organismi viimine. 3) Looduses mitteesineval viisil kahe või enama raku ühinemisega muundatud geneetilise materjaliga elusrakkude saamist. 4) Organismi teatud geeni töö peatatakse ning organism ei tooda enam vastavat ainet. (nt tomat, kartul) Rekombinantse DNA loomise restriktaastehnika Rekombinantse DNA loomise restriktaastehnika Sama restriktaas tunneb ära sama järjestuse DNA eri molekulides Restriktaas "lõikab" DNA ahelad pooleks nii, et tekivad "kleepuvate" otstega DNA lõigud Eri päritolu DNA lõigud viiakse lahuses kokku; lõigud ühinevad komplementaarsuse alusel; kleepuvate otste vahele tekivad vesiniksidemed Ensüüm ligaasi abil ühendatakse eri päritolu DNA lõigud omavahel kovalentsete sidemetega kokku - tekib rekombinantne DNA molekul Geeninokaut 1. Geenivektor (vigane 5. Tekib kimäärne embrüo geen+marker) viiakse 6
jms), eritingimustes (kõrgendatud hügieen- ja steriilsusenõuded). Tööga toimetulek eeldab loogilist mõtlemist, suhtlemis- ja väljendusoskust, head keskendumisvõimet, järjekindlust, koordinatsioonivõimet, arenenud vastutustunnet ja õppimisvalmidust. Välja õppe Automaatik õpib tundma järgmisi alasid: · Elekter ja automaatika : Elektrimontaaz ja skeemide koostamine Alalis- ja vahelduvvoolu ahelad Elektrimõõtmised Elektrimasinad Elektroonika alused Automaatikasüsteemid · Informaatika : Digitaaltehnika ja loogika alused Loogikakontrollerid ja nende programmeerimine Tööstusvõrgud Automaatikaprotsesside visualiseerimine Neid aineid on kõige tähtsamad selles erialas , kuid olemas veel teised ained , mida vaja teada. Praktilisi tööoskusi omandatakse pikaajalistel praktikatel Eesti ettevõtetes.
morfoloogiliselt erinevat tüüpi galaktikad täpselt tekivad ning mis protsessid mõjutavad galaktikate evolutsiooni. Mõistmaks galaktikate arengut uurisid Elmo Tempel ja Enn Saar koostöös Radu Stoicaga Prantusmaalt, Lille Ülikoolist, kuidas Universumi kärgstruktuur mõjutab galaktikate arengut. Vaadates galaktikate suureskaalalist jaotust, näeme, et galaktikad on koondunud parvedesse, mida omavahel ühendavad galaktikate ahelad ehk filamendid. Galaktikate filamendid on peamised struktuurid galaktikate jaotuses, mille mõõtmed ulatuvad kuni kümnete megaparsekiteni (1 parsek = 3.26 valgusaastat). Olgu võrdluseks toodud, et galaktikate gruppide tüüpiline suurus on üks megaparsek ning galaktikate suurused ulatuvad kuni 100 kiloparsekini. Selline galaktikate filamentide võrgustik moodustab nn Universumi kärgstruktuuri. Kaks kolmandikku tänapäevases Universumis
Ahela üks ots on 5`fosfaat, teine ots aga suhkru 3´ OH N-aluste järjestus on geenile unikaalne o Kaksikahelaline DNA dupleks DNA-l kaks nukleotiidiahelat, mis koos nõrkade H-sidemetega Moodustuvad N-aluspaarid Adeniin:Tümiin (2 H-sidet) ja Guaniin:C (tsütosiin) (3 H-sidet) Seetõttu on DNA ahelad komplementaarsed DNA ahelad antiparalleelsed Heeliks ringjas (1. ja 11. kohakuti) o DNA tuumas ca 23 000 geeni DNA replikatsioon o o Replikatsioonikahvel (DNA ahelad lahus) DNA topoisomeraasid (muudavad DNA spiralisatsiooni) DNA helikaasid (teevad ahelad lahti) SSB valgud (kaitsevad üksikahelalist DNA-d) o Ahelate eristamine Liiderahel (pidev süntees DNA püolümeraas III- abil)
Elu on tõsine asi või kuidas? Kui võimu- ja usumehed võtavad elu surmtõsiselt ning pakatavad enesetähtsusest ja võimukusest, muutuvad paljud normid ja seadused naeruväärseteks. Veelgi enam puhkevad mõttetud kohtuvaidlused ja koguni sõjad. Nõnda võiks võtta kokku moodsa romaani esiisa, prantsuse renessansiajastu humanisti François Rabelais' teose ,,Pantagruel" peamise mõtte. Seda ideed pole siiski kuigi kerge tabada, sest esialgu tekitab autori paljusõnaline, kerglane ja labasevõitu tekst segadust. Hiiglase Gargantua poeg Pantagruel ja tema veider sõber Panurge satuvad kummalistesse seiklustesse, mida autor kirjeldab jahmatavalt mahlakate sõnadega. Süvenedes tekib aim sellest, et autor kasutab teadlikult satiiri ja isegi absurdi et naeruvääristada ühiskondlikke tabusid ja silmakirjalikku käitumist. Tõsiste teemade üle nalja heites paljastab ta tollase ühiskonna valukohti. Näiteks võib tuua kahe aa...
