1. Kirjeldage ühepoolse toimega silindri töörežiimi. 2. Kirjeldage 3/2 pneumo jaoti töörežiimi. 3. Viige lõpuni pneumaatika ahela skeem pressimisseadeldisele. 4. Viige läbi koostamine. 5. Kontrollige koostatud ahelat. 6. Kirjeldage ahela töörežiimi. 7. Koostage seadmete loetelu
Koostanud: Marko-Eero Kruus Kasutatud kirjandus: google.com ; bio.edu.ee Palumetsad Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud. Neid leidub parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel. Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Palumetsad moodustavad umbes 9,3 % riigi metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad. Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik, karvane piiphein). Samblarinne on aga pidev ...
Märkige järgmiste valemite juurde, kas on kujutatud hargnemata ahelat ehk normaalahelat (N), hargnevat ahelat (H) või tsüklilist ühendit
Selle ühendi tähis on cAMP. Ta osaleb rakkudes välise keemilise signaali ülekandmises raku sisemusse. Nukleiinhape- nukleotiid koos oma fosforhappejäägiga moodustab estri koos teise nukleotiidiga ja nii moodustuvad oligonukleotiidid ja edasi polünukleotiidid, mis ongi nukleiinhape. Organismis on need DNA ja RNA. Neid sünteesitakse rakus vastavate ensüümide vahendusel. DNA makrostruktuur on kaheahelaline biheeliks. Selle moodustavad 2 antiparalleelset polünukleotiidi ahelat, mis keerduvad ümber ühise telje. Fosforhappe jäägid ulatuvad heeliksist väljapoole, kus nad seovad DNA pakkimiseks vajalikke valgumolekule ioonsete sidemetega. DNA ahelad püsivad koos tänu komplementaarsusele, s.t nukleotiidide üksteisele vastavus on olemas igas ahela lülis. A-T ja G-C. See näitab meile, et vesiniksidemed on elus väga olulise tähtsusega, kuna tänu nendele on kõrgeltarenenud elu võimalik. See ei ole ainult kaksikspiraali kooshoidmine, vaid ka replikatsiooni ning
kus Ijada voolutugevus jadaahelas (A); Ujada pinge jadaahela otstel (V), U1, U2, U3 pinged ahelat moodustavate juhtide otstel (V), Rjada jadaahela kus Ijada voolutugevus jadaahelas (A); Ujada pinge jadaahela otstel (V), U1, U2, U3 pinged ahelat moodustavate juhtide otstel (V), Rjada jadaahela takistus (); R1, R2, R3 ahelat moodustavate juhtide takistused () takistus (); R1, R2, R3 ahelat moodustavate juhtide takistused () 7
sidemete abil ühe ja sihtmolekulini.Ensüüm ),enalapril(AKE)Geeni sama peptiidahela katalüüs:1.Katalüsaato kontroll:tuumas1.trans lähestikku osade r koorendab kriptsiooniline vahel.tertsiaar- reacts.,alandades kontroll,2.RNA protsessingu samast toimivad antisenss tasemel,3.RNA ahelast,ristseostavad 2 ravimid(oligonukleotiidi transpordi tasemel ahelat,seega d mRNA translatsiooni tsütoplasmas:translats blokeerides DNA blokeerides)See iooni,mRNA replikats,ja võimaldab blokeerida degradatsiooni transkripts,.Miinuseks kahjulikke valkude tasemel,posttranslatsio on see.et on väga sünteesi ning neil on oniline kontroll.DNA reaktiivsed ja võivad vähem KT.On
keemiliste sidemetega Mida kirjeldab sõnatüvi? - Süsinikahela pikkust Mille kaudu on kõik aatomid alkaani süsinikahelas omavahel seotud? - σ-sidemete Millised eesliited tähistavad mitut ühesugust asendusrühma? di-, tri-, tetra- jne Millisel põhimõttel nummerdatakse tüviühendi süsiniku aatomid? Kas vasakult paremale või paremalt vasakule, nii, et asendusrühmade kohanumbrid oleksid võimalikult väikesed. Millist ahelat sisaldab süsivesiniku molekul? Süsinikahelat, mis võib olla lahtine või tsükliline. Millist liiki on C1-C4 nimetused? - Triviaalsed nimetused Mis põhjustab ühesuguse koostisega isomeeride omaduste erinevuse? - Struktuuri ehk molekuli ehituse erinevus. Mitu suletud ringi, tsüklit on tsükliliste ühendite süsinikahelas? Üks või mitu Nomenklatuur - Aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogu Normaalalkaan - Lineaarse (hargnemata) ahelaga alkaan ehk n-alkaan
lahti 3 5 ` ` Klaambri laadur 5 ` Inimese rakutuumas sünteesitakse juhtiv ja mahajääv ahel Pol ja Pol abil ning mitokondris Pol abil. keerab ahela lahti. Juhtivalt ahelalt liigub replikatsiooni kahvel 3'-5' suunas. See võimaldab komplementaarse ahela sünteesi 5'-3' suunas. Mahajääval ahelal liigub replikatsioonikahvel 5'-3' suunas, mistõttu ei saa mahajäävat ahelat replikatsioonikahvli liikumise suunas pidevalt sünteesida. Mahajääv ahel sünteesitakse katkendlikult - fragmentide kaupa. * DNA fragmentide süntees mahajääval õlal Mahajääv ahel on DNA kaksikheeliksi ahel, millel replikatsioonikahvel liigub 5'-3' suunas. Selle tõttu ei saa mahajäävat ahelat replikatsioonikahvli liikumise suunas pidevalt sünteesida. Mahajääv ahel sünteesitakse fragmentide kaupa. Algsele DNA
1. Milline on viirusosakeste ehitus? Eri viiruspartiklid on erineva kujuga. Siiski on neil ühiseid jooni. Südamiku moodustab pärilikkusaine, nukleiinhape, DNA võ RNA. Seda ümbritsevad valgud, mis moodustavad pärilikkusainet kaitsva kapsiidi. Mõnel viirusel on kapsiidi peal ka lipiididest ja valkudest ümbris. 1)pärilikkusaine (genoom) DNA- 2 ahelat, 1 ahel, rõngas RNA- 1 ahel, 2 ahelat Plussahelaline toimib kohe mRNA-na ---valk Miinuahelaline- teha uus RNA, mis on mRNA RNA---Mrna---valk On olemas kolme tüüpi geene: 1)struktuuri süntees 2)paljundavad genoomi 3)mõjutavad peremeesraku ainevahetust 1. Kas viirused on elusorganismid? Viirustel puudub iseseisev ainevahetus ja ilma elusrakkude abita nad paljuneda ei suuda. Seega on jõutud järeldusele, et viiruste puhul ei ole tegemist elusorganismidega. 2. Viiruste vs bakterite paljunemine.
