesia. 22. Lokaalanesteesia ebaõnnestumise põhjused? Ebapiisav doos, ebapiisav kontsentratsioon, ebakvaliteetne aine(vale säilitamine, säilivusaeg
lahknemine Bakterite ja kõrgemate taimede rakkudes tsentrosoom puudub Taimerakk Rakukest Koosneb tselluloosist + biopolümeeridest nt. ligniin ja pektiin Noore taimeraku kest suure veesisaldusega ja elastne, see võimaldab kasvamist ja arenemist Kesta läbivad poorid(läbi pääsevad vesi ja madalamolekulaarsed ühendid osmoosi ja difusiooni abil) Vananedes kest pakseneb, veesisaldus langeb, poorid ahenevad = ained ei saa läbi tulla ja tsütoplasma ja organellid hävivad Kest takistab liikumist Ülesandeks on tugifunktsioon ja kaitsefunktsioon (korkkude loe lk. 65-66) samuti transportfunktsioon Juhtkude trahheed ja trahheiidid Plastiidid Ovaalsed organellid Annavad taime eri osadele värvuse Eristatakse kloroplaste roheline pigment klorofüll, osaleb fotosünteesiprotsessis - leht
sooja toodetakse veel rohkem. 42-44 C tähenda see inimese jaoks ülemist letaalset ehk surmavat temperatuuri - valgud denatureeruvad ja kuna ensüümid töötavad erineva kiirusega, läheb organismi ainevahetus tasakaalust välja. Tekib mõnede ainevahetusjääkide kuhjumine. 8. Nahaalune rasvkude hoiab soojust, kuid nahk annab soojust ära. Kuumuses veresooned laienevadja eritub rohkem higi. Külmas aga veresooned ahenevad ( karvapüstitaja lihas on töös-"kananahk"). Soojakadu soojuskiirgusena tähenda infrapunase kiirguse näol. Normaalsetes tingimuste toimubki enamik soojakaost soojuskiirgusena.Suur on soojuskiirgus just katmata kehaosadelt-pea,kael,käed. SEEDEELUNDKOND toidu liikumise teekond: suuõõs neel söögitoru magu kaksteistsõrmiksool peensool jämesool pärasool pärak. Seedeelundkonnas toimub toidu mehaaniline
· okkad soomusetaolised · pealt läikivad, tumerohelised, alt kahvatuvalgete laikudega · pealmisel küljel väike õlinääre · käbisoomused nahkjad, seemnesoomuste tipus terav sisselõige · seemned ovaalsed, õhukese kestaga, ümbritsetud kitsa helepruuni tiivaga Chamaecyparis pisifera - Mägiebaküpress · võrse tipud allapoole kaardus · okkad soomusjad · pealt helerohelised, väikesed · soomuse tipud järsult ahenevad ja võrsest eemale hoiduvad · keskmisel soomusel õlinääre · alumise külje keskmistel soomustel on kaks, külgmistel üks väike, kuid silmatorkav õhulõhedest ja vahakihist tingitud erevalge laik · noortel taimedel on okkad nõeljad ja laialihoiduvad · käbid paiknevad külgvõrsete tipul · isaskäbid kerajad, 1-2 mm läbimõõdus · emaskäbid suvel helerohelised, valminult pruunid, kerajad, umbes 6 mm läbimõõduga Juniperus communis - Harilik kadakas
tuleb" (millised mehhanismid on nt kaitseks või temperatuuri säilitamiseks). 1) Kaitse- bakterite eest, UV kiirguse eest, takistab veekadu ja elastsus, rasvkude kaitsevad vigastuste eest. 2) Hoiab temperatuuri: · Kui temperatuur tõuseb veresooned laienevad (liigub rohkem verd ja jahtub rohkem) ja higistamine (keha kattub veega, mis aurustumiseks vajab soojust, mida saab kehalt). · Kui temperatuur langeb veresooned ahenevad ja kananahk (inimestel ei toimi loomadega sarnaselt, kus karvkatte muutub õhuliseks, kuid lihased teevad selle jaoks tööd, mis vähendab külma tunnet.). 3) Meeleorgan- kompimine, närvirakkude ja retseptoritega. 4) Sünteesimine- melamiin, kaitseb ultraviolettkiirguse eest, ja D-vitamiin, tekib UV toimel, toodab Ca ainevahetust ja seega aitab luustiku arengut. 5) Eritusorgan- higistades väljutab jääkaineid nagu vesi ja soolad. 15
Kordamisküsimused, sümpaatiline süsteem 1.Sümpaatilise süsteemi preganglionaarsed kiud lähtuvad… Sümpaatilise närvisüsteemi preganglionaarsed kiud lähtuvad seljaaju rinna- ja nimmepiirkonnast 2. Sümpaatilise süsteemi mediaatorid? Noradrenaliin (norepinefriin) – mediaator o Keemiline olemus: katehoolamiin o Lammutatakse ensüümide MAO (monoamiini oksüdaas) ja COMT (katehooli-o- metüültransferaas) poolt o Toodetakse paljudes kohtades Adrenaliin (epinefriin) – neerupealiste säsi hormoon (toodetakse ainult neerupealistes), katehoolamiin. Dopamiin – imetajatel toimib neurotransmitterina (mediaator sünonüüm) Türoksiin – DOPA – dopamiin – noradrenaliin - adrenaliin 3.Adrenergiliste retseptorite klassifikatsioon? a. α1 – postsünapsis, kõige rohkem arterites (veresoonte seintes, sooltes, emakas) b. α2 – presünapsi...
