Spetsiaalses kaitseriietuses on kasutusel tinaplaadid. Kõige paremad kaitseomadused on kaevandustel, süvistatud raudbetoonkaitseehitistel, kivimajade keldritel, puitvooderdusega pinnasvarjeil. Vähem varju pakuvad puumajad ja lahtised kraavid. Dosimeeter on mõõteriist kiirgusdooside mõõtmiseks. Ahelreaktsioon on protsess, mille käigus protsessi lõpptulemus (või kõrvaltulemus) käivitab uue samatüübilise protsessi. Ahelreaktsioon on iseennast võimendav sündmuste ahel. Ahelreaktsioonid on näiteks tuumalõhustumine, mõningad keemilised reaktsioonid ja elektronlaviin. Termotuumareaktsioon on tuumareaktsioon, kus kergemate aatomituumade tuumaühinemise tulemusel kõrge temperatuuri ja rõhu juures tekivad raskemad aatomid. Termotuumareaktsioon on kõige levinum meetod tuumaühinemise esilekutsumiseks. Kõige rohkem energiat vallandub Termotuumareaktsioonist. Radiosüsiniku meetod ehk radiokarboni meetod on moodus bioloogilise päritoluga objektide
Loomaraku organellid Organell Ehitus Ülesanne Suurus/arv Ribosoom Ümmargune struktuur, Valkude sünteesimine. Ühes rakus võib olla mis koosneb rRNA-st ja miljoneid ribosoome. valkudest. ( membraan puudub. ) Mitokonder Pikliku kujuga ning neil Rakkude varustamine Ühes rakus on sadu on oma ribosoomid, energiaga. mitokondreid. ( Mida DNA ja RNA rohkem energiat rakk molekulid. Mitokondri vajab seda rohkem ümber on 2 membraani: mitokondreid on.) sile välismembraan ja sisesopistunud sisemembraan. Tsütoplasma- Membraanidest KP...
1,8 -23milj külmenema aga meenutas tänapäevast ~65 milj Paleogeen E külmem ja 23 -65,5milj kuivem kliimaperiood,v ahel oli ka troopiline Mesosoikum Kriit K troopiline kesaegkond 65,5 kliima -145,5milj fanero Juura J troopiline soiku 145,5 kliima m -199,6milj
Selgita mõisted: monosahhariid, disahhariid, polüsahhariid, glükosiid, glükosiidside Monosahhariid: lihtsuhkur, 1 rühm sahhariide, molekulid võivad ühineda oligosahhariidideks, kõrgmolekulaarsed süsivesikud polüsahhariidideks. Disahariidid: kahest monosahhariidist moodustunud glükosiid. Polüsahhariid: monosahhariidide jääkidest tekkinud pikk ahel. Glükosiid: eetritüüpi ühendid, moodustunud monosahhariidist ja alkoholist või mitmest monosahhariidist. Kuidas ja kelle poolt tuleneb nimetus ,,süsivesikud"? Nimetus ,,süsivesikud" tuleneb nende elementaarkoostise tõttu: ühe süsinikuaatom on seotud üks molekul vett (Cn(H2O)n). Carl Schmidt'i poolt vastu võetud. Mis on aldoosi ja ketoosi vahe? Aldoos sisaldab aldehüüd rühma. (riboos, glükoos) Ketoos on monoos, sisaldab keto rühma (fruktoos)
Detergendid Detergendid · Detergendid- pindaktiivsed ained, mis lahustuvad teatud määral vees. · Detergent (lad keeles) ära või puhtaks pühkima · Praktilises keeles nimetatakse detergentideks pesemistoimet omavaid rasvahapete sooli · Sellistel sooladel on pikk C-ahel (hüdrofoobne) ja vett armastav (hüdrofiilne) soola osa Detergendid · Detergendid vees moodustavad kolloidlahuse · Süsinikahelate osa hüdrofoobne hoiab veest eemale ja hüdrofiilne osa on kontaktis veega ja seetõttu tekivad sellised kolloidosakesed Detergendid (seep) · Üks vanemaid ja tuntumaid detergente on seep. · Kuid seebil, kui pesuvahendil on puudusi: karedas vees sisalduvad Ca2+ ja Mg2+ ioonid toimub reaktsioon kareda veega: 2RCOONa + Ca(HCO3)2->(RCOO)2Ca+2NaHCO3 Seetõttu ei lahustu seebid hästi karedas vees ja ka seebikulu on suurem ning sadenenud sool jääb riidekiudude pinnal Detergendid (seep)...
