pikad käe jne. Raskused kohanemisel PUPILLIREFLEKS Testimine Pliiatslamp valguse vaheldudes, haigused Vaatevälja suuruse Võrreldakse VAATEVÄLJA mõõtmine, võimalik uurija ja pliiatslamp UURIMINE ahenemine (täpsem uurimine uuritava perimeetriga) vaatevälja TONOMEETRIA Silmasiserõhk Mõõtmine NCT SILMASISENE sarv-, viker- ja võrkkesta, UURIMUS Kontrollimin Pilulamp, läätse, klaaskeha ealised MIKROSKOOPIA, e oftalmoskoop muutused OFTALMOSKOOPIA
funktsionaalse seisundi (erutuvuse) regulatsioon. Funktsionaalne mõju (talitlust esilekutsuv) ilmneb vaid veresoonte seinte silelihaste suhtes. Sümpaatilise aktsiivuse suurenemine: (füüsiline pingutus adrenaliini tulv) südame kokkutõmmete sagenemine ja tugevnemine südame veresoonte laienemine kopsude veresoonte ja bronhide laienemine kõhuõõne elundite ja naha veresoonte ahenemine · Parasümpaatiline NS Peamine on funktsionaalne mõju siseelundite talitlusele (seedenäärmete talitluse stimuleerimine, kusepõie seina lihaste kontraktsiooni ja sulgurlihaste lõõgastumise stimuleerimine). Parasümpaatilise aktiivusesuurenemisel on veresoontele, bronhidele ja südame talitlusele sümpaatiliste mõjutustega võrreldes vastupidine. Kesknärvisüsteemi talitlus 1.Peaaju peamised osad: Peaaju võib jaotada suurajuks ja ajutüveks
piim, pähklid, kala ja vähilaadsed, sokolaad, mesi). Konservantidest ja värvainetest on suurimad allergeenid tartrasiin ja safran, bensoehape. Looduslikult sisaldub bensoehapet murakates, jõhvikates, kuivatatud aprikoosides, hapupiimas ja jogurtis. (Kopsuliit.ee) 2.4. Patofüsioloogia Astmale kalduvatel inimestel ilmneb põletikust põhjustatud sümptomeid, mille hulka kuulub tavaliselt vahelduv (iseenesest või ravi tulemusel nõrgenev) bronhide ahenemine. Põletik tõstab bronhide reaktiivsust mitmesuguste ärritajate suhtes. (Üldarsti 1999) 2.5. Sümptomid Astma sümptomid on mitmekesised ja varieeruvad haigeti. Sageli muutuvad kuude jooksul ka ühel ja samal haigel täheldatavad haigusnähud. Sagedasemad sümptomid astma puhul on õhupuudusetunne, mida esineb enamasti just hommikuti ja hommikupoole ööd või koormusjärgselt (eriti külma ilmaga). Õhupuudustunne võib olla seoses ülemiste
Kontrolltöö1 1. Stafülokoki antifagotsüteerivad faktorid Antifagotsüteerivad faktorid ehk rakuga seotud komponendid. * proteiin A – S. aureus’e pinnaproteiin, mis seob IgG molekule vales orientatsioonis ehk tõkestab fagotsütoosi. * kapsli polüsahhariidid – takistavad antikehade kinnitumist, indutseerivad tsütokiinide vabanemist * adhesiinid – pinnaproteiinid (kollageen, fibronektiin), mis soodustavad kinnitumist peremeeslooma valkudele, moodustavad biofilmi. * peptidoglükaan ja lipoteihhoiinhape – stimuleerivad tsütokiinide vabanemist 2. Stafülokoki eksotoksiinid ja nende aktiivsused * alfatoksiin – alfa-hemolüsiin – toksiinile on tundlikud vereliistakud, makrofaagid, granulotsüüdid. Neile seondudes vallandatakse keeruline reaktsioonide seeria, vabanevad tsütokiinid ja põletikumediaatorid, millega aktiveeritakse naha nekroos, aidatakse kaasa koe nekroosile ja tokseemiale (mürkveresus). Tõsise S. aureuse infektsiooni korral septiline šo...
17 N. Greenfield, David. Võitlus interneti-sõltvusega. New Harbringen Publication 1999. Tallinn 2019, lk 29. 9 Arvutimängusõltuvus väljendub inimeses, kes mängib päevast päeva arvuti mänge, isoleerides ennast vanematest, sõpradest ja muust sotisaalsest elust ja täielikult keskendub arvutimängudele. 18 Rasketel juhtudel võivad arvutist põhjustatud tajuhäired mõjutada inimese käitumist. Esimesena tekib inimesel sõnavara ahenemine. Rääkida on raske, sõnad ei tule meelde. Mõnikord kaob arvutisõltlastel reaalsustaju üldse ja inimene võib reaalkeskkonda sattudes hakata käituma nagu mängus, kasvõi kaaperdades sõidukit või tulistades suvalisi inimesi. Niimoodi saab küll kuulsaks, kuid see kuulsus on negatiivne ja kinnipidamisasutusse sulgev. Kõige hullemini tekitavad sõltuvust suureneva skooriga lõpmatud mängud. Stsenaariumiga mängud nii hullud pole, sest igal
Kesknärvisüsteemi murk Elavhõbe -Mürgine element, tööstuse heitveed, õhu reostus, fossiilsed kütused, prügilad, happesademed. Anorgaaniline elavhõbe põhjustab neerukahjustusi, metüülelavhõbe närvikahjustusi. Elavhõbeda aur mõjutab kesknärvisüsteemi kümme korda rohkem kui sama kogus suu kaudu manustatav elavhõbe Mürgitus viib dementsuseni, tüüpilise Parkinsoni tõve juhtumid, eriti värinad.Metüülelavhõbe kahjustab peamiselt suuraju koort vaatevälja ahenemine, liikumisraskused, jäsemete halvatus jne. _Fluoriidid Eesti pinnavees vähe. Üledoseerimine põhjustab hambafluoroosi ja luude hõrenemist (ohtlik sisaldus üle 1,5 mg/l ) Süsiniktetrakloriid Veehoidlates tekkiv Tööst tingitud ekspositsiooni tagajärjel maksa- ja neerukahjustused, kantserogeenne Kaadmium Mürgine raskmetall, looduslikes veekogudes väike sisaldus. Tööstusreoveed, väetised, kütuse põletamine Koguneb neerudesse ja maksa, luustiku kahjustused. On
