· soojendasin umbes 5 minutit keeval veevannil Tulemused ja järeldused: Fruktoosi lahus muutus reaktsiooni käigus punakaks, glükoosi lahuses ei toimunud muutusi. Katse tulemusena võib järeldada, et fruktoosilahus on ketoos, sest reaktsioon toimus selles kiiremini, glükoosilahus on seega aldoos. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklisele on iseloomulik moodustada joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse ja see on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodimolekulide ümber. Tekkinud kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaotab värvuse (pöörduv reaktsioon). Joodiga värvuvad ka kartulitest ja teraviljadest eraldatud tärkliseterakesed ning värvununa on neid mikroskoobis paremini vaadeldavad, mistõttu on võimalik kindlaks teha ka millise taime tärklisega on tegu. Töö käik: · valasin katseklaasi 4-5 ml tärklise lahust · lisasin tilga joodilahust · loksutasin ning kuumutasin keemiseni
värv muutus roosaks, aga pärast sooendamist tumepuunaseks. Katseklaasis, kus oli pantud glükoos reaktsioon peaaegu ei toimunud, värvus oli hele kollane, pärast keetmist muutus natuke tumedaks. Saab teha järjeldusi, et fruktoos on ketoos ja glükoos on aldoos. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele iseloomulik omadus moodustada joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Tekkinud kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaotab värvuse (pöörduv reaktsioon). Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist eraldatud natiivsed tärkliseterakesed ning värvununa on nende suurus ja kuju mikroskoobis hõlpsamini vaadeldavad, võimaldades kindlaks teha, millisest taimest tärklis pärineb. Töö käik A. Katseklaasi valatasin 5 ml tarkliselahust ja lisasin 1 tilk joodilahust. Loksutasin ja kuumutasin keemiseni
mõõka, sõbrakene, Tõuse laintest tuhinalla, Veere ise veesta välja Vapra käele vaderiksi! Kui aga juhtub kõndidessa Jalakanda pistma jõkke, Kes sind enne isekannud: Siisap, mõõka, sõbrakene, Murra jalad tal mõlemad Varrakule palga lubamine · Lapu tarka laulis vastu: "Lisa peale lusti pärast, Pane palgaks peale hinna, Mis sul kodus kütkessa Seina küljes seisnekse!" Kalevite kallim poega Tõoteles täitaneda, Külamehel kütkendatud ahelate arvulise Meeleheaks veel peale panna. Varrakule tasumine · Kalevite kallis poega Sõbra keelust hoolimata Laulis aga lustilikult: "Kui ka kallist seisaks kirjas, Teadmata tululikku, Tõotust mees peab tasumaie: Sarvest härga, sõnast meesta! Õpeteleb muistne sõna." Võõra rahvaga sõjaseisukord Kalevite kange poega Kargas laevast kalda´alle Penilasi pillutama, Vaenulasi virutama; Surmas neida sadadella, Tappis teisi tuhandeida. Sõjaseisukorra raskused
tarbija jaoks. Ettevõtted püüdlevad ka parema kvaliteedi suunas, et saada eelis konkurentide ees. Millest tuleneb ettevõtete toimimismudeli muutus väärtusahela põhise toimimise suunas? Soov paremale kvaliteedile, hoida kokku kulusid. Globaalne konkurents on muutunud pingelisemaks, informatsiooni liikumine on hõlpsustund, on tekkinud kaupade vaba liikumine ja kasutusele on võetud ühine valuuta. Selle tulemusena on logistiliste ahelate haldamine muutunud efektiivsemaks. Nõudlus ja turud kasvavad koos majanduse üldise kasvuga, jaotuskanalid muutuvad mitmekülgsemaks. Ülesannete jaotus ja rollid väärtusahelas muutuvad koos uue tekkinud olukorraga. Konkureerivaid ettevõtteid on rohkem ning vajadus üksteist üle trumbata on suurenenud. Üle trumpamine käib oma tootele lisaväärtuse loomisega. Väärtusahela põhises toimimises lisataksegi tootele igal etapil väärtust juurde. Kuidas väärtusahelas efektiivsemalt toimida
Polümeeride tõmbetugevus võib olla väiksem või suurem kui elastsuspiir. Polümeeride elastsusmoodul ja tõmbetugevus võivad olla väga väikesed aga ka võrreldavad metallidega. Polümeeride venitavus võib olla väga suur. Amorfsed termoplastid võivad sõltuvalt temp olla kolmes olekus: klaasitaolises, viskoelastses ja viskoosses olekus. Slamistemp ja klaasitemo määratakse nagu klaasidelgi ruumala muutuse alusel sõltuvana temp. Mida väiksem on ahelate painduvus ja mida rohkem on ristsidemeid, seda kõrgem on klaasitemp. Mida suurem on molekulmass, seda kõrgem on mõlema temp. Allpool klaasistumistemp on polümeerid veidi elastsed, ülelpool sulamistemp aga viskoossed. Sulamis- ja klaasistusmistemp vahel on nad omapärase olekus, mis on elastse ja viskoosse oleku vahepealne ja nim viskoelastseks olekuks. Viskoelastses materjalis toimub pinge rakendamisel algul elastne deformatsioon, seejärel hakkab toimuma viskoelastne
Elastomeeridel on väga paindunud, keerdunud ja pikk lineaarne ahel, mida on kerge sirgeks tõmmata. Neil on lai elastse oleku piirkond ja suur elastne deformatsioon (väike elastsusmoodul). Pinge eemaldamisel taastavad nad oma esialgse pikkuse. Kummide termoreaktiivsus avaldub vastupanus kuumutamisele (ei pehmene enne degradeerumist). Kummid saadakse elastomeeride harval ristseostamisel (vulkaniseerimisel). Vulkaniseerimine likvideerib täielikult elastomeeride ahelate omavahelise libisemise (plastsuse) ja laiendab elastse oleku piirkonda. Vulkaniseerimise põhireaktsioon on ristsidumine küllastamata sidemete arvel väävli abil. Ristsidemeid saab tekitada ka funktsionaalsete rühmade kaudu, mis on ainuvõimalik küllastatud elastomeeride korral. Kui ristsidemeid on palju, siis kummi jäigastub tekib kõvakummi (eboniit), mis on tõeline termoreaktiiv. 12. Polümeeride mehaanilised ja termomehaanilised omadused (8.4), antud joon 8-11 kuni 8-14
Elastomeeridel on väga paindunud, keerdunud ja pikk lineaarne ahel, mida on kerge sirgeks tõmmata. Neil on lai elastse oleku piirkond ja suur elastne deformatsioon (väike elastsusmoodul). Pinge eemaldamisel taastavad nad oma esialgse pikkuse. Kummide termoreaktiivsus avaldub vastupanus kuumutamisele (ei pehmene enne degradeerumist). Kummid saadakse elastomeeride harval ristseostamisel (vulkaniseerimisel). Vulkaniseerimine likvideerib täielikult elastomeeride ahelate omavahelise libisemise (plastsuse) ja laiendab elastse oleku piirkonda. Vulkaniseerimise põhireaktsioon on ristsidumine küllastamata sidemete arvel väävli abil. Ristsidemeid saab tekitada ka funktsionaalsete rühmade kaudu, mis on ainuvõimalik küllastatud elastomeeride korral. Kui ristsidemeid on palju, siis kummi jäigastub tekib kõvakummi (eboniit), mis on tõeline termoreaktiiv. 13. Polümeeride mehaanilised ja termomehaanilised omadused (8.4), antud joon 8-11 kuni 8-14
kiiremini muutub väljundpinge, seda paremad on antud võimendi sagedus omadused. 12. Transiitsagedus (Unity gain frecuence fT) see on põhimõtteliselt võimendi piirsagedus. See on sagedus mille juures võimendustegur on langenud üheni st. OPvõimendi on lakanud võimendamisest. 1.7. Tagasiside võimendites Nimetatakse tööreziimi kus osa väljundpingest juhitakse tagasiside ahelate kaudu võimendi sisendisse. Kui sisendpinge ja tagasisidepinge liituvad samas faasis, siis on tegemist positiivse tagasisisdega, kui vastasfaasis, siis negatiivse tagasisidega. Sõltuvalt tagaside pinge ja sisendpinge viisist võib tagasiside olla kas järjestikune või parameeter.
