Thermoplasma acidophila Thermoplasma acidophila on mükoplasma sarnane organism, ovaalse kujuga ning millel puudub raku sein.Plasma membraan on eraldatud. Tavaliselt areneb ja kasvab pH tasemel 2 ja soojuskraadil 59°C. Selle mikroorganismi lipiidide uurimised on näidanud, et esineb laiahulgaliselt pika ja hargneva ahelaga tsinkalküüle ja glütseroole, rasvhappe estrid on väga väike kogus. Membaani puhtus on hinnanguline elekton mikroskoopilisuse pärast, desoksüribonukleiinhape olemasolust ja polüakrülamiidi geeli omadusest esile kutsuda elektronmõjud. Geeli lõikeleht ja aminohape koosseis, erineb rakul ja membraanil oluliselt. Thermoplasma acidophilal on puhtuse omadus, mis võib saavutada kõrget edu raku leelilises pH's. See membraan võib anda väärtusliku süsteemi, tulevikus uuritavale
Alkoholidel on hea lahustuvus vees ehk hüdrofiilsus ning madal keemistemperatuur. Alkoholide keemilised omadused: Oksüdeerumine Alkoholide oksüdeerumisel saadakse: a) aldehüüde b) ketoone c) karboksüülhappeid Alkoholide kiirel oksüdeerumisel ehk põlemisel tekivad CO2 ja H2O. Alkoholide füsioloogilised omadused: narkootiline toime, alkoholide põlemise vaheühendid võivad olla väga mürgised (kesknärvisüsteemi kahjustused), pikema ahelaga alkoholid tekitavad pöördumatuid nägemisorganite kahjustusi. Väga mürgine on metanool (imendub kergesti ka läbi naha). Alkoholide esindajaid · Metanool (CH3OH) e. puupiiritus laborites kasutatakse lahustite koostisena. Väga mürgine. · Etanool (CH3CH2OH) e. piiritus väga palju kasutatakse lahustites ja orgaanilistes sünteesides. Samuti kasutatakse etanooli ka alkoholitööstuses alkohoolsete jookide valmistamiseks.
SÜSIVESINIKE NOMENKLATUUR Kõikide küllastunud ja küllastumata süsivesinike nimetamise süsteem tugineb hargnemata ahelaga alkaanide nimetustele. Süsinike Alkaani valem Alkaani Alküülrühma valem Alküülrühma arv nimetus nimetus 1 CH4 metaan CH3 metüül 2 C2H6 etaan C2H5 ehk CH2CH3 etüül 3 C3H8 propaa C3H7 ehk CH2CH2CH3 propüül n 4 C4H10 butaan C4H9 ehk CH2CH2CH2CH3 butüül 5 C5H12 pentaan ... ... 6 C6H14 heksaan ... ... 7 C7H16 heptaan ... ...
korduvatest rühmitustest Liitumispolümeer- polümeer tekib monomeeride liitumise tulemusel Polükondensatsioon- polümeeri tekke käigus eraldub väikese molekulmassiga aine Elementaarlüli- monomeerile vastav rühmitus polümeerides Polümerisatsiooniaste- näitab elementaarlülide arvu polümeeris Kopolümeer- tekib mitmest erinevast monomeerist Loodusliku rasva omapära. Nt Looduslikke rasvade karboksüülhappe jäägid on hargnemata ahelaga ning paarisarvulise süsiniku aatomite arvuga. Butaanhape, palmithape, olehape, linoolhape Rasvade füüsikalised omadused. Puhta rasva om. Lahustub orgaanilistes ühendites. Sulamistemp puudub, sest rasv on segumaterjal. Küllastunud rasvhapped on tt tahked, küllastumatud pehme või vedel. Hüdrofoobne osa on suur, C-dest ja H-dest koosnev osa. Rasv ei lõhna, aga rääsunud rasval on iseloomulik lõhn. Värvuseta. Maitseta. Puhas
TOIMUMISKOHT Rakutuum Rakutuum KOPEERITAV VÕI Kogu DNA Väike osa DNAahelast, ehk ÜMBERKIRJUTATAV üks geen MATERJAL OSALEVAD A, T, G, C - DNA A, U, G, C RNA NUKLEOTIIDID ENSÜÜM DNA- polümeraas, helikaas RNApolümeraas TULEMUS Tekib täpselt kaks ühesugust DNA ahelaga kaheahelalist DNA-molekuli komplementaarne ühe ahelaga RNA molekul Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal Ensüümid- valgud, mis katalüüsivad keemilisi reaktsioone rakus. Teevad igast DNA molekulist enne jagunemist täpse koopia. HELIKAAS- katkestab DNA replikatsiooni alguses vesiniksidemed, et DNA kaksikheeliks saaks lahku minna.
Mis põhjustab ühesuguse koostisega süsivesinikisomeeride omaduste erinevuse? Selle põhjustab molekuli kuju erinevus. Süsivesinikahelate vahel toimib nõrk külgetõmbejõud. Molekulidevaheliste jõudude mõjul süsivesinike molekulid justnagu kleepuvad omavahel, kuigi üpris nõrgalt. Lineaarsed ahelad liibuvad palju suurema pinnaga, kui seda saavad teha hargnenud ahelaga, antud juhul kerakujulised molekulid. Seetõttu on npentaani tihedus suurem ja tema molekulide üksteisest eemaldamiseks (gaasiolekusse viimiseks) kulub rohkem energiat, s.t npentaani keemistemperatuur on kõrgem kui neopentaanil.
Orgaanilised halogeeniühendid (halogenoalkaanid) Orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega, on halogeeniühendid. Valemi tuletamine: CnH2n+2-xHalx H aatomeid on Hal aatomite võrra vähem, sest 1vesiniku saab asendada 1 halogeeniga, 2vesinikku 2 halogeeniga jne. Asendusnomenklatuur: Alkaanide halogeenderivaatide nomenklatuur sarnaneb hargnenud ahelaga alkaanide nomenklatuuriga. Asendusrühmadeks on halogeeniaatomid. Nende nimetused on vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. Asendusrühmade arvu väljendatakse samuti eesliidetega di-, tri- jne. Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähistatakse kohanumbriga. CH3CHCl2 1,1-dikloroetaan CH3CF(CH3)CH3 2-fluoro-2-metüülpropaan Funktsionaalnomenklatuur: Funktsionaalrühmaks on halogeeni aatom. Selle järgi nimetatakse tüvi: kloriid, bromiid jne
Need on DNA nukleotiididega sarnased, koosnedes samuti süsiveikust, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. DNA nukleotiide nimetatakse desosküribonukleotiidideks. Lämmastikaluseid on DNA monomeeride koostises 4. Need on: Adeniin(A); tümiin(T); guaniin(G); tsütosiin(C). Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukletiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriptsiooni tagajärjeks on DNA ahelaga komplementaarne üheahelaline RNA-molekul. Üksikahelaline DNA esineb looduslikult mitmetes viirustes, samuti paljude molekulaarbioloogiliste protsesside käigus. Kaheahelaline RNA on RNA, millel on sarnaselt DNA-ga kaks komplementaarset ahelat.