väljendamine, s.t. selle elamusega kaasnevad miimika, zestide ja poosi muutused ning vegetatiivsed reaktsioonid (punastamine või kahvatamine, südamepekslemine jne). Emotsioonid põhjustavad muutusi kõikide siseorganite tegevuses. Kõige sagedamini ja kõige märgatavamalt ilmnevad muutused südame ja veresoonte tegevuses. Südamelöökide kiirenemine ja aeglustumine, samuti korratused rütmis, nn. ekstrasüstolid, juussoonte laienemine (punastamine, kuumustunne) või ahenemine (kahvatamine) on nähud, mida iga inimene on enda või teiste juures märganud seoses emotsionaalsete reaktsioonidega. Tugeva emotsionaalse erutuse korral täheldatakse vererõhu tõusu. Emotsionaalsete protsesside korral muutub ka hingamine: see kiireneb või aeglustub, muutub mõnikord ohkeks, teinekord, näiteks ehmatuse korral, katkeb mõneks ajaks, naeru või suure nutu puhul omandab spasmaatilise iseloomu. Rahulolu korral
nii inimese tervisele kui ka näiteks firma heaolule, kus te parasjagu töötate (autor). Emotsioonide väljendamine ja vajalikkus Emotsioonide väljendamised põhjustavad muutusi kõikide siseorganite tegevuses. Kõige tihendamini ja kõige märgatavamalt ilmnevad muutused südame ja veresoonte tegevustes. Südamelöökide kiirenemine ja ka aeglustumine, samuti korratused rütmis, juussoonte laienemine (punastamine, kuumustunne) või ahenemine (inimene muutub kahvatuks) on nähud, mida iga inimene on enda või kellegi teise juures täheldanud seoses emotsionaalsete reaktsioonidega. Emotsionaalsete protsesside tõttu muutub ka inimese hingamine, kas kiiremaks või aeglasemaks, mõnikord võib hoopistükis katkeda nt ehmatuse korral. Rahulolu korral täheldatakse hingamise sageduse suurenemist, rahulolematuse korral vähenemist (Lunge, 1980, 42-43). Tugeva emotsionaalse erutuse korral täheldatakse muutusi ka seedeprotsessides.
75% verest, ilma et vererõhk 11. Vere kaitsefunktsiooni täitjad kasvajad jt · 1. trombotsüütide agregatsioon ja antigeeni sisaldava verega. langeks alla kriitilise piiri tänu ja põhiviisid. ESK määramiseks kasutatakse veresoonte ahenemine · Reesuskonflikt võib tekkida, kui vererõhku säilitavate Kaitsefunktsioon, mille tagavad gradueeritud pipette, millega saab (vasokonstriktsioon) · 2. Fibriini reesusnegatiivne ema kannab mehhanismide rakendumisele: fagotsütoosivõimelised ja antikehi võetavat verd segada hüübimist teke · 3. Fibriini retraktsioon reesuspositiivset loodet. Ohustatud
Väikeaju ülesanne on inimese kõikide keeruliste liigutuste koordineerimine ja keha tasakaalu säilitamine. Ussi ja tätrakese abil täpsustatakse keha automaatseid, väikeaju poolkerade abil tahtelisi liigutusi. Keskaju ümber veejuha olevas tsentraalses hallaines leiduvad III ( silmaliigutajanärvi) ja IV ( plokinärvi) peaajunärvi tuumad. Nelikkeha küngastes asuvad tuumad. Ülaküngaste tuumad on koorealused nägemiskeskused pea ja silmade pööramine, pupilli ahenemine. Alaküngaste tuumad on koorealused kuulmiskeskused pea pööramine ootamatu heliärrituse korral. Vaheaju siin on u 40 tuuma. Talamus on kõikide tundlikkuse liikide koorealune keskus. Otsaju - tugev pinna liigendus suurendab ajukoore pinda ning soodustab verevarustust. 151. Võrkmoodustise olemus, tähtsus. Võrkmoodustis on ajutüves paiknev eriline närvirakkude kogum, kus närvirakud on omavahel tihedalt jätketega seotud ja moodustavad võrgustiku
kahjustab suuri ja keskmise suurusega artereid ja mille morfoloogiliseks väljenduseks on lipoproteiinide koldeline ladestumine arterite koes, aterosklerootiliste naastude teke ning selle alusel isheemiliste kahjustuste kujunemine elundites ja kudedes. Südame isheemiatõbi - südamehaigus, mis on tingitud verevarustuse puudulikkusest ehk mittevastavusest südamelihase energiavajaduse ja verevoolu vahel. Kõige sagedasem põhjus (90%) on pärgarterite valendiku ahenemine (stenoos) ateroskleroosi tõttu (koronaartõbi). Kuidas tekib infarkt? - 90% infarktijuhtudest on põhjuseks tromb, mis sulgeb arteri täielikult. Põhjuseks võib olla ka veresoonte spasm. Tromb tekib kui arteri siseseintele ladestub kolesterool, tekitades veresoonte läbimõõtu ahendavaid kogumikke ehk naaste. Naastudele aga kinnituvad kergesti vereliistakud, mis kogunedes moodustavad trombi. LDL-kolesterool e. ohustav kolesterool lipoproteiin, mis transpordib kolesterooli maksast
lihases), -reguleerivad põletikuprotsesse Koehormoonid -regul vererõhku ja vere hüübimist -regul mao sekretsiooni -regul luukoe arengut TROMBOKSAANID -trombotsüütidest -prostaglandiinide -veresoonte ahenemine analoogid -põhjustab hüübimist LEUKOTRIINID -põletikutunnuste vahendajaained, mis on kudedes allergiliste jt põletike korral, nende toimel suureneb kapillaaride läbilaskvus ja leukotsüüdid kogunevad põletiku piirkonda, bronihd ahenevad kopsudes ja suureneb limaeritus
Autonoomne NS: 1)info suunamine KNSist silelihastele, südamelihastele, näärmetele. Sümpaatiline NS: 1)troofiline mõju siseelundite talitlusele ainevahetusprotsesside intensiivsuse ja funktsionaalse seisundi regulatsioon. 2)funktsionaalne mõju avaldub vaid veresoonte seinte silelihaste suhtes 3)sümpaatilise aktiivsuse suurenemine: südame kokkutõmmete sagenemine, veresoonte laienemine, kopsude veresoonte ja bronhide laienemine, kõhuõõne elundite ja veresoonte ahenemine. Parasümpaatiline NS: 1)peamine funktsionaalne mõju siseelundite talitlusele 2)parasümpaatilise aktiivsuse suurenedes on mõjud vastupidised sümpaatilise NSi omadele. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid neuronid e närvirakud ja neurogliia rakud. Neuronite jagunemine funktsionaalsuse alusel: 1)aferentsed e sensoorsed neuronid, mis juhivad närviimpulsse perifeeriast KNSi suunas 2)eferentsed neuronid mis juhivad närviimpulsse KNSist perifeeriasse.