paraleelselt on järjestikune ja paraleelne tagasiside. Ka võib tagaside olla kas pinge- või voolu tagasiside. Esimesel juhul on tagasiside pinge võrdeline väljundpingega teisel juhul aga väljundvooluga. Joonis 2.6.2 Veel jaguneb tagasiside tahkeliseks ja parasiidseks esimesel juhul on tekitatud tagasiside nii nimetatud tagasiside elementidega kindla eesmärgiga mõjutada võimenid omadusi soovitaval määral, teisel juhul tekib tagasiside parasiitelementide kaudu näiteks ahelate vaheliste parasiitmahtuvuste kaudu. Ja sel juhul ei ole tagasiside toime kuigi täpselt ennustatav. Tagasiside toime võimendi olulisemale parameetrile see on võimendustegurile avaldub järgmiste valemitega positiivse tagasiside korral Kts=K/1-BK, K on võimendustegur ilma tagasisideta ja beeta on tagasiside tegur mis näitab milline osa väljund pingest antakse tagasi sisendisse. B=Uts/Uvälj. Nagu valemist selgub suureneb positiivse tagasiside toimel võimendi võimendustegur.
ebapiisavalt. Asendatavaid aminohappeid on 9, mida organism suudab ise sünteesida. Valkude struktur Valkude omaduste erinevused tulenevad aminohappejääkide järjestusest ning nende hulgast valgumolekulist. Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks (primaarstruktuuriks). Valgu teist järku struktuur (sekundaarstruktuur) tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel (juuste, küünte, ämblikuniidi, siidi lõplik tase). Molekuli edasisel kokkukeerdumisel moodustub valgu kolmandat järku struktuur (tertsiaarstruktuur), on enamasti keraja kujuga ja kannab gloobuli nimetust. Kõikidel valkudel aga globulaarset kolmandat järku struktuuri ei teki ja nad jäävad väljavenitatult niitjateks (fibrillaarseteks). Kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi, moodustub valk, mille puhul
Viidi läbi ka sellised DNA hübridisatsioonikatsed, kus T4 kromosoomid kõigepealt denatureeriti, seejärel aga hübridiseeriti omavahel. Erinevatest DNA molekulidest pärinevate üksikahelate hübridiseerumise tulemusena tekkisid kaksikahelalised DNA rõngasmolekulid üksikahelaliste otstega. Kuna erinevad DNA molekulid sisaldasid erinevaid otsmisi kordusi, polnud omavahel juhuslikult hübridiseerunud DNA ahelate otsad komplementaarsed. Bakteriofaagi 174 genoom. Faagi 174 genoomiks on üksikahelaline DNA rõngasmolekul, mis koosneb 5386-st nukleotiidist. Kui arvestada keskmise valgu pikkuseks 400 aminohapet, ei saaks 174 genoom kodeerida enam kui 4 5 valku. Tegelikult kodeerib 174 genoom 11 erinevat valku. Seda võimaldab geenide kattuvus erinevad valgud on kodeeritud sama DNA järjestuse poolt erinevates lugemisraamides. Valke kodeerivad lugemisraamid algavad
Rekombinantseks DNA-ks nimetatakse DNA molekuli, milles on ühendatud eri liikidelt pärit DNA-fragmendid. Selle metoodika eelduseks oli omakorda restriktsiooniensüümide ehk restriktaaside avastamine bakterites. Restriktsiooniensüümid ehk restriktaasid on omapärased ensüümid, mis lõikavad DNA molekuli kaksikahelast kindlate järjestuste kohalt. Enamik lõikab DNA mõlemat ahelat vastava järjestuse eri otsadest. Ensüüm ligaas toimel ühinevad ahelate otsad ka kovaletsete sidemetega ja rekombinantsed moelkulid ongi moodustunud. Osa geenitenoloogiliste meetodite juures on asendamatuks abivaheniks osutunud pöördtranskriptaas ehk revertaas, mis on ensüüm, mis katalüüsib DNA sünteesi RNA järgi, s.t. RNA kopeerimist DNA-ks. Transgeensed organismid ehk geneetiliselt muundatud organismid (GMO) organismid, kelle genoomi on siiratatud mõne võõrliigi geene, mis neis organismides avalduvad ja ka järglastele päranduvad.