DNA polümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. TÄHTSUS päriliku info säilitaja ja edasikandja tütarrakku. EHITUS: Esmane s-nukleotiidijääkide hulk, esineb rakus sünteesiptosessides ja viirustes. Sekundaarne s- DNA levinum esinemisvorm(biheeliks ja kaksikspiraal) Tetsiaars tekib DNA ja valkude koosmõjul.DNA+ valgud=nukleoproteiinid(kromosoomid) Biheeliksi eripära- koosneb kahest ahelast(keerduvad ümber mõttelise telje) ahelad seonduvad lämmastikaluste tasandil. Omavahel seonduvad kindlad lämmastikalused.(A jaT)(GjaC)-komplementaarsed. Komplementaarsus, teades ühe DNA ahela koostist võib komplementaarsuse alusel sünteesida teise ahela. RNA- polümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiid.Tähtsus päriliku info eraldaja, realiseerib info e. valmistab valgud.TÄHTSUS:mRNA-informatsiooni toimetamine RNAlt valgu sünteesi
valgusenergia muundamine keemiliseks energiaks. 2. Ksantofüll Taimede lehtedes, õites ja viljades leiduv kollane pigment mis on hapniku sisaldav karotinoid. Tekib plastiidides koos miteme teise pigmendiga, esineb looduses nii vabalt kui ka estrite koostises. Moodustub karotiini oksüdeerumisel. Värv on kollasest punaseni. 3. Karoteen Karotenoidide või ka tetraterpeenide klassi kuuluvad ühendid. . Nende ühendite pikad konjugeeritud kaksiksidemete ahelad neelavad valikuliselt valgust ja tänu sellele omadusele on looduslikud värvained ehk pigmendid. Neile ühenditele on iseloomulik kollane kuni punane värvus. Karoteenid ei lahustu vees, küll aga orgaanilistes lahustites. Karoteenide biosüntees toimub taimedes, kuid mitte loomsetes rakkudes. Karoteenid võivad ladestuda maksas ja rasvkoes ningkonverteeruda retinaaliks olles A-vitamiini provitamiinideks. Erinev lahustumine bensiinis ja alkoholis
propaan-trikarboksüülhape (sidrunhape) Karboksüülhapete struktuur Karboksüülrühm koosneb: karbonüülrühm Hüdroksüülrühm Hapniku ja vesiniku vaheline side katkeb kergesti vesinikioonid eralduvad See põhjustab happelisi omadusi Omadused Madalamad karboksüülhapped Kõrgemad karboksüülhapped Füüsikalised omadused Võivad ühineda dimeerideks ahelad Temperatuur Tihedus Toksilisus Metaanhape ehk sipelghape Terav lõhn Värvuseta Ärritav mürgine vedelik Põhjustab põletusi Leidub: sipelgates mesilastes kõrvenõgestes kuuse- ja männiokastes Aldehüüdrühm tugev redutseerija: kasutatakse tekstiilitööstuses kangaste valmistamisel, viimistlemisel,
On kahte liiki nukleiinhappeid: 1)DNA-desoksüribonukleiinhape 2)RNA-ribonukleiinhape 4. Mida tähendab komplementaarsusprintsiip, mida DNA ahelate antiparalleelsus? Komplementaarsusprintsiip- Kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. Selle kohaselt põhineb kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides vesiniksidemete tekkimisel. DNA: C-G; A-T RNA: C-G; A-U (uratsiil) DNA ahelate antiparalleelsus- See tähendab, et paarduvad DNA ahelad on orienteeritud vastupidistele suundadele. Üks DNA ahel on 3’-5’ ja teine vastupidi. 5. Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel? erinevad suhrujäägid (DNA-desoksüriboos; RNA-riboos) lämmastikalused (DNA-T; RNA-U) ahelad (DNA-kaksikahel; RNA-üksikahel) RNA omab katalüütilist funktsiooni (ensüümid kindlustavad biokeemiliste reaktsioonide kulgemise organismis) 6. Kolm põhilist RNA-de klassi rakkudes, nende funktsioonid
·Deoksüribonukleiinhape (DNA) - leidub raku tuumas, mitokondris ja kloroplastis ·Ribonukleiinhape (RNA) - leidub kogu rakus Nukleiinhapped on polünukleotiidid. Iga nukleotiid koosneb kolmest osast: Fosfaatgrupp, 5-süsinikuline suhkur ehk pentoos (DNA-s on selleks 2- desoksüriboos; RNA-s riboos), lämmastikalus 4. Mida tähendab komplementaarsusprintsiip, mida DNA ahelate antiparalleelsus? Komplementaarsusprintsiip- DNA molekulis esinev printsiip kus ahelad vastavad üksteisele vastavalt: A=T, C=G. Antiparalleelsus- DNA biheeliks ehk kaksikahel moodustub kahest komplementaarsest DNA ahelast, mis on antiparalleelsed s.t., et ahelad on vastassuunalised, keemiliselt erineva polaarsusega, üks ahel kulgeb suunas 5' 3' ja teine suunas 3' 5'. 5. Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel? DNA RNA 1.Pentoos Desoksüriboos Riboos (lihtsuhkur, mille molekulis on viis
Tärklis puhtal kujul on vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Ta on taimede peamiseks varuaineks, mis koguneb juurikatesse, seemnetesse ja vartesse. Ta on ka taimede ja loomade tähtis toitaiene.Tärkliserikkad taimed on teraviljad ja kartul. Tärklisest ja suhkrutest saadakse suurem osa toiduenergiast. Tärklisega sama molekulivalemiga on teine looduslik polümeer tselluloos, mille molekulis on pikad ahelad kimpudesse seotud. Inimorganismis puudub ensüüm, mis lagundaks tselluloosi. Tselluloos on taimede ehitusmaterjal. Tselluloos on kiulise ehitusega aine, tugev ja kõva. Ta on looduses üks levinumaid sahhariide-puuvill on peaaegu puhas tselluloos, paber, puit. Rasvu leidub kõigis elusorganismides. Nad on tähtsaks varuaineks, mida organism kasutab toidupuuduse korral. Rasvade põhiülesanne on energia katmine ning säilitamine. Loomsed rasvad on enamasti tahked
Kontrolltööks kordamine. HALOGEENIÜHENDID. Mõisted: orgaanilised ühendid- keemiliste ainete klass, mille molekulides esinevad lühemad või pikemad süsiniku aatomitestmoodustunud ahelad. -side- ühekordne kovalentne side tetraeedriline süsinik- süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. süsivesinikud- keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest alkaanid- süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. triviaalnimetus- aine nimetus, mis ei vasta nomenklatuuri reeglitele.
süsihappegaasiks ja veeks. Jaguneb: glükolüüs, reaktsioonid Krebsi tsüklis, prootonite ja elektronide transpordi süsteem 8. Valgusünteesi intensiivsus lihasrakus sõltub a) b) c) koormus, lihaskiu tüüp, vanus 9. Mis on transkriptsioon? RNA süntees DNA alusel. Algab sellest,et RNA polümeraas leiab “teatud” järjestuse DNA-s (promootor) jaseostub sellega. Selle tulemusena keerdub lahti DNA kaksikspiraal, mõlemad ahelad muutuvad ligipääsetavaks ning ühest neist algab transkriptsioon.Lõpeb kui RNA polümeraas transkribeerib terminaatori, mis on signaaliks transkriptsiooni lõppemiseks. 10.Mitoosi olemus: Eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad võrdselt tütarrakkude vahel. Faasid: profaas, metafaas,anafaas, telofaas 11.Apoptoos on : Kontrollitud (loomulik) rakusurm. Rakkudesse geneetiliselt ette
tulemusena DNA ahel kahekordistub 3.. On teada DNA ühe ahela nukleotiidjärjestus A-T-T-G-G-C-A-A-T-T. Leidke teise ahela nukleotiidjärjestus. U-A-A-C-C-G-U-U-A-A 4. Täitke joonisel olevad lüngad vastavate nukleiinhapete tähistega. Replikatsioonil tekib DNA ja transkriptsioonil mRNA. Sarnanevad: 1) toimuvad rakutuumas, 2) on matriitssünteesid, mille käigus sünteesitakse ühe ahela alusel komplementaarsed ahelad. 5. Mis juhtub, kui vale t RNA ilmub translatsiooni? Tekib puue ? :D Pmst küll jah. :D :D 6. Mida kujutab endast geenitehnoloogia ja geeniteraapia? Geenitehnoloogia – DNA valitud lõikude eraldamine, töötlemine kehaväliselt ja siirdamine sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri. Võimaldab pärilikke haigusi diagnoosida, isikut geneetiliselt tuvastada.