piiritus – väga palju kasutatakse lahustites ja orgaanilistes sünteesides. Samuti alkoholitööstuses alkohoolsete jookide valmistamiseks. • Etaandiool (HOCH2CH2OH) – kõrge keemistemperatuur, hea lahutuvus ja madal külmumistemperatuur. Kasutatakse antifriiside (automootoritejahutussegud) koostises. Füsioloogiline toime • narkootiline toime, alkoholide põlemise vaheühendid võivad olla väga mürgised (kesknärvisüsteemi kahjustused), pikema ahelaga alkoholid tekitavad pöördumatuid nägemisorganite kahjustusi. • Väga mürgine on metanool (imendub kergesti ka läbi naha). Eetrid • üldvalem on R–O–R. On ühendid, kus hapniku aatomiga on seotud ühesugused või erinevad süsivesinikerühmad (radikaalid). • Eetrid on alkoholide funktsiooniisomeerid. • CH3 — CH2 — OH CH3 — O — CH3 • C2H6O C2H6O • CH3 — CH2 — O — CH2 — CH3 (dietüüleeter),
Alkeen süsivesinik mille molekulis esineb kaksiksidemeid. Alküün süsivesinik mille molekulis esineb kolmiksidemeid. Aromaatne süsivesinik süsivesinik, mis sisaldab aromaatset tsüklit. CnH2n+2 H ja C arvutamise valem süsivesinikes. o-side ühekordne side kui orbitaalid kattuvad(alkaani süsinikeahelas) -aan alkaani tunnuse liide. -üül alküüli tunnuse liide. Alküülrühm alkaanist pärit asendusrühm. -tsüklo määrab ära et tegu on tsüklilise ahelaga. Hüdrofoobsus - veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikumõjuks veega. Hüdrofiilsus veelembus, ühendi võime vastastikumõjuks veega. Inertsus aeglaselt või üldse mitte reageerumine, püsivus. Radikaal osake millel on paadumata elektron. Radikaalne asendusreaktsioon reaktsioon kus radikaal üritab endaga liita teisi elektrone. Oksüdeerumine Oga reageerimine. Pürolüüs aine muundumine kõrgema temperatuuri toimel. Dehüdrogeenimine vesiniku lahutamine.
ISESEISEV TÖÖ TEEMAL SÜSIVESINIKUD Koostas: Tenno Sirgi Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Klass: 11K1 1. Millistest keemilistest elementidest koosnevad süsivesinikud? C ja H 2. Kuidas jaotatakse keemilise sideme kordusest lähtuvalt süsivesinikud? Küllastunud või küllastumata süsivesinikud 3. Kuidas nimetatakse kinnise e. tsüklilise ahelaga süsivesinike klasse? Alkaanid, alkeenid, alküünid 4. Märkige alkaanide, alkeenide, alküünide üldvalemid ja kolm esimest liiget homoloogilistes ridades (valem, nimetus) 5. Alkaanid on keemiliselt püsivad. Kirjutage 3 võrrandit omal vabal valikul 1. Põlemine 2. Pürolüüs 3. Asendusreaktsioon 6. Alkeenid on võrreldes alkaanidega reaktsioonivõimelisemad. Kirjutage liitumisreaktsioonid: 1. Eteen+ vesinik (hüdrogeenimine) 2. Eteen+kloor (halogeenimine) 3
GC; AT Komplementaarsus nukleotiidide vastavus üksteisele. RNA on peamiselt üheahelaline. RNA-s on lämmastikalused A; U; C; G AU; CG DNA replikatsioon Inimeste keharakkudes 46 kromosoomi. Replikatsioon DNA kahekordistumine enne raku jagunemist. Toimub tuumas, tuumapiirkonnnas, kloroplastides, mitokondrites. Replikatsioon etapid: · Ensüüm keerab DNA lahti ja lõhub vesiniksidemed. · Teine ensüüm sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad. · Replikatsioon lõppeb kui mõlemalt DNA-ahelalt on sünteesitud uus DNA molekul. DNA transkriptsioon Toimub rakutuumas, saadakse DNA nukleotiidide järjestusele vastav mRNA nukleotiidne järjestus. Valmis mRNA väljub tuumast tuumapooride kaudu. mRNA liigub valgu sünteesi kohta (ribosoomidesse). mRNA sisaldab informatsiooni mingi valgu kohta. RNA sünteesitakse komplementaarsuse alusel. Transkriptsiooni etapid:
komponendist: alkohol ja rasvhape. Alkoholkomponendiks on enamasti glütserool, samuti esineb sfingosiini ja kolesterooli. Lipiidid jagunevad liht-, liit- ning tsüklilisteks. Lihtlipiidid on neutraalrasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid, tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid, näiteks kolesteriidid. Liipiidide rasvhapped on lineaarse või hargneva ahelaga ning küllastunud või küllastumata. Mida rohkem on lipiidis küllastumata rasvhappeid, seda madalamal temperatuuril see sulab. Lipiidide hulka kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. vees lahustumatud ühendid. Lipiidid täidavad organismis eeskätt energeetilist funktsiooni, talletades ja vabastades energiat. Lipiidide oksüdeerumisel vabaneb kaks korda rohkem energiat (38.9kJ/g) kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel. Lisaks sellele on lipiidid amortisaatoriks
- heteroahelaga / mitut liiki elemendi aatomid 5. elementaarlülide paigutuse ja iseloomu järgi - regulaarne / avaldab polümeeri omadustele kõige suuremat mõju - ebaregulaarne elementaarlülide iseloomu järgi - statistiline ( juhuslik) lülide paigutus - x - - - x - - xxx - x - xx - - - altrnatiivne ( väga range järjestus) x - x- x- x- x- x- - blokk paigutus , milles vahelduvad pikemad homopolümeersed plokid, mis on seotud kovalentse sidemega. ---- xxxx ---- xxxx ---- xxxx ---- - pook ahelaga, on hargnenud ahelaga polümeer, mille peaahel koosneb üht tüüpi, kõrvalahel teist tüüpi meeridest. ---------------------------- xxx xxx xxx Polümeeri reaktsioon temperatuuri muutusele oleneb makromolekuli dimensionaalsusest. Selle järgi liigitatakse polümeerid: · Termoplastid ( thermoplastics) - Lineaarsed ja vähehargnenud poluümeerid - kuumutamisel pehmenevad ja veelduvad ning jahtumisel tahkestuvad ( korduvalt ) - lahustuvad mingis iseloomulikus lahustis - jõu mõjul voolavad
