61. Mis vahe on a. Küllastunud ja küllastumata b. Tsüklilistel ja aromaatsetel c. Lineaarsetel ja tsüklilistel ühenditel? Mis on nende struktuurides ühist? Tooge näiteid! a) Küllastunud ained- on üksikside kahe süsiniku vahel, nt: alkaanid Küllastamata ained- on kaksik või kolmik side süsinike vahel, nt: alkeenid, alküünid b) Tsükliline süsteem: suletud ring, orgaaniline ühend, nt: tsükloheksaan Aromaatne nt: benseen c) Lineaarne molekul tähendab mittehargnenud ahelaga molekuli, kuigi aatomid selles molekulis ei asetse lineaarselt ühel joonel. Kõige enam kasutatakse väljendeid lineaarne polümeer või lineaarne ahel. Tsüklilised ühendid ehk tsükkelühendid on enamasti orgaanilised ühendid, mille molekulis mingi hulk aatomeid on ühendatud suletud ringina ehk tsüklina. 62. Polümeeride olemus ja liigitus. Polumeerid: korgmolekulaarsed uhendid (molaarmass jaab vahemikku 2000-2 000 000 g/mol) Liigitus:
jääke. Limoneen, mentool, lükopeen, fütool Jagunevad: · monoterpenoidid · seskviterpenoidid · diterpenoidid · triterpenoidid · tetraterpenoidid Karotenoidid Karotenoidid on väga arvukas (> 600) ühendite rühm, milliseid keemilise ehituse poolest klassifitseeritakse kui tetraterpenoide (sisaldavad 40 süsiniku aatomit). Struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoontsüklid. Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen, milline on ka tähtsaks vaheühendiks paljude teiste karotenoidide sünteesis.Karotenoidide kaks põhigruppi on: · karoteenid hapnikku mittesisaldavad molekulid, koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust; esindajateks on karoteeni -, -, -, -, - jt isomeerid, samuti lükopeen, · ksantofüllid hapnikku sisaldavad molekulid; esindajateks luteiin, zeaksantiin jt.
85.kaksikside - kahe ühise elektronpaari abil tekkiv kovalentne side kahe aatomi vahel 86.kolmikside - kolme ühise elektronpaari abil tekkiv kovalentne side kahe aatomi vahel 87.polümeer - ühend, mille molekul koosneb kovalentse sidemetega seotud korduvatest struktuuriühenditest - elementaarlülidest 88.isomeer - ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuriga aine 89.funktsionaalrühm - C, N, O või halogeene sisaldav rühm, mis on seotud tüviühendi ahelaga 90.Alkaan - süsivesinik, mille molekulis on ainult üksiksidemed 91.halogenoalkaan - alkaanist tuletatud ühend, mille molekulis on üks või mitu haligeeni aatomit. Nt freoonid 92.alkohol - orgaaniline ühend, milles hüdroksüülrühm on seotud sp3 - süsiniku aatomiga, argielus nimetatakse ka alkoholiks etanooli sisaldavaid (alkohoolseid) jooke 93.amiin - ammoniaagi derivaat, kus 1-3 vesiniku aatomit on asendatud süsinikradikaalidega 94
Kvalitatiivseid reaktsioone on universaalseid (üldreaktsioonid, mis on omased kõikidele valkudele) ja spetsiifilisi (erireaktsioonid, mis on iseloomulikud ainult teatud aminohappeid sisaldavatele valkudele). 1.1.1. Biureedireaktsioon Kuna biureedireaktsioon on tingitud peptiidsidemete esinemisest, siis on ta valkude üldreaktsioon. Leeliselises keskkonnas moodustavad Cu2+ -ioonid valgumolekulidega sinakasvioletse, lühikese ahelaga peptiididega (valgu hüdrolüüsi produktidega) aga roosa värvusega biureetkompleksi. Töö käik Katseklaasi valasin 1 ml munavalgu lahust. Lisasin 1 ml 10%-list NaOH lahust ja mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust. Katseklaasi sisu loksutasin hoolikalt. Tulemus CuSO4 lisamisel lahus muutus violetseks. Järeldus Ühendid, mis sisaldavad kaht või enamat peptiidsidet, moodustavad aluselises keskkonnas Cu2+ -ioonidega violetse kompleksi
oktaaniarvu tõstmine 21. Mis eesmärgil kasutatakse bensiini tootmisel polümeerimist? Mis kahjulikest ühenditest nii vabanetakse? soovimatud olefiinid muudetakse parafiiniks. ebastabiilsetest olefiinidest. 22. Mis ühendeid sisaldab katalüütiliselt reformeeritud bensiin ja mis eesmärk on katalüütilisel reformeerimise protsessil? (normaalheptaan viiakse tolueeniks RON=0 RON= 120) 23. Mis on isomeerimise eesmärk? (C5, C6 sirge ahelaga alkaanid viiakse üle isomeerideks, mis suurendavad kütuse oktaaniarvu ühispanust) 24. Kuidas liigitatakse bensiine kasutusalade järgi? mootoribensiinid, aviobensiinid, lahustibensiinid 25. Nimetage kõrgoktaanilisi bensiini koostisosi (oksügenaate), mis asendavad Pb ühendeid oktaaniarvu tõstjana. metanool, etanool, propaanid, eetrid 26. Esitage valem kütuste aditiivseks segamiseks. Nimetage juhud, mis ei allu sellele reeglile
* klorofülli olemasolu kindlakstegemine. Karotenoidid on abipigmendid fotosünteesivates organismides, kuna absorbeerivad valgust klorofüllist erinevatel lainepikkustel, mistõttu on täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoidid on 600+ ühendist koosnev rühm. Keemilise ehituse poolest klassifitseeritakse kui tetraterpenoide (sisaldavad 40 süsiniku aatomit). Kujutavad endast polüeenseid aheldaid, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoontsüklid. Pikima ahelaga on lükopeen, mis on tähtsaks vaheühendiks paljude karotenidide sünteesis. Kaheks karotenoidide põhigrupiks on karoteenid (Sisaldavad vaid C ja H, hapnikku mitte. Nt karoteeni -, -, -, -, - isomeerid, samuti lükopeen) ja ksantofüllid (sisaldavad hapnikku, nt luteiin, zeaksantiin jt). Karotenoidid täidavad lisaks valguse absorbeerimisele ja klorofüllile edastamisele ka kaitsvat rolli, mis kujutab endast liigse valgusenergia neelamist ning rakkude fotokahjustuste ja
