DNA molekulide omadused sõltuvad monomeeride järjestusest ja hulgast. DNA struktuur avastati 1953. aastal. Selle koostises on neli erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütiidiinfosfaat (C) ja tümidiinfosfaat (T). Monomeeride erinevused tulenevad nende koostisesse kuuluvast lämmastikalusest (adeniin, guaniin, tümiin, tsütosiin; koostises süsinik, vesinik, hapnik ja lämmastik). Desoksüribonukleiinhappe molekul koosneb kahest omavahel ühinenud ahelast, mille koospüsimise aluseks on komplementaarsusprintsiip (nukleotiidide üksteisele vastavus; A vastas on T (2 vesiniksidet) ja G vastas C (3 vesiniksidet)). DNA esimest järku struktuuriks e. primaarstruktuuriks nimetatakse nukleotiidide järjestust molekulis. DNA teist järku struktuur e. sekundaarstruktuur moodustub vesiniksidemetega ühendatud kaheahelase DNA keerdumisel kruvikujuliselt biheeliksisse. Kolmandat järku struktuur e
transpordib aminohappeid ribosoomidesse 7. Millest koosnevad sahhariidid? süsinik, vesinik, hapnik 8. Milles seisneb vee bioloogiline tähtsus? hoiab ära ülekuumenemise, kindlustab organismide siseelundkondade töö, kaitsefunktsioon (pisarad), hoiab organismisisest temperatuuri, on hea lahusti 9. Mille poolest erinevad RNA ja DNA? DNA's on desoksüribonukleiinhape, koosneb kahest ahelast; RNA's on ribonukleiinhape, koosneb ühest ahelast, puudub biheeliks 10. Joonista DNA ja RNA nim. Osad 11. Mis on rasvad? lipiidid ehk rasvad on hüdrofoobsed ained, mis ei lahustu vees, koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkist. 12. Mis on ensüümid? valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust 13. Missugust ülesannet täidab informatsiooni RNA? info toimetamine ribosoomidesse
See toimub aga igas konkreetses rakus isemoodi.) Kui B-lümfotsüüt on puhkeolekus (enne kui ta on kohanud antigeeni), siis tema poolt sünteesitud antikehamolekulid on plasmamembraanis. Kui aga B-lümfotsüüt saab aktiveeritud antigeeni poolt, siis ta hakkab neidsamu molekule sekreteerima. See osa antikehast, mis tunneb ära antigeeni on paratoop. Antikehade ehitus. Iga antikeha koosneb 4 polüpeptiidist- kahest identsest kergest (L) ja kahest identsest raskest (H) ahelast, mis on omavahel disulfiidsildadega seotud ja moodustavad Y-moodi kujundi. Ühel antikeha molekulil on 2 seostumise kohta antigeeniga. Aminohappeline järjestus Y-kujulise antikeha tippudes annabki sellele molekulile spetsiifilisuse, kuna see on väga erinev igal antikehal. Antigeen Organismi sattunud võõrainet, mis kutsub esile immuunvastuse, nimetatakse antigeeniks. Antigeenideks võivad olla mikroobid, viirused ja parasiidid, mis tungivad organismi
Põhiline eesmärk on mokšast (taassündide ahelast) vabanemine, mis tähendab inimese hinge sulandumist maailmahinge. Uuestisünniahel ja mokša-uuestisünniahelast vabanemine. Pühakirjad. Hinduismi pühakirjaks on veedad. Hinduism Eestis. Jooga-eestlase seas popikas,vaimse ja kehalise heaolu saavutamine, kuid tähelepanuta jääb jooga usuline taust Hare Krišna liikumine ametlikult al. 1990. - eesmärgiks armastus jumala vastu, mis vabastab inimese taaskehastumise ahelast. Eestis esindab seda 150-liikmeline Krišna Teadvuse Eesti Kogudus (Tln, Tartu). Igapäevase usuelu juurde kuulub ka nn Hare Krišna mantra kordamine ja elu pühendamine jumal Krišnale Oluline taimetoitlus, õpingud vaimse õpetaja juures, mõned pühendunud elavad templite juures, teised perekonnaelu. Liikmed käivad usulistel rongkäikudel, kandes indiapärased rõivaid ja lauldes mantrat. Budism: Pühakiri. Budismi pühakirjaks on tripitaka (kolm korvikest) suutrad-kogum Buddha kõnesid,
Kõikide aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm ja happeliste omadustega karboksüülrühm. Aminohappeid sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nim peptiidsidemeks. Valgu molekulis on peptiidsidemetega ühendatud sadu või tuhandeid aminohappejääke, valdav osa valke koosneb ühest ahelast. Valgud omavad mitmesuguseid ruumilisi struktuure. Valkude omadused tulenevad molekuli koostisesse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja nende hulgast. Valgu kompleksi nukleiinhappega nim nukleoproteiiniks. Ensüümid on bikeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud. lihtvalk e proteiin ainult aminohappejääkidest liitvalk e proteiid aminohappejäägid+muu aine glükoproteiid (aminoh.+süsivesik) lipoproteiid (aminoh.+lepiid) 4
Seep Aminohape aminorühmaga asendatud karboksüülhape. Kodeeritav aminohape üks neist kahekümnest aminohappest, millest organismid ehitavad valkusid. Asendamatu aminohape valkude ehitamiseks tarvitatav aminohape, mida organism ei suuda ise sünteesida. Peptiidside nimetus, mis tähistab amiidi tüüp rühma alfa-aminohapete jääkidest moodustunud ahelas. Valgud koosnevad ühest või mitmest omavahelseotud polüpeptiid ahelast. Lihtvalgud koosnevad ainult aminohapete jääkidest. Liitvalgud sisaldavad peale aminohapete jääkide orgaaniliste ja anoorgaaniliste ainete molekulide osi(metalli aatomeid). Denatureerumine hapete, aluste, soolade ning orgaaniliste vedelike toimel võivad valgud välja sadeneda. Kui ei rikuta primaarset struktuuri on sobivate tingimustes võimalik valku taastada s.o renatureerumine. Monomeer väikese molekulmassiga aine, osaleb polümerisatsioonis.