Milline on takistile lülitatava voltmeetri minimaalne sisetakistus, et mõõteviga <= 1%? Yle 1000 oomi * Startstop liidese kaudu on vaja edastada sõnum 10000 baiti. Valige liidese parameetrid ja leidke ülekandeaeg, kui bitikiirus on 10000 bit/s. Edastada vaja 80000 b. Jagame 7 andmebitiga saame paketid: 11429. 11bitti paketis (1 start+7andme+1paarsus+2stopp) =>125719 b t=12,6s * Telefonivõrgu abonendiliini takistus (koos Euroopa standarditele vastava digitaalvõrgu jaama ahelate takistusega) on 4000 Oomi. Kas on võimalik ühendada sellisesse võrku terminaal, mille numbrivalimise skeem eeldab vooluringis voolu 8 mA, ja terminaali sisetakistus on 800 Oomi, põhjendage lühidalt. 10mA. Kogutakistus on 4800 oomi, pinge 48V, vool seega 10mA ja seega on v6imalik * Telefonivõrgu sõlmes kommuteeritakse kõnekanaleid. Millise abonendilt saadava info alusel ja milliste meetoditega toimub kommuteerimine? Kuidas valitakse telefonivõrgu sõlme numbrimaht?
mahtuvusdioodi raadiotehnikas võnkeringide häälestamiseks soovitud sagedusele, kus nad on välja tõrjunud varem laialdaselt kasutatud pöördkondensaatorid. 30. Optron ja tema kasutamine. optroni tingmärk Optronid ehk optopaarid (optrons, optocouplers) on pooljuhtseadised, kus ühisesse kesta on paigutatud üks kiirguselement ja üks kiirgustundlik element. Need elemendid on sidestatud ainult valguskiire abil ja seepärast kasutatakse neid erinevate ahelate elektrilise sidestuse vältimiseks. Vastuvõtu poolel olevaks kiirgusallikaks on reeglina infrapunases piirkonnas töötav valgusdiood. Väljundi poolel on kiirguse vastuvõtjaks fotodiood, fototransistor, türistor või takisti. Vastavalt sellele on olemas dioodoptronid, transistoroptronid, türistoroptronid ja takistioptronid. 31. Valgusdioodid ja nende kasutamine. Valgusdiood on elektroonikas kasutatav pooljuhtdiood, mis kiirgab valgust. Valgusdioodi
Glükoosilahus omandas õrnheleda kollaka (loodusvalge) värvi, fruktoosilahus värvus aga punaseks. Kui ma oleksin hoidnud lahuseid keeval veevannil kauem, siis omandaks punase värvuse ka glükoosilahus. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega – järeldan, et glükoos on aldoos ja fruktoos on ketoos. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele iseloomulik omadus moodustada joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Tekkinud kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaotab värvuse (pöörduv reaktsioon). Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist (kartulist, teraviljadest) eraldatud natiivsed tärkliseterakesed ning värvununa on nende suurus ja kuju mikroskoobis hõlpsamini vaadeldavad, võimaldades kindlaks teha, millisest taimest tärklis pärineb. Töö käik: A. Katseklaasi valatakse 4–5 ml tärkliselahust ja lisatakse 1 tilk joodilahust. Segu
Yle 1000 oomi (10/0,01=1000) Start-stop liidese kaudu on vaja edastada sõnum 10000 baiti. Valige liidese parameetrid ja leidke ülekandeaeg, kui bitikiirus on 10000 bit/s. Edastada vaja 80000 b. Jagame 7 andmebitiga saame paketid: 11429. 11bitti paketis (1 start+7andme+1paarsus+2stopp) =>125719 b t=12,6s Telefonivõrgu abonendiliini takistus (koos Euroopa standarditele vastava digitaalvõrgu jaama ahelate takistusega) on 4000 Oomi. Kas on võimalik ühendada sellisesse võrku terminaal, mille numbrivalimise skeem eeldab vooluringis voolu 8 mA, ja terminaali sisetakistus on 800 Oomi, põhjendage lühidalt. 10mA. Kogutakistus on 4800 oomi, pinge 48V, vool seega 10mA ja seega on v6imalik Terminaalis on tekst mahuga 2000 sümbolit. Tekst saadetakse andmevõrku kasutades järjestikliidest. Bitikiirus on liideses 10 kbit/s
Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks ( primaarstruktuuriks). Esimest järku struktuur annab üksnes ülevaate, kui palju aminohappejääke ja millises järjekorras on polüpeptiidahelasse lülitunud. See ei väljenda küll molekuli ruumilist kuju, kuid määrab ära kõik ülejäänud valgu omadused. Valgu teist järku struktuur (sekundaarstruktuur) tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel. Moodustunud struktuuri hoiavad koos vesiniksidemed. Sekundaarstruktuur on näiteks juuste, küünte, ämblikuniidi ja siidi koostises olevate valkude lõplikuks tasemeks. Molekuli edasisel kokkukeerdumisel moodustub valgu kolmandat järku struktuur (tertsiaarstruktuur). Enamasti on see keraja kujuga ja kannab seetõttu gloobuli nimetust. Seda struktuuri stabiliseerivad mitmesugused keemilised sidemed. Kui omavahel ühinevad
polümeeri molekuli sisse (päsmas on tühikud). Esialgu tekib lahusti lahus polümeeris. Seejärel hakkavad lahusti molekulid eradama polümeeri ahelat ja polümeeri molekulid saavad liikuvust juurde (polümeer hakkab lahustuma) ning lahustumine muutub kahesuunaliseks- polümeer pundub. Pundumine on iseloomulik kõrge M- massiga ühenditele. Pundumine võib lõppeda tõelise lahuse tekkega- piiramatu pundumine ( benseen + nat. kautzuk). Võib lõppeda ka polümeeri ahelate osalise lahustumisega ja tekib geel e. tarre - piiratud pundumine. Pundumist võib piirata polümeeri võrkstruktuur või halb lahusti. Võrkstruktuuriga polümeer on lahustumatu ja annab geeli, mille võrgus on lahusti, mis annab geelile elastsuse. Kui võrkstruktuur on väga tihe, siis lahusti ei pääse üldse süsteemi- näit. naturaalse kautzuki vulkaniseerimisel S (väävliga)-ga tekib polümeer -eboniit, mis on väga tugeva võrkstruktuuriga ja ei lahustu.
