vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. · Aatompommis kasutatakse U-235 ja Pu-239. Tuumapommis on kaks vastastikku asetatud, aga teineteisest eraldatud radioaktiivse aine (Uraan või Plutoonium) poolkera. Kummagi poolkera mass on napilt alla kriitilise massi (kriitiline mass on mass millest alates algab tuumade lõhustumise ahelreaktsioon). Tuumapommi käivitamisel lükatakse poolkerad plahvatusega teineteise vastu ja algab ahelreaktsioon ehk tuumaplahvatus. Tuumaplahvatus - kontrollimatu ahelreaktsioon kus vabad neutronid tungivad raskemate ainete tuumadesse, purustavad need vabastades tuuma seoseenergia ning muudavad raskemad ained kergemateks. Aatompommi peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivkiirgus. Tuumareaktsiooniga käib kaasas radioaktiivne kiirgus ja plahvatus paiskab laiali radioaktiivset materjali.
, seda nimetatakse -osakeseks. · Neutronite paljunemistegur Neutronite paljunemistegur näitab ühe põlvkonna neutronite arvu suhet eelmise põlvkonna neutronite arvuga. Kui k (ehk paljunemistegur) on võrdne arvuga 1, siis toimub kontrollitud reaktsioon. See tähendab, et ühest neutronist tekib uuesti üks vaba neutron, mis saab reaktsiooni põhjustada. Kui k<1 siis reaktsioon hääbub ja kui k>1 siis tekib kontrollimatu ahelreaktsioon nagu nt tuumapommis. · Raskete tuumade lõhustamine, energia vabanemine Tuumareaktsioonides tekivad uued keemilised elemendid. Sobivaim vahend tuumareaktsiooni esilekutsumiseks on neutronite voog. Neutron tänu laengu puudumisele liitub kergesti iga tuumaga, tuues kaasa reaktsiooniks vajalikku kineetilist energiat. Kui tuumaga liitub neutron siis tekkinud isotroop on ergastatud olekus ning sellega kaasneb lagunemine
Tuumajõud - maailma tugevaim jõud m.ü. kohta. Tänu neile on tuum tohutult püsiv kooslus, lõhkumiseks vaja suurt energiat. Need mõjuvad ka väljaspooltuuma väikses raadiuses. Seosenergia - energia, mida läheb vaja tuuma täielikuks lõhkumiseks üksikuteks osadeks. Tänu tuumajõule on see suur. Massidefekt - tuuma seisumass on alati väiksem tema modustavate osakeste seisumasside summast. Energia jäävuse seaduse põhjal eraldub samasugune energia nagu seosenergia tuuma moodustamisel, see energia tekib massidefektist. Eriseosenergia - seosenergia m.ü. kohta. Oleneb elemendist. Tuumareaktsiooni energiat on võimalik eraldada kas viimaste elementide lagunemisel või esimeste ühinemisel. Uraan - looduslik U(92,238). Tuumafüüsika jaoks on oluline U(92,235), mis moodustab 1/140 looduslikust uraanist. Selle eraldamiseks kasutatakse rikastustehaseid. Ahelreaktsioon - U-235 pommitades neutroniga, neutron lööb U-235 2-ks kildtuumaks ja tekib krüptoon,...
Tehisradioaktiivsus seisneb elemendi pommitamises osakestega, millel on suur kiirus 24. Milliseid reaktsioone nimetatakse termotuumareaktsioonideks? Termotuumareaktsioon on tuumareaktsioon, kus kergemate aatomituumade tuumaühinemise tulemusel kõrge temperatuuri ja rõhu juures tekivad raskemad aatomid. 25. Milles seisneb ahelreaktsiooni eripära? Ahelreaktsioon on protsess, mille käigus protsessi lõpptulemus (või kõrvaltulemus) käivitab uue samatüübilise protsessi. Ahelreaktsioon on iseennast võimendav sündmuste ahel. 26. Millised tingimused peavad olema täidetud ahelreaktsiooni käivitumiseks? Ahelreaktsiooni toimumiseks peab lõhustuv materjal (ehk tuumkütus) ületama kriitilise massi. Sellisel juhul piisab ühest spontaansest tuumalõhustumisest, et vallandada ahelreaktsioon. 27. Milliseid isotoope kasutatakse tuumarelvade valmistamisel? Kasutatakse uraani isotoope 28. Kirjelda kahuritoru meetodil töötavat tuumarelva.
Tehisradioaktiivsus seisneb elemendi pommitamises osakestega, millel on suur kiirus 24. Milliseid reaktsioone nimetatakse termotuumareaktsioonideks? Termotuumareaktsioon on tuumareaktsioon, kus kergemate aatomituumade tuumaühinemise tulemusel kõrge temperatuuri ja rõhu juures tekivad raskemad aatomid. 25. Milles seisneb ahelreaktsiooni eripära? Ahelreaktsioon on protsess, mille käigus protsessi lõpptulemus (või kõrvaltulemus) käivitab uue samatüübilise protsessi. Ahelreaktsioon on iseennast võimendav sündmuste ahel. 26. Millised tingimused peavad olema täidetud ahelreaktsiooni käivitumiseks? Ahelreaktsiooni toimumiseks peab lõhustuv materjal (ehk tuumkütus) ületama kriitilise massi. Sellisel juhul piisab ühest spontaansest tuumalõhustumisest, et vallandada ahelreaktsioon. 27. Milliseid isotoope kasutatakse tuumarelvade valmistamisel? Kasutatakse uraani isotoope 28. Kirjelda kahuritoru meetodil töötavat tuumarelva.