1)Mis on elektromotoorjõud, pinge, vool, takistus? Elektromotoorjõud on suurus, mis on võrdne positiivse ühiklaengu kohta tuleva kõrvaljõudude tööga ( laengu nihutamine mööda ahelat ), arvuliselt võrdne avatud klemmide pingega. [ J/C ]. Pinge on füüsikaline suurus, mis iseloomustab voolu tekitavat elektrivälja. Pinge vooluringi mis tahes lõigu otstel on arvuliselt võrdne võimsusega, mis eraldub selle lõigus ühikulise voolutugevuse korral. Pingeühik 1 volt (V) on niisugune pinge, mille puhul vooluringi lõigus eraldub võimsus 1 vatt, kui voolutugevus selles lõigus on 1 amper. Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas
''prõnn-prõnn'' ja kui mingi kokkupõrge toimus, siis ''tufffffff''. Mängides rääkis Robert väga palju oma emale, mida ta teeb. Ta näitas emmele, milline auto on ema oma ja milline isa oma. Tema jutt oli ladus, sorav ja ta hääldas ka kõiki häälikuid nii nagu peab, mis on 4- aastasele kohane. (Soopõld&Talvik, 2009) 4-aastasel lapsel peaks olema kujunenud monoloogi alged, st. laps räägib meelsasti oma tegevusest ning mänguasjadest, jutustamisel kasutab peamiselt lausungite ahelat ehk ühendab lauseid üht tüüpi sidesõnaga (ja/ ja siisvms). (Hallap&Padrik, 2008) Robert käitus nii, nagu nelja aastane käituma peaks. Ta tahtis väga oma emale näidata, kuidas ta mängib ja hüüdis emale: ,,Emme, vaata mis trikki mu päästepaat teeb!'' Sellele järgnes häälitsus: ,,Õnnnnnn- prõhh!'' Ja siis hakkas Robert selgitama oma mängutegevust: ,,Ma olen vee rallil, kus on vesi. Käisin ära, nüüd lähen koju toon käru ja võtan paadi kaasa, tahan sõita ju seal
Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel: Peamisteks erinevusteks on 3, 1 ja 4 Tunnus DNA RNA 1)monomeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid 2)pentoos desoksüriboos riboos 3)N-alused A=T, G=C A=U, G=C 4)struktuur biheeliks , so kaks ahelat, üks ahel mis on kruvikujuliselt keerdunud 5)klassid - tRNA, rRNA, mRNA jt 6)ülesanne päriliku informatsiooni pärilikkuse realiseerimine säilitamine ja edasiandmine 7)leidmine tuumas, mitokondrites, tuumas, mitokondrites,
Pärilikkus on organismide omadus säilitadaja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise iseärasusi. Pärilik ehk geneetiline info. Rakutuumas paiknevad kromosoomid, kromosoom sisaldab sisaldab raku elutegevuseks vajalikku informatsiooni . Kromosoom koosneb DNA (desoksuribonukleiinhape) molekulist, mis on valgu molekulidega kokku pakitud, sest DNAmolekulid on raku mootmetega vorreldes väga suured. DNA molekuis on on kaks spiraalselt teineteise umber keerdunud ahelat. Geen on DNA loik, mis osaleb organismi uhe voi mitme tunnuse kujunemises. Organismi koigis keharakkudes on uhepalju kromosoome (46) sugurakkudes (23)igal liigil on oma kromosoomide arv ja iseloomuik kuju. Uhel geenil on organismis vähemalt kaks vormi ehk alleli. See alleel, mis valitseb teise ja mille poolt määratu tunnus organimil avaldub imetatakse dominantseks alleeliks ning allasurutud aleeli nimetatakse retsessiivseks alleeliks.
