Keskused, mis kontrollivad, ei tööta normaalselt, verevarustus pole õige jne. Afekti diagnostilised tunnused: I soodustingimused 1. afektogeenne situatsioon (konflikt); 2. isiksuslikud iseärasused (labiilsus, madala enesekontroll, impulsiivsus; mahasurutud emotsioonid kumulatiivne afekt); 3. organismi hetkeseisund (väsimus, kurnatus, psüühiline pinge); 4. ealised iseärasused (puberteet ja postpuberteet; klimakteerium). II Käitumise iseärasused 1. teadvuse ahenemine, 2. käitumise ootamatus ja tormilisus, spontaansus; 3. liigitusliku erakordsus ja võimekus; 4. autonoomsed signaalid (jume, silmade suurenemine, värisemine, karjumine, hääle moondumine, sügav hingamine); 5. mäluhäired, amneesiavõimalus; 6. järelreaktsioonid (kurnatus, jõuetus, apaatia, uni, kergendus); 7. suhtumine toimepandusse kahetsus, ülestunnistus, heastamispüüd, üleelamised; varjamine, mittesihipärane.
hulka; suurendavad Henle lingu ülanevas sääres Na ja sellega ka vee tagasiimendumist ning vähendavad diureesi, aldosteroon soodustab K väljaviimist; stimuleerivad Na-vaegus ja K- liig), reniin-angiotensiin-adlosteroon-süsteem (RAAS) (reniin kutsub esile vereplasma valgu angiotensinogeeni muutumise angiotensiin-I-ks, mis kopsudes muudetakse aktiivseks veresooni ahendavaks aineks angioftensiin-II-ks, veresoonte ahenemine põhjustab vererõhu tõusu, sele tagajärjel tõuseb filtartsioonirõhk ja suureneb diurees; angiotensiin kutsub esile ka suurema hulga aldosterooni produktsiooni suureneb Na-ioonide resorptsioon), atriaalne natriureetiline peptiid (ANP) (vabaneb südamekodade lihasrakkudest; aldosteroonile vastupidine toime; suurendab ultrafiltratsiooni ja pidurdab Na tagasiimendumist; oluline osa ekstratsellulaarse vedeliku ja vere mahu regulatsioonis), kaltsitoniin (kilpnäärme hormoon;
Kokkuvõte: nii kujunes tasakaal konstitutsioonilise integreeriva protsessi ja tugeva vastassuunalise poliitilise protsessi vahel (NB! mõlemad aspektid on vastupidised lepingus ettenähtule). 33. I periood: konstitutsionaliseerumine (doktriinid) ja õiguslikud garantiid (Weiler) (VI loeng) I periood 1958-1970: tasakaaluteooria. Weiler: I perioodi iseloomustab väljumise võimaluse ahenemine, mis avaldub: 39 konstitutsionaliseerumises ja õiguslike garantiide süsteemis (põhiseaduslikkuse järelevalve) Konstitutsionaliseerumine (sisaldab nelja doktriini): 1) otsekohaldatavuse (direct effect) doktriin (1963): a) 'Ühenduse norme, mis on selged, täpsed ja eneseküllased (st ei nõua lisaseadusandlust liikmesriikide poolt) ning puudutavad Ühenduse seaduste
Afekti diagnostilised tunnused: 1) Soodustingimused a. Afektogeenne situatsioon (konflik) b. Isiklikud iseäralisused (labiilsus, madal enesekontroll, impulsiivsus; mahasurutud emotsioonid kumulatiivne afekt) c. Organismi hetkeseisund (väsimus, kurnatus, psüühiline pinge) d. Ealised iseärsused (puberteet ja postpuberteet; klimakteerium) 2) Käitumisiseärasused a. Teadvude ahenemine b. Käitumise ootamatus ja tormilisus, spontaansus c. Liigutuslik erakordsus ja võimekus d. Autonoomsed signaalid (jume, silmade suurenemine, värisemine, karjumine, jääle moondumine, sügav hingamine) e. Mäluhäired, amneesiavõimalus f. Järelreaktsioonid (kurnatus, jõuetus, apaatia, uni, kergendus) g. Suhtumine toimepandusse kahetsus, ülestunnistus, heastamispüüd,
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna t...