ANTIHÜPERTENSIIVSED AINED E. KÕRGVERERÕHU TÕVE RAVIKS KASUTATAVAD PREPARAADID ARTERIAALNE HÜPERTENSIOONI e. essentsiaalne e. primaarne e. idiopaatiline hüpertensioon. Hypertensio arterialis Kõrgenenuks peetakse vererõhku, mis korduvatel mõõtmistel ületab normiks peetava piiri - süstoolne <135 ja diastoolne <85 mmHg. Hüpertooniatõve etiopatogeneesis on olulised geneetilised faktorid, stress ja toitumine. Sekundaarse hüpertensiooni põhjused Renaalsed- nt krooniline nefriit, diabeetiline nefropaatia Endokriinsed- nt primaarne hüperaldosteronism Neuroloogilised- nt intrakraniaalse rõhu tõus Isoleeritud süstoolne hüpertensioon- vananemisel seoses veresoonte rigiidsusega Ravimid, mis võivad kõrvaltoimena põhjustada hüpertensiooni Glükokortikosteroidid Mineralokortikosteroidid Sümpaatomimeetilised ained MAO inhibiitorid Erütropoetiin Antidepressandid Isu pärssivad ravimid Hüpe...
reguleerib nende ainevahetusprotsesside intensiivsust ja funktsionaalset seisundit.Funktsionaalset mõju (st. talitlust esilekutsuvat toimet) avaldab ta vaid veresoonte silelihastele. Sümpaatilise närvisüsteemi talitluse aktiivsuse suurenemise tulemuseks on: südame kokkutõmmete sagenemine ja tugevnemine, bronhide laienemine, südame veresoonte laienemine, kopsude veresoonte laienemine, siseelundite (kõhuõõnes) ja naha veresoonte ahenemine. Sümpaatilise närvisüsteemi aktiveerumine valmistab kõik organismi ressursid ja süsteemid ette kehalise pingutuse edukaks teostamiseks. Autonoomse närvisüsteemi osa parasümpaatiline närvisüsteem avaldab siseelunditele peamiseltfunktsionaalset mõju: stimuleerib seedenäärmete talitlust, kusepõie seina lihaste kontraktsiooni ja sulgurlihaste lõõgastust. Parasümpaatilise närvisüsteemi toime veresoonte lihastele, bronhidele ja südame
.................................................26 11.4 Diabeetiline jalg..........................................................................................................................26 11.5 Suurte veresoonte kahjustus ......................................................................................................27 11.6 Südame isheemiatõbi..................................................................................................................27 11.7 Jala veresoonte ahenemine.........................................................................................................27 11.8 Muud probleemid.......................................................................................................................28 12. Toitumine......................................................................................................................................29 12.1 Valgud..........................................................................................
Depressiooniga kaasnevate neurohormonaalsete muutuste tõttu alaneb immuunsüsteemi vastupanuvõime haigustele. Eristatakse depressiooni somaatilisi (kehalisi) ja psüühilisi sümptomeid: Depressiooni kehalised sümptomid: ·Unehäired ·Söögiisu muutus, söömishäired ·Energia kadumine ·Võimetus tunda rõõmu (anhedoonia) Depressiooni psüühilised sümptomid: ·Kurvameelsus ja meeleheide, ärrituvus ·Madal enesehinnang ·Huvideringi ahenemine ·Suhtlusprobleemid ·Süütunne ·Negatiivne mõtlemine ·Enesetapumõtted PÕHJUSED Umbes 5% täiskasvanuist kannatab sügava masenduse all, 1015%-l on kerge depressioon. Kogu elanikkonnas vaevab depressioon iga viiendat inimest, ravi saab neist vaid iga kolmas; iga viieteistkümnes vajab haiglaravi. Naiste haigestumus on suurem kui meestel. Eestis on depressioon spetsialistide hinnangul aladiagnoositud - inimestel puudub teadlikkus haiguse tõsidusest ning
piklikaju, tagaaju, keskaju, vaheaju ning otsaju. Piklikaju tähtsaim ülesanne on erutuse edasi kandmine mööda vastavaid vääte väikeajju või talamusse. Tagaajus asetsevad nt hingamis-, südametalitluse ning kaitsereflekside keskused. (Väikeaju ülesandeks on inimese kõikide keeruliste liigutuste koordineerimine ja keha tasakaalu säilitamine.) Keskajus paiknevad ülaküngaste tuumades koorealused nägemiskeskused (pea ja silmade pööramine vastuseks valgusärritusele, pupilli ahenemine valgusärrituse korral) ning kuulmiskeskused (akustilised orienteerumisrefleksid pea pööramine ootamatu heliärrituse korral). Vaheaju talamus on kõikide tundlikkuse liikide (v.a haistmine) koorealune keskus. Otsaju tugev pinna liigendus suurendab ajukoore pinda ning soodustab verevarustust. 111. Võrkmoodustiste olemus: võrkmoodustis ehk retikulaarformatsioon on ajutüves paiknev eriline närvirakkude kogum, kus närvirakud on omavahel tihedalt jätketega
maardlate kasutuselevõtt otstarbekas materjali kvaliteedi ja leiukoha piiratuse tõttu. Arvestades Hiiumaa asukohta ja olemasolevaid varusid on otstarbekas kasutada juba olemasolevaid karjääre, väiksematel uuringualadel kaevandada vaid kohalike väiketarbijate vajaduste rahuldamiseks. Kõnealuste maavarade suuremastaabise kasutamisegavõivad kaasneda olulised keskkonnamõjutused: põhjaveetaseme langus, põhjavee reostusohu suurenemine ja looduslike veereservuaaride ahenemine. (Suuroja, Kadastik, 1998). Ravimuda Ravimuda leidub Käina lahe edela- ja lõunaosas. Seda on kohalikud elanikud kasutanud haiguste ravimiseks juba ammu, leiukoha uurimine algas võrdlemisi hilja. Lõunaosas esineb kahekihiline lasund: peal 0,23 m paksune vedel mustjashalli muda kiht, selle all 0,35 m paksune kleepuv kollakaspruun või kollakashalli värvusega kiht. Käina leiukoha mõlemad kihid vastavad ravimudale esitatavatele nõuetele. Siinseid mudasid saab kasutada polüartriidi,