peamiselt peamiselt PCR- aktiivsus 5' 3' sekveneerimisel. 3' reaktsioonides. 3' eksonukleaasne 5' eksonukleaasne 5' eksonukleaasne aktiivsus puudub. aktiivsus aktiivsus puudub. 4. Kirjelda järgnevate ensüümide funktsiooni: Pöördtranskriptaas:sünteesib DNA kasutades RNA ahelat Terminaalne deoksünukleotiid transferaas (TDT): Katalüüsib pöördumatu dNTP lisamine DNA 3' otsa hüdroksüül-rühma peale. Kasutatakse radioaktiivseks märgistamiseks, kloonimisel (RACE tehnika), et lisada homopolümeersed osad DNA molekuli 3' otsale kloonimiseks. Alkaalne fosfataas ,,BAP": bakteriaalne alkaalne fosfataas, mis eemaldab 3´ ja 5´ fosfaatrühmad DNAst ja RNAst
Tipuastmete teoreem: igas graafis on kõigi tippude astmete summa võrdne servade arvu kahekordsega o Järeldus: igas graafis on paaritu astmega tippe paarisarv Regulaarseks graafiks nimetatakse graafi, mille kõigi tippude astmed on võrdsed Ahelaks nimetatakse graafi tippude järjendit v0, v1, ..., vk (k0), kus iga kaks järjestikust tippu on servaga ühendatud o Tipud v0 ja vk on ahela otstipud o Ülejäänud tipud on ahela sisetipud Teeks nimetatakse ahelat, kus ükski serv ei kordu Lihtahelaks nimetatakse ahelat, kus ükski tipp ega serv ei kordu Teoreem lihtahelast: kui graafis G leidub ahel tipust u tippu v, siis leidub graafis G ka lihtahel tipust u tippu v Tippude u ja v vaheliseks kauguseks nimetatakse tippude u ja v vahelise lühima lihtahela pikkust Kinniseks ahelaks nimetatakse ahelat, mis algab ja lõpeb samas tipus Tsükliks nimetatakse kinnist ahelat, kus on vähemalt üks serv ja ükski serv ei kordu
Replikatsioon-DNA kahekordistumine enne raku jagunemist.DNA str.avastamine-1953 kirjeldasid James Watson ja Fraucis Crich DNA ruumilist struktuuri.Toim.aeg ja koht-tuumas (mitokonder,kloroplast),interfaasis.Uus DNA molekul sünteesitakse vastavalt komplementaarsusele.Vajatakse:ensüüme (DNA polümeraas),desoksiiribonukleotiid,energiat.Helikas lahutab 2 ahelat teineteisest,2 omavahel identset ahelat.Repl.etapid:ensüüm helikas lõhub DNA biheliks,ensüüm DNA-polümeraas seondub DNA ahelaga ning sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad,repl.lõppeb,kui mõlemalt DNA ahelalt on sünteesitud uus DNA molekul.Tulemus:replikatsiooni tulemusena tekib ühest DNA molekulist 2 identset DNA molekuli.Transkriptsioon on DNA ühe ahela lõigu (geeni)alusel komplementaarse RNA molekuli süntees.Toimub tuumas(Mitrokondrites,kloroplastis),interfaasi ajal
Anni Petron 11.m Estrid Estrid on karboksüülhapete funktsionaalderivaadid, milles on karboksüülhappe –OH rühm asendatud –OR rühmaga. (R tähistab süsiniku ahelat) Nende üldvalemiks on R–COO–R. Estreid on võimalik saada happest ja alkoholist tugeva happe juuresolekul. Sellist reaktsiooni nimetatakse esterdamiseks. Estrite nimetused tekivad sarnaselt karboksüülhappe soolade nimetustega. Esimene osa nimest tuleb alkoholist ning teine vastavast karboksüülhappest Nt etaanhapeetüületanaat Estrid on vedelad või tahked ained. Enamasti meeldiva puuvilja lõhnaga. Need on läbipaistvad ning vees halvasti lahustuvad. Estrid ise ei ole mürgised, kuid estrite lagunemisel võivad tekkida väga mürgised ühendid. Estreid leidub eeterlike õlidena taimedes (nt: sidrunikoores). Veel on nendeks looduslikud rasvad (nt: vaalarasv) ja v...
Kodeeritud aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asendavatateks aminohapeteks. Asendamatuid aminohappeid sünteesivad taimed ja bakterid. Bioloogiliselt olulisi amiide või polüamiide, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemetega, nim peptiidideks. Peptiidi molekuli amiidrühma nim biokeemias peptiidsidemeks. Kaks aminohapet moodustavad dipeptiidi, kolm tripeptiidi. Kui üle kümne siis polüpeptiidid. Peptiidsidemega ühinenenud aminohappejääkidest koosnevat ahelat nim peptiidahelaks. Kaheks kuni kümnest aminohappejäägist koosnevaid peptiide nim oligopeptiidideks. Valgud ehk proteiinid koonsevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast. Lihtvalgud on ehitatud ainult aminohapetest lähtudes, liitvalgudes esineb peale lihtvalgulise osa veel mittevalguline täiendav ehk prosteeriline rühm.Valkude ruumiline struktruur on väga ebapüsiv. Temperatuuri tõstmine lõhub nõrgad sidemed ja valgud kaotavad
Nukleiinhappeid on kahte tüüpi: Deoksüribonukleiinhape ehk Dna – leidub raku tuumas, mitokondris ja kloroplastis Ribonukleiinhape ehk RNA – leidub kogu rakus. RNA täidab kolme erinevat ülesannet organismis. Esiteks toodab ta informatsiooni rakutuumast ribosoomi valgusünteesiks. Teiseks transpordib ta aminohapet tsütoplasmast ribosoomi. Kolmandaks osaleb ta ribosoomi koostises valgusünteesis. mRNA (5%) - informatsiooni RNA Info toimetamine RNAlt valgu sünteesi toimumiskohta. tRNA (15%) - transport RNA Aminohapete taransport valkude sünteesi toimumiskohta. rRNA (80%) - ribosoomi RNA Kuulumine ribosoomi koostisesse, millel leiab aset valgusüntees. Replikatsioon on Dna kahekordistumine enne raku jagunemist. Uus Dna ahel sünteesitakse vastavalt komplementaarsusele. Komplementaarsusprintsiip on kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. Dna on kromosoomide põhiline koostisosa. Päriliku info säil...
Kondesaator vaheludvoolu ahelas. Kondesaator takistab vahelduv voolu aga erinevalt alalis voolust on takistus lõppmatu väärtusega s.t kondesaator ei lülita vahelduv voolu ahelat välja. Xc=1/wc, C=q/u, U=q/C. Xc- mahtuvustakistus(_()_), w ringisagedus(w/z), C mahtuvus(F). Kondesaatoril on voolutugevus pingest vaasis II2 võrra ees.