Sünteetilisi ja looduslike kõrgmolekulaarsete ühendite modifitseerimisel saadud polümeere kasutatakse koos mitmesuguste lisanditega (plastifikaatorid, stabilisaatorid, täiteained jms) plastmasside ja kiudainete valmistamisel. Oligomeer, vahel ka prepolümeer ( kreeka keelest oligos-vähe ) koosneb mõnedest korduvatest ühikutest ( meeridest ) ja tekib polümerisatsioonireaktsiooni vaheastmena. Tavaliselt loetakse polümeerideks aineid, mille ahel koosneb enam kui sajast elementaarlülist. Molekulmass on siis üle tuhande ja võib küündida miljonitesse ( mõõdetakse aatomühikutes). Liitunud monomeeride arvu näitab polümerisatsiooniastme tähis n. Polümeeride omadused sõltuvad elementaarlülide arvust ja nende struktuursest korrastatusest. Polümeeri tavapärane eksisteerimisvorm on statistiline päsmas. Polümeer ei ole kunagi sirge, ta on ümbritsevate
sisendparameetrist, on sirgjooneline, siis on tegemist lineaarse ahelaga (lülitusega). vatupidisel juhul on tegemist mittelineaarse e. ebalineaarse ahelaga (lülitusega). Lineaarses ahelas pinge ja voolu vahelist sõltuvust kirjeldavaks funktsiooniks on võrdeline sõltuvus. Sama kehtib ka ahela v. lülituse üksikute komponentide kohta. Kui kasvõi üks lülituse komponentidest on mittelineaarne, siis on mittelineaarne kogu ahel. Mittelineaarne ahel on selline elektriahel, mille pinge-voolu tunnusjoonel on vähemalt üks lõik, kus voolutugevus ei ole võrdelises sõltuvuses pingest. Enamik lülitusi on mittelineaarsed, kuna nad on koostatud komponentidest, mis rangelt võttes on mittelineaarsed. a b Joonis 5.1. Lineaarse (a) ja mittelineaarse (b) takistuse pinge-voolu tunnusjooned Joonis 5.2
17. Loetle DNA koostises leiduvad lämmastikalused. Lämmastikaluseid on 4 erinevat ning nukleotiidid on nimetatud nende järgi ja tähistatakse: adeniin A tümiin T tsütosiin C guaniin G 4 18. Nimeta nukleotiidi koostisosad. Nukleotiidid koosnevad lämmastikalusest, suhkrust (desoksüriboos) ja fosfaadist. 19. Komplementaarsuse mõiste. Nukleiinhapete vastastikune sobivus. Uus DNA ahel sünteesitakse vastavalt komplementaarsusele A- T, T-A, C-G, G-C. 20. DNA replikatsiooni mõiste. DNA replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. See protsess leiab aset kõikides elusorganismides ning on aluseks bioloogilisele põlvnemisele. Mõlemad ahelad algsest kaheahelalisest DNA molekulist töötavad komplementaarse ahela sünteesil matriitsina. Rakuline vigade korrigeerimine (proofreading
tuhandetesse kuigi erinevad aminohappeid on valkude ehituses 20, leiame vähe molekule mille koostises kõik need samaaegselt oleksid. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides. Seetõttu nimetatakse neid koos polüsahhariidide ja nukleiinhappetega biopolümerideks. 5.valkude struktuurid (4) igale kommentaar. Valgu molekuli esimest järku struktuur on peptiidsidemetega ühendatud aminohappejääkide ahel. Selle keerdumisel heeliksiks (A) või kokkuvoltumisel (b) moodustub teist järku struktuur. Valgu komandat järku struktuur kujuneb heeliksi kokkukägerdumisel keerjaks gloobuliks. Neljandat järku struktuurist räägitakse valkude juures, mille koostises on kaks või enam polüpeptiidi. 6.valkude ülesandaed (8) · Valgud reguleerivad biokeemilisi reaktsioni kiiruseid · Kannavad hapniku kopsudest kõigidesse kudedesse.