1) veresoontele osad ahenevad, osad laienevad, sõltuvalt sellest, millinde adrenoretseptor veresoone silelihastel on. Ahenemist vahendab tavaliselt alfa1adrenoretseptor, aga laienemist beeta2adrenoretseptor. Ahenevad naha- ja limaskestade arterid, samal ajal skeletilihaste ja aju veresooned laienevad. Koronaarveresooned südame pärgarterid, mis varustavad verega südant ennast. Koronaarveresoontel on nii alfa- kui beetaadrenoretseptorid toimub nii ahenemine kui ka laienemine. Füüsilise pingutusetingimustes vallandub alati neerpealiste säsist adrenaliin, mis toimib efektiivsemalt beetaadrenoretseptoris, seetõttu füüsilise pingutuse korral, mis sageli koos emotsionaalsega, aheneb miski .. ja süda saab rohkem verd. Kui füüsiline koormus suureneb, siis süda peab rohkem tööd tegema ja ka verd saama. See veri ei lähe südame sisemusse, vaid südamelihastesse. Isheemia - on vere juurdevoolu vähenemine elundile arterite ahenemise tagajärjel
o väheliikuv eluviis o pärilik eelsoodumus südame isheemiatõve tekkeks Diabeedist tingitud riskitegurid: o kõrgenenud veresuhkru väärtus o vere hüübimatus (vere kõrgenenud trombivalmidus) o diabeetiline neerukahjustus Südame isheemiatõve kõige raskem vorm on südamelihase infarkt, mis diabeetikutel võib tekkida ebatüüpiliselt, s.o. ilma valuta. Kui riskitegurid on teada, siis saab nendele tähelepanu pöörata ning õige käitumise ja raviga neid ennetada. Jala veresoonte ahenemine Ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise tagajärjel võib välja areneda veresoonte ahenemine, mis väljendub jalalihaste krampidena. Võib esineda ka vahelduv lonkamine, mille puhul esinevad kõndimisel valud säärelihastes. Valud vaibuvad natuke aega pärast seismajäämist. Valude tekkepõhjuseks on verevarustuse häiretest tingituid hapnikunälg jalalihastes. Kui haigus süveneb, siis võivad valud tekkida ka rahuolekus. Ravi:
Valu pärsib igasuguse tegevuse, kannatajatele on väljakannatamatu iga väiksemgi müra või päevavalgus. Migreenikud tahavad olla täielikus vaikuses ja pimedas ruumis hoo ajal. (Migreen...., 2010). 1.1. Erinevus teistest peavaludest Paljud inimesed arvavad kohe kui pea valutab, et nad kannatavad migreeni all, ehkki tegelikult vaevavad neid hoopis tugevad pingepeavalud. Migreen erineb teistest peavaludest mitmes mõttes. Migreeniga kaasnevad veresoonte laienemine ja ahenemine, sümptomid ei avaldu mitte üksnes peas, vaid ka teistes kehaosades. Pingepeavalude ja migteeni peamised erinevused esinevad eelnevates sümptomites ja häiretes. Kuigi kõigil migreenikutel ei pruugi olla eelnevaid sümptomeid on neil peavalud nii rängad, et viivad nad inimese täiesti rivist välja. (Stromfeld, Weil, 2006). 2. TEKKEMEHHANISMID 2.1. Pärilikkus 70-90 protsendil migreeni all kannatavatest vaevas sama häda ka üht vanemat, enamasti ema
Loote arengut mõjutavad haigused. Tallinn 2010 Sisukord: Loote areng................................................................................... 1 Rasedus ja kaasnevad haigused.................................................... 3 · Südamehaigused............................................................... 3 · Tuulerõuged...................................................................... 3 · Hüpertensioon................................................................... 4 · Kuseteede põletikud.......................................................... 4 Kroonilised neeruhaigused............................................... 4 · Diabeet.............................................................................. 5 Allergilised haigused.................................................................... 6 HIV..........................................................
vahendusained. Need ained on väga agressiivsed. Kui nad nuumrakkudest ümbritsevasse koesse jõuavad, põhjustavad nad seal põletikku. Seoses sellega laienevad veresooned. Olenevalt sellest, kus see protsess aset leiab, tekivad väga erinevad kaebused: sügelus, aevastamisvajadus, eritus ninast, silmade kipitus ja pisaratevool, nahalööbed jne. Eriti ohtlik võib allergiline reaktsioon olla siis, kui tekib bronhide või vereringe äge reaktsioon. Bronhide ahenemine kutsub esile astmale omase õhupuuduse. Allergilise reaktsiooni korral võivad veresooned äkki aheneda. Sellisel juhul on tegemist eluohtliku seisundiga. Lõppjäreldus: Immuunsüsteemi vastuse tugevusest oleneb haigusnähtude väljendus: kergetest kaebustest eluohtliku seisundini. Õietolmuallergia Õietolmuallergia on kõige sagedamini esinev allergialiik. Pollinoosi nähud esinevad vaid allergeeni - taimede ja puude õitsemise ja tolmlemise perioodil
Abstinentsi Episoodiliselt Sageli Alati (pohmeluse) seisund Meeleolu joobes Eufooria Düsfooria Düsfooria ja agressiivsus Mälulüngad joobe kohta Vahetevahel Sageli Sageli ka väikeste annuste korral Isiksuse muutused Initsiatiivi langus, Huvide ahenemine, Huvi üksnes alkoholi meeleolu labiilsus vastutustunde langus suhtes, hoolimatus Siseelundite Funktsionaalsed häired Kujunevad kahjustused Taaspöördumatud kahjustused kahjustused mitmes elundis Psühhooside esinemine Väga harva Sagedamini Üsna sageli (http://www.alkomeeter
Arvestuse teemad Aine- ja energiavahetus 1)Autotroofid ja heterotroofid, nende erinevused ja sarnasused ning näited Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Valgusenergia fotosünteesijad (rohelised taimed) Keemlise energia sünteesijad kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega) Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Enamus loomi on heterotroofid Samuti surnud orgaanilisest ainest toituvad seened saprotroofid. 2) Metabolismi mõiste. Assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessid ja näited. Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga-metabolism Assimilatsioon -organismis t...