Nikotiin kahjustatakse maksas, osaliselt ka kopsudes ja neerudes. Eritatakse organismist 34 päeva jooksul. Pikemaajalisel suitsetamisel võib tekkida krooniline nikotiinimürgitus, mis avaldub veresoonte kahjustustena, südametalitluse ja seedehäiretena ning köhana. Ülemääraselt tarbituna tekitab nikotiin iiveldust ja oksendamist, mis omakorda võib hingamisteede halvatuse tõttu surmaga lõppeda. ( 14 ) Nikotiini mõjul ahenevad ka veresooned ja seetõttu muutub nahk külmaks ning kahvatuks. Veresoonte ahenemine võib viia ajuinsuldini. Kui veresooned on ahenenud, siis tekib südamepekslemine ja suureneb risk haigestuda südameinfarkti ning kõrgvererõhutõppe. Nikotiin kutsub esile vererõhu tõusu ja kiirendab südame 10 rütmi, vabastab adrenaliini ja vähendab isu. Võõrutusnähud avalduvad ärrituvuse,
Stimuleerib ajus asuvat janu keskust ja ka käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni. Inimesel tekib janu ja samaaegselt neerudes imatakse esmasuriinist rohkem vett tagasi. Termoregulatsioon toimub soojuskadude vähendamise või suurendamise abil. · Temperatuuri tõustes inimene hakkab higistama ja nahas olevad veresooned laienevad. Nii antakse rohkem kehasoojust ära. · Temperatuuri langedes tekivad külmavärinad, kananahk ja nahas olevad veresooned ahenevad. Nii hoitakse kehasoojust kokku. Kõrgem närvitalitlus Närvisüsteem võimaldab meil: · Koguda informatsiooni. Meeleelundites asuvad retseptorid. Retseptoritelt saadud info läheb edasi kesknärvisüsteemi. · Kordineerida informatsiooni. Ajus võetakse vastu otsused, mida saadud informatsiooniga peale hakata. Otsused tuginevad mälule ja kogemustele. · Anda info edasi efektoritele: lihastele ja näärmetele. Sünaps. Sünaps on ühendus kahe närviraku vahel .
INIMENE KUI TERVIKORGANISM Knspekt raamatust BIOLOOGIA GÜMNAASIUMILE III OSA, Tartu 2001, lk. 119- 129 Ivi Rammul Energiabilanss Eluprotsessideks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. Kui palju inimene energiat vajab sõltub: - vanusest - üldisest aktiivsusest - keha massist - pärilikkusest Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. E (energia) = A (ainevahetus) + K (kasvuks kasutatav) + M (soojusena eralduv metaboolne energiakadu) + V (seedimata toidujäänustes sisalduv energia) + U (uriinis sisalduvad energiarikkad ained) + T (töö) Puhkeolekus: E= A+K+M+V+U Aktiivse töö korral: E= A+K+M+V+U+T Hingamine ja vereringe Eluprotsessideks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. Hingamine toimub organismi rakkudes pidevalt ja gaasivahetussüsteem peab pidevalt rakke hapnikuga varustama. Hingamine toimub meie tahtest sõltumtult. Hingamis...
