Antiik-Kreeka Homeros (8. sajandil eKr) oli vanakreeka pime laulik(aoid), kahe kuulsa eepose autor: "Ilias"-Ilioni linna lugu, aineseks Trooja sõjaga seotud müüdid, "Odüsseia"-vägilase Odysseuse kojuminek,(mõlemad koosnevad 24 laulust). Hesiodos(VII saj algus) kirjutas õpetusliku eepilise teose ,,Tööd ja päevad" ning teose ,,Theogonia"-jutustab maailma ja jumalate tekkimise loo. Tyrtaios oli Vana-Kreeka eleegiline luuletaja. Ta elas Spartas 7. sajandil eKr ja oli elukutselt sõjamees, kes innustas oma lauludega ka teisi. Meelisteemadeks olid tal kangelaslikkus, patriotism, vaprus, sõda ning ülimaks ideaaliks pidas ta langemist võitlusväljal oma riigi eest. Sappho(630-612 ekr -570 ekr) oli Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog, kes sündis Lesbose saarel. Enamik tema kirjatööst on hävinenud. Arvatatakse, et Sappho oli Skamandronymose ja Cleïsi tütar ning Sapphol oli kolm venda. Oletatakse, et Sappho...
näilisus tegelikkus Idee- asjade tõeline olemus ja teda saab tunnetada vaid mõistusega. Ideed on muutumatud, neid ei saa hävitada. Nt: maja võib hävida tulekahjus, kuid maja idee ei kao, ning kui inimene hakkab maja uuesti ehitama, juhindub ta maja ideest- maja on maja tänu maja ideele. Inimene võib küll surra, kuid inimese idee on jääv Koopamüüt- inimesed elavad justkui koopas, nad on aheldatud nii, et nad näevad koopaseina, kuna koopasuus jääb selja taha. Inimesed näevad vaid varje, mida koopasuust tulev valgus heidab koopaseinale- need on varjud, mis asuvad väljaspool koobast. koobas oma varjudega ongi meelelise maailma sümbol. See, mis on väljaspool koobast, sümboliseerib tõelist olemust ehk ideede maailma. Sündimise läbi aheldatakse hing kehaga kokku, ja ta unustab kõik, mis ta ideede maailmas nägi
kaubavahetus. Alates 18.- 19. sajandi tööstusrevolutsioonist on tehnika ja tehnoloogia kiire areng muutnud tundmatuseni inimühiskonna kõiki valdkondi. Puutumata pole jäänud ka meretransport ja laevaehitus. Esimesed laevad olid puidust ning liikusid inimjõu abil või siis kasutati tuuleenergiat. U 600eKr ehitati esimesed kolme aerureaga laevad ehk Trieerid, mis said klassikalise Antiik-Kreeka võimsaimateks sõjalaevadeks. Sõudjaiks olid pinkide külge aheldatud orjad, kellele lahingu ajaks puupunnid suhu pandi, et nad haavata saades ei röögiks. Sõudmisel oli tähtsaimaks innustusvahendiks piits, rütmi aitas hoida trumm. Laialtlevinud laeva olid Galeerid, aerude ja purjede abil liikuv puidust sõjalaev, millel oli 1-2 ladinapurjedega masti ja enamasti 16-32 paari ühes reas paiknevat aeru. Galeerid olid 7.-18. sajandil peaaegu kõigi Euroopa riikide laevastikus. Alates 14. sajandist olid relvastuses suurtükid
IDEE – on asjade tõeline olemus, ta on igavene, apstraktne ja teda saab tunnetada vaid mõistusega. NT. 1. Maja võib hävida tulekahjus, kuid maja idee ei kao ning kui inimene asub uuesti maja ehitama, siis ta juhindub maja ideest. 2. Inimene võib surra, aga idee inimesest ei kao. Platon püüdis ideede maailma ja meelelise maailma vahekorda illustreerida koopa müüdiga. KOOPA MÜÜT – inimesed elavad otsekui koopas. Nad on aheldatud nii, et näevad ainult koopaseinu, kuna koopasuu jääb selja taha. Inimesed näevad vaid varjusid, mida koopasuust tulev valgus heidab koopaseinale. Mille varjud need on?- Nende asjade varjud, mis asuvad väljaspool koobast. Koobas oma varjudega ongi meelelise maailma sümbol. See, mis väljaspool koobast, sümboliseerib aga tõelist olemist, s.o ideede maailma. Inimese hing on küll surematu, kuid ta pole idee. Algul elas hing ideede maailmas, kuid sündimise läbi vaheldati ta kehaga kokku
Õppis Firenzes D. Ghirlandaio juures, skulptuurialase väljaõppe omandas Bertoldo di Giovanni juures. Kunstniku varast loomingut mõjutasid antiigiuuringud ja varasemad renessansiajastu kunstnikud. Tema hilisemas skulptuuriloomingus ilmnevad järkjärguline eemaldumine antiigiideaalidest ning üha suurenevad maneristlikud kalduvused. 60 viimaseks eluaastaks hõivasid tema loomejõu kuus mahukat tellimustööd: paavst Julius II hauamonument(Istuv Mooses ja Aheldatud ori), Sixtuse kabeli laefreskod ja Viimase kohtupäeva stseen altariseinal, Medicite kabeli hauamonumendile "Päevaaegade" figuurid, juhtis Peetri kiriku ehitustöid Roomas(kupli konstruktsioon). Andis välja ka joonistuste ja luuletuste kogu, mis koosnes suuremalt jaolt armastuslauludest. Michelangelo loomingut imetlesid juba tema kaasaegsed, seda peeti renessansiajastu tipuks. Michelangelo vabastas end traditsioonilistest piirangutest ja avardas kunstis uudseid väljendusvõimalusi.
