Aspekt- vaatekoht, seisukoht, nähtuse üks külg Audiitor- omanike kutsutud revident Apellatsioon- kaebus, edasikaebus Allianss- liit, ühendus Alternatiivne- asendus, teine sarnane, teine rööbiti Andmebaas- võtmete järgi otsingut võimaldav loogiliselt seotud andmete kogu Aruanne- ettekanne tehtud tööst Asjaajamine- dokumentide vormistamine ja korraldus Arvepidamine- arvestamine, registeerimine, kokkuvõtete tegemine, raamatupidamine Allvoog- logistilises ahelas olevad kliendid B Bruto- palk koos maksudega, kauba kaal koos pakendiga Barter- vahetustehing, vahetuskaup Börs- raha- ja kaubatehingute asutus C - D Defitsiit- vajak, puudujääk, nappus Distributsioon- jaotamine, jaotus, jaotumus E Eesmärk- siht, suundumus Efektiivne- mõjus, tõhus, otstarbekas Erikontroll- teostatakse täiendavalt elektroonikakomponentide ja eriliste materjalide puhul vastuvõtualal F Faksima- dokumenti sidekanali kaudu täpse jäljendina edastama
· Polümerisatsiooniastme leidmine makromolekuli molekulmassi järgi · Polümeeri keskmise molekulmassi leidmine polümerisatsiooniastme järgi · Enimkasutatavate polümeeride praktiline äratundmine nende omaduste järgi (polüetüleen, polüpropüleen, polüvinüülkloriid, lavsaan ehk PET, kumm, silikoon) Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest elementaarlülidest, ahelas üle 1000 lüli ja võib ulatuda kuni sajade tuhandeteni. Hästi teatud polümeeride näiteid: plastmass, DNA, proteiinid. Lihtne näide polümeerist on polüpropeen (- CH2-CH(CH3)-) mille monomeeriks on propeen ( CH2=CH-CH3 Monomeer on keemiline aine, millel on kalduvus moodustada polümeere. Makromolekul-kõrgmolekulaarse ühendi sadadest v. tuhandestest aatomitest koosnev molekul elementaarlüli-on monomeerist tekkinud aatomite rühm, mis hakkab polümeeri molekulis korduma.
ee Seal TTÜ Energeetikateaduskond Elektrotehnika instituut AME 3130 Elektrotehnika 2016 Parool: elektron. Kolm ülesannet. Iga ühel on ka alaülesanded Täpsem juhend on lisas DOC failina KODUÜLESANNE 1 Olgu joonisel kujutatud ahelal ideaalne toiteallikas, mille sisepinge võrdub allika väljundpinge (allikapinge) väärtusega UA = U ning olgu UA = 10 V. Mitmest jadalülituses olevast üheoomilisest takistist R = 1 peab koosnema ahel, et vool ahelas oleks 2 A? Joonistage ahela elektriskeem ja tähistage kõik potentsiaalilangud ja nende väärtused. Lahendage sama ülesanne kui takistite väärtuseks on R = 2,5 . KODUÜLESANNE 2 Olgu joonisel kujutatud ahelas kadudeta allika sisepinge võrdne UA = 10 V. Sellisel allikal on ka allikaväljundpinge (klemmipinge) U = 10 V. Mitme üheoomise takistiga (R = 1 ) saab moodustada rööpahela, mille ekvivalentne takistus Re = 0,2 .
lahutamatu osa. Usaldusväärne toimimine on logistilise süsteemi võime täita toimingute sooritaja ja kliendi ootusi ning vajadusi õigel ajal ja ootuspäraselt. Logistika funktsioneerimise kindluse hindamiseks väljendatakse protsessi teostamisel saadud tulemuste suhtarve võrreldes neid ootuspäraste tasemetega. Logistilise ahela või selle ühe lüli funktsioneerimise kindlus sõltub sellest, kuidas on maandatud ahelas esinevad riskid. Logistilise ahela funktsioneerimise kindlust võib mõista süsteemi riskitaluvusena. Logistilist süsteemi ei saa muuta täielikult riskivabaks, kuid võimalik on vähendada riskide avaldumise sagedust ja mõju. Logistilise ahela usaldusväärne funktsioneerimine sõltub sellest, kuivõrd suudetakse maandada ahelas riske. Riskianalüüs logistikas ei tähenda üksnes potentsiaalsete riskide väljaselgitamist, vaid ka riskitasemete ja konkreetsete riskitegurite väljaselgitamist
Geenid avalduvad, kui nende pealt sünteesitakse RNAd, avaldumine jaguneb kaheks: pideval ja vastavalt tarvitusele. Geenide avaldumine: DNA pealt kirjutatakse mRNA, mille põhjal pannakse kkku aminohappeahel ning lõpuks valk õigesse vormi töödelda. Geenide avaldumise regulatsiooni tasemed: Kontroll transriptsiooni tasemel kui sageli ja millal kirjutatakse vastava geeni pealt mRNAd Kontroll mRNA töötlemise tasemel millised muutused toimuvad mRNA- ahelas enne translatsiooni algust Kontroll RNA transpordi tasemel millised tuumas toodetu mRNA-molekulid viiakse tsütoplasmasse Kontroll translatsiooni tasemel millised tsütoplasmas leiduvad mRN-molekulid kaasatase valgussünteesi ribosoomides Kontroll mRNA lagundamise tasemel milliseid tsütoplasmas leiduvad mRNA molekulid suunatakse lagundamisse Translatsiooni-järgne kontroll millised toodetud valkudest aktiveeritakse või
esile ka surma. Binaarrelvad. Asendamatud rasvhapped- kahe või enama kaksiksidemega rasvhapped Rasvad- glütserooli ja rasvhapete estrid Rasvhapped- üle 10 süsinikuga karboksüülhapped Polümeerid- ühendid milleahelas on üle 100elementaarlüli ja molaarmass on alla 1000 Elementaarlüli-polümeeri molekulis korduv struktuuriühik Monomeer- polümeeri lähteaine Polümerisatsiooniaste-elementaarlülide arv polümeeri ahelas Liitumispolümerisatsioon-polümerisatsiooni alaliik ,mis toimub kordsete sidemete arvel Polükondensatsioon-polümerisatsiooni alaliik ,mille käigus eraldub mingi madalamolekulaarne aine (vesi) Detergendid- pindaktiivsed ained, mis lahustuvad teatavad määral vees ja mida kasutatakse pesemisvahendina Seebid moodustavad veega kolloidlahuse
Meil on 4-bitine arv 1010BIN>10DEC Süsteemis on maksimaalne pinge 5 V. Nelja bitiga saame eristada 16 olekut (0-15): 0DEC> 0 V ja 15DEC> 5 V Uanalog=5/15 * 10= 3,33 V Sellise protsessi teostamiseks sobib väga hästi järgmine skeem, seda kutsutakse R-2R Ladder. Skeemil on näidatud kuhu tuleb ühendada bitid. R ja 2R tähendab seda, et takisti 2R on 2 korda suurem kui R nt: 10 k ja 20 k. Loomulikult peab arvestama seda et takistused ei oleks liiga väikesed, sest siis muutub vool ahelas liiga suureks. Väljundpinge saab väljaviigust Out. Selleks, et skeem korralikut töötaks tuleb anda sisenditele ,,0" ja ,,1" korrektselt kui on ,,0" siis peab sisend ühenduses olema maaga (Gnd).