mõiste. Molekulide suurus- Valkude suurused on väga varieeruvad. Näiteks insuliini kahes ahaelas kokku on 51 jääki aga glutaminsüntetaasis 468. Molekulmass 5733Da 60000Da. Valkude polüpeptiidide ahelate pikkus on tavaliselt 100-2000 aminohappe jääki kuid on ka väga suuri erandeid näiteks: inimese südame lihase valgus 26926 aminohappe jääki. Makrostruktuur- Monomeerse valgu mõiste- On valgud mis koosnevad ühest polüpeptiid ahelast. Oligomeerse valgu mõiste- On valgud mis koosnevad rohkem kui ühest polüpeptiid ahelast. 2. Valkude arhitektuur - konfiguratsiooni ja konformatsiooni mõisted, kolme(nelja) struktuuritaseme iseloomustus ja kirjeldus. Primaarstruktuuri mõiste ja ise-loomustus. Konfiguratsioon- On valgu struktuuri muutumine lõhkudes olemasolevad kovalentsed sidemed ja luua nendest uued Konformatsiooni - valgu kolmemõõtmelise struktuuri muutumist ilma kovalentsete sidemete
mille tulemusena toimub ühe molekuli libisemine või sammumine teise suhtes. Suunatud liikumise tekkeks peavad mootorvalgud pöörduvalt assotiseeruma/dissotsieeruma valgu (polümeeri), pinna või rakuorganelliga. Molekulaarmootorid on lineaarsed või roteeruvad. Lineaarsed - libisevad/roomavad mööda polümeeri; roteeruvad - töötavad rootor-staator põhimõttel. Mootorvalgud on nt. müosiin, düneiin, kinesiin. Müosiin koosneb 2 raskest ja 4 kergest ahelast (vt. pilt slaidilt 24) 2.) Mikrotuubulite koostis (NB! tubuliin), ehitus, geomeetria, polaarsus . Millised rakustruktuurid on neist ehitatud ja kuidas töötavad. Düneiini ja kinesiini koostöö tubuliiniga, ATP roll selles protsessis. Mikrotuublid on õõnsad silindrilised polümeerid, mis on moodustunud tubuliini dimeeridest (13 tubuliini monomeeri pöörde kohta). Dimeerid lisanduvad "pluss" otsa ja dissotsieeruvad "miinus" otsast.
DNA ehitus (lk38-40) Dna on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA molekulid võivad olla eri pikkusega.Nende molekulide omadused sõltuvad monomeeride järjestusest ja hulgast.DNA koostised on 4 erinevat nukleotiidi.Nukleotiidide omavahelisel liitumisel tekib DNA üksikahel. DNA koosneb kahest ahelast ja need ahelad püsivad koos komplementaarsusprintsiibi alusel.(A-le vastab T ja G-le C ja nende vahele moodustuvad vesiniksidemed). DNA ruumiline kuju on biheeliks. 2)RNA ehitus ( 42-43) Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Ribonukleotiidid on kolmeosalised: moodusutunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Kolm lämmastikalust on samad DNA-ga, aga üks on Uratsiil. Monomeeride ühinemisel tekib RNA molekul mis koosneb ühest ahelast.
Ribonukleiidhape Polümer mille monomeeriks on ribonukleotiid 1. Fosfaadrühm 2. Suhkur(riboos) 3. Lämmastik alus o adeniid o tsüotsiin o guaniid o uratsiid 4. Struktuur o Peamiselt üheahelaline o Sekundaarstruktuuri moodustab ristikulehe struktuur, mis on kokku keeratud 1 RNA ahelast 5. Ülesanded o Kõikides rakudes on 3 erinevat RNA tüüpi · Info RNA(iRNA)(toob ühe geeni info rakutuumast välja) · Transport RNA(tRNA)(tuua aminohapped ribosoomi)) · ribosoomiRNA(moodustab ribosoome) 6. DNA RNA võrdlus Tunnus DNA RNA Monomeer desogsüribonukleiidhape Ribonukleotiid Lämmastik laus a,t,c,g a,u,c,g,
1. Mida oleks tarvis muuta, et seade jääks pidevalt töötama kuni peatamiskäsuni? Vastused: 1. Pannes nupplüliti ST asemele fikseeritav lüliti. Sele EP2-1 EP2.H2 Küsimused: 1. Miks ei ole lülitite K1 ja K2 paralleellüliti olemasolu vajalik? 2. Mis juhtub, kui relee K2 NS kontakt K2.1 lülitada Y1 ahelasse? Vastused: 1. Sest antud süsteem töötab hästi. 2. Siis antud süsteem ei töötaks. Võttes K2.1 K1 ahelast ära ning vajutades A1 või A2 siis jääks K1.2 ja K1.1 suletuks ja annab Y pidevalt voolu peale. Ainult S1 ja S2 peal hoides liiguks silinder – asendisse. Sele EP2-2
DNA molekulide omadused sõltuvad monomeeride järjestusest ja hulgast..Selle koostises on neli erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütiidiinfosfaat (C) ja tümidiinfosfaat (T). Monomeeride erinevused tulenevad nende koostisesse kuuluvast lämmastikalusest (adeniin, guaniin, tümiin, tsütosiin; koostises süsinik, vesinik, hapnik ja lämmastik). Desoksüribonukleiinhappe molekul koosneb kahest omavahel ühinenud ahelast, mille koospüsimise aluseks on komplementaarsusprintsiip (nukleotiidide üksteisele vastavus; A vastas on T (2 vesiniksidet) ja G vastas C (3 vesiniksidet)). DNA esimest järku struktuuriks e. primaarstruktuuriks nimetatakse nukleotiidide järjestust molekulis. DNA teist järku struktuur e. sekundaarstruktuur moodustub vesiniksidemetega ühendatud kaheahelase DNA keerdumisel kruvikujuliselt biheeliksisse. Kolmandat järku struktuur e.