kesknärvisüsteemi mürk Elavhõbe Mürgine element, tööstuse heitveed, õhu reostus, fossiilsed kütused, prügilad, happesademed. Anorgaaniline elavhõbe põhjustab neerukahjustusi, metüülelavhõbe närvikahjustusi. Elavhõbeda aur mõjutab kesknärvisüsteemi kümme korda rohkem kui sama kogus suu kaudu manustatav elavhõbe Mürgitus viib dementsuseni, tüüpilise Parkinsoni tõve juhtumid, eriti värinad. Metüülelavhõbe kahjustab peamiselt suuraju koort vaatevälja ahenemine, liikumisraskused, jäsemete halvatus jne. · Fluoriidid Eesti pinnavees vähe. Üledoseerimine põhjustab hambafluoroosi ja luude hõrenemist (ohtlik sisaldus üle 1,5 mg/l) · Süsiniktetrakloriid Veehoidlates tekkiv Tööst tingitud ekspositsiooni tagajärjel maksaja neerukahjustused, kantserogeenne · Kaadmium Mürgine raskmetall, looduslikes veekogudes väike sisaldus. Tööstusreoveed, väetised, kütuse põletamine Koguneb neerudesse ja maksa, luustiku kahjustused
Milleks IAF? · Ümbritsevat tunnetamine algab võrdlusest iseendaga. · Inimese ehituse ja talitluse tundmine on meile lähtekohaks looduse tundmaõppimisel laiemalt. Anatome kr. lahti või välja lõikamine Anatoomia alajaotused: 1) normaalanatoomia 2) patoloogiline anatoomia 3) topograafiline anatoomia teatud kohtade või organite anatoomia (N:pea, rindkere jne.) 4) arenguanatoomia viljastatud munarakust kuni täiskasvanuks; embrüoloogia - viljastatud munarakust kuni lootekestadest vabanemiseni 5) mikroskoopiline anatoomia e. erihistoloogia 6) võrdlev anatoomia 7) funktsionaalne anatoomia jne Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Nii ajalooliselt kui ka sisuliselt rajaneb ta anatoomial õpetusel organismide makro- ja mikrostruktuurist Physis kr. loomus, loodus ; = ld. Natura Füsioloogia alajaotused: 1) normaalfüsioloogia 2) patoloogiline füsioloogia 3) spordifüsioloogia - muutused rakkude ja organite funktsioneerimises kehali...
tagajärgede ebaõige kindlaks tegemine; teokoosseisu eelduse ebaõige kindlaks tegemine- faktiliste asjaolude kindlaks tegemine; võidakse eksida ka normitõlgendamisega) Diskretsiooni kuritarvitamine e kaalutlusõiguste sisemiste piiride ületamine: 1. teostatakse vastuolus normieesmärgi ja mõttega; 3. jäetakse arvestamata olulised asjaolud; 4. võetakse arvesse asjasse puutumatud asjaolud; 5. võib olla tegemist ka võrdekohtlemise printsiibi rikkumisega. Kaalutusõiguse ahenemine 0-ni: 1. diskretsiooni teokooseisu täitumise intensiivsus (tüüpiline politsei- ja korrakaitseõiguses, nt politseinikule on antud kaalutlusõigus meetmete rakendamiseks, siis ta peab kaaluma, kas rakendada v mitte; aga vastutusele võib võtta ka tegevusetuse eest, kus politseinik ei rakendanud meedet / haldusorgan seob end halduspraktika või halduseeskirjaga e ta peab käituma nii nagu eelnevalt on tehtud või nii kuidas on kirjas
perifeersete veresoonte takistusest. Vere ringvoolu reguleerimisel mängib otsustavat osa sümpaatiline närvisüsteem. Suurelt osalt püsivana hoitav vererõhk vastab keha verevarustusvajadusele kohandatud südame minutimahule. Üksikute elundite verevarustust reguleerib kohalik regulatsioonimehhanism nende vajaduse järgi. 65 Arteriaalse vererõhu tõus tekib järgmistel juhtudel: arterioolide ahenemine, mille tõttu tõuseb perifeerne takistus ja suureneb arteriaalne vererõhk; veenide (reservuaaride) ahenemine, toob vereringesse rohkem verd, suureneb venoosne tagasivool südamesse, südametäitumine ja pumba jõud ehk kontrakiilsus; südame stimuleerimine, mille tõttu kasvab selle löömissagedus ja kokkutõmbumine. Kokkuvõte Süda on lihaseline verd pumpav õõneselund, mis paikneb koos südamepaunaga rinnaõõnes, diafragma peal ja rinnaku ehk sternumi taga
1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekes...
