1. Milline on ideaalne gaas? (Kolm tingimust ja olekuvõrrand) – 1) molekulid on punktmassid, 2) puuduvad tõmbejõud, 3) kõik põrked on elastsed. Võrrand: pV = m/M * R * T 2. Mis on molekuli vabadusaste? Kui suur on molekuli vabadusaste, kui ta koosneb 1 aatomist? Kui suur on molekuli vabadusaste, kui ta koosneb 2 aatomis? (Põhjendada) sõltumatute suuruste arv, mille abil on võimalik määrata süsteemi olekut 1 aatomist koosneb – i = 3 (on 3 kulgliikumissuunda), 2 aatomist – i = 5 (on 3 kulgliikumissuunda ja 2 pöörlemistelge). 3. Termodünaamika esimene seadus? (Tähtede tähendused) – gaasile antav või võetav soojushulk on võrdne gaasi siseenergia muudu ja gaasi poolt tehtud tööga dQ = dU + dA (Q – soojus, dU – siseenergia muut, dA – tehtud töö muut). 4. Kuidas välistab termodünaamika esimene seadus perpetuum mobile? Iga masin saab teha tööd kas väliskeskkonnast saadava soojusenergia ja/või selle puudumisel oma siseenergia kahanemise arvelt 5...
Isegi kui Oidipus sai teada oma saatuse, kas see muutis midagi? Ei. Kõik läks nii nagu minema pidi. Kas jumalik maailm juhibki meie elu ja kas meie saatus on ette määratud? Inimese saatus kujuneb väga pika protsessina elust ellu, sünnist surmani, igal sündmusel on kindel põhjus, sellel on omakorda põhjus jne. Meelest tuleb mõte, mõte põhjustab sõna ja teo, tegu loob saatuse ehk karma. See on põhjuse ja tagajärje seadus ning karma tähendab meie tegude kogu pikka ahelat. Sophoklose teoses avaldus mõte, et jumalate vastu inimene ei saa. Oraakel ennustas Laoisele, et kui tal peaks sündima poeg, siis sellest pojast saaks isatapja, kes asub tema asemel troonile. Poeg üritati teelt kõrvaldada, aga tänu sündmuste keerdkäikudele kohtus poeg isaga ja tappis ta. Kõik algas juba sündimisest, kui ta viidi pere juurest eemale ja kogu selle aja kujunes nende saatus. Igal sündmusel ja hetkel oli põhjus. Näiteks kui Oidipus oleks oraakli ennustus oma vanematega
toimub punktis C. Piiramis nivoo väärtust seejuures sõltub tööpunkti A valikust ja tuleb täpsemalt määrata sisend tunnusjoonelt. Kuna sealt on võimalik leida sisend pinge ja sisend voolu vahelist seost. Suure ajakonstandiga ahelat, kus impulssi kestel jõuab siirde protsess vaid alata. 4.4 Multivibraatorid Multivibrad on laiald levinud lülitused milliseid kasuatakse ristkülikpinge Nimetatud siirde protsesside käigus toimub kas kondensaatori laadumine või tühjenemine (impulssi
rasvhape aktiveeritakse tsütoplasma rasvhappe atsüül-CoA-süntetaasi (tiokinaasi) toimel, st tekib rasvhappe aktiivvorm ehk atsüül-CoA. Kuna see ei läbi mitokondrite sisemembraani, transporditakse atsüüljääk järgnevalt karnitiini (vitamiin B T) abil mitokondrisse.(joonis õpik II, lk 108, joonis 74). Rasvhapete -oksüdatsioon: See metaboolne rada on 4 reaktsioonist koosnev tsükkel. Tsükli ühe ringiga lühendatakse rasvhappe ahelat 2-süsinikulise atsetüüljäägi võrra. Atsetüüljääk väljub -oksüdatsioonist atsetüül-CoA vormis. Viimane lülitub TKT-sse andes lõpliku lõhustumise tulemusena 12 ATP. -oksüdatsiooni ühe ringi jooksul toimub aga ka kaks dehüdrogeenimist: tekib üks FADH2 ja üks NADH. Nende reoksüdeerimine hingamisahelas annab ka ATP. 1 FADH2 = 2 ATP ja 1 NADH = 3 7 ATP. Rasvhappe ahela täielikul lõhustamisel toimub ringe rohkem ja ATP kogusaagis
2. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses 3. Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Emotsioonid kujutavad endast pikemat sündmuste ahelat, mis algav emotsiooni põhjustava olukorraga ja lõpeb emotsiooni avaldamisega, kas näiteks näoväljenduses või mingis muus nähtavas tegevuses. Emotsioonide liigid: 1. Afekt- Lühiajaline tormiliselt kulgev väljapoole (teistele) nähtav emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna. Jaguneb kaheks: 1)positiivne afekt - normaalse afektiivse reaktsioonina rõõmu, heameele, õnnestumise väljendumine, 2)negatiivne afekt - normaalse
- seisneb DNA valitud lõikude eraldamises,töötlemises in vitro ja siirdamises sana või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri - lähtekohaks rekombinantse DNA metoodika loomine - rekombinante DNA-DNA molekul,milles on ühendatud eri liikidelt pärit DNA-fragmendid - restriktaas-ensüümid,mis lõikavad DNA molekuli kaksikahelat kindlate järejestuste kohalt - enamik restriktaase lõikab DNA mõlemat ahelat vastava järjestuse(4-8 nukleotiidipaari) eri otstest - kui sama restriktaasiga töödekda erinevat päritolu DNA-d, siis on tekkinud fragmentidel komplementaarsed üheahelalised(nn kleepuvad) otsad - kui need fragmendid lahuses kokku viia, siis otste paardumisel nad ühinevad - lõigatakse katki kahte moodi: 1. tekivad kleepuvad otsad-DNA ahelale jäävad ühe ahelalised otsad
dioodil, RC,RL ja RCL ahelatel). Signaali käigu skitseerimise all on mõeldud seda, et peaks joonistama signaali kuju (näiteks siinuselise signaali mõne perioodiga) ja juurde kirjutama sageduse või perioodi ning amplituudi. 1. Skitseerige signaali käik RC madalpääsfiltris 16,7 kΩ takistiga ja 120 nF kondensaatoriga, kui siinuseline signaal on 10 V amplituudiga ja sagedus on 7,96 Hz, 137,8 Hz või 967 Hz. Milline on 7,96 Hz ja 796 Hz signaali korral ahelat läbiva voolu amplituud? (ω0 = 500 s-1 e. 79,6 Hz ja signaal väljundis on vastavalt Uv = 0,995Us, 0,5Us ja 0,0995Us ehk ligikaudu sama, 2 korda väiksem või 0,1 esialgsest signaalist. Voolu amplituud on 0,06 ja 0,6 mA) 2. Skitseerige antud skeemi korral Thevenini ja Nortoni ekvivalentskeemid ja tuletage neid iseloomustavad parameetrid. Kumba ekvivalntskeemi on mõistlikum kasutada, kui takisti on 0,1 Ω või 100 Ω? 12 Ω