,,sünnitusosakonna juhataja küsis, miks pole tööle ilmunud kaks osakonna õde; kirurgiaosakonna juhataja võttis appi oma osakonda kaks õde". (formaliseeritus, õp. lk 104) 3. PROBLEEMI LAHENDAMINE Antud olukorra parandamiseks tuleks Taavi Tammel töötajatele selgeks teha alluvusvahekorrad (kes kellele allub ja kelle korraldusi tuleb täita), kohustused ja õigused. Samuti tuleks parandada korralduste kulgemist ehk lähtuda klassikalisest korralduste kulgemise ahelast, et ei tekiks olukorda, kus erinevad ülemused annavad töötajatele samal ajal mitu erinevat ülesannet koheselt täitmiseks ning eraldi ülesandeid lahendada proovides ei saa teiste ülesannetega õigeks ajaks valmis. Siinkohal aitaks funktsionaalne tööjaotus ehk ülesannete jaotus samal tasemel, mis spetsialiseerib töötajaid funktsioonide või tööoperatsioonide järgi ehk iga osa teeb erinev inimene. Oluline oleks julgustada Rita Roosi oma õigusi ja kohustusi
Alkohol Ained, mille molekulis tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga OH. Eeter Orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R. Amiin Ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline rühm või rühmad. Hüdrofiilsus Veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega. Alkoholide füüsikalised omadused: Füüsikalised omadused on määratud vesiniksidemete moodustamise võimalustest ja süsivesiniku ahelast. Alkoholidel on hea lahustuvus vees ehk hüdrofiilsus ning madal keemistemperatuur. Alkoholide keemilised omadused: Oksüdeerumine Alkoholide oksüdeerumisel saadakse: a) aldehüüde b) ketoone c) karboksüülhappeid Alkoholide kiirel oksüdeerumisel ehk põlemisel tekivad CO2 ja H2O. Alkoholide füsioloogilised omadused: narkootiline toime, alkoholide põlemise vaheühendid võivad olla väga mürgised (kesknärvisüsteemi kahjustused), pikema ahelaga alkoholid tekitavad
järgi. DNA molekuli omadused sõltuvad nukleodiidide järjestusest ja nende hulgast. · DNA primaarstruktuur nukleodiidid paiknevad kindlas järjekorras. (esimest järku struktuur) · DNA sekundaarstruktuur DNA molekul on keerdunud kruvikujuliselt biheelikuks. · Kolmanda järku struktuur DNA molekul moodustab koos teiste ühenditega molekuli. · DNA nukleodiidide liitumisel tekib 1 ahel. · DNA molekul koosneb aga kahest omavahel ühinenud ahelast. Ahelate ühinemisel kehtib komplimentaarsusprintsiip A=T G=C · Komplimantaarsusprintsiip kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA ja RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. · Replikatsioon on matriitsüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Replikatsioon on kõigis organismides toimuv universaalne
Hinduism Hinduism on Indias levinud usund. Hinduismi võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumalakäsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon, selle järgijate arv kasvab kiiresti. Teda peetakse praegu järgijate arvult kolmandaks usundiks maailmas. Indias on umbes 80% elanikkonnast hinduistid. Suured hinduistlikud kogukonnad on Nepaalis, Indoneesias, Malaisias, Tais, Sri Lankal ja Pakistanis. Paljudesse riikidesse on rajatud ka hinduistlikke templeid. Hinduismis on neli suunda või omaette religiooni: višnuism, šivaism, šaktism ja smartism ning kuus koolkonda: nyaya, jooga, mimansa, vedaanta, vaisheshika ja sāmkhya . Kõigil neil on omakorda palju traditsioone ja järglaskoolkondi. Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon. Hinduism võib...
Geneetika bioloogiaharu, mis uurib organismide pärilikkust ja muutlikkust. Geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Genoom ühes liigiomases haploidses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Ühele liigile iseloomulik geenide kogum. Genotüüp päriliku materjali kogum. Fenotüüp pärilikkus + muutlikkus / genotüüp + keskkond. Replikatsioon 1 DNA molekul >> 2 sama nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Transkriptsioon DNA 1st ahelast komplementaarsusprintsiibil RNA ahel. Translatsioon valkude süntees mRNA info järgi. Promootor DNA nukleotiidne järjestus, millega transkriptsiooni läbiv ensüüm (RNA_polümeraas) peab sünteesi alustamiseks ühinema. Terminaator DNA nukleotiidne järjestus, mis lõpetab transkriptsiooni. Repressor takistab ensüümi (RNA-polümeraasi) ühinemise promootorpiirkonnaga. geneetiline kood keemiliste juhiste süsteem, mille alusel geneetilisest infost luuakse
glutserool liigub maksa, kus ta fosforuleeritakse (aktiveeritakse) ning kasutatakse kas triglutseriidide biosunteesiks voi konverteeritakse glutseraldehuud-3-fosfaadiks, mida saab kasutada glukoneogeesiks (glukoosi biosunteesiks) voi edasiseks konverteerimiseks puruvaadiks ning lohustumiseks tsitraaditsuklis 7. Mis on rasvhapete oksüdatiivse lagundamise põhiline metaboolne rada? Kirjeldage lühidalt. Rasvhapete oksudatsiooni pohirada on β-oksudatsioon, mille tulemusel eraldub rasvhappe ahelast 2-susinikuline molekul. Toimib mitokondrite membraanis, rasvhapet transpordib karnitiin Atsüül-CoA→trans-enoüül-CoA→L-hüdroksüatsüül-CoA→β-ketoatsüül-CoA→Atsüül- CoA(lühem)+Atsetüül-CoA 8. Mis on ajukoe peamine energiallikas? Miks? Ainus energiaallikas aju jaoks, glükoos läbib piisava kiirusega hemato-entsefaliitset barjääri, suudab tagada ajukoe energiavajadused. Aju kasutab 110-130g glükoosi ööpäevas. 9
Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleiinhapped. Neid on kaks tükki: DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape) DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksürobonukleotiidid. Desoksüribonukleotiid on ühend, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Lämmastikaluseid on neli: A-adeniin, T-tümiin, G-guaniin ja C-tsütosiin Nukleotiidide omavahelisel liitumisel tekib DNA üksikahel. DNA molekul koosneb kahest ühinenud ahelast. Omavahel seonduvad adeniin ja tümiin ning guaniin ning tsütosiin. Need lämmastikalused on komplementaarsed ehk vastavad. A ja T vahel on kaks vesiniksidet, C ja G vahel kolm vesiniksidet. Nukleotiidide järjestus on esimest järku struktuur. DNA teist järku struktuur on biheeliks ja kolmandat järku struktuur tekib dna ja valkude koosmõjul. DNA ülesanded: Säilitab pärilikku infot (rakutuumas, kloroplastis, mitokondris) ...