· Uraan-235 näitab, et tuumas on kokku 235 neutronit ja prootonit st 92 prootonid ja 143 neutronit. · Uraan-238 näitab, et tuumas on kokku 238 neutronit ja prootonit st 92 prootonit ja 146 neutonit. Tuumareaktsioon reaktoris käib nii: Uraani tuum kiirgab iseeneslikult neutroneid ja laguneb. Kui · vabanenud neutron tabab uraan-235 tuuma, lõhustub ka see tuum ja kiirgab välja 2-3 neutronit, mis omakorda tabavad järgmisi tuumi ja nii tekib ahelreaktsioon. Tuumareaktsioonil vabaneb energia gammakiirgusena. Kui · vabanenud neutron tabab uraan-238 tuuma, neelab uraanituum neutroni, kuid ei muutu ebastabiilseks, vaid kiirates 2 elektroni muutub uueks aineks plutooniumiks. Eraldub miljon korda rohkem aines sisalduvat energiat(0,1% aine · massist muutub energiaks) kui põlemisel, st tuumareaktsiooni jääkide mass on ühe tuhandiku võrra väiksem, kui kütuse mass. Võrdluseks: ühest grammist uraanist saab sama palju energiat kui ·
Kas energiasaagis sõltub ka konkreetsest ahelast? *Ei sõltu. Tähtis on alg-ja lõpp-tuumade seoseenergia 9.Miks ehitatakse termotuuma- ehk vesinikupomme selle asemel, et suurendada tavalise tuumapommi võimsust? *Sest vesinikupommi plahvatus ületab sadu kordi tavalise tuumapommi võimsuse 8.Miks ei saa reaktor töötada ilma neelajata *Töötingimused reaktoris muutuvad pidevalt. Kütuse hulk väheneb. Neelajaga saab paljunemistegurit reguleerida. 7.Nimetaga 2 põhjust, miks ei saa ahelreaktsioon toimuda prootonite toimel. *Suurtes tuumades on alati neutronite ülekaal, lõhustamisel ei saa vabaneda prootoneid *Kulonilise tõukumise tõttu on prootonil vähe võimalusi läheneda uuele tuumale 6.Kuidas muutub tuumareaktsiooni iseloom, kui selle tekitamiseks rakendada järjest suurema energia prootoneid? *Väikestel energiatel toimub elastne põrge, edasi tekib tuum Z->Z+1. Suurematel energiatel paiskab prooton tuumast järjest rohkem osakesi välja, lõhub tuuma kildudeks 5
a. heideti esimesed aatomipommid kahele Jaapani linnale Hiroshimale ja Nagasakile. Aatomi- ja vesinikupommide hävitustegurid on hetkeliselt leviv väga tugev valguskiirgus, mis tekitab tulekahjusid, seejärel väga tugev purustav lööklaine ja lõpuks kõike elavat hävitav radioaktiivne kiirgus. Kaitset pakuvad maa all asuvad varjendid. Praegu on tuumarelv vähemalt 8 riigil. Tuntakse muret tuumarelvade kontrollimatu leviku üle. Tuumareaktor ja tuumaenergeetika Tuumareaktoris toimub juhitav ahelreaktsioon. Reaktori käivitamiseks tõstetakse vardad osaliselt välja. Maailma esimene tuumareaktor käivitati USA-s, Chicagos 2.detsembril 1942.a. Lähemal ajal on oodata tuumaenergeetikas väikest tagasiminekut, kuna ehitatavaid reaktoreid on vähem, kui vananenuid( eluiga ~40 a.) Põhjused on raskused radioaktiivsete jäätmete hoidmisel. Looduskaitse ja ohutustehnika Looduskaitse ülesanne on säilitada loodust võimalikult mitmekesise ja rikkana, inimestele ka edaspidi kõlbliku elukeskkonnana.
Uraani isotoop ja Plutooniumi isotoop 8. · Tuumapommi ja reaktori võrdlus: TUUMAREAKTOR: seade tuumaenergia saamiseks. Tuumareaktoreid kasutatakse tuumkütuse saamiseks, energiaallikatena tuumaelektrijaamades ja laevadel ning tuumafüüsika-alasteks teaduslikeks uuringuteks. Reaktsiooni alustamiseks tõstetakse juhtvardad osaliselt aktiivtsoonist välja. Kui on saavutatud planeeritud võimsus, tagatakse k=1-ga, et ahelreaktsioon ei areneks plahvatuseks. TUUMAPOMM: on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. Aatompommi e tuumapommi peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivkiirgus. Tuumareaktori skeem ja kirjeldav seletus, ehitus: tuumareaktoris on neutrone neelav materjal, juhtvardad, neutronipeegeldi, turbiin, generaator, kondensaator, soojusvaheti, välje ja aeglusti. Aeglusti Uraanituumad haaravad kõige efektiivsemalt aeglasi neutroneid
Kontrolltöö aatomi-ja tuumafüüsikast 1. Tuumafüüsika: tuuma ehitus, tuumajõud, nukleonid, seoseenergia (tuuma seoseenergia arvutamine massidefekti ja eriseoseenergia kaudu). 2. Tuumareaktsiooni mõiste. Tuumareaktsioonide võrrandite kirjutamine, lähtudes laengu ja massi jäävuse seadustest. 3. Radioaktiivsus ja selle liigid. Nihkereeglid alfa-, beeta- ja gammakiirguse kohta. Võrrandite kirjutamine. Poolestusaeg 4. Raskete tuumade lõhustumine neutronite toimel. Kiired ja aeglased neutronid. Ahelreaktsioonid. Kriitiline mass. Neutronite paljunemistegur. Aatomi tuum on mõõtmetelt suurusjärgus 10-13 cm. Tuum on väga suure tihedusega ning oma olemuselt liitosake, mis koosneb prootonitest ja neutronitest, mida kokku nimetatakse tuumaosakesteks ehk nukleonideks. Prootoni laeng on võrdne elektroni laenguga ning seda nimetatakse tuumalaenguks (Z) Mass on 1,6726 · 10-27 kg, Neutroni mass on 1,6749 · 10-27 kg. Prootonite ja neutronite koguarv on tuu...
mitokondri SNP-de pealt) DNA tüpiseerimise ehk profileerimise peamised etapid: - Proovi võtmine - DNA eraldumine must rakulisest materjalist - DNA koguse ja kvaliteedi hindamine - Uuritavate piirkondade paljundamine PCR meetodil, SNP määramiseks lõigatakse teatud DNA piirkonnad ensüümide abil välja. - Elektroforees – eri pikkusega DNA lõikude eraldamine geelil - Tulemuste analüüs, isikute või leitud DNA võrdlemine PCR – polümeraasne ahelreaktsioon - Laialdaselt kasutatav meetod mingi kindla DNA lõigu paljundamiseks - Mitmeetapiline DNA süntees, kus eelnevates etappides sünteesitud ahelad on aluseks uute ahelate tootmisele järgnevates etappides (ahelreaktsioon) - Paljundamine toimub eksponentsiaalselt: 2, 4, 8, 16…, pärast kolmekümnendat tsüklit oleme ühest molekulitst saanud juba 1 073 741 824 DNA lõiku. PCR-l vajalikud komponendid: - Uuritav DNA, mille piirkonda soovitakse paljundada
TUUMAPOMM Mikko Buht Kristo Peterson 12a Mis on tuumapomm? · Tuumapomm = tuumalõhkepea + kandur · Suure plahvatusjõuga lõhkekeha · Energia vabaneb Ülesehitus · Ahelreaktsioon · Vajalik kriitilise massi olemasolu · Kütus = Plutoonium- 239 · Tuumakütus tuleb viia üle kriitilise massi · Implosioon = ahelreaktsiooni käivitaja · Implosioon kestab vaid sekundi murdosa VEEL TUUMAPOMME · Termotuumapommid = vesinikpommid · Neutronpommid surmav neutronkiirgus Tilgake ajalugu : ) · 1945 New Mexico kõrbes esimene tuumapommi testimine · Tuumapommiga on hävitatud Hiroshima ja Nagasaki linnad · 27000 tuumapommi
1.Tuuma ehitus.nukleon. Tuum: *on kerataoline keha aatomi keskmes,mille ümber tiirlevad elektronid *mõõtmed 10- 15 m *koosneb prootonitest ja neutronitest *nukleon on prootoni ja neutroni ühisnimetus *prootonil positiivne laeng *neutron on elektriliselt neutraalne tuuma osake Tuuma ehitus: *tuuma osakesed asuvad teatud energiatasemetel *ühel energiatasemel saab olla piiratud arv osakesi *prootonite ja neutronite energiatasemed on üksteisest sõltumatud *prootonite seoseenergia on väiksem kui neutronitel *seoseenergia-energia, mis oleks vaja osakesele anda,et teda täielikult tuumast vabastada 2.Isotoobid *Ühel elemendil võib olla erineva massiarvuga tuumi ehk isotoope. *massiarv-neutronite ja prootonite koguarv (A=Z+N)(Sama Z juures võib N, seega ka A olla erinev) 3.Stabiilse tuuma tingimused 1.Tuuma võimalik suurus on piiratud 2.Stabiilsel tuumal on energiatasemed täitunud järjest 3.Neutroneid on veidi rohkem kui prootoneid 4.Radioakti...