karotenoidid. Need absorbeerivad valgust klorofüllist mõnevõrra erinevatel lainepikkustel ja on seega täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoidid klassifitseeritakse tetraterpe- noidideks (40 C-aatomit). Struktuurilt on polüeensed, mille ühes või mõlemas otsas on 6- liikmelised ionoontsüklid. Karotenoide jaotatakse: · karoteenid O mittesisaldavad molekulid, koosnevad ainult C-st ja H-st, esindajateks on -, -, -, -, jt isomeerid, samuti pikima ahelaga lükopeen · ksantofüllid O sisaldavadmolekulid, esindajateks luteiin, zeaksantiin jt Karotenoidid täidavad kaitserolli neelavad liigset valgusenergiat ja kaitsevad rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. Loomsetele organismidele on -, -, karoteen ning -krüptoksantiin vitamiin A eeldusühendiks. Vitamiin A tagab nägemise, luues selleks fotokeemiline aluse; toimib antioksüdandina; kaitseb UV-ja sinise kiirguse eest; osaleb rakkudevahelises suhtluses
ressursse jagama ja üksteist läbi selle aitama üksteisega konkureerimise asemel ning toetab mõtteviisi, kus ühe kogukonnaliikmed investeerivad koos oma ümbruskonna heaolu edendamisesse. Civic economy toetab üksikisikute ja kogukondade muutumist vastupanuvõimelisemaks ja vähem haavatavamaks majanduse kõikumise suhtes. Civic economy tõlge võiks olla kodanikumajandus või kogukonnamajandus (Mazzuco, 2017). Civic economy eesmärk on luua suletud ahelaga süsteem - taaskasutada ressursse tervikliku arengu ja teenuste jätkusuutliku pakkumise jaoks. Samuti käivitab civic economy sotsiaalse kapitali uuendatud sotsiaalse vahetuse kaudu, millel on võtmeroll antud ressursside haldamise ja omamise toetamisel (Mazzuco, 2017). Civic economy suurendab kohalike inimeste teadlikkust oma ressurssidest ning nende ressursside potentsiaali, kui need ühendada. Ressursid ei pruugi esialgu üldse tunduda kui vahendid, mille
Plastiku tüübid Kõrge tihedusega polüetüleen*, tihedus > 940 kg/m3 (nt HDPE kilekotid, pakkekile, kanistrid, kemikaalitünnid) Madala tihedusega polüetüleen*, tihedus 915 – 935 kg/m3, LDPE elastne – mõõdukal deformeerimisel taastab esialgse kuju (kilekotid jm pakend, põllumajanduskile) Lineaarse ahelaga madala tihedusega polüetüleen*, LLDPE tihedus 930 – 940 kg/m3, suure tugevusega (erinevad kiled, sh mitmekihiliste kilede koosseisus) Polüetüleentereftalaat (nt pudelid, purgid, mikrolaineahjus PET valmistatava toidu karbid, keedukotikesed) PP Polüpropüleen (pakkekile, pudelite jm kastid, ) Polüstüreen (nt jogurtitopsid; laialdaselt kasutatakse
3. Lipiidide biokeemia. Lipiidide mõiste, liigitus, ehitus. Mõiste: on väga erineva struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate looduslike ühendite rühm, mis koosneb alkoholidest ja rasvhappejääkidest. Lipiidid on vees mittelahustuvad orgaanilised ühendid, mida on võimalik bioloogilisest materjalist ekstrahheerida mittepolaarsete orgaaniliste solventidega. Rasvhapped on suhteliselt pika ahelaga ühealuselised karboksüülhapped. Enamikel looduslikel rasvhapetel on paarisarv süsiniku aatomeid, tüüpiliselt 12 kuni 20-ni. Lipiide iseloomustab nii struktuurne kui funktsionaalne mitmekesisus. Lipiidide isoleerimine ja puhastamine baseeruvad mitmesuguste orgaaniliste solventide kasutamisel. Liipiidide rasvhapped on lineaarse või hargneva ahelaga ning küllastunud või küllastumata. Mida rohkem on lipiidis küllastumata rasvhappeid, seda
Tervisele on ebasoodne ka kõhukinnisus. See häda tabab neid inimesi, kes söövad liiga vähe taimesaadusi (saavad liiga vähe kiudaineid). Kõhukinnisuse puhul peetuvad jääkained organismis liiga kaua ja võivad põhjustada mitmeid haigusi. Seedekanalis on rohkesti mikroobe ja muidki väikeorganisme. Kõige rohkem on baktereid, kuid leidub ka mikroskoopiliselt avastatavaid seeni. Jämesoole bakterid produtseerivad mõningaid kasulikke aineid, nagu vitamiine ja lühikese ahelaga rasvhappeid. Samas eraldavad nad ka mürgiseid ainevahetusprodukte, ent need ei saavuta enamust, kuna soole limaskest ja maks suudavad need kahjutuks teha. Organism on kohanenud kooseluks tavaliste soolebakteritega. Need suudavad takistada ka pahaloomuliste mikroobide levikut seedekanalis. Kõhulahtisus on sageli märk, et soole normaalfloora on taandunudhaigusttekitavate bakterite eest. Nii juhtub näiteks siis, kui baktereid surmavad ravimid on hävitanud liiga suure osa soole mikrofloorast
Constant3 Transfer Fcn6 0.007 Gain3 simout4 To Workspace4 1.4 1 s Constant4 Transfer Fcn8 t Clock To Workspace5 Joonis 9. Suletud ahelaga inegreeriva lüli mudel 11 Simulatsiooni andmete põhjal on koostatud järgmine graafik: 15 simout simout1 simout2 simout3 simout4 10 5 0
Toidurasvade ehitus. Küllastunud ja küllasumata rasvhapped. Lipiidid on vees lahustumatud heterogeensed ühendid, mis lahustuvad orgaanilistes lahustites (alkohol, benseen,atsetoon jms apolaarsed solvendid). Lipiidid on keemiliselt ehituselt rasvhapete tegelikud või potentsiaalsed estrid. Küllastunud (nt stearhape) või küllastumata (nt linoolhape, linoleenhape) kas süsiniku aatomite vahel on ükski-või kaksikside. Lisaks jaotatakse ka ahelapikkuse järgi: lühi-, keskmise ja pika ahelaga. Keskmine on kuus -10. Sis- ja transrasvhapped: Kui on transhape, siis on üks ahela osa ühel pool tasapinda, teine teiselpool, sishappe puhul ühel tasandil. 16. Rasvade füüsikalised ja keemilised omadused (hüdrolüüs, hüdrogeenimine, rääsumine). Rasvade hüdrolüüs toimub meie organismis, toimub rasvarikaste ainete keetmisel/praadimisel leiavad lihtsalt aset. estersidemete katkemine, füsioloogilistes tingimustes toimub