Glükoosilahus omandas õrnheleda kollaka (loodusvalge) värvi, fruktoosilahus värvus aga punaseks. Kui ma oleksin hoidnud lahuseid keeval veevannil kauem, siis omandaks punase värvuse ka glükoosilahus. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega järeldan, et glükoos on aldoos ja fruktoos on ketoos. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele iseloomulik omadus moodustada joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Tekkinud kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaotab värvuse (pöörduv reaktsioon). Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist (kartulist, teraviljadest) eraldatud natiivsed tärkliseterakesed ning värvununa on nende suurus ja kuju mikroskoobis hõlpsamini vaadeldavad, võimaldades kindlaks teha, millisest taimest tärklis pärineb. Töö käik: A. Katseklaasi valatakse 45 ml tärkliselahust ja lisatakse 1 tilk joodilahust. Segu
tRNA aminohapete transport ribosoomidele ja osavõtt nende lülitumisest sünteesitavasse polüpeptiidahelasse (tsütoplasmas) mRNA valgusünteesiks vajaliku geneetilise info ülekanne DNA-lt ribosoomidele (tsütoplasmas) 13. DNA: ehitus, funktsioon DNA e desoksüribonukleiinhape koosneb desoksüribonukleotiidijääkidest, kaks komplementaarset ahelat ja N-alusteks (Heterotsüklilised alused) on A=T (tümidiin), GC. Komplementaarsus ja H-sidemed tagab ahelate võrdse kauguse. Funktsioon: DNA asub tuumas- info säilitamine ja edasiandmine ,,tütar DNA-le" (rakujagunemisel) ja mRNA-le (valgusünteesil), mitokondrites geneetiline info mitokondrite osade valkude sünteesiks 14. Ensüümid: üldiseloomustus, funktsioonid, klassifikatsioon Ensüümid on biokatalüsaatorid, enamasti valgulise olemusega endogeensed bioaktiivsed ühendid. Ensüümid jagatakse kuude klassi: oksüreduktaasid, transferaasid, hüdrolaasid, lüaasid, isomeraasid,
Millist protsessi nimetatakse pundumiseks? Millistel juhtudel esineb polümeeri piiratud ja piiramatu pundumine? Pundumine on mingi materjali (puit jne) mõõtmete suurenemine vee vm vedeliku või niiskuse imendumise tõttu. Eristatakse piiratud ja piiramatut pundumist. Piiratud pundumise korral kulgeb pundumine teatud astmeni ja siis lakkab. Enamikul juhtudel läheb polümeer sel juhul üle tarde seisundisse. Piiratud pundumine esineb sellisel juhul, kui makromolekulide ahelate vahel on sillad, mis ei lase ahelatel üksteisest eralduda. Teiselt poolt võib põhjuseks olla ka see, et kmü ja lahusti võivad seguneda piiratult. Piiratud pundumisel võib polümeerist ekstraheeruda suhteliselt madalmolekulaarne fraktsioon. See viib piirilise pundumise vähenemisele. Piiramatul pundumisel polümeer lõpuks lahustub. Puudumine sõltub märgatavalt temperatuurist. Temperatuuri tõustes suureneb difusiooni kiirus ja järelikult ka puudumise kiirus
31. Kuidas muutuvad inertgaaside sulamistemperatuutid inertgaasi aatomsuurusega ja miks? 32. Kirjelda vesiniksidet? Vesinikside tekib kui polaarne kovalentne side, millest võtab osa vesiniku aatom (0-H, N-H), asub koosmõjju tugevalt elektronegatiivsete aatomitega O, N, F või Cl. 33. Mis määrab ära vee kõrge keemispunkti? veiniksidemed 34. Miks polümeersetel ainetel on vaid pehmenemistemperatuur? Täpse sulamistäpi puudumine on seletatav polümeerse aine ahelate vahel oleva sekundaarse vesiniksideme erineva pikkusega s.o. erineva tugevusega. 35. Millised kombineeritud sidemed on võimalikud? Sellised kombineeritud sidemed võivad moodustada ka primaarsetest sidemete vahel: 1) ioonline kovalentne side; 2) metalliline- kovalentne; 3) metalliline-iooniline; 4) iooniline-kovalentne-metalliline 1. Mis on kristalliline materjal? aatomid või ioonid tahkes kehas on paigutatud nii, et nende
b) Mõistete sarnasus- ja erinevussuhete kindlakstegemine täielikult kokkulangevate mõistete samastamine ja erinevate mõistete üksteisest eristamine ning mõistehierarhiate esialgne kujundamine. c) Mõistete kohta ühetähenduslike märkite kasutamine . Kirjeldusfunktsiooni täitmisel loob teadus ülevaate sellest, milelga ta tegeleb. 2) Seletamine seisneb põhjuslike seoste ahelate avamises. Seletamine on põhjuslike seoste tundmaõppimine ja avamine, nende tähenduse ja toimemehhanismi äraseletamine. Seletamine eeldab vastamis küsimustle: Miks mingi nähtus on selline? Miks on ta seotud just nende ja mitte teiste nähtustega? Miks tekkis ta just nüüd, mitte varem ega hiljem? Miks nähtus X mõjutab just nähtust Y ja mitte nähtust Z?
nukleotiidid). Harilikult koosneb DNA adeniinist (A), guaniinist (G), tsütosiinist (C) ja tümiinist (T). Lämmastikaluste vabad hüdroksüülrühmad, aminorühmad ja hapniku aatomid moodustavad kergesti omavahelisi vesiniksidemeid. Konkreetsete nukleotiidide järjestust üksikus DNA ahelas nimetatakse DNA primaarstruktuuriks. Enamasti esineb DNA elusorganismides kahe antiparalleelse omavahel komplementaarse ahela kujul (st kohakuti paiknevad ahelate A ja T ning G ja C nukleotiidid). Sellisel juhul moodustuvad vastavate lämmastikaluste vahele kõige stabiilsemad vesiniksidemete rühmad. RNA Ribonukleiinhape on samuti organiline kõrgpolümeer, kuid tema monomeerideks on on ka ribonukleotiidid kolmeosalised. Nad on moodustunud lämmastikualsue, riboosi ja fofaatrühma liitumisel. Kolm RNA lämmastikualust on samad, mis DNA koostises: adeiin, guaniin ja tsütosiin. Kui neljanda lämmastikualusena esineb DNA molekulis tümiin, siis RNA