U = I R ja ε = I R + Ir Kus R on välistakistus ehk võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. takistus väljaspool vooluallikat ja r on vooluallika sisetakistus. Eelmisest valemist saame: I = ε / (R+r) Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja Seda nim Ohmi seaduseks kogu vooluringi kohta Voolutugevus ahelas on võrdeline elektromootorjõuga korrutisega. Ühik on 1 džaul (1J) valem: A=U*I*t. ELEKTRIVOOLU VÕIMSUS on füüsikaline suurus, mis ja pöördvõrdeline ahelakogutakistusega. võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. Elektrivoolu võimsus on arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse korrutisega. Elektrivoolu võimsus on 1 vatt, kui elektrivoolu töö 1 sekundis on võrdne 1 džauliga.
Nimivõimsus-elektriseadmel arenev võimsus; Nimipinge-pinge, millel elektriseade arendab nimivõimsust; Joule'i-Lenzi seadus-elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t; Kõrvaljõud-mitteelektrilised jõud, mis rakenduvad vooluallikas; Ohmi seadus kogu vooluringi kohta-voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega; Pinget- välistakistusel nim vooluallika klemmipingeks; Tühijooks-vooluallika töö piirolukord, kui seda ei kasutata; Tühipinge- elektromotoorjõud, sest ta võrdub vooluallika tühijooksul katkestuskohas tekkiva pingega; Lühis-kui välistakistus on lähedane nullile; Klemmipinge-pinge vooluallika klemmidel, mida näitab klemmide külge ühendatud
R1 = 9 9V Ülesanded · Kui suur on ahelaosa takistus, a) kui mõlemad lülitid on avatud, b) kui L1 on avatud ja L2 suletud, c) kui mõlemad lülitid on suletud? r L1 r r r L2 Ohmi seadus kogu vooluringi kohta · Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline I= kogutakistusega (r on vooluallika sisetakistus). R+r Ülesanded · Vooluallikas, mille elektromotoorjõud on 4,8 V ja sisetakistus 0,2 , ühendati kaheoomise takistiga. Kui suur on voolutugevus takistis? · Kui vooluallikas elektromotoorjõuga 4,5 V, ühendada 8,5 välistakistusega, on voolutugevus ahelas 0,5 A. Kui suur on
U1=U2...=U, koguvoolutugevus on võrdne üksikute tarbijate voolutugevuste summaga I= I1+I2...; kogutakistuse pöördväärtus on võrdne üksikute tarbijate takistuste pöördväärtuste summaga 1/R=1/R1+1/R2... Alalisvool- el.vool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Laengukandjate keskmine kiirus v on alalisvoolu puhul konstantne. Alalisvoolu kokkuleppeline suund on pos. neg. poole. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega. I=.../(R+r), I- voolutugevus(1A), ...- elektromotoorjõud, R- välistakistus (1 oom), r- sisetakistus (1 oom). *Kuna teame, et U=IR U =Ir ning ...=U+U , siis ...=IR+Ir. Jadalülitus: kõiki takisteid läbib sama vool; skeem. Seadused: voolutugevus on ahelas igal pool samasugune (I1=I2...=I); kogupinge on võrdne üksikute tarbijate pingete summaga (U1+U2+...=U); kogutakistus on võrdne tarbijate takistuse summaga
oma maksimaalväärtusest. Nii kasulik võimsus kui ka kasutegur on suuremad sellel vooluallikal, mille sisetakistus on väiksem. ɳ = R/R+r ( siit on näha, et ɳ=1 siis kui r on võimalikult väike). 6)Kuidas sõltub vooluallika kasulik võimsus ja kasutegur välistakistusest ning voolutugevusest? N1 = I2R ɳ = IR / I(R+r) = R / R+r 7)Element, mille emj on 1,1 V ja sisetakistus 1 Ω, on koormatud välistakistusega 9 Ω. Leidke voolutugevus ahelas, pinge välistakistusel, pinge sisetakistusel ja kasutegur. ε = 1,1 V r=1Ω R=9Ω Kasutegur: ɳ = 9 / 9+1 = 0,9 = 90% Pinge välistakistusel (tarbijal): U = ε * R / R+r = 1,1*0,9 = 0,99 V Pinge sisetakistusel: Voolutugevus ahelas: I = U/R = 0,99/9 = 0,11 A I = ε / R+r = 1,1 / 10 = 0,11A
nn n = 30 1470 n = = 154 30 7.Leiame nimimomendi Pn Tn = n 160000 Tn = = 10 102 N*m 154 8. Leiame käivitusmomendi = * Tn = 1*1039=10* N*m 9. Leiame vääratusmomendi = * Tn = 1,9*1039=19* N*m 10. Leiame tehisvääratusmomendi = * ² = *0,85²=14* N*m 11. Leiame käivitusmomendi lisatakistusega staatori ahelas = * ² = 1039*0,85²=751 N*m Vastus: Mootori staatoriahelasse lülitatava: Aktiivtakisti takistus on 0,448 . Tehiskäivitusmoment on 1039 N·m Tehisvääratusmoment on 1426 N·m.