absorbeerivad abipigmendid, mis sisalduvad taimerakkude kloro- ja kromoplastides, aga ka fotosünteesivates taimedes (vetikad, seened, bakterid). Nad on täiendavateks kiirguse retseptoriteks. KAROTENOIDID väga arvukas (>600) ühendite rühm. Keemiliselt klassifitseeritakse kui terpenoidide (sisaldavad 40 C-aatomit). Struktuur: - Polüeensed ahelad - Ühes või teises ahela otsas on 6-liikmelised ionoontsüklid - LÜKOPEEN kõige pikema ahelaga karotenoid; tähtis vaheühend paljude teiste karotenoidide sünteesis Karotenoidide kaks põhigruppi: KAROTEENID KSANTOFÜLLID - Hapnikku mittesisaldavad molekulid - Hapnikku sisaldavad molekulid - Koosnevad ainult süsinikust ja ESINDAJAD: luteiin, zeaksantiin vesinikust
Koostab/ kontrollib eesmärkanalüüsi. 2. Koostab projekti tegevusplaani ehk loogika ja kontrollib, et plaan kajastaks kõiki vajalikke töid ja nendevahelisi seoseid 3. Määrab tööde väljundid ja nende mõõtmise kriteeriumid 4. Viib läbi riskianalüüsi. Vajadusel lisab plaani töid 33. Kirjelda projektijuhi rolli. - Koostab ja kooskõlastab projekti ajaplaani 1. Jälgib, et kriitilise ahelaga varustatud ajaplaanid oleksid valmis enne projekti käiku laskmist 2. Juhib projekti kulgemist: keskendab tähelepanu kriitilisele ahelale ja puhvritele (mitte tööde teostamisele) 3. Reageerib olukorrale vastavalt puhvri seisule a. tõstab õigel ajal lipu b. koostab koos ressursijuhtidega varuplaane kriiside ületamiseks EHK 1. Kooskõlastab ressursijuhtidega vajalike ressursside kasutamise · Kooskõlastab tööd ja nende mõõdetavad tulemused
Taoliste komponentide hulka kuuluvad paljud pooljuht- ja vaakuumseadised. Elektroonika alused. Teema 5 Mõned elektrotehnika ja süsteemitehnika põhimõisted. Passiivsed resistiivsed vooluahelad. SDER 3. loeng 10.02.2011 1 (1) 5.1.2. Lineaarsed ja mittelineaarsed ahelad Kui graafik, mis näitab ahela (lülituse) väljundparameetri sõltuvust sisendparameetrist, on sirgjooneline, siis on tegemist lineaarse ahelaga (lülitusega). vatupidisel juhul on tegemist mittelineaarse e. ebalineaarse ahelaga (lülitusega). Lineaarses ahelas pinge ja voolu vahelist sõltuvust kirjeldavaks funktsiooniks on võrdeline sõltuvus. Sama kehtib ka ahela v. lülituse üksikute komponentide kohta. Kui kasvõi üks lülituse komponentidest on mittelineaarne, siis on mittelineaarne kogu ahel. Mittelineaarne ahel on selline elektriahel, mille pinge-voolu tunnusjoonel on
sisepõlemismootori vajalik kütuse hulk sõltub 70% ulatuses põlemisõhu hulgast 25% ulatusest mootori temperatuurist ja 5% ulatuses õhu temperatuurist. Taolist erinevate tegurite toime liitmist erinevas mastaabis saab teha kui valida sisendite takistused vastavas suhtes. Nii, et õhukulu meetri või mõõturi signaal mõjutab väljundit kõige enam ja õhu temperatuuri andur kõige vähem. Opvõimendi baasil on võimalik luua mitme erineva otstarbega võimendeid kui tagasiside ahelaga kujundada nõutav sageduskarakteristika kuju. Joonis 2.11.2 Graafik ja skeem Nii näiteks on helisagedusvõimendi vajalik sageduskarakteristika opvõimendi sageduskarakteristikast väiksema võimendusega ja kitsama sagedusribaga. Kusjuures sagedusriba laius on piiratud nii alt kui ülevalt. Alumine sageduspiir määratakse sisendisse ühendatud RC ahelaga R1 C1 milline ei lase läbi alalispinge signaali ning
Kuna DNA primaarstruktuuris võivad nukleotiidid paikneda suvalises järjestuses, võimaldab DNA nende järjestuste kaudu talletada bioloogilist informatsiooni. Kuna DNA koosneb peamiselt nelja sorti nukleotiididest (A,T,C,G), võib n nukleotiidi pikkune DNA molekul esineda 4n erinevas järjestuses. Väga oluline on ka DNA komplementaarne kaksikahelalisus. See võimaldab DNA replikatsioonil sünteesida mõlemale ahelale uue, teise ahelaga identse ahela. Ka on kaksikahelalises DNAs kogu info säilitatud "kahe eksemplarina", mis võimaldab avastada ning parandada ühes ahelas esinevaid vigu. Raku jagunemistsükkel Rakud jagunevad sel moel, et nende koostisosade hulk suureneb ning seejärel rakk jaguneb kaheks. Hulkraksed organismid on tekkinud üksikust viljastatud munarakust paljude jagunemiste teel. Ainuraksetel organismidel tekitab iga jagunemine uue organismi. Kuid ka
Halogeenühendid HALOGEENIÜHENDID JA NENDE NOMENKLATUUR Orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega, on halogeeniühendid. Alkaanide halogeenderivaatide nomenklatuur sarnaneb hargnenud ahelaga alkaanide nomenklatuuriga. Asendusrühmadeks on halogeeniaatomid. Nende nimetused on vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. Asendusrühmade arvu väljendatakse samuti eesliidetega di-, tri- jne. Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähistatakse kohanumbriga. CH3CHCl2 1,1-dikloroetaan CH3CF(CH3)CH3 2-fluoro-2-metüülpropaan NUKLEOFIILID JA ELEKTROFIILID Nukleofiiliks nimetatakse osakest, mis omab vaba elektronpaari või negatiivset laengut (:NH3,
Tallinna Tehnikaülikool 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Biokeemia labori protokoll 2011 1.1 Valkude reaktsioonid Töö teoreetilised alused Valgud koosnevad aminohapetest, mis on omavahel seotud peptiidsidemetega. Peptiidside moodustub kui ühe aminohappe karbosküülrühm reageerib teise aminohappe aminorühmaga. Valkude koostises on 20 üldlevinud aminohapet, neid nimetatakse proteogeenseteks. Lisaks üldlevinud aminohapete sisaldavad mõned valgud ka nn ebaharilikke aminohappeid. Valgud on biopolümeerid ja täidavad oma funktsioone tänu oma iseloomulikele ruumilistele struktuuridele. Esineb primaarne, sekundaarne ja tertsiaarne struktuur. Kui valgumolekul koosneb mitmest polüpeptiidahelast, siis on valk oligomeerne ja osamolekulide omavahelist seostumist iseloomustab kvaternaarne struktuur. Denaturatsioon on va...