sama või muu liigi isendite geneetlisse struktuuri - kromosooni, plasmiidi või viirusesse. Osa geenitehnoloogilisi meetodeid piirdub DNA uurimisega. Geenitehnoloogia lähtekohad *Rekombinantse DNA metoodika loomine -See on DNA molekul, milles on ühendatud eri liikidest pärit DNA-lõigud -See on võimalik tänu ensüümidele (restriktraasid) mis lõikavad DNA-molekuli kaksikahelat kindlate järjestuste kohalt. -Teised ensüümid (ligaasid) ühendavad ahelate otsad Enamik restriktaase lõikab DNA eri ahelaid vastava järjestuse (4-8 nukleotiidipaari) eri otstest. Kui sama restriktaasiga töödelda eri päritolu DNA-d, siis on tekkinud fragmentidel komplementaarsed üheahelalised (nn. ,,kleepuvad") otsad. GMO - geneetiliselt muundatud organismid 1.Organismid, kelle genoomi on siirdatud mõne võõrliigi geene, mis neis organismides avalduvad ja päranduvad ka järglastele. Neil organismidel ilmneb üks või mõni uus, mingile liigile omane tunnus. 2
kleepuvate otste vahele tekivad vesiniksidemed. Ensüüm ligaasi abil ühendat eri päritolu lõigud kovalentsete sidemetega, tekib rekombinantne DNA molekul. Bakterid kaitsevad end sedasi viiruste eest. 46. DNA kloneerimise etapid. 1)DNA lõigatakse restriktaasi abil fragmentideks ja segatakse bakterite plasmiididega, mis on lahti lõigatud sama restriktaasiga 2)Iga plasmiid ühineb võõra fragmendiga. Ligaasi toimel ühinevad ahelate otsad 3)Bakterid võtavad rekombinantsed plasmiidid endasse, saadakse kloonbakterite kogumid 4)Kolooniad eraldatakse. Siiratud fragment(DNA) paljuneb koos bakteritega, saadakse DNA-pank. 47. Mis on cDNA? Kodeeriv DNA e eksonid. Paiknevad eukarüootide geenis vaheldumisis intronite e mittekodeerivate aladega. Neis oleva nukleotiidijärjestuse alusel järjestat ribosoomis aminohapped sünteesitavasse valgumolekuli. In genoomis on cDNAd ainult 2%. 48
1)looduslikeks kütusteks(kivisüsi, nafta, maagaas) 2)tehiskütusteks(koks,brikett, petrooleum, veegaas, generaatorgaas) Lämmastik Valgud Valgud võivad koosneda ühest või mitmest peptiidist. Valgud koosnevad tuhandetest aminohapetest. Polüpeptiididest eristab neid see, et kui polüpeptiidide molekulmass on tavaliselt alla 10 000 daltoni, siis valkudel on see suurem. Molekulmass ei ole seotud bioloogiliselt aktiivsete valkude funktsiooniga. Polüpeptiidide ahelate pikkus on valkudes väga varieeruv, ulatudes sajast paarikümne tuhande aminohappejäägini. Enamik looduslikult esinevatest valkudest sisaldab alla 2000 aminohappejäägi. Lihtsama struktuuriga valgu aminohappejääkide arvu saab umbkaudselt arvutada jagades molekulmassi 110-ga. Kuigi 20 tavalisema aminohappe keskmine molekulmass on 138 ühikut, esinevad valkudes enamasti väiksemad aminohapped, mille osakaale arvestades on valkude keskmise aminohappe molekulmass 128 ühikut, ning kuna
maagaasist, kivisöest) • Peaahela kuju järgi: lineaarse, hargnenud ja ristsillatud ahelaga • Rakendusomaduste järgi: tarbeplastid, konstruktsioonplastid, eriotstarbelised plastid 64. Polümeeride omadused. Saamine. Kasutamine. Sünteetilise polümeeri ahelad on erineva pikkusega ja seetõttu pole neil ühest molaarmassi ega sulamistemperatuuri Defineerida saab aga keskmise molaarmassi ja ahela pikkuse Polümeeri tugevus ja ka viskoossus on seotud ahelate kuju ja pikkusega ineaarsed polümeerid lahustuvad org.lahustites ja kuumutamisel sulavad ruumilised ei lahustu ega sula hargneva ahelagaa käituvad väga erinevalt – sõltuvalt kõrvalahelate hulgast Saamine: Ühe kindla monomeeri polümerisatsioonil saadud polümeere nimetatakse homopolümeerideks. homopolümeerid - elementaarlülideks on ühesugused aatomirühmad:- A-A-A-A-A-A… Mitme erineva monomeeri polümeerimisel saadakse kopolümeerid, mille ahelas
ning järeleandmatu. 5. Müüt Prometheusest. Prometheuse teened inimkonna abistamisel Prometheus kingib inimestele tule, et saaks soojust, valgust ja süüa teha. Ta õpetas inimesi metalli töötlema ja majapidamis- ning sõjariistu valmistama. Ta õpetas ka laevadega meresid ületama, loomi taltsutama, haigustega võitlemist jms... Zeus vihastas ning võttis inimestelt tule tagasi. Prometheusi lasi ta aga igaveseks katkematute ahelatega kalju külge kinnitada. Ahelate üks ots oli Vägivalla käes. Oli vaja, et Prometheus piinleks ja seetõttu pandigi ta üksiku kalju külge, mis oli karmide ilmastike meelevallas. Võimas kotkas närib mitu sajandit iga päev Prometheusi maksa. Igal õhtul kasvab haav kinni ning hommikul saabub kotkas taas. Lõpuks saabub Herakles ja vabastab Prometheusi nendest ahelatest, Prometheus saab loa puhata. Prometheus oli kreeka mütoloogias titaanide Iapetose ja Klymene poeg, inimkonna kaitsja. Tõi inimestele tule,
potentsiaalide vahet ehk pinget 1 voldi võrra. Mahtuvus ei sõltu juhi materjalist. Ühesuuruste vask ja alumiiniumkuulide mahtuvused on ühesuurused. Mahtuvus ei sõltu ka keha massist. Kui kaks ühesuuruse massiga keha on erineva kujuga, siis on ka nende mahtuvused erinevad. Juhi mahtuvus sõltub juhi pinna suurusest. Mida suurem pind, seda suurem on mahtuvus. Kondensaatoreid kasutatakse laengu salvestamiseks, ahelate alalisvooluliseks eraldamiseks ja sagedusest sõltuva mahtuvustakistusliku elemendina. Nii nagu takistid jagatakse ka kondensaatorid püsikondensaatoriteks, mille mahtuvus ei ole muudetav ja muutkondensaatoriteks, mille mahtuvus on muudetav. Kondensaatorite põhiparameetrid on nimimahtuvus, tolerants, nimipinge ja mahtuvuse temperatuuritegur. Nimimahtuvus on kondensaatori mahtuvus normaaltingimustel. Tolerants ehk mahtuvushälve näitab, mitu protsenti võib kondensaatori mahtuvus olla