tõmmatud elektronegatiivsema elemendi poole elektrofiil ühend või osake, millel on elektrofiilne tsenter nukleofiil- ühend või osake, millel on nukleofiilne tsenter reaktsioonitsenter- aatom või aatomite rühm, mis osaleb ning muundub reaktsiooni käigus lahkuv rühm- rühm, mis tõrjutakse välja asendusreaktsioonid asendiisomeeria- tuleneb funktsionaalsele rühmade erisugusest paigutusest ühesuguse süsinik- ahelaga molekulides ahelaisomeeria- tuleneb süsiniku aatomite vaheliste sidemete erisugusest järjestusest süsinikahelas nukleofiilne tsenter- aatom, millel on vaba või osaliselt vaba elektronipaar ning neg laeng või osalaeng elektrofiilne tsenter- aatom, millel on tühi või osaliselt täitmata orbitaal ning pos laeng või osalaeng nukleofiilne asendus- reaktsioon, mille tulemusena elektrofiilse tsentri juures üks nukleofiilne
Süsivesinikud Ained, mis koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust. Süsinik on kõigis orgaanilistes ühendites 4- valentne. H HH HHH H-C-H H-C-C-H H-C-C-C-H H HH HHH Metaan Etaan Propaan Ch4 Ch3-Ch3 Ch2-Ch2-Ch2 Orgaanilistes ainetes veel võib olla lämastikku, hapnikku, halogeene. Elemendi laeng näitab sidemekriipsude arvu. Isomeerid on ained, millel on sama koostis, aga erinev struktuur. Süsivesinikud võivad olla sirge ahelaga, hargnenud või tsüklilised. Tsüklilised ühendid ei ole isomeerid. Ainult üksiksidemetega on alkaanid Etaan Kaksiksidemega on alkeenid Eteen Kolmiksidemega on alküünid Etüün Saamine ja omadused: C-C4 Süsinike arvuga 1-4 (metaan, etaan, propaan, butaan) on gaasid. Ka alkaanid on gaasid. Maagaas, naftagaas C5-C16 on vedelad C17- tahked Tahke ja vedel koos on näiteks nafta puhul. Värvus on mustast helepruunini ja süsinike arv on 50 ringis
Alkohol- aine, mille molekuli süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud OH-rühmaga. Nimed liide- ool. CH3(OH)-metanool CH3(CH3)CH2CH2(OH)-propaan 1,2diool Omadused: osaleb hästi H-sidemete moodustamisel; võib veega teha H-sideme;hea vees lahustuvus;(lühike C- ahel)on ka hüdrofoobsed funktsionaalsedrühmad ja osalaengud- R-O-H Eeter-orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R Nimed- liide-eeter CH3CH2OCH2CH3-dietüüleeter CH3OCH2CH3-etüülmetüüleeter Omadused:eetri molekulid ei saa omavahel H-sidemeid moodustada;on lenduvad;veega ei anna tugevaid H- sidemeid, ei lahustu vees;heaks lahustiks organilistele ainetele funktsionaalsedrühmad ja osalaengud- R-O-R Amiin- lammastikühend,on alus ja nukleofiil; NH2 Nimed- liited: amino- ja amiin.NH3-ammoniaak (CH3)2NH-dimetüülamiin/diaminometanool Omadused- lämmastikul asuv nukleofiilsustsentner võtab osa H-sideme tekkest;lühikese C-ahelaga lahustuvad vees hästi;omavahelised H-sidemed on nõrgad kui a...
amiin + hapnik süsihappegaas + veeaur + lämmastik 2 C2H7N + 7,5 O2 4 CO2 + 7 H2O + N2 Füüsikalised omadused: Amiinid annavad vesiniksidemeid. Et aga lämmastiku elektronegatiivsus on madalam kui hapnikul, siis on lämmastiku aatomi osalaeng amiinis väiksem kui hapnikul alkoholi molekulis. Seetõttu on ka amiinide antavad vesiniksidemed nõrgemad kui need, mida annavad alkoholide molekulid. Tänu vesiniksidemetele lahustuvad lühema ahelaga amiinid hästi vees, pikema süsivesinikahela korral aga pole suure hüdrofoobse molekuliosa paigutamine vee molekulide vahele (nagu oli ka alkoholide puhul)taas energeetiliselt soodne. CH3:NH2. Lämmastiku peal on nukleofiilsustsenter. Amiinid omavahel vesiniksidemeid ei moodusta, kuna vesiniku ja lämmastiku side ei ole piisavalt polaarne. Madala molekulaarsed amiinid lahustuvad väga vähesel määral vees. Lisaks on amiinid kergesti
Transkriptsioon Transkriptsioon- matriiksüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriptsioonil saasakse mRNA, tRNA ja rRNA molekulid. Transkriptsioon toimub tuumas. Seda viib läbi ensüüm RNA polümeraas. Ensüüm kinnitub () promootorile -DNA nukleotiidne järjestus. Kinnitumiseks vajalik aktivaatorvalgu eelnev kinnitumine. DNA kaksikahel keeratakse lahti sünteesitakse ühe ahelaga komplementaarne RNA molekul. Süntees lõppeb kui DNA jõuab terminaatorini (nukl. järjestus). Repressorvalgud võivad takistada ensüümi seostumist promootoriga. Kui geenilt toimub transkriptsioon, nim seda geeni avaldumiseks. Avaldumise järgi jaotatakse geenid 4 gruppi: Samaaegselt kõigis rakkudes avalduvad geenid- rRNA, tRNA. Kindla koe rakkudes avalduvad geenid- insuliini geen kõhunäärmerakk udes. Rakkude mingil kindlal elutegevuse etapil avalduvad geenid.
aasta vanuste laste puhul, kuid alates viiendast eluaastast oleks see kindlasti soovitav Rasvade protsent ei tohi aga langeda alla 20-25 %, sest siis võib muutuda raskendatuks nõutava koguse asendamatute rasvhapete (linool- ja linoleenhappe - ei sünteesita organismis, tuleb kindlasti saada toiduga) ning rasvlahustuvate vitamiinide saamine. Linool- ja linoleenhape peaksid andma 3-10 % koguenergiast. Linoolhappe nõutav kogus on suurem kui linoleenhappel. Linoleenhapet ja pika süsivesiniku ahelaga polüküllastamata rasvhappeid peab saama vähemalt 0,5 % päevasest energiast. Rasvade vähesuse korral võib.