kuhjumise tulemusel muutub must auk aina väiksemaks, tekitades lõpuks selle hääbumise. See protsess kestab väga kaua aega, aga musta augu hääbumise viimastel hetkedel plahvatab see miljoni tuumapommi jõuga ja selle tulemuseks on tühjus. Hawkingi teooria väidab, et kunagi oli kõik meie Universumis surutud singulaarsusesse ja see viis Suure Pauguni, mis moodustas galaktika, tähed ja kõik muu olemasoleva. Tähelepanuväärne on see, et Hawking, kes on lateraalskleroosi tõttu aheldatud ratastooli, on kõik oma kuulsad teooriad töötanud välja üksnes mõeldes, ilma neid ise kirja panemata. Autor: Marlen Laanep 7 5. Kokkuvõte Mustade aukudest saime me teade et, mustad augud on universumis olevad alad, mille külgetõmbejõu eest ei ole pääsu, sest nende gravitatsioonipotentsiaal on tohutu suur. Kõik, mis satub musta augu mõjupiirkonda, jääbki sinna, kaasa arvatud valguskiired. Mustad augud saavad
abstraktsed mõisted - nad on vägagi reaalsed ja absoluutsed: nad ei teki ega kao, nad on igavesed, muutumatud, kehatud ja neis peitub kõigi asjade ja nähtuste tõeline olemus. Vastandina muutumatusele ja kehatu olemise sfääris olevale tõelisele olemusele, toob Platon reaalse olemise - asjade ja kehalise olemise näivuse. Siinkohal oleks mõttekas tuua näiteks "Koopamüüdi", milles Platon räägib, et inimesed elavad justkui koobastes. Nad on juba varajasest lapsepõlvest aheldatud nii, et näevad ainult koopaseinal peegelduvaid varje, mis kuuluvad väljaspool koobast olevatele asjadele. "Koobas oma varjudega ongi meelelise maailma sümbol. See, mis on väljaspool koobast, sümboliseerib aga tõelist olemist, s.o ideede maailma." Igale muutumises oleva maailma esemele ja nähtusele vastab mingi muutumatu "idee". Platon eristab seda, mis alati (ilma tekkimiseta) olemas on ning seda mis alati tekib,
Tema 5,5 m kõrgune võitluseks valmistuva Taaveti kuju on Donatello ja Verrocchio samanimeliste, leebelt mõjutavate töödega võrreldes hoopis jõulisem, isegi vägivaldne. Samasugune mulje jätavad Medicite kauakabelis paiknevad nagu piinamõtetes vaevlevad päevaaegade kujutised. Kunstnikule endale valmistas kõige enam muret paavsti Julius II hauamonument. See pidi koosnema 40-st rohkem kui elusuurusest kujust; neist said päris valmis vaid kolm, sealhulgas ka võimas "Mooses". Aheldatud orjad samalt hauamärgilt jäid küll pooleli, luid on ikka väga mõjuvad; nad nagu pingutaksid, et kivipangast välja pääseda. Michelangelo loomingutee kestis umbes kuus aastakümmet. Et ta töötas nii kaua, siis kajastuvad tema töödes need muutused, mis kunstis selle aja jooksul toimusid, kajastub ka renessansi asendumine barokiga. Michelangelo on jätnud jälje ka arhitektuuri valda. Tema kavandatud hiigelkuppel katab Rooma Püha Peetruse kiriku nelitist.
Ootamatult oli Vaarandi sisenenud Tartu kirjanike ja boheemlaste ringkonda, kus sündisid tutvused August Sanga, Kaarel Irdi ja teiste tollaste tähtedega. Nüüd oli võimalik ka ülikooli astuda ([WWW] http://www.epl.ee/artikkel/327961 15.01.2009). Vaesed olud (luuletaja sõnul oli näljakunst üliõpilaste seas arenenud kõrgele tasemele) ja abikaasa kaudu sugenenud marksistlikud tutvused aga ka uue võimu pakutud võimalused, mis rahuldasid seni väga kitsasse ringi aheldatud poetessi elunälga tegid filosoofiaüliõpilasest 1940. aasta punase pöörde kõrvaltegelase ja ajakirjaniku, ajalehe Sirp ja Vasar vastutava toimetaja ([WWW] http://paber.ekspress.ee/viewdoc/E5F026587E5B65D7C22572CD004E078F 15.01.2009). Abielu pedantse ja enesekeskse Aadu Hindiga ei toonud paraku õnne. Suhet varjutas ka abielupaari ainsa lapse õnnetu surm pahaendelise kõlaga 1939. aastal. Pärast juunipööret Sirbis
Ja seejuures oleme ekslikult veendumuses, nagu näeksime igavesi ideid. Ideede haaramiseks on meie teadmised liiga puudulikud ja piiratud. Ideid me ei saa tekitada ka mõtlemise abil, sest ideed pole mõisted tänapäevases mõttes. Ideed olelevad rippumatult inimesest ja inimese mõtlemisest. Ideed eksisteerivad oma täiuses iseeneses. Inimese hing, mis Platoni järgi on surematu, on näinud ideid enne sündimist, siis kui ta oli ideede riigis. Sündimise läbi on hing aheldatud kehaga, on sattunud nagu vanglasse ja unustanud kõik selle, kus ta on olnud ja mida ta on näinud varem ideede riigis. Kuid nähes ideede jäljendeid muutuvas maailmas, tuleb hingele meelde see, mida ta teadis varem. Seega on Platoni järgi meie teadmine anamnesis - meeldetuletamine. Kui me siin muutuvas maailmas õpime, siis ei õpi me midagi uut, vaid õppimise protsessi kaudu üksnes meenutame seda, mida teadsime varem. Ideed on omavahel järjestatud: ühed on kõrgemad, teised madalamad
Lineaarkiri A Kreeta silpkiri, vajutati savitahvlisse. Pole desifreeritud. Lineaarkiri B kreetalaste kohandatud kiri Kreeka keelde. On loetav (desifreeritud) Kolonisatsioon kreeklaste asumaadele minemine. Neil oli palju kolooniaid, sest Kreeka ei olnud viljakas maa. Rahvaarv kasvas 400 aastaga 1-10 miljonit. Kolooniad Itaalias: Sürakuusa; Väike-Aasias: Efesos, Mileetos; Prantsusmaal: Massalia (tp Marseille); Hispaanias: Emporion Kreeka tähestik kreeka keele kirjutamiseks alates 9. Saj eKr. Eeskujuks oli foiniikia tähestik. 24 märki. Sümpoosion sõpruskonna ühised pidusöögid. Osa võtsid ainult mehed. Nad külitasid 2kaupa seina ääres lavatsitel, lavatsi ees väike lauake suupistetega, ruumi keskel oli avara suuga veininõu kraater. Orjad valasid neile lahjendatud veini. Lauldi, tantsiti, vaieldi moraali ja filosoofia üle ning sõlmiti poliitilisi kokkuleppeid. Akropol polise keskel asuv kindlus. Agoraa linna tähtsaim plats, ...