Tekitajaks on puude, põõsaste ja taimede õietolmus sisalduvad ained ehk polleenid, aga ka lõhna omavad eeterlikud õlid. Sagedamini põhjustab pollinoosi kõrreliste, sarapuu, haava, kase, männi, pärna , akaatsia, jasmiini ja sireli õietolm. Eristatkse kaht pollinoosi sündroomi: 1) rinokonjunktivaalne (nina-silmade) vorm – esineb sügelus silmades, pisaravool, laugude turse, aevastamine, rohke vedela sekreedi eritus ninast; 2). bronhospastiline vorm – hingamisteede ahenemine, sekreedi eritus ja hingamise takistus. Tekkes omab küllaltki suurt osa pärilik eelsoodumus. 6. Bronhiaalastma ja allergiline bronhiit. See allergiline reaktsioon kujuneb välja siis, kui allergeenist tekitatud IgE-tüüpi antikehad on fikseerunud bronhide seinte veresoontele, silelihastele ja sidekoe rakkudele. Allergeeni seondumisel antikehadega vabaneb histamiin jt. bioloogiliselt aktiivsed ained, mis kutsuvad esile silelihaste kokkutõmbumise ja bronhospasmi
subjektiivses elamuses reeglina väga intensiivselt. Peamist osa etendavad seejuures ühelt poolt defekti põhjustatud liikumise ja tegevuse piiratus, teiselt poolt aga kaasinimeste suhtumine defektisse ning selle kandjasse. Haige subjektiivses tunnetuses on esiplaanil oma teistest erinevuse tajumine, domineerib alaväärsustunne ja kõrgenenud tundlikkus ümbruskonna suhtumise ja käitumise suhtes. Ühel osal inimestest areneb välja passiivne kohanemine: huvide ahenemine, enessesulgumine, sotsiaalstete kontaktide piiramine. Domineerivaks on depressiivse kallakuga meeleolu, sellel võib olla ka pahuruse või sensitiivsuse nüanss. Teine osa defektiga isikuid arendab aga välja käitumislaadi, mida võib hinnata defekti psühholoohiliseks, ülekompenseerimiseks: haige on väliselt bravuurse käitumisega, oma defekti trotsiv, püüab esineda sellest üleolevana, teistega võrdväärsena.
Suits Tubaka tarbimine on tänapäeval väga laialt levinud. Selle tagajärjed mõjutavad kogu elanikkonna elukvaliteeti ja pikemas perspektiivis ka riigi majandust. Arenenud riikides on tubaka tarbimine jõudsalt vähenemas, arengumaades, sh endistes sotsialismimaades, ja ka Eestis, on aga järjest suurenenud alates 1990 aastatest (Raukas, A. "Eesti Päevaleht" 17.02.1997) Tööstuslikul otstarbel Eestis tubakat ei kasvatata, kuid on oluline teada, et tubakataime hektarisaak on suurem ükskõik millise teise põllukultuuri omast. Sellest on tingitud suur ärihuvi tubakakasvatamise vastu ning otsene huvitatus suitsetamise võimalikult laialdasest levikust. Iga suitsetaja peaks teadma, et tema pärast võetakse maha üks elujõuline puu iga kahe nädala järel, et rajada uusi tubakaistandusi. Mida tuleks ette võtta tootega, mis tapab poole tema tarbijatest? Kuidas esitletakse surmapakis lokkavat elu; haigustepakis tervist ja surmavat sõltuvust tekitavas pak...
Eritatakse organismist 34 päeva jooksul. Pikemaajalisel suitsetamisel võib tekkida krooniline nikotiinimürgitus, mis avaldub veresoonte kahjustustena, südametalitluse ja seedehäiretena ning köhana. Ülemääraselt tarbituna tekitab nikotiin iiveldust ja oksendamist, mis omakorda võib hingamisteede halvatuse tõttu surmaga lõppeda. ( 14 ) Nikotiini mõjul ahenevad ka veresooned ja seetõttu muutub nahk külmaks ning kahvatuks. Veresoonte ahenemine võib viia ajuinsuldini. Kui veresooned on ahenenud, siis tekib südamepekslemine ja suureneb risk haigestuda südameinfarkti ning kõrgvererõhutõppe. Nikotiin kutsub esile vererõhu tõusu ja kiirendab südame 10 rütmi, vabastab adrenaliini ja vähendab isu. Võõrutusnähud avalduvad ärrituvuse, peavalude ja ärevusena, mis võib põhjustada depressiooni. Nikotiin avaldab otsest
1/6 Somaatiline NS (KeskNS-seljaaju-peaaju; PiirdeNS-peaajunärvid-seljaajunärvid) 1. millisteks osadeks jaotatakse närvisüsteem (NS)? Autonoomne ehk vegetatiivneNS(Sümpaatiline NS -tsentraalne osa-perifeerne osa; Parasümpaatiline NS slaid 2, Anat - NS 8.1 lk 180 NS-tsentraalne osa-perifeerne osa) 2. millisteks osadeks jaotatakse somaatiline NS? Kesknärvisüsteem / Piirdenärvisüsteem NS slaid 2, 3, 4 3. millisteks osadeks jaotatakse vegetatiivne NS e Sümpaatiline / Parasümpaatiline NS slaid 2, alates 114 autonoomne ...