Polüeeterketoon (PEEK) on värvitu orgaaniline termoplast, mis on suurepäraste keemiliste ja mehaaniliste omadustega isegi kõrgetel temperatuuridel. See on väga vastupidav termolüüsi ja biolagunemise suhtes. Tihedus 1320 kg/ m3 Elastsusmoodul (E) 3.6 GPa Tõmbetugevus (σt) 90–100 MPa Sulamistemperatuur 343 °C Tänu PEEKi headele omadustele kasutatakse seda enamasti nõudlikes rakendustes nagu laagrites, kolbi juppides, pumpades, ventiilides ja elektrikaabli isolaatorina. PEEKi peetakse heaks biomaterjaliks, mida kasutatakse meditsiiniliste implantaatide loomisel. Kasutatakse ka rakendustes, kus on pidev kokkupuude kõrgete temperatuuridega. https://www.plasticsinsight.com/open- competition-peek-market-demanded-ftc-supported-evonik/ Polütetrafluoroetüleen (PTFE) on tetrafluroetüleeni polümeer, ...
Vasteliina Gümnaasium HALOGEENIÜHENDID Koostas: 11 klass 1. Sissejuhatus ja nimetused Halogeeniühendid on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud ühe või mitme halogeeni (Br, Cl, F, I) aatomiga. · Nimetamine on sarnane hargnenud ahelaga alkaanide nimetamisele. Asendusrühmadeks on siin aga halogeeni aatomid. Nimetused on vastavalt fluoro, kloro, bromo, ja jodo. Nimetamisel pannakse halogeeniaatomid omavahel tähestikulisse järjekorda. Näiteks: CH2 -- CH2 | | (1bromo2kloroetaan). Cl Br 2. Ahelaja asendiisomeerid · Ahelaisomeerid erinevad üksteisest süsinikahela ehituse poolest (asendusrühmade asukoht jääb samaks).
primitiivsetel eellastel. Peroksüsoomides kasutatakse molekulaarset hapnikku. Peroksüsoomid on põhilised organellid, kus toimub teatud tüüpi rasvahapete oksüdeerimine. Rasvhapped, mille süsiniku ahelas on üle 20 CH2 grupi, lagundatakse ainult peroksüsoomides. Lühema alifaatse ahelaga rasvhapped lagundatakse mitokondrites kui ka peroksüsoomides. Rasvhapete lagundamise rada peroksüsoomides sarnaneb sellega, mis esineb mitokondrites. Peroksüsoomid Peroksüsoomidel on eriti tähtis roll teatud taimekudedes, kus esineb 2 väga erinevat tüüpi peroksüsoomi. Üks tüüp esineb lehtedes, kus ta viib läbi fotorespiratsiooni.
(prooton) kordse sideme selle C-ga, millega on seotud rohkem vesinikke, nukleofiilne osake (Hal- või OH-) selle C-ga, mille juures on rohkem C-C sidemeid. 7. Nomenklatuurisüsteemid, orgaanilisele ühendile nime andmise põhimõtted. Nomenklatuurisüsteemid: *Ratsionaalse nomenklatuuri-süsteemi võimalused suhteliselt piiratud. *Universaalne süstemaatiline nomenklatuur, kooskõlas IUPAC-i reeglitega e. nn. Genfi nomenklatuur-põhineb hargnemata ahelaga süsivesinike ja asendamata tsüklite nomenklatuuril.Neid nimet. tüviühenditeks. Kõiki ülejäänuid vaadeldakse kui derivaate, mis on saadud tüviühendi vesinike asendamisel. Nomenklatuurisüsteemi, mis püüab nimetuses rohkem peegeldada struktuuri ning võtab nimetuse aluseks ühendi kuuluvuse ühte või teise orgaaniliste ühendite klassi nimetataksegi funktsionaal-klassi nomenklatuuriks. Kõige rangemalt on struktuuriga seotud substitutiivne
b. Enantiomeerid/diastereomeerid c. On/ei ole peegelpildid 5. Moodustage sobivad paarid polümerisatsiooniviisi alusel. a. PVAC vabaradikaalne ahelakasvu polümerisatsioon b. PEEK polükondensatsioon c. SBS anioonne ahelakasvu polümerisatsioon d. IR koordinatsioonpolümerisatsioon 6. Moodusatage sobivad paarid. a. Monofunktsionaalne monomeer polümerisatsiooni ei toimu b. Bifunktsionaalne monomeer tekib lineaarse ahelaga polümeer c. Trifunktsionaalne monomeer tekib ruumilise struktuuriga ahel d. Heteroaatomiga tsükliline monomeer tsükliavamispolümerisatsioon e. Vinüülrühmaga monomeer -sideme avamine f. Konjugeeritud alkadieenid polümeerub difunktsionaalsena 7. Määratlege polümeeri kristallumist soosiv tingimus. a. Homopolümeer/kopolümeer b. Korrapärane/juhuslik struktuur c. Ruumiline/lineaarne struktuur d
ning võivad tekkida raskused hormoonide (eriti testosterooni) tootmises. Suureneb magusaisu, nahk hakkab kuivama, küüned ja juuksed muutuvad hapramaks ja katkevad ning sageli hakab kehakaal langemise asemel hoopis tõusma. Meie keharasv vajab iseenda põletamiseks rasva, ehl rasvapõletus on tunduvalt efektiivsem, kui küllastumata rasvhappeid ehk taimseid rasvu on piisavalt. On olemas ka üht tüüpi küllastunud rasvu, mis on organismile oluline ja kasulik. See on keskmise ahelaga triglütseriid, mida leidub kookospiimas ja võis. Kui teisi rasvhappeid salvestatakse kehas, siis triglütseriidi kasutatakse kütusena, ta kiirendab ainevahetust ning soodustab ladestunud rasvade kasutamist energiaks.