valkude sünteesi. Taastumine pärast füüsilist pingutust Termoneutraalne tsoon - keskonna temperatuurivahemik, mille puhul püsiva kehatemperatuuri hoidmiseks ei kulu lisaenergiat. Õhus:25-30, Vees 35-36 kraadi. Termoregulatsioon -Toimub hüpotalamuses. Ta nö mõõdab vere temperatuuri. Kui see kas või pisut tõuseb või langeb, aktiveeritakse vastavad mehhanismid ja tulemuseks on kas higistamine või värinad.Külma puhul veresooned ahenevad, karvapüstitajalihased, lõdisemine; sooja puhul veresooned laienevad, higistamine, soojuskiirgus eraldub nahalt. Inimese keskne termoregulatiivne keskus on hüpotalamus. Hüpotalamus nagu mõõdab vere temperatuuri. Treeningu pikaajaline mõju lihastele: Toimuvad muutused südames, kopsudes,lihastes. Südamelihas suureneb treenimisel,suureneb südameklambrite maht, südame löögimaht, vere hulk,mida südamelöök edasi pumpab, tugevdab veresooni, vähendab vanemaseas ateroskleroosiohtu
Nahk kaitseb meid väliste vigastuste, ultraviolettkiirguse, liigse veekaotuse ja mitmesuguste haigustekitajate sissetungi eest. Inimese nahk aitab säilitada kehatemperatuuri. Liigse soojuse äraandmiseks laienevad nahal veresooned ja nahka tungib rohkem verd. Seetõttu hajub väliskeskkonda rohkem soojust ning kehatemperatuur langeb. Lisaks sellele aitab keha ülekuumenemist vältida higistamine, sest higi auramine keha pinnalt jahutab organismi. Külma korral aga veresooned ahenevad, nahas voolab vähem verd ja soojuse äraandmine väheneb. Nahk on ka eritusorgan, sest higistades eritub läbi naha mõningaid jääkaineid, peamiselt vett ja soolasid. Inimese nahk on omalaadne meeleelund, mille retseptoritega tajuma valu, sooja, külma ja erinevaid puuteärritusi. Retseptori moodustavad närvirakkude kogumid ja nende talitlust soodustavad rakud. Inimese nahas sünteesitakse ka mõningaid ühendeid, millest kõige olulisem on vitamiin D ja melaniin
majandusjõud. Eestil on läbi Euroopa liidu enam võimalusi oma algatuste tulemuslikuks edastamiseks. Eesti seisukoht muutus olulisemaks teistele riikidele. Möödunud 3 aasta miinused Eestil EL liikmena. Osa küsimusi tuleb otsustada koostöös teiste liikmesriikidega ning kui Eesti soovib, et teised liikmesriigid austavad Eesti huve ja toetavad Eesti olulisi algatusi , siis tuleb ka Eestil endal teha järeleandmisi teiste liikmesmaade kasuks. Ahenevad Eesti valikuvõimalused mitmes valdkonnas- nt ei mõjuta EL küll seda, milline maksukoormus on Eestis- kuid kütusele, alkoholile ja tubakale tuleb seoses nende kaupade vaba liikumisega ELis kehtestada viimase poolt sõtestatud aktsiiside miinimummäärad. ELiga ühinedes tõusevad Eestis mitmete kaupade hinnad, mille sissevedu ELi on liidu enda tootjate huvides tugevasti piiratud, nt suhkur, banaanid, teras, kivisüsi. Hinnatõus võib
Sigareti koostis Internetis levib küllaltki aktiivselt kaunis pilt sigaretis sisalduvate ainete kohta. Mina kui tavainimene sooviks nende sisalduvate ainete kohta rohkem teada. Loodetavasti on järgnev uurimuskonspekt kasuks ka teile :) Butaan (Butane - välgumihkli vedelik) Butaani sissehingamine võib põhjustada eufooriat, unisust, narkoosi, lämbumistunnet, südame arütmiat, ajutist mälukaotust ja külmakahjustusi. Kui pihustaks pudelist butaani otse kurku, võib vedeliku juga jahtuda kiiresti -20 kraadini ja põhjustada larüngospasme. Kaadmium (Cadmium - patareides) Kaadmiumi saadakse tsingitootmisel kõrvalsaadusena. Kaadmiumi organismi sattumise allikad on näiteks metallurgia, saastunud toidu ja veega, suitsetamisel. Kahjulik immuunsüsteemile, neerudele, maksale, loodet kahjustav, vähki soodustav. Kaadmiumi mürgistuse kliiniline pilt suukaudsel sattumisel organismi on tugev iiveldus, oksendamine, ...