Arved Viirlaid 9a KSG Pauletta Talmon Sissejuhatud Arved Viirlaid on Eesti kirjanik. Ta sündis 11. aprillil 1922 Harjumaal taluniku pojana. Tuntuks sai proosakirjanikuna. Tema looming rääkis enamasti Teisest maailmasõjast. Loomingud on sündinud vihast, valus, armastusest ja igatsusest. Kanada pressis on teda sõjakirjeldajana Hemingwayga võrreldud. Võitlus Eesti eest. Liitus 1941. aastal metsavendadega ja osales Suvesõjas. Aastatel 19431944 sõdis vabatahtlikuna Soomes eesti üksuse koosseisus. Naasis augustis 1944 Eestisse, kus võitles 20. Eesti RelvaSS diviisis. Auhinnad ja teenetemärgid 1954., 1979., 1981. ja 1992. aastal pälvis Viirlaid Henrik Visnapuu kirjandusauhinna. 1997. aastal määras president Lennart Meri talle Riigivapi III klassi teenetemärgi, millest ta loobus. Kahel korral Kanada Eesti Kunstide Keskuse kirjandusauhinna. Aastal 1991 ka kod...
. KATALÜÜSI REGULATSIOON 1) Ensüümide spetsiifilisus milles avaldub ja millele baseerub. Aktiivtsentri mõiste molekulaarne sisu. Stereo-, geomeetrilise, absoluutse spetsiifilisuse iseloomustus. Ensüümi spetsiifilisus on ensüümidele omane võime eristada substraate, millele nad toimet avaldavad. Ensüümide spetsiifilisus toimub molekulaarse äratundmise kaudu, mille aluseks on ensüümi aktiivtsentri ja substraadi struktuurne komplementaarsus. Aktiivtsenter ensüümi molekuli piirkond, mis otseselt osaleb katalüütilises protsessis. Seal paiknevad aminihappejääkide katalüütilised rühmad, mis seovad endaga substraadi. Stereospetsiifilisus võime toimida vaid teatavale stereoisomeerile. Geomeetriline spetsiifilisus võime eristada supstraate molekulis. Absoluutne spetsiifilisus toime avaldub vaid ühele substraadile. 2) Reaktsioonikiiruse reguleerimise võimalused rakkudes. Ensüümide kovalentne modifitseerimine. Valkude fosforüleerimi...
subühikuteks). Kvaternaarne struktuur modustub kui mitu subühikut pakitakse kokku üheks suureks struktuuris. Mängivad rolli ka van der Waal'si jõud ja teised nõrgad jõud( ioonsed sidemed, H- sidemed, hüdrofoobsed interaktisioonid) Primaarstruktuuri mõiste ja iseloomustus- On valgu kõige algelisem struktuur mis näitab aminohapete järjestus valgus esinevad ainult kovalentsed sidemed (peptiid- ja disulfiidsidemed). On pikad ahelad millel puudub kolmemõõtmeline struktuur. 3. Struktuure fikseerivate sidemete liigid, teke ja lokalisatsioon milliste aatomite või funktsionaalsete rühmade vahele tekivad, kuidas on paigutunud. Struktuure fikseerivate sidemete liigid- Primaarsttruktuur- kovalentsed sidemed Sek-,Terts-,Kvat- Nõrgad sidemed(ioonsed sidemed, H-sidemed, hüdrofoobsed interaktisioonid, van der Waals'i interaktsioonid) Teke ja lokalisatsioon - 4. Lihtvalgud ja konjugeeritud e
Nad koosnevad ühest suhkrust ja on tavaliselt värvitud, vees lahustuvad, magusad ja kristallilised ained.Monosahhariidi põhivalem on (CH2O)n nt. Trioos C-C-C- , pentoos C-C-C-C-C- ja heksoos C-C-C-C-C-C-, riboos ja desoksüriboos, gükoos, fruktoos Polüsahhariidid: Polüsahhariidid on kõrgemolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid. Väga pikad ahelad, sadu monoose, ei ole magusad, ei lahustu vees. Nt. Tärklis, glükogeen ja tselluloos, petiin (viinamarjas)-parkaine, inuliin(organismis)-kiudaine, punduvad vees. 6. Lipiidid: Lipiidid on organismide energiaallikas. Lipiidid on nt. Vahad, õlid ja rasvad. Lipiidide funktsioonid: *energeetiline *metaboorse vee allikas 1g rasva +O2 CO2 + 1,1 g vett * varuained *isolatsioon *voolujoonelisus *hormoonid *annab maitse
nimetatakse isomeerideks. Alkaanide molekulid võivad olla: sirged (siksakilised) hargnenud tsüklilised Alkaanide (ja süsivesinike üldisemalt) peamised omadused: Hüdrofoobsed ehk vett-tõrjuvad: ei lahustu vees ega märgu Nende tihedus on vee tihedusest väiksem Sulamis- ja keemistemperatuur sõltuvuses molekuli pikkusest (ja seetõttu ka molekulmassist). Mida pikemad on alkaanide molekulides olevad ahelad, seda kõrgemad on vastavate ainete keemistemperatuurid. Näiteks on metaan CH4 tavatingimustel gaasiline aine, pentaan C 5H12 aga vedelik. Alkaanide täieliku põlemisreaktsiooni (ehk reageerimise hapnikuga) saadusteks on ALATI süsihappegaas CO2 ja veeaur H2O: C3H8 + 5 O2 3 CO2 + 4 H2O 2 C4H10 + 13 O2 8 CO2 + 10 H2O Alkaane (ja süsivesinikke üldisemalt) toodetakse peamiselt maagaasist ja naftast. Maagaas koosneb peamiselt metaanist.