antikehad. 21. Desoksüribonukleotiidid erinevad üksteisest ainult nende ehitusse kuuluvast lämmastikaluse poolest, sest kõigile neljale nukleotiidileon ühine fosfaatrühm ja desoksüriboosijääk. 22. DNA põhiülesanne on päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekandmine raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele (2). 23.DNA molekul on kaheahelaline, keerdunud kruvikujuliselt biheeliksisse .2 ahelat hoiavad koos vesiniksidemed, selline biheeliks tagab DNA suure vastupidavuse. 24.RNA ribonukleotiidis on 4 lämmastikalust: adeniin, guaniin, tsütosiin ja urastiil. 25. RNA ahel on üheahelaline ja põhiülesanne on päriliku info reliseerimine. 26.Kui DNA üksikahela nukleotiidide järjestus on selline: A T C C T G G T T T A T G G DNA teine ahel biheeliksis oleks selline: T AG G AC C AAAT AC C Kui arvestada komplementaarsust ,siis RNA ahel tuleks( esimese ahela järgi):
läheduses. Nende kehakeste alajaotus, mis ei ole seostunud cajali kehakestega sisaldavad värskelt sünteesitud RNAd 2. DNA replikatsioon Kogu rakutuumas leiduva DNA kahekordistamine, toimub rakutsükli S faasis Rakkude jagunemist ettevalmistav etapp 1. Komplementaarne – A -T ja G - C 2. Kindla suunaga – uue ahela süntees 5’ – 3’ suunas 3. Toimub kahel ahelel paralleelselt – replikatsioonikahvel; juhtivat ahelat ehk liiderahelat sünteesitakse ühe pideva lõiguna; viivisahelat (maha jäävat) sünteesitakse 200 bp lõikudena (Okazaki fragmendid) 4. Võib olla mitu alguspunkti – kromosoomide piirkonnad, kust DNA repl. algab; prokarüootide DNA-l on üks alguspunkt, eukarüootides igal kromosoomil mitu (arv sõltub liigist, rakutüübist ja arengustaadiumist), neil algab mitmest kohtadest, kuna muidu kestaks protsess liiga kaua 5
AUG = start/Met) paigutub ribosoomi P-saiti (site) e tsentrisse. Ribosoomi A-saiti paigutub järgmise koodoniga määratud aminoatsüül-tRNA (siin Val-tRNA). (2) Aminohapped ühendatakse peptiidsidemega, tRNAfMet vabaneb. Pikendamine: (3) Ribosoomi liikumisel järgmise koodoni kohale satub peptiid P-saiti, vabanenud A-saiti transporditakse järgmine aminohape (Gly) ja sellega ühendatakse juba sünteesitud peptiid (siin fMet-Val). tRNAVal vabaneb ja lahkub. Liikudes piki mRNA ahelat jätkab ribosoom aminoatsüül-tRNA komplekside vastuvõtmist, selekteerides neid mRNA koodoni ja tRNA antikoodoni vastavuse järgi. Lõpetamine: (4) Jõudes stoppkoodonini eraldab vabastusfaktor (valk) ribosoomist nii polüpeptiidi kui mRNA. RIBOSOOMID: Molekulaarsed kompleksid, koosnevad mRNA-st (~65%) ja valgust (~35%); Tervikribosoomid formeeruvad kahestsubühikust suurest ja väikesest; Leiduvad rakkude tsütoplasmas, mitokondrite maatriksis, kloroplastide stroomas;
üül (metaan metüül, etaan etüül, propaan propüül jne). Alküülasendajaid: n-butüül CH3-CH2-CH2-CH2, sec-butüül CH3-CH2-CH(CH3), iso-butüül (CH3)2CH-CH2, tert-butüül (CH3)3C , iso-propüül (CH3)2CH2 - , fenüül C6H5 Nime andmine: · Hargnenud ahelaga ühendi korral määratakse tüviühend (kõige pikem C-ahel). Tüviühendi ahela süsinikud nummerdatakse (araabia numbritega). (Kui on üks asendusrühm, mis paikneks alati number 1 juures, siis ahelat ei nummerdata) · Ahel numereeritakse, andes asendajatele väikseimad võimalikud kohanumbrid. · Asendajad kirjutatakse nimetuse ette tähestikulises järjekorras, näidates ka nende kohanumbri (numbrid on eraldatud sidekriipsudega). · Korduvad asendajad näidatakse ära eesliidetega (di-, tri-, tetra-, penta- jne) (eesliidet aga ei arvestata tähestikulise järjekorra määramisel). · Kui numereerimine ahela erinevatest otstest annab asendajatele identsed kohanumbrid,
C10H22 Dekaan C10H21 Deküül · Alkaani tunnuseks on liide aan · Sõnatüvi kirjeldab süsinikahela pikkust · Neli esimest alkaani (metaan, etaan, propaan ja butaan) on triviaalsed ja nned tuleb lihtsalt meelde jätta · Alates C5 kasutatakse kreekakeelsete arvsõnade tüvisid: (pentaan penta, heksaan heksa jne). · Tsüklilist ahelat tähistab eeslide tsüklo (N: tsüklobutaan) · Hargnenud ahela korral: a) Leiame molekuli valemist pikima süsinikahela b) Sellele hargnemata ahelale vastav süsivesinik on tüviühend c) Hargnenud ahelaga ühendit käsitleme nii, nagu oleks tüviühendis teatud vesiniku aatomid
pits puudu. Lõputu ring On siiski liialdus väita, et kõik unistused põhinevad vaid asjade maailmal ja et esemete ostmine tähendab unistuste täitumist, nende materialiseerumist. Kui üks asi on ostetud, tähendab see konkreetse unistuse lõppu ja teise algust. Just siin paljastub tänapäeva maailma mittemateriaalne pool: kulutamise objektid pole ainult materiaalsed esemed, vaid ka elamused, "õige" minapildi loomine tähendab soovide lõputut ahelat. Kui ostuhullus on saanud inimese üle võimu, nii et see hakkab ohustama juba kogu pere normaalset toimetulekut, siis peab küll hakkama abi otsima kas sõpradelt, perearstilt või otse psühhiaatrilt. Enne võib proovida poeskäike teha koos lähedase või sõbraga, kes aitab meelde tuletada, et seda pole sul ju vaja või et see ei sobi sinu stiiliga jne. Võib paista, nagu oleks ostuhullusest raskem lahti saada kui alkoholismist või