(Aminohapedest või dihapest ja diamiinist kondensatsiooni teel moodustatud polümeer) 32.Disahhariid- sahhariid, mille molekulis on glükosiidsidemega soetud kaks monosahhariidi jääki 33.Polüsahhariid- monosahariidi(de) jääkidest koosnev polümeer 34.Aminohape-aminorühmaga asendatud karboksüülhape 35.Valk- polüamiidid, mis on ehitatud kodeeritavatest -aminohapetest. (valkude ehitamiseks on 20 kodeeritavat aminohapet) 36.Rasvhape- hargnemata ahelaga atsüklilised monohapped, mille jääke sisaldavad rasvad 37.Elektronegatiivsus- suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustamisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari 38.Metallide pingerida- metallide (ka H2) järjestus keemilise aktiivsuse (redutseerimisvõime) järgi vesilahustes kulgevates reaktsioonides 39.Metalli korrosioon- metalli hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel 40
kindlaid aminohappeid sisaldavate valkudega. 1.1.1.Biureedireaktsioon Teoreetilised alused Biureedireaktsioon on valkude üldreaktsioon. Ühendid, mis sisaldavad kaht või enamat peptiidsidet, moodustuvad aluselises keskkonnas Cu2+ ioonidega violetse kompleksi. Leeliselises keskkonnas moodustuvad Cu2+ ioonid: Valgumolekulidega sinakasvioletse biureetkompleksi Lühikese ahelaga peptiididega (valgu hüdrolüüsi produktidega) roosa värvusega biureetkompleksi Kompleksi värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja Cu 2+ ioonide hulgast lahuses. 1 Eda Türi 142281 YAGB21 Reaktsioonivõrrandist pilt biokeemia laboratoorsete tööde juhendist
CG DNA TRANSKRIPTSIOON RNA · üheahelaline · nukleotiidid võivad paarduda · üles ehitatud neljast monomeerist · vaja, et säilitada pärilikku infot TRANSKRIPTSIOONI TOIMUMISEKS VAJALIK · DNA ahel, ribonukleotiidid (A, U, G, C) · RNA polümeraas + teised ensüümid · ATP TRANSKRIPTSIOON · ei toimu kogu DNA ahelalt korraga, vaid ühelt geenilt · matriitssüntees, saadakse DNA ühe ahelaga komplementaarne RNA molekul · toimub rakutuumas, interfaasi ajal · DNA piirkonnale kinnitub DNA polümeraas promootoralale; võib takistada mõni teine valk repressor · DNA biheeliks keerdub lahti kohalt, kus on polümeraas · lahtikeerdunud DNA ahelale hakkavad kinnituma ribonukleotiidid komplementaarsus, ribonukleotiididel kovalentne side · omavahel seondunud ribonukleotiidid tõmbavad lahtikeerdunud
1.Biureedireaktsioon Ühendid, mis sisaldavad kaht või enamat peptiidsidet, moodustavad aluselises keskkonnas Cu2+-ioonidega violetse kompleksi. Test on oma nimetuse saanud uurea derivaadi biureedi järgi, mis annab Cu2+-ioonidega tüüpilise positiivse reaktsiooni. Kuna biureedireaktsioon on tingitud peptiidsidemete esinemisest, siis on ta valkude üldreaktsioon. Leeliselises keskkonnas moodustavad Cu2+-ioonid valgumolekulidega sinakasvioletse, lühikese ahelaga peptiididega (valgu hüdrolüüsi produktidega) aga roosa värvusega biureetkompleksi. Kompleksi värvus on tingitud Cu2+-ioonide koordinatiivsest seostumisest nelja peptiidsidemete koostisse kuuluva lämmastiku aatomiga, kaks kummastki polüpeptiidahelast või selle fragmendist. Kompleksi värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses. Vaadake uuest juhendist katse teooriat. Biureet ei moodustu ainult peptiidsideme hapnikutega. Töö käik:
1. Looma sisekeskkond ja selle 2. Transpordifunktsioon · imetajatel tuumata · lindudel, - ja kaks -ahelat, ning iga kollageeniga. Aktiivne faktor XII homeostaas. Mõiste ja · toitaineid seedetraktist rakkude ja reptiilide ja amfiibidel sisaldavad ahelaga liitunud heemist, mis aktiveerib järgmise mehhanism. salvestusorganiteni · jääkaineid tuuma· kuju on muutuv, sisaldab kahevalentse raua aatomit. hüübimisfaktori, see omakorda Organismi sisekeskkond:· erituselunditesse (neerud, kopsud, deformeeruvad vastavalt soone ·Hemoglobiini unikaalseks järgmise jne.