koheselt imelikeiks.Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik? Orjasid oli palju, kuid arvandmed puuduvad.Põhilised orjad olid:sõja vangid,võõrsilt sisse ostetud ,,Barbarid",võlgade katteks orjusesse müüdud kodanikud. Enamus orjasid olid Barbarid. Kreeklastel kujunes välja arusaam, et Barbarid on kõik need kes kreeka keelt ei räägi, kuna kreeklaste jaoks kõlas iga võõrkeel kui: ,,bar-bar". Orje rakendati kõikidel tööaladel. Orja lapsed olid orjad ja nii see ahel jätkus. Antiik- Ateenas oli orjade elu natukenegi kergem kui kuskil mujal linnriigis.Orjadel puudusid peaaegu kõik õigused, kuid olid seadused, et orjasid ei tohi teadlikult tappa. Kuid nendes seadustes oli ka auke, nii et orjapidajad said oma ,,äpardused" kinni mätsida. Ja seetõttu tundub Kreeka ühiskodlik kord ebainimlikuna,kuid orjapidaja silmis täiuslikuna.Kreekas oli orjandusel väga tähtis osa, paljud kohustused, mis teistes maades kuulusid talupoegadele oli Kreekas orjade töö
hakati suhkurt tootma alles 18. sajandil. · Sahharoos on kristalne aine, mis sulab 185c juures. Sellest kõrgemal algavad keemilised protsessid, mis muudavad aine tumedaks ja annavad talle erilise maitse. Tekib karamell. Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud · Kui disahhariidiga liitub veel üks monosahhariidi molekul, moodustub trisahhariid. · Trisahhariidist moodustub samal viisil tetrasahhariid. · Kui monosahhariidi jääkidest koosnev ahel saab pikemaks, on tegemist polüsahhariidiga. · Füüsikalised omadused: valge, tahke, kurudise, ei lahust vees. · Polüsahhariid on näiteks toidus olev tärklis, tselluloos, inuliin ning glükogeen. · Inimtoidu põhiline polüsahhariid on tärklis (seedub peensooles). Saab jagada kolmeks: 1)Struktuursed polüsahhariidid - millest bakterid, taimed, vetikad jne. moodusavad omale rakukestad. Nt. tselluloos 2)Varupolüsahhariidid- mille varal loomad ja taimed
koosneb desoksüribonukleotiididest. DNA ehitus: 1) DNA on lineaarne polümeer. Seda moodustavate nukleotiidide vahel on fosfordiester side. See side moodustub ühe nukleotiidid 3-süsüniku juures oleva hüdroksüülrühma ja teise nukleotiidi 5. süsiniku juures oleva fosfaatrühma vahel. Nikleiinhapete sünteesil on kindel suund: 5´ (prim) ots+ 3´ (prim) ots. 2) Kahealaline, nn biheeliks. Ahelad on antiparalleelsed: üks ahel:-5´ ots, teine-3´ots. 3) Nukleotiidide vahel on vesiniksidemed: A jaTvahel 2 ja G ja C vahel 3 veseniksidet.Leiab aset komplementaarsusprintsiip: A=T, G=C. 4) DNA´l on kolm strisktuuri: · DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes. · 2) DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm. (biheeliks ja kaksikspiraal)
Rasvhapped Stefani Kask Keemia, 12A, PMG Mis on rasvhape? Rasvhapeteks nim. kõrgemaid ühealuselisi karboksüülhappeid, mille süsivesinikradikaalis on 420 süsiniku aatomit. Teisisõnu: looduslike rasvade koostises olevad monohapped. Liigitus Ahela pikkuse järgi: lühike (vähem kui 6); keskmine (612); pikk (13 21)ja väga pikk ahel (rohkem kui 22 süsinikku ahelas). Vastavalt keemilisele ehitusele: küllastunud ja küllastumata rasvhapeteks. Küllastunud: cis ja transrasvhapped Küllastumata rasvhapped: mono ja polüküllastamata rasvhapeteks. Osasid polüküllastumata rasvhappeid (nt oomega3 ehk linoleenhape ja oomega6 ehk linoolhape) nimetatakse asendamatuteks ehk essentsiaalseteks, sest neid ei suuda inimese organism ise sünteesida ja seega tuleb neid saada toiduga. leidumine