Raku sein Tsütolasma membraan Ribosoomid Pili e narmad Vibur Prokarüootse raku (bakteri) ehitus on on eukarüootse raku omast lihtsam, välja arvatud rakuseina ehitus (vt alljärgnevat tabelit). Omadused Eukarüoot Prokarüoot Suurus >10 μm 0,3−20 μm Tuumamembraan Olemas Ei ole Genoom DNA ahelad DNA rõngasmolekul Endoplasmaatiline Olemas Olemas võrgustik Golgi aparaat Olemas Ei ole Mitokondrid Olemas Ei ole Ribosoomid Olemas Olemas Plasmiidid Ei ole Olemas Genoom − rakus sisalduv pärilikkust kandev materjal (DNA). Bakteri genoom koosneb tavaliselt
- Initsieeritud raku siseselt - Oluline emrüonaalses faasis 3 erinevust Apoptoosi ja nekroosi vahel ? - Apoptoos on initsieeritu raku siseselt nekroos raku välisel - Apoptoos on põletikuvaba , nekroos põletikuline - Apoptoos on aktiivne protsess , nekroos passiivne protsess Replikatsioon on matriitssüntees , mille tulemusena sünteesitakse 1 DNA molekulist 2 ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli Replikatsiooni etapid - Helikaas eraldab ahelad - DNA polümeraas seondub ahelaga - DNA polüm abil sünteesitakse uued komplementaarsed ahelad - Replikats lõpuks on kaks identsed molekuli Transkriptsioon - RNA-polümeraas seondub DNA ahela promootor piirkonnaga - Ensüüm keerab DNA biheeliksi lahti RNA-polümeraas sünteesib ühe DNA ahela lõiguga komplementaarse RNA molekuli - RNA-polümeraas jõuab terminaatorini Lõpeb mRNA, tRNA ja rRNA süntees - DNA omandab uuesti biheeliksi kuju
Kontserdi retsensioon 5. oktoobril avanes mul võimalus käia Vanemuise kontserdimajas kuulamas ja vaatamas noorteorkestri Reaalmazoor hooaja avakontserti ,,Reaamazoor ja sõbrad III". Etteaste eesmärgiks oli näidata tartlastele seda andekatest noortest muusikutest koosnevat orkestrit, mis muidu tegutseb enamasti Tallinnas. Orkester sai alguse kahe Tallinna Reaalkooli poisi, Rasmus Puur´i ja Edmar Tuul´i, mõttest teha ise ja midagi täiesti uut. Alguses oli neil muidugi raske ja huvilisi oli vähe kuid nüüd on koosseisus juba umbes 40 noort, kes kõik püüdlevad oma unistuste poole. Esitlusele kuulus paljude tuntud Eesti ja välismaa heliloojate nt. Andrew Lloyd Webberi ja Don Blacki(briti) ning Olav Ehala ja Jaan Tätte (eesti)laule. Paljud muusikateosed olid pärit väga ammustest aegadest ja mõned päris tänapäevased- igale maitsele midagi. Esitatud muusika: * Süit eesti filmimuusikast, heli...
CH4 + 2O2 CO2 + 2H20 b) Mittetäielik põlemine ehk aeglane oksüdatsioon C5H12 + 5O2 2CO2 + 6H2O + C (tahm) c) Oksüdeerumine alkoholis 2C2H6 + O2 2C2H5OH d) Pürolüüs (krakkimine) Aine lagundamine kõrge temperatuuri või katalüsaatorite toimel, mille käigus pikad alkaanide ahelad lagundatakse lühemateks. C8H18 temp./katal. C5H12 + C3H6 3.Alkaanide füüsikalised omadused. Alkaanide olek sõltub nende süsinike ahela pikkusest C1 C4 toatemperatuuril gaasiliselt C5 C15 toatemperatuuril vedel C16 toatemperatuuril tahkes olekus (e. parafiin) · Tahked ja vedelad alkaanid on veest kergemad. Kuna alkaani
- Diiselkütus (240-360 C ) , (c12 c16 ) - Solaarõli (300-410C) (c14-c20) raske diiselkütus, kütteõli - Masuut fraktsioneerimisjääk , määrdeõlid , parafiin - Gudroon (kuni c50) asfaldi tootmine Fraktsioonid : - Iga fraktsiooni töödeldakse veel eraldi : - Bensiini fraktsioon: - Petrooleeter (40-70C ) lahustid - Aviobensiin (70-100C) - Autobensiin (100-140c) Krakkimine : - Krakkimine pikad süsivesinike ahelad lõhutakse lühemateks - Bensiini osakaal suureneb 50-60&%-ni - Termokrakkimine - Katalüütiliseks krakkimiseks. Bensiinid, nõuded : - Bensiinide tähtsaim omadus on detonatsioonikindlus - Küttesegu normaalsel põlemisel levib leek silindris kiirusega 25...35M/s - Teatud tingimustel võib leegi levimiskiirus tõusta 1500-2000 M/s sellist plahvatuslikku põlemist nimetatakse detonatsiooniks. - Bensiini detonatsioonikindlut hinnatakse oktaaniarvuga
Viskoossus on sulami või vedeliku omadus vastu seista voolamisele. Viskoossus sõltub: 1)sulami keemilisest koostisest 2)temperatuurist 3)gaaside sisaldusest 3. Selgita, kuidas mõjutab laava viskoossust 1)SiO2 sisaldus? 2) laava temperatuur? 1) Happelistes magmades, kus SiO2 sisaldus on kõrge, omavad SiO4 tetraeedid kalduvust moodustada ahelaid ja põhjustavad magma suuremat viskoossust. Aluselistes magmades, kus SiO 2 sisaldus on väiksem, on ahelad lühemad ja voolavus suurem. 2) Kõrgemal temperatuuril on laava viskoossus madalam ja laava voolab kiiresti. 4. Selgita, kuidas on seotud plahvatuslik vulkanism ja magma gaaside sisaldus. Gaasi siserõhk on määratud kahe jõuga: 1)magma enese rõhk 2)magma viskoossus Maapinna lähedal ümbritsev rõhk on madal ning gaasimullide rõhk võib ületada viskoossuse viies niimoodi plahvatuseni. 5
2. Ülesandeks on info Ülesandeks on info säilitamine realiseerimine 3. Suhkruosaks Desoksüriboos Suhkruosaks Riboos 9. Raku jagunemise eel peab DNA kahekordistuma e replikatioon, Selles protsessis on vaja ensüümide helikaas ja DNA-polümeraas abi. Neist esimene katkestab vesinik sidemed, et DNA kaksikheeliks saaks avaneda ja teine sünteesib uued DNA ahelad vanade järgi, mille tulemusena tekib kaks (mitu?) sama informatsiooniga DNA molekuli. Teosta replikatsioon, kirjutades juurde vastavad lämmastikalused (nukleotiidid) Komplementaarsus on: DNA kahe ahela lämmastikaluste paardumise seaduspära. (G-C, A-T) DNA ülesanne on: päriliku info säilitamine ja edasi andmine võimalikult muutmatul kujul.