Kõrge sulamistemperatuur, annab membraanile jäikuse. Saab tihedalt kokku pakkida. Rasv ehk triatsetüülglütserool glütserooli ja rasvhappe triester. Seebistumine estersideme hüdrolüüs leelise toimel, mille tulemusena moodustuvad rasvhapete soolad (seebid) ja alkohol. Seep (vees lahustuv) rasvhappe sool. Vaha pika c-ahelaga alkoholide ja pika c-ahelaga rasvhapete estrid. Isoprenoidid ehk terpeenid rühm peamiselt taimseid, avatud ahelaga või tsüklilise struktuurigaühendeid, mille biosüntees lähtub isopreenist C5H8. Sfingolipiidid ehk sfingosiidid liitlipiidid, mis põhikomponendina sisaldavad kahealuselist aminoalkoholi sfingosiini. Fosfatiid ehk fosfoglütseriid multikomponentne ehk liitlipiid, mille koostisesse alkoholine kuulub glütserool, seega on glütserooli ester, milles kaks OH-rühma on esterdatud rasvhapetega ja üks fosforhappega.
Tekivad peroksiidid, mis on plahvatusohtlikud. Eetrid on väga lenduvad. Ei moodusta omavahel vesiniksidemeid ning ka veega ei anna vesiniksidemeid. Seetõttu ei lahustu hästi või üldse mitte vees. Eetrid ise on aga head lahustid paljudele orgaanilistele ainetele. Kasutatakse selle omaduse tõttu tööstuses ning laboratooriumites. Eetreid saadakse alkoholaadi ja alküülhalogeniidi reaktsioonil (CH 3CH2ONa + CH3CH2CH2Br CH3CH2OCH2CH2CH3 + NaBr) või hargnemata lühikese ahelaga alkoholi kuumutamisel happelisandi manulusel (2 CH 3CH2OH CH3CH2OCH2CH3 + H2O). Keemistemperatuur on kõrgeim alkoholidel, järgnevad amiinid, eetrid, ning alkaanid (süsinike arvu suuruse ja vesinike arvu vähesuse järgi). Dietüüleeter (CH3CH2OCH2CH3) on tavakeeles tuntud lihtsalt eetri nime all. Kasutati narkoosivahendina, kuid tekitab ebameeldivaid kõrvaltoimeid. Kasutatakse peamiselt lahustina. Epoksiidid (R- CH CH R) on epoksürühmaga eetrid
koordinatsiooniisomeerid [Cr(NH3)6][Fe(CN)6] ja [Fe(NH3)6][Cr(CN)6] Stereoisomeerid jagunevad omakorda: optilised isomeerid (teineteise peegelpildid); geomeetrilised isomeerid. 6. Kuidas saab ionisatsiooni- ja hüdraatisomeeride paare keemiliselt eristada? ?? 10. Kirjeldage alkaanide, alkeenide, alküünide ja areenide struktuuri ning nende reageerimisvõimet. Alkaanid (CnH2n+2) on küllastunud süsivesinikud, s.t sisaldavad ainult üksiksidemeid. Võivad olla hargnemata ahelaga (butaan), hargnenud ahelaga (metüülpropaan), tsüklilised (tsüklobutaan). Süsiniku ja vesiniku elektronegatiivsused on praktiliselt võrdsed, seega on alkaanid mittepolaarsed. Alkaani molekulide vahel on valdavalt Londoni ehk dispersioonijõud. Dispersioonijõud kasvab elektronide arvu kasvuga ja seega on tugevam suurema molekulmassiga alkaanides. Alkaanide korral alates butaanist C4H10 tuleb arvestada isomeeride esinemise võimalusega.
Orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomid on seotud halogeeni aastomi(tega), on halogeeniühendid. Alkaanide halogeenderivaatide e. Halogenoalkaanide nimetamine on sarnane hargnenud ahelaga alkaanide nimetamisega. Asendusrühmadeks on halogeeni aatomid ( fluoro, kloro, bromo,jodo)Näit. CH3-CHCl2- 1,1-dikloroetaan, CH2Cl-CHC2Br-1-bromo-2-kloroetaan.Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähtis.kohanumbriga. Asendusnomenklatuur- org.ühendite nimetamise moodus, mis lähtub tüviühendist ning käsitleb nimetavat ühendit kui tüviühendi asendusderivaati.Lihtsamate halogeeniühendite puhul võib kasutada ka funktsionaalnomenklatuuri- org.ühendite
Ester-Karboksüülhappe ja alkoholi kondendatsiooni saadus üldvalemiga Füüsik omadus-tahked, kristalsed ,lahustuvad orgaanilistel lahustes, vähepolaarsed,hüdrofoobsed,lenduvad,lõhnavad ning vedelad on 1-4 süsinikuga. Kasutamine-toiduessentsid-pagaritööstus, tekstiilitööstus-polümeeride valmist. Saamine- karb.happe ja alkoholi reageerimine ehk esterdamine Taimedest(destil teel) ja õli saamine pressimine abil(oliivid,raps) Keemil omad- esterdamine karbhape+alkohol >ester + vesi, happeline hüdrolüüs: ester + vesi >karbhape + alkohol- (metüülpropanaat)CH3CH2COOHCH3+H2O>CH3CH2COOH+CH3OH, ümberesterdamine ester+alkohol>ester'+alkohol' - aluseline hüdrolüüs-ester+leelis>karb.happe sool + alkohol AMIIDID-karboksüülhappe funktsionaalderivaat, kus OH rühma asemel on amino või asendatud aminorühm. Füüsik omadused-vähepolaarne,hüdrofoobne(ainult 1 C lahustub),lahustub orgaanilistes lahustes, alates 2. ...