Võlajada Jada see on üks lõputu üksteisele järgnev ahel. Selleks ahelaks võib olla näiteks loogiline sündmuste areng, kuritegude lõputu jada, õpiprotsessi jada ja palju muud. Lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja. Jada, millest mina teile täna räägin , kannab nime võlajada. Võlajada võib saada alguse juba väga väikestest ja tühistest asjadest. Toon näite, kuidas tüdruk Juta võib oma rumaluse korral võlgadesse jääda. Ütleme, et ta otsustas pannkooke teha ja avastas, et tal pole kodus mune. Seejärel ta läks naabrilt
Joonis I 1. Milliseid protsesse (2) on kujutatud joonisel I? Transgeenset paljunemist ja meristeempaljunemist. 2. Mida tehakse punktis 1? Lõigatakse DNA ahel lahti, siiratakse vajalik geen . 3. Kas punktis 3 asuv bakter on transgeenne? Jah 4. Millistes punktides (a, b, c, d, e) asuvad taimed on transgeensed? C, d, e 5. Millega on tegemist punktis b? Meristeemkoe rakud kasvusöötmel I 2. 1. 3. a b c d e Joonis II 1. Mida tehakse punktides 1 ja 3? 1
piiranguid. Hääleõigus antakse 18 aastaseks saamisel. Kandideerimisõiguseks on vajalik kodakondsuse olemasoli ja vastav eluiga- 18 aastane, valla/linna volikogu ja 21 aastane, riigikogu valimistel. On välja kujunenud kaks valimissüsteemi: Enamusvalimise süsteem(suurbritannia, USA) kus valimine käib kandidaatide vahel, võidab see kes saab oma valimisringkonnas enim hääli. Proportsionaalne süsteem(eesti) kus valimine käib erakondade ahel. Eestis kehtivas proportsionaalses valimissüsteemis on iseärasusi: Valijahääli kantakse ühelt kandidaadilt teisele üle Tähtis on kandidaadi asetus erakonna valimisnimekirjas. Eesti valimissüsteem on keeruline ning valijal on raske aru saada, mida tema häälega tehakse. See põhjustab kodanikes segadust ja ükskõiksust riigi valitsemise suhtes. Eestis toimuvad valimised regulaarselt: volikogu ja riigikogu valitakse iga 4 aasta järel, president iga 5.
ka anorgaanilisi polümeere, näiteks silikoonid on mitte süsiniku-, vaid ränipõhised polümeerid Polümeeri kristallisatsioonivõime oluliselt sõltub tema keemilisest struktuurist. Faktorid, mis seda mõjutavad: ◦ Struktuuri regulaarsus ◦ Molekulidevahelised jõud ja molekulide soojusliikumise (kulgliikumise, pöörlemise, võnkumise) energia ◦ Ahela painduvus ◦ Osakeste pakkimise tihedus Polümeeri ahela struktuur Mida liikuvam on ahel (külgrühmad on väikesed ning korrapäraselt asetatud) seda kiiremini, täielikumalt kristallub polümeer. PTFE Hargnemised takistavad ebaregulaarsuse tõttu kristallisatsiooni. Mitmed polümeermaterjalid, nagu PVC, PMMA, PS, ei kristallu aga üldse ebaregulaarset asetuvate või suurte kõrvalrühmade tõttu. Külgrühmade paiknemise regulaarsust iseloomustab taktilisus. Allikas: http://orgchem.ru/vrml/link24
südames aga laienevad, veredepood tühjenevad seedenäärmete talitlus ja sooleperistaltika pidurdub, bronhide silelihased lõõgastuvad, glükogeen ja depoorasvad lõhustuvad, lihastes vallandub energeetiliste protsesside ahel, vere hüübimine kiireneb, kesknärvisüsteemi erutuvus tõuseb, pupill laieneb.