Teadvusetuse korral ei tohi seda aga teha, vaid tulen koheselt kutsuda kiirabi. Kuni arstiabi saabumiseni võib patsiendi põse limaskestale määrida mett või suhkrusiirupit. Hüpoglükeemia oht on põhjus, mis ümbritsevad inimesed peaksid olema 1. tüüpi diabeetiku olemasolust teadlikud. Astma Astma on hingamisteede allergilist laadi põletikuline haigus, mille korral tekib erinevate ärritajate mõjul hingamisteede ahenemine ja hingamise raskenemine. Astma avaldub hingematmishoogudena, mis on tingitud bronhiseintes olevate silelihaste kramplikust kokkutõmbest, bronhide limaskesta tursest ning lima hulga suurenemisest Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 47 bronhides. Esinevad köhahood, vilistav hingamine ja lämbumistunne nende ilmingute raskusaste on väga erinev.
negatiivse pakkumisvapustuse (näiteks toorainehindade tõus maailmaturul) või palgatingimuste muutumise (näiteks ametiühingud nõuavad kõrgemat miinimumpalka) tõttu. VALE, Kuluinflatsioon (ka pakkumispoolne inflatsioon) on tootmiskulude kasvust ....... 35. Varjatud ehk allasurutud inflatsiooni iseloomustab hinnataseme püsivuse juures kaupade ja teenuste kvaliteedi halvenemine ja/või sortimendi ahenemine. Õige 36. Nõdlusinflatsioon on liignõudlusest põhjustatud üldise hinnataseme tõus,mille tulemusena kogunõudlus suureneb veelgi. Õige 37. Huperinflatsiooni korral on üldine hindade tõus: suurem kui 50% kuus 38. Võtke arvutuse aluseks tarbimiskorv, mis koosneb ainult kahest kaubaruhmast, kusjuures toidukaupade osakaal on 0,7 ja riiete osakaal 0,3. Kui suur on üldine tarbijahindade muutus, kui toidukaupade hinnad tõusid keskmiselt 5% ja riiete hinnad alanesid 15%
et kehatemperatuur ei tõuseks liiga kõrgele. Palavik võib olla pidev või vahelduv, samuti võivad kõrged palavikuhood va- helduda vappekülma hoogudega. Kehatemperatuuri tõusu alandab organism veresoonte laienemise ja higistamisega, temperatuuri aitavad tõsta lihasvärinad ja veresoonte ahenemine. Palaviku korral suureneb koormus südamele-veresoon- konnale ning langeb organismi töövõime. Temperatuuri tõusu perioodil toimib organism nagu külma ilma korral nahk muutub vereringe vähenemisest kahvatuks, inimene hakkab külmetama ja väri- sema ning vajab lisaks soojemaid rõivaid ja tekke. Palaviku alanemise faasis on
desoksükortikosteroon (kuuluvad neerupealise koore mineraalkortikoidide hulka; suurendavad Henle lingu ülanevas sääres Na ja sellega ka vee tagasiimendumist ning vähendavad diureesi, aldosteroon soodustab K väljaviimist; stimuleerivad Na-vaegus ja K-liig), reniin-angiotensiin-adlosteroon-süsteem (RAAS) (reniin kutsub esile vereplasma valgu angiotensinogeeni muutumise angiotensiin-I-ks, mis kopsudes muudetakse aktiivseks veresooni ahendavaks aineks angioftensiin-II-ks, veresoonte ahenemine põhjustab vererõhu tõusu, sele tagajärjel tõuseb filtartsioonirõhk ja suureneb diurees; angiotensiin kutsub esile ka suurema hulga aldosterooni produktsiooni – suureneb Na-ioonide resorptsioon), atriaalne natriureetiline peptiid (ANP) (vabaneb südamekodade lihasrakkudest; aldosteroonile vastupidine toime; suurendab ultrafiltratsiooni ja pidurdab Na tagasiimendumist; oluline osa ekstratsellulaarse vedeliku ja vere mahu regulatsioonis), kaltsitoniin (kilpnäärme