Glükogeen - loomne tärklis, mis on loomsete rakkude ja loomorganismide varuaineks. Leidub ka taimedes. Galaktoos monosahhariid, mis tekib laktoosi lagunemisel Laktaas - laktoosi hüdrolüüsiv ensüüm Dekstriin - tärklise kuumutamise saadus. Tsellulaas - polüsahhariidide hulka kuuluv looduslik polümeer. Invertsuhkur - sahharoosi hüdrolüüsil tekkiva glükoosi ja fruktoosi segu. 3. Sahhariidide ehitus kõigis on OH-rühmad + aldehüüd või ketorühm. Amülopektiin: väga hargnenud ahelaga. Amüloos- hargnemata ahel, spiraali kujuga. Glükogeen- sarnaneb amülopektiiniga. Tselluloos- hargnemata ahelad, mis on ühinenud võrgustikuks. 4.osata määrata mono-, di- ja polüsahhariidid. Galaktoos-disahhariid? Amüloos-polüsahhariid Tselluloos-polü Laktoos-di Sahharoos-di Fruktoos-mono Amülopektiin-polü Glükoos-mono Glükogeen-polü Tärklis-polü Maltoos-di ja on monosahhariidid, ja on disahhariidid ja kõik millel on n need on polü. 7
Siia kuuluvad kogred, karpkalad, nurud, latikad, tindid jt. Rasvased kalad Neil on rasva üle 5%. Esindajad on kilud siiad, rääbised. Eriti rasvased kalad Neil on rasva üle 15%. Eesti kaladest angerjad, lõhed ja viidikad. RASVARIKKA KALALIHA AUSTAJA ÜLDTÕED Pärast kudemist on kalade rasvasisaldus väike. Rasvasisaldus sõltub aastaajast. Mida suurem on kala, seda rasvasem ta on. (Võrreldes liigikaaslastega.) Kalarasva koostises on rohkesti pika ahelaga polüküllastamata rasvhappeid ehk omega3 rasvhappeid. KALALIHA MIKROTOITAINETE VALGUSES Vitamiinidest on kalades rasvlahustuvaid vitamiine A, D ja E. Rohkem on neid rasvastes kalades. Vesilahustuvatest vitamiinidest erinevaid B rühma vitamiine. Mikroelemente on rohkesti erinevates merekalades. KALALIHA MIKROTOITAINETE VALGUSES Kalalihast saab inimtegevuseks vajalikku joodi, vaske, tsinki, seleeni, fluori ja rauda. Koos luudega söödavad kalad on olulised fosfori,
Plastmasside kasutamismahust. Plastikute tootmine. Laura Valk Kaisa-Mai Kallaste Sivert Pomerants Mis on plastmassid ehk plastikud? - Plastikud ehk plastmassid on polümeersed materjalid, mida valdavalt toodetakse naftast saadavatest kemikaalidest. - Koostisaine järgi on eristatavad järgmisi plastikud (nimetatud peamised pakendite tootmisel kasutatavad): kõrge ja madala tihedusega polüetüleen, polüpropüleen, polüstüreen, lineaarse ahelaga madala tihedusega polüetüleen Ajalugu - Sõna ,,plastik" pärineb kreekakeelsest sõnast (plastikos) mis tähendab ,,plastilist või vormitavat" ning sõnast (plastos), mis tähendab ,,vormitud." - 1863- esimene poolplastik- TSELLULOOSNITRAAT - 1899- esimene tõeline plastik- bakeliit - 1938- avastati teflon Tootmismaht - Maailmas toodetakse ligikaudu 170 miljonit tonni aastas erinevaid plastikuid, sellest Euroopa Liidus ca 51 miljoni tonni aastas
· METANOOL ODAV LAHUSTI, LÄHTEAINE AINETE SAAMISEL EETRID, ESTRID · GLÜTSEROOL KOSMEETIKA, MEDITSIIN, EMAILVÄRVIDE JA LAKKIDE VALMISTAMINE, ANTIFRIISINA AUTOKÜSTUSTES, TOIDUTÖÖSTUSES · LOODUSES LÕHNAD ALKOHOLIDE TOKSILISUS · MÜRGISED, NARKOOTILINE TOIME, DIUREETIKUM · EI OLE ÜHTEGI RAKKU EGA ORGANIT, MIDA ALKOHOL EI KAHJUSTAKS!!! · METANOOL 20-30 GRAMMI SURMAV · ETANOOL MÕJU PEAAJULE, KESKNÄRVISÜSTEEMILE, SISEELUNDITELE · PIKEMA AHELAGA ALKOHOLID TEKITAVAD PÖÖRDUMATUID NÄGEMISORGANITE KAHJUSTUSI ALDEHÜÜDIDE JA KETOONIDE SAAMINE · ALDEHÜÜDID PRIMAARSETE ALKOHOLIDE OKSÜDEERUMINE · KETOONID SEKUNDAARSETE ALKOHOLIDE OKSÜDEERUMINE O · ALKOHOLIDE KATALÜÜTILINE DEHÜDROGEENIMINE ALDEHÜÜDIDE JA KETOONIDE LEVIK · KERGESTI LENDUVAD VEDELIKUD, LAHUSTUVAD HÄSTI, LOODUSES LÕHNAD · METANAAL MÜRGINE GAAS, KEEMIATÖÖSTUSES, FORMALIIN
8. Transkriptsioon – RNA süntees, matriitsüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nulkeotiitse järjestusega komplementaarne RNA molekul. RNA süntees komplementaarsuse alusel 9. Translatsioon – valgu süntees geneetilise info põhjal 10. Komplementaarsusprintsiip: A – T, G – C; A – U, T – A, C – G 11. Replikatsiooni etapid: 1) Ensüüm helikaas lõhub DNA biheeliksi 2) Ensüüm DNA-polümeraas seondub DNA ahelaga 3) DNA-polümeraas sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad 4) Replikatsioon lõppeb, kui mõlemalt DNA-ahelalt on sünteesitud uus DNA molekul 12. Transkriptsiooni etapid: 1) Lisandub ensüüm RNA-polümeraas 2) RNA-polümeraas seondub DNA ahela promootorpiirkonnaga 3) Ensüüm keerab DNA biheeliksi lahti 4) RNA-polümeraas sünteesib ühe DNA ahela lõiguga komplementaarse RNA molekuli
8. Transkriptsioon – RNA süntees, matriitsüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nulkeotiitse järjestusega komplementaarne RNA molekul. RNA süntees komplementaarsuse alusel 9. Translatsioon – valgu süntees geneetilise info põhjal 10. Komplementaarsusprintsiip: A – T, G – C; A – U, T – A, C – G 11. Replikatsiooni etapid: 1) Ensüüm helikaas lõhub DNA biheeliksi 2) Ensüüm DNA-polümeraas seondub DNA ahelaga 3) DNA-polümeraas sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad 4) Replikatsioon lõppeb, kui mõlemalt DNA-ahelalt on sünteesitud uus DNA molekul 12. Transkriptsiooni etapid: 1) Lisandub ensüüm RNA-polümeraas 2) RNA-polümeraas seondub DNA ahela promootorpiirkonnaga 3) Ensüüm keerab DNA biheeliksi lahti 4) RNA-polümeraas sünteesib ühe DNA ahela lõiguga komplementaarse RNA molekuli