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
Kohustumusi loob, muudab ja säilitab looduslik valik. Päriliku muutlikkuse mitmekesisusest kujundab valik populatsioonile omased kasulikud tunnused kooskõlas elukeskkonna tingimustega kohastumiseks. Kohastumine toimub põlvkondade vahetumise käigus, viib kindlasuunaliste pöördumatute muutusteni genofondis. Iga indiviid võib elu kestel sobituda elutingimuste muutustega päriliku reaktsiooninormi piires kohanemine. Naha pigmentatsiooni muutumine, pupillide avardumine ja ahenemine, lihasmassi suuruse muutumine. Kohastumine on bioevolutsiooni peamine protsess. Eriti äärmuslikud näited bakteritel, kes elavad nii ookeanide süvikutes kui kõrgmäestikes. Kohastumused avalduvad organismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises ja muudes organismidele omastes eluavaldustes. Võib eristada kohastumusi keskkonna biootiliste ja abiootiliste teguritega. Suurem osa kohastumusi
Põllumajandus, eriti vein, tubakas ja puuvill, ning toiduainetööstus. Mõningast edu on saavutatud väljaveo suurendamisel ja välisvaluuta teenimisel. Nõrgad küljed Rocca al Mare kool, Annika Tabri 9B 14 Sõltub suuresti Venemaa toormest ja kütusest. Põhiosa elektrit veetakse sisse. Eraldatud majandusgeograafiline asend ja arendamata liiklusteed. Nõukogude-aegse riigi juhitud ebatõhusa majanduse pärand ja majanduse erastamisjärgne ahenemine. Põllumajandus Moldova lähedus Mustale merele annab riigile pehme ja päikselise kliima, mis soodustab põllumajanduslikku tegevust. Lisaks levivad Moldovas väga viljakad mullad. Peamiselt kasvatatakse nisu, maisi, tubakat, suhkrupeeti ja sojaube. Ka liha- ja piimakarjakasvatus ning meetootmine on tõusuteel. Moldova tuntuim eksportkaup on vein, mis tuleb riigi lõuna- ja keskosa paljudest viinamarjaistandustest. Lisaks toodetakse erinevaid likööre ja vahuveini.
Töötamine soojas Sagedase puhkepausid, lõdvestusharjutused Soolavannid Võimalused vibratsiooni toime vähendamiseks Vibratsiooni vähendavad kindad Vibratsiooni vähendavad matid Tervisekontroll Sisekontroll nõuete täitmise üle Kaasnevad tegurid Füüsiline koormus, sundasend, tööriista tagasitõuge, müra, kroonilised haigused Vibratsioontõbi I staadium Paresteesia nähud kätes- "sipelgate jooksmine" Käte ja õlavöötme väsimine- töövõime langus Kapillaaride ahenemine Vibratsioontõbi II staadium Valud õlavöötmes, käte sinakus, higistamine, jahtumine KNS nähud Südame- veresoonkonna häired Vegetatiivse närvisüsteemi häired Vibratsioonitõbi III staadium Tugev valu kätes Veresoonte spasm Lihaste krambid kätel Südame- veresoonkonna kahjustus Kilpnääre Ainevahetuse häired Heli ja vibratsiooni kasulik toime organismile Muusikateraapia Soodustab ajurakkude hingamisfunktsiooni ja ainevahetuse kiirenemist Muusikavoodi- heli+ vibratsioon
Eeldatavasti võiks Eestis sellist ravi vajada 1240 inimest, meil kasutatakse seda meetodit vaid mõnelsajal inimesel. Ligi 510% uneapnoehaigetest vajab kirurgilist ravi, mille eesmärgiks on kõrvaldada ahenemised ülemistest hingamisteedest. Erinevate operatsioonidega taastatakse hingamine, laiendatakse neeluavaust, eemaldatakse suurenenud kurgumandlid või likvideeritakse suurenenud keelest põhjustatud õhutee ahenemine. Selliste operatsioonide näidustused ja vastunäidustused määrab kõrva-nina-kurguarst. 5 RAHUTUTE JALGADE SÜNDROOM Rahutute jalgade sündroom (ingl restless legs syndrome, RLS) on uneapnoe ja psühhofüsioloogilise insomnia ehk unetuse järel sageduselt kolmas kõige tuntum unehäire. Enamusel (80%) RLS-patsientidel esineb ka päeval aeg-ajalt vastupandamatu vajadus jäsemeid liigutada. Rahutute jalgade sündroom on sensomotoorne häire, mis süveneb
rasksulavad metallid ja sulamid - TS >1539°C (Fe sulamistemperatuur) – Ti, Cr, V, Mo, W. Plastsusnäitajad Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) deformatsiooni pärast väliskoormuse lakkamist. A – katkevenivus ehk suhteline pikenemine pärast katkemist (%). Z – katkeahenemine ehk suhteline ahenemine pärast katkemist (%). Jäikusnäitajad Elastsus on materjali võime omandada oma esialgne kuju peale koormuse eemaldamist E – normaalelastsusmoodul, annab hinnangu materjali jäikusele (GPa;N/mm2). Tugevusnäitajad (ühik kõigil N/mm2 või MPa) Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust, ebaühtlast temperatuuri vms. Voolavuspiir - pinge, mis vastab voolavusjõule. ReH - jõule FeH vastav ülemine voolavuspiir.