Genom-ligiomases ühekordses kromosomikomplektis sisalduv genetiline material.transkriptsion- matriitssün Tees,toimub rakutumas,ensüm on rna-polümeras,seostub vastava geni algusosaga.gen-dna lõik,mismärab Ühe rnamolekuli süntesi.genetiline kod-vastavus rna ja valkuge primarstrukturidevahel.antikodon- asubtrnas Seostub aminohapega,asub mrnas.antikodonid a-u g-c uac,cgu,uaa.viga dna ahelas- vähkkasvaja,sur jagu Nemisvõimenrak ei täida ülesandeid.vir sarn eluta org-väljaspol peremesrake elu tunused puduvad.viruse Genid ja ül-strukturgenid(sis info virusosakese ehituse kuluvate valkude süntesiks)replikatsion- kindlustavad Viruse dna rna paljunemise.regulaator-ensümid koraldavad umber peremesraku ainevahetuse.vir lüsogen Paljunemin-peremesrakuga seotunud viruse genom koheselt ei avaldu.iselomulik peidetud haiguste puhul Hiv,aids,herpes Genotübi kujunemist mõjutavad keskkond.translatsion-valkude süntes,ribosomides,maatriksiks mrna.info Tõl...
Strateegilised riskid on enamasti seotud investeerimisotsustega ja rahavoogude juhtimise planeerimisega. Taktikalised riskid võivad olla seotud täiendavate kuludega toimingute täiustamisel laonduses ja transpordis, ladude planeeringute muutmisega, otsustega varude juhtimisel jne. Operatsiooniriskid on üldjuhul kaupade kadumise, hävimise, vigastuste ja muude selliste juhtumitega. Nimeta logistilise ahelariskirühmad. Nendeks on kahjurisk , ajarisk ja inforisk Mida tuleb logistilises ahelas enne riskide uurimist määrata? Logistilise ahela riske uurides on vaja määrata kõigepealt kindlaks, kes konkreetselt riskib. Seejärel on vaja teha kindlaks, millises vormis risk avaldub ja milline on selle olemus. Millega on võimalik suuri riske maandada ? Riske saab maandada reeglite kehtestamisega ,standardite kehtestamisega , kvaliteedijuhtimise programmidegatöötajatele , koolitamise ja tööohutusprogrammide läbi.
primaarmähise keerdude arv. Nihkevool nähtus, kus laaduva plaadi tugevnev elektriväli paneb laengukadjad teisel plaadil liikuma. Elektromagnetväli elektri- ja magnetjõude vahendav ühtne väli. Elektromagnetlaine on elektromagnetlaine levimine ruumis. Elektromagnetlainete põhiliigid pikilaine nt. heli, ristlaine nt. valgus. Vahelduvvoolu võimsuse arvutamine aktiivtarviti korral valem N=IU Nimeta kolm takistust vahelduvvoolu ahelas Induktiivtakistus(soojus ei eraldu, voolu faas muutub) , aktiivtakistus(eraldub soojus, voolufaas ei muutu) ja mahtuvustakistus(soojust ei eraldu, pinge faas muutub). Mahtuvus takistuse ja induktiiv takistuse valem T= 2LC. Isevõnkumine võnkumine, mille korral täiendab võnkering oma energiat ise välisest energiaallikast. Elektrogeneraator seade isevõnkumise tekitamiseks. Sundvõnkumine võnkeringis rakendub perioodiliselt muutuv väline pinge. Resonants sagedus saab
mida vähem tehakse. Sellepärast tuleb kaaluda, millised muudatused on oma hinda väärt! 2. Vana mööbli ajalooline väärtus on selle vanas materjalis, mitte üksnes selle stiilis. Mida rohkem materjali eemaldad, seda rohkem kaotab ese ajaloolist väärtust. Uus võib olla vana nägu, kuid see ei saa olla vana. 3. Ära remondi korrasolevat, ära uuenda seda, mida saab remontida. 4. Ükski remont ei ole lõplik, vaid uus lüli ahelas. Seega peab remont olema remonditav ära kasuta lahendusi, mida hiljem on võimatu kõrvaldada. 5. Kasuta samu meetodeid ja materjale, mis remondiobjektil. Ehtsa materjali üks häid külgi on selle ehtne vananemine, võime ajahambale vastu pidada. 6. Enamik kahjustusi tuleb halvast hooldusest ja ebaõigest remondist. 7. Ära jäta hooldustöid unarusse. 8. Ära usu hooldusvabadesse materjalidesse, parem kasuta materjale, mida lihtne hooldada. 9
suuri putukaid. Tähtsus inimese jaoks Söövad teisi putukaid. Tapab tüütuid putukaid. Nimeta kolm liiki Kiil,ühepäevik ja kõdutäi. Hüppikämblik,küttämblik ja vesiämblik. Mille poolest on putukad ja ämblikud sarnased? Putukade ja ämblike sarnasus kaasneb toidu ahelas ja nende väljmuses. Mille järgi saad putukatel ja ämblikel kõige lihtsamini vahet teha? Ämblikutel on 8 jalga, aga putukadel 6 jalga. 2. Kirjelda ühte põnevat või õpetlikku seika oma elus, kus oled kokku puutunud lülijalgsega! Suvel läksin järve ujuma ja kui oli ujutud siis seisin ühe koha peal.Istusin vee all,kui äkki tunnen, et keegi ampsas mind tagumikust.Tulin ruttu püsti ja karjusin:see oli vähi poiss kes mind tagumikust ampsas. 3
ELEKTRITAKSITUS- füüsikalinesuurus, mis iseloomustab elektrijuhi mõju voolule. R=U/I ERITAKISTUS- füüsikaline suurus, mis iseloomustab kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga juhi takistus. ρ=R*S/l OHMIseadus: 1) Voolutugevus juhi on võrdeline juhiotstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R 2) Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. I=αU 3) Voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogutakistusega. I=ε/R+r JADAÜHENDUS: Kõikides jadamisi ühendatud juhtides on VOOLUTUGEVUS sama. I=I1=I2 PINGE juhtide jada otstel on võrdne juhtide otstele rakendatud pingete summaga. U=U1+U2 KOGUTAKISTUS on võrdne juhtide takistuste summaga. R=R1+R2 Kui jadamisi on ühendatud n ühesuurusega takistusega juhti, on juhtide kogutakistus n-korda suurem üksikjuhi takistusest. R=nR