(tsütosiin) (3 H-sidet) Seetõttu on DNA ahelad komplementaarsed DNA ahelad antiparalleelsed Heeliks ringjas (1. ja 11. kohakuti) o DNA tuumas ca 23 000 geeni DNA replikatsioon o o Replikatsioonikahvel (DNA ahelad lahus) DNA topoisomeraasid (muudavad DNA spiralisatsiooni) DNA helikaasid (teevad ahelad lahti) SSB valgud (kaitsevad üksikahelalist DNA-d) o Ahelate eristamine Liiderahel (pidev süntees DNA püolümeraas III- abil) Mahajääv ahel (moodustub praimosoom, süntees fragmentidena) Okazaki fragmendid o RNA praimer (sünteesitakse RNA polümeraasiga) o DNA polümeraas III (viib läbi DNA matriitssünteesi) DNA fragmentide ühendamine o DNA polümeraas I (RNA lõigatakse välja ja tühik
40. Nukleiinhapete hübridiseerimine NH hübridiseerimine pôhineb denatureerunud DNA ja RNA renatureerumise fenomenil, mis seisneb selles, et teatud tingimustel denatureeritud NH ahelad on vôimelised uuesti renatureeruma ja moodustama ka vabade komplementaarsete NH ahelatega topeltahelaid. See on vôimaldanud luua kôrge tundlikkusega meetodid spetsiifiliste NH järjestuste avastamiseks uuritavas materjalis. Selleks kasutatakse puhastatud vôi kloonitud NH ahelate fragmente, millel on kindlaksmääratud NH järjestus ja mis on märgistatud kas keemilise markeri vôi radioaktiivse isotoobiga (signaal). Selliselt töödeldud DNA fragmente nimetatakse DNA sondideks (ingl. k. probes). Sondide abil on vôimalik määrata geenide lokalisatsiooni kromosoomides, defektgeenide olemasolu, geenide talitluslikku aktiivsust määrates nende poolt produtseeritava informatsiooni RNA hulka
ületada lubatud piiri. Tekkivaid moonutusi on kahte liiki: lineaar- ehk sagedusmoonutused ja mittelineaar- moonutused. Lineaarmoonutused tekivad lülituses leiduvate reaktiivelementide toimel, mille takistus sõltub sagedusest. Nendeks on kondensaatorid ja induktiivsused. Osa neist elementidest on lülitusse viidud kindlal eesmärgiga, osa aga tekivad parasiidselt (Nt: trafode puisteinduktiivsused või ahelate -vahelised parasiitmahtuvused). Selliste elementide toime tulemusena võimendatakse erineva sagedusega signaale erineval määral. See toime avaldub nii signaali amplituudi (joon.1.7), kui ka faasi muutustes (joon.1.8). K K=f(f) f Joon.1.7 Amplituudi muutused kajastuvad võimendusteguri sagedussõltuvuses ja seda sõltuvust nimetatakse amplituudi-sageduskarakteristikuks (joon.1.7)
geenid määravad pärilikke tunnuseid. Kromosoomid koosnevad DNA´st ja sellele kinnitunud valgumolekulidest. Valgu molekule nimetatakse histoonideks. Kromosoomides asuvad geenid. Replikatsioon. Replikatsioon- matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Päristuumsetel rakkudel toimun enne mitoosi ja meioosi.. Matriitssüntees- st, et DNA , RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide (DNA või RNA) ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse.Sel teel tagatakse geeneetilise info ülekanne. Geen ja genoom. Geen- DNA molekuli lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Enamikult geenidelt toimub mRNA molekulide süntees. Genoom- liigiomase ühekordses kromosoomikomplektis sisaldusv geneetiline materjal. Transkriptsioon. Transkriptsioon- matriiksüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela
2) Geenide suunatud väljalülitamistes ehk geeni knock out'is(lk 124). Geenitehnoloogiat rakendatakse transgeensete loomade ja taimede saamiseks.Geeniravis, ehk geeniteraapias. 3) Teostatakse sünnieelselt ja järgset diagnostikat DNA proovidega. 4) Tuvastatakse isadust, kurjategijat(ü.s. tuvastatakse inimest). Transgeensete organimside loomine põhineb restriktas tehnikal(see on bakterites olev ensüüm, mis lõikab DNA tükkideks). DNA ahelate lõigud on vastavad ehk komplementaarsed. Nende otsad on kleepuvad. Eri päritolu DNA lõigud viiakse lahusesse, kus nad ühinevad põhimõttel AT, GC. Ligaas on ensüüm, mis võimaldab ühendada eri päritolu DNA lõigud. Tulemuseks on rekombinantne DNA. See on DNA konstrukt. Kasutusel on ka pöördtranskriütaas e. revertaas. Ka see on ensüüm, mis sünteesib ühe ahelalise ahela järgi. kahe ahelalise DNA koopia. Transgeene organism on GMO
võime kirjutada, et P=UIcos kui x=0, siis cos=1, P=UI; kui R=0 siis cos=0, P=0. Võimsuse valemis cos nim võimsusteguriks. Tehnikas püütakse cos muuta võimalikult suureks. Tööstuseks kasutatakse cos parandamiseks kondensaatorpatareisid. Kolmefaasilised ahelad-Kolmefaasiliseks pingesüsteemiks nim kolmest ühel ja samal sagedusel töötavast vahelduvvooluahelast koosnevat süsteemi, kus energiaallikaks tekitab kõigi ahelate emj, mis on üksteisest erineva algfaasiga. Kolmefaasilise süsteemi üksikahelaid nim faasideks. Faaside vaheline nihe on 2/3 ehk 120°. UA=Umsint UB=Umsin(t-2/3) Uc=Umsin(t-4/3) UA , UB , UC faasipinged Uf=220V- Ul=380V-efektiivväärtus UAB-faaside A; B vaheline pinge-liinipinge. 6p.Transformaator- nim elektromagneetilist seadet, mis on mõeldud teatud pingega vahelduvvoolu muundamiseks sama sagedusega, kuid teistsuguse pingega vahelduvvooluks. 1. Transform südamik 2. Primaarmähis 3
Soomes on seda näha Ahvenamaalt kuni Lapimaani välja. Vanad roostikud laienevad keskmiselt üks meeter aastas. Nende biomassi kasutamine oleks kasuks kõigile. Pilliroo kasutamine energia tootmiseks on otstarbekas võimalus kasutada suuri roovälju ja seetõttu seda valdkonda agaralt uuritaksegi. Üks roostikustrateegia osa on välja selgitada, kas pilliroog sobib bioenergia tootmiseks. Täpsustamist vajavad koristuse ja transpordi ahelate korraldmine, koospõletusmaterjalide ja põletuskatsete läbiviimine. Niitmiskatsetes uuritakse erinevate masinate sobivust talvistes ja suvistes oludes. Suurimaks kuluartikliks pilliroo kasulikul kasutamisel ongi selle koristamine. Olemasolevad masinad on mõeldud peamiselt kas vee pealt roo lõikamiseks või jää pealt ehitusmaterjaliks sobiva pilliroo varumiseks. Ideaaljuhul saaks roogu lõigata jää pealt ja selle samas kohe ka pressida.