Geneetika- teadus, mis tegeleb pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasuste uurimisega. DNA- pärilikkusaine, mis on rakutuumas paiknevates kromosoomides. Säilitab pärilikku informatsiooni. DNA molekulid on väga keeruka ehitusega. Koosneb kahest ahelast, mis on paralleelselt spiraalselt keerdunud. Geen- üks lõik DNA- molekulist. 1 geen määrab ära või mõjutab üht organismi tunnust, sest 1 geeni põhjal toimub ühe valgu süntees. Kromosoom- kehake, mis moodustub pärilikkusainest ja valkudest. Pärilikkusaine keerdub ümber valkude ja pakitakse koku. Igal organismil ja igal liigil on kindel arv kromosoome. Inimestel 46. Diploidne kromosoomistik- kõik kromosoomid on paarilised ja erinevad kahes korduses.
Suunad ja koolkonnad Hinduismi suunad: 1. višnuism 2. šivaism 3. šaktism 4. smartism Hinduismi koolkonnad: 5. nyaya 6. vaisheshika 7. sāmkhya 8. jooga 9. mimansa 10. vedaanta Teoloogia Hinduismi teoloogia pärineb veedade traditsioonist, millele on liidetud mitmesugused muud uskumused. Olulisemad: dharma - seadmus; eetika - kombed ja kohastused; sansaara - ümbersündimine; karma - tegutsemine, põhjuslikkus; mokša - vabanemine ümbersündide ahelast. Kultus - Hinduistlik jumalateenistus Inimese elus on 4 etappi: 1. Õppimise aeg ehk lapsepõlv; 2. Kodu ja pere loomise aeg; 3. Erakuna elamise aeg; 4. Kerjusaskeedina rändamise aeg. Hinduistliku ühiskonna erapära Kastid - suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt, kuid kust vastavalt oma karmale on võimalik järgmises elus liikuda kõrgemale või madalamale. braahmanid - preestrid; kšatrijad - sõdalased; vaišjad - talupojad; šuudrad - teenijad. Kasutatud allikad
teadmine. teaduslik hüpotees--teadusliku probleemi eeldatav vastus. teaduslik meetod--teaduslike probleemide lahendamise tee. tsütoloogia--rakuteadus. ökoloogia--uurib ökosüsteemis esinevaid seaduspärasusi. AIDS--viirushaigus, mis kujuneb HIV-iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt. aminohape--aminorühmast, karboksüülrühmast ja radikaalist koosnev molekul, mis on polümeeriks valgule. antikeha--neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide kahjutuks tegemiseks. biheeliks--DNA ruumiline kujund. Näeb välja keerdunud lindina vms. bioaktiivne aine--orgaaniline ühend, mis juba väikestes kogustes mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitusi. biomolekul--orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. biopolümeer--organismides moodustuv polümeer.
· Bhavachakra: Sõltuvuslik tekkimine, k õigel on põhjus. Kuus sansaaravalda, usk taaskehastumisse. Kuus valdkonda milleks võib kehastuda. Inimeseks kehastumine: midagi erilist. Jumalaks kehastumine: see pole p ääsemine. Kehastumine deemonitekst,hiidudeks. Kehastumine loomaks, n äljaseks vaimuks v õi põrguasukaks. Kehastumine oleneb tegudest. Ahelast on v õimalik vabaneda kuu on vabanemise sümbol. Teovilja seadus, kuidas te oma elu elate peksate loomi s ünnite loomana jne. Aga ainult inimeseks olemine on eriline privileeg. · Sansaara ahel, · Nirvaana, vaibumine/kustumine, kui inimene sinna j õuab siis ei teagi mis saab, sest keegi pole sealt tagasi tulnud ja see on midagi s õnadega seletamatut
Vahad ja fosfolipiidid · Mis on valgu monomeerideks ja millised sidemed neid koos hoiavad? Vesiniku sidemed, aminohappejäägid · Millised nukleotiidid erinevad nii DNA kui ka RNA molekulis(3)? A, C, G · Milline nukleotiid esinem ainult: a)DNA molekulis T b)RNA molekulis U · Milles esineb komplementaarsus DNA molekulis? Klomentaarsus: A-T, C-G,T-A, G-C, seaduspärasus kuidas paarid moodustuvad · Mitmest ahelast koosneb DNA molekul ja kuidas seda nimetatakse, millised sidemed ahelaid koos hoiavad? Vesiniku sidemetega, 2 ahelast. ( Biheel ) · Millised on DNA kaks ülesannet? Päriliku info säilitaja ja edasikandja rakust rakku. · Nimeta 3RNA tüüpi ja kuidas neid tähistatakse? Informatsiooni-RNA(mRNA) Transpordi-RNA(tRNA) Ribosoomi-RNA(rRNA) MÕISTED 1. Hemoglobiin vere punaliblede valk, transpordib hapniku. 2. Lutsiferiin emase jaanimardika valk helendab 3