kuna hing on sellega sarnane ja ühte sugu, püsib ta muutumatu läheduses nii kaua kui saab."1 Näilisuse tegelikkust tajuvad meeled. Näilisus on laias laastus olemas, kuid päriselt ei ole, see hõljub olemise ja mitteolemise vahepeal. Tuleb silmas pidada, et näilisus ei taga tõelist teadmist. Platon selgitab näilisuse ja tõelise maailma eristust koopa-näitega (üks kuulsamaid filosoofia ajaloos). Ette tuleb kujutada gruppi inimesi, kes on aheldatud koopa seina külge, näoga seina poole. Nad ei näe, mis toimub nende selja taga vaid suudavad näha ainult varje seinal, mis langevad seljataga olevatelt esemetelt. Kuna vangid on aheldatult olnud terve oma elu, peavad nad varje tõelisteks. Varjude üle arutatakse ja luuakse algelisi teaduseid. "Neil oli seal kombeks tänada ning austada seda, kes nägi kõige täpsemalt mööduvaid varje, mäletas kõige
Operatsiooni selgitamiseks pseudokood. Realisatsiooni tase – näitab, kuidas vastav struktuur tegelikult arvutis realiseeritakse ja kuidas toimuvad operatsioonid. Realiseerida saab tavaliselt mitmel erineval moel ning otstarbeka variandi valimine sõltub keelest ja olukorrast. 4. Ühe ja kahe viidaga lineaarnimistud. Peamised tegevused: elemendi lisamine, elemendi kustutamine, nimistu läbimine. Ühe viidaga loend koosneb peast & selle külge aheldatud & omavahel soetud elementidest. Viimase elemendi viidaväljas tühi viit NIL. Tühja loendi puhul on pea väärtus NIL. Loendi läbimine – alusta algusest, lõpeta lõpus. Kahe viidaga loend koosneb peast, selle külge aheldatud & omavahel seotud elementidest & sabast, elemendid on seotud kahe viidaga. Igas sõlmes on 2 aadressivälja (järgmise sõlme aadress Next [Node] ja eelmise sõlme aadress Prior [Node]).
1 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Teater läbi oma ajaloo Referaat Oliver Nahksep 11 AÕ Pärnu 2009 2 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................3 Antiikaja teater.....................................................................................................4 Vana- Rooma ja Kreeka teatri erinevused ja sarnasused......................................5 Tähtsamad tegelased Rooma ja Kreeka teatris.....................................................6 Teater keskajal......................................................................................................7 Teater tänapäeval..................................................................................................8 Eesti teateri ajalugu...............................................................
ihka võimu, ehk siis valitsemine ei ole nende jaoks meelistegevus, mistõttu ei oleks rivaalitsemist, nad võtaksid valitsemist kui kohustust, mis on vaja polise hüvanguks ära teha. Oma arvamusest nii palju, et Platon pidas filosoofe ilmselgelt kõige vooruslikemaks ja paremaks inimgrupiks. Kogu tema filosoofiat arvestades tundub loogiline, et inimene, filosoof, kes pühendab oma elu tõe püüdmisele, on parim valik Polise juhtimiseks. Kõik teised olid Platoni jaoks aheldatud koopas ja teadmatud tõelisuse olemasolust. 3. Idee on Platoni järgi mingisugune täiuslikkuse vorm. Kõigel siin meie maailmas on olemas kusagil ülevas ideedemaailmas oma vaste. Puul on olemas ideedemaailmas idee puust. Isegi abstraktsetel mõistetel on ideed. Ideedel üleüldse põhinebki meie reaalne maailm. Meie maailm on muutuv, kaduv vastupidiselt ideedega, mis on igavikulised, muutumatud, sõltumatud.
Seega võib voolu magnetväja jõujoontele omistada kindla suuna, mis sõltub voolu suunast juhis. Magnetite ja vooluga poolide erinimelised poolused tõmbuvad ja samanimelised tõukuvad. Magnetväli aines Elektromagnetilise induktsiooni seadus, induktsiooni elektromotoorjõud Kinnises, ilma vooluallikata kontuuris tekkivat voolu nimetatakse induktsioonivooluks. Selle põhjustaja on magnetvoo muutumine ajas. Faraday: igas kinnises kontuuris indutseeritakse elektrivool, kui muutub kontuuri poolt aheldatud magnetvoog ajas. Lenzi: induktsioonivoolul on alati selline suund, et tema magnetväli takistab induktsioonivoolu esilekutsuvat magnetvoo muutust. El.magnet. induktsiooniseadus: kontuuris indutseeritud elektromotoorjõud on võrdeline kontuuri läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. E=d/dt Induktsioonvoolu , nagu igasugust elektrivoolu , tekitab mingi elektromotoorjõud. Vastavad kõrvaljõud on magnetjõud.Need tekitavad induktsiooni elektromotoorjõu i . Magnetvälja energia
keha igasse kohta. Alles pärast seda puhastustööd algab vaimsete tõdede tegelik nägemine ja mõistmine. Ta teadvus on nüüd keskendatud, puhastatud, plekitu, valmis tegutsema ja ta keskendab tähelepanu teadmisele ja nägemusele. Ta saab aru, et ta kehal on kuju, et see on kokku pandud 4 elemendist, isa ja ema loodud, moodustis piimast ja supist, seda masseeritakse, see valutab, see hävineb ja et sellesse kehasse on ta teadvus aheldatud. Siis ta moodustab mõtte jõuga mõttekuju-keha, millel on täpselt füüsilise keha kuju. Ta keskendab oma tähelepanu psüühilistele võimetele ja jõuab nendeni. Ta liigub läbi seinte, läheb maa sügavusse ja käib vee peal. Ta kuuleb nii jumalate kui inimeste hääli nii lähedalt kui kaugelt. Ta näeb teiste olendite teadvuse seisundeid. Ta näeb oma eelmisi maapealseid elusid ja mõistab seal saadud kogemusi. Siis keskendab ta oma tähelepanu kannatuse
Rakvere Eragümnaasium Antiikteater Referaat Eduard Mihhejev 11.klass 2012 1 Sisukord: Sissejuhatus 3 Antiikteater 4 Kreeka teater 6 Tegelaskujud 8 Kirjanikud 11 Kokkuvõte 15 Kasutatud kirjandus 16 2 Sissejuhatus Teatri algmed ulatuvad kaugesse minevikku,varajaste ühiskondade religiosseisse rituaalidesse. Kõikide rahvaste ajaloos leidub jälgi jumala sündi,surma ja ülestõusmist kujutavatest lauludest ning tantsudest,mida esitasid preestrid ja teised kultuseteenrid. Praegugivõib taolisi tseremooniaid näha primitiivrahvaste juures. Teatri jaoks meie tänapäevases mõistes on aga vajalikud kolm komponenti: näitlejad, kes on juba koorist eraldunud; konfliktialge, mida annab edasi dialoog; ja vaatajad ,kes on t...