RIIb-T ja NK rakkudel, makrofaagidel IgE-ga seostuv proteiin (BP) nuumrakkudel, makrofaagidel, neurofiilidel, eosinofiilidel jt . Nuumrakkude aktiveerumisel vabanevad mediaatorid: Aktivatsioon: Antigeeni seostumisel nuumrakul oleva IgE – dega käivitub kaskaad: fosfatidüülinositool lõhutakse IP3 ja DAG suureneb tsütoplasmas vaba Ca2+ hulk toimub mediaatorite vabastamine graanulitest (eksotsütoos) Mediaatorid: histamiin - bronhide ahenemine, veresoonte dilatatsioon, lima eritus, veresoonte permeaabluse suurenemine (tänu plasmaproteiinide sattumisel interstitsiaalvedelikku tekib ka paistetus). Trüptaas - aktiveerib retseptorid endoteelirakul, mis valikuliselt “meelitavad” eosinofiile ja basofiile, C3 aktivatsioon Nuumraku aktiveerumisel vabanevad ka leukotrieenid (LTD4, LTC4 jt) (silelihaskoe kontraktsioon, veresoonte permeaabluse tõus)
1. 4- ja 2-taktilise diiselmootori ringprotsessid, Kuna sisselaskeklapp (klapid) avaneb enne ÜSS-u , toimub Ülelaadimiseta (sundlaadimiseta ) mootorite täiteaste avaldub arvutuslik ja tegelik indikaatordiagramm. põlemiskambri läbipuhe ( nn. klappide ülekate ). valemiga SPM ringprotsesside arvestus. v = / ( - 1)* Pa / P0 * T0/Ta * 1/ (r+1) Erinevalt teoreetilistest ringprotsessidest saadakse tegelikus 2-TAKTILISE MOOTORI TEGELIK Kui mootor on ülelaadimisega (sundlaadimisega ),siis parameetrite sisepõlemismootoris soojust kütuse põletamisel kolvipealses INDIKAATORDIAGRAMM P0 ja T...
lihased tõmbuvad tahtmatult kokku, hingeldus kestab, süda peksleb kiiremini, vererõhk tõuseb veelgi · Lahenduse faasis - Kõik eeltoodud reaktsioonid nõrgenevad kiiresti, tekib higistamine Suguelundites · Orgasmifaasis Kõdisti on endiselt tagasi tõmbunud asendis, tupeesiku piirkonnas tekivad rütmilised lihaste kokkutõmbed · Lahenduse faasis - kõdisti võtab esialgse asendi, veresoonte ahenemine tupeesikus möödub; emakas lõtvub Mehe psühhofüsioloogilised seksuaalreaktsioonid · Kuigi arenguliselt pärinevad naise kõdisti ning mehe peenis ühest algest, on nende kahe elundi funktsioonid erinevad. Ühine on ainult mõlema väga kõrge tundlikkus taktiilse stimulatsiooni suhtes. Peenis stimuleerib naise tuppe ning juhib sinna mehe sperma · Mehe seksuaalse aktivatsiooni üheks esimestest märkidest on peenise erekteerumine - püstumine, jäigastumine ning suurenemine
Eksamiküsimused Meresõiduohutus ja laeva juhtimine Semester 4.3 2008. a. Esimesed küsimused 1. Laevas tehtavad ettevalmistused tormi lähenemisel. Valmistumine meresõiduks tormi tingimustes. Hea merepraktika nõuab, et vaatamata sõidurajoonile ja ilmaprognoosile oleks laev merele minnes valmis kohtama igasugust ilma. Seega algab tormiks valmistumine ammu enne otsest mereleminekut. Lastiplaan (lastipaigutus) peab tagama üldise ja kohaliku tugevuse, püstuvuse ja muud mereomadused nii merele mineku hetkel kui ka varude kulumisel reisi jooksul. Mitme reisipunkti korral, milles toimuvad lastioperatsioonid, tuleb last paigutada nii, et ta jääks kinnitatuks (et teda saaks kinnitada) nii ülesõitude ajaks kui ka mittetormikindlas sadamas töid katkestades merele tormi möödumist ootama minnes. Enne sadamast merele väljumist: teostatakse laevakere ja vaheseinte ülevaatus seest ja väljast (veel enne lastimist); enne lasti laadimist kontroll...