renaturatsioon kõrgemat järku struktuurid taastuvad (juuste struktuuri taastumine peale lokke, vahustatud munavalge vedelaks muutumine) ensüüm vitamiin antikeha nukleiinhape nukleotiid moodustab nukleiinhappeid; koosneb pontoosist, lämmastikalusest, fosfaatrühmast komplementaarsusprintsiip biheeliksi ehituslik eripära (adeniin ja tümiin; guaniin ja tsütosiin) biheeliks DNA sekundaarstruktuur, mis koosneb kahest komplementaarsest ahelast täisväärtuslikud valgud kõrge kvaliteediga toiduvalgud sisaldavad kõiki asendamatuid aminohappeid inimorganismile vajalikus hulgas ja vahekorras; loomse päritoluga: (rinna)piim, muna, juust, liha väheväärtuslikud valgud madala biokvaliteediga valgud, kus puudub üks või rohkem asendamatutest aminohapetest ja nende vahekord pole inimorganismile sobiv; tavatoidu taimsed valgud 1. Millised keemilised elemendid kuuluvad makroelementide hulka
Sele EP4-1 EP4.H2 Küsimused: 1. Kirjeldada juhtimise protsessi väravate avamisest kuni sulgemiseni. 2. Mida tuleb aegrelee häälestamisel tingimata arvestada? 3. Võrrelda praktikumis kasutatud aegreleede erinevusi. Vastused: 1. Vajutades K1 või K2 lülitit antakse vool AR-ile mis lülitab sisse voolu Y ahelasse, peale mingit aega, mida saab AR-il reguleerida, avatakse AR kontakt mis võtab voolu Y ahelast ära ning silinder liigub – asendisse. 2. Et silinder liiga varakult – asendisse ei liiguks. 3. EP4.H1 AR – andes voolu peale lülitub ümber alles mõne aja pärast. EP4.H2 AR – andes voolu peale lülitub kohe ümber ning lülitub tagasi alles mõne aja pärast. Sele EP4-2
a TALLINNA BALLETIKOOL Pärilikkus: See on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise iseärasusi Seega ei ole järglastel otseselt vanemate tunnused, vaid geneetiline info koos keskonnaga määrab nende tunnuste kujunemise Dna säilitab pärilikku informatsiooni DNA DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE DNA on kõikides organismides Alates baketeritest Organismi paljunedes kandub Infot sisaldav DNA edasi järglastele DNA koosned 2 pikast ahelast, mis on teineteise ümber keerdunud. Dna molekulid on raku mõõtmetega suured ja seepärast on DNA rakutuumas mitmesuguste valkude poolt kokku pakitud 1 valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi Lihtsalt üks vahva pilt J Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
spetsiifikaga antikehade tüüpi. Antikeha molekulid moodustavad kuni 20% vereseerumi valkudest. Humoraalse immuunsuse alla kuuluvad ka komplemendi valgud. See kujutab endast mitmest valgust koosnevat süsteemi, mille aktiveerimisel toimub organismi sattunud bakterite hävitamine. Antikehi toodavad rakud, mida kutsutakse B-lümfotsüütideks. Kõigile antikehadele on omane sarnane üldstruktuur nad koosnevad kahest identsest kergest (L) ja kahest identsest raskest (H) ahelast, mis on omavahel disulfiidsildadega seotud. Ühel antikeha molekulil on 2 seostumise kohta antigeeniga. Antikeha on seega bivalentne. Igat antikeha iseloomustab peale spetsiifilisuse ka afiinsuskonstant reageerimises antigeeniga. See võib olla väga varieeruv ning jääb vahemikku 105-1011 liiter/mool. Hoolimata üldisest sarnasusest saab antikehi ehituse alusel jagada mitmeks klassiks ja alamklassiks (erinevad omavahel raske ahela poolest). Neid klasse nimetatakse
Betti Alveri luulekogu ,,Eluhelbed" analüüs Betti Alveri luulekogu ,,Eluhelbed" ilmus aastal 1971. Luulekogu põhilised teemad on lapsepõlv, selle meenutused ja igatsus, suhted ema ja isaga, maailma julmus, sõda ja surm. Hirm Leek lambis lööb võbinal siniseks- las, kallis, ma kohendan tahti. Nüüd miski kui kraabiks ja iniseks vist koerad on ahelast lahti. Nüüd luuraks kui tahmased silmad leest, nüüd keegi kui sädemeid puhuks. Ta tuleb! Sa palveta minu eest, oh palveta igaks juhuks! Kas kuuled, kuis vaenlase vastu ööd all helvetis paugutab lokku? Mu päevade aken on puruks lööd ja kardin ei ulata kokku. Ta läheneb. Rinnakul sahiseb liiv, õhk tiniseb kannust tärast... Oh kustuta tuli, löö uksele riiv, oh peida mind Kristuse pärast! Trepp naksub, ta hobused trambivad teel, ma endas ta hingust ju tajun.
rattad). Kiiruseandus koosneb mähisest ning selle sees asuvast püsimagnetist. Anduri lähedal pöörlevimpulsratas tekitab anduri mähises vahelduvvoolu mlle sagedus sõltub ratta pöörlemiskiirrusest. Elektrooniline juhtplokk (ECU) Elektrooniline juhtplokk muudab kiiruseandurite poolt saadud signaalid ratta pöörlemiskiiruseks samuti kontrolliib ratta kiirendust ning aeglustust. Juhtplokk koosneb neljast reguleerimis kanalist , mis omakorda koosnevad neljast ahelast. Sisend- pea, juhtumis ja truvaliseuse ahel. Sisendahelas töödeltakse andurite poolt saadud signaale. Peaaahel koosneb mikrokiibist (16biy) kus võrreldakse kõik saabuvaid impulssignaale omavahel.