VANA-KREEKA Vana-Kreeka jaguneb perioodiliselt viieks: Kreeta-Mükeene periood, tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood. Kreeta-Mükeene Kujunes umbes 2000 1000 e.Kr. Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast pärineb ,,Trooja sõja" temaatika. Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 500 e.Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomuliku...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Kätriin Vossi Michelangelo Referaat Juhendaja: Õpetaja Rainer Vilumaa Tallinn 2011 Sisukord: Michelangelo........................................................................................................................... 3 Elulugu:............................................................................................................................... 3 Looming:.............................................................................................................................. 3 Teosed:............................................................................................................................... 3 Kasutatud kirjandus................................................................................................................. 7 ...
Kuigi ideed on tabatavad mõtlemise abil ei saa me mõtlemise abil tekitada, sest ideed pole mõisted tänapäevases mõttes, nad on olemas inimese mõtetest sõltumata. Ideed eksisteerivad oma täiuses iseeneses ja on aluseks nähtavatele asjadele, mis on sarnased ideedele, jäljendavad või kopeerivad neid nii palju kui võimalik. Inimese hing, mis Platoni järgi on surematu, on näinud ideid enne sündimist, siis kui ta oli ideede riigis. Sündimise läbi on hing aheldatud kehaga, on sattunud nagu vanglasse ja unustanud selle, kus ta kunagi on olnud ja mida ta on näinud varem ideede riigis. Kuid nähes ideede jäljendeid muutuvas maailmas, tuleb hingele meelde see, mida ta teadis varem. Seega on Platoni järgi teadmiste hankimine anamnesis — meeldetuletamine. Sellega vastandub Platoni epistemoloogia otseselt empiristlikule lähenemisele. Kui me siin muutuvas maailmas õpime, siis
Iris - üks taevajumalannadest, oli Herasse kiindunud Helone nümf, kes ei tahtnud Hera pulma minna, ning kelle Hera kilpkonnaks muutis Printsess Io zeusiga üle aisa lööja, Zeus muutis ta valgeks lehmaks, Hera köitis ta mäe otsa puu külge ja valvama pani Argose, kes oli sajasilmne hiiglane, zeus puudutas Iot ja ta sai poja, Epaphose, kellest sai egiptuse valitseja Titaan Prometheus - ettekuulutaja, kes oli zeusi poole kalju külge neetidega aheldatud Gorgosed elasid meres, jubedate lõustadega, madudest juustega Ixion laptiitide maa kuri kuningas, ta oli halb ja aeti laptiidimaalt välja. Ta tahtis Herat kaasaks, zeus tegi pilvest Nephele Hera sarnase naise, ixion sai temaga lapse, laps oli poolinimene, poolhobune, hüüti kentauriks, ixion köiti madude abil ratta külge ja see süüdati Hebe - zeusi ja hera tütar, kes hiljem heraklese naiseks sai
Tema Ida- ainelisi poeemi ,, Islami ülestõus" kangelased ei põe nii ränka maailmavalu kui Byroni tegelased. Nad on julged , protesti täis romantikud, kel puuduvad taandumismeeleolud. Eesõnas kirjutab Shelley:" Nagu mulle näib, hakkab inimkond oma tardumusest ärkama." Shelley küpseimaks teoseks peetakse värssdraamat ,, Vabastatud Prometheus.", mis põhineb tuntud vanakreeka müüdil. Inimestele tule andmisega Zeusi vihastanud Prometheus on karistuseks aheldatud Kaukasuse kalju külge. Poeemis kirjeldatakse jumalate katseid teda vabastada. Kuid Shelley Promotheus lükkab tagasi kõik leppimisvõimalused, võitleb ja peab kannatustele vastu lõpuni, kuni türann troonilt tõugatakse:" Tõuseb üles rahvahulk/tema piin ei ole jääv/ Puhkeb mäss kui õiepung,/ nagu särav, ere päev ,/seda nõuab õiglustung. ,, Prometheuse vabanemine tähistab õilsuse ja mõistuse võitu pimeduse üle. Kui Shelley
" Inimesi tuleb alati kohelda kui eesmärke mitte vahendeid. Mistahes moraalireegel ei saa olla inimesest olulisem. Lisaks inimese väärtustamisele peab oluliseks ka motiivi. Platon: Tänu temale teame ka Sokratesest (P õpetaja). Maailm jaguneb kaheks: 1. muutuv vool (elame selles) 2. muutumatu reaalsus Ütleb, et meeleelundid on petlikud, seega nähtav maailm on pettus ja ainuke reaalne maailm on ideede maailm (nähtamatu, muutumatu, tajumatu)- asjade tõeline algkuju. Koopamüüt- koopasse aheldatud ja seljaga koopasuu poole, näeme ainult varje. ,,Politeias"- headuseidee Hing kaevub ideede taha, lõpuks kohtub headuse- ideega. Päike on valguse ja kõige oleva allikas, samamoodi nagu headuse-idee ideedemaailmas. H-I on müstika, ei ole teaduslikult seletatav. Tavakodanik peab jälgima H-I'd, et olla kõlblik. Armastab filosoofe ja tahab, et filosoofid valitseksid riiki. Aristoteles: Omakorda Platoni õpilane. Vooruste-eetika Voorus vs pahe Voorus on loomutäius.