ühendatud rööbiti. 7. Faasijuhe on maandamata juhe ehk siis plussjuhe. Pinge faasijuhtme ja nulljuhtme vahel on meie kodudes 220 V. Nulljuhe on maandatud juhe ehk siis nulljuhe. Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrde nulliga. 8. Kaitsme ülesandeks on katkestada elekrtivool, kui vooluringis tekib lühis. 9. Lühis on isolatsioonirikke tagajärjel tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingega ja pingeta elektrijuhtide vahel, kui rikkevoolu ahel ei sisalda elektritarvitite takistust. 10. Generaatoriks nimetatakse seadet, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. 11. Transformaator ehk lühidalt trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. 12. Trafo koosneb vähemasti kahest juhtmepoolist ehk mähisest, mis on keritud ühisele, raudpleki lehtedest koosnevale kinnisele südamikule
Radioaktiivsus Radioaktiivsus ehk ehk tuumalagunemine on suure massiga aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist. Radioaktiivse lagunemise käigus muutub sageli üks radioaktiivne element teiseks, mistõttu esinevad "radioaktiivse lagunemise read". Kõik elemendid, mille järjenr on >83 on radioaktiivsed. Radioaktiivsuse avastamine Radioaktiivsuse avastas prantsuse füüsik Antoine Henri Becquerel. 1896. aastal avastas ta, et uraan jätab jälje fotoplaadile. Järelikult Uraan kiirgab silmale nähtamatut kiirgust, mis on võimeline läbima mitmesuguste matarjalide üsna pakse kihte. Radioaktiivsuse liigid alfakiirgus liiguvad nagu positiivse laenguga osakesed, väike läbimisvõime, suhteliselt ohutu. Tekib alfalagunemisel, kuid ta võib tekkida ka kergete aatomituumad...
DNA reparatsioon DNA reparatsioon ehk DNA parandamine on protsess, mille käigus eemaldatakse DNA-s erinevatel põhjustel tekkinud kahjustusi. DNA-s tekib pidevalt kahjustusi, mis kinnistuvad järgmise replikatsioonitsükli jooksul mutatsioonidena. Mutatsioonid on muutused organismi genoomse DNA nukleotiidses järjestuses, mis kinnituvad ja millega võivad kaasneda vaadeldava kogumi tunnuste muutused. Looduses on mikroorganismide kasv limiteeritud, kuna keskkonnatingimused on enamasti ebasoodsad. Põhilised kasvu limiteerivad tegurid on ebasoodne temperatuur, pH ja osmolaarsus. Samuti on piiratud toitainete kättesaadavus. Seega ei saa bakterid looduses pidevalt paljuneda ja on puhkavas seisundis ehk statsionaarses faasis. Sellises olukorras on eelistatud bakterid, kes suudavad piisavalt kiiresti kohaneda olemasolevate keskkonnating...
BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ 1. Nimeta rakutsükli osad 1. Mitoos 2. interfaas 3. tsütokinees 2. Kirjelda DNA replikatsiooni interfaasi ajal toimub DNA kahekordistumine ehk replikatsioon DNA replikatsiooni käik: 1. ensüüm katkestab nukleotiididevahelised vesiniksidemed ja DNA kaksikahel avaneb 2. mõlema ahela külge kinnituvad ensüümide kaasabiga uued nukleotiidid 3. nii tekib kaks uut DNA kaksikahelat, milles mõlemas on üks vana nin teine uus ahel 3. Iseloomusta mitoosi anafaasi 1. Kääviniidid lühenevad 2. Tsentroolid paiknevad raku poolustel 3. Anafaasi lõpuks jõuavad kromatiidid raku vastaspoolustel 4. Kromosoomide ristsiire, mõiste. Meioosi alguses toimuv protsess, mille käigus homoloogilised kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osi; kindlustab järglaste suurema erinevuse vanematest ja üksteisest ehk päriliku muutlikuse. 5.Võrdle meioosi ja mitoosi MEIOOS: Meioos on sugurakkude jagunemise viis