ebakorrapärasesse olekusse. Selleks pani Jansen vahekorraga 3:3:7 silikooni, borooni ja lämmastikku. See oli piisav et segada aatomite normaalset kristallumist ning struktuur võttis ebakorrapärase kuju. Mõned aatomite vahelised sidemed tugevdavad keraamilist materjali. Boroon ja lämmastik mõlemad moodustavad kolm sidet ja silikoon neli. Kõik omavahel seotud aatomid moodustavad ühe terviku, mis muudab kogu ahelat tugevamaks. Teiseks ideeks oli see, et mida rohkem on aatomite vahel sidemeid seda raskem on neil mujale liikuda, sest teised aatomidhoiavad neid paigal. Selleks et sealt minema minna peab aatom purustama sidemed kahe naaber aatomiga, mis on väga ebatõenäoline. Bibliography 1. http://www.fiberfrax.com/ 2. http://ceramicfiber.com/ 3. A Material that keeps its cool when hot 4. http://www.ceramicfiber.net/ceramicfibercloth.htm
Fotosünteesi kiirus sõltub • CO2 hulgast atmosfääris, selle sisalduse tõus kuni ca 3% õhu koostisest intensiivistab fotosünteesi; • valguse intensiivsusest, teatud tasemeni suurenev valgustatus intensiivistab fotosünteesi; • taime tüübist; erinevus on varju- ja valgustaimede ja paljude teiste puhul; • tuule tugevusest, fotosünteesile mõjub nii taime jahutamine kui CO2 "juurdetoomine"; • temperatuurist, piirides 0°...35° C kehtib van't Hoffi reegel: temperatuuri tõusmisel 10° C võrra intensiivistub fotosüntees 2...3 korda, temperatuuril 40°...50° C fotosüntees lakkab; • taime vee-ainevahetusest, fotosünteesiks on soodne väike vee-defitsiit, kuna siis on õhulõhed parajalt lahti — liigse veehulga või kuivuse korral õhulõhed sulguvad; 6CO2 + 12H2O ———» C6H12O6 + 6O2 +6H2O ...
ei ole see andnud juhile kontseptuaalset mõtlemist. (Michael T. 2002:2010) Alates 1970dast on tähendatud, et projektides on vaja tunnustada projektijuhte, mis võib viidata sellele, et tegemist on ebakindlusega juhtimistiilides. (Michael T. 2002:2010) 6 3. PROJEKTI MONITOORING Projekti on vaadatud ühteaegu kogemuste pagasit kui ka järjestikku tegude ahelat, mis lõpuks annab kokku erinevatel tasanditel saadud tulemusi. (Michael T. 2002:2011) Projekti tasuvuspunkti on võimalik arvutada järgneva valemi abil: ' ω =M ( ω , A) Joonis 1. Tasuvuspunkti valem Projekti tasuvuse erinevate mõjutegurite järgi: max A∗¿ arg Π ( M (ω , A) , A ) . A∈ A Joonis 2. Mõjutegurite järgi Kus A on aktiivsedvõrgustiku võimalused
Nomenklatuur on reeglite kogum, mis seob nimetuse ja struktuuri. Nimetused: · Süstemaatilised annab teavet struktuurist (nt. metaanhape) · Triviaalnimetused antakse mõne omaduse või leidumuse põhjal (nt. sipelghape) Alkaani tunnuseks on sõnalõpp aan. Sõnatüvi kirjeldab süsinikahela pikkust. 1. Met(aan) 2. Et(aan) 3. Prop(aan) 4. But(aan) 5. Pentaan 6. Heksaan 7. Heptaan 8. Oktaan 9. Nonaan 10. Dekaan Tsüklilist ahelat tühistab eesliide tsüklo. Alküülrühma tunnuseks on sõnalõpp üül. 1. Metüül 2. Etüül 3. Propüül Jne.. Kohanumber kirjutatakse kõige ette ning see tähistab hargnemise kohta. Nt: 2 metüülbutaan Süsinike arv Arvsõna Alkaani Alküülrühma Tsükloalkaani ahelas nimetus nimetus nimetus
Suhkrujääk erinev Tümiin-Uratsiil Kaheahelaline/üksikahelaline RNA omab katalüütilist funktsiooni Tunnus DNA RNA 1)monomeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid 2)sahhariid desoksüriboos riboos 3)N-alused A=T, G=C A=U, G=C 4)struktuur biheeliks , so kaks üks ahel ahelat, mis on kruvikujuliselt keerdunud 5)klassid - tRNA, rRNA, mRNA jt 6)ülesanne päriliku informatsiooni pärilikkuse säilitamine ja realiseerimine edasiandmine 7)leidmine tuumas, mitokondrites, tuumas, mitokondrites, kloroplastides kloroplastides,
reprodutseerimises uute molekulide sünteesil. Kõik matriitssünteesid toimuvad spetsiifiliste fermentide katalüüsival toimel. Geneetilise info põhiülekanded on järgmised: DNA replikatsioon DNA DNA Transkriptsioon DNA RNA Translatsioon mRNA valk RNA replikatsioon RNA RNA Pöördtranskriptsioon RNA DNA 8. DNA replikatsioon. DNA replikatsioon algab molekuli kindlast punktist (replikaatorilt). DNA sünteesi katalüüsib ferment DNA-polümeraas. DNA-polümeraas sünteesib üht ahelat, seejärel liigub teisel ahelal samapalju tagasi, sünteesides uut ahelat suunaga 3´- 5´mõlemal puhul. Kõrgematel organismidel toimub replikatsioon üheaegselt mitmes punktis. Pärast replikatsiooni DNA- ahelad spiraliseeruvad, moodustub 2 ühesugust ahelat. 9. RNA biosüntees - transkriptsioon. Kõikide RNA-vormide biosüntees (transkriptsioon) toimub rakutuumas. Matriitsina RNA sünteesil toimib üks DNA ahelatest, mille järgi, vastavalt komplementaarsuse printsiibile,
Sidususkomponent- graafi G sidususkomponent on selle graafi G maksimaalne sidus alamgraaf. [32]. Euleri graafid. Hamiltoni tsüklid. Euleri tsükliks graafis G=(V,E) nimetatakse sellist servade järjestust, mis läbib graafi igat serva täpselt 1 kord ning servade järjestus lõppeb oma alguspunktis. Euleri graaf on graaf, mis sisaldab Euleri tsüklit. Euleri ahel on lahtine servade järjestus, kus igat serva läbitakse täpselt 1 kord. Euleri semigraaf on graaf, mis sisaldab Euleri ahelat. Kui mingi graaf on Euleri graaf, siis: a). Graaf on sidus. b). Kõikkide tippude aste peab olema paarisarvuline. c). Servade hulk E esitub paarikaupa lõikumatute tsüklite ühendina. Algoritm Euleri tsükli leidmiseks graafis G: Esmalt eraldatakse G servade hulgast ükshaaval tsüklid ning seejärel pannakse tsüklitest kokku Euleri ahel. Teooria arendajaks oli Leonhard Euler(18. saj) Köeningsbergi sildade probleem.