Ja seejuures oleme ekslikult veendumuses, nagu näeksime igavesi ideid. Ideede haaramiseks on meie teadmised liiga puudulikud ja piiratud. Ideid me ei saa tekitada mõtlemise abil, sest ideed pole mõisted. Ideed olelevad rippumatult inimesest ja inimese mõtlemises kinni. Ideed eksisteerivad oma täiuses iseeneses. Inimese hing, mis Platoni järgi on surematu, on näinud ideid enne sündimist, siis kui ta oli ideede riigis. Sündimise läbi on hing aheldatud kehaga, keha on sattunud nagu vanglasse ja unustanud kõik selle, kus ta on olnud ja mida ta on näinud varem ideede riigis. Kuid nähes ideede jäljendeid muutuvas maailmas, tuleb hingele meelde see, mida ta teadis varem. Seega on Platoni järgi meie teadmine meeldetuletamine. Kui me siin muutuvas maailmas õpime, siis ei õpi me midagi uut, vaid õppimise protsessi kaudu üksnes meenutame seda, mida teadsime varem. Ideid on lõpmatu palju
1 Sisemajanduse koguprodukt (sesoonselt korrigeeritud) [1] 1415 1470 1792 1892 1975 2109 2299 1.1. Jooksevhindades (mln eur) 16508 9 9 16660 6 4 6 20342 2 0 1.2. Aheldatud väärtuse muutus -5 -14,2 1,7 7,6 4,3 2 2,8 1,8 2,2 4,8 6.3. Ekspordihinnaindeks (%) 4,2 -3,7 6 9,8 1,8 -1,1 -2,6 -3,9 -0,5 5,5 6.4. Impordihinnaindeks (%) 5,8 -5,4 9,1 11,2 4 -1,6 -2,2 -3,8 -2,3 4,5 10 Turism ja majutus 10.1
Tallinna Humanitaargümnaasium 9a klass Referaat Jazz Tsõpov Vladislav Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus ........................................................................................1 Jazzvokalism.......................................................................................1 Jazzsaksofonism....................................................................................1 Jazzpianism algusaastatel.........................................................................2 Orjade töölaulud....................................................................................2 Misjonimuusika....................................................................................2 Traditsionaalne jazz ...............................................................................3 Ragtime................
Arvas, et me oleme kõik pärit kõrgemast maailmast. Tõelise teadmiseni jõudmiseks peaksime aga meenutama seda endist elu, elu kõrgemal. Platon usub, et tõeline teadmine on mõistuses ja hinges. Tema arust meeled petavad. Teadmine on mõistuse tulemus. 8) Mida tähendab Platoni juures anamnesis? Inimese hing, mis Platoni järgi on surematu, on näinud ideid enne sündimist, siis kui ta oli ideede riigis. Sündimise läbi on hing aheldatud kehaga, on sattunud nagu vanglasse ja unustanud kõik selle, kus ta on olnud ja mida ta on näinud varem ideede riigis. Kuid nähes ideede jäljendeid muutuvas maailmas, tuleb hingele meelde see, mida ta teadis varem. Seega on Platoni järgi meie teadmine anamnesis -- meeldetuletamine. Kui me siin muutuvas maailmas õpime, siis ei õpi me midagi uut, vaid õppimise protsessi kaudu üksnes meenutame seda, mida teadsime varem.
Otsuse langetamisele järgneb lepingu koostamine ja sõlmimine. Võimalikud ohud: probleemid selguvad reeglina koostöö käigus. Koostöö mitme osapoole vahel pole sugugi lihte ning oskust sellist koostööd teha tuleb õppida. Seega peab igasuguse koostöö alguses selgelt fikseerima koostöö reeglid, pidades silmas, et kõik koostöö osapooled kasu saaksid. Säilima peab vabadus võrgustikku paindlikult ja üheskoos edasi arendada. Koostööpartnerid ei tohi olla aheldatud mingisse kindlapiirilisse koostööformaati, kus varem või hiljem hinnad tõusma hakkavad. Vajadusel saavad liikmed kaasata uusi pakkumisi väljastpoolt. Erineva logistilise arengustaadiumiga ettevõtted peavad omavahel sobima. 12. Ettevõtte kasu logistiliste teenuste sisseostust ja sellega kaasnevad võimalikud riskid Ohud: sõltuvus välisest partnerist-ise ressursse ja oskusteavet mitte omades võib partneri
vahel, eriti veel siis, kui ka välimuselt (riietuselt) on kõik elanikud ühesugused. Utooplased tunduvad ka mõttemaailma poolest mõistliku rahvana - iga üks võib uskuda seda mida tahab ning vabaaega kasutatakse enda harimiseks. Nende elu ja mõtteid ei külasta kunagi rahamured, ahnus ning mure eraomandi pärast. Tänu sellele saavad nad keskenduda oma ja teiste elu paremaks muutmisele. Mõnes mõttes on utooplased küll vabamad, teisest küljest on nad aheldatud süsteemi külge. Utooplaste praktiliselt iga samm on ette määratud, elu on väga rutiinne. Nad ärkavad hommikul kõik samal ajal üles, lähevad tööle, söövad lõunat, töötavad uuesti, söövad õhtust, natuke meelelahutust, vahepeal jääb aega natuke enda jaoks ning peavad uusti ennast magama sättima. Inimesed tunduvad kõik väga robotlikud, neil ei ole mingeid omi soove, unistusi, tahtmisi. Kõik nende tegevused peavad olema kooskõlastatud, et süsteem saaks toimida. Iga
aatomitest, mis kannavad energialaengut. Muidugi ei saa neid mõisteid võrdsustada, sest erinevalt "ideedest" saab energiat mõõta). Vastandina muutumatusele ja kehatu olemise sfääris olevale tõelisele olemusele, toob Platon reaalse olemise - asjade ja kehalise olemise näivuse. Siinkohal oleks mõttekas tuua näiteks "Koopamüüdi", milles Platon räägib, et inimesed elavad justkui koobastes. Nad on juba varajasest lapsepõlvest aheldatud et näevad ainult koopaseinal peegelduvaid varje, mis kuuluvad väljaspool koobast olevatele asjadele. "Koobas oma varjudega ongi meelelise maailma sümbol. See, mis on väljaspool koobast, sümboliseerib aga tõelist olemist, s.o ideede maailma" Igale muutumises oleva maailma esemele ja nähtusele vastab mingi muutumatu "idee". Ideed on omavahel järjestatud: ühed on kõrgemad, teised madalamad. Ideede omavahelist suhet
JEAN RACINE(1639-1699) *ta oli dramaatik *lõi oma parimad näidendid just siis, kui absolutistlik kuningavüim Prantsusmaal oli hiilguse juures. *Ferte-Miloni väikelinnas sündinud Jean Racine jäi varakult orvuks ja anti kasvatada jansenistlikusse Port-Royali kloostrisse. *Tänu jansenistlikule koolitusele sai ta head teadmised antiikse Kreeka kultuurist tema hilisem teatergi lähtub enamasti kreeka traagikute süzeedest. *Teda võis veel mõjutada lisaks sellele usuvoolule omane tees jumalikust predestinatsioonist e ettemääratusest *saavutas edu näidendiga ,,Aleksander Suur"(1665) *1667a lavastatud ,,Andromache" kujunes tõeliseks trumfiks *kuulsaimad tragöödiad: ,,Britannicus"(1669) ,,Iphigeneia Aulises"(1674) ja ,,Phaidra"(1677) *1673 valiti ta Prantsuse Akadeemiasse *elu lõpul taastas ta sidemed jansenistidega, elas usklikku elu ja kirj peamiselt piibliainelisi näidendeid kitsamale publikule *vormiliselt olid ta näidendid kooskõlas klassit...