9. on varuaineks toiduks arenevatele organismidele 7. Valgu de- ja renaturatsioon. 1. denaturatsioon: valgu kõrgemat järku struktuuri lagunemine välise teguri, nt temperatuuri, happe, aluse või mehhaanilise mõjutamise (nt vispeldamine) toimel 2. renaturatsioon: kõrgemat järku struktuuride taastumine 8. DNA ehitus ja ülesanded. DNA - desoksüribonukleiinhape - mitokondrites, rakutuumas, kloroplastides Ehitus: kaks heeliksisse keerdunud ahelat, mis on kokku pandud nukleotiididest. Nukleotiidid on moodustunud desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikualusest. Nukleotiidid omakorda sisaldavad 4 lämmastikalust: adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin. (adeniini ja tümiini vahel on kaksikside, tsütosiini ja guaniini vahel kolmikside -- nukleotiidid on seotud vesiniksidemetega). DNA ülesanded: päriliku info säilitamine ja täpne edasiandmine 9. RNA ehitus ja ülesanded.
reparatsiooni mehhanismide abil. ilma DNA reparatsiooni mehhanismideta raku funktsioon häirub DNA reparatsiooni mehhanisme on mitmeid replikatsiooni käigus on kõige olulisemad: homoloogne rekombinatsioon (HR) mittehomoloogsete DNA otste ühendamine (NHEJ) reparatsioon on oluline kasvajate vältimiseks TRANSKRIPTSIOON Transkriptsiooni käigus kantakse geneetiline informatsioon DNA-lt RNA-le. Transkriptsioonil kasutatakse ühte DNA ahelat matriitsina, et sünteesida komplementaarne RNA ahel. Sünteesitud RNA-d nimetatakse vahel transkriptiks. Valkudeks transleeritavad RNA-d nimetatakse reeglina informatsiooni RNA-ks ehk mRNA-ks (messenger RNA). RNA-s tümiini asemel uratsiil ning desoksüriboosi asemel riboos. Kuna RNA on üheahelaline, siis ta moodustab molekulisiseste nukleotiidide paardumise kaudu mitmesuguseid erinevaid struktuure. RNAsid on erinevaid: mRNA – informatsiooni RNA (messenger RNA). Peamine RNA
Replikatsioon DNA ahela kahekordistumine enne raku jagunemist Replikatsioon toimub seal, kus on DNA(tuumas, tuumapiirkonnas, kloroplastides) Replikatsiooni tulemuseks on 2 uut identset DNA ahelat Replikatisooni tähtsuseks on see, et iga rakk saab ,,eeskirja", kuidas endale valke toota Transkriptsioon on DNA ühe ahela alusel komplementaarse RNA molekuli süntees Transkriptsioon toimub seal, kus on DNA(tuumas, tuumapiirkonnas, kloroplastides) Transkriptsiooni tulemuseks on 3 erinevat vormi RNAd: rRna; mRNA; tRNA Transkriptsiooni tähtsuseks on see, et tekivad 3 vormi RNAd, mis aitavad uusi valke toota
Konsentr. Lahustunud aine molekulid membraani ühel küljel 21. Milline järgnevatest väidetest on vale? RNA polumeraas seostub geeni operaatorpiirkonnaga 22. Ribosomaalne RNA transkribeeritakse tuumakeses 23. Profiliini üheks põhiliseks funktsiooniks rakkudes on soodustada 6-aktiini polümeriseerumist 24. Tümosiini süstimine rakkudesse vähendab F aktiini hulka 25. Kui müosiin II hüdrolüüsib 5ATP molekuli liikudes piki aktiini ahelat, siis kui kaugele ta piki aktiini ahelat jõuab? 25-50 26. Skeletilihase rakkude põhiliseks kontraktiilseks üksuseks on sarkomeer 27. Milline nimetatud struktuuridest ei ole endomembraanide süsteemi osa? peroksüsoom 28. Milline järgnevalt loetletud variantidest on seotud sarkomeeri termineeriva Z kettaga müofibrillis? Aktiinfilamendi + ots 29. Millises rakutsükli faasis esinevad kahest kromatiidist koosnevad kromosoomid? G2 faasist
Heterotroofid-organismid, kes saavad oma need moodustavad fotosüsteeme, mis seovad elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva valgusenergiat orgaanilise aine oksüdatsioonil 1.Fotosüsteem 2.: Metabolism-organismis asetleidvaid sünteesi- Seob valgusenergiat ja elektronid ergastuvad ja lagundamisprotsesse, mis tagavad tema aine- ning liiguvad mööda pigmentide ahelat. ja energiavahetuse übritseva keskkonnaga. Toimub vee fotolüüs. Dissimilatsioon ja assimilatsioon 2.fotosüsteem 1.: reaksioonid toimuvad Dissimilatsioon-organismis asetleidvad kloroplasti lamellidest väljaspool(stroomas) lagundamisprotsessid jne.Vabanev energia Pigmentide ja valkude ahel, sünteesitakse h2 salvestatakse makroergilistesse ühendistesse kandja NADPH2 ATP, GTP,CTP,UTP,TTP.Energia vabaneb Pimedusstaadium:
moodustub biheeliks. RNA; Päriliku info realiseerimine valgusünteesi käigus, lühem molekul, ainult primaarstruktuur 4. DNA ehitus ja ülesanded kaks struktuuri (primaarstr. Ja sekundaarstr.)Primaarstr. on DNA nukliidide järjekord molekulis, ühendatud fosforhappe jääkide kaudu. Sekundaarstr. On biheeliks-2 spiraali, tekib siis kui kaks pikka nukleatiidi ahelat kurduvad teineteise ümber. A=T;T=A ja C=G; G=C Ülesanded kontrollib raku/organismi elutegevust, sest tema järgi toodetakse vajalikud valgud, sisaldab ja säilitabpärilikku infot ning annab selle täpselt edasi järgmisele põlvkonnale. DNA-l on võime kahekordistuda. 5. RNA ehitus ja ülesanded enamasti ainult primaarstruktuur ehk nukleotiidide järjestus molekulis, transport rna-l on ristküliku kujuline sekundaarstruktuur.