• Sulamistemp. : 1132 °C • Keemistemp. : 1797 °C • UO, UO2, UO3, U2O5 AJALUGU • 1789 Martin Heinrich Klaporth • Planeet Uraan järgi (1781) • 1841 Eugene Melchior Peligot • 1896 Henri Becquerel • 1945 Tuumapomm URAANI SAAMINE • Kivimites • Merevees • Eraldatakse uraanimaakidest • Uraani oksiidid (0.01%-0.25%) • Isotoop 235 (>1% kogu massist) • Uraani rikastatakse • Termolüüs TUUMAREAKTSIOONID • 3% sisaldus U-235 • Aeglased neutronid • Ahelreaktsioon • Eraldub kuumus • Ebastabiilne • Neutrone aeglustatakse HUVITAVAD FAKTID • Mürgine (0,5 g tappev) • Lennuki raskused • 0.0001 mg igas inimeses • 1t - 40 000 000 kWh (1500 t kivisütt) • 441 tuumajaama (17% maailma energiast) • Sillamäe uraan • Keraamika ja klaasi värvimisel (UV valgus)
Tuumaenergia Ökoloogia ja keskkonnakaitsetehnoloogia 3.11.2016 Olemus · Tuumade lõhustamine · Ahelreaktsioon · Keskkonda säästev · Ressursid Tuumkütusetsük kel · Kaevandamine, eraldamine, konversioon (maak UF6) · Rikastamine (235U), rekonversioon (235UO2) · Tuumkütuse valmistamine · Energiatootmine · Kasutatud tuumkütus · Ümbertöötlemine · Kasutatud tuumkütuse vahe- või lõppladustamine Surveveereaktor Surveveereaktori tö Ohud · Tuumaseadmed · Julgeolek · Radioaktiivsed jäätmed · Tuumarelvad Eelised · Suur energia · Jätkusuutlikkus
vabaneb energia. Neutronid eralduvad, sest kildtuumad ei vaja nii palju neutrone. 13. Paljunemistegur, tema väärtused ning vastava ahelreaktsiooni nimetused? Paljunemistegur k: see on neutronite arvu suhe eelneva põlvkonna neutronite arvu. K < 1 lõhustumine peatub, k > 1 toimub juhitamatu lõhustumine(tuumapomm), k=1 toimub juhitav tuumareaktsioon (reaktor). 14. Tuumapomm: ehitus, tööpõhimõte, kahjulikud mõjud? Toimub juhitamatu ahelreaktsioon. Kaks alla kriitilise massi uraani tükki, lõhkeaine plahvatus tekitab ahelreaktsiooni. Radioaktiivsus,lööklaine, valguskiirgus 15. Tuumareaktor, tema põhiosad ja nende ülesanne? Seade, kus toimub juhitav ahelreaktsioon. Osad: peegeldi,kaitse,aeglusti,vardad. Peegeldi-peegeldab neutronid tagasi ainesse. Kaitse.kaitseb radioaktiivse kiirguse eest. Aeglusti-vähendab neutronite kiirust. Vardad- ahelreaktsiooni juhtimiseks, peatamiseks. 16. Termotuumapomm: ehitus?
temperatuuri ja rõhu juures tekivad raskemad aatomid. 26. Selgita mõistet tuumapomm. Tuumapomm ehk aatompomm on suure plahvatus jõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. 27. Miks on radioaktiivsed isotoobid looduses haruldased? 28. Mida nimetatakse nukleoniks? Nukleon on prootoni ja neutroni ühinenimetus. 29. Mida kujutab endast radioaktiivsus? Radioaktiivsuseks nimetatakse aine võimet iseeneslikult kiirguda. 30. Kirjelda ahelreaktsiooni. Ahelreaktsioon on protsess, millepuhul tuuma lõhustumisel vabanenud neutronid kutsuvad esile uusi lõhustumisi. 31. Selgita mõistet tuumareaktor. Tuumareaktoris toimub juhitud ahelreaktsioon ning hoitakse ära selle kasvamine plahvatuseks. Reaktsiooni ,,rahulikuks" toimumiseks hoitakse ahelreaktsiooni käigus tekkivate neutronite arv kontrolli all ning juhitakse reaktsiooni käigus vabanev energia reaktori töötsoonist välja. Tuumareaktore kasutatakse elektrijaamades elektri tootmiseks. 32
20. Kuidas esitada β-lagunemist? Neutron muutub prootoniks või vastupidi kiirates beta osakest. 21. Mida nimetatakse poolestusajaks? Ajavahemmik, mille jooksul tuumad lagunevad. ((Poolestusaeg on aine lagunemise kiirust iseloomustav suurus. See näitab, kui pika ajavahemiku möödumisel muutub aine kogus poole väiksemaks.)) 22. Kirjelda tuumaenergia saamise võimalusi 1) raskete tuumade lõhustumine 2) kergete tuumade ühinemine 23. Selgita mõisteid ahelreaktsioon ja kriitiline mass Ahelreaktsioon on protsess, mille käigus protsessi lõpptulemus või kõrvaltulemus käivitab uue samatüübilise protsessi. Kriitiline mass vähim aine mass, mille puhul ahelreaktsiooni algamine on veel võimalik 24. Selgita süsinikdateerimise põhimõtet Süsinikdateerimine on meetod elusorganismi surma aja leidmiseks ehk rasioaktiivse süsiniku sisaltuse mõõtmine.