29 Millest tulenevad eri valkude erinevad funktsioonid Need tulevad valkude asukohast ja koostisest ning omadustest Näiteks hemoglobiin aitab transportida hapniku 30 Milles seisnevad RNA ja DNA molekulide erinevused DNAl on monomeeriks desoksüriboos aga RNAl on riboos ja RNAl on tümiini asemel uratsiil Samuti on komplementaarsus erinev neil DNAl on G=C A=T ja RNAl A=U T=A G=C 31 Miks on DNA molekul keemiliselt stabiilsem kui RNA Ta on kaksikahelaline biheeliksis kus ahelad on omavahel ühenduses vesiniksidemete abil 32 Missugused molekulide omadused ühendavad kõiki biopolümeere Nad koosnevad monomeeridest ja on ühendatud vesiniksidemete abil
Elu ja looming: Arved Viirlaid Sissejuhatus · Arved Viirlaid sündis 11. aprillil 1922. aastal Harjumaal taluniku pojana. · Suri 21. juunil 2015. aastal Kanadas. · Sai tuntuks proosakirjanikuna. · Nõukogude Eestis oli Viirlaid vähemalt kuni perestroikani pagulaskirjanikest Haridustee · Ta õppis Kloostri algkoolis ja Tallinna rakenduskunstikoolis trükindust. · Kunstikoolis laulis eesti laule ja lõpuks Eesti hümni, mille pärast Nõukogude võim ta 1941. aastal vahetult enne lõpueksameid koolist välja laskis visata. · Tegeles kirjutamisega juba koolieas. Peale kooli · Ühines Nõukogude esimese sissetungi ajal metsavendadega, võitles major Hirvlaane vabatahtlike pataljonis. · Saksa okupatsiooni ajal töötas Viirlaid Eesti Kirjastuses tehnilise toimetaja abina. · 1943-1944 võttis osa Jätkusõjast Soome armee Eesti üksuses. Pagulus · 1944. aastal õnnestus tal pageda Rootsi. · 1945-1953 viibis Inglisma...
Denatureerunud valk on inimorganismile kergemini seeditav. Praktikas avaldub: · lihalõiku praadides - küpsetamata poolele tekivad vedeliku piisad; · liha keetmisel, kui liha pannakse keema külma vette - moodustub vaht; · liha ahjus küpsetades - praepannile moodustub praeleem; · heeringat soolates - kala muutub kõvaks ja eraldub ohtralt vedelikku. Koaguleerumine ehk kalgendumine - valgud koaguleeruvad temperatuuri tõustes. Lahtipakitud valkude ahelad kinnituvad üksteise külge ning valguahelate vahel tekivad sidemed. Selliselt omavahel seotud valguahelad seovad vee molekule ning seetõttu tekib koaguleerumise tulemusena geel. Praktikas avaldub: · Muna keetmisel või praadimisel kalgendub munavalge kõrge temperatuuri tõttu. · Piima hapendamisel toimub piimavalkude kalgendumine ja saaduseks võib olla hapupiim, kohupiim, juust.
ühe klooni poolt. B-RAKKUDE ARENG hõlmab kahte faasi: 1) AG-sõltumatu B-rakkude küpsemise faas luuüdis; 2) küpsete B-rakkude antigeenist sõltuv aktivatsioon ja differentseerumine perifeerias, mille tulemusena tekivad antikehi sekreteerivad plasmarakud ja mälu B-rakud. B-rakkude areng saab alguse lümfoidsetest tüvirakkudest, need prolifereeruvad ja differentseeruvad pro-B rakkudeks, Ig-sid raku pinnal veel pole; sünteesitakse ainult µ-ahelat; on ka pseudo L ahelad, edasi pre-B rakkudeks ja seejärel immature-B-rakkudeks. Kerga ahel on välja valitud. Toimub muutus RNA processingus. Saadakse mature-B-rakud, nende pinnal on mIgM ja mIgD. Küpsesse staadiumisse jõuab ca 10% B-rakkudest, nad väljuvad luuüdist ja siirduvad perifeeriasse. Kui + Ag siis B rakk aktiveerub, toimub proliferats., edasi differentseerumine plasma ja mälu B rakkudeks. Pro-B rakkude prolifereerumine ja differentseerumine pre-B rakkudeks sõltub ümbritsevast mikrokeskkonnast, mida
geeniuste spermapangad ja sellega võimekate inimeste geene levitada). Kogu eugeenika muutus pikaks ajaks tabuteemaks. 1948 keelati N. Liidus geneetikaalased uuringud täielikult. Põlu alla sattusid ka statistikaalased uuringud ja küberneetika. Toimus teadlaste sattumine isolatsiooni, paljud kunagi kuulsad Vene teadlased hukati või surid vangis. Näiteks Nikolai Koltsov (avastas 1903 tsütoskeleti, 1927 oletas, et geneetiline info on salvestatud 2-ahelalisse hiidmolekuli, mille ahelad on komplementaarsed) , Sergei Tšetverikov (üritas leida geneetilist põhjust looduslikult valikule). 3 4. Võrrelge eukarüootset ja prokarüootset genoomi. EUKARÜOOTNE GENOOM PROKARÜOOTNE GENOOM TUUM JA On nii rakutuum kui tuumamembraan. Tuum puudub. Geneetiline info on TUUMA- koondunud tsütoplasmas raku piirkonda,
Kas eelistada võid või seonduvad kindlad lämmastkalused (A ja T)(G margariini?Punane vein?Reservatrooli on ju ka ja C) - komplementaarsed. DNA naaberahelaid viinamarjade VALGUD (EHITUS) Erinevaid valke kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. (A ja on looduses lõpmata (?) palju, inimese rakkudes on T) - 2 vesiniksidet (G ja C) - 3 vesiniksidet. DNA 500 000 (?)Igal valgul (molekulil) on oma, ainult sekundaarstruktuuris pole ahelad ühesugused DNA üks ülesanneValgud, ehk proteiinid on polümeerid, molekuli ülesanded organismis Kromosoomide mille koostisosadeks on aminohapped Valkude põhiline koostisosa Päriliku info säilitamine ja selle struktuuridEsimest järku struktuuri hoiavad täpne ülekanne tütarrakkudele (mis on tekkinud raku peptiidsidemed. Teist järku struktuur onkeerdumine jagunemise käigus). RNA ehitusRNA esmane (nõrgad sidemed)
olid peaaegu kurvad, kui nad nõnda seal seisid. Vabadus ja surm. Mees nimega Rannus. Kõhn, harva punase habemega, hallides vangirõivastes. Ta põgenes oma vangikongist, puukeldrisse. Kui ta poleks põgenenud, oleks teda juba homme oodanud Siberi tee. Vald oli ta ära andnud Rannus tahtis neile kõigile kätte maksta. Ta oleks ennem eelistanud hukka saada, kui sinna hauda langeda kuhu nemad teda nüüd tõugata tahtsid. Jutud levisid aga siin ammu-ammu istunud vangist, nimega Simson. Ta oli ahelad murdnud ja iidse salakäigu leidnud. Ta istus tükk aega ja ootas õhtu saabumist, et siis on ohutum selle halukuhja alt välja tulla. Ta leidis käigu. Nendes käikudes eksles ta tükk aega. Vahepeal tuli talle meelde selle Simsoni loo teine pool, et ta ei pääsenudki ära vaid eksleb siiamaani neis käikudes. Lõpuks jõudis ta käiguni, mis avanes müüris..kuid selle ees olid trellid. Rannus alustas trellide viilimist, seda ei saanud ta järjepidevalt teha kuna müüril liikus valvur. Ta