3. Paluge juhendajal kontrollida skeem ning anda tööülesanne. 4. Elementide patarei 1 , 2 sisetakistuse kunstlikuks suurendamiseks on nendega järjestikku lülitatud reostaat R1 ja R2 välises vooluahelas on ette nähtud voolu tugevuse sujuvaks muutmiseks laias piirkonnas. Reostaatide liugtakistid asetage nii, et r oleks maksimaalne ja R1, R2 minimaalsed. 5. Sulgege lüliti K ning reguleerige reostaadi r abil lühisvoolu tugevus ahelas juhendaja poolt antud väärtustele. Edasise katse käigus aga jätke reostaadi r liugkontakti asend muutumatuks. 6. Vähendage reostaatide R1 ja R2 abil voolutugevust ahelas 5 mA kaupa kuni voolutugevuseni 5 mA, registreerides iga kord volt- ja ampermeetri näidud. Tulemused kandke tabelisse. 7. Avage lüliti K ning registreerige voltmeetri näit, mis on sel juhul ligikaudu võrdne elektromotoorjõuga. 8
Elektromanetiline induktsioon on nähtus kus magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. Elektromagnetism käsitleb elektromagnetnähtuste omavahelisi seoseid ja vastastikuseid muundumisi. Maxwelli väide: ajas muutuv elektrivälja tekitab magnetvälja ja vastupidi. Elektromanetväli koosneb elektriväljast ja manetväljast mis levib ruumis lainena. Elektromagnetlaine on ristlaine kus elektrilaine ja magnetlaine võnguvad teineteise suunas ristsuundades ja levivad valuse kiirusega. Pööriselektriväli Elektrigeneraator,elektrimootor,dünamo-koosnevad paigalseisev osa ehk staator,pöörlev osa ehk rootor Generaator toodab voolu,mootor tarbib voolu Kui rootor pannakse pöörlema kas mehhaanilise jõu abil,siis rootoris olevad traatramid hakkavad oma tasapinnaga lõikama magnetvälja jõujooni. Rootori raamid pöörlemisel magnetväljas kui nad lõikavad magnetvälja jõujooni ja tekitavad vahelduvvoolu. Tekkiv elektriväli pole potensiaalne vaid pööriselektriväli....
Ühest DNA molekulist saadakse kaks ühesuguse nukleoliitse järjestusega DNA molekuli On Vaja: organismi rakke, ensüüme, DNA lõiku, toimumiskohta(rakutuum) Tekib kaks ühesuguse nukleotiidse koostisega DNA molekuli. A=T C=G TRANSKRIPISOON Trantskripsiooni käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarsuse alusel RNA molekul. Vaja on: ensüüme, DNA molekuli, nukleotiidset järjestust, kohta(tuuma) Toimub interfaasis *Promootor- kõige esimese DNA ahelas oleva nukleotiidiga ühineb promootor *terminaator- lõpetab RNA sünteesi T=A A=U C=G G=C ERINEVUSED REPLIKATSIOON TRANSKRIPISOON Läbi viiv ensüüm DNA polümeraas RNA polümeraas Protsessi ulatus haarab DNA tervikuna Teatud DNA lõik Tulemus tekib identne DNA mol moodustub teatud DNA
aatomite arvude poolest molekulis Isomeerid on liitaine teisendid, mis erinevad stuktuuri ja seetõttu ka omaduste poolest Isotoobid on elemendi teisendid, mis erinevad 1teisest neutronide arvu poolest aatomtuumas Ioonid on laenguga aatomid või aatomite rühmitused Radikaalid on paardumata elektroni sisaldavad osakesed Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest Polümerisatsiooniaste on elementaarlülide arv polümeeri ahelas Elementaarlüli on polümeeri molekulis korduv struktuuriühik Monomeer on polümeeri lähteaine Liitumispolümerisatsioon on polümerisatsiooni alaliik, mis toimub kordsete sidemete arvel Polükondensatsioon on polümerisastiooni alaliik, mille käigus eraldub mingi madalamolekulaarne aine
tegevusjuhiseid, vesinikside DNA on päriliku info säilitaja. DNA molekul on kaheaasaline spiraal, mis on kokku pandud nukleotiididest. DNA nukleotiidid koosnevad 3 komponendist: Viiesüsikulisest suhkrust desoküriboos Lämmastikalustest : o A adeniin o G guaniin o T tümiin o C - tsütosiin Fosfaatrühmast Erinevate lämmastikaluste järjestus DNA ahelas kannabki pärilikku informatsiooni. RNA ülesanne on päriliku info kasutamine. RNA nukleotiidides on kolm osa: Suhkur riboos Lämmastikaklused: o A adeniin o G guaniin o C tsütosiin o U uratsiil Fosfaatrühm Rakus on kolme tüüpi RNA molekule, neil on samasugune ehitus, kuid erinevad ülesanded: mRNA informatsiooni RNA info toimetamine valgu sünteesi toimumiskohta
34Jadaühendus . Jadaühendus on selline takistite (tarbijate) ühendusviis,mille puhul elektriahel moodustub üksteisega järjestikku ühendatud takistitest, Pilt1. Pilt1.Vool uring järjestikku ühendatud takistitega. Autori joonis. Nagu näha ka skeemilt (Pilt 1) moodustub kogu pinge ehk klemmipinge ahelas U üksikute takistite pingelangude summast: U1+U2+U3+......+Un = U, kus juures tuginedes Ohmis seadusele vooluringi osa kohta: IR1 + IR2 + IR3 ?......+ IRn = U , jagades võrrandi mõlemaid pooli voolutugevusega I saame avaldise välisahela kogu summaarse takistuse kohta: R = R1+R2+R3+.....+Rn Nagu juba näitasime võrdub kogu vool jadaahelas vastavalt Ohmi seadusele vooluringi osa kohta klemmipinge ja välisahela summaarse takistuse suhtega: I = U/I 35.Rööpühendus.