rRNA-de sünteesi eest. RNA pII koosneb 12-st subühikust ning viib läbi mRNA ja osade snRNA-de sünteesi. RNA pIII koosneb 17-st subühikust ning katalüüsib tRNA, osade snRNA-de ja 5SrRNA sünteesi. Prokarüootides: RNA polümeraas ensüüm, mis sünteesib DNA ahelale komplementaarse RNA ahela. Toimub transkriptsioon. Transkriptsiooni initsiatsiooniks seondub RNA polümeraas spetsiifiliselt promootorjärjestusega ning seejärel katkevad promootrorpiirkonnas DNA ahelate vahelised vesiniksidemed. Ei vaja initsiatsiooniks praimerit. 7. TBP on esimene valk, mis "istub" TATAbox promootorile, TATA-siduv proteiin. Temal on oluline roll RNAPolII-katalüüsitud snRNAde geenide transkriptsioonis. TBP seondub DNA väiksese valku, rikub DNA normaalse dupleksi struktuuri, koolutades/väänates DNAd oluliselt. 9. eIF1 (15 kDa) koos eIF1A-ga (16 kDa) on vajalik 43S-i skaneerimiseks mRNA-l. eIF2 (koosneb 3 valgust: a - 35 kDa, b - 38 kDa ja g -52 kDa)
tagajärgeks. Amüloid hüpotees Amüloid (amyloidum) on süsivesikuid sisaldav -konformatsiooniga mikrofibrillaarne valgumass.6 Amüloid koosneb F-komponendist , P-komponendist ja heparaansulfaat- proteoglükaanidest. F-komponent moodustab 95% amüloidimassist ning selle põhjal tekib mitut erinevat tüüpi amüloidi. Põhilised amüloidi tüübid on AL-amüloid, AA-amüloid ja A- amüloid. AL-amüloid (amyloid light chain) on immuunglobuliinide kergete ahelate derivaat ning AA-amüloid on seerumamüloid, mis tekib põletiku korral ägeda faasi plasmavalgust seerumi amüloid assotsieeritud proteiinist SSA (serum amyloid associated). 6 A-amüloid on seotud lokaalsete amüloidoosidega nagu näiteks Alzheimeri tõbi. Alzheimeri tõve korral on iseloomulikuks patoloogiliseks leiuks amüloid naastud ajus. Seda leidu kasutatakse ka tihti antud haiguse diagnoosi kinnitamiseks.
Seos elusorganismiga. Fosforit leidub kõikides elusorganismides ja tema tähtsus eluslooduses on erakordselt suur. Sel põhjusel peetakse fosforit ka elu ja mõtlemise elemendiks. Kaltsiumi järel on ta teine põhiline element, mis kuulub inimorganismis iga raku koostisesse. Fosforiühendite kõige fundamentaalsemateks ja universaalsemateks biofunktsioonideks on täpsemalt: · Organismides pärilikkusinfot sisaldavate nukleiinhapete (DNA, RNA) ahelate järjestuse komponent · Bioloogiliste süsteemide energaatika põhineb fosfaatrühmade ülekandel nukleotiidide ATP (adenosiintrifosfaat) ja ADP ( adenosiindifosfaat) vahel. Fosfaatrühma lisamisega ADP-le salvestub eneriga ja tekib ATP, makroergiline ehk energiarikas ühend. Fosfaatrühma eraldumisel (hüdrolüüsil) toimub makroergilise sideme katkemine ja eneriga vabaneb. · Fosfor on üks kolmest taimede põhi-toitelemendist (N,P,K)
Sellele järgneb mRNA transport rakutuumast tsütoplasmas paiknevatesse ribosoomidesse, kus toimub valkude süntees. mRNA esimest järku struktuur määrab sünteesitava valgu aminohappelise järjestuse. Translatsiooni käigus sünteesitakse mRNA molekulide alusel vastava struktuuri ja funktsiooniga valgud. Tunnused ilmnevad paljude valkude koostoimel. DNA, RNA ja valkude süntees on matriitssüntees need sünteesitakse juba olemasolevate molekulide (DNA JA RNA) ahelate alusel, mis määrava sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Tagab geneetilise info ülekande. Replikatsioon Replikatsioon matriitssüntees, mille tulemusena ühest DNA molekulist saadakse kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Vaja: · DNA-polümeer · DNA molekul · Energiat · Monumeere (sünteesimiseks) Ensüüm keerab DNA biheeliksi järk-järgult lahti. Sünteesib kummagi nukleotiidse järjestuse kõrvale ühe uue
standardi suunas. *Organismide kloonimine on ebaloomulik ja seega ebaeetiline. 8. Mida tähendab mõiste lõigustusrakk? Lõigustusrakk ehk blastomeer on üks loomade sügoodi lõigustumisel tekkivaid rakke (kuni embrüo blastulajärguni). 9. Nimeta tüvirakke? Embrüonaalsed tüvirakud, nabaväädivere tüvirakud, täiskasvanu tüvirakud. Õ. lk. 37-42 1. Mis on ligaas? Ligaas on ensüüm, mis ühendab kovalentse sidemega DNA-fragmentide ahelate otsad. 2. Mis on geenitehnoloogia? Geenitehnoloogia on molekulaargeneetika rakendusharu, DNA-fragmentide(geenide) siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. 3. Kirjuta lühendi GMO pikem mõiste, mida see tähendab. GMO ehk geeniliselt muundatud organismid tavakeeles populaarne väljend
-) Valkude omadused tulenevad valgu molekuli koostises olevate aminohapete järjestusest ja hulgast. * Valgu molekulide struktuurid: -) Primaarstruktuur annab üksnes ülevaate, kui palju aminohappejääke ja millises järjekorras on polüpeptiidahelasse lülitunud. See ei väljenda molekuli ruumilist kuju, kuid määrab ra kõik valgu ülejäänud omadused. -) Sekundaarstruktuur tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asutsevate ahelate voltumisel. Moodustunud struktuuri hoiavad koos vesiniksidemed. -) Tertiaarstruktuur moodustub valgu molekuli edasisel kokkukeerdumisel. Enamasti on keraja kujuga ja kannab seetõttu gloobuli nimetust. Valgu kolmandat järku struktuuri stabiliseerivad mitmesugused keemilised sidemed, mis moodustuvad molekuli eri osades paiknevate aminohappejääkide vahele. Kõikidel valkudel aga tertiaarstruktuuri pole ning seega jäävad nad väljavenitatult niitjateks ehk fibrillaarseteks.
Üld- ja käitumisgeneetika 1. kontrolltöö Teema 1. Sissejuhatus üld- ja käitumisgeneetikasse. 1. Geeniused ja geenid Geenius: harukordselt andekas inimene, suurvaim. Geenius on see, kes on suutnud oma päriliku potentsiaali ideaalselt hästi realiseerida. 2. Käitumisgeneetika: autismi geneetiline alus autism (ingl. Autism) - Endassesulgumus, lapsepõlves ilmnev psüühikahäire, esineb ka täiskasvanuil. Põhjuseid otsitakse geenidest, sünniprotsessist, loote- kui ka beebieast. Milles ollakse kindlad on see, et antud häiretel on bioloogiline alus ning et lastevanemate kasvatusmeetodid ei põhjusta lapsel seda häiret. Erinevate uuringute järgi ühemunakaksikutel 60-90%-l mõlemal autism, seega on väga tugevalt geneetiline. Autismi tüüpi haigused (ASD=autism spectrum disorders): Autism ise, kuid vähemalt 20% juhtudel autism kaasnähtuseks, nagu Komplekssed geneetilised haigused (sündroomid), Aspergeri ja Helleri sündroomid Üksikgeens...