väljasoolastamine (uuritakse valkude lahustumist). Kvalitatiivsed reaktsioonid jagunevad universaalseteks, mis on omased kõikidele valkudele ja spetsiifilisteks, mis on omased ainult kindlaid aminohappeid sisaldavatele valkudele. 1. Biureedireaktsioon Biureedireaktsioon on valkude üldreaktsioon, kuna kaht või enamat peptiidsidet sisaldavad ühendid moodustavad aluselises keskkonnas Cu2+-ioonidega violetse kompleksi. Lühikese ahelaga peptiididega (valgu hürdolüüsi produktidega) moodustavad Cu2+-ioonid roosa värvusega biureetkompleksi. Töö käik: valasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, lisasin 1 ml 10%-list NaOH lahust ja ühe tilga 1%-list CuSO4 lahust. Loksutasin katseklaasi sisu. Reaktsioonisegu muutus lillaks. Järeldus: lahuses olid peptiidsidemed, kuna need moodustasid aluselises keskkonnas Cu 2+-ioonidega violetse biureetkompleksi. 2. Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon)
Küllastunud rasvhape, kus süsivesinikahelas on kõik süsinikuaatomid küllastatud vesinikuaatomitega, st ei esine C-C kaksik ega kolmiksidemeid. Küllastamata rasvhape, nende süsivesinikahel sisaldab ühte või mitut kaksiksidet. 64. Millised toodud ühenditest on rasvhapped? (erinevad ühendid). Ainult esimene on rasvhape. 65. Millise molekuli oksüdatsioonist saab organism kõige rohkem energiat (mooli aine kohta)? (erinevad ained). Kolmanda ühendi oksüdatsioonil, sest ta on pika ahelaga rasvhape, mis sisaldab väga palju vesiniksidemetega süsinikke. 66. Reastage ühendid nende sulamistemperatuuri kasvamise järjekorras. (erinevad ühendid). Mida rohkem kaksiksidemeid ahelas on, seda madalam sulamistemperatuur on ja mida pikem on süsinikahel, seda kõrgem sulamistemp on. 1.c 3. a 2.b 4. d 67. Mida nimetatakse rasvade seebistamiseks? Rasvade seebistamiseks nimetatakse rasva hüdrolüüsimist aluselises keskkonnas (nt NaOH või KOH juuresolekul) ja nii moodustub seep.
vastu seina (tsentrifugaaljõud), kust nad langevad põhja. Koagulatsioon · Väikesed osakesed ühinevad suuremateks · Lisatakse veele alumiiniumi, raua soolasid · Vees lahustudes füdrolüüsuvad, mood kolloidosakesi · Kolloidosakesed omavad positiivset laengut -> ühinevad vees leiduvate negatiivse laenguga osakestega -> tekkivad suurehelbelised agregaadid, settivad kiiresti. · Flokulantide, pikad lineaarse ahelaga polümeersed ühendid, lisamine soodustab protsessi. Flotatsioon · Põhineb osakeste erineval märgumisel · Puhudes läbi vee väiksi õhu mullikesi, tõusevad mittemärguvad osakesed koos mullidega pinnale vahukihti, sealt eemaldatekase vahuga · Kasutatakse lisaks vee puhastamisele ka maakide rikastamisel Naftareostus EI TULE Detriit surnud taimne aine, lagunenud orgaanilised jäänused, vees peamiselt planktiliste
CuSO4 lisamisel muudab värvust, mis tõestab peptiidsidemete esinemist. Katse põhineb aluselises keskkonnas Cu2+ -ioonide liitumisel ühendiga, mis sisaldab vähemalt kahte peptiidsidet, andes positiivse reaktsiooni korral violetse kompleksi. Tulenevalt peptiidsidemete esinemisest, on tegemist valkude üldreaktsiooniga. Cu2+-ioonid ühinedes valgumolekulide nelja peptiidsideme koostisesse kuuluvate lämmastiku aatomitega moodustavad sinakasvioletse, lühikese ahelaga peptiidide korral roosa biureetkompleksi. Töö käik: 1) Valasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust. 2) Lisasin lahusele 1 ml 10%-list NaOH lahust leeliselise keskonna tekkeks ja tilga 1%-list CuSO4 lahust Cu2+-ioonide saamiseks. Loksutasin. 3) Reaktsiooni kiirendamiseks soojendasin katseklaasi vesivannil. 4) Lahuse sinakas värvus muutus lillaks ning põhja kogunes sinine sade . Tulemused: Lahuse kuumutamisel tekkinud lillakas värvus viitab positiivsele reaktsioonile, mis tähendab,
kromotiidist koosnem kromosoom. 24. DNA replikatsioon Replikatsioon – ehk DNA süntees, mille käigus DNA kahekordistatakse ehk duplitseeritakse. Replikatsioon on vajalik raku jagunemiseks, et uued rakud saaksid võrdselt identsed DNAd. Komplementaarsusprintsiip – nukleotiidide vastavus üksteisele. (A-T, C-G) Etapid: 1. Ensüüm nimega helikaas lõhub DNA biheeliksi ning tekitab ahelate lahtikeerdumise 2. Ensüüm nimega DNA-polümeraas liitub ühe lahku läinud DNA ahelaga Sünteesib suunal 5’-3’ (DNA polümeraas) Juhtahel sünteesitakse pidevana, mahajääv ahel Okazaki fragmentidena (on vaja 3’OH otsa, mis tuleb RNA praimerist – seda sünteesib DNA primaas) Tühimikud täidab DNA polümeraas ja erifragmendid ühendab DNA ligaas 3. Ensüüm nimega DNA-polümeraas sünteesib eraldunud DNA ahelatest identsed DNA
BIOKEEMIA II TESTIKS | Mihkel Heinmaa YAGB22 | TTÜ kevad 2010 XI SÜSIVESIKUD 1. Süsivesikuteks nim biomolekule, mis koosnevad vaid süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Süsivesikuteks loetakse polühüdroksüaldehüüde ja ketoone või aineid, mis annavad hüdrolüüsi käigus vastavaid ühendeid. Nimetus tuleb empiirilisest valemist Cn(H2O)n Süsivesikute bioloogiline roll. Väga mitmekesine ja looduses laialt levinud orgaaniliste molekulide klass; päikese energia salvestatakse fotosünteetiliste organismide poolt süsivesikutesse; paljude biomolekulide eelühendid; struktuuriline roll; molekulaarsed ja rakk-rakk äratundmismehhanismid. Süsivesikute multifunktsionaalsus põhineb struktuuri iseärasustel: asümmeetriliste tsentrite olemasolu; esinemine nii lineaarses kui tsüklilises vormis; võime moodust...