· madalamad tsentrid kraniosakraalosas · pikad preganglionaarsed osad, lühikesed postganglionaarsed osad · ei innerveeri naha ja lihaste veresooni, neerupealist, emaka muskulatuuri, karvapüstitajaid, higinäärmeid jm. · pidurdab tööd ja ainete tarbimist, säilitab energiat, hoolitseb toitainete vastuvõtu ja seedimise eest · erutub atsetüülkoliini toimel Pars symathica Truncus sympathicus kujutab enast paravertebraalsete ganglionite paarilist ahelat. Funktsioon: · Sooned ahendab kõikjal, ei ahenda töötavates ja pideval töötavates elundites (süda, kopsud, neerud), südame pärgarterid ja töötavate skeletilihaste sooned lainevad. · Silelihased lõõgastab siselihaseid (vähendab toonust ja peristaltikat), stimuleerib sfinktereid, karvapüstitajaid, m dilatator pupillaet. · Näärmed vähendab sekreedi hulka või pärsib näärmete tegevust (erandiks on higinäärmed ja
Fototakistit kasutatakse näiteks valguse juhtimise seadmetes, näiteks hämaralüliti juhtimisskeemis. Hämaruse saabumisel releega jadamisi ühendatud fototakisti takistus suureneb, vool väheneb, lülitus- relee ennistub ning lülitab valguse sisse. 2.2 Mittelineaarne vooluahel Elektriahelat, milles on kas või üks mittelineaarne osa (takisti, element), nimetatakse mittelineaarseks. Kuna mittelineaarelemendi takistus pole konstantne, siis ei saa niisugust elementi sisaldavat ahelat arvutada Ohmi seaduse järgi. Kui elemendi (või elementide) pinge-voolu tunnusjoon(ed) on teada, võib kasutada näiteks graafilist meetodit. 2.2.1 Mittelineaarelementide jadaühendus Vaatleme kahe jadamisi ühendatud mittelineaarse elemendiga elektriahelat, mille pinge-voolu tunnus- jooned on teada. Ahela arvutamiseks vaadeldakse nende tunnusjooni ühises koordinaatteljestikus. Jadaühenduses läbib mõlemat elementi sama vool I , pinge moodustub
samuti ei tohiks lauad minna mädanema ja neil ei tohi olla mingeid haigusi, ega muid kahjustusi. Kuna logistika peamine eesmärk lähtub vajadusest teenindada turul tarbijat ja pakkuda talle vajalikke tooteid ning teenuseid, on logistika missiooni määratlemisel kesksel kohal tarbija. Kõik mis puudutab kaupu, transporti jms on seotud tarbijate soovidega. Tarbija otsustab miks, kuidas ja kas toimub. Logistika käsitleb kõikide toimingute ahelat alates materjalide hankimisest kuni valmistoodangu tarnimiseni tarbijaile. Eesmärgiks on seejuures kulude minimeerimine, tarnimine lühikeste tarneaegadega klientidele sobiva teenindustaseme ja paindlikkusega. Kõik see algab ideest. Idee midagi luua. Siis tuleb see idee maha müüa tarbijale ja sellest algab tootmine. Kogu see ahel lõppeb siis kui tarbija on oma toote kätte saanud ja on sellega rahul, alati jääb võimalus, et tarbijale ei sobi miski toote juures ja ta
polüsahhariidid. ● Tärklis on ehitatud alfa-glükoosi jääkidest. Kaks peamist tärklise vormi on amüloos ja amülopektiin. Glükogeen- loomne tärklis. ● Tselluloos on ehitatud beeta-glükoosi jääkidest. Valgud ● Bioloogiliselt olulisi amiide nim. peptiidideks. ● Peptiidi molekuli amiidrühma nim. biokeemias peptiidsidemeks. ● Peptiidsidemega ühinenud aminohappejääkidest koosnevat ahelat nim. peptiidahelaks. ● Kui aminohappeid on üle kümne, räägitakse polüpeptiididest. ● Kodeeritav aminohape- üks neist kahekümnest aminohappest, millest organismid ehitavad valkusid. Kõik kodeeritavad aminohapped on alfa-aminohapped. Jagunevad: asendamatuteks ja asendatavateks aminohapeteks. ● Lihtvalk ehk proteiin ja liitvalk ehk proteiid. Fibrillaarvalgud- vees lahustumatud ja enamasti kiulised. Globulaarvalgud-
Alkaanid CnH2n+2 Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus molekuli koostises süsinike vahel esinevad ainult ühekordsed kovalentsed sidemed. Nimetuse lõpp: aan Nt. Butaan C4H10 Metaan CH4 summaarne struktuurvalem C2H6 CH3CH3 (lihtsustatud struktuurvalem) etaan Hargenud ahelaga alkaanide nomenklatuur(reeglite kogum) 1) Kõigepealt leitakse molekulivalemist pikim ahel(peaahel e. tüviühend) 2) Hargnenud ahelat käsitletakse nii, nagu oleks tüviühendis teatud vesinikuaatomid asendatud süsivesinikrühmadega. 3) Alkaanist pärit asendusrühma nim. Alküülrühmaks(R). Nimetuse lõpp üül 4) Asendusrühmade nimetused paigutatakse tüviühendi nimetuse ette. 5) Mitut ühesugust asendusrühma tähistatakse eesliidetega di, tri, tetra, penta, ... 6) Tüviühendi süsinikuaatomid nummerdatakse nii, et asendusrühmade kohanumbrid oleksid võimalikud väikesed.