Kui on juhtunud taoline vigastus, siis oleks külmakott esmatähtis ning tuleks alustada meetmetega, mille lühendiks on RICE (Rest, Ice, Compression, Elevation). Rest- Abista või aita vigastada saanud mängija väljakult ära ning pane ta pingile või põrandale istuma Ice- Aseta vigastatud piirkonnale külmakott. Külma mõjul valu leevendub, ainevahetusprotsessid aeglustuvad, veresooned ahenevad ning turse alaneb. Vigastatud piirkonda tuleb ravida külmaga 6–24 tundi, soovitatav on külma tsükliline manustamine (nt 20 min külma, 10 min puhkust või 30 min külma, 2 tundi puhkust). Külmaravi sagedasemateks võimalusteks on jääkotid, jäämassaaž, külmaaerosoolid, keemilised külmakotid. Compression- Juhenda sportlast, et ta asetaks/survestaks külmakotti vigastatud jäsemele.
tõttu, seega suguti erektsioon on vahendatud parasümpaatilise ns poolt. Sümpaatikuse erutus pidurdab, aga parasümpaatiline vastupidi. Humoraalne süsteem: süsteem, mis toimib veres ringlevate ainete kaudu, aineteks on adrenaliin (neerupealise säsi hormoon), adrenaliin avaldab südamele samagust mõju nagu erutus. Veresoontele avaldab adrenaliin toimet Beeta adrenoretseptorite kaudu , skeletilihaste veresooned laienevad. Samal ajal naha ja siseelundite veresooned ahenevad. Südame pärgarterid aga laienevad. Histamiin avaldab mõju kapillaaridele suuremalt jaolt. Kapillaarid laienevad. Angiotensiin 2, võimas veresooni ahendav aine. (vt. RAAS SÜSTEEMI). Kodade naatriureetiline peptiid laiendab veresooni, langetab vererõhku. Kaltsiumioonid avaldab südame tegevusele stimuleerivat mõju ja kaaliumioonid avaldavad pidurdavat mõju. 8. Südame-vereringe häired. Südame klapirikked. Südame isheemiatõbi, stenokardia ja müokardi infarkt
elutegevust) välismaailmast) sümpaatiline parasümpaatiline NS NS peaaj seljaaju peaajunärvid seljaajunärvid u 5 SÜMPAATILINE NS PARASÜMPAATILINE NS laienevad silmapupillid ahenevad kiireneb hingamine aeglustub kiireneb südame töö aeglustub tõuseb vererõhk langeb ahenevad veresooned laienevad seedeelundkonna aeglustub töö kiireneb Kesknärvisüsteem (KNS) Seljaaju on väikese sõrme jämedune väätjas moodustis lülisambakanalis. Lülisammas kaitseb seljaaju
läbilaskvust vee suhtes, Seetõttu imendub rohkem vett verre tagasi ja lõpliku uriini kogus jääb väiksemaks. 1) Kui vett on organismis rohkem, siis tekib ADH-d vähem ja tagasiimendumine on ka väiksem. Uriini tekib tänu sellele ka rohkem. · suunatud veresoontele. Mõju veresoontele avaldub siis, kui vasopressiidi e ADH-d eritub tavalisest rohkem. Tegemist on siis vere mahu ja rõhu langusega. Suurema languse ADH korral veresooned ahenevad ja vererõhk tõuseb. V 1 - veresoonte silelihastele; V2 - tundlikkus ADH suhtes on kõrgem Oksüdotsiin · Seda produtseeritakse hüpotalamuses ja läheb hüpofüüsi tagasagarasse. Toime: 1) stimuleerib emaka kontraktsioone. Teda vabaneb rohkem siis, kui väljakantud loode laskub emakas allapoole ja venitab emakakaela. Venitus on stiimuliks, mis vabastab oksüdotsiini. Sünnitustegevus intensiivistub. Pärast loote väljutust tõmbub emakas oksüdotsiini
Sümpaatikus erutub emotsionaalse ja füüsilise pinge korral. Erutused, mis käivituvad, võimaldavad organismil kas vastu hakata või põgeneda (fight-or-flight). Parasümpaatikus surutakse sel ajal alla (ja ka vastupidi) 1. Mõju südamele – südametegevus kiireneb ja kokkutõmbed tugevnevad. Paisatakse rohkem verd minutis südamest vereringesse. 2. Veresooned – erinevatele veresoontele on mõju erinev: Naha ja siseelundite veresooned (v a süda) – ahenevad Skeletilihaste ja aju veresooned, (südame pärgarterid) - laienevad 3. Hingamine – kiireneb, bronhide silelihased lõõgastuvad ja seega bronhid laienevad. Seega kopsude ventilatsioon suureneb, rohkem hapnikku koos sissehingatava õhuga kantakse kopsudesse. 4. Vere hüübimine - kiireneb, ollakse valmis võimalikuks vigastuseks, verejooksuks. 5. Silmaava e pupill – laieneb. Toimub tänu pupilli laiendajalihase kokkutõmbele. 6