Mida suurem, seda suurem on ka seoseenergia. TUUMAREAKTSIOONID: KERGED TUUMAD RASKED TUUMAD Ühinevad Lõhustuvad Sisemuses väga kõrge temp. prootonid ja Laguneb iseeneslikult. On suur, raske, ei vesiniku aatomid ühinevad. Tekib heelium. suuda koos hoida. Siis toimub, kui aatomituum neelab alla ühe neutroni. TERMOTUUMAREAKTSIOON AHELREAKTSIOON (kui neutrone on rohkem) NT: vesinikupomm NT: tuumapomm IONISEERIV KIIRGUS- suure osakeste, kvandi energia voog. ALFAKIIRGUS BEETAKIIRGUS GAMMAKIIRGUS Heeliumi aatomituumad. Elektronide voog. Suure energiaga footonid. Raske tuuma lagunemine. Ebastabiilse aatomituuma Ebastabiilse tuuma lagunemine
individuaalselt sama kordmatu kui tõelised sõrmejäljed. DNA-restriktsioonanalüüs:DNA-sõrmejäljed Bioloogilisest proovist(veri,koetükk,sperma vms)eraldatakse rakutuumad DNA eraldatakse tuumadest ning restriktaaside abil lõigatakse DNA eri pikkusega lõikudeks Ühesuguse pikkusega DNA-lõigud paigutuvad eletroforeesi käigus ühte piirkonda.Eri inidviidide fragmendipikkuste muster-"sõrmejäljed"-on erinevad Polümeeraasne ahelreaktsioon Meetodi leiutajaks oli USA keemik Karly Mullis 1983. aastal Võimaldab mõne raku olemasolu korral paljundada kindlat DNA-lõiku mõne tunni jooksul miljonis koopias,mis annavad võrdlevaks uurimiseks piisavalt materjaali DNA-sõrmejälgede rakendused Tuvastatakse isadus Paljastatakse kurjategija Testitakse organidoonori koe sobivust konkreetsele patsiendile Uuritakse iidesete (inim)populatsioonide sugulust Kontrollitakse ohustatud liikide kaitse seduse täitmist Tänan kuulamast
Millest on tingitud aatomi seoseenergia?- elektrilisest jõustMis on tuuma reaktsioon?- kahe aatomituuma kokkupõrge, mile tulemusel tekivad uued aatomituumad ja lihtained. Kokkuvõttes tuumade muutumine teisteks tuumadeks, vabaneb energia, lagunemis reaktsioon. Mis toimub kergete tuumade ühinemisel?- keregte tuumade ühinemisel tekib uus aine, vesinikupomm. Selle käigus vabaneb suur hulk energiat.Mida tähendab kriitiline mass?- R.aktiivse aine minimaalne mass, mille olemasolul ahelreaktsioon saab toimuda. Kus ja mis tingimustel toimuvad termotuuma reaktsioonid?- Tt.R toimuvad suure elektronide arvuga aines, suure rõhuga, kõrgel temp. ning tuumadel on suur kiirus.Kuidas kaitsda end R.aktiivsuse eest?- eraldi septs riided vms, kasutatakse eri kaitsmeid ja kiirgus allikas varjatakse (betoon, tina)
Kokku viidi aktiivtsooni umbes 50 tonni uraani, mille mass ületas kriitilise massi ja milles seetõttu võis kulgeda isearenev lõhustumis-ahelreaktsioon. Aktiivtsoonis uraanipadrunite vahel olev grafiit etendas neutroniaeglusti osa, välised kompaktsed grafiidikihid aga moodustasid peegeldi, mis suunas neutronid tagasi aktiivtsooni, kui nad sealt uraani-235 tuumasid lõhustamata või uraani-238 tuumades neeldumata välja lendasid. Et ahelreaktsioon ei algaks enneaegselt, paigutati reaktorit ülalt alla läbivatesse spetsiaalsetesse kanalitesse kaadmiumvardad, mida oli kerge üles tõsta ja alla lasta. Kaadmium neelas ahnelt neutroneid ega võimaldanud neil laviinitaoliselt paljuneda. Varraste järkjärgulise reaktorist väljatõmbamise teel oli võimalik väga kindlalt ja täpselt reguleerida ahelreaktsiooni algusmomenti ja kiirust ning automaatselt hoida seda mistahes soovitaval tasemel
samaväärne tööga, mis kulub tuuma lahutamiseks koostisosadeks. Kergete tuumade liitumiseks on vaja temeperatuuri, mis ulatuks vähemalt 10 miljoni kraadini ning tuumad peavad olema lähestikku. Kergete tuumade ühinemisel tekib uus aine ehk raske tuum. Sünteesreaktsioon on tuumade ühinemine, kus eraldub energiat rohkem kui lõhustumisel. Selle tulemusel tekib näiteks päikesel vesiniku põlemisel heelium. Ahelreaktsioon on raskete tuumade lõhustumine aeglaste neutonite abil. Selle reaktsiooni lõpptulemus käivitab uue reaktsiooni. Ahelreaktsioonid saavad neutronid elemendi iseeneslikust lõhustumisest. Tuumareaktoreid kasutatakse enegria tootmiseks tuumaelektri- jaamades, tuumkütuse saamiseks jne. Tuumaenergia kasutamine vajab aga erilisi keskkonnatingimusi. Tuumajaamade juures on kõige
11.B Mis on tuumaenergia ja kuidas see tekib • Tuumaenergia ehk aatomienergia all mõistetakse raskete aatomituumade (uraan, plutoonium jt.) lõhustumisel vabanevat energiat ja samuti kergete aatomituumade (vesiniku isotoobid deuteerium ja triitium) ühinemisel vabanevat energiat. • Tuumaelektrijaamades kasutatakse ära tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia. Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon, mille protsessi käigus vabaneb suur kogus energiat, mis vabaneb soojusena. Tuumaenergia Plussid Miinused • Elektrienergia tootmine suures koguses • Kallis • Ökonoomne • Pikaajaline protsess
Planeedi elektrienergiatoodangust moodustab tuumaelekter umbes 18%. 20. detsember 1951 USAs toodeti esimest korda tuumareaktori abil elektriaenergiat. Esimene tuumaelektrijaam alustas 27. juuni 1954. Maailmas on kokku 442 tuumareaktorit. Tuumaenergia avastas M. H. Klaproth aastal 1789. Tuumaenergia tekitamiseks lõhustatakse tuumasid ja selle tagajärjel vabaneb suur osa energiat. Reaktoris toimub tootmiseks ahelreaktsioon. Seal vabaneb energia soojusena. Soojust kasutatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks. Turbogeneraatorid kasutavad töötamiseks auru. Ahelreaktsioonis pommitatakse suure massiarvuga tuumi aeglustatud neutronitega. Tulemusel liitub neutron tuumaga ja see põhjustab tuuma ergastatud oleku. Ergastatud tuum lõhustub tuumajõudude tõttu kaheks erineva massiga osaks. Tänu sellele tekib kaks uut isotoobi. Lõhustumisel eraldub alati ka neutroneid ja gamma-kiirgust.