Mediaatorained sümpaatilises atsetüülkoliin, mediaatoriks noradrenaliin mediaatorained parasümpaatilises-atsetüülkoliin, mediaatoriks atsetüükoliin. Sümpaatikuse ja parasümpaatikuse mõju organismile- Sümpaatikus(südame löögisageduse tõus, higi eritumine, hingeldamine, silmaava laieneb, seedetrakti silelihaste toonus langeb jne ehk siis hirmu situatsioon) Parasümpaatkus(silmaava aheneb, südame löögisagedus langeb, seedetrakti silelihaste toonuse tõus, hingamisteede ahenemine jne ehk siis rahuloleku situatsioon) Parasümpaatikus ja sümpaatikus nt mõlemad toodavad sülge, aga see on erineva koostisega. 75.Suguelundid Homoloogilised suguelundid naisel ja mehel-suured esikunäärmed on meeste bulbouretaalnäärmete homoloogid ja väikesed esikunäärmed on meeste eesnäärme homoloogid. Homoloogilised lisasugunäärmd mehel-seemnejuhaampull, põisnääre, eesnääre ja bulbouretaalnääre Homoloogilised lisasugunäärmed naisel- Munanditõsturilihase testiste temp
kasutada keemiarelvana. Füüsikalistelt omadustelt on tegemist värvitu ja lõhnatu kergestilenduva vedelikuga. Sariini saab kasutada kahekomponendilise relvana, sest tekib kergesti kahe prekursori - metüülfosfonüüldifluoriidi ja isopropüülalkoholi ning isopropüülamiini segu omavahelisel reaktsioonil. Sariinimürgistuse esimesed sümptomid on vedela lima tekkimine hingamisteedes ("nina hakkab tilkuma"), survetunne rinnus ja pupillide ahenemine (müoos). Varsti järgnevad hingamisraskused, iiveldus ja rohke süljeeritus. Kontroll keha üle kaob, mürgitatu oksendab, roojab ja urineerib kontrollimatult. Järgnevad lihaste tõmblused. Lõpuks tekib kooma, millele järgnevate lihaste spastiliste kokkutõmmete käigus inimene sureb. Mürgiga kokkupuute järgselt võib sõltuvalt doosist ja kokkupuute kestusest lühi- või pikaajaliste tagajärgedena esineda verejooks ninast ja
................................................................................ 63 Abstract .......................................................................................................................................... 64 Kasutatud mõisted Ateroskleroos arterilubjastus on haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestale ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid ehk naastud, mis hiljem sidekoestuvad ja võivad lubjastuda. Tagajärjeks on soonte ahenemine ja seinte kõvastumine ning rabedaks muutumine. Adhesioonimolekul (CAM-id) "molekulaarne liim" ashesioonimolekulid aitavad rakkudel üksteise ja oma ümbruse küge kinnituda. Adhesioonimolekulid paiknevad rakkude pinnal ja osalevad teiste rakkude või rakuvälise maatriksiga (ECM) seondumises. Endoteel veresoone sisepinda vooderdav kiht. Fibrinolüüs hüübimise vastandprotsess. Fibrinolüüsi korral reorganiseeritakse ja resorbeeritakse
Sellest teeb ta järelduse, et 12,6 % kannatanutest vägistati sellepärast, et nad ei osutanud vastupanu. Taolised arutelud sunnivad peatuma sellel, milliseid muutusi põhjustab äkki tekkinud tugev hingeline erutus. Emotsioonid põhjustavad muutusi kõikide siseorganite tegevuses. Kõige sagedamini ja kõige märgatavamad muutused ilmnevad südame ja veresoonte tegevuses südamelöökide kiirenemine ja aeglustumine, ekstrasüstolid, juussoonte laienemine (punastamine, kuumustunne) või ahenemine (kahvatumine). Rahulolu korral täheldatakse nii hingamise amplituudi kui sageduse suurenemist, rahulolematuse korral muutuvad hingamisliigutused sagedasemaks ja sügavamaks. Perifeersed muutused, mis haaravad tavaliselt kogu organismi, levivad ka organismist väljapoole ja väljenduvad väljendusliigutustena miimika, pantomiimika. Esmane reageering äkki tekkinud tugevale hingelisele erutusele on eri inimestel erinev üht inimest haaravad erutusreaktsioonid, teist pidurdusreaktsioonid
Kuidas mõjutab rasedusaegne suitsetamine sind ja su last? ,,Suitsetamine on sünnituskomplikatsioonide peamine põhjus," on günekoloog Robert Welch öelnud. Lapsed sünnivad enneaegsetena, liiga väikestena või surevad emaüsas. Welch on aidanud paljudel riskigruppi kuuluvatel naistel oma unistus teoks teha ning terve laps sünnitada. Siiski kohutavad teda rasedad naised, kes ei suuda suitsetamist maha jätta. Arsti sõnul sünniksid lapsed kindlasti tervematena, kui emad saaksid oma halva harjumuse kasvõi nii tõsiste haiguste nagu diabeedi või kõrgvererõhutõve vastu vahetada. ,,Neid haigusi saan ma ravimitega kontrolli all hoida," rääkis Welch. Kuid suitsetava raseda naise last ei kaitse ohu eest mitte miski. Miks on raseduse ajal suitsetamine ohtlik? Sigaretisuits sisaldab üle 4000 erineva kemikaali, sealhulgas eriti hirmsaid aineid nagu tsüaniidi, pliid ja vähemalt 60 vähki tekitavat ühendit. Kui sa raseduse ajal suitsetad, satub see toksil...
seadmete detailide juures. · Värvus. Metalle jaotatakse mustadeks (rauaühendid) ja värvilisteks metallideks. · Elastsuspiir on selle jõuni, kus venitatud katsekeha taastab oma esialgse pikkuse, kui jõud maha võtta. Tähis Pe · Voolavuspiir on jõuni, kus toimub materjali intensiivne pikenemine, kusjuures jõu juurdekasv on suhteliselt väike. Tähis PT · Tugevuspiir on selle jõuni, kus venitatud katsekehal tekib mingis kohas ahenemine (kaelakoht), millest toimub edasine pikenemine kuni katkemiseni jõud seejuures ei suurene. Erinevate ja suurte süsiniku sisaldusega teraste tõmbediagrammis on erinevus selles, et neis ei esine voolavus piiri. 3. Terased Teraseks nim raua ja süsiniku sulamit milles on süsiniku 2,14%, mangaani 1%, räni 0,4%. (Raua sulamistemperatuur on 15350C ja tihedus 7860 kg/m3, süsiniku sulamistemperatuur on 34000C)
Üldfarmakoloogia 1. Mis on ravim (WHO definitsioon)? Milleks ravim lähtuvalt definitsioonist mõeldud on? Iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks. 2. Mis on ravimi kõrvaltoime (WHO definitsioon)? Milliste annuste manustamisel räägime ravimi kõrvaltoimest? Kahjulik ning soovimatu reaktsioon ravimile, mis tekib haiguse diagnoosimise, profülaktika või ravi käigus ravimi tavaliste annuste kasutamisel. 3. Millest ravim koosneb? Toimeaine - teaduslike meetoditega määratav aine, mida kasutatakse ravimina või ravimi koostisainena ja mis on mõeldud kasutamiseks ravimi mõiste seletuses nimetatud eesmärkidel Abiaine - ravimi iga koostisaine, mis pole toimeain...