*energia säästlikus Biotehnoloogia kaasnevad probleemid: *kasutatavad organismid on tundlikud keskkonna teguritele suhtes,mõjub ainete konsetratsiooni PH temperatuuri muut teiste organismide saaste *teadlastel kulub kaua eaga kultuuritüvede saamiseks 4)Geenitehnoloogia mõiste,selle rakendus alad ja arengu suunad. Geenitehnoloogiakasutab organismide pärilikkuse muutmisks DNA siirdamist. DNA on pärilikkuse materjaalne kandja,ta koosneb desoksüribonukleotiididest A;G;C;T. DNA kaks ahelat on teineteise suhtes komplementaarsed. Geenon lõik DNA molekulist,mis määrab ära ühe mRNA sünteesi,sellele ülessanne on anda infot valkude snteesiks DNA > mRNA > valk. Alleelon geeni erivorm mis tähendab et nukleotiidide järjestus on mõnevõrra erinev.Geneetilist infot kasutab geenitehnoloogia järgmistel rakendustel: *isikute tuvastamineon seotud DNA analüüsig tehakse kindlaks nukleoiididde järjestus DNAs ,ki teada on piirkonnaalad siis isik tuvastatakse.
ning säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimet. (ehk ka sotsiaalministri antud tegevusloa alusel töötervishoiu teenuseid osutav asutus või ettevõtte struktuuriüksus). Töötervishoiu arst töötab...(ettevõttes) töötervishoiuametis.... (kus?) Tööõnnetused on töö juures aset leidnud õnnetusjuhtum. Õnnetusjuhtumite vähendamise ja ärahoidmise eesmärgil on mõistlik uurida traumale eelnenud sündmusi - õnnetuseni viinud sündmuste ahelat ka kodust tööle/töölt koju juhtunud õnnetused on tööõnnetused? Jah, on Kes peavad uurima tööõnnetust? Töökeskkonna volinik (selle puudumisel töötajate usaldusisik, tööandja või töökeskkonna spetsialist), surmaga lõppenute ja vajadusel ka raskete tööõnnetuste uurimisse tuleb kaasatakse tööinspektor. Kuidas tuleb toimida tööõnnetuse korral? Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab uurimine.
lahusteid jne. Ülejäänud kogus leiab kasutamist metallide keevitamisel ja lõikamisel. Aromaatsed ühendid · Aromaatseteks ühenditeks nimetatakse ühendeid, mis sisaldavad üht või mitut benseenituuma. Siia kuuluvad aromaatsed süsivesinikud ehk areenid ja fenool. Areenid · Areenideks nimetatakse süsivesinikke, mille molekulis süsiniku aatomid moodustavad kinnise korrapärase kuusnurkse ahela. Sellist ahelat nimetatakse benseenituumaks ehk -rõngaks. Areenide lihtsaim esindaja on benseen. Benseen · Molekulvalem C6H6 · Struktuurvalem · Füüsikalised omadused: värvusetu, kergesti aurustuv, iseloomuliku lõhnaga vedelik. Veest kergem ja vees ei lahustu. Plahvatusohtlik, nahale sattudes võib põhjustada mürgistusi. · Keemilised omadused: 1) annab asendusreaktsioone a) hapetega, tekib nitrobenseen, reaktsiooni nimetatakse nitreerimiseks
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS AA-09 Ermo Mägi PROGRAMMEERIMINE Referaat Juhendaja: Kristi Lorents Pärnu 2010 SISUKORD 1. Tarkvara arendusmeetodid ja tehnikad 3 1.1. Tarkvara 3 1.2. Tarkvaratehnika 3 1.3. Tarkvaratehnika raamistik 3 2. Andmebaaside struktuur ja algotrim 4 2.1. Algoritmi mõiste, struktuur ja esitamine 4 2.2. Erinevad andmestruktuurid ja nende omadused 5 3. Programmkeelte põhitüübid 7 3.1. Programmeerimise ajalugu 7 3.2. Programmeerimiskeelte põhitüübid 8 3.3. Programmeerimiskeele semantika ja süntaks 9 Page 2 1. Tarkvara arendusmeetodid ja tehnikad 1.1 TARKVARA - Ar...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä11 TARNEAHELA JUHTIMISE OLEMUS Referaat Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Viimase tosina aasta jooksul on konkurents kui selline palju muutunud. Turupositsiooni pärast ei võitle mitte enam ainult organisatsioonid, vaid üksteisega on hakanud konkureerima terved tarneahelad. See on toonud kaasa muutused ka juhtimises. Ettevõttekeskne juhtimine on asendumas protsessipõhise firmadevahelise juhtimisega, kus pearõhk lasub usaldusel, koostööl ja tihedatel isiklikel sidemetel. Seda uuenenud juhtimisliiki võib nimetada ka tarneahela juhtimiseks (supply chain management).(Rannus,R.2003) 1. MIS ON TARNEAHELA JUHTIMINE? Tarneahela juhtimine hõlmab kõik hankimise, ostmise ja töötlemisega seotud tegevused ning kõik logistika juhtimistegevused. Samuti kuulub tarneahela juhtimise alla olulise o...