kindral Gaourgaud'l oli Napoleoni suhtes homoseksuaalseid huve. Sellisel juhul on niisugused huvid olnud kõigil ametlikke pabereid koostanud inimestel, kõigi prantsuse monarhide või prantsuskeelset kirjavahetust pidades ka välismaiste kroonitud peade vastu. No on ikka inglane! Kuna tema abielu Jõsephine`iga oli lastetu, abiellus 1810 Austria keisri tütre Marie Louise`iga, kes sünnitas talle poja. Lõpetaks tõdemusega: Püha Helena kalju külge aheldatud Napoleonist sai püha ohver, kes prantsuse kultuurimütoloogias rohkem kui keegi teine kehastab rahvust ja la gloire'i. Üks on kindel Napoleon on vastupandamatu. Täpsemalt öeldes: vaid vähesed suudavad tema vastu ükskõikseks jääda. Napoleon äratab imetlust, koguni jumaldamist, aga ka põlastust ja vaenu. Napoleoni koht ajaloos on olnud läbi aegade diskussioonide objekt. Nii mõnelgi puhul mõtlematuid hinnanguid jagades usutakse pimesi, ilma piisava kriitikata varem
meeleheitele aetute und") elust. Päris palju on mälestuslikkugi. Ega need tekstid just helged pole, pigem painavad, võitlus vaheldub resignatsiooniga. Elu on "vastupidavuse pidevus": "Maa peal peab sadama lund su isa ja ema peale, / su õdede su vendade peale, / su kodu su keha peale, su verejälgede peale, sinu hingearmidele, / ja ise pead tulema koju kulla ja karraga kaetud, / laetud lahtise käega." Aja külge aheldatud elu on ränk, sellele ei tohi oma inimlikku nõrkust näidata: "Tean, kui olen hooletu, inimeselik, iga ilm / võib võtta mu nägemise." "On sõnatus kasvama läinud ja sõnad on leppinud," hüüavad raamatu viimsed read resignatsiooni. Suur väike ja väike suur kavakindel eepos, milles tänaste illusioonide paljastamine, internetimängud ja marketite unistused integreeritud inimese igavikule allajäämise lukku. Tegelikult ootaks Elo Viidingu paletti ka natuke helgemaid toone, mis luulevoogu
Ringvool Mistahes voolu magnetväli on arvutatav selle vooluelementide poolt põhjustatud magnetvälja tugevuse vektoriaalse summana, kusjuures vooluelemendi väljatugevus arvutatakse abil, kus Bmagnetiline induktsioon(T), Ivoolutugevus (A), ljuhtme pikkus(m), nurk magnetvälja suuna ja juhtme vahel. Sirgvoolu puhul on magnetiline induktsioon arvutatav valemiga: . Ringvoolu puhul: 34)Koguvooluseadus Mis tahes kinnises kontuuris mõjuv magnetomotoorjõud on võrdeline selle kontuuri poolt aheldatud amperkeerdude arvuga. 35)Ampere seadus.Lorentzi jõud Magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega. F=k 1 I B l sin Lorentzi jõud: magnetväljas liikuvale laengule mõjuv jõud on võrdne laengu, laengukiiruse, magnetinduktsiooni ja laengu liikumise kiiruse ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega. F=k 1 e v B sin 36)Magnetväli aines
Hawking’it ja seda hiigelsuurt Universumi, kus me elame. 3 KES ON STEPHEN HAWKING? Stephen Hawking on maailmakuulus füüsik, kuid avalikkus teab vähe sellest, mida ta on korda saatnud. Teda ümbritseb pigem traagiline oreool – suurepärane teadlane, särava bestselleri „Aja lühilugu” autor, samas aheldatud ratastooli ning ilma jäänud võimest rääkida ja kirjutada. Ta on ka ise öelnud, et põhjus miks teda nii hästi tuntakse on see, et inimesi lummab, millise kontrasti moodustavad tema väga piiratud kehaline jõud ja selle universumi määratu olemus, millega ta tegeleb.(McEvoy, Zarate, 2002) Stephen William Hawking sündis 8. jaanuaril 1942. aastal Suurbritannias Oxfordis. Ta on Briti teoreetiline füüsik ja matemaatik ja teda peetakse üheks kõige hiilgavamaks füüsikateoreetikuks
Sisemajanduse koguprodukt (sesoonselt korrigeeritud) 1 [1] 1650 1415 1470 1666 1792 1892 1975 2034 2109 229 1.1. Jooksevhindades (mln eur) 8 9 9 0 6 4 6 2 2 90 1.2. Aheldatud väärtuse muutus -5 -14,2 1,7 7,6 4,3 2 2,8 1,8 2,2 4,8 2 Tööstus Tööstustoodangu mahuindeks (muutus eelmise aastaga 2.1. võrreldes; %) [2] -4,6 -23,9 22,6 19,8 1,5 4,1 4,4 0,1 1,8 8 Ettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse 308, 323, 128, 146, 159, 153, 162, 304, 147, 183,
eest raske põuaga. Ennustaja oli Busirisel käskinud igal aastal tappa ühe maale sattuva võõra (see pidavat aitama põua vastu). Antud juhul sobis selleks võõraks Herakles perfektselt. Kui Herakles kuningakojas `aupaklikult' ohvrialtari juurde juhatati, siis mõistis ka tema, mis on teoksil ning reavunult lõi ta maha nii kuninga, tema pojad, preestrid kui ka kõik pealtnägijad. Olles jõudnud Kaukasusse, kohtas Herakles mäe külge aheldatud Prometheust. Zeus oli inimsõbralikku titaani karistanud, kuna see oli surelikele valguse kinkinud. Zeusi pojana oli Herakles ainuke, kelle jõud Prometheuse köidikutest üle käis. Tänutäheks vabastamise eest lubas Prometheus, et tema vend Atlas toob talle hesperiidide kuldsed õunad. Atlas elas kaugel põhjas hüperborealaste maal. Tema igaveseks ülesandeks oli taevavõlvi turjal kandmine. Kui Herakles Atlase juurde ilmus, kuulas viimane ta loo sõbralikult ära