Võimalikud tekkepõhjused: keemiline mehaanika (põrked), radioaktiivne kiirgus, valguskvandi mõju. Ahelreaktsioonid on väga kiired ning tihti lõpevad plahvatusega, kuna kiirus kasvab laviinitaoliselt. Näiteks: ! Ahelreaktsioonis võivad osaleda ka mitmed lisandid: aktivaatorid (ained, mis ise kergesti lagunedes soodustavad ahelreaktsiooni) ja inhibiitorid (ained, mis pidurdavad reaktsiooni). Eristatakse hargnemata ahelaga (elementaaraktis tekib üks aktiivne osake) ja hargnenud ahelaga (elementaaraktis tekib 2 või enam aktiivset osakest) reaktsioone. ! 2. Ensüümkatalüüs. ! Ensüümid on valgud, mis katalüüsivad bioloogilisi protsesse (biokatalüsaatorid). Lähteaineid, mille reaktsiooni kiirust ensüüm mõjutab, nimetatakse substraatideks. Reaktsioonis võib esineda rohkem kui üks substraat. Ensüümid on polümeersed ained, mis koosnevad aminohapete jääkidest, millel omakorda on
Küllastunud = molekulis on ainult üksiksidemed (pole mitmiksidemeid) Alifaatne ( ka atsükliline) molekulis pole tsükleid Alkaanid jagunevad normaal(ahelaga) alkaanideks ( sirgeks pole teda ilus kutsuda , sest nurk on ikkagi ~1100) ja hargneva ahelaga alkaanideks Diklorometaani molekuli mudel sellised vähetõenäolised protses sid Summaarselt CH4 + Cl2 à HCl + CH3Cl - klorometaan e metüülkloriid Asendada saab kõik vesinikud CH2Cl2 diklorometaan; CHCl3 trikklorometaan e kloroform; CCl4 tetraklorometaan e süsiniktetrakloriid. Vesiniku asendamine klooriga on ka redoksreaktsioon ja CCl4 -jas on süsiniku oks.aste maksimaalne (+IV)
Küllastunud, alifaatsed süsivesinikud, mille üldvalem on CnH2n+2 Küllastunud = molekulis on ainult üksiksidemed (pole mitmiksidemeid) Alifaatne ( ka atsükliline) molekulis pole tsükleid Alkaanid jagunevad normaal(ahelaga) alkaanideks ( sirgeks pole teda ilus kutsuda , sest nurk on ikkagi ~1100) ja hargneva ahelaga alkaanideks Diklorometaani molekuli mudel Nimetused Normaalahelaga alkaane nimetatakse Metaan CH4 Pentaan C5H12 Nonaan C9H20 Etaan C2H6 Heksaan C6H14 Dekaan C10H22 Propaan C3H8 Heptaan C7H16 Undekaan C11H24
enamiku valkude tuvastamiseks, kuid vähesed nn mittetäisväärtuslikud valgud, nagu kollageen, elastiin jt ei anna mõningaid spetsiifilisi reaktsioone. 1.1.Biureedireaktsioon Teoreetilised alused Ühendid, mis sisaldavad kaht või enamat peptiidsidet, moodustavad aluselises keskkonnas Cu2+-ioonidega violetse kompleksi. Biureedireaktsioon on valkude üldreaktsioon. Leeliselises keskkonnas moodustavad Cu2+- ioonid valgumolekulidega sinakasvioletse, lühikese ahelaga peptiididega (valgu hüdrolüüsi produktidega) aga roosa värvusega biureetkompleksi. Kompleksi värvus on tingitud Cu2+- ioonide koordinatiivsest seostumisest nelja peptiidsidemete koostisse kuuluva lämmastiku aatomiga. Kompleksi värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses. 3 Töö käik Valasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust. Lisasin 1 ml 10%-list NaOH lahust ning mõned
Eetrid on omapärase lõhnaga vedelikud, välja arvatud dimetüüleeter, mis on toatemperatuuri gaas. Eetrite saamine Eetreid saadakse alkoholide või fenoolide oksüdeerumisel. Lihtsamaks eetrite saamisviisiks on alkoholaatide ja orgaaniliste halogeeniühendite omavahelisel reaktsioonil. CH3CH2ONa + CH3CH2CH2Br CH3CH2OCH2CH2CH3 + NaBr Veel on võimalik eetreid saada lühikese ja hargnemata ahelaga alkoholi kuumutamisel, kuhu on lisatud juurde veel veidi hapet 2CH3CH2OH + H2SO4 CH3CH2OCH2CH3 + H2O 7 Keemilised omadused Eetrid on keemiliselt püsivad ja alkoholidest vähem aktiivsemad, kuna süsiniku ja hapniku vahelisi sidemeid on raske lõhkuda. Eetrid oksüdeeruvad kergesti hapnikuga seotud süsiniku juures, mille tagajärjel tekivad peroksiidid. Need on äärmiselt plahvatusohtikud ained
Polümeer võib olla klaasitaolises või ka voolavas olekus. Laiemas laastus jagatakse polümeerid naturaalseteks, poolsünteetilisteks ja sünteetilisteks. Polümeersete materjalide töötlemise seisukohalt jagatakse nad termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. Kõrgmolekulaarsetele ühenditele on iseloomulik suur molekulmass: Polümeeride jagamine ehituse alusel:A Lineaarse ehitusega B Hargnenud ehitusega C Ruumilise ehitusega Lineaarsed polümeerid on: nt looduslik tselluloos; Hargnenud ahelaga polümeeridel on lühemad või pikemad kõrvalharud. Ruumilised polümeerid on nt vulkaniseeritud kautsukid. Termoplastsed polümeerid muutuvad kuumutamisel voolavaks ning säilitavad oma esialgsed omadused ka pärast jahtumist. 21. Polümeerid kondesatsiooni reaktsioonide baasil. Kondensatsioon ehk astmeline polümerisatsioon, mille käigus kasutatakse funktsionaalsete gruppide reaktsioone, nagu esterdamine või amiidi teke. Kondensatsioon-
Eetrid on omapärase lõhnaga vedelikud, välja arvatud dimetüüleeter, mis on toatemperatuuri gaas. Eetrite saamine Eetreid saadakse alkoholide või fenoolide oksüdeerumisel. Lihtsamaks eetrite saamisviisiks on alkoholaatide ja orgaaniliste halogeeniühendite omavahelisel reaktsioonil. CH3CH2ONa + CH3CH2CH2Br CH3CH2OCH2CH2CH3 + NaBr Veel on võimalik eetreid saada lühikese ja hargnemata ahelaga alkoholi kuumutamisel, kuhu on lisatud juurde veel veidi hapet 2CH3CH2OH + H2SO4 CH3CH2OCH2CH3 + H2O 7 Keemilised omadused Eetrid on keemiliselt püsivad ja alkoholidest vähem aktiivsemad, kuna süsiniku ja hapniku vahelisi sidemeid on raske lõhkuda. Eetrid oksüdeeruvad kergesti hapnikuga seotud süsiniku juures, mille tagajärjel tekivad peroksiidid. Need on äärmiselt plahvatusohtikud ained