DNA- desoksüribonukleiinhape. Nukleotiidide nimetused on: adenosiinfosfaat(A), guanosiinfosfaat(G), tsütidiinfosfaat(C), tümidiinfosfaat(T). Koostises on 4 lämmastikalust:adeniin(A), guaniin(G), tsütosiin(C), tümiin(T). Esmane struktuur on ühe ahela nukleotiidi järjestus. Sekundaarstruktuur on kahe ahelaline biheeliks. DNA ahelad püsivad koos komplementaarsusprintsiibi abil. DNA´l on võime kahekordistuda (replikatsioon). Kui DNA ühes ahelas paikneb A, siis teises ahelas on selle vastas alati T ning G vastas on C. A ja T moodustavad 2 vesiniksidet, G ja C aga 3. RNA- ribonukleiinhape. RNA primaarstruktuur on nukleotiidide järjestus. RNA sekundaarstruktuur on osaline biheeliks sama molekulide eri osade vahel. Nukleotiidide nimetused: adenosiinfosfaat(A), guanosiinfosfaat(G), tsütidiinfosfaat(C), uridiinfosfaat(U). Lämmastikalusena esineb RNA ehituses adeliin(A), guaniin(G), tsütosiin(C), uratsiil(U). G ja C vahel on kolmikside ning A ja U vahel on kaksikside
Meie vahelduvvoolu sagedus on 50H2. Kasutatakse ka kolme faasilist voolu seal on lisaks 0 juhtmele, kolm erinevat faasijuhet. Kondesaator vaheludvoolu ahelas. Kondesaator takistab vahelduv voolu aga erinevalt alalis voolust on takistus lõppmatu väärtusega s.t kondesaator ei lülita vahelduv voolu ahelat välja. Xc=1/wc, C=q/u, U=q/C
magnetvooks. 20.Magnetvälja väljatugevus. *Suurust mis iseloomustab magnetvälja ruumi mingis punktis ega sõltu keskkonna magnetilistest omadustest vaidväljatekitava makrovoolu suurusest ja juhtme kujust nimetatakse magnetvälja tugevuseks selles punktis. 21.Magnetiline läbitavus. *Suurust mis väljendab voolude vastastikuse mõju sõltuvust keskkonna absoluutseks magnetiliseks läbitavuseks. 22.Elektromagneetiline induktsioon. *Magnetvälja muutmisest tingitud elektrivoolu tekkimist ahelas nimetatakse elektromagnetiliseks induktsioonivooluks. 23.Indutseeritud emj. Suurus ja suund? *Parema käe reegel:kui asetada vasakkäsi püsimagnet magnetvälja nii, et magnetvälja jõujooned langeksid risti peopessa ja välja sirutatud sõrmed näitaksid voolusuunda juhtmelõigus, siis välja sirutatud pöial näitab juhtmelõigule mõjuva voolusuunda. Emj on kokkuleppeliselt negatiivne. 24 Indutseeritud emj. üldkuju ja suund? *.... 25.Omainduktsioon. *Induktsiooni emj
nähtud voolutugevuse sujuvaks muutmiseks. 4. Töö käik. 1. Tutvuge allpool joonisel toodud skeemiga. Punktiiriga piiratud kast kujutab endast uuritavat vooluallikat. Joonis 1. Vooluallika kasuteguri määramiseks kasutatava katseseadme skeem. 2. Lüliti K avatud olekus registreerige voltmeetri näit, mis on sel juhul ligikaudu võrdne vooluallika elektromotoorjõuga. 3. Sulgege lüliti K ning reguleerige reostaadi r abil lühisvoolu tugevus ahelas juhendaja poolt antud väärtusele (100mA). Edasises katsekäigus aga jätke reostaadi r väärtus muutumatuks. 4. Vähendage reostaadi R abil voolutugevust ahelas 10 mA kaupa kuni 10 mA ni, registreerides iga kord volt- ja ampermeetri näidud. Tulemused kandke tabelisse vastavatesse veergudesse. Täitke tabeli ülejäänud osa kasutades eespool toodud valemeid. Tabel 1. N1 NR I (mA) U (V) (mW) % E-U r R R/r
Ande Andekas-Lammutaja Füüsika Alalisvool Alalisvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Ohmi seadus vooluringi osa kohta väidab, et voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega (I = U/R). Ohmi seadus kogu vooluringi kohta väidab, et voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega (I = /R+r). Elektromotoorjõud () on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teevad kõrvaljõud laengu nihutamiseks vooluallika ühelt pooluselt teisele ( = Ak/q). Pinge on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb elektriväli ühikulise positiivse laenguga keha viimisel ühest punktist teise. Takistus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline voolutugevusega
S ainest valmistatud, ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindala keha takistus. Eritakistuse ühik on 11m2 = 1m 1m Takistuse temperatuuritegur näitab, kui suur on takistuse(või eritakistuse) suhteline muutus 0kraadi juures temperatuuri tõusmisel ühe kraadi võrra. = - 0 0t Elektromootorjõud on maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada. Emj( =Akogu) ; =IR+Ir ; I= q R+r Voolutugevus ahelas on võrdeline emj-ga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega. TÖÖ JA VÕIMSUS U=A ; A= UIt ; A=I2Rt ; A=U2t ; Q=I2Rt ; A=Nt (J=Ws) q R Elektrivälja tööd laengukandjate suunatud liikumise tagamisel nim.elektrivoolu tööks. N=A ; N=JU ; N=I2R ; N=U2 t R Võimsuseks nim.ajaühikus tehtavat tööd. Juhis eraldub võimsus 1W, kui elektriväli teeb juhis 1sek jooksul tööd 1J.