I varianat. 1. valige õige vastus: Farmakodünamika kirjeldab kas A)millised muutused organismi elutalitluses, mis on tingitud saadud ravimist B)farmakoni imendumist, jaotumist, metabolismi, eritimist organismis C)annuse ja toime vehelisi seoseid, farmakoni ja retseptori vahekorda ja sellest tingitud organismi elutalitluse muutusi. d)primaarse ja sekundaarse toime vaheliste seoste ja protsesside ahelat 2. valige õige vastus : Säilitav annus A) summarne ravimi kogus, mis on vajalik ravimi terapeudilise konsentratsiooni saavutamiseks veres b)manustamiseks ettenähtud ravimi kogus c)ravimi terapeudilise kontsentratseoon säilitamiseks vajalik annus d)osa, mis omab toimeainet koguses või vormis, mis ei luba teda pidada ravimiks või mis ei sisalda üldse toimeainet 3. valige õige vastus: Poolväärtusaeg näiteb a)millised on muutused organismi elutalitlus,
g) Bioregulatoorne funktsioon - hormoonide koostises h) Depoo funktsioon - mürkide ladustamine (ladustatakse rasvkutte) Nukleiinhapped DESOKSÜRIBO- RIBONUKLEIIN- NUKLEIINHAPE HAPE Rakutuumas, Kus paikneb kromosoomide koostises Kaheahelaline, hoiavad Üheahelaline Mitu ahelat koos lämmastikaluste vahelised H-sidemed Deskosüribonukleotiidid Ribonukleotiid Nukleotiidi koostis Desoksüriboos Riboos Süsivesik Adeniin (A), guaniin (G), Adeniin, guaniin, tsütosiin, Lämmastikalused Tsütosiin (C), tümin(T) uratsiil A=T A=U
kasutatav. Kui aga vaadelda mittelineaarse takistuse tunnusjoont üksnes kitsal lõigul punktide a ja b vahel, siis võime teatud mööndustega lugeda sellist lõiku lineaarseks, ning võtta Ohm'i seaduse taas kasutusele, sedapuhku pinge ja voolu muutuste jaoks: DU r= DI Suurus r kannab siin nimetust diferentsiaaltakistus. Lineaarset ahelat võib defineerida ka kui niisugust ahelat, kus siinuseline sisendpinge sagedusega f tekitab selle ahela väljundil samuti siinuselise pinge sagedusega f. Samuti on siinuseline pinge selle ahela mistahes punktide vahel, aga ka vool, mis läbib selle ahela mistahes elementi. Lineaarset ahelat võib defineerida veel kui ahelat mis allub superpositsiooni printsiibile. Viimane tähendab, et juhul kui sisendile on rakendatud üheaegselt
tootmise.koosneb:1.promootor2.RNAsünteesipiirkond3.terminaator Geneetiline kood-on vastavus mRNA nukleotiidide ja valgumolekuli AH-jääkide vahel Molekulaargeneetika-uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaartasemel 3 protsessi: 1.Replikatsioon-DNA kahekordistumine DNA->DNA Toimub:rakutuumas, enne jagunemist Vaja:ensüüme, energiat, dna nukleotiide A, T, G, C Kuidas:1.ensüüm kinnitub biheeliksi algusesse 2.ensüüm keerab biheeliksi lahti, tekib 2 ahelat 3.ensüüm sünteesib kummagi esialgse ahela kõrvale uue ahela 4.süntees toimub komplementaarsus pritsiibi järgi Vajalik:päriliku info säilitamiseks raku jagunemisel. A-T, T-A,G-C,C-G 2.Transkriptsioon-RNA molekuli tootmineDNA->RNA Toimub:rakutuumas, geeni järgi, interfaasi ajal Vaja:ensüümi,energiat, RNA nukleotiide U,A,G,C Kuidas:1.ensüüm kinnitub promootoile 2. ensüüm liigub mõõda geeni 3.Dna biheeliks keerdub lahti 4
Ehituslik funktsioon-rakumembraani koostises koos fosfolipiididega Kaitse funktsioon- antikehad koosnevad valkudest Liikumisfunktsioon- lihastes olevad valgulised jõud panevad lihase liikuma Trantspordi funktsioon- valkude lagunemisel vabaneb energia Nukleiinhapped (DNA ja RNA): ... on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid: Nii DNA-s kui ka RNA-s on : A, G, C Ainult DNA-s on: T Ainult RNA-s on: U DNA lõigud on geenid. BIHEELIKS(DNA ehitus 2 ahelat kõrvuti keerdus) DNA ülesanded: 1.Säilitada päriliku infot 2. Anda päriliku infot edasi RNA osaleb pärilikuse avaldumises. RNA tüübid on: 1. informatsiooni RNA- mRNA 2. transpordi RNA- tRNA 3. ribosoomi RNA-rRNA
Kasutatakse vähe Erand: tibu renemine munas DNA nukleotiidi ja molekuli ehitus Nukleotiid koosneb: 1. monosahhariid 2. lämmastikalus 3. fosforhappejääk DNA nukleotiidiehitus 1. monosahhariid desoksürbioos 2. lämmastikalus Adeniin, Tümiin, Guaniin, Tsütosiin C 3. Fosfaatrühm P DNA molekuli ehitus ja struktuur 1. primaarstruktuur nukeotiidide jrk. DNA molekulis 2. sekundaarstruktuur . kaks primaarstruktuuriga DNA ahelat keerduvad spiraalselt teineteise ümber, nim. BIHEELIKS. N-alused moodustavad teineteisega ruumiliselt sobivaid paare DNA ül. Määrab ära raku ja organismi elutegevuse, sest tema järgi toodetakse kõik valgud. Biheeliksi tähtsus - vastupidavus erinevate füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes, tagav kogu päriliku info esinemise vähemalt kahes koopas. RNA ehitus ja ülesanne Ehitus: 1. monosahhariid- riboos 2. lämmastikalus 3
Transpordi RNA( tRNA)- Kannab aminohappeid valgusünteesis Väike tuuma RNA( snRNA) - oluline eukarüootsete geenide esmaste transkriptide protsessingul küpseks mRNA ks enne eksporti tuumast tsütoplasmasse Väike interfereeriv RNA( siRNA) osaleb transkrriptsioonijärgses geenide vaigistamises RNA on disainitud kasutamiseks ja siis hävitamiseks Nukleaasid: Ensüümid, mis degradeerivad nukleiinhapet, lõhkudes fosfodiestersidemeid. Eksonukleaasid lagundavad nukleiinhappe ahelat kas 5' või 3' otsast (5'eksonukleaasid ja 3'eksonukleaasid). Endonukleaasid lagundavad nukleiinhapet, lõhkudes fosfodiestersidemeid ahelasiseselt Nukleiinhapete struktuurid: - Primaarstruktuur: Lämastikaluste järjestus polünukleotiidahelas - Sekundaarstruktuur : Polünukleotiidahela ruumilie struktuur - Tertsiaalstruktuur: Polünukleotiidahela ,,pakend" rakus v rakutuumas DNA molekuli võimalikud sekundaarstruktuurid:
tagama et ainult selleks ettenähtud inimesed annaksid korraldusi või tagaksid aruannete esitamise ning ettenähtud teave ei eksleks ega kaoks 4) eesmärgiks on kindlustada et ametlik teave jõuaks sinna tarvis ja sel ajal. Mitte ametlik suhtlemis võrk- suhtlemis kanalite muster mis kujuneb org-i liikmete vajaduste kohaselt 1) teave ei kulge alluvus seoseid pidi ega järgi korralduste andmise ahelat 2) põhjus- soovitakse ka niisugust teavet mida ei paku ametlik suhtlemis võrk 3) seotud isiklike vajaduste 4) võib tekkida ettevõtte igas allükuses ning liikuda risti põiki läbi org-i. Org-lise suhtlmise olulised reeglipärased seosed 1) palju sidemeid loovad inimesed peavad ka neid palju vastu võtma 2) suheldakse rohkem inimestega kes meeldivad 3) inimesed püüavad suhelda rohkem endast kõrgemas seisundis inimestega 4) org-i
VALGUD valgu molekuid on (bio)polümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Aiminohappeid valkudes on 20. AMINOHAPE koosneb aluseliste omadustega aminorühmast (-NH2) ja happeliste omadustega karboksüülrühmast (-COOH), ülejäänud osad (radikaalid R)aga varieeruvad kõigil 20-l aminohappel. Amino-happed on omavahel ühendatud peptiidsidemega. PEPTIIDSIDE- tekib ühe aminohappe aminorühma ja teise aminohappe karboksüülrühma vahel, eraldub vesi. VALKUDE STURKTUURID : I järku struktuur (primaar strk)- aminohappe jääkide järjekord molekulis. NT: Ser-Leu-Ser. Hoiavad koos peptiidsidemed , nt: insulin II järkustruktuur (sekundaarstrk.) tekib kui primaarstrki valgu molekul keerdub spiraalselt või voltub kokku. Hoiavad koos vesiniksidemed. Nt: ämblikuniit,juuksed , küüned III järku strk. (terstiaalstrk.) sekundaarstrkiga molekul kägardub kokku. kerajas e. gloobul , nt ensüümid, vereplasma valgud (A,B) , munavalge valk niitjas e. fibr...
Teaduse süstemaatilisus Sisukokkuvõte Mihkel Härm 1. Teaduslikud Kirjeldused Ajaloolistes teadustes, omab valdavat osa konkreetsete sündmuste ja protsesside kirjeldused. Palentoloogias, mis kirjeldab elu ajalugu Maal, tuleb seletada täpset sündmuste ahelat, näiteks dinosauruste väljasuremine umbes 60 miljonit aastat tagasi. Selliste konkreetsete kirjelduste poolest on ajaloolistelloodusteadustelsuur ühisosa teiste ajaloolidte distsipliinidega, nagu ajaloo või kunstiajalooga. Kuid laboriteadustes toimib asi teistmoodi. Nendes valdkondades ei huvitu teadlased sündmustest vaid nende rühmadest, ehk nad otsivad üldistusi ja selles valdkonnas kehtivaid seaduspärasusi
Impedants (näivtakistus) Z 1 Z= 1 1 2 1 ( - ) + 2 XC XL R Pinge-voolu faasivahekord: pinge võib olla voolust ees, taga või faasis olenevalt XL ja XC suhtest. Sagedusel fo on tegemist voluresonantsiga: IL ja IC on U =U L =U R =UC vastasfaasis, nende summa =0, Z=R ning I=IR; =0 Voolud I = ( I L - I C ) 2 + I R2 IL ja IC võivad olla palju kordi suuremad kui kogu ahelat läbiv vool I. Võimsused vahelduvvooluahelais Vahelduvvooluahela võimsused ja takistused moodustavad kolmnurga. (UX=UL-UC) Näivvõimsus: S =U ×I [VA] P = U R × I = U × I × cos [W] Q = U X × I = U × I × sin [VAR] S = P 2 +Q 2 P R Võimsustegur cos = = S Z 12336882757802.doc 2/2 © H. Eljas
saamiseks Valgud ehk orteiinid on polümerid, mid koosnevad aminohapetest. Valgumolekulis on aminohapped ühendatud peptiidsidemega. 1.järgu struktuuris hoiavad peptiidsidemed 2. järgu struktuur on keerdumine (nõrgad sidemed) 3.järgu struktuur on gloobul 4. järgu struktuur - 2 või enam gloobuli liituvad DNA on polümeer, mille monomeerideks on desoksoribonukleosiidid(avastati 1953). DNA struktuuriks on biheeliks. DNA'l on mitu ahelat. Koosneb nukleotiididest. RNA koosnev nukleotiididest. On ainult üks ahel. DNA tähtus seisneb päriliku info säilitamises ja selle täpses ülekandmises raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele. RNA ülesanne on geneetilise info realiseerimine . mRNA viib info ribosoomi, tRNA toob ribosoomi amino happeid, rRNA on ribosoomi koostis osa. 10. Nimeta valkude ül ja näited. Ülesanne Näide Selgitus
tulenevatele signaalidele. 5.Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel: Peamisteks erinevusteks on 3, 1 ja 4 Tunnus DNA RNA 1)monomeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid 2)pentoos desoksüriboos riboos 3)N-alused A=T, G=C A=U, G=C 4)struktuur biheeliks , so kaks ahelat, üks ahel mis on kruvikujuliselt keerdunud 5)klassid - tRNA, rRNA, mRNA jt 6)ülesanne päriliku informatsiooni pärilikkuse realiseerimine säilitamine ja edasiandmine 7)leidmine tuumas, mitokondrites, tuumas, mitokondrites,
olevatest nukleotiididest esialgse ahela kõrvale uus o Replikatsiooni tulemusena tekib ühest DNA molekulist 2 identset DNA molekuli Transkripstioon: ..on geeni struktuuris sisalduva info ümberkirjutamine mRNA-le rakutuumas interfaasi ajal RNA-polümeraasi toimel o mRNA süntees, mis toimub rakutuumas o RNA-polümeraas o RNA-pülumeraas kinnitub DNA promootorpiirkonnale ja hakkab DNA ahelat lahti tegema. Kui mingilt geenilt toimub transkriptsioon, siis öeldakse,et geen avaldub.Korraga avldub rakus ~10%geenidest, see tagab raku eripära. RNA- polümeraas lõpetab töö terminaatorpiirkonnas. Vastavlt avaldumisel eristatakse geene, mis avalduvad: 1. Kõikides rakkudes korraga 2. Ühe kindla koe rakkudes 3. Teatud eluetapil või teatud juhtudel 4. Ning geenid,mis ei avaldu mitte kunagi. Translatsioon: .