organeid ja soodustab nendevahelist liikumist. Taimeraku kesta põhiline koostisosa on tselluloos. Noore taimeraku kest on küllalt suure veesisaldusega, suhteliselt õhuke ja elastne. Kesta läbivad arvukad poorid. Vesi ja selles lahustunud gaasid ning madalmolekulaarsed ühendid saavad difusiooni ja osmoosi teel kesta vabalt läbida, kuid suured makromolekulid sellest läbi ei pääse. Raku vananedes kest pakseneb kuni mõnekümne mikromeetrini, veesisaldus langeb, poorid ahenevad. Rakukest muutub ainetele üha raskemini läbitavaks, mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävivad. 2. VAKUOOLID: - membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad mitmesuguseid varu- ja jääkaineid. Nad moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust. Seetõttu on nad lüsosüümide sarnased. Noortes taimerakkudes on mitu väikest vakuooli, vananedes tekib nen
mesopotaamlased ehituse alal. Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Linnakindlustused hämmastavad oma suurejoonelisusega, näiteks Uruki linna ümbritsev 5 m laiune topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800 torni. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid. Kaitseks suurvee vastu ehitati need kõrgetele alustele. Templite juurde kuulusid tsikuraadid nurklikud astmeliselt tõusvad ja ülespoole ahenevad tornid. Mesopotaamia suurimas linnas Babülonis asunud Marduki templi seitsme astanguga torn vapustas kaasaegseid oma tohutute mõõtmetega. Mälestuse tornist säilitas hilisem ristiusu legend Paabeli tornist. Kaasajani on osaliselt säilinud tsikuraat Uri linnas. Mesopotaamias sai tavaks , et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. See võis koosneda kuni paarisajast siseõuede ümber koondatud ruumist. Väljastpoolt vaadates oli palee
adrenaliini paiskuda vereringesse. Sellest viimasest olukorrast tulenevalt võib aga suureneda inimese pingeseisund ning närvilisus. (Müra2) 5 2.1 Müra mõju Müra on peaaegu alati organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ja peaaju, välja arvatud väga nõrgad helid. Müra soodustab väsimist ja paljude haiguste teket, nt vereringesüsteemi haigused (hüpertooniatõbi). Vahel ahenevad müra puhul peened veresooned -arterioolid. Kõrge müratase segab keskendumist nõudvat vaimset tegevust. Inimesele on kahjulik ka vali rääkimine ja liiklusmüra. Lihtsate, rutiinsete tööde tegemisele ei avalda müra mõju, tihti isegi soodustab töö tegemist. Müra kahjulik mõju ilmneb tavaliselt jätkuva, ilma vaheaegadeta töö puhul, mis asetab kõrgeid nõudmisi tajudele ja/või info edastamise võimele. Müra võib ergutada tööle
KUIDAS TEKIB SOOJUS ORGANISMIS: Soojus tekib eksotermsetes ainevah.protsessides toitainete bioloogilisel oksüdatsioonil, osalt ka skeletilihaste kontraktsioonil. Soojusteket nim. keemiliseks termoregulatsiooniks. 5. SOOJUSE ÄRAANDMISE TEED ORGANISMIS: a) soojuskiirguse teel b) soojusjuhtivuse teel c) konvektsiooni teel d) keha pinnalt vee aurustumisele kuluva soojuse abil 6. KUIDAS REAGEERIB ORGANISM MAHAJAHTUMISE OHULE: Mahajahtumise ohu korral tekivad kaitseraktsioonid: 1. Naha veresooned ahenevad, nahk muutub kahvatuks. 2. Higieritus väheneb. 3. Intsensiivistub soojusteke. 4. Tekib lihaspinge, tahtmatud lihaskontraktsioonid e. külmavärinad. 5. Ainevahetus tase tõuseb. 7. HÜPOFÜÜS; HORMOONID; ÜL: HÜPOFÜÜS e. alumine ajuripats paikneb aju põhimikul ja on säärekese kaudu ühendatud hüpotaalamusega. Koosneb kolmest sagarast: adenohüpofüüs e. eessagar, vahesagar ja neurohüpofüüs e. tagasagar.