ORGANISMIDE (KEEMILINE) KOOSTIS Peamised elemendid organismide rakkudes on C (süsinik), H (vesinik), O (hapnik), N (lämmastik), P (fosfor), S (väävel). Nad moodustavad 98% raku koostisest ning neid elemente nimetatakse ka makroelementideks. Organismides on 80% anorgaanilisi aineid, peamiseks on vesi. Protsentuaalses järjekorras hõlmavad rakust orgaanilistest ainetest kõige suurema osa: 1. VALGUD 2. LIPIIDID 3. SAHHARIIDID ehk BIOMOLEKULID 4. NUKLEIINHAPPED SAHHARIIDID: Ehk süsivesikud koosnevad süsinikust C, vesinikust H ja hapnikust O. Jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid: riboos ja desoksüriboos; kuuluvad vastavalt RNA ja DNA koostisesse, glükoos (e viinamarjasuhkur), fruktoos (e puuviljasuhkur). Oligosahhariidid: glükoos+fruktoos=sahharoos, maltoos (e linnasesuhkur), laktoos (e piimasuhkur). Polüsahhariidid: tärklis (e glükogeen), tselluloos. Sahhariidide ül...
Kuidas väljendub Koidula luules armastus oma kodumaa vastu? Ta tunnetab enda kokkukuuluvust isamaaga nii kurbuses kui rõõmus. Ta tunneb isamaa valu. Su valu südames mul keeb, Su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, (,,Mu isamaa on minu arm") Pöörates pilgu minevikule, leiab ta raskeid kannatusi, kuid samas ootab ta head ja helget tulevikku. Ja ahelas sa ennast väänsid, Ja orjaikkes ohkasid, (,,Mu isamaa, nad olid matnud) Vaat-elukoide tõuseb- Su haua äärele Üks ingel astub äkilt: ,,Nüüd tõuse ülesse!" (,,Su priiust olid matnud") L. Koidula luules väljendub tema patriotism Eesti vastu
Hüdroksiidid on keemilised ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone. Hüdroksiidid koosnevad metallioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-1). Hüdroksiide jaotatakse:1) veeslahustuvad hüdroksiidid ehk leelised- aktiivsete I alarühma ehk leelismetallide ja II alarühma Kaltsiumist allapool asuvate elementide ehk leelismuldmetallide hüdroksiid. 2)vees mittelahustuvad hüdroksiidid(nõrgad alused)- enamuse metallide hüdroksiidid. Hüdroksiidid ehk alused on ained, mis reageerivad hapetega, andes soola ja vee. Hüdroksiidid koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH -1). Liigitatakse: 1) leelised- vees lahustuvad hüdroksiidid. Need on I a & II a rühma elementide ühendid, välja arvatud Be(OH)2, praktiliselt ei lahustu ka Mg(OH)2 ). 2) vees praktiliselt mittelahustuvad hüdroksiidid - kõik ülejäänud. Leeliseid saadakse 3) Alustegapuutume me kokku iga päev. Näiteks kraanivesi on väga nõrgalt aluseline, aga sellegipoolest ALUSELINE. M...
.+Rn ) Jadaühenduse korral jaguneb pinge takistuste vahel võrdeliselt takistuste suurustega (U1:R1 = U2:R2) Jadaühendust kasutatakse tavaelus üpriski harva, nii on nt. ühendatud elektriküünlad jõulupuul. Rööpühendus on ühendusviis, mille puhul kõik elektriahela hargnenud osad on ühendatud vooluahelasse rööbiti ehk paralleelselt. Rööpühenduses on kõik elemendid üksteisest sõltumatud. Vool hargneb. Voolutugevus rööbiti ühendatud ahelas võrdub kõikide voolutugevuste summaga ( I=I1+I2+..+In ) Pinge rööpahelas on kõikides juhtides sama ( U=U1=U2=..=Un ) Kogutakistuse pöördväärtus on võrdub harude pöördväärtuste summaga ( 1/R=1/R1+1/R2+..+1/Rn ) Rööpühenduse korral on harude voolutugevused pöördvõrdelised harude takistustega (kui mingi rööpühenduse haru takistus on teise haruga võrreldes n korda suurem, siis on seal voolutugevus n korda väiksem)
Kõrvaljõud panevad lõppkokkuvõttes laengu liikuma kogu vooluringis. Elektromootorjõud-maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada. Seetõttu oleks emj õigem nimetada allikapingeks. Elektrimootorjõud ja Ohmi seadus: Elektrimootorjõud näitab kui suure töö teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada vooluringi suvalises punktis paiknev positiivne ühiklaeng läbi kogu ringi samasse punkti tagasi. , Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Väidab, et voolutugevus ahelas on võrdeline elektromootorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega. Vooluallika tühijooks ja lühis: pinget välistakistusel nim. vooluallika klemmipingeks. STOP · Alalisvooluks nim. elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. · Laengukandjate arvu aine ruumalaühiku kohta nim. laengukandjate kontsentratsiooniks n. · Voolutugevus l on esitatav ühe laengukandja lanegu q, laengukandjate
Vahelduvvoolu kirjeldamine valemitega U= Um sinw t U pinge hetkväärtus [V] I = Im sinw t Um pinge amplituudväärtus [V] w=2 t aeg [s] w raami pöörlemise sagedus [rad/s] Um= 220 V Vahelduvvoolu efektiivväärtused Efektiivväärtused määravad ära võimsuse, mida vahelduvvool on suuteline edasi viima P = UefIef Uef = Voltmeeter ja ampermeeter mõõdavad vahelduvvoolu ahelas efektiivväärtusi. Takistused vahelduvvoolu ahelas 1. Aktiivtakistus tavaline takistus R [] 2. Mahtuvustakistus takistus, mida avaldab kondensaator vahelduvvoolule Xc = Xc mahtuvustakistus [] w voolu ringsagedus [rad/s] C mahtuvus [F] 3. Induktiivsustakistus takistus, mida avaldab vahelduvvoolule pool e mähis XL = wL XL takistus [] L induktiivsus [H] w ringsagedus [rad/s] 2. Trafo