Prootonkiirgus väljub reeglina vaid teatud kindlat kütuseliiki kasutavast tuumareaktorist. Neutronkiirgus tekib peaaegu igasugusel raskete tuumade lõhustumisel. Oma läbitungimisvõime poolest paiknevad prooton- ja neutronkiirgus - ja -kiirguse vahel. Looduslikus uraanis on kaks isotoopi. Chadwicki eksperiment, milles berülliumi ja heeliumi tuumade põrkel tekkis süsiniku tuum, on üks näide tuumareaktsioonidest. 235U lõhustub kiirete neutronite toimel ja tekib ahelreaktsioon. Juhutavad tuumareaktsioonid toimuvad sel juhul, kui paljunemistegur (järgneva põlvkonna neutronite arv jagatud eelneva põlvkonna neutronite arvuga) võrdub ühega. Kui paljunemistegur on suurem kui 1, toimub tuumapommi plahvatus. Kui paljunemistegur on väiksem kui 1, jääb reaktor seisma. Tuumapommis paikneb lõhustuv aine kahes osas, mis mõlemad on parajasti nii väikesed, et juhuslikul tuuma lõhustumisel tekkinud neutronid valdavalt väljuvad ainest uusi tuumi tekitamata
energia. Veelgi suurem energia kogus eraldub aga kergete aatomituumade ühinemisel. Raskete aatomituumade lõhestamisel vabanevat energiat kasutatakse aatomielektrijaamades. Energia saamine kergete aatomituumade ühinemise teel on tehniliselt veel lahendamata.( http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/energia/tuumaenergia.html) 1.2Kuidas tuumaenergia tekib? Tuumaelektrijaamades kasutatakse ära tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia. Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon, kus energia vabaneb soojusena. Viimast rakendatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks, auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid. Kontrollitud ahelreaktsiooni käigus pommitatakse suure massiarvuga tuumi aeglustatud neutronitega, protsessi tulemusel liitub neutron tuumaga põhjustades viimase ergastatud oleku.. Tuumajõudude tõttu lõhustub ergastunud tuum kaheks erineva massiga osaks (kildtuumaks), põhjustades nii kahe uue isotoobi tekke
FÜÜSIKA KONTROLLTÖÖ. TUUMAREAKTSIOONID Tuumareaktsioonid on reaktsioonid, mille käigus muutuvad ainete tuumad. Tuumareaktsioonid jagunevad kaheks: 1) Lagunemisreaktsioonid. Rasked tuumad lagunevad neutronite mõjul kildtuumadeks, toimub ahelreaktsioon. Nende reaktsioonidega kaasneb radioaktiivne kiirgus. Neid reaktsioone saab mõõdukuse piirides hoida nt mõnda neutroneid neelavat metalli kasutades. Ahelreaktsioone saab pidurda kriitilise massiga. Neid reaktsioone kasutatakse tuumaelektrijaamades. 2) Ühinemisreaktsioonid. Kergete tuumade ühinemisreaktsioone nimetatakse termotuumareaktsioonideks. Sellised reaktsioonid toimuvad päikesel ja teistel tähtedel
Alkaanide kujutamise viisid: H H Täielik struktuurivalem: H C C H Lihtsustatud struktuurivalem: CH3 CH3 H H Summaarne valem: C4*H10 Graafiline kujutis: lihtsalt nuriliselt (nagu nurgilised lained) Keemis ja sulamistemp süsinikahela hargnemisel väheneb. Mida tihedamini paigutuvad süsinikud, seda suurem on tihedus. Alkaanide kasutamine ja omadused: *Metaan lõhnatu ja värvitu gaas. Seda kasutatakse kütteks ja keemiatööstuses toorainena. Maagaasi peamine koostisosa. *Propaan ja butaan vedelgaasi peamised koostisosad. Veelduvad toatemp. mõne atmosfääri suuruse rõhuga. *Alkaanid sisalduvad peamiselt materjalides, mida toodetakse naftast: määrdeained, õlid, bensiin jne. Ka parafiini toodetakse alkaanidest. Alkaanid võivad olla vedelad, tahked või gaasilised. Alkaanid on hübrofoobsed ehk vett tõrjuvad. Inimestele ja loomadele mõjuvad alkaanide gaasid narkootiliselt. o-a leidmin...
Niels Bohri postulaadid: 1)statsionaarsete olekute(aatom võib olla ainult erilistes,igaühele vastab kindel E) 2)lubatud orbiitide (aatomi stats olekutele vastab e tiirlemine kindlatel orb) 3)kiirguse (kui aatom läheb üle,olekust, kiirgab/neelab energiakvandi). Rutherford- katse järeldus kulla aatomite kohta(vaba ruum, neg ja pos). A(ülemin,massiarv)=Z(prooton, 1 1 0 1H)+N(neutron, 0n). 1 e Prooton=vesiniku tuum. Tuumaosakesed ehk nukleonid(pr ja ntr). 1896 avastas Becquerel kiirguse(uraani soolad), Marie ja Pier Curil nim radioaktiivsuseks. Alfa-kiirgus-24He, suhteliselt nõrga läbitungimisvõimega, + laenguga, heeliumi aatomituum Beeta-kiirgus- elektron, suure läbitungimisvõimega, - laenguga, ülikiire Gamma- gamma00, ülisuur sagedus, väike lainepikkusega elektromagnetlained. 83-looduslikult radioakt. M M-4 4 I nihkereedel Z X -----Z-2 Y+ 2He 2 ruutu ettepoole ...