Need sümboliseerisid kuningavõimu ja täitsid valvurite ülesannet. giza väljal seisev sfinks on välja raiutud suurest kaljust, see on 73 meetri pikkune ja 20 meetri laiune.Templisse sisse pääses läbi väravehitise ehk pülooni. Püloon koosnes kahest längus seinaga tornist ja nendevahelisest portaalist ehk uksavast. Pülooni ees lehvisid kõrgete mastide otsas lipud pahade vaimude eemalepeletamiseks. Mõnikord seisid värava ees ka obeliskid ehk neljatahulise ülalt ahenevad sambad. Obeliske kasutati eelkõige päikesetemplite juures ja need olid samuti hieroglüüfidega kaetud. Templis asetsesid ka varahoidlad ja raamatukogud ning seal õpetati välja noori preestreid. Selline ehitise põhiplaan püsis kogu egiptuse arhitektuuri vältel. Ruumide põhiliseks valgusallikaks oli uks. Kui aknaid oligi, asusid nad kõrgel ja olid väikeste mõõtmetega. Seinu kaeti värvikirevate hieroglüüfidega ja reljeefidega jumalatest ning valitsejatest. Kujutav kunst
kahjustused arenevad aeglaselt, 8-10 aastat. Kahjustuvad perifeerne, närvisüsteemi, veresoone, tugiaparaati. Kõrgsageduslikud kahjustused kujunevad viie aasta jooksul- tekivad veresoonte seina muutused ning tekib kalduvus spasmidele. Müra on peaaegu alati organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ja peaaegu, välja arvatud väga nõrgad helid. Müra soodustab väsimist ja paljude haiguste teket, näiteks vereringesüsteemi haigused (hüpertooniatõbi), vahel ahenevad müra puhul peened veresooned arterioolid. Müra võib samas aga ergutada tööle ning võib anda ka olulist 4 Füüsikalised ja tehnilised ohutegurid töökeskkonnas infot seadmete töö kohta (näiteks tekstiilitööstuses) mis nende korrashoiu tõlgendab. Vahel
ja treenib ennast. Treenitud süda suudab ühe löögiga välja paisata suurema koguse verd kui treenimata süda. Kehalise töö ajal, kui süda paiskab välja suuri verekoguseid, on oluline, et veresoontes ei oleks südamele vasturõhku. Madal rõhk tekib veresoontes nende laienemisel. Korraga avanevad paljud rahuolekus kinni olnud juussooned ja hapnikurikas veri pääseb koerakkudele väga lähedale. Sel juhul hapniku kandmine iga rakuni paraneb. Töö lõppedes ahenevad sooned kiiresti ja hoiavad vererõhu vajalikul tasemel. Veresoonte võime aheneda ja laieneda on tarvilik ka soojusregulatsiooniks. Jahedas veresooned ahenevad ja organism ei jahtu maha nii kiiresti. Kuumas laienevad pindmised veresooned ja organism annab soojust rohkem ära, kaitstes ennast ülekuumenemise eest. Treenitud 5 inimesel on hästi arenenud veresoonkond, mistõttu ta talub äärmuslikke kliimamuutusi paremini [2].
köögiviljaroogadele) Ovaalsed ja ümmargused vaagnad- 1-10 portsjonilised, naturaalsete kala- ja lihappraadide jaoks Kokillnõud- 1-portsjonilised merekarbikujulised nõud kuumade kalasuupistete jaoks Kokottnõud- 1-portsjonilised varrega kastrulikesed (maht 7-8 cl) liha- ja köögiviljasuupistete jaoks Portsjonpannid- 1-4 portsjonile, soojade suupistete, munaroogade ja friikaruli jaoks Kastme-, koore- , kohvi- ja teekannud Türgi kohvi nõud ehk ibrikud 12-25 cl mahuga, pealt ahenevad, varrega koonilised nõud Jäänõud kalamarja ja vahuveini serveerimiseks Maitseainete, suhkru- ja tuhatoosid Mitmekorruselised vaagnad, termoskannud Pudel-i ja noahoidjad Erineva suuruse ja kujuga kandikud Lisaks eeltoodule võib kasutada küünlasoojendusega tirinaid ja soojendusplaate. Viimased võivad olla ka elektri- või gaasiküttega. Valmiportsjonina serveeritava praetaldriku võib katta kupliga.