produtseeritud antikehades on samasugune. Konstante regioon on identne kõikides sama isotüübi antikehades, aga erineb erinevate isotüüpide antikehades. . Konstantne regioon determineerib mehhanismi, mis on vajalik antigeeni hävitamiseks. On kahte tüüpi kergeid ahelaid lamda ja kappa. Ka kergel ahelal on konstantne ja variaabel domään. Keskmine kerge ahela pikkus on 211- 217 aminohapet. Iga antikeha sisaldab kahte kerget ahelat mis on alati identsed, ainult ühte tüüpi kerge ahel, kappa või lambda erineb. Mõnedel antikeha kohtadel on unikaalne funktsioon. Nö Y struktuuri käed sisaldavad saite, mis saavad siduda kahte antigeeni ja seeläbi ära tunda spetsiifilisi objekte. See regioon kannab nimetus Fab( fragment antigen binding). See koosneb ühest konstansest ja variaabel domäänist mõlema nii rakse kui kerge ahela oma. Y molekuli põhi mängib olulist rolli immuunses aktiivsuses. See regioon kannab nimetust
desoksüribonukleotiidid. DNA koostises on neli erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütidiinfosfaat (C), tümidiinfosfaat (T). Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Monomeeride erinevused tulenevad lämmastikalusest (adeniin (A); guaniin (G); tümiin (T), tsütosiin (C) ). A=T C=G DNA ahel koosneb kahest omavahel ühinenud ahelast, mille koospüsimise aluseks on komplementaarsusprintsiip nukleotiidide üksteisele vastavus. Need ahelad omavahel vastavad, nad on seotud vesiniksidemetega, see on ka kahe ahela koos püsimise alus. Nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse DNA esimest järku struktuuriks. Tähtsus: DNA ülesanne on päriliku info säilitamine ja täpne edasiandmine. DNA on kromosoomides, mitokondrites, bakterites, planiidides ja rõngaskromosoomides
radioaktiivne reostus on loodusele, inimestele väga kahjulik. Tuumaenergia tootmine. Energia tekib U-235 või Pu-239 molekuli tuuma lõhkumisel kui selle pihta tulistatakse vaba neutron. Molekuli tuum muutub ebastabiilseks ja laguneb. Tekib 2 uut ainet ja vabaned 3 neutroni. 1 neutron neeldub U-238 molekuli. 1 neutron ei põrku mitte millegagi ja läheb kaotsi. 1 neutron põrkub uue U-235 või Pu-239 molekuliga ja tekib ahel reaktsioon. Reaktsiooni tagajärjel tekib palju energiat kuid mitte niipalju nagu tuumade ühinemisel. Uued ained mis tekivad on aga radioaktiivsed ja ohtlikud elusorganismidele. Uued ained mis tekivad ei ole tavaliselt võrdsete massidega. Rohkem tekib reaktsioone kus 1 aine on massiga 90-100 u ja teine 130-140 u. sellisel juhul tekib ka rohkem energiat kuna. Energiat saab toota ka teiste ainete tuumade lõhkumisel aga kõige eelistatumad on U-235 ja Pu-239
vähem kui nurgamõõtmised. Puudused: · Võrde mõõtmistäpsuse puhul on trilateratsiooniagelate asimuutide vead ja põhinihked 2 korda suuremad kui triangulatsioonil · Trilateratsiooni kujundites saab moodustada vähem tingimusvõrrandeid · Trilateratsioon transpordikulukus Trilateratsiooni põhilised tüüpkujundid on geodeetiline nelinurk, tsentralsüsteem ja nendes koosnevad ahelad antud nurgas, ahel kattuavatest geodeetilistest nelinurkades ja ahel rombikujulistest geodeetilistest nelinurkadest Trilateratsioonid puudus: nurkade täpsus on mittmevõrdkülgsete kolmnurkade puhul ebaühtlane 2. Kõrgtäpne nivelleerimine (Kõrgema geodeesia alused) 1. Kõrgusvõrkude rajamine - ptk. 8.1 Kõrgusvõrgud jaotatakse riiklikeks ja kohalikeks. Eesti riiklik kõrgusvõrk kundlustab kogu