Koostas:Kadi Vildersen TUUMAPOMM Mis on tuumapomm? o Aatompomm o Suure plahvatusjõuga lõhkekeha. o Lõhkekeha,kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. o Tuumapommi plahvatusel vabaneb palju energiat. o Tuumapommis paikneb lõhustuv aine kahes osas. o Pommis toimub kontrollimatu ahelreaktsioon. ülesehitus o Tuumapommi käivitamiseks on vajalik kriitilise massi olemasolu, vastasel korral lendab enamus lõhustumisel tekkinud neutroneid ainest minema. o Kütusena kasutatakse plutoonium-239. o Tuumakütus tuleb pommi plahvatamiseks viia üle ahelreaktsiooni tekitamiseks vajaliku kriitilise massi. o Ahelreaksiooni käivitamiseks kasutatakse implosiooni(sissepoole suunatud tugevat plahvatust). o Implosioon muudab alakriitilise massi hetkeks ülekriitiliseks
kujutada tänapäevast elu ette ilma selle rakendusteta meditsiinis või energiatootmises. Tuumaenergeetika erineb oluliselt teistest energia saamise viisidest. Tuumaenergiat loetakse säästvaks, sest energia tootmise protsessis ei eraldu CO 2. 4 2. Kuidas tuumaenergia tekib? Tuumaelektrijaamades kasutatakse ära tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia. Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon, kus energia vabaneb soojusena s t, et neutronid neelduvad kütusevarrastes, aeglustis ja reaktori muudes osades, andes neile ära oma energia, mis muundub soojuseks. Eralduvat soojust rakendatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks. Auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid. [4] Kontrollitud ahelreaktsiooni käigus pommitatakse suure massiarvuga tuumi aeglustatud
mürgiste kemikaalide kasutamist. DNA analüüsimine Sõltuvalt proovist kõigub ka DNA saagis, näiteks kui 1 ml vedelast verest võib saada 20 000-40 000 ng DNA-d, siis samast kogusest uriinist vaid 1-20 ng Kui DNA on lagunenud ja proovist ei õnnestu eraldada piisaval arvul DNA molekule, võib tulemus jäädagi saamata. Korraliku lõpptulemuse saamiseks peaks proovis olema tuumset DNA-d vahemikus 0,1-25 ng DNA analüüsimine Polümeraasi ahelreaktsioon (PCR) on ensümaatiline protsess, mille käigus n-ö kopeeritakse tsükliliselt, proovi jahutades ja kuumutades, kindlaid DNA piirkondi Iga tsükliga kahekordistub algne DNA matriitsjärjestus Enam kui kahe DNA piirkonna samaaegset kopeerimist tuntakse multipleks-PCR-i nime all. DNA analüüs isikutuvastamiseks kasutatakse enamasti lühikesi kordusjärjestusi ehk STR lookusi, mille alleelid erinevad üksteisest pikkuse osas, seega ei ole vaja määrata DNA
Nukleaas - Ensüümid, mis katalüüsivad fosfodiestersideme hüdrolüüsi 9. Päriliku info säilitamine ning täpne ülekanne tütarrakkudele, mis on tekkinud raku jagunemise käigus 10. mRNA Info toimetamine tuumas olevatest kromosoomidest valgu sünteesi toimumiskohta tRNA Aminohapete transport valkude sünteesi toimumiskohta rRNA Kuulumine ribosoomi koostisesse, kus leiab aset valgusüntees 11. Kuumutamine 90-95 °C juures 12. Polümeraasi ahelreaktsioon, See on meetod, mille abil tehakse uuringumaterjalis kindlaks uuritavale haigusetekitajale omane pärilikkuseaine, DNA Dna analüüsi kasutatakse isikute tuvastamiseks ja isaduse määramiseks
siis toimub ka lõhustumiste arvu plahvatuslik kasv. Seda nähtust kutsutakse ahelreaktsiooniks. Sünteesreaktsiooni tekkimiseks peavad tuumad lähenema üksteisele väga lähedale (alla 10-15 m), aga seda takistab prootonite elektrilaeng. Sellepärast tuleb tuumadele anda suur kineetiline energia, mis vastab temperatuurile ca 108 kraadi. Sellest ka reaktsiooni nimi: termotuuma reaktsioon. Tuumareaktoris kasutatakse uraani ahelreaktsiooni. Et ahelreaktsioon ei väljuks kontrolli alt, tuleb vältida neutronite suurt paljunemist. Selleks kasutatakse tuumareaktoris neutroneid neelavat ainet, milleks on kaadmium. Alfakiirguse eest kaitseb meid ka tavaline paberileht. Beetakiirgus eest kaitseb näiteks õhuke metallleht. Gammakiirgus on väga suure läbimisvõimega ja seda takistavad oluliselt paksud metalli- või mullakihid. Relatiivsusteooria on õpetus ajast ja ruumist
tuumareaktorit Chicago Pile-1. • Reaktori kütus – uraanitablettides Neutroneid aeglustas grafiit Kontrollvardad kaadmiumist, indiumist ja hõbedast. • Kogu seade meenutas puidust ja mustadest tellistest kuhjatud hunnikut • Kiirguskaitset ja jahutust ei olnud • Erakordne läbimõeldus, põhjalikkus ja piinlikult täpsed arvutused olid omased paljudele tema katsetele. Seetõttu julgeti katsetada reaktorit rahvarohkes südalinnas. • Iseeneslik ahelreaktsioon saavutati kell 15.25 ja reaktor töötas esimesel korral 28 min. Hilisem tegevus • Pärast sõja lõppu pöördus Fermi tagasi õppetöö ja teadusliku uurimise juurde. Ta tegeles osakestefüüsika ja kosmilise kiirgusega. • Ta osales ka vesinikupommi projektis konsultandina ning arvutajana, kuigi oli selle suhtes kriitiline. Einsteini valem • Fermi oli arvatavasti esimene teadlane, kes juhtis tähelepanu Einsteini valemis
muutused kliimas tekitanud meedias palju kõneainet. Paljudes kohtades on juba tagajärjed näha, kuid kuidas on olukord meie endi kodumaal, Eestis? Võime ju arvata, et kaugel maailmas toimuvad katastroofid meid ei mõjuta, kuid kahjuks see nii ei ole. Siiani kestvad suured metsapõlengud Austraalias paiskavad atmosfääri suurel hulgal süsihappegaasi ning see mõjutab kogu maailma kliimat, kuna meie planeet on tervik ja kõigist meie tegudest jääb siia jälg ja tekib niinimetatud ahelreaktsioon. Mõeldes Eestile, siis esialgu võib tunduda, et meil probleeme ei ole. Tegelikkuses on Eesti süsinikujalajälg aga Euroopas üks suuremaid. Nimelt meie põlevkivi kaevandamise ja sellest toodetava energia tõttu. Atmosfääri aga aina suurenev süsihappegaasi hulk hakkab mõjutama meie kliimat ning toob kaasa suuri muutuseid. Näiteks üha sagedamini on hakanud esinema meil ekstreemsed ilmastikuolud. Hiljaaegu olnud 2018. aasta rekordiliselt kuum suvi