3. kuul toimub kiire organite areng 4. kuul luustik, saab määrata sugu Rakutsükkel- raku eluring ühest jagunemisest teiseni Mitoos- päristuumsete rakkude jagunemine, mille tulemuseks on kaks eelasrakku Meioos- päristuumsete rakkude jagunemine, esineb sugurakkudes Interfaas- rakutsüklis kahe jagunemise vahele jääv elufaas, kus toimub ettevalmistumine jagunemiseks Replikatsioon- interfaasi ajal toimuv DNA kahekordistumine Tsentromeer- päristuumse raku kahte DNA ahelat ehk KROMATIIDI ühendav koht Karüokenees- mitoosi käigus toimuv rakutuuma jagunemine Tsütokinees- tsütoplasma ning rakuorganellide jagamine mitoosis tekkiva kahe uue raku vahel Kromosoom- DNAst ja valkudest koosnev struktuur, milles asuvad kindlas järjestuses paiknevad geenid Kromatiid- üks kahest identsest kromosoomi osast Kromatiin- rakutuumas paiknev DNA ja valkude segu Kääviniidid- rakujagunemisel tekkivad niitjad valgud, mis kinnituvad tsentromeeri külge
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS AA-09 Ermo Mägi PROGRAMMEERIMINE Referaat Juhendaja: Kristi Lorents Pärnu 2010 SISUKORD 1. Tarkvara arendusmeetodid ja tehnikad 3 1.1. Tarkvara 3 1.2. Tarkvaratehnika 3 1.3. Tarkvaratehnika raamistik 3 2. Andmebaaside struktuur ja algotrim 4 2.1. Algoritmi mõiste, struktuur ja esitamine 4 2.2. Erinevad andmestruktuurid ja nende omadused 5 3. Programmkeelte põhitüübid 7 3.1. Programmeerimise ajalugu 7 3.2. Programmeerimiskeelte põhitüübid 8 3.3. Programmeerimiskeele semantika ja süntaks 9 Page 2 1. Tarkvara arendusmeetodid ja tehnikad 1.1 TARKVARA - Ar...
DNA sekveneerimine- protsess, mille käigus selgitatakse DNA nukleotiidne järjestus 3. Geenivektor, selle loomise protsess, ligaas, restriktaas (ja tekkivad „kleepuvad otsad"), rekombinantne DNA. Õp lk 37 – 39. Plasmiid. Viirusvektor, plasmiidne geenivektor. - õp lk 38. Rekombinantne DNA- DNA molekul, milles ühendatud eri liikidelt pärit DNA-fragmendid. RESTRIKTAAS- ensüümid, mis lõikavad DNA molekuli kaksikahelat kindlate järjestuste kohalt. Enamik lõikab DNA mõlemat ahelat vastava järjestuse eri otstest. Kui sama restriktaasiga töödelda erinevat päritolu DNA-d, siis on tekkinud fragmentidel komplementaarsed üheahelalised (kleepuvad otsad). Kui need fragmendid lahuses kokku viia, siis paardumisel nad ühinevad. LIGAAS- selle ensüümi toimel ühinevad ahelate otsad ka kovalentsete sidemetega ja rekombinantsed molekulid ongi moodustunud. GEENIVEKTOR- ehk siirdaja, DNA konstrukt. Kui soovitud geen on välja lõigatud,
Nukleotiidid: Nukleotiidid:riboos,fosfaat, desoksüriboos,fosfaat,lämmastik lämmastik 4 lämmastikalust(A,T,G,C): 4 lämmastikalust(A,U,G,C): adeniin,tümiin,guaniin,tsütosiin adeniin,uratsiil,guaniin,tsütosiin Väga pikk, 2 komplementaarset Lühemad ahelad ahelat 3 tüüpi: mRNA, tRNA, rRNA Sisaldab pärilikku infot Valgusüntees: DNA kopeerimine Leidub rakutuumas,mitokondrites, Leidub rakutuumas,mitokondrites, kloroplastides,tsütoplasmas(bakterid kloroplastides,tsütoplasmas,bakterite ) l aint tsütoplasmas • Mis on komplementaarsusprintsiip
insuliin 20. Organismi tunginud haigustekitaja ehk antigeeni vastu on kehas kaitsevalgud ehk antikehad. 21. Desoksüribonukleotiidid erinevad üksteisest ainult lämmastikaluste poolest, sest kõigile neljale nukleotiidile on ühine fosfaatrühm. 22. DNA põhiülesanne on säilitada pärilikku informatsiooni ja seda täpselt edastada rakkude jagunemisel moodustuvatele tütarrakkudele (2). 23.DNA molekul on kaheahelaline, keerdunud kruvikujuliselt biheeliks. 2 ahelat hoiavad koos vesiniksidemed, selline biheeliks tagab DNA suure vastupidavuse 24.RNA ribonukleotiidis on 4 lämmastikalust:........adeniin........,..........tsütoniin..........,..........guaniin..........ja...........uratsiil..... 25. RNA ahel on üheahelaline ja põhiülesanne on päriliku info realiseerimine 26.Kui DNA üksikahela nukleotiidide järjestus on selline: A T C C T G G T T T A T G G DNA teine ahel biheeliksis oleks selline: T A G G A C C A A A T A C C
2/48) Minu arvates on GM-taimedel rohkem kahjutegureid.GM-taimede ristumisel metsikute sugulusliikidega levivad võõrgeenid loodusesse, hübriidsed liigid omakorda võivad edasi anda GM-järglasi ja see võib kaasa tuua ennenägematuid tagajärgi. On välja uuritud, et võõrgeen võib edasi kanduda ka hübriidsetele järglastele, mis tähendab, et võõrgeenid võivad levida väljapoole liigipiire, saastada keskkonda ja häirida looduslikku ahelat. GM-taimed võivad samuti sisalda valke, mis põhjustavad inimestel allergiat. Näiteks Kanadas on GM-taim nagu raps muutunud tõrjumatuks umbrohuks. 3/48) Peamine eesmärk on hiirele ja inimesele ühiste geenide fenotüübilise tähenduse selgitamine ning inimese pärilike haiguste olemuse ja avaldumiskäigu uurimine hiirte peal. 6/48) Eestis ei ole GM-taimede kasvatamine lubatud. See sööks välja mahepõllunduse, kuid sanas võib meil leiduda suuremat turgu väljaspool Eestit,
Kuigi Siddhartha ütles lahti kuningaseisusest, jäi ratas sümboliseerima tema vaimset autoriteeti ning hiljem Buddha õpetust. Buddha esimest jutlust nimetati "Dharmaratta (seadmuseratta) esimeseks pöörlemapanekuks." Budismi sümbolina kujutatakse sageli kaheksa kodaraga ratast, mis viitab budistlikus õpetuses kesksel kohal olevale üllale 8-harulisele teele. Dharmaratas võib olla ka hulgaliste kodaratega, sel juhul sümboliseerivad kodarad lõpmatut sündide ja taassündide ahelat. Lootos sümboliseerib puhtust ja jumalikku sündi. Budistide pühakiri ütleb: "inimese vaim on plekitu, nagu tärkav lootos mudases vees, mis ei saa ometi selliseks (mudaseks)". Inimeste süda on nagu veel avanemata lootoseõis. Erinevates budismi suundades on lootosel veidi erinevad tähendusvarjundid, samuti on lootoseõie värvidel erinevad tähendused. PÜHAD TEKSTID Buddha ise oma õpetusi kirja ei pannud. Sajandeid andsid budistlikud mungad ja nunnad Buddha õpetusi edasi suuliselt. 1