nõutavaid omadusi: parema vastupidavuse ja välimuse saamiseks, elastsuse, pehmuse või jäikuse saamiseks, veekindluse andmiseks jne. 14. PMMA(polümetüülmetakrülaat)-Saab freesida, vaakumvormida ja kuumpainutada. Kriimustuskindel ja seda on lihtne poleerida. KASUTAMNE: Tuuleklaasid, kabiinid, kuplid, hermeetikud, voolikud, kleeplintide liimikile. OMADUSED: Toatemperatuuril amorfne lineaarse ataktilise jäige ahelaga polümeer. Polaarne, orgaanilistes solventides (petroolium, bensiin, tolueen, atsetoon, Cl-lahustid) lahustuv (enne lahustumist punduv). Vastupidav majapidamiskemikaalidele. Ilmastikukindel ja suurepäraste optiliste omadustega (93%), rahvakeeli orgaaniline klaas (pleksiklaas). OHUD: ei leidnud. - polümetüülmetakrülaadi elementaarlüli PS(polüstüreen)- polüstürool on stüreeni (vinüülbenseen) polümerisatsiooni toode, lineaarse struktuuriga termoplastpolümeer
o Elimineerimisreaktsioonid: kui nukleofiil käitub alusena,rebides molekulist ära prootoni. R-Hal + NaOH R-OH + NaHal o Elektrofiilne liitumisreaktsioon kaksiksidemele: Ühinemisreaktsionil liitub elektrofiilne osake (prooton) kordse sideme selle C-ga, millega on seotud rohkem vesinikke, nukleofiilne osake (Hal- või OH-) selle C-ga, mille juures on rohkem C-C sidemeid Alkaanideks nimetatakse lahtise ahelaga küllastunud süsivesinikke, mille süsinikuaatomid on omavahel ühendatud ühekordsete sidemetega, üldvalem CnH2n+2 . Hargnemata ahelaga alkaanide keemis- ja sulamistemperatuurid ning aurustumisentalpiad on kõrgemad kui hargnenud ahelaga alkaanidel. Süsinikahela pikenedes tihedus, sulamist, keemistemp. suurenevad. Alkaanid on keemiliselt väheaktiivsed, kuna süsinik-süsinik ja süsinik-vesinik sidemed on piisavalt stabiilsed
· Hüdrofoobsed ega lahustu vees · Tihedus on suur, veest raskemad Nimetamine · Asendusrühmadeks on halogeeni aatomid, vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. · Asendusrühmade arvu väljendatatakse eesliidetega di-, tri-, tetra. · Asendusreaktsiooni puhul fluoriid, -kloriid, -bromiid, - jodiid. · Nt. Bromoetaan ehk etüülbromiid, 2-kloropropaan ehk isopropüülkloriid. Asendusnomenklatuur: Alkaanide halogeenderivaatide nomenklatuur sarnaneb hargnenud ahelaga alkaanide nomenklatuuriga. Asendusrühmadeks on halogeeniaatomid. Nende nimetused on vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. Asendusrühmade arvu väljendatakse samuti eesliidetega di-, tri- jne. Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähistatakse kohanumbriga. CH3CHCl2 1,1-dikloroetaan CH3CF(CH3)CH3 2-fluoro-2-metüülpropaan Funktsionaalnomenklatuur: Funktsionaalrühmaks on halogeeni aatom. Selle järgi nimetatakse tüvi: kloriid, bromiid jne.
Kõige massilisemalt toodetav laiatarbe plast. · Polüeteen on sitke, hästi vormitav, väga veniv plast. Hinnatavad omadused on keemiline inertsus, madal hind, läbipaistvus, madal veeimavus, suurepärane elektriisolatsioon, omadused sünteesil kergesti varieeritavad, kahanemine tahkumisel kuni 5%. · Lahustub süsivesinikes (tolueen) Polüeteen markeeritakse tiheduse järgi · Kõrgtihe polüeteen HDPE · Lineaarse ahelaga (vähehargnenud, kuni 10 lühikest haru) · Madalatel temperatuuridel hea löögisitkus · omab suurepärast keemilist vastupanu · Tundlik UV suhtes · Madaltihe polüeteen LDPE · Hargnenud ahelega (tugevalt hargnenud, pikad ja lühikesed harud, 20-40 haru) · Hea löögisitkus · Väga väike kõvadus ja tugevus
Aine omadused: Aine struktuur on määratud aatomite paigutusega molekulis ja nende vaheliste keemiliste sidemetega Aine omadused sõltuvad struktuurist Süsivesinikahelate vahel mõjuvad nõrgad külgetõmbejõud Mida sirgem on ahel, seda tugevamad on külgetõmbejõud, sest sirged ahelad mõjutavad suurema pinnaga üksteist, sellest tulenevalt on sirge ahelaga ühenditel kõrgemad sulamis/keemis temperatuurid ning suurem tihedus Alkaanid esinevad kõigis kolmes aineolekus Hüdrofoobsed: Vett tõrjuvad Keemilised omadused: Alkaanid on keemiliselt passiivsed, sest C-C ja C-H sidemed on väga püsivad. Sideme lõhkumine on võimalik kas tugeval kuumutamisel (pürolüüsil) või kõrge energiaga osakeste (kiirguse) abil
· Alkoholid on ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga ( -OH ) · Alkoholi molekulis võib olla ka mitu hüdroksüülrühma · Alkoholis on hapnikuaatomil kaks vaba elektronpaari · Alkohol on võimeline moodustama vesiniksidemeid. Füüsikalised omadused · Alkoholide lahustuvus vees sõltub süsinikahela pikkusest lühikese süsinikahelaga alkoholid lahustuvad vees väga hästi, pikema ahelaga halvasti. · Süsiniku arvu suurenemise määral kasvab alkoholide keemistemperatuur Füüsikalised omadused · Alkoholid on veest kergemad · Tavaliselt vedelikud või tahked ained · C21 alates on alkoholid tahked ained · Alkoholid ei ole alused Keemilised omadused · Hapetega annavad alkoholid estreid · Alkohol on väga nõrk hape · Alkoholid oksüdeeruvad Keemilised omadused · Alkohol ei reageeri leelistega · Joodud alkohol hakkab samuti