1.1.1 Buireedi reaktsioon Ühendid, mis sisaldavad kaht või enamat peptiidsidet, moodustavad aluselises keskkonnas Cu2+-ioonidega violetse kompleksi. Test on oma nimetuse saanud uurea derivaadi biureedi järgi, mis annab Cu2+-ioonidega tüüpilise positiivse reaktsiooni. Kuna biureedireaktsioon on tingitud peptiidsidemete esinemisest, siis on ta valkude üldreaktsioon. Leeliselises keskkonnas moodustavad Cu2+-ioonid valgumolekulidega sinakasvioletse, lühikese ahelaga peptiididega (valgu hüdrolüüsi produktidega) aga roosa värvusega buiretkompleksi. Kompleksi värvus on tingitud Cu2+-ioonide koordinatiivsest seostumisest nelja peptiidsidemete koostisse kuuluva lämmastiku aatomiga, kaks kummastki polüpeptiidahelast või selle fragmendist. Kompleksi värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses. Töö käik Valasin katseklaasi ~1 ml munavalgu lahust ja lisasin sama kogustl 10%-list NaOH
vähim kaubakogus), langeb baasiruutude hulgast välja (kriipsutame ringikese läbi). 98. Alternatiivne lahend: 99. Alternatiivse lahendi olemasolust annab tunnistust transporditabelis sellise nullilise teisendatud veokulu olemasolu, mis ei kuulu lahendielemendile ehk nn. "vaba nulli" olemasolu. 100. Et seda leida moodustatakse ahel analoogiliselt lahendi parandamiseks moodustatava ahelaga, seega ahela moodustamist alustatakse koormamata ruudus olevast nullilisest veokulust ning selle alusel leitakse uus lahend. 101. Kõdunud lahend: 102. Kui lubatud lahendis on lahendielementide arv väiksem kui m + n - 1 . Kõdunud lahend võib tekkida kahes erinevas olukorras: · lubatava lahendi leidmisel; · lahendi optimeerimisel. 103. NB! Et kontrollida lahendi optimaalsust ja/või lahendit parandada, peab
erireaktsioonid on iseloomulikud ainult teatud aminohappeid sisaldavatele valkudele. 1.1.1 Biureedireaktsioon Ühendid, mis sisaldavad kaht või enamat peptiidsidet, moodustavad aluselises keskkonnas Cu2+-ioonidega violetse kompleksi. Test on nimetuse saanud uurea derivaadi biureedi järgi. Kuna biureedireaktsioon on tingitud peptiidsideme esinemisest, siis on ta valkude üldreaktsioon. Leeliselises keskkonnas moodustavad Cu2+-ioonid valgumolekulidega sinakasvioletse, lühikese ahelaga peptiididega roosa värvusega biureedikompleksi. Kompleksi värvus on tingitud Cu2+-ioonide koordinatiivsest seostumisest nelja peptiidsideme koostisse kuuluva lämmastiku aatomiga. Kompleksi värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses. Töö käik: · valasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust · lisasin 1 ml 10%-list NaOH lahust ja mõne tilga 1%-list CuSO4 lahust · loksutasin hoolikalt Tulemused ja järeldused:
85. Tsüklilist ahelat tähistab eeslide tsüklo (N: tsüklobutaan) 86. Hargnenud ahela korral: a) Leiame molekuli valemist pikima süsinikahela b) Sellele hargnemata ahelale vastav süsivesinik on tüviühend c) Hargnenud ahelaga ühendit käsitleme nii, nagu oleks tüviühendis teatud vesiniku aatomid asendatud süvivesinikrühmadega 87. Alkaanist pärit ühendusrühma nimetatakse alküülrühmaks 88. Alküülrühma nimetuse moodustamiseks lisatakse vastava alkaani sõnatüvele liide üül. (Mõne keerulisema ehitusega asendusrühma
Etanoolamiin. Koliin. Inositool. 3. Nimetage vähemalt kolm tegurit mis mõjutavad membraanide dünaamilisust (voolavust): Membraane iseloomustab faasiüleminek- temperatuur, mille juures membraan kristalliseerub (geeli-sarnasest vedeliku-sarnaseks).Sõltub: membraanide lipiidsest koostisest- Rasvhapete küllastumusaste- mida vähemküllastunud, seda madalam- teiste lipiidide olemasolust (kolesterool, glükolipiidid). (midagi on kindlasti veel) Sõltub, kas küllastamata RH-sid on. Lühema ahelaga on voolavamad. Steroolide (kolesteroolide) ahel mõjutab voolavust. 4. Milliseid rasvu nimetatakse trans-rasvadeks: Trans-rasvadeks nimetatakse taimeõlisid, millele on tööstuslikus protsessis lisatakse vesinik. Eesmärgiks on muuta õli tahkeks. 5. Mis on lateraalne difusioon: Osa väikeseid molekule difundeeruvad iseeneslikult läbi membraani-passiivne transport. Difusiooni kiirus- määratud ära molekuli suuruse, laengu ja polaarsusega. Membraanid töötavad selektiivse barjäärina
hüperaktiivsuse ja krampe, ekseemi, juuste ja naha pigmentatsioone. Esineb ka teisi hüperfenüülalanineemia vorme: Phe hüdroksülaasi koensüüm THB defitsiit, mis tuleneb 1) THB eelühendi DHB reduktaasi defitsiidist, põhjustades püsiva või mööduva pehme hüperfenüülalanineemia 2) DHB süntetaasi defitsiit, mis põhjustab eelmise punkti. Veel variandid on: mööduv neonataalne türosineemia, pärilik türosineemia, püsiv hfa koos türosineemiaga. 21.Hargnenud ahelaga aminohapete (HAAH) metabolismi häired Vahtrasiirupuriini haigus – põhjuseks on HAAH katabolismi võtme-ensüümi HAAK-DH häire. See viib HAAH ja nende ketoderivaatide kuhjumisele veres ja rohkusele uriinis. Uriin on vahtrasiirupi lõhna ja maitsega. See tingib ägeda ketoatsidoosi, krambid, kehalise ja vaimse alaarengu ja kooma. Vahtrasiirupuriini haiguse kliinilised fenotüübid on: akuutne klassikaline (avaldub
SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Ainevahetusest ehk metabolismist 2.1 Ainevahetuse tüübid 3. Orgamismide energiaallikad 4. Ainevahetuse protsessid 5. Süsivesikud 6. Kiudained 7. Aminohapetest 8. Valkude tarbimine 9. Lipiididest 10. Vitamiinide tähtsusest toidus 11. Kasutatud kirjandus 1 .SISSEJUHATUS Söömine on inimesele tavaliselt peamine energiaallikas. Ei saa seega öelda, et ta väga tähtis ei ole, kuigi mitte nii tähtis, et kulutada sellele suur osa oma ajast. Samas oled see, mida sööd. Et kvaliteetse energiaga ennast laadida ja säilitada hea enesetunne, peab toidus valikuid tegema. Igas asjas on alati äärmusi ja need on head selleks, et näha, kuhu pole vaja jõuda. Kui korra endale peamised toitumise põhitõed selgeks teha, ei pea toitumisele mõtlemiseks kulutama päeva jooksul kuigi palju aega! 2 2. AINEVAHETUSEST e. METAB...