4)Mis on vahelduvvoolu tugevuse ja pinge effektiivväärtus?- Vahelduvvool- I= Pinge: U= I0, U0 - amplituut(maximum)väärtus 5)Thomsoni valemI- T=2 |()2 => T2=4 ; T= T-periood (s) L- induktiivsus (H) C-mahtuvus (F-farad) 6)Induktiivtakistus (RL võib ka XL)- takistus, mida vahelduvvoolu ahel omab induktiivsuse olemasolu tõttu. RL=L=2fL (omega) -ringisagedus f - tavaline sagedus (Hz) Induktiivtakistuse korral jääb vool pingest maha. Alalisvoolu ahelas indukt. suurendamine ei muuda voolu tugevust, vahelduddooluahelas aga voolutug väheneb. Mida suurem on sagedus, seda väiksem voolutugevus. 7)Mahtuvustakistus (RC) - takistus, mida vahelduvvoolule avaldab ahela takistus. (PEAB OLEMA KONDENSAATOR). SÕLTUB: mahtuvusest ja voolu sagedusest. RC = = ----------------------------------------------------------------- C=C1+C2 ; C= VÕIMSUS: p=IU ; p ;
1.2 VALEMITE TEISENDAMINE JA MUUTUJATE AVALDAMINE Valem on matemaatiliste märkide abil esitatud väide. Kuna matemaatika ja füüsika kursuses õpitakse väga erinevaid valemeid, siis tuleb tihti valemeid teisendada sobivale kujule, et avaldada nendest muutuja. Näide 6. Leiame voolutugevuse väärtuse amprites, kui toitepinge U = 12 V ja takistus ahelas R = 2 oomi. Lahendus. Ohmi seadusest U = IR avaldame voolutugevuse I. Selleks tuleb jagada valemis mõlemad pooled läbi suurusega R, sest see on voolutugevuse I kordajaks. U Saame: =I. R Võrduse pooli võib vahetada ilma märki muutmata. U Saame võrduse: I = . R 12
Esimese juhtme läbimõõt on teise läbimõõdust neli korda väiksem. Kummas juhtmes on laengukandjate kiirus suurem ja mitu korda? 6. Aku pinge on 24V, lambi takistus on 8. Leia voolutugevus. 7. Taskulambipatarei suudab anda 2 tunni vältel voolu keskmiselt 0,25A. Kui suur laeng läbib lampi? 8. Arvuta kogutakistus, kui pingel 260V on rööbiti takistid 20k 12,5k. Leia voolutugevused. *9. Jõulureklaamis on ühendatud jadamisi lambid, mille nimipinge on 13V ja nimivool 0,2A.Mitu lampi peaks ahelas olema, et toitepingel 220V pinge ühel lambil ei ületaks lubatavat? (Veidi alla võib olla, üle mitte). Kui suur on siis voolutugevus?
kood, mis määrab valgu molekuli aminohapete järjekorra. Geneetiline kood seisneb kolmes järjestikulises nukleotiidis ehk ühes koodonis, millele vastab kindel aminohape. Geneetiline kood on looduses universaalne, st kehtib kõikide elusorganismid e valkude ülesehituses. Koodonite ja aminohapete seoseid kujutatakse koodipäikese abil. Ühele aminohappele võib vastata kuni 6 erinevat koodonit, kuid üks koodon vastab alati ühele kindlale aminohappele. Üks ja sama nukleotiid mRNA ahelas ei kuulu üheaegselt kõrvutiasetsev atesse koodonitesse. Esimeseks koodoniks mRNA molekulis on alati initsiaatorkoo don A-U-G (meteoniin). Viimaseks koodoniks on stopp- ehk nonsenskoodon (3 varianti), millele ei vasta ühtegi aminohapet. Translatsiooni terminatsioon Translatsiooni terminatsioon on protsess, mille kaigus lopuni sunteesitud polupeptiid ribosoomist vabaneb ning 70S ribosoom laguneb subühikuteks. Ka
Lämmastikalused Nukleotiidide nimetused Sahhariid Anorgaaniline hape Sekundaar struktuur Komplementaarsus 5. Lõpeta laused. 1. Valgud koosnevad __________________________________________________________ 2. Raud, tsink ja seleen on ______________________________________________________ 3. Kui kaks monosahhariidi omavahel liituvad tekib _________________________________ 4. Süsivesikud koosnevad, Süsinikust, vesinikust ja _________________________________ 5. DNA ahelas lämmastikaluse tsütosiin vastas on alati ______________________________ 6. Organismisiseseid reaktsioone kiirendavad valgulised ühendid _______________________ 7. Süsivesikute taimne varuaine on _______________________________________________ 8. Ühe kindla vitamiini puudujääk organismis ______________________________________ 9. Ained, mis vees ei lahustu on _________________________________________________ 10
Süsinikevahelise kaksiksidemega ühendeid nimetatakse alkeenideks. Süsinikevahelise kolmiksidemega ühendeid nimetatakse alküünideks. Süsivesinikke liike on kolm: alkaanid, alkeenid, alküünid. Alkaanid on küllastunud ühendid, alkeenid ja alküünid küllastumata ühendid. Süsinike arv Alkaani Alkeeni Alküüni ahelas nimetus nimetus nimetus CnH2n+2 CnH2n CnH2n-n 1 Metaan - - CH4 2 Etaan Eteen Etüün C2H6 C2H4 C2H2 3 Propaan Propeen Propüün C3H8 C3H6 C3H4 4 Butaan Buteen Butüün C4H10 C4H8 C4H6 5 ...