moodustunud polüpeptiidid, mis on Maal ühe hüpoteesi kohaselt elu tekke alguseks, sest neid loetakse elusraku eellaseks. Laboratooriumis toimus polümerisatsioon siis, kui monomeeride lahus tilgutati kuumale liivale, savile või kivile. Seega siis, kui vesi aurustus ja kontsentreeris monomeerid tahkele pinnale. Sellisel meetodil valmistas Sidney Fox abiootiliselt polüpeptiide, mida ta nimetas proteinoidideks. 3. RNA ahelate abiootiline süntees. Savi tähtsus abiootilises sünteesis Savi on eriti hea pind polümeeride tekkeks. Ta absorbeerib enda pinnale aminohappeid ja teisi orgaanilisi monomere. Pinnale seondunud metalliaatomid, raud ja tsink, toimivad katalüsaatoritena dehüdratsioonil vee eraldamisel monomeeridest, mis vajalik sideme sünteesiks monomeeride vahele. Savi pinnal saab moodustuda ka lühike RNA ahel ribonukleotiididest. 4
monomeerideks on nelja tuupi nukleotiidid (A,T,G,C); 2) DNA polumeerse ahela diameeter on ca 2 nm; 3) ahela poorde pikkus piki telge on 3,4 nm; 4) DNA molekul koosneb kahest polunukleotiidahelast, mille valiskihis asuvad vaheldumisi suhkur ja ortofosforhappejaak, seespool aga lammastikalused; ahelad on komplementaarsed: tumiini vastas teises ahelas asub alati adeniin (T-A) ning tsutosiini vastas aga guaniin (C-G); 5) ahelate komplementaarsus tuleneb lammastikaluste molekulide ruumilisest struktuurist; 6) kaks polunukleotiidahelat DNA molekulis on vastassuunaliselt keerdunud (antiparalleelsed); 7) ahelate komplementaarsus voimaldab DNA molekulil end kopeerida. RNA ehitus Ligikaudu 90% RNA-st paikneb tsutoplasmas (pohiliselt ribosoomides) ja 10% rakutuumas. RNA osaleb geneetilise informatsiooni realiseerumises. RNA struktuur sarnaneb DNA omale, kuid ta molekul koosneb uhest polunukleotiidahelast
silikaatklaasid (klaasimoodustaja ), kuhu on lisatud ka teisi oksiide (, CaO jt). Sellisel juhul ioonid , paigutuvad tetraeedrite vahele ja takistavad veelgi tetraeedrite korrapärast paiknemist, st soodustavad klaasi moodustumist. Na-silikaatklaasi struktuuri näide on esitatud joonisel 8-9. 8.2.2 Silikaadid Silikaatsetes mineraalides esinevad need tetraeedrid üksikult või kompleksidena kahest, kolmest jne tetraeedrist (joon 8-10). On võimalik ka tsüklite ja ahelate tekkimine tetraeedritest. tetraeedrite laengu kompenseerivad katioonid , , jne. Peale laengu kompenseerimise seovad katioonid omavahel neid tetraeedreid ioonse sidemega.Ühe tetraeedriga on näiteks mineraal fosteriit , kahe tetraeedriga mineraal akermaniit . Tetraeedritest võivad moodustuda ka kihid. Nende kihtide struktuur on analoogiline kristalse kvartsi struktuuriga (joon 2-20), ainult iga Si-ga on ühendatud neljas O risti tasapinnaga. Sellises kihilises struktuuris korduvad lülid
Nende elastsusmoodul muutub mehaanilise pinge muutumisel, st pinge deformatsiooni sõltuvus on mittelineaarne. Pinge eemaldamisel taastavad nad oma esialgse pikkuse. Kummide termoreaktiivsus avaldub vastupanus kuumutamisele (ei pehmene enne degradeerumist). Nagu näha, sisaldavad osa ahelaid kaksiksidet (küllastamata polümeerid), osa aga mitte. Kummid saadakse elastomeeride harval ristseostamisel (vulkaniseerimisel). Vulkaniseerimine likvideerib täielikult elastomeeride ahelate omavahelise libisemise (plastsuse) ja laiendab elastse oleku piirkonda.Vulkaniseerimise põhireaktsioon on ristsidumine küllastamata sidemete arvel väävli abil. Ristsidemeid saab tekitada ka funktsionaalsete rühmade kaudu, mis on ainuvõimalik küllastatud elastomeeride korral. Kui ristsidemeid on palju, siis kummi jäigastub tekib kõvakummi (eboniit), mis on tõeline termoreaktiiv. 13. Polümeeride mehaanilised ja termomehaanilised omadused (8.4), antud joon 8-11 kuni 8-14
mida tähistatakse kui Z ketast. Silindrilist osa müofibrillis kahe Z joone vahel nimetatakse sarkomeeriks. Seega müofibrill koosneb sarkomeeride ahelast. Sarkomeerid on skeletilihase struktuurseks ja funktsionaalseks ühikuks. Iga sarkomeer koosneb kahte tüüpi filamentidest : - Paksud filamendid – müosiin II - Peened filamendid – aktiin Lihaste kokkutümbel müosiini pead astuvad aktiini fibrillide + otsa poole (Z ketta poole), samal ajal müosiini ega aktiini ahelate pikkus ei muutu. Millistes protsessides lisaks lihasrakkude kontraktsioonile veel osaleb aktiin/müosiin kompleks. Aktiini filamendid funktsioneerivad rakus kui rööpad, mida mööda ATP-st sõltuvad mootorvalgud (müosiinid) saavad liigutada raku komponente. Tsütokineesis osalemine – moodustavad jagunevas rakus ekvatoriaaltasapinnas kontraktiilse ringi. Kuidas närviimpulsi jõudmine mootorneuronini põhjustab sarkomeeride kokkutõmbe. Ca 2+ osa.
aastal. Need on omapärased ensüümid, mis lõikavad DNA molekuli kaksikahelat kindlate järjestuste kohalt. Enamik restriktaase lõikab DNA mõlemat ahelat vastava järjestuse (4-8 nukleotiidipaari) eri otstest. Kui sama restriktaasiga töödelda erinevat päritolu DNA-d, siis on tekkinud fragmentidel komplementaarsed üheahelalised (nn. kleepuvad) otsad. Kui need fragmendid kokku viia, siis otste paardumisel nad ühinevad. Ensüüm ligaasi toimel ühinevad ahelate otsad ka kovalentsete sidemetega ja rekombinantsed molekulid ongi moodustunud. Geenitehnoloogiad võimaldavad otseselt muuta indiviidide pärilikke omadusi. Tähtsaimad rakendused selles valdkonnas on transgeensete organismide (nn. GMO) loomine ja geeniteraapia (geenravi) inimesel. Peale nende põhinevad geenitehnoloogilistel meetoditel nii sünnieelne kui ka sünnijärgne pärilike haiguste molekulaargeneetiline diagnostika ja inimeste (sh
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