IgG1 on põhiline antikeha, mis reageerib lahustuvatele valkantigeenidele ja membraani valkudele. IgG2 reageerib bakteriaalsetele kapslipolüsahhariidi antigeenidele. IgG3 piiravad potentsiaalselt ülemäära põletikulisi reaktsioone. IgG4 kutsuvad esile allergeenid. Neid antikehasid toodetakse peale korduvat või pikaaegselt kestvat kokkupuudet antigeenidega keskkonnas, mis pole nakkav (pikaajalised mesinikud, immuunteraapia läbi teinud allergikud) Tegemist on monomeeriga, kus kaks rasket ahelat on disulfiidsilla abil seotud omavahel ja mõlemad ka ühe kerge ahelaga. IgA-antikehad moodustavad kõikidest antikehadest 1520%. Võib esineda nii monomeerina kui ka dimeerrina. Monomeer- IgA1 on põhiliselt vereseerumis. Enamus lümfoidkudedes on ülekaalus IgA1 tootvad rakud Dimeerset vormi on kõige rohkem ja seda kutsutakse ka sekretoorseks IgA- ks ehk sIgA-ks. IgA2 on põhiline immunoglobuliin, mis esineb limaskestade eritistes(k.a
• käskude ühtsus: igal alluval olgu ainult üks ülemus; • suundade ühtsus: sarnased tegevused peavad olema koondatud ühe ja sama ülemuse juhtimise alla; • isiklike huvide allutatus firma huvidele; • õiglane hüvitamine; • tsentraliseerimine: võim peab olema koondatud organisatsioonis nii kõrgele kui võimalik; • ahela põhimõte: firma kõigi institutsioonide omavaheline seostatus, võim peab kulgema ülevalt alla kindlat ahelat pidi; • kord: inim- ja aineliste ressursside hea koordineerimine, õige inimene peab olema õigel ajal õiges kohas; • õiglus: juhid peavad alluvaid õiglaselt kohtlema; • stabiilsus: tuleb vältida tööjõu suurt voolavust, töötajatele tuleb anda aega kohaneda; • initsiatiiv: alluvate võimalus algatuslikkust ilmutada. Juhid peavad kuulama alluvate ettepanekuid ja ideid; • kooskõlastatus: igasuguse koostöö ja meeskonnatöö soodustamine
kalomelelektrood). Elektroodid on ühendatud pingejaguri kaudu välise vooluallikaga ning neile rakendatavat pinget suurendatakse alates nullist kuni teatud väärtuseni, mis sõltub lahuse koostisest. Voolutugevuse olenevust pingest jälgitakse tundliku galvanomeetriga. Elektroodidele rakendatakse pinge V, mis kulub elektroodide polariseerimiseks ja elektrolüüdilahuse oomilise takistuse ületamiseks vastavalt võrrandile: V = a-k + IR, kus a on anoodi potentsiaal, k katoodi potentsiaal, I ahelat läbiva voolu tugevus ja R elektrolüüdi lahuse oomiline takistus. Analüüsitavasse lahusesse lisatakse suures liias indiferentset elektrolüüti (fooni), mis ei võta elektrolüüsi protsessist osa, aga muudab lahuse oomilise takistuse praktiliselt võrdseks nulliga. Katoodpolarograafias on anoodiks mittepolariseeruv elektrood, seega a = const ja V = - k. Kogu ahela polarisatsioon sõltub ainult ühe elektroodi polarisatsioonist ning saadav
! 13. Millised sündmused toimuvad replikatsiooni käigus DNA mahajääval ahelal? DNA replikatsioon toimub replikatsioonikahvlis. Replikatsiooni alguses endonukleaas lõhub vesiniksidemed nukleotiidide vahel ning DNA helikaas keerab biheeliksi lahti. SSB-valgud (single strand binding protein) takistavad DNA ahela kokku keerdumist ning on kinnituskohaks DNA-polümeraasile. DNA-polümeraas I kinnitub juhtivale ahelale ja hakkab sünteesima uut DNA ahelat nukleotiide lisades. (kui miski tundub vale või puudu, võib alati täiendada) ! 14. Mitokondri genoom – kui palju on geene, millised geenid? Mitokondrianaalsed haidused üldiselt ja 1 näide põhjalikumalt. Genoomi suurus ja geenide organiseeritus on eri organismidel väga erinev. Pikkus ca 5 mikronit mtDNA sisaldab 16569 nukleotiidi, 37 geeni: • 2 geeni kodeerivad rRNA molekule • 22 geeni kodeerivad tRNA molekule • 13 geeni kodeerivad valke (hingamisahela ensüüme)
NUKLEIINHAPPED nucleos=ladina kelles rakutuum ...... on Biopolümeerid, mille monomeerideks on Nukleotiidid. (tähistatakse suurte tähtedega: A;T;C;G ja U) T-ainult DNA-s U- Ainult RNA-s J. Watsoni ja Fr. Crick-i poolt. DNA struktuuriks on BIHEELIKS Komplementaarsus on seaduspärasus, mille järgi moodustuvad kõrvuti olevates ahelates nukleotiidide paarid. Kui ühes ahelas on A, siis teises on T Kui ühes on G , siis teises on C Paare ja ahelat hoiavad kos vesiniksidemed. DNA molekul asub kromosoomides, misa asuvad rakutuumas. DNA lõike nimetatakse Geenideks. DNA tähtsus: Päriliku info säilitaja ja edasikandja rakust rakku. RNA on peamiselt üheahelaline RNA-s on lämmastikualused A,U,C,G RNA erinevused DNA-st: 1) ei moodusta BIHEELIKsit 2)Ei sisalda T nukleotiidi, sele asemel on U(täht on tulnud lämmastikaluse nimest URATSIIL) RNA-d on kolme tüüpi: 1)Informatsiooni RNA (mRNA)
igaühes on lisaks rakenduse seisukohalt vajalikele andmetele ka järgmise elemendi aadress. Nii on ahela töötlemisel võimalik liikuda esimeselt elemendilt teisele, teiselt kolmandale ja nii edasi kuni ahela lõpuni. Ahela viimases elemendis on tühiviit, mis annabki märku ahela lõpust. Tavaliselt kasutatakse ahela hoidmiseks viita selle esimesele elemendile. Rohkem pole vaja, sest esimeselt elemendilt saame liikuda kõigi teisteni. Ahelat kui andmestruktuuri iseloomustavad järgmised omadused: Ahela pikkus ei ole fikseeritud. See võimaldab ahela abil realiseerida muutuva suurusega andmestruktuure ka keeltes, kus massiivi pikkus tuleb määrata juba programmi kirjutamise ajal. Ahela elemendi leidmine tema indeksi järgi on üsna kulukas. Üldjuhul tuleb selleks alustada ahela algusest ja liikuda vastav arv kordi ühelt elemendilt teisele. Seega on i. elemendi leidmise ajakulu Q(i).