Ja seejuures oleme ekslikult veendumuses, nagu näeksime igavesi ideid. Ideede haaramiseks on meie teadmised liiga puudulikud ja piiratud. Ideid me ei saa tekitada ka mõtlemise abil, sest ideed pole mõisted. Ideed olelevad rippumatult inimesest ja inimese mõtlemisest. Ideed eksisteerivad oma täiuses iseeneses. Inimese hing, mis Platoni järgi on surematu, on näinud ideid enne sündimist, siis kui ta oli ideede riigis. Sündimise läbi on hing aheldatud kehaga, on sattunud nagu vanglasse ja unustanud kõik selle, kus ta on olnud ja mida ta on näinud varem ideede riigis. Kuid nähes ideede jäljendeid muutuvas maailmas, tuleb hingele meelde see, mida ta teadis varem. Seega on Platoni järgi meie teadmine a n a m n e s i s -- meeldetuletamine. Kui me siin muutuvas maailmas õppime, siis ei õpi me midagi uut, vaid õppemise protsessi kaudu üksnes meenutame seda, mida teadsime varem. Ideid on lõpmatu palju
Trafol on vähemalt kaks mähist, mis asetsevad ühisel terassüdamikul. Mähist, mis on ühendatud energiaallikaga, nim primaarmähiseks. Teist mähist ,mis annab energiat tarbijale, nim sekundaarmähiseks. Südamiku eesmärgiks on suurendada magnetilist sidet primaar ja sekundaarmähise vahel. Kui primaarmähisele rakendada vahelduvpinge, siis tekib terassüdamikus vahelduv magnetvoog, mis indutseerib primaarmähises vastuelektromotoorjõu. Sama magnetvoog on aga aheldatud ka sekundaarmähisega ja indutseerib selles elektromotoorjõu 6 54. Elektrimootori tööpõhimõte. Elektrimootorid on elektromehaanilised seadmed, mille ülesandeks on teha tööd. Elektrimootorid on muundurid, mis muundavad elektrilise energia mehaaniliseks energiaks. Elektrimootor on "must kast",
muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed. Samuti on meeleline maailm ideede maailmast sõltuv ning kehalised esemed ideede ebatäiuslikud koopiad, jäljendid ja varjud, ideed ise seevastu algkujud. Kõige selgemalt selgitab Platon oma ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda koopamüüdi abil. See kujutab endast võrdpilti, milla põhjal inimesed elavad justkui koopas, kus nad näevad seintel esemete varjusid ning peavad neid tõelisteks. Tegelikult asuvad need ideed hoopis mujal. Inimesed on aheldatud näoga koopaseina poole, selg koopa avause poole, millest lahutab neid müür. Müüri taga on kunstliku valguse allikas, mis heidab seinale varje asjadest, mida kantakse mööda nende selja taga asuvast müürist nii, et üle müüri ulatuvad ainult kantavad asjad, kandjaid ei näe. Seega näevad inimesed vaid nende esemete varje. Nii võibki väita, et me tajume siin muutuvas maailmas ainult tegelike asjade pettekujutisi ning elame ekslikult veendumuses, nagu näeksime tõelisi asju.
kanda: ka sel juhul, kui me teaksime, et me ta järgmisel päeval kaotame, kui ka sel juhul, kui me teaksime, et ta on igavene. Nagu ütles Sokrates: “Kuid juba ongi aeg siit minna, minul – et surra, teil - et elada, kumb neist aga parem on, see pole ilmne mitte kellelegi peale jumala” (Siig, 2005). 1.3 Platon (427 – 347 eKr) Platon annab hingele pidevalt püsiva elu,, mida nimetab surematuseks. Põhjus, miks hing on sattunud kehasse, on seotud süüga, ning seetõttu on hing aheldatud siia maailma karistust kandma. Pärast surma kehast vabanedes sõltub hinge saatus sellest, kuivõrd ta 4 oma maapealses olemises on suutnud vabaneda meelelistest himudest ning andnud ideede tunnetamisele ja vooruse teostamisele. Platon on seisukohal, et inimesel pole õigust endalt elu võtta, ta peab ootama, et Jumal teda kutsuks (Salumaa, 1991, lk 69- 70). 1.4 Xenokrates (396 – 314 eKr) Xenokrates omistas hinge surematuse ka loomahingele
surnute teejuht kübar allmaailmas, jumalate käskjalg. 53. 54. Helone- nümf, kes ei tahtnud minna hera ja zeusi pulma ja mängis ,et ta ei saa kõndida. hera muutis ta kilpkonnaks 55. Prometheus- titaan ,ettekuulutaja oli zeusi käsul aheldatud kalju külge . 56. Karjub nagu ratta peal- ixioni karistamine,ta tahtis herat ja zeus sidus ta madudega ratta külge ja pani selle põlema ning seal ta karjub ,et külalislahkus on püha 57. Ambroosia ja nektar- jumalate toit. amroosia oli surematuse roog 58. Pygmalion ja Galatea- kujur ,kes ei leidnud naist. lõi galateia ,kelle aphrodite naiseks tegi. 59. Narcissos, Echo ja nartsiss - eneseimetleja ,kes teadis ,et ero ei sa teda armastama
Antiikkirjandus. Üldised kordamisküsimused kontrolltööks. 1.Müüt. Müüdi mõiste ja müütide näiteid. -Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulikud olendid jumalad, loom-inimesed, heerosed. 2.Teatri teke Antiik-Kreekas. Kellega seondus, milliseid näidendeid mängiti, kui pika aja jooksul need kestsid? -Teater tekkis Antiik-Kreekas umbes 2500 aastat tagasi seoses pidustustega Dionysose auks. -Antiikteatris lavastati tragöödiaid juba alates 535. a. e.m.a. Alates 480. a. e.m.a lisandusid komöödiad. -Draama kujunemine on seotud viinamarja, veini- ja viljakusjumala Dionysose kultusega. Tema auks peeti kevadeti 5-päevaseid karnevali-tüüpi pidustusi, millest kolmel esimesel ja viimasel päeval toimus teatrietendusi. -Antiik...