1. Milleks on vaja patoloogiat? Diagnoosimine, diagnoosimine ja nende ulatuse määratlemine, prognoosimine, ravi hindamine, teadustöö. 2. Millised tunnused tulevad välja peale surma? Koolnukülmus, koolnukangestus,koolnulaigud,vere hüübimine, sarvkesta hägustumine,koolnulaostus. 3. Millised on etioloogilised tegurid? Eksogeensed(välimised)-füüsikalised,keemilised, bioloogilised, psühhogeensed,sotsiaalsed Endogeensed(sisemised)-pärilikkus,haigussoodumus,konstitutsioon,sugu,vanus, organismi vasturekatsioon. 4. Kuidas klassifitseeritakse haigusi? Organsüsteemide alusel, elundite alusel,etioloogia alusel, patogeneesi järgi, pärilikkuse järgi, geograafilise esinemise järgi, nakkusohu järgi. 5. Millised on haiguse kulgemise faasid? Varjatud e latendi e peiteperiood, prodomaal e eelnähtude periood, põdemise e õitse e manifestne periood, paranemisperiood või tüsistuste tekkimine või surm, taastumise e rekovalentsi periood. ...
Sümpaatikus erutub emotsionaalse ja füüsilise pinge korral. Erutused, mis käivituvad, võimaldavad organismil kas vastu hakata või põgeneda (fight-or-flight). Parasümpaatikus surutakse sel ajal alla (ja ka vastupidi). 1. Mõju südamele – südametegevus kiireneb ja kokkutõmbed tugevnevad. Paisatakse rohkem verd minutis südamest vereringesse. 2. Veresooned – erinevatele veresoontele on mõju erinev: a. Naha ja siseelundite veresooned (v a süda) – ahenevad b. Skeletilihaste ja aju veresooned, (südame pärgarterid) - laienevad 3. Hingamine – kiireneb, bronhide silelihased lõõgastuvad ja seega bronhid laienevad. Seega kopsude ventilatsioon suureneb, rohkem hapnikku koos sissehingatava õhuga kantakse kopsudesse. 3. Vere hüübimine - kiireneb, ollakse valmis võimalikuks vigastuseks, verejooksuks. 3. Silmaava e pupill – laieneb. Toimub tänu pupilli laiendajalihase kokkutõmbele. 3
ajuinsult, kus pärast tekivad armid. Aegajal võib erutus sellest koldest lahvatada välja ja levib aju naaberaladele ja erutus kutsub esile tagajärgi. Epilepsia korral esinevad suureamplituudilised lained ja ka ogad. 7 13. Vegetatiivse närvisüsteemi ehitus ja funktsioonid. Sümpaatilise närvisüsteemi toimed efektorelunditele (vt. tabel sympefektid) Veresoontele on kahesugune toime: osa laienevad, osad ahenevad. Ahenemist vahendab tavaliselt alfa1 adrenoretseptor, aga laienemist Beeta2 . Ahenevad naha ja limaskestade arterid, samal ajal skeletilihaste ja ajuveresooned laienevad. Koronaarveresooned varustavad südant verega. Koronaarveresoontel on mõlemad - nii alfa kui beeta adrenoretseptorid, seetõttu võivad koronaarveresooned nii aheneda kui laieneda, eriti füüsilistes tingimustes vabaneb alati neerupealisest säsist adrenaliini.
Taimerakkude põhiliseks iseärasuseks on nendele ainuomaste organellide plastiidide esinemine. Taimerakkudes on ka vakuoolid ning nad on ümbritsetud tiheda rakukestaga. Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, suhteliselt õhuke ja elastne. See võimaldab rakul kasvada ja areneda. Kesta läbivad poorid, mis võimaldavad mitmetel ainetel kesta vabalt läbida. Raku vananedes kest pakseneb, selle veesisaldus väheneb ja poorid ahenevad. Rakukest takistab taimeraku liikmist, on paljudele ainetele läbimatu ja paksenedes põhjustab raku sisemuse hävimise. Rakukesta üks põhilisi ülesandeid on raku ja kogu taime toestamine. Tugifunktsiooni täitmisel on oluline roll tugikoe rakkudel. Pljudel taimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse (sõnajalg, paljasseemne ja katteseemnetaimed). Juhtkimbud ulatuvad juurest varte ja lehtedeni, seega on terve taim toestatud. Rakukesta
Antsla Gümnaasium VERERINGE ELUNDKOND Referaat Nimi: Marilin Niilus Klass: 9A Antsla 2008 Sisukord: ELUNDKONNA EHITUS JA PAIKNEMINE...............................................................................................3 SÜDA.............................................................................................................................................................3 VERESOONED ............................................................................................................................................3 VERERINGE-ELUNDKONNA TALITLUS..................................................................................................5 VERI ..................................................................................................................................................