mind mõtlema, miks Mendelejevi tabelis on sellised erakordsete omadustega ained tänu millele meile tuntud maailm on just niisugune nagu see on, ning tänu millele on võimalikud meile tuntud eluvormid ja ka meie ise. Milline oleks meie maailm siis, kui oleks olemas veel mõni süsinikutaoline ühend, mis suudaks luua pikki ja püsivaid ahelaid? Näiteks räni, mis on väga sarnane süsinikule, kuid väikesed erinevused elektronkihtides muudavad ta ahelad ebapüsivaks. Aga võibolla mõnes teises keskkonnas oleksid räniühendid püsivamad ja oleks võimalik ka ''ränipõhine orgaanika''? 19. sajand tõi keemiasse palju uut, selleaegsete avastuste põhjal on orgaaniline keemia arenenud väga kaugele. Samas arvan ma, et me oleksime tänaseks teinud palju suuremaid avastusi, kui vitalism oleks ümberlükatud varem. Ma arvan, et teaduses ei tohiks olla milleski täiesti kindel,
liimumist kohesiooniks. Liimimiseks ei kasutata muidugi sülge, vaid selleks sobivad tehislikult valmistatud liimaineid. Loomulikult soovitakse liimides teha niimoodi, et see ei vallanduks juba pisikese jõu rakendamisel. Praeguste liimide enamik koosneb tehismaterjalide molekulidest, niisiis anorgaanilistest ainetest. Ometi toimivad need põhimõtte poolest samalaadselt sülje kui ka “liimainega”. Selleks kasutatakse tehisainete molekulid, niinimetatud polümeerid on äärmiselt pikad ahelad, mis ei seostu mitte ainult omavahel, vaid liituvad kindlalt peaaegu igasuguse pinnaga. Seda nähtust võib võrrelda ka keedetud makaronidega, mis jahtumisel tihti üksteise ja keedupoti külge kleepuvad. Enamik liimidest on mingi polümeeri lahused. Liimimise järel lahusti aurub ja siis pääseb mõjule “makaroniefekt”. See on ka põhjuseks, miks niisugust tüüpi liimid oma anumas tasapisi kõvenevad- eriti juhul kui kaas või tuubikork kauemaks lahti jäetakse
järgi. Teoreetilised alused: AMFOTEERSE POLÜELEKTROLÜÜDI ISOELEKTRILISE TÄPI MÄÄRAMINE Polüelektrolüüdid dissotseeruvad vees ja teistes polaarsetes lahustites tänu nende koostises leiduvatele ionogeensetele rühmadele. Dissotsiatsiooniaste sltub pH-st ja lahuse ioonkoostisest. Dissotsiatsiooniastme kasvades kasvavad ka samanimeliselt laetud rühmade vahelised tukejud makromolekulis, mistttu oluliselt muutuvad molekulide konformatsioonid lahuses. Algselt kerakskeerdunud ahelad sirgenevad. Koos sellega kasvavad molekulide efektiivsed mtmed ja muutuvad lahuste füsikokeemilised omadused. Näiteks kasvab viskoossus ja muutub valguse hajutamise intensiivsus. Dissotsiatsiooniastme vähenemisel, vastupidi, makromolekulid keerduvad tihedamaks keraks. Zelatiin on looduses leiduva valgu kollageeni ümbertöötamisel saadud produkt. Zelatiini molekulis leiduvad nii happelised (karboksüül-) kui ka aluselised (amiino-) rühmad. Seetttu vesilahustes on
atsetüül tansferaasidel on võime panna atsetüülrühm histooni N terminuse külge. Vähendavad interaktsiooni DNA ja histooni vahel. Soodustavad teiste valkude DNA pol ligipääsemist. HDAK- deatsetülaasid. Lõikavad atsetüülrühmas lüsiini jääkide küljest ära ja pärsivad aktiivust, fosfolüreelivad histooni. Promootor- TATA elementi sis geeni ala. Koht kuhu seondub RNA polümeraas. Ülavoolu asuv ala. DNA replikatsioon-Helikaas eraldab DNA ahelad. PolIII abil kodeeritakse probleemideta juhtiv ahel 5'-3'. Mahajäävat ahelat kodeeritakse fragmentide kaupa. Kõigepealt asetab RNA primaas RNA praimeri ning DNA pol III jätkab järjestuse kodeerimist nii mitu korda seejärel DNA Pol I asendab praimerid ja DNA ligaas ühendab fragmendid. Transkriptsioon- RNA tegemine DNAlt. Selles osalevad DNA, Tfid, RNA polümeraas ja ATP. Transkriptsiooniks on vaja DNA lõiku, mis koosneb osadest ( transkriptsiooni ühik ehk ala mida transkribeeritakse,
8)Piimhape 2-hüdroksüpropaanhape. Tekib puu-ja puuviljade hapendamisel, lihastes suure pingutuse tagajärjel. Kasutamine-ravimid, küpsetuspulbrid, konserveerimisel 9)Oblikhape etaandihape. (COOH)2. Mürgine, tahke aine. Leidub oblikas ja rabarberis. Kasutamine-tekstiilitööstus. 10)Bensoehape värvuseta kristalliline aine. Kasutatakse konservandina e210, salvide valmistamisel 11) Mis on rasvhapped? Koosnevad suurest arvust sünikest ja nende arv on paarisarv, vees ei lahustu, C ahelad on hargnemata 12) Estrite omadused väike C arv-meeldiv lõhn. Tekkinud alkoholist ja happest, C arv on suur-lõhnata, vees mittelahustuv tahke aine ehk vaha 13) Mis on polüester? saadakse dikarboksüülhappe ja mitme OH’ga alkoholide vahelisel reaktsioonil (PVA liim) 14) Trinitroglütseriin õlitaoline vedelik, plahvatab isegi löögist ja põrutusest, kasutatakse meditsiinis, lõhkainetes 15) Osata iseloomustada lämmastikhappe estreid on plahvatusohtlikud ja kasutatakse lõhkeainetena
saa olla kunagi. Neljas variant on vabasurm ja just võimalus võtta endalt elu eristabki inimest tema neljajalgsetest loomsõpradest. Paljudele jääb see akt esimeseks, aga paraku ka viimaseks vaba tahte avalduseks. Valik on avar: võite oma surmahetke rakendada isamaa, idee või perekonna teenistusse. Enne aga kui see fataalne samm teha, tuleks arvestada sellega, et endalt elu võttes saadate Te oma hinge põrgusse. Kuidas kavatsete Teie endalt heita selle räpase maailma ahelad? Kas olete enda jaoks selle õilsa akti juba lõpuni läbi mõtestanud? Või jätate selle pimeda juhuse e saatuse hooleks? Arvestage sellega, et see, kuidas Te elate, mõjutab seda, kuhu Teie hing pärast surma satub. Maises elus on kahjuks tähtsamad valed, bürokraatia ja raha kui sõprus, ausus, isamaa-armastus jms ning ka Tammsaare Vanapagan ei suutnud maal õndsaks saada, sest temas ei leidunud jõudu vastu panna inimlikkudele nõrkustele. Valik on Teie.