DNA DNA nukleotiid koosneb: · Monosahh.- desoksüriboos ( 5C) · N- alus : T- tümiin A- adeiin G guamiin C tsütosiin · Fosforhappejääk : inimesed u. 990 mm u. 3 mld. Paari (nukleotiidid) DNA molekuli struktuurid 1) Prim.str nukleotiidide (-jääkide) järjekord DNA ahelas. 2) Sekundaar str. biheeliks kaks primaarstr. Nukleotiidi ahelat on teineteise ümber keerdunud 3) Kehtib KOMPLEMENTAARSUS- Lämmastik alused moodustavad teineteisega ruumiliselt sobivaid paare. 4) RNA ribonnukletiinhape RNA nukleotiit koosneb: 1. Monosahhariid (riboos: 5 süsinikku) 2. Lämmastiku alus: a. A adeliin b. G guamiin c. C tsüosiin d. 7U uratsiil 3. Fosfaat rühm (P) RNA molekuli ehitus: · Enamasti ainult primaar struktuur nukleotiidide (jääkide) järjekord ahelas
etanaal e. glükoos püruvaat atseetaldehüüd etanool Võttes arvesse ainete molekulmasse näeme, et etanooli ja CO 2 tekib käärimisel peaaegu võrdsetes kaalulistes kogustes. C6H12O6 2 CH3CH2OH + 2 CO2 180 g 92 g 88 g Ensüümireaktsioonide ahelat, milles glükoos konverteerub püruvaadiks, tuntakse glükolüüsi nime all. Kahe järgneva reaktsiooniga muundatakse püruvaat etanooliks ja CO 2 ks. Glükoosi molekulis sisalduvast keemilisest energiast salvestub glükolüüsi käigus osa ATP-sse, enamus aga jääb tekkivasse püruvaati. C6H12O6 + 2ADP + 2NAD+ + 2Pi 2CH3COCOOH + 2ATP + 2NADH+H+ + 2H2O glükoos püruvaat
Süntetaasid jaotuvad (järjestuse homoloogia alusel): - Klass 1 – ühepolüpeptiidilised, aga võivad moodustada dimeere. N- terminaalne katalüütiline domään – seob aminohapet ja nukleotiidi. N-domään sisaldab kaheosalist osaliselt konserveerunud järjestust, mis on kõigil klassi süntetaasidel sarnane – allkirja järjestus. Nukleotiidi siduv domääni tertsiaalstruktuur on sarnane kõigil nukleotiide siduvatel valkudel. Koosneb: 4-6 antiparalleelset β- ahelat, 2-4 α-heeliksit, mis on β-kihiga risti. Primaar- ja sekundaarstruktuur varieerub. Aktiivtsenter N-domäänis. ATP sidumisdomään. Panevad AH 3’ O külge. - Klass 2 – vähemalt kahe polüpeptiidahelalised, võivad moodustada tetrameere. domäänis on homoloogiline osa, aga varieerub rohkem kui Klass 1-l. Nukleotiidi siduv domääni ruumiline struktuur on mõlemal klassil sarnane, aga järjestuse homoloogia puudub. tRNA-dega seondumine erineb
/ Modifitseeritud nukleotiidil puudub OH rühm ja ahela polümeriseerimine sellest nukleotiidist edasi ei ole võimalik. Seda didesoksüribonukleotiidi saab ahelasse lülitada seepärast, et 5' positsioonis oleva süsiniku juures olevad fosfaatrühmad, mis moodustavad keemilist sidet, seega saab seda nukleotiidi panna eelmise normaalse nukleotiidi otsa, kui järgmist lülitada pole võimalik, kuna puudub vaba 3' hüdroksüülrühm. Oletame, et sünteesime in vitro uut DNA ahelat. Katseklaasis peavad olema DNA polümeraas (ensüüm), matriits DNA, nukleotiide ((dATP, dCTP, dGTP, dDTP)= dNTP). Kujutame, et neljas katseklaasis segame kokku sama lahuse. Oletame, et paneme esimesse natukene näiteks didesoksüATP'd. Sünteesuvad lühemad ahelad, millede lõppu me teame antud juhul A. //Elektroforees. Geel on klaaside vahel, geeli peale võime proove kanda, näiteks DNA'd. Pannes geeli elektrivälja, siis teatud (omades laengut) juhul võivad molekulid läbi geelis olevate
20. Nimeta eksistentsialismi olulisemad tunnused (2 3) ning kes on selle suuna peamised esindajad Prantsusmaal? Jean-Paul Sartre ja Albert Camus. Tunnuseks elu mõttetuse kirjeldamine, inimest mõistetakse lähtudes tema eksistentsist. Iga inimene on eriline ja loob ise enda elu mõtte. 21. Nimeta kummaltki 1 olulisim teos ning mis on neis eksistentsialistlikku? Sartre "Iiveldus" ja Camus "Katk." "Iiveldus" on justkui tegevuseta romaan - mingit kindlat sündmuste ahelat ei ole, vaid raamat kirjeldab hoopis peategelase sisemaailma ja mõtteid ning tundeid. "Katk" iseloomustab inimkäitumist olukorras, kus ühiskondlikud normid ja piirid kaovad, kui inimesed on äärmuslikus olukorras. 22. Nimeta modernistliku luule 5 alaliiki/zanri. Kuidas ja milles need väljenduvad kunstis/kirjanduses? futurism- anarhitslik kirjandusvool.Futuristid eitasid minevikutraditsioone,halvustasid endist kultuuri ja senist keelekasutust;lammutati keelesüntaktilised vormid.