Matemaatiline anal¨ uu¨s I Jaan Janno ii Sisukord 1 Funktsioonid ja nendega seotud m~ oisted 1 1.1 Reaalarvud ja Arvtelg. Absoluutv¨a¨artuse m~oiste. Reaalarvudest koosnevad hulgad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1 1.2 J¨a¨ avad ja muutuvad suurused. Funktsiooni m~oiste ja esitusviisid. 3 1.3 Funktsioonide liigid. Konstantne funktsioon. Astme-, eksponent- ja trigonomeetrilised funktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.4 P¨o¨ ordfunktsiooni m~oiste. Logaritmfunktsioon. Arkusfunktsioonid. 8 1.5 Tehted funktsioonidega. Elementaarfunktsioon. Pol¨ unoom ja ratsionaalfunktsioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 1.6 Ilmutatud ja ilmutamata funktsioonid. Parameetrilisel kujul an- tud jooned ja funktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 1.7 H...
Matemaatiline anal¨ uu¨s I Jaan Janno ii Sisukord 1 Funktsioonid ja nendega seotud m~ oisted 1 1.1 Reaalarvud ja Arvtelg. Absoluutv¨a¨artuse m~oiste. Reaalarvudest koosnevad hulgad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1 1.2 J¨a¨avad ja muutuvad suurused. Funktsiooni m~oiste ja esitusviisid. 3 1.3 Funktsioonide liigid. Konstantne funktsioon. Astme-, eksponent- ja trigonomeetrilised funktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.4 P¨o¨ordfunktsiooni m~oiste. Logaritmfunktsioon. Arkusfunktsioonid. 8 1.5 Tehted funktsioonidega. Elementaarfunktsioon. Pol¨ unoom ja ratsionaalfunktsioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 1.6 Ilmutatud ja ilmutamata funktsioonid. Parameetrilisel kujul an- tud jooned ja funktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 1.7 H¨uperboolsed trigonom...
YMM3731 Matemaatiline analu¨u¨s I 2007/08 ~o.-a. su¨gissemestril 3,5 AP 4 2-0-2 E S Dots. Lembit Pallas TTU¨ Matemaatikainstituut V-404, tel. 6203056 e-post: [email protected] K¨asitletavad teemad on toodud punktide kaupa. Neid punkte tuleb vaadelda ka kui kollokviumide ja eksami teooriak¨ usimusi. 1. Funktsiooni m~oiste ja esitusviisid 2. Funktsioonide liigitamine (paaris- ja paaritud funktsioonid, perioodilised funktsioo- nid, kasvavad ja kahanevad funktsioonid) 3. P¨o¨ordfunktsioon 4. Liitfunktsioon 5. Jada piirv¨aa¨rtus 6. Funktsiooni piirv¨aa¨rtus ¨ 7. Uhepoolsed piirv¨aa¨rtused 8. L~opmatult kasvavad ja l~opmatult kahanevad suurused 9. Piirv¨a¨artusteoreemid 10. L~opmatult kahanevate suuruste v~ordlemine 11. Funktsiooni pidevuse m~oiste. Tarvilik ja piisav tingimus funktsiooni pidevuseks 12. Elementaarfu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