keha juurde tagasi ja pigistab sõrmed kokku. See refleks kaob umbes 4 kuu vanuses. 3. Otsimisrefleks Vastsündinu põse puudutamisel pöörab ta oma pead puudutuse poole ja avab suu (nagu otsiks rinnanibu). Refleks kaob umbes 4 kuu vanuses. 4. Haaramisrefleks Vastsündinu peopesa puudutamisel mingi esemega (pliiatsiga) haarab ta sellest kinni. Kaob umbes 5 kuu vanuses. 5. Ujumisrefleks Kõhuli vette pandud imik teeb ujumisliigutusi. Refleks kaob umbes 6 kuu vanuses. 6. Pupillirefleks Silmaavad ahenevad ereda valguse toimel. Kestab eluaeg. Staadium Kirjeldus 1. Sensomotoorne Sünnist 2.a. lõpuni. Õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte (nägemise, kuulmise, maitsmise) ja liigutuste (haaramine) abil. 2. Operatsioonieelne 3.-7.a Hakatakse objektide ja nähtuste tähistamiseks kasutama sümboleid (sõnu). See võimaldab lapsel mõelda asjadest, mis pole hetkel meeltega tajutavad (nt rääkida koerast, keda laps nägi eile). Laps ei suuda
Missugune on rakukesta ehitus? Taimeraku kesta põhiline koostisosa on tselluloos, lisaks sellele on kestas veel teisi biopolümeere (ligniin ja pektiin) ja muid orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on õhuke ja elastne, see võimaldab rakul kasvada ja areneda, kesta läbivad arvukas poorid. Vesi, mineraalid, gaasid ja madalmolekulaarsed ühendid sisenevad rakku osmoosi ja difusiooni teel. Kui rakk vananeb muutub kest paksemaks, vee sisaldus langeb ja poorid ahenevad, selle tulemusena muutub ainete ligipääs rakule järjest raksemaks ja mõne ajapärast rakk hävineb. Mis tähtsus on raku kestal? Rakukest piirab raku liikumist, paljude ainete kättesaamist ja põhjustab raku hävinemist. Ometigi on tal ka palju positiivseid omadusi: · Tugifunktsioon selle täitmisel on oluline osa tugikoe rakkudel. Tugikoe rakud moodustavad juhtkimbu (puidu-, niinekiud). Et
hapnik ning vere abil väljuvad organismist ka jääkained ja süsihappegaas. Veresooned jaotuvad kaheks: arterid ja veenid. Arterid on veresooned, mis kannavad hapnikurikast verd keha kudedesse, seevastu veenid kannavad hapnikuvaest verd, milles on ka jääkained keha kudedest südamesse ja kopsudesse, kus see muudetakse hapnikurikkaks. Venoosne süsteem hõlmab ka väikseid venoosseid kapillaare, veenuleid ja keskmise ja suurema suurusega veene. Arterid ahenevad kehas kulgedes ja laiali hargnedes ning on tunduvalt suuremad kui veenid. Veri voolab kõrgema rõhuga veresoonkonna osa poolt madalama rõhuga koha suunas. Kuna veenid ja arterid on erinevad vere poolest, on nad erinevad ka siseehituse poolest: mõlemal on väliskiht, mis koosneb sidekoest ning hõlmab närvilõpmeid ja verekapillaare, mis suubuvad arteritesse ja veenidesse. Samuti on mõlemal olemas vahekest, mis on üsna ehituselt üsnagi sarnased
3) Väljahingatava õhu kaudu suhteliselt väike 4) Higi aurumise teel kehapinnalt. See muutub ainsaks äraandmisviisiks siis, kui ümbritsev õhk ja kenaga kontaktis olevate esemete temperatuur ületab 37º. Naha veresooned laienevad, higistamine intensiivistub. Higi aurumise intensiivsus sõltub õhu niiskusest. Mida kuivem on õhk, seda suurema intensiivsusega higi aurustub. Mahajahtumise vältimiseks kehapinna veresooned ahenevad, toimub vere paigutamine keha sisemusse. See väldib soojuse kadu. Ülekuumenemise vältimiseks veresooned tulevad nähtavamale ning laienevad. Hingamine kiireneb. Veresooned soodustavad soojuskiirgust, soojusjuhtivust ja higistamist. Termoregulatsiooni iseärasused lastel Väikelastel ei ole termoregulatsiooni keskus veel väga hästi välja arenenud. Esimestel kuudel esimese eluaastani meenutab laps rohkem kõigusoojast. Teda ähvardab nii ülekuumenemine kui ka jahtumine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