4) Mitokoondrid 5) Lüsosoomid 6) Golgi kompleks 7) Tsütoplasmavõrgustik (kareda- ja siledapinnalist (kareda-pinnaline ER)) 8) Tsütoplaasm 9) Tsütoskeleet 10) Rakukest (tselluloosist, ligniinist, pektiinist.) 11) Vakuool 12) Platiidid (Leukoplastod, hloroplastis ja hromoplastid) 13) Rakumembraan Restriktaasid Restriktaasid- restriktaasid on ensüümid, mia lõigavad katki DNA´d. On järjestusspetsiifilised ristriktaasid ja need restriktaasid, mis lõigavd DNA ahelat suvalistes kohtades. Restriktaasidel on omadus lôigata DNA topeltahel läbi kindlas piirkonnas (lôikepiirkond- ingl. k. cleavage site), mille määrab ära antud piirkonna DNA nukleiinhappeline-järjestus (äratundmis-järjestused; ingl. k. recognition sequences- koosnevad 4-8 nukleotiidipaarist), kusjuures iga ensüümi jaoks on see erinev. Kasutades erinevaid restriktaase, võime saada DNA fragmente, millel on kas tömbid (Hpa I) vôi siduvad otsad (ingl. k. cohesive ends)
antibakteriaalsed ravimid, fluorokinoloonid. 4. Kvateraarstruktuur - kromosoom DNA kui ravimi sihtmärk Interkalaarsed agendid tungivad nukleiinhapete aluspaaride kihtide vahele, moonutades kaksikspiraali kuju, mis takistab DNA replikatsiooni ja transkriptsiooni. Alküleerivad agendid on tugevad elektrofiilid, mis nukleofiilidega moodustavad tugevaid kovalentseid sidemeid. Ahelat lõikavad agendid on suured glükoproteiinid, mis lõikavad DNA ahelat ning oma mahukusega takistavad DNA ligaasil tekkinud katkestuskohti parandamast. Antimetaboliidid blokivad normaalsed metaboolsed rajad. Aminopteriin - blokeerib DNA sünteesi dihüdrofolaadi reduktaasi inhibeerides. Sellega on inhibeeritud tetrahüdrofolaadi süntees, mis on kofaktor puriinaluste sünteesil. 6-merkaptopuriin on eelühend 6-merkapto-guanosiinfosfaadi sünteesil, ning inhibeerib mitmeid radu puriin-nukleotiidide sünteesil.
hüdrofoobsed interaktisioonid) 3)Tertsiaalstruktuur- Valgu kõrgem sturktuur kus kus polüpeptiidahel on rohkem kokku pakitud(gloobuliks) ja võtnud kompaktsema kuju selleks, et vähendada vastastikust mõju teda ümbritseva keskonnaga. Mängivad rolli ka van der Waal'si jõud ja teised nõrgad jõud( ioonsed sidemed, H-sidemed, hüdrofoobsed interaktisioonid) 4)Kvaternaarstruktuur- Paljud valgud on multimeersed(omavad mitut ahelat mida kutsutakse subühikuteks). Kvaternaarne struktuur modustub kui mitu subühikut pakitakse kokku üheks suureks struktuuris. Mängivad rolli ka van der Waal'si jõud ja teised nõrgad jõud( ioonsed sidemed, H- sidemed, hüdrofoobsed interaktisioonid) Primaarstruktuuri mõiste ja iseloomustus- On valgu kõige algelisem struktuur mis näitab aminohapete järjestus valgus esinevad ainult kovalentsed sidemed (peptiid- ja disulfiidsidemed). On
seadustele tuginevat põhjendust. R on tahela osa takistus. Dünaamiline takistus. 26. Tuletage Ohm'i seadus kogu ahela kohta. Lähtuge seosest. Ohmi seadus kogu ahela (vooluringi) kohta. Kuna ahel on suletud, siis : 27. Mida mõõdab voltmeeter. Tõestage oma väide kasutades allolevat joonist. RV - Voltmeetri sisetakistus. On suur võrreldes mõõdetava ahela osaga, et mitte häirida oluliselt mõõdetavat ahelat Üldistatud Ohmi seadus lõigul 12 Voltmeeter mõõdab pinget iseendal, mille kaudu saame teada mõõdetava ahela kahe punkti potentsiaalide vahe ja ei midagi enamat. Asjaolu, et millega see potentsiaalide vahe ahelas tegelikult võrdub kuulub edasise disskussiooni hulka. On olemas ka elektrostaatiline voltmeeter, mis mõõdab iseendal tekkivat potentsiaalide vahet vastavalt seosele.
a) esmane struktuur - DNA üksikahel: nukleotiidijääkide hulk ja järjestus on olulised (teatud DNA viirused) b) sekundaarstruktuur - kaksikspiraal ehk biheliks: olulised on: lämmastikalused on suunatud struktuuri sisse, pentoosid ja fosforhappejäägid on väliskülgedel ; omavahel paarduvad alati kindlad lämmastikalused A ja T kahe vesiniksidemega, G ja C kolme vesniksidemega - seda printsiipi nim komplementaarsuseks, mis võimaldab: teades ühte ahelat koostada teise, ja teades ühe nukleotiidi hulka võib leida ka teiste nukleotiidide hulgad, nt DNAs on 30% adeniini A - tümiini on ka 30%, G-d on 20% ja C-d on 20% ; sekundaarstruktuuris naaberahelate keemiliste sidemete suund on vastupidine - nim antiparalleelsuseks c) kolmandat järku struktuur - DNA molekuli seostumine valkudega, seos põhineb ioonsetel sidemetel, kus DNAl on negatiivne laeng, aga histoonvalkudel on positiivne laeng
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