Süda ei tee vaid tuksuvat heli, vaid hoopiski aitab meil saada arusaamale, mis on hea ja mis halb. Sellepärast tunnemegi vahepeal, et midagi on halvasti. Samuti aitab süda meil tunda rõõmu ja õnne. See on meie südame hääl, mis vaikselt meie elu otsuseid teeb. Inimeste tunded võib võrrelda kui ahelreaktsiooni. Vahepeal oleme me ilmaasjata kurjad ja anname ka teistele sellest märku. Aga kust see kõik alguse sai? Alguse saab see lõputu ahelreaktsioon sinust endast. Kui sinus on paljukurjust, siis on alatihti tahtmine see välja lasta. Võib öelda, et see kurjus, mis on sinu sees, tuli ka ringiga ei kusagilt mujalt kui sinust endast. Võib olla andsid oma kurjuse kellelegi varem edasi ja tema omakorda edasi. Üheks abivahendiks inimeste südamete läitmisel on tänapäeval muusikatööstus. Ometi tuleb sealgi kuulajate võitmiseks oma muusika sõnumisse uskuda. Üheks huvitavamaks näiteks antud juhul on kuulus räppar Eminem
Mis eraldi majandus ja ettevõtlus endast kujundavad? · Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbmisie võimalu st. · Ettevõtlus on uute ettevõtete või organisatsioonide loomine eesmärgiga oma äriidee ellu viia, täites seejuures ka seotud osapoolte huvid. Ettevõtet tuleb vaadata kui tervikut. Kõik osad on ühtemoodi tähtsad. See on nagu ahelreaktsioon, ettevõte on just nii tugev, kui tema kõige nõrgem lüli. Ettevõtte olemus ja koht majanduses Ettevõttemajandusteaduse objekti määratlemisel diskuteeritakse kahe põhiküsimuse üle: 1. millised majandusüksused mahuvad ettevõtte mõiste alla ja 2. millised nendes majandusüksustes esinevatest probleemidest on ettevõttemajandusteaduseuurimisobjektiks. Ettevõtte määratluse puhul vaieldakse põhiliselt selle üle, kas ühendada
jahutussüsteemile voolu andnud varu-diiselgeneraatorid[1]. Seega on ilmselge, et tuumakatastroofi poleks õnnestunud peatada, kuna jahutussüsteem jäi vooluallikata. Isegi varu-diiselgeneraatorid hävinesid, mis olid paigaldatud selleks, et anda voolu jahutussüsteemile juhul kui jahutussüsteem jääb vooluta. Seega on märkimisväärne, et jahutussüsteemi puudumisel esineb tuumakatastroof.[4] Selle põhjustajaks on ahelreaktsioon, mille käigus toimub reaktoris ahelreaktsioonis mitteosaleva 238U pommitamine neutronitega, mille tulemuseks on tuumareaktsioon, kus mitteradioaktiivne 238U muutub radioaktiivseks 239 U-ks. Kuna jahutussüsteem aeglustab neutronitega pommitamist, hoiab see reaktoris toimuvat protsessi stabiilsena. Kui aga peatada jahutussüsteemi, siis neutronitega pommitamine muutub võimsamaks ning tekib hulganisti üleliigseid neutroneid. Selle
2. detsembril 1942 oli kõik valmis katsetuseks suure rühma spetsialistide ning VIP-ide komisjoni juuresolekul. E. Fermi juhtis kogu katsetust ja arvutas arvutuslükatiga tulemusi juhtpuldi juures. Avariivarras tõmmati välja, köis seoti rõdupiirde külge ja kirvemees asus kohale. Kell 15:25 saabus ajalooline hetk: reaktor viidi kontrollvarda väljatõmbamisega kriitiliseks neutronite tiheduse kasvukõver kinnitas seda. Esimene püsiv inimese juhitud tuumalõhustumise ahelreaktsioon kestis 28 min paarisajavatise võimsusega, kuni see kontrollvarda seadmesse viimisega summutati. Kui kõik taipasid, mis tegelikult nende juuresolekul oli toimunud, kõlas aplaus. Ungari päritolu füüsik E. P. Wigner kinkis Chianti veinipudeli, mille etiketile kõik kohalolijad oma allkirjad andsid. Reaktori projekti üldjuht füüsik A. H. Compton võis USA valitsusele kodeeritult ette kanda saavutatud edust: ,,Itaalia navigaator randus Uuel mandril... Pärismaalased olid väga sõbralikud
Lepton- Tema hulka kuulub elektron. Pole vastastikmõjuga osake. Värvilaeng- Tugeva vastastikmõju laeng. Seal on kolm põhivärvust ( sinine, punane, roheline) Kõik elementaarosakesed on valged! Vaheosake- Osake, mis vahendab vastastikmõju. Kõige tuntum vaheosake on footon ta ei oma seisumassi, eksisteerib ainult liikudes. Footon tuleb mängu energia kandumisel. On veel vaheosakesi, nt mesonid ja gluuonid. Kriitiline mass- Olukord/ aine kogus, mille korral ahelreaktsioon hakkab iseeneslikult toimuma. Looduses sellises koguses ainet pole. ( kuigi uraani kasutatakse reaktsioonides) Isotoop- Element, mille prootonite arv on sama, aga neutronite arv erinev. Enamasti on maailmas stabiilsed isotoobid, aga ebastabiilsed on nt plutoonium ja uraan. Nendest lähtuvalt ehitatakse tuumapomme- radioaktiivsed isotoobid. 2. SELGITA KIIRUSTE LIITMIST NEWTONI TEOORIA JA RELATIIVSUSTEOORIA KOHASELT Relatiivsusteooria kohaselt liidetakse kiirused valemi albil
Üldvalem: Poolestusaeg – ajavahemik, mille jooksul pooled radioaktiivse aine tuumadest on lagunenud. Tuumareaktsioon – aatomituumade muundumine vastastikmõjus mingi osakese või teise tuumaga. Kutsub esile mingisugune välismõju. Sobivaim osake esilekutsumiseks on neutron, tal puudub laeng ja tuumareaktorites tekkivat neutronivoogu saab ära kasutada. Tuumareaktsioonides vabaneb energia osakeste seoseenergia arvel. Kriitiline mass – on lõhustuva aine väikseim mass, mille korral tekib ahelreaktsioon. Ahelreaktsioon – nähtus, kus reaktsioon põhjustab sama reaktsiooni jätkumise naaberaatomites. Massidefekt – erinevus tuuma massi ja selle moodustavate üksikute nukleonide masside summa vahel. Neeldumisdoos – näitab aines neeldunud kiirgusenergia hulka massiühiku kohta. Mõõtühik grei 1Gy=1J/1kg Suhteline bioloogiline efektiivsus (SBE) – näitab, mitu korda on antud ioniseeriva kiirguse doos väiksem sama kahjustuse esile kutsunud gammakiirguse doosist.