sundeksemplaride saamiseks ja nende säilitamiseks. Kogud ja AB-d moodutavad terviku ning on osa Eesti avalikust inforessursist. Avalikud teenused on seadusest tulenevad üldkättesaadavad infoteenused, mida osutatakse võrguteenusena, teenustena teiste raamatukogude vahendusel ja lugemissaalides. Eesti RR arengut mõjutavad tegurid- Eliga: 1)ühinemine (uued võimalused-projektid, koolitused, tehnol. süsteemid), avaliku sektori ahenemine (tasulise info kasv, avaliku teenuse muutumine ärilisemaks), infokommunikatsiooni tehnoloogia tähtsustumine (kasvab rahvusliku inforessursi kasutamine), info väärtustumise kasv (Euroopastumine, kasvab valmidus maksta info eest) 2) Konkurentsisituatsiooni tugevnemine: raamatukogude vahel (resursside ja kasutajate pärast, funktsioonide ähmasus, spetsialiseerumise vähenemine), erasektoriga (infoanalüüsi ja monitooringu
Sageli ei ole see siiski piisav ning vastavas südamelihase piirkonnas võib tekkida kahjustus. Väga eakatel inimestel, suhkruhaigetel ja neerupuudulikkusega haigetel võib südamelihase hapnikunälgus kulgeda ka ilma valuta rinnus. Seda nimetatakse tummaks isheemiaks. Neil patsientidel võib valu asemel tekkida õhupuudustunne, jõuetus jms. Stenokardia ehk rinnaangiin Stenokardiat põhjustab südame pärgarterite aterosklerootiline või kramplik ahenemine. Ahenemise tagajärjel halveneb südame vere- ja seega ka hapnikuvarustus. Kehalise pingutuse ajal rinnas äkki tekkiv tugev valu on kõige sagedamini stenokardia ehk rinnaangiini tunnus. Valuhoogudena avalduv stenokardia on südame isheemiatõve ehk koronaartõve kergem vorm, mille süvenemisel võib aga ühel heal päeval tekkida südameinfarkt. Esineb ka nn. ebatüüpilist rinnaangiini, mille korral valud ei ole seotud kehalise koormusega ja esinevad peamiselt öösiti
ülemistes on koorealused nägemis- ja alumistes koorealused kuulmiskeskused, kuhu tulevad impulsid vastavatelt peaajunärvidelt ja ka ajukoorest ning suunatakse edasi piklikusse ajju ja seljaaju motoorsetesse rakkudesse. Katteplaadi tuumad on nägemis- ja kuulmiserutuste mõjul toimuvate reflektoorsete põgenemis- ja orienteerumisliigutuste keskused (näiteks pea pööramine heli või valguse suunas). Keskajus asub ka silmaava- ehk pupillaarrefleksi keskus (pupilli ahenemine eredas valguses). VAHEAJU diencephalon Vaheaju asetseb suuraju poolkeradest kaetuna nende vahel, keskajust eespool. Ta koosneb taalamustest hüpotaalamusest ja põlvikkehadest. * Taalamused ehk tundekühmud on vaheaju suurimad paarilised moodustised. Taalamus on vahepealne (koorealune) sensoorne keskus. Sealt lähevad erutused edasi suuraju poolkerade koorde (teadvus), basaaltuumadesse ja hüpotaalamusse. Taalamuse piirkond on ka seotud mittetahtlike
Metaboliseerunud ühend fosforüleerib viirusega nakatunud rakkudes ning moodustab ühendi, mis takistab viirust paljunemast. - Koos toimivad ravimid - - Nt Levodopa laguneb kehas dopamiiniks enne sihtmärki, põhjustades iiveldust ja oksendamist. Karbidopa inhibeerib dopa dekarboksülaasi, mistõttu saab kasutada väiksemaid levodopa doose. Karbidopa läbi BBB ei jõua. Parkinsoni tõve vastu. - Nt novokaiin koos adrenaliiniga -> veresoonte ahenemine ja kohalikku tuimestit ei kanta igale poole laiali. Väiksem doos, pikem toime. - Ravimvormid ja ravimi manustamisviisid. - Imendumine seedetraktist - Suukaudse manustamisega - - suus ei imendu (v.a nitroglütseriin, kokaiin), imendub osaliselt maos, enamus aga peensooles. Sõltub motoorikast, seedeensüümidest jne. Kiirem motoorika vähendab viibimist kehas ja imendumist. Alkohol ja CO2 parandavad seda. Adsorbendid ja lima vähendavad.
sagedamini esineb ühepoolselt kui bilateraalselt; Mehed > Naised; Parem > Vasak; Harva pärilik; Esineb mitmete sündroomide puhul (Treacher-Collins, Goldenhar, Crouzon, Mobius, Klippel-Feil jt.) Rehabilitatsioon: Kõrvalesta taastamine – Enda kudedega – Epiteesia (pildil) – silikoonist protees Väliskuulmekäigu kirurgiline taastamine – Eelduseks normaalne kesk- ja sisekõrva funktsioon • Väliskuulmekäigu ahenemine: kaasasündinud, omandatud • Võõrkehad, kuulmekäigu vaikummistus • Väliskuulmekäigu põletik (otitis externa) – Väliskuulmekäigu naha põletik (nakkushaigus) • Väliskuulmekäigu furunkel – karvanääpsu põletik • Traumad • Kasvajad – Healoomulised: eksostoosid – Pahaloomulised: basalioom, lamerakuline vähk Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm
Süntees: vereliistakud, nuumrakud, endoteelrakud Toimed: - valu - Silelihasrakkude kontraktsioon - Põletiku regulatsioon - Ca liikumist - Reguleerib hormoonide aktiivsust - Rakkude kasvu kontroll Leuktorieenid: autokriine ja parakriinnne toime. Leukotrieenid on: LTA4, LTB4, LTC4, LTD4, LTE4 & LTF4 LTB4: neutrofiilide kemotaksis, veenulite vasokontriktsioon, bronhospasm. Leukotrieenid osalevad astma patofüsioloogias: sekreedi produktsioon, bronhide ahenemine, põletikurakkude voog hingamisteedesse. LTC4, LTD4 ja LTE4 on tsüstenüülleukotrieenid, mille retseptorid CysLT1 & CysLT2 esinevad nuumrakkudel, eosinofiilidel, endoteelrakkudel. Tsüstenüülleukotrieenid indutseerivad anafülaktilst sokki. Kemokiinid: on kemotaktilised tsütokiinid Eristatakse: proinflammatoorsed (infektsioonide korral immuunsüsteemi rakkude aktivatsioon) Homeöstaatilised: rakkude migratsiooni kontrollimine kudede normaalse sisekeskkonna säilitamisel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