ENDAINDUKTSIOON.INDUKTIIVSUS Endainduktsioon-induktsiooni elektromootorjpu tekkimiseks vajalik magnetvoo muutus võib olla põhjustatud voolu muutumisest juhtmes endas. · Saab kindlaks teha kasutades pooli · kui endainduktsioon on olevas siis tekib ahelas voolu katkestamisel täiendav pinge, mis püüab voolu säilitada. · Kui panna pooli südamikku raudpolt on pinge suurem. · Voolu muutumisel hakkab pool toimima vooluallikana mille elektromootorjõudu nimetatakse endainduktsiooni elektromootorjõuks. · Endainduktsioon avaldub inertsina laetud osakeste suunatud liikumisele. · Endainduktsiooni tekkimiseks peab vooluga kaasneva tugev magnetväli-vool peab tekitama suure magnetvoo
Valemist Fm= B·I·L·sin ning katsete tulemustest näeme, et suurendades voolutugevust juhtmes suureneb ka juhtmele mõjub jõud. Kuidas sõltub vooluga juhtmele mõjuv jõud voolujuhtme pikkusest ? Kuna valemis Fm= B·I·L·sin korrutatakse juhtme pikkus L teiste teguritega, siis on loogiline järeldada, et suurendades juhtme pikkust kasvab ka juhmete mõjuv jõud. Sama tulemust näitasid ka katsed. 1.1 Töö eesmärk. Potentsiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas. 10 Joonis 9. Alalisvooluahela stendi elektriskeem 1.2 Töö vahendid. Alalisvooluahela stend, milliampermeeter, voltmeeter. 1.3 Töö teoreetilised alused. Juhis voolu tekkimine ja selle säilitamise tingimuste kindlakstegemiseks vaatleme kahte vastasmärgilist laetud juhti 1 ja 2 potensiaalidega 1 ja 2 (Joonis 9). Nende ühendamisel
ühendi- lämmastikaluse desoksüriboosi ja fosfaatrühma omavahelisel liitumisel. DNA ehituses esineb neli erinevat lämmastikalust: adeniin, guaniin, tümiin ja tsütosiin. DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluse poolest ning seetõttu nimetatakse desoksüribonukleotiide nendes ehituses oleva lämmastikualuse järgi. DNA sekundaarstruktuuri biheeliks ja DNA molekulis iga nukleotiidi vastas asub teda täiendav nukleotiid teises ahelas (koplementeersusprintsiip). Desoksüribonukeiinhape on kromosoomide olulisem ehitusmaterjal. DNA tähtsus seisneb päriliku informatsiooni säilitamises ning selle täpses ülekandes raku jagunemisel. Vastavalt sellele on vajalik DNA kahekordistamine enne raku jagunemist. DNA kahekordistumist nimetatakse replikatsiooniks. Seda viib läbi ensüüm DNA- polümeraas. Replikatsiooni tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks identset DNA molekuli.
ja sisetakistuse suhtest. Skeem Töö käik. 1. Protokollige mõõteriistad. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele. 3. Paluge juhendajal kontrollida skeem ning anda tööülesanne. 4. Reostaatide liugkontaktid asetage selliselt, et r oleks maksimaalne ning R1 ja R2 minimaalsed. 5. Sulgege lüliti K ning reguleerige reostaadi r abil lühisvoolu tugevus ahelas juhendaja poolt antud väärtustele. Edasise katse käigus aga jätke reostaadi r liugkontakti asend muutumatuks. 6. Vähendage reostaatide R1 ja R2 abil voolutugevust juhendaja poolt etteantud sammu kaupa (2 5 mA) peaaegu nullini, registreerides iga kord volt- ja ampermeetri näidud. Tulemused kandke tabelisse. 7. Avage lüliti K ning registreerige voltmeetri näit, mis on sel juhul meie töö jaoks piisava
Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Mehaanilise energia jäävuse seadus. Suletud süsteemi mehaaniline koguenergia on jääv. Coulomb´i seadus. Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. Laengu jäävuse seadus. Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogutakistusega. Ampere´i seadus. Magnetväljas asuvale vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhtmes esineva voolu tugevusega I, juhtmelõigu pikkusega l ning siinusega nurgast voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel. F=B I l sin Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. Juhtmekeerus tekkiv induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumisega kiiruse kontuuris. Thompsoni valem
Tallina Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 10 TO: Vabad võnkumised Töö eesmärk: Töövahendid: Induktiivpoolist L, Impulssgeneraator, induktiivpool, kondensaatorist C ja mahtuvus- ja takistussalv ning aktiivtakistist R koosnevas ostsillograaf ahelas toimuvate võnkumiste sumbuvuse logaritmilise dekremendi ja perioodi määramine Skeem: 3.Katseandmete tabelid Sumbuvuse logaritmilise dekremendi määramine Jrk Rs, A1,m A2,m A3,m A4,m A1/A A3/A 1 3 eksp teor nr m m m m 2 4 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. L = ...
Elektromagnetism tegeleb kiirendusega liikuvate laengute uurimisega. (vahelduvvool) Elektormagneetline induktsioon elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel Pööriselektriväli nim elektrivälja, mille jõujooned on kinnisied jooned ehk pöörised. Selline elektriväli tekib magnetvälja muutumisel Elektromagnetilise induktsiooni teel paneb laengukandjad liikuma jõud, mis nihutab juhet magnetväljas. Kui liikuv juhe on osa vooluahelast, siis esineb selles ahelas Induktsioonivool Induktsiooni elektromotoorjõuks nim tööd, mida juhet liigutav jõud teeb ühikulise poistiivse laegu läbiviimisel vooluringist. Katkestatud vooluringi korral võrdub induktsiooni elektromotoorjõud juhtmelõigu otstel tekkiva pingega. Voolu puudumise korral juhtmelõigu otstel tekkiv pinge U avaldub kujul U=v l B sin v-juhtmelõigu liikumise kiirus magnetvälja tekitaja suhtes, B-magnetinduktsioon, l-juhtmelõigu pikkus -nurk liikumise suuna ning magnetvälja suuna vahel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