tarbija. Üldjuhul defineeritakse logistika missiooni järgmiselt: „Logistika missiooniks on tagada tarbijaile vajalike kaupade ja teenuste saadavus sobiva hinnaga, soovitud kohas ja soovitud koguses“. Laiemas tähenduses määratletakse logistikat nii: „Logistika on materjalivoogude ja nendega seotud haldusprotsesside efektiivne planeerimine, teostamine, juhtimine ja jälgimine. Logistika käsitleb kõikide toimingute ahelat alates materjalide hankimisest kuni valmistoodangu tarnimiseni tarbijaile. Eesmärgiks on seejuures kulude minimeerimine, tarnimine lühikeste tarneaegadega klientidele sobiva teenindustaseme ja paindlikkusega“.Logistika on teadus materjalivoogude, teenuste voogude ja nendega seotud informatsiooni- ning rahavoogude juhtimisest ja püstitatud eesmärkide saavutamisest. Konkreetse ettevõtte seisukohalt võib defineerida logistikat järgmiselt: „Logistika on kaupade
saatuseks. Buddha ütleb, et igat asja juhib karma ehk põhjuse ja tagajärje seadus, maailmas toimub kõik selle seaduse alusel. Inimese saatus kujuneb väga pika protsessina elust ellu, sünnist surmani, igal sündmusel on kindel põhjus, sellel on omakorda põhjus jne. Meelest tuleb mõte, mõte põhjustab sõna ja teo, tegu loob saatuse ehk karma. Kuigi karma tähendab sanskritis tegu, on sel laiem tähendus, hõlmates ka teole eelnevat ja järgnevat kogu pikka ahelat. [1] Budismis demonstreeritakse karma toimimist tavaliselt kivi viskamise analoogia abil. Kui visata järve kivi, tekitab see enda ümber ringe, mis liiguvad kallaste suunas. Sealt põrkuvad need tagasi oma põhjustaja poole. Ning avaldavad sellele survet. Sarnaselt kajastuvad meie teod meie ümber ja lõpuks, sobivate tingimuste korral, jõuavad tulemused meie juurde tagasi ning me tunneme nende mõju Karmat võib jaotada kolmeks: 1. Vaimne karma, mida loome meele ja mõtetega 2
" Seepeale vastas Jaana Jalakas: ,,Ta ütles, et ma pean need õed otsekohe sünnitusosakonda tagasi tooma. Veelgi enam: ta tuleb tunni aja pärast kontrollima, kas tema korraldused on täidetud." (Formaliseeritus, ,,Juhtimise alused", Maie Kotkas, lk 104) Probleemi lahendamine Olukorra parandamiseks tuleks Taavi Tammel töötajatele selgeks teha alluvusvahekorrad, kohustused ja õigused ning tööjaotus. Samuti oleks vaja muuta korralduste kulgemise ahelat, see tähendab lähtuda klassikalisest korralduste kulgemise ahelast, vältimaks olukorda, kus mitu ülemust annab alluvale samal ajal erinevaid ülesandeid täitmiseks. Samuti ei tekiks olukorda, kus erinevate osakondade juhtide otsused mõjutavad teiste osakondade alluvaid. Sellele aitaks kaasa funktsionaalse tööjaotuse süvendamine töötajate seas, mille järgi igal inimesel on kindel ülesanne oma osakonnas. Samuti oleks vaja Rita Roosile tema õigused
on tavaliselt ikka kas vana, haige, vigane või alaarenenud. Jooksuoskus ja kiire jooksuvõime on ka inimese elujõu, bioloogilise täisväärtuslikkuse ja kehalise kultuuri kõige esmasemaks ja parimaks koondnäitajaks. Tavaliselt tarvitseb vaid kord näha inimest kiiresti jooksmas, et võida anda üsnagi tõepärane hinnang tema kehalisele minale, harrastustele ja eluviisidelegi. Lihtsustatult võib maksimaalkiirusega jooksu vaadelda kui kiirelt-kiirelt üksteisele järgnevate jooksusammude ahelat, kus keha liikumapanevaks (lähtumisel liikumist kiirendavaks, distantsil liikumiskiirust säilitavaks) jõuks on äratõukeimpulsid, mis antakse vahelduvalt parema ja vasaku jalaga maapinnalt ära tõugates ning mida abistavad hooliigutused teiste jäsemetega. Et paremini kirjeldada, seletada ja mõista maksimaalkiirusega jooksu liigutustegevust, on otstarbekas meenutada mõningaid fülogeesis väljakujunenud füsioloogilisi mehhanisme,
• mitteelektrilisi suurusi (temperatuur, rõhk, kiirus, nihe jm). Mõõdetavate elektriliste suuruste arv on küllaltki suur. Lisaks puhtelektrilistele tavasuurustele on vaja mõõta tihti ka muid suurusi, mis iseloomustavad mitmesuguste protsesside, materjalide ja seadmete elektrilisi ning vajadusel ka magnetilisi suurusi. Otsemõõtmisega on mõõdetav vaid väga vähene arv elektrilisi suurusi (pinge, vool). Takistuse mõõtmine aga toimub juba ahelat läbiva voolu kaudu. Mitteelektriliste suuruste mõõtmistel kasutatakse anduri ja muunduri(te) abil saadud mõõdetava suurusega üheselt seotud elektrilist signaali, mis suunatakse elektrilise mõõteriista sisendisse. Suure grupi moodustavad elektromehaanilised mõõteriistad, milles seadme liikuva osa asend sõltub mõõdetava suuruse väärtusest ning mille liikumiseks saadav jõud saadakse elektri- ja magnetvälja energia arvel
(Kuulamine, 2013) Võrdlemine Raske on kuulata, kui võrrelda kogu aeg, kumb, rääkija või kuulaja, on targem, asjatundlikum, vaimselt tervem. Mõtete lugemine Mõtetelugeja ei pööra inimeste jutule eriti tähelepanu, sest ta ei usalda seda, ta üritab välja selgitada, mida vestluskaaslane tegelikult mõtleb ja tunneb. Vastuseks valmistumine Kuulajal ei ole aega kaaslast kuulata, kui mõeldakse, mida talle tahetakse järgmiseks öelda. Mõned inimesed kipuvad treenima kogu vastuste ahelat. Sõelumine Sõeludes kuuldakse vaid osa partneri jutust, ülejäänu aga lastakse kõrvust mööda. Teine sõelumismeetod on kõrvade sulgemine teatud asjade suhtes - kriitika, ebameeldivused, ähvardused, siis ei mäletatagi, et midagi sellist on öeldud. Siltide kleepimine Siltide kleepimine on igapäevane, kui ristitakse mõttes oma vestluskaaslane lollpeaks, napakaks või võhikuks, ei pöörata tema jutule enam kuigivõrd tähelepanu, ollakse ta mõttes juba maha kandnud Unelemine
hingamise üks produkte üks organismide ehitusmaterjale biokeemiliste protsesside keskkond paljude organismide elukeskkond maa kliima oluline mõjutaja elu häll Aineringed Veeringe Geoloogiline ringe C-ringe Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees (mil anorgaaniline süsinik saab orgaaniliste ühendite koostisosaks) ja hingamine N-ringe Lämmastikuringe kujutab endast protsesside ahelat, mille käigus molekulaarne õhulämmastik N2 muudetakse lämmastiku-ühenditeks ja nendest moodustub taas vaba N2 P-ringe Hõlmab fosfori ühendite ringlust litosfääris, hüdrosfääris ja biosfääris. S-ringe. Väävel on: · oluline komponent mitmetes aminohapetes · osaline bakteriaalses ainevahetuses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