renaturatsioon – kõrgemat järku struktuurid taastuvad (juuste struktuuri taastumine peale lokke, vahustatud munavalge vedelaks muutumine) ensüüm – vitamiin – antikeha – nukleiinhape – nukleotiid – moodustab nukleiinhappeid; koosneb pontoosist, lämmastikalusest, fosfaatrühmast komplementaarsusprintsiip – biheeliksi ehituslik eripära (adeniin ja tümiin; guaniin ja tsütosiin) biheeliks – DNA sekundaarstruktuur, mis koosneb kahest komplementaarsest ahelast täisväärtuslikud valgud – kõrge kvaliteediga toiduvalgud sisaldavad kõiki asendamatuid aminohappeid inimorganismile vajalikus hulgas ja vahekorras; loomse päritoluga: (rinna)piim, muna, juust, liha väheväärtuslikud valgud – madala biokvaliteediga valgud, kus puudub üks või rohkem asendamatutest aminohapetest ja nende vahekord pole inimorganismile sobiv; tavatoidu taimsed valgud 1. Millised keemilised elemendid kuuluvad makroelementide hulka? Miks vajab
Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse desoksüribonukleiinhapet (DNA), mille monomeeriks on desoksüribonukleotiid ja ribonukleiinhapet (RNA), mille monomeeriks on ribonukleotiid. DNA on moodustunud desoksüriboosist, lämmastikalusest (adeniin, tümiin, tsütosiin, guaniin) ja fosfaatrühmast. RNA oma moodustunud roboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest (adeniin, uratsiil, guaniin, tsüstosiin). DNA molekul koosneb kahest omavahel ühinenud ahelast. Koospüsimise aluseks on komplementaarsusprintsiip (See tähendab et alati A=T ja C=G). Nukleotiidide järjestus on DNA esimest järku struktuur ja biheeliks (spiraaldunud DNA molekul) on teist järku struktuur. DNA on põhiline komponent kromosoomides ja selle täpses ülekandmises raku jagunemise käigus (mitoosi ja meioosi) moodustruvatele tütarrakkudele. DNA kaheahelaline molekul on paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes küllaltki vastupidav
desoksüribonukleotiid-DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. biopolümeer-organismis moodustuv polümeer (valgud, nukleiinhapped) renaturatsioon-valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumist. polüsahhariid-on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. mRNA-informatsiooni RNA, toob geneetilise info valgussünteesiks rakutuumast vastavasse raku organellidesse. antikehad-neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide kahjutuks tegemiseks. mikroelemendid-organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid.(Fe, Cu, Zn, jt) transportvalk-valgu molekul, mis viib aineid raku või organsmi ühest otsast teise. esinevad nt rakumembraani koostises. 2. millist keemilist ühendit on rakkudes kõige rohkem? (2p) - vett 3
AIDS viirushaigus, mis kujuneb HIV-ga nakatumisel, selle tulemusena immunrakud hävivad ning antikehade mooduseumine väheneb aminohape- keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui ka karboksüülrühmi. antikeha- neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsete organismi sattunud võõrainete ehk antikehade kahjutuks tegemiseks. Biheeliks kahepoolne keerdunud ahel bioaktiivne aine organniline ühend, mis juba väikestes konsendratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlust. Biomolekul org aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Bioplümeer organismides moodustuv polümeer.
Enda immuunsüsteem on tõhusaks vahendiks viirushaiguste vastu samuti vaktsineerimine. Virused on oluliseks tööriistaks geeniteraapias. Lüsogeenne faas - virus seab end raku sisse ja normaal talitust ei mõjuta Lüütiline faas - nakatumise teine staadium, normaalne elutegevus katkestatakse. Uued viirushaigused väljuvad rakust. See kutsub esile tõsise viirushaiguse. DNA-VIIRUSED Suurim mitmekesisem viiruste rühm. Valgulisest kapsiidist DNA molekul, mis võib koosneda üksikust DNA ahelast või kaksikahelaline. Peremeesorganismi raku siseneb kas virus tervikuna või ainult tema DNA. Enamik bakterite viiruseid kuuluvad DNA-viiruste hulka. Inimeste haiguste tekitajatest on olulised: - Herpeseviirused - nt herpes - Papilloomiviirused - nt soolatüükad, kasvajad - Poksviirused - nt rõuged.
Anni Aru 10.a Betti Alveri luulekogu „Eluhelbed” analüüs Betti Alveri luulekogu „Eluhelbed” ilmus aastal 1971. Luulekogu põhilised teemad on lapsepõlv, selle meenutused ja igatsus, suhted ema ja isaga, maailma julmus, sõda ja surm. Hirm Leek lambis lööb võbinal siniseks- las, kallis, ma kohendan tahti. Nüüd miski kui kraabiks ja iniseks vist koerad on ahelast lahti. Nüüd luuraks kui tahmased silmad leest, nüüd keegi kui sädemeid puhuks. Ta tuleb! Sa palveta minu eest, oh palveta igaks juhuks! Kas kuuled, kuis vaenlase vastu ööd all helvetis paugutab lokku? Mu päevade aken on puruks lööd ja kardin ei ulata kokku. Ta läheneb. Rinnakul sahiseb liiv, õhk tiniseb kannust tärast... Oh kustuta tuli, löö uksele riiv, oh peida mind Kristuse pärast! Trepp naksub, ta hobused trambivad teel, ma endas ta hingust ju tajun.
1. Neid on kaks tükki: DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape) DNA 1. DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksürobonukleotiidid. Desoksüribonukleotiid on ühend, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Lämmastikaluseid on neli: A-adeniin, T-tümiin, G-guaniin ja C-tsütosiin 2. Nukleotiidide omavahelisel liitumisel tekib DNA üksikahel. DNA molekul koosneb kahest ühinenud ahelast. Omavahel seonduvad adeniin ja tümiin ning guaniin ning tsütosiin. Need lämmastikalused on komplementaarsed ehk vastavad. A ja T vahel on kaks vesiniksidet, C ja G vahel kolm vesiniksidet. 3. Nukleotiidide järjestus on esimest järku struktuur. DNA teist järku struktuur on biheeliks ja kolmandat järku struktuur tekib dna ja valkude koosmõjul. DNA ülesanded: 1. Säilitab pärilikku infot (rakutuumas, kloroplastis, mitokondris) 2. on kromosoomide põhiline koostisosa
Loomaraku organellid Organell Ehitus Ülesanne Suurus/arv Ribosoom Ümmargune struktuur, Valkude sünteesimine. Ühes rakus võib olla mis koosneb rRNA-st ja miljoneid ribosoome. valkudest. ( membraan puudub. ) Mitokonder Pikliku kujuga ning neil Rakkude varustamine Ühes rakus on sadu on oma ribosoomid, energiaga. mitokondreid. ( Mida DNA ja RNA rohkem energiat rakk molekulid. Mitokondri vajab seda rohkem ümber on 2 membraani: mitokondreid on.) sile välismembraan ja sisesopistunud sisemembraan. Tsütoplasma- Membraanidest KP...