Ajalugu ja arheoloogia Kreeka religioon ja mütoloogia Perseus lenda Okeanuse juurde, leidis Medusa ja tema mõlemad õed magamas ning lähenes ettevaatlikult koletisele, kellele otsavaadates muutus igaüks kiviks. Vaadates Medusa peegelpilti oma kilbi ümaruselt, lõikas ta koletise pea maha sirbikujulise möögaga, mille Hermes oli talle kinkinud, peitis pea oma pauna ning lahkus võlumütsi kaitsel. Tagasilennates nägi Perseus Etioopia kuningatütart Andromedat, kes oli merekoletise ohvrina aheldatud ühe kalju külge, ta armus kaunitarisse ning lubas Andromeda vanematele, et tapab koletise ja päästab neiu, kui saab ta endale naiseks. Perseus võitis ka seekord ning kui tema pulmas Andromedaga vaidlustas neiu endine kihlatu Phineus kauni pruudi kuuluvuse Perseusele, lahendas kangelane probleemi Medusa pea abil: Phineus ja tema kaaskond muutusid kiviks ja nagu veidi hiljem ka õel Polytektes, kelle pealetükkivuse eest oli Danae põgenenud templisse. Kui Perseus oli oma
nominaalne SKP SKP deflaator = reaalne SKP x100 Nominaalne sisemajanduse koguprodukt SKP on inflatsiooniga korrigeerimata ehk jooksevhindades koguprodukt. Reaalne sisemajanduse koguprodukt SKP on inflatsiooniga korrigeeritud ehk püsivhindades SKP. Püsivhind on kauba või teenuse väärtus võrdlusperioodi keskmistes hindades Püsivhind on kaupade ja teenuste hinnaindeksiga deflateeritud jooksevhind Referentsaasta on tinglik aasta, mida kasutatakse aheldatud näitajate esitamiseks. Indeksite seerias on selle aasta väärtus 100. Sisemajanduse koguprodukti leitakse kolmel viisil: 1) Tootmismeetod e. lisandväärtuse meetod 2) Tarbimismeetod e. kulutuste meetod 3) Sissetulekumeetod e. saadud tulu meetod 1. Tootmismeetodil leitakse sisemajanduse koguprodukt otseselt riigi majandusterritooriumil tegutsevate tootjate lisandväärtuste summana, millest on lahutatud kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused.
piltlikustab oma õpetuse mitmeid olulisi külgi. [Vt. “Akadeemia” 1997 Nr. 9, lk. 1819-1828]. Siin kirjeldatakse üksteisele järgnevaid olukordi, mille üksikasjad modelleerivad piltlikult ettekujutatavas vormis Platoni õpetuse erinevaid aspekte. I situatsioon. Sokrates, kes, nagu tavaliselt Platoni teostes, on ka siin autori vaadete esitaja, palub oma kaasvestlejatel endale ettekujutada koobast, kus istuvad selliselt aheldatud inimesed, et nad on sunnitud vaatama koopa tagaseina poole ilma võimaluseta pead keerata ja pilku selja taha heita. Aheldatute selja taga asub lõke, mis valgustab koobast. Lõkke ja aheldatute vahel on aga sirm, mille kohal liigutatakse erinevaid asju, nii et tagant langev valgus jätab liigutatavatest asjadest koopa seinale varjud. Sokrates küsib nüüd kaasvestlejatelt, kas ei pea need koopas- viibijad paratamatult pidama varje tegelikkuseks, kui nad on kogu oma elu olnud sel viisil
traditsioonis vastandus ontoloogia tunnetusteooriale, loogikale ja antropoloogiale. Klassikalises filosoofias on ontoloogia metafüüsika osa, mis tegeleb Jumalaga, hingega ja universumi ehk maailmaga. Näiteks Freudi ontoloogia põhiüksusteks võib pidada tunge ja teadvust, Platoni ontoloogia omadeks jällegi ideid. • (Platoni) koopamüüt Suur koobast, kus on inimesed, kes on seal olnud terve oma elu, nad on aheldatud näoga vastu koopa seina ja nad ei saa pead pöörata. Nende seljataga on tuli, ning nende ja tule vahel on tee, mille ääres on müür. Mööda teed lähevad teekäijad, kes kannavad erinevaid esemeid, eed heidavad varje koopa seinale, kus ees istuvad inimesed. Üks neist aga põgeneb „tulle“ ükspäev ning avastab „päris“ maailma. Ta tuleb tagasi ja vabastab teised vangid ahelatest ja hakkab neid valguse poole juhatama. Niimoodi viiakse need inimesed sealt koopast välja
Gower-Belli telefon, 1880 Üks esimesi telefone, ca 1877 Alexander Bell uskus oma leiutise suurde tulevikku, nii kirjutas ta 1878.aastal:"Kuigi ka praegusel ajal on telefonil lai kasutusväli, usun ma siiski, et tulevikus suureneb see veelgi." Tänaseks on selge, et see oli küll väga tagasihoidlikult öeldud. Telefon aastast 1899 120 aastaga on kobakast puukastist läbi suurte muutuste saanud elegantne toode. Juba aastaid ei tähenda telefon ainult juhtmega ühte kohta aheldatud riistapuud, mille vänta keerutades kusagil keskjaamas keegi neiu tõstab toru ning topib siis ühenduspistikuid nõutud kontakti. Aastatega pandi tööle automaatkeskjaamad, tuli otsevalimisega kaugekõnede võtmise võimalus ja palju teisi mugavusi. Telefone tootvad firmad tõid turule juhtmeta raadiotelefoni ja lisaks tavalisele kõnele hakati telefoniliine pidi saatma ka suurtes kogustes muud informatsiooni.
Ja seejuures oleme ekslikult veendumuses, nagu näeksime igavesi ideid. Ideede haaramiseks on meie teadmised liiga puudulikud ja piiratud. Ideid me ei saa tekitada ka mõtlemise abil, sest ideed pole mõisted tänapäevases mõttes. Ideed olelevad rippumatult inimesest ja inimese mõtlemisest. Ideed eksisteerivad oma täiuses iseeneses. Inimese hing, mis Platoni järgi on surematu, on näinud ideid enne sündimist, siis kui ta oli ideede riigis. Sündimise läbi on hing aheldatud kehaga, on sattunud nagu vanglasse ja unustanud kõik selle, kus ta on olnud ja mida ta on näinud varem ideede riigis. Kuid nähes ideede jäljendeid muutuvas maailmas, tuleb hingele meelde see, mida ta teadis varem. Seega on Platoni järgi meie teadmine anamnesis - meeldetuletamine. Kui me siin muutuvas maailmas õpime, siis ei õpi me midagi uut, vaid õppimise protsessi kaudu üksnes meenutame seda, mida teadsime varem. Ideid on väga palju, kuid neid on siiski lõplik hulk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