DNA ehitus (lk38-40) Dna on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA molekulid võivad olla eri pikkusega.Nende molekulide omadused sõltuvad monomeeride järjestusest ja hulgast.DNA koostised on 4 erinevat nukleotiidi.Nukleotiidide omavahelisel liitumisel tekib DNA üksikahel. DNA koosneb kahest ahelast ja need ahelad püsivad koos komplementaarsusprintsiibi alusel.(A-le vastab T ja G-le C ja nende vahele moodustuvad vesiniksidemed). DNA ruumiline kuju on biheeliks. 2)RNA ehitus ( 42-43) Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Ribonukleotiidid on kolmeosalised: moodusutunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Kolm lämmastikalust on samad DNA-ga, aga üks on Uratsiil. Monomeeride ühinemisel tekib RNA molekul mis koosneb ühest ahelast.
Seda seaduspära nimetatakse molekulaarbioloogia põhidogmaks. Dogma toimib ka teistpidi · mRNA alusel saab toota cDNA-d (complementary DNA). Replikatsioon - DNA süntees DNA replikatsioon, mille tulemusena saadakse igast algsest DNA molekulist koopia. DNA replikatsiooni käigus lülitatakse kasvavasse DNA ahelasse inimesel 3000 nukleotiidi minutis, bakteril 30000 nukleotiidi minutis. · Replikatsioonil käituvad matriitsina mõlemad DNA ahelad ning replikatsiooni lõppproduktideks on kaksikheeliksid, milles üks ahel on uus ja teine vana (semikonservatiivne mudel). DNA replikatsiooni initsiatsioon · spetsiifiliste initsiatsiooni regioonide ori regioonide olemasoluga. vajalik DNA ahelate lokaalne lahtikeerdumine ning praimeri süntees (praimerit on vaja selleks, et sünteesitaval polünukleotiidahelal oleks vaba 3'-OH ots, kuhu DNA polümeraas saab liita nukleotiide). · Vajalik ka AT-rikas regioon ja teatud DNA järjestused
Ahela edasikandumine toimub ühe paardumata elektroniga kloori aatomi reaktsioonil metaaniga ja tekkiva metüülradikaali reaktsioonil kloori molekuliga: Cl· + CH4 CH3· + HCl Cl2 + CH3· CH3Cl + Cl· Kaksiksidet sisaldavaid alifaatseid süsivesinikke nimetatakse alkeenideks (CnH2n). Alkeenide omadused kajastavad kaksiksideme olemasolu molekulis. Kõik 4 sp2 süsinikega seotud aatomid paiknevad samas tasapinnas ja pööre kaksiksideme ümber on praktiliselt võimatu. Alkeenide ahelad pole seetõttu nii paindlikud konformatsiooni muutmiseks. Ahelad ei saa üksteisele piisavalt läheneda. Madalam sulamistemperatuur. C-C -side on suhteliselt nõrk, kuna porbitaalide kattumine on väike. Alkeenide erinevus alkaanidest tuleneb ka sellest, et kaksikside (-side) põhjustab negatiivse laengu koondumise sidemele, s.t nukleofiilset tsentrit, mida saab atakeerida elektrofiil. Alkeenidele on omased
Tasakaaluretseptorid – tähnid – registreerivad muutuva kiirusega sirgjoonelise liikumise horisontaaltasapinnas ja üles-alla suunalise liikumise. (ränikristallide abil) -Tasakaaluelundist lähtuv tasakaalu-kuulmisnärv saadab info (järgmistesse kesknärvisüsteemi osadesse) kas: 1) otse väikeajju 2) ajusilda, kust see liigub: väikeajju, ajukoorde, silmalihastesse, innervatsiooni keskusesse, seljaaju motoneuronitele 23. Lihaste koostöö – kinemaatilised ahelad. Teatud kindlat liigutust ei soorita üksikud lihased, vaid mitmed talitluslikult omavahel ühendatud lihased, mis moodustavad funktsionaalseid üksusi – biokinemaatilisi ahelaid (lihaskette). Töö põhimõte: Ühe lihasketi liikme kontraktsioon ahelas põhjustab teiste ahela lihaste kontraktsiooni. 1) Avatud kinemaatilised ahelad: Nt alla lastud ülajäseme lihased (antud juhul kett algab lülisambalt –> õlavööde –> õlavars –> küünarvars –> käsi)
Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes. 2) DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm. (biheeliks ja kaksikspiraal) 3) DNA tertsiaalstruktuur - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud = nukleoproteiin (kromosoomid). DNA 4 lämmastikalust: A adeniin G guaniin T tümiin C tsütosiin Biheeliksi ehituslik eripära Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje). Ahelad seonduvad lämmastikaluste tasandil. Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused (A ja T)(G ja C) - komplementaarsed. DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. (A ja T) - 2 vesiniksidet (G ja C) - 3 vesiniksidet. DNA sekundaarstruktuuris pole ahelad ühesugused. Komplementaarsus Teades ühe DNA ahela koostist võib komplementaarsuse alusel sünteesida teise ahela. -A-G-T-C-A-T-C-G- -T-C-A-G-T-A-G-C- Leia DNA teine ahel:
punktis. Ja mida järelikult näitab orienteerunud magnetnõela põhjapoolus. Niisiis on magnetnõelte abil lihtne jõujoonte kuju uurida. Veel paremini saab jõujoonte paigutus nähtavaks muuta rauapuuriga. Väikesed rauatükikesed käivad mahnetväljas kui magnetnõelad. Nad pöörduvad oma pikima mõõtmega magnetvälja suunas, üritades püsimagnetite kombel moodustada ahelaid, milles ühe tükikese põhjapoolus on tõmbunud vastu teise lõunapoolust. Sellised ahelad kujutavadki jõujooni. Sirgvoolu magnetvälja jõujooned: Suunda saab kindlaks teha : kruvireegel -kui kruvi teravik liigub voolu suunas, siis kruviga pöördumise suund näitab jõujoone suunda. parema käe kuldreegel - kui parema käe välja sirutatud pöial näitab voolusuunda, siis korraldatud sõrmed näitavad jõujoone suunda. 2. Ringvoolu magnetvälja jõujooned. Kruvireegel - kui kruvipea pöördumise suund näitab voolusuunda, siis kruvi teraviku liikumise suund näitab jõujoone suunda