Tuum-prootonid +(p), neutronid neutraalne(n). Looduslik radioaktiivsus iseeneslik kiirgumine, avas A.Becquerel. Kiirgused -kiirgus posit, He aatomituum, väike läbitungivus, elektromagnetväli kallutab vähe, - kiirgus elektronid, läbib 1mm Al plaati, -kiirgus tugevaim, ei mõjuta magnet-, elektriväli, liigub valguse kiirgusega, suur läbitungimisvõime. Poolestusaeg aeg, mil isotoop kaotab poole radioaktiivsusest. Isotoop element, keemilistelt omadustelt sama, füüsikalistelt erinevad. Radioaktiivse lagunemise seadus N=No*2-t/T (ühik rad.akt. osakest), No=m/M*Na (No-rad.aat. arv ajahetk, T-poolestusaeg, t-aeg). Radioaktiivsete ainete eluiga aeg, mille jooksul pool radioaktiivsusest kaob. Raskete tuumade lõhustumine ahelreaktsioon, lõhustumisel kasutatakse neutronitega pommitamist, eralduvad neutronid ja energia. Kriitiline mass aine vähim mass, kus reaktsioon toimub rahulikul teel. Paljunemistegur antud põlvkonna ja eel...
o mRNA toob geneetilise info tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse o tRNA aminohapete transport ribosoomi o rRNA kuulub ribosoomi ehitusse 10. Mõisted! o Denaturatsioon valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine o Renaturatsioon valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumine o Ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk o Antikeha neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete e antigeenide kahjutuks tegemiseks 11. Joonised! o Valgud ehk lipiidid o Nukleiinhapped
AIDS inimorganismis avalduv haigus, tekitajaks HIV viirus, mille käigus ei suuda organism enam vajalikul määral antikehi toota ning immuunsüsteem nõrgeneb pidevalt. Lõpuks ei suuda organism enam haigustekitajatega võidelda. AIDS lõpeb alati surmaga. Aminohape koosneb aluseliste omadustega aminorühmast ja happeliste omadustega karboksüülrühmast. Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Antikeha neljast ahelast koosnev valk, mis asetseb selgroogsete organismis ja mille ülesandeks on organismist välja tõrjuda kahjulikud bakterid. Biheeliks DNA ruumiline kuju, teist järku struktuur, on biheeliks bioaktiivne aine ensüüm, vitamiin, hormoon, mis juba väikestes kogustes mõjutab organismi funktsioneerimist. Biomolekul organismis asetsevad orgaanilised ained, milleks on sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. Kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad rakkude talitlusi, osalevad
3. transpordifunktsioon (hemoglobiin transpordib hapnikku) 4. kaitsefunktsioon (kattevalgud, antikehad) 5. mürgid (mao- ja putukamürgid on valgulise koostisega) 4. DNA desoksüribonukleiinhape Nukleotiit koosneb pentoosist+lämmastikhappest+forforhappejäägist. Lämmastikaluseid on 4 tüüpi: A-adeniin, G-guaniin, C-tsütosiin, T-tümiin. Struktuur: primaarstruktuur nukleotiidide hulk ja järjestus polünukleotiidahelas DNA molekul koosneb 2 ahelast ja püsimise aluseks on vastavusprintsiip sekundaarstruktuur DNA on rakutuumas, plastiidides, mitokondrites, põhiline kromosoomide ehitusmaterjal. DNA ülesandeks on päriliku info säilitamine ja edasikandmine Enne raku pooldumist toimub DNA kahestumine ehk replikatsioon. 5. RNA - ribonukleiinhape Kõik RNA erivormid sünteesitakse DNAlt. Ülesandeks on päriliku info realiseerimine. RNA on rakutuumas, tuumakeses ja tsütoplasmas. RNA koosneb= süsiniku riboos +
kogumikus 'Tipitaka' (Kolmikkorv) Hinduism Hinduism hõlmab paljusid Indiast pärit uskumusi. Enamik hindusid usub et jumalal on mitu kuju ning teda austatakse eri nimedega. Igal inimesel ja olendil on säde universaalsest hingest mis sünnib pärast surma uude kehasse. Iga tegu, olgu see siis hea või halb mõjutab inimese praegust elu ja tulevasi elusid. Seda seaduspära nimetatakse sanskriti keeles karmaks. Heade tegude tulemusena võib inimene sündide ja surmade ahelast üldse vabaneda ja saavutada täieliku ühtsuse jumalaga. Püha silp on OM, mis oli hindude uskumuse kohaselt esimene heli millest kogu ülejäänud universum loodi. Maailmas on ligikaudu 750 mln hindut kellest enamik elab Lõuna-Aasias. Indias kus hinduism alguse sai on 650mln hindut. Kõige tähtsam hindude palverännakute sihtpunkt on Gangese jõgi mida peetakse eriti pühaks seal kus see voolab läbi Varanasi linna. Hinduismis on palju pühakirju
nukleotiide või seonduvad DNA-ga ning indutseerivad katkeid või ristsidemeid DNA ahelates. 6)Vead DNA replikatsioonis. Kõik DNA polümeraasid teevad vigu, mille nad küll tavaliselt ise ära parandavad, kuid osad jäävad need siiski alles ning tekitavad olukorra, kus DNA erinevatel ahelatel on omavahel mittepaarduvad nukleotiidid. DNA reparatsioonisüsteemid DNA ahelal olevate vigastuste parandamiseks on kolm peamist süsteemi: Base excision repair (BER), mille käigus eemaldatakse DNA ahelast üksik kahjustatud nukleotiid mis asendatakse uuega. Nucleotide excision repair (NER), mille käigus asendatakse DNA kahjustuse ümbrusest umbes 30 nukleotiidi pikkune üheahelaline DNA lõik. Mismatch repair (MMR) kõrvaldab vigastused, mis on tekkinud DNA replikatsiooni või rekombinatsiooni käigus. Nendel juhtudel pole kumbki DNA ahel otseselt vigane, kuid nad ei paardu omavahel.