moondununa. Vaadeldes seda, kui kõvasti on galaktika meie jaoks moondunud, on võimalik välja arvutada kui palju tumedat ainet on selle galaktika ja meie vahel. Teadlased on nüüdseks kaardistanud universumi üldise struktuuri 3D kaardi, vaadatuna Maa perspektiivist. Kaart näitab meile asju, mida me pole varem näinud. See näitab galaktikaid kobarates ja superkobarates, kuid veel kaugemale minnes näeme, et kobarad on omavahel ühendatud ühtseteks ahelate struktuurideks. On leitud üks ahel, mis on 1.4 miljardit valgusaastat pikk üle kogu ahela. Selle nimeks on ,,Suur Sloan'i Müür" (The Great Sloan Wall) ja see on suurim struktuur avastatud teaduse ajaloos. Teadlased on kokku pannud kogu universumi üldpildi superarvutis. Siin ei ole näha üksikuid tähti, ega isegi galaktika kobaraid, vaid superkobaraid, mis on üksteisega ahelatega ühendatud, moodustades hiiglasliku kosmilise võrgu. Iga ahel on koduks
rotatsiooni ümber kahe ristuva telje. Vabadusastmeid 2, sidemeid 4. 4) Transaltsioonipaar Translatsioon piki telge. Vabadusasmeid 1, sidemeid 5. 5) Rotatsioonipaar rotatsioon ümber ühe telje. Vabadusastmeid 1, sidemeid 5. 6) Kruvipaar rotatsioon ümber ühe telje, ja sellega seotud funktsionaalne translatsioon piki sama telge: y = f(y). Vabadusastmeid 1, sidemeid 5. 2. Joonestada kinemaatiline ahel ja mehhanism. Kinemaatilise ahela moodusavad kinemaatiliste paaridega seondatud lülid. Mehhanismiks nimetatakse kinemaatilist ahelast, mille kõik lülid sooritavad täielikult määrtud liikumise juhul, kui ette anda ühe või enama lüli liikumine suvaliselt valitud lüli suhtes. Lüli, millel on ette antud liikumssedaused on ette antud, on vedav lüli, lüli, mille liikumine on vedavate lülide liikumissedaustega määratud on veetav lüli.
mõlemale ahelale uue, teise ahelaga identse ahela (semikonservatiivne replikatsioon). Ka on kaksikahelalises DNAs kogu info säilitatud "kahe eksemplarina", mis võimaldab avastada ning parandada ühes ahelas esinevaid vigu (vt DNA reparatsioon). Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on organismi rakkudes leiduv nukleiinhape. RNA on biopolümeer, millel olenevalt vormist on mitmeid erinevaid funktsioone. Primaarstruktuur on ka RNA-l nukleotiidide ahel, kusjuures ühinemine toimub fosfodiestersidemetega. Nukleotiidse järjestuse määrab RNA sünteesil eeskujuks olev DNA ahel. Kuigi RNA on peamiselt üheahelaline, võivad selle molekulis esineda ka pikad kaheahelalised lõigud, kus ahelad on ühinenud komplementaarsete nukleotiidide vaheliste vesiniksidemete abil. Komplementaarsed paarid on siin A—U ja C—G. Sellised lõigud esinevad näiteks transport-RNA-s.
(allergeenide) väljaselgitamisel. Nimelt tekivad igale allergeenile just talle omased IgE-klassi antikehad, mille kaudu jõutakse allergeeni endani. IgE-antikehi esineb veres ka sooleparasiitide korral. Sünteesitakse plasmarakkudes. Kuigi IgE antikehasid esineb organismis kõige vähem, võib see tekitada ägedaid põletikulisi reaktsioone. Leidub kopsudes, nahas ja limaskestal. Esineb monomeerina, mis koosneb 2 raskest ahelast ja 2 kergest ahelast. Raske ahel sisaldab 4 immunoglobuliini sarnast konstantset domeeni.