MOLEKULAARBIOLOOGIA. ... teadus, mis uurib organismide pärilikkust ja muutlikkust ning nende toimumise seaduspärasusi Geneetika mõistet kasutati alles hiljem kui pärilikkuse ja muutlikkuse mõistet. pärilikkus looduse üldine seaduspärasus, mille alusel järglased sarnanevad oma vanematele (mitte vaid välimuselt kui ka talitluselt) muutlikkus liigisisene erinevus üksteisest Geneetika looja Gregor Mendel (tsehhi vaimulik). * avastas pärilikkuse seaduspärasuse 1869 Miescher eraldas rakutuumast nukleiinhappe. 1953 Watson, Crick, Wilkins, (Franklin) tegid kindlaks DNA biheeliksi struktuuri, said Nobeli preemia. * loetakse molekulaargeneetika alguseks geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA-sünteesi ning ühe valgu struktuuri DNA sisaldab infot valkude sünteesi kohta genoom liigiomases ühekordses kromosoomistikus sisalduv geneetiline materjal; antakse arvuli...
Jean-Paul Marat JeanPaul Marat (1743 Bondry, Sveits 1793 Pariis) oli arst, radikaalne ajakirjanik kui ka Suure Prantsuse revolutsiooni üks juhtfiguure. Oma vaba aja pühendas ta õpingutele, sest teda huvitasid loodusteadused ja meditsiin. 1762. aastal saabus Marat Pariisi. Talle avaldas see linn sügavat mõju kui teadus ja kultuurikeskus, kus võis suhelda paljude haritud ja andekate meestega. JeanPaul jätkas meditsiiniõpinguid, aga palju aega pühendas ta ka suurte valgustajate tööde uurimisele. Kõige enam köitsid teda Montesquieu vaated. 1765. aastal otsustas ta sõita Inglismaale, kus elas kümmekond aastat. Sel ajal külastades ta samuti Amstedami ja Iirimaad. Tuntuks sai Marat praktilise arstina. Newcastle linna poolt valiti ta aukodanikuks, märkides sellega tema teeneid võitluses haigustega. Edinburghi ülikool andis talle audoktori kraadi meditsiini alal. Inglismaal ilmus ka tema esimene teadu...
Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud. Asendamatud aminohapped on aminohapped, mida inimese organism ise kas üldse ei tooda või toodab vähesel määral, nii et nende omastamine toidust on möödapääsmatult vajalik. Peptiidid on molekulid, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest. Polüpeptiidid e. valguahelad on peptiidsidemetega seotud aminohappejääkide ahelad, millest koosnevad valgud. 2. Ühine Sisaldavad karboksüülrühma (-COOH) Erinev aminohapped sisaldavad aminorühma (-NH2) 3. Karboksüülrühm on happeliste omaduste kandja see tähendab prootoni doonor (loovutab vesinikiooni). Füüsikalised omadused üsna kõrge keemistemperatuur (normaaltingimustel vedelad või tahked), lahustuvad hästi vees, kuid süsinikahela pikenedes, lahustuvus kiiresti väheneb.
SÜSIVESIKUD 1. Mis on süsivesikud(sahhariidid) ja kuidas nad jagunevad? Süsinikust, hapnikust ja vesinikust koosnevad orgaanilised ühendid, mis on organismi peamine energiaallikas. Lihtsuhkrud ehk monosahhariidid lihtsa ehitusega süsivesikud, sisaldavad 27 süsinikuaatomit. Liitsuhkrud ehk polüsahhariidid koosnevad kahest või rohkemast lihtsuhkrust 2. Milleks on glükoos vajalik? Rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotsesside lähteaine. 3. Mis on riboos ja desoksüriboos? Lihtsuhkrud, mis kuuluvad nukleiinhapete RNA ja DNA koostisesse. 4. Kirjelda oligosahhariite. • sahharoos kasutatakse toiduvalmistamisel, roo või peedisuhkrust, tekib glükoosi ja fruktoosi ühinemisel, leidub rohelistes taimedes • laktoos leidub piimas, kõikide imetajate piimas • polüsahhariidid moodustunud mitmest kuni tuhandest lihtsüsivesiku molekulidest, ahelad võivad olla väga pikad ja hargnenud • tärklis taimne varuaine, m...
DNA replikatsioon 1. Alternatiivsed mudelid 2. Poolkonservatiivne: MeselsonStahli katsed 3. DNA süntees ja elongatsioon 4. DNA polümeraasid 5. Replikatsiooni algus ja initsiatsioon 6. Prokarüootne/eukarüootne mudel (tsirkulaarne/lineaarne kromosoom) 7. Telomeeride replikatsioon Replikatsiooni alternatiivsed mudelid Ultratsentrifuugimine gradiendis 1958: Matthew Meselson ja Frank Stahli katse, milles näidati, et repliktsioon on poolkonservatiivne 1955: Arthur Kornberg Töötas E. coli'ga. Avastas DNA sünteesi mehhanismi in vitro Vajalik neli komponenti: 1. dNTPs: dATP, dTTP, dGTP, dCTP (deoxyribonukleosiid 5'trifosfosfaadid) (suhkuralus + 3 fosfaati) 2. DNA matriits 3. DNA polümeraas I (Kornbergi ensüüm) (DNA polymeraas II ja III avastati veidi hiljem) 4. Mg 2+ (optimeerib polümeraasi aktiivsuse) 1959: Arthur Kornberg (Stanford University) ja Severo Ochoa (NYU) DNA s...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