polünukleotiidahelas Sekundaarstruktuur: kaksikspiraalne, antiparalleelne heeliks, ahelad on lineaarsed, antiparalleelsed, komplementaarsed RNA: Primaarstruktuur: Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Tekib sünteesijärgselt. Sekundaarstruktuur: Molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. omavahel paarduvad (A ja U)(G ja C) 8. DNA-polümeraas sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad RNA-polümeraas sünteesib ühe DNA ahela lõiguga komplementaarse RNA molekuli Nukleaas - Ensüümid, mis katalüüsivad fosfodiestersideme hüdrolüüsi 9. Päriliku info säilitamine ning täpne ülekanne tütarrakkudele, mis on tekkinud raku jagunemise käigus 10. mRNA Info toimetamine tuumas olevatest kromosoomidest valgu sünteesi toimumiskohta tRNA Aminohapete transport valkude sünteesi toimumiskohta
IKT-1. Lavsaan kui aine ja materjal Sissejuhatus Polüestrid on korrapärase estersidemega polümeerid, mis võivad olla nii termoplastilised või termoreaktiivsed. Termoplastseid polüestreid kasutatakse sünteetiliste kiudainete, kilede jne.tootmisel. Tuntuim termoplastne polüestermaterjal on meil seni tuntud lavsaani nime all (peam. kilena ja kiuna). Töö sisu · Lavsaani molekuli ehitus ja selle kirjeldus. Lavsaan on lineaarse ja tsüklilise ahelaga polümeer, mille monomeeriks (lähteaine, millest seda saadakse) on etüleentereftalaat ja elementaarlüliks ahelas etüleenrühm ning mille molekulmass on vahemikus 20000 kuni 40000. Lavsaani lähteaineteks on tereftaalhape ja etaandiool. Lavsaani molekuli võib kujutada järgmiselt: , kus n on polümerisatsiooniaste ja võib olla keskmiselt 156, elementaarlüliks on · Lavsaani kui aine füüsikalised omadused - Naturaalses seisundis värvitu poolkristalne vaik
Aine omadused: Aine struktuur on määratud aatomite paigutusega molekulis ja nende vaheliste keemiliste sidemetega Aine omadused sõltuvad struktuurist Süsivesinikahelate vahel mõjuvad nõrgad külgetõmbejõud Mida sirgem on ahel, seda tugevamad on külgetõmbejõud, sest sirged ahelad mõjutavad suurema pinnaga üksteist, sellest tulenevalt on sirge ahelaga ühenditel kõrgemad sulamis/keemis temperatuurid ning suurem tihedus Alkaanid esinevad kõigis kolmes aineolekus Hüdrofoobsed: Vett tõrjuvad Keemilised omadused: Alkaanid on keemiliselt passiivsed, sest C-C ja C-H sidemed on väga püsivad. Sideme lõhkumine on võimalik kas tugeval kuumutamisel (pürolüüsil) või kõrge energiaga osakeste (kiirguse) abil
Replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon. Vasta järgmistele küsimustele: 1. Võrrelge replikatsiooni ja transkriptsiooni. Tooge välja 3 sarnasust ja kolm erinevust. (võrrelge võrreldavaid asju!) Replikatsioon Transkriptsioon Pärilikku info jõudmine kõikidesse Pärilikku info avaldumine rakkudesse. 2 täpselt ühesugust DNA molekuli DNA-ahelaga komplementaarne üheahelaline RNA-molekul DNA ahela kopeerimine enne raku RNA ahela süntees DNA-s oleva jagunemist info alusel. Rakutuum Rakutuum DNA DNA Komplementaarsuse printsiip Komplementaarsuse printsiip 2. Miks on replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon universaalsed? Replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon on univer...
Vinüülkloriidi ühe lähteaine kloori tootmine on aga veelgi keskkonnaohtlikkum. Polüvinüülkloriidist valmistatud toodete rahvusvahelised tähised Polütetrafluoroeteen on sünteetiline tetrafluoroeteeni polümeer. Enim tuntakse seda esmatootja, USA keemiafirma DuPonti kaubamärgina registreeritud tavakeelse nimetuse teflon all. Ühend koosneb täielikult süsiniku ja fluori aatomitest. Struktuurilt on see lineaarse ahelaga, tugevalt kristalliline (kuni 90%) polümeer. Polütetrafluoroetüleen on termoplastne ja hüdrofoobne tihe polümeer, mis on toatemperatuuril valge tahke aine. Sel on kõrge sulamistemperatuur – 327 °C -, suurepärane kuumuse- ja ilmastikukindlus, suur roome(tahke materjali omadus tavaliselt kõrgematel temperatuuridel aja jooksul jäädavalt ehk plastselt deformeeruda mõjuvate jõudude tõttu)- ning töötemperatuur −200...260 kraadi
→ TTAACCGG Transkriptsioon (DNA → RNA) - Toimub tuumas interfaasi ajal - Toimub geeni järgi (DNA lõik on umbes 10 000 geeni), geeni osad (õp. lk. 18): 1. Promootor (oma kindel alguosa) 2. RNA sünteesi piirkond/ala 3. Terminaator (lõpuosa) - Vaja on: - Vastavat ensüümi - RNA polümeraas - Vabasid RNA nukleotiide - Energiat - Toodetakse ühe DNA ahelaga komplementaarne RNA (sest RNA on haploidne) - Kõikide geenide järgi korraga RNA molekuli ei toodeta - Kui mingi geeni järgi toodetakse RNA-d, siis see geen avaldub (korraga avaldub ~10% geenidest) - DNA on kõikides rakkudes ühesugune, aga kasutatakse erinevaid lõike (geene) - Geenide avaldumise erinevustest on põhjustatud rakkude ehituse ja talituse erinevused Valkude biosüntees ehk valgussüntees ehk translatsioon
→ TTAACCGG Transkriptsioon (DNA → RNA) - Toimub tuumas interfaasi ajal - Toimub geeni järgi (DNA lõik on umbes 10 000 geeni), geeni osad (õp. lk. 18): 1. Promootor (oma kindel alguosa) 2. RNA sünteesi piirkond/ala 3. Terminaator (lõpuosa) - Vaja on: - Vastavat ensüümi - RNA polümeraas - Vabasid RNA nukleotiide - Energiat - Toodetakse ühe DNA ahelaga komplementaarne RNA (sest RNA on haploidne) - Kõikide geenide järgi korraga RNA molekuli ei toodeta - Kui mingi geeni järgi toodetakse RNA-d, siis see geen avaldub (korraga avaldub ~10% geenidest) - DNA on kõikides rakkudes ühesugune, aga kasutatakse erinevaid lõike (geene) - Geenide avaldumise erinevustest on põhjustatud rakkude ehituse ja talituse erinevused Valkude biosüntees ehk valgussüntees ehk translatsioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