Rasvad e. Lipiidid. Keemiliselt nim. rasvadeks glütserooli triestrit karboksüülhapetega (just rasvhapetega). Rasvhapped on karboksüülhapped, mis on hargnemata ahelaga ja paarisarvulise süsinikuaatomite arvuga. Süsinikuarv 16-18. Propaan 1-2-3 triool glütserool, glütseriin. Oh tähistab hüdroksüülrühma. Karboksüülhappe lipiid + glütserool = eraldub vesi ja tekib ester. Glütserooli iga OH rühmaga saab liituda üks karboksüülhappega rasvhape. On tugeva ja iseloomuliku lõhnaga. Ester moodustub glütseroolist ja rasvhappest need reageerivad omavahel. Ester määrab ära looduslike ainete lõhna.
sisaldavatele valkudele). 1.1.1 Biureedireaktsioon Ühendid, mis sisaldavad kaht või enamat peptiidsidet, moodustavad aluselises keskkonnas -ioonidega violetse kompleksi. Test on nimetuse saanud uurea derivaadi biureedi järgi. Kuna biureedireaktsioon on tingitud peptiidsideme esinemisest, siis on ta valkude üldreaktsioon. Leeliselises keskkonnas moodustavad -ioonid valgumolekulidega sinakasvioletse, lühikese ahelaga peptiididega roosa värvusega biureedikompleksi. Kompleksi värvus on tingitud -ioonide koordinatiivsest seostumisest nelja peptiidsideme koostisse kuuluva lämmastiku aatomiga. Kompleksi värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses. Töö käik · Valan katseklaasi 1 ml munavalgu lahust. Munavalgu lahus on värvuseta. · Lisan 1 ml 10%-list lahust ja mõne tilga 1%-list lahust. · Loksutan katseklaasi sisu hoolikalt.
eluaastast oleks see kindlasti soovitav. Rasvade protsent ei tohi aga langeda alla 20 25, sest siis võib muutuda raskendatuks nõutava koguse asendamatute rasv-hapete (linool- ja linoleenhappe ei sünteesita organismis, tuleb kindlasti saada toiduga) ning rasvlahustuvate vitamiinide saamine. Linool- ja linoleenhape peaksid andma 3 10% koguenergiast. Linoolhappe nõutav kogus on suurem kui linoleen-happel. Linoleenhapet ja pika süsivesiniku ahelaga polüküllastumata rasvhappeid peab saama vähemalt 0,5% päevasest energiast. Süsivesikud. Süsivesikud on organismi põhiliseks energiaallikaks, nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määravad veregrupi ning kuuluvad ka rea hormoonide koostisesse. Toidus esinevad süsivesikud mono- sahhariidide (glükoos, fruktoos), disahhariidide (sahharoos, laktoos, maltoos) ning polüsahhariididena. Polüsahhariidid jagunevad tärkliseks ja mittetärkliselisteks
· Klostriidid kasvavad ainult anaeroobsetes tingimustes, kus on madal hapniku kontsentratsioon ja red-oks potentsiaal. · Klostriidid moodustavad kas suuri kumeraid pesi (C. perfringens) või väikesi/keskmisi lokkis äärisega pesi. · Klostriidid on katalaas-negatiivsed. · Neil pole tsütokroomoksüdaasi süsteemi ja seetõttu annavad nad negatiivse oksüdaasi reaktsiooni. · Fermenteerivad suhkruid, mille käigus moodustavad mitmesuguseid lühikese ahelaga rasvhappeid (SCFA) ja alkohole (atsetoon, butanool). 34.C. perfringensi virulentsusfaktorid. · C. perfringens produtseerib rohkesti mitmesuguseid eksotoksiine ja ensüüme · Alfa-toksiin ehk letsitinaas (fosfolipaas C), mis oma olemuselt on letaalse, nekrotiseeriva ja hemolüütilise toimega. See lõhustab rakumembraanide letsitiini ning tema toimel lüüsuvad erütrotsüüdid, trombotsüüdid, leukotsüüdid ja endoteeli rakud. Seetõttu võivad C.
Teooria Taimerakkude kloro- ja kromoplastides sisalduvad fotosünteesi abipigmendina karotenoidid, mis absorbeerivad valgust klorofüllist mõnevõrra erinevatel lainepikkustel ja on seetõttu kiirguse täiendavaks retseptoriks. Karoteneoidid on arvukas ühendite rühm, mis keemilise ehituse poolest klassifitseeritakse kui tetrarepenoide. Nad sisaldavad 40 süsiniku aatomit, on polüeensete ahelatega, mille ühes või mõlemas otsas on 6-liikmelised ionoontsüklid. Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen, mis on tähtsaks vaheühendiks paljude teiste karotenoidide sünteesis. Karotenoidid jagunvad kahte põhigruppi: karoteenid jaksantofüllid. Karoteenid on hapnikku mittesisaldavad molekulid, mis koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust. Ksantofüllid on hapnikku sisaldavad molekulid. Taimedes täidavad karotenoidid lisaks valguse absorbeerimisele ja klorofülli edastamisele ka kaitsvat rolli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