Kontrolltööks kordamine. AREENID. 1.Mõisted: aromaatne ühend- orgaaniline ühend- mille molekulis sisaldub aromaatne tsükkel aromaatne struktuur (tsükkel)- orgaaniliste ühendite struktuurielement, mille tunnuseks on vahelduvate üksik- ja kaksiksidemetega ahelast moodustunud tsükkel. areenid- aromaatsete ühendite üldnimetus. heterotsüklilised ühendid- tsükliline ühend, mille tsüklit moodustavate aatomite hulka kuuluvad peale süsinike ka teiste elementide aatomid. fenoolid- hüdroksü- või polühüdroksüareenid. fenolaat- fenooli kui happe sool. delokalisatsioon- ehk laialijaotumine on seotud bi-elektronsüsteemidega: kaksiksidemed, aromaatsed tuumad. Delokalisatsioon stabiliseerib osakesi.
Kontrolltööks kordamine. AREENID. 1.Mõisted: aromaatne ühend- orgaaniline ühend- mille molekulis sisaldub aromaatne tsükkel aromaatne struktuur (tsükkel)- orgaaniliste ühendite struktuurielement, mille tunnuseks on vahelduvate üksik- ja kaksiksidemetega ahelast moodustunud tsükkel. areenid- aromaatsete ühendite üldnimetus. heterotsüklilised ühendid- tsükliline ühend, mille tsüklit moodustavate aatomite hulka kuuluvad peale süsinike ka teiste elementide aatomid. fenoolid- hüdroksü- või polühüdroksüareenid. fenolaat- fenooli kui happe sool. delokalisatsioon- ehk laialijaotumine on seotud bi-elektronsüsteemidega: kaksiksidemed, aromaatsed tuumad. Delokalisatsioon stabiliseerib osakesi.
fosfolipiidid,vahad 9)Mis on valgu monomeerideks, ja millised sidemed neid koos hoiavad? Aminohapped, koos hoiavad pepsiitsidemed 10)Millised nukleotiidid esinevad nii DNA kui RNA molekulis (3)? A,C,G 11)Milline nukleotiid esineb ainult: DNA molekulis:T RNA molekulis:U 12)Milles seisneb kompletaarsus DNA molekulis? Kompletaarsus on seaduspärasus, mille järgi moodustuvad kõrvuti olevates ahelates nukleotiidide paarid. A-T ja G-C 13)Mitmest ahelast koosneb DNA molekul ja kuidas nimetatakse? Millised sidemed ahelaid koos hoiavad? DNA molekul koosneb kahest ahelast, nimetatakse BIHEELIKSIKS. Ahelaid hoiavad koos vesiniksidemed. 14)Millised on DNA kaks ülessannet? Päriliku info säilitaja, päriliku info edasikandja 15)Nimeta 3 RNA tüüpi ja kuidas neid tähistatakse. 1)Informatsiooni RNA (mRNA) 2)Transport RNA( tRNA) 3) Ribosoomi RNA (rRNA) RAKK 1) prokarüootne(eeltuumne)-ei ole rakutuuma, nt bakterid
13. Missugust ülesannet täidab informatsiooni RNA? Toimetab infot valgu sünteesi toimumiskohta 14. Missugust ülesannet täidab transport RNA? Transpordib aminohappeid valkude sünteesi toimumiskohta 15. Missugust ülesannet täidab ribosoomi RNA?Kuulub ribosoomi koostisesse, millel leiab aset valgusüntees. 16. Korda valkude struktuurid. Neid peab ära tundma jooniselt. 17. Milles seisneb biheliksi eripära? · Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje) . · Ahelad seonduvad lämmastikaluste tasandil . · Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalu sed ( A ja T )( G ja C ) - komplementaarsed. · DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. (A ja T) - 2 vesiniksidet (G ja C) - 3 vesiniksidet . · DNA sekundaarstruktuuris pole ahelad ühesugused. 18. Võrdle DNA ja RNA. ( tabel töölehelt). 19. Korda DNA lämmastikaluse komplementaarsus
· kasutab suurel määral sama terminoloogiat, mida budism. Ka neil on kogudus- sangha (samgha); kolmikaare (triratna) õige vaade asjadele, õige eluviis ja õige teadmine; nad järgivad väga rangelt ahinsa põhimõtet, millest tuleneb taimetoitluse nõue ühtki elusolendit ei tohi ju kahjustada · Ka neil on sansaara ja nirvaana mõisted, sest ka nende eesmärgiks on pääsemine ümbersündide ahelast. Sarnane on vabanenute (trthankra) ideaal, teatud määral võrreldav ehk bodhisattva ideaaliga budismis · Omal ajal dzainism konkureeris budismiga, hiljem jäi tagaplaanile, on aga ometi suutnud tänaseni Indias püsima jääda. · Kui arvestada neid suuri muutusi, mida hinduism on oma pika ajaloo vältel läbi teinud, ja selle erinevaid suundi ning budismi vahepealset kadumist Indiast, siis võib
See tähendab: kui pinge suureneb korda, suureneb korda ka voolutugevus. Võrdetegur sõltub juhi mõõtmetest ning materjalist. Seda iseloomustatakse takistusega. Ohm seadus määrab kindlaks pinge U, voolutugevuse I ja takistuse R vahelise seose: 6. Miks ühendatakse ampermeeter voolutugevuse mõõtmisel juhtidega jadamisi? (2p) Juhtide ühendamine jadamisi suurendab ühenduse kogutakistust. Jadaühenduse pikendamine tähendab lisaraskuste tekitamist voolu läbiminekul ahelast. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Kogu laeng, mis määrab antud voolu tugevuse, peab mõõtmiseks ampermeetrit läbima. Seetõttu ühendatakse ampermeeter uuritava elektriseadmega jadamisi. Ampermeetri takistus peab olema võimalikult väike, et ampermeeter ei mõjutaks uuritava voolu tugevust olulisel määral. Ampermeetri väikese takistuse korral ei erine vool läbi ampermeetri kuigivõrd sellest voolust, mis voolaks ahelas ampermeetri puudumise korral. 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