Ahelreaktsioon Tekib tuuma lõhustumisel, kuna tuuma lõhustumise käigus vabaneb 23 neutronit Võimalikud situatsioonid: *reaktsioon lakkab *toimub plahvatus *reaktsioon juhitav Ahelreaktsioonil vabaneb suur hulk energiat 200 MeV iga tuuma kohta 32 Uraani ahelreaktsioon Uraani on looduses kaks isotoopi uraan 235 ja uraan 238,kusjuures uraan 235 on sellest ca 0,7% Uraan 235 tuumad lõhustuvad nii aeglaste (soojusliikumise kiirusega) kui kiirete neutronite mõjul, uraan 235 on hea tuumakütus Uraan 238 lõhustub ainult kiirete (E>1MeV) neutronite mõjul. Selliseid neutrone on 60%, ca iga viies nendest põhjustab uraan 238 tuuma lõhustumise. Ahelreaktsiooni ei teki. (0,6·0,2 = 0,12 seega lõhustub ainult väike osa)
Kõikide huvid põimusid, aga Balkanil ja see oli väga ohtlik. Maailmasõjda üheks ajendiks saigi Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914. Kuna oli kindel, et tapjaks oli Serbia koolitusega terrorist, mistõttu Austria - Ungari saatis Serbiale ultimaatumi, mis oleks ohustanud Serbia suveräänsust ja kuna Serbia taga seisis Venemaa, siis Serbia keeldus, kuigi enamik Euroopa riike soovitas võtta ultimaatum vastu. Edasi toimus kiire ahelreaktsioon: Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja, Venemaa ja Prantsusmaa kuulutasid välja üldmobilisatsiooni ja Saksamaa samuti. Esimene maailmasõda oligi alanud. Esimest maailmasõda võib lugeda minu silmis nii juhuseks, kui ka paratamatuseks. Kuigi suures osas oli ta siiski paratamatus, pea kõik otsused ja maailmaareng liikusid juba pikemat aega selle sõja suunas.
Tegelikkus ja kirjandus - mis on nende seosed? Peeter, hapupiim, karussell - kõik me oleme neid sõnu kohanud nii raamatukaante vahel kui ka tegelikkuses. Me puutume sõnadega igapäev kokku, tahes-tahtmata on iga inimene sündinud sotsiaalseks olevuseks, kes ilma suhtlemist kasutamata läheks hulluks. Nagu näha on mõlemal omavahel palju seoseid, kuid mis nendeks täpsemalt on? Kirjandus ning tegelikkus käivad käsikäes, nende vahel toimub justkui ahelreaktsioon. Kõik need imelised jutud, mis me võime raamatutest leida, on arvatavasti juhtunud ka päriselus. See tekitab tunde, et kui see juba kellegiga juhtunud on, miks siis ei või see sama asi minuga juhtuda. Muidugi inimesed kipuvad asju ilustama, et huvitavam tunduks. Kirjandus sõltub paljustki maailmas valitsevast olukorrast- kõik, mis toimub meie ümber, jäädvustatakse lõpuks ka paberil. Seega on olemas ka hea kronoloogiliselt siduv pool. Samuti on olemas erinevad perspektiivid,
aastal avastasid Otto Hahni ja Fritz Strassmann, et uraani isotoobi 235 tuum lõhustub aeglaste neutronite mõjul, kiirates välja energiat ning veel 2-3 neutronit, mis on võimelised teisi uraanituumi lõhustama ja tekitama ahelreaktsiooni. See avastus avas tee tuumaenergia kasutamisele. Tuumareaktsioon: Uraani tuum kiirgab neutroneid ja laguneb. Kui vabanenud neutron tabab uraan-235 tuuma, lõhustub ka tuum ja kiirgab välja 2-3 neutronit, mis omakorda tabavad järgmisi tuumi. Tekib ahelreaktsioon. Energia vabaneb gammakiirgusena. Tuumareaktoreid on kahte tüüpi: tavalise vee reaktorid ja raske vee reaktorid. Vett on vaja neutronite liikumise aeglustajaks ja soojuskandjaks. Neutroneid on vaja aeglustada sellepärast, et uraanituum kiirgab tavaliselt kiireid neutroneid, aga uraanituuma suudavad lõhustada vaid aeglased neutronid. Nende kahe reaktroitüübi peamine vahe on selles, et raske vee reaktor tarbib kütusena looduslikku uraani. Tavalise vee reaktori
Tuumaenergia Kuidas saadakse tuumaenergiat? Kasutatakse ära tuumade lõhustumisel vabanev energia. Reaktoris luuakse kontrollitud ahelreaktsioon, kus vabaneb energia soojusena. Tuumareaktsioonil eraldub miljon korda rohkem aines sisalduvat energiat. Viimast rakendatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks, auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid. Kas Eesti vajaks tuumaenergiat? Targem tegevus on ennast harida tuumaenergia teemal, kui levitada emotsioone tekitavaid arvamusi antud teemal. Selget vastust küsimusele ei ole - see on rohkem arutelu küsimus.
ühetugevuselt kõigi nukleonide vahel. 8. Tuuma seosenergia on mehhaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks. Mida suurem on seosenergia, seda suurem on terviku lammutamine ja vastupidi. 9. Kergete tuumade ühinemine toimub, kui tuumaosakesed on tulnud teineteisele lähemale kui 10 fermit, kus nad satuvad "tuumajõudude haardesse" 10. Ahelreaktsioon on protsess, mille käigus protsessi lõpptulemus (või kõrvaltulemus) käivitab uue samatüübilise protsessi. Käivitub see nii, et neelates liigset neutronit, tuum ergastub, deformeerub ja laguneb kaheks kildtuumaks, millest kahepeale kokku väljub kaks-kolm neutronit. Samanimeliste elektrilaengute tõuumise mõjul lendavad kildtuumad suure kiirusega teineteisest eemale, nende liikumise energia moodustabki suurema osa lõhustumisel vabanevast energiast
välispind nagu tavalisel peeglil. Ahelreaksiooni käivitamiseks kasutatakse implosiooni(sissepoole suunatud tugevat plahvatust). Implosioon muudab alakriitilise massi hetkeks ülekriitiliseks. Implosioon tekitatakse 3296 väikse läätsekujulise tavalähkeaine tüki üheaegse plahvatusega kerakujulise tuumapommi pinnal. Implosiooni käigus surutakse 239Pu hetkeliselt igast suunast ühtlaselt kokku, kriitiline mass väheneb ja algab lõhustumise ahelreaktsioon. Neutronpeegli ja implosiooni koos kasutamisel on saadud 239Pu kriitiliseks massiks 50g! Neutronkahur annab implosiooni tipphetkel tohutu hulga neutroneid, mis kiirendab oluliselt lõhustumise ahelreaktsiooni. Kuna implosioon kestab vaid sekundi murdosa, on neutronkahur ülimalt oluline saavutamaks efektiivset tuumapommi. Implosioonil põhineva tuumapommi koostisosade valmistamisel on äärmiselt oluline töötlemise täpsus, prilliklaaside lihvimine on "liiga robustne" tegevus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