Pesitseb Aasia steppides Rändab 9000 m kõrgusel, hapniku partsiaalne rõhk ~30% sellest, mis merepinnal (Chloephaga melanoptera) Pesitseb Andides ~4,0005,000 m Hapniku parts. Rõhk <60% merepinnast ahel: Pro119A Ala119A Mutatsioonid nii kui ahelas, suurendab hapniku sidumist ahel: Leu55A Ser55A Paralleelne evolutsioon: Golding and Dean (1998), Mol. Biol. Evol. 15:355369 chain: Pro119A Ala119A chain: Leu55A Ser55A Jessen et al. (1991) kui samad mutatsioonid viia inimese Hb, siis samuti suureneb hapnikusidumine Sama efekt hoolimata sellest millisel kontinendil on mutatsioon olnud, lihtsalt vajalik nendes tingimustes Fig. 3A. Andean Waterfowl and Alleles Hemoglobin Amino Acid Position
I Loe läbi Hallapi tekst ning vasta lühidalt järgmistele küsimustele: 1. Mis on argument ning mis osadest see koosneb? Argumentatsiooniteooria määratleb argumendi kui mõtlemisstruktuuri, mis koosneb teesist ja põhjendusest. Teine, sisult samaväärne võimalus on öelda, et argument on kogum väiteid, kus ühtedest väidetest (eeldustest) järeldatakse teised (järeldused). 2. Mis on lihtargument ning kuidas nendest moodustub ahel? Nimetatakse ka järeldusvormiks, mis koosneb eeldustest ja järeldusest. Lihtvormid põimitakse arutluses omavahel kokku loogilisteks järeldusahelateks, nii et ühe lihtargumendi järeldusest saab järgmise argumendi eeldus. 3. Mis vahe on ahelpõhjenduste ja paralleelpõhjenduste vahel? Ahelpõhjenduste puhul toimub arutluse käigus pidev kulgemine piki ühtainsat loogilist liini.
aga vaba 5’-fosfaat. Nukleiinhapet sünteesitakse 5’3’ suunas. 45. Bakterikromosoomi struktuur. Bakteritel asub geneetiline informatsioon ühes rõngaskromosoomis, mis esineb rakus kõrgelt struktureeritud kujul alas, mida nimetatakse nukleoidiks. Kromosoom on 1000x lühemaks kokku pakitud, moodustub 50-100 lingu. Ühe lingu moodustavad 40000 aluspaari. DNA kompaktsemaks muutmisel on oluline roll DNA superspiralisatsioonil. Üks DNA ahel on kaksikheeliksis roteerunud fikseeritud ahela suhtes kas parema- või vasakusuunaliselt. Positiivne superspiralisatsioon – keerdumine toimub kaksikheeliksi pöördumise suunas, paremasuunaliselt (DNA tihedamalt kokku keeratud). Negatiivne superspiralisatsioon – vaba ahela vastassuunaline, fikseeritud ahela suhtes vasakule roteerumine (DNA ahelad rohkem lahti keeratud ja võivad eralduda). DNA superspiralisatsiooni tekitavad topoisomeraasid
Dogma toimib ka teistpidi · mRNA alusel saab toota cDNA-d (complementary DNA). Replikatsioon - DNA süntees DNA replikatsioon, mille tulemusena saadakse igast algsest DNA molekulist koopia. DNA replikatsiooni käigus lülitatakse kasvavasse DNA ahelasse inimesel 3000 nukleotiidi minutis, bakteril 30000 nukleotiidi minutis. · Replikatsioonil käituvad matriitsina mõlemad DNA ahelad ning replikatsiooni lõppproduktideks on kaksikheeliksid, milles üks ahel on uus ja teine vana (semikonservatiivne mudel). DNA replikatsiooni initsiatsioon · spetsiifiliste initsiatsiooni regioonide ori regioonide olemasoluga. vajalik DNA ahelate lokaalne lahtikeerdumine ning praimeri süntees (praimerit on vaja selleks, et sünteesitaval polünukleotiidahelal oleks vaba 3'-OH ots, kuhu DNA polümeraas saab liita nukleotiide). · Vajalik ka AT-rikas regioon ja teatud DNA järjestused Replikatsioon toimub interfaasis Praimer - uue ahela algus
võimaldab teha 'õigeid' ennustusi ja valikuid käitumiseks. Meedia funktsioonid on: · Informeerimine (teatud kindla info edastamine) Operatiivne (mida suurem kriisiolukord, seda suurem vajadus) Utilitaarne Hariv · Reguleerimine Organiseeriv Väärtustav · Kultuur · Meelelahutus Meedia taastab ühiskonnaliikmete vaimset ja füüsilist tervist. Teabelevi protsess: nn. Loswelli ahel · Et saata teade edukalt ning nii, et ta avaldaks ka mingit mõju, tuleb vastata järgmistele küsimustele: Kes teatab? Mis eesmärgil? Mida? Missuguse kanali kaudu? Kellele? Millise efektiga? · Teate edukaks edastamiseks on vaja tähelepanu fikseerida. · Teabelevipoolsed ja vastuvõtjapoolsed võimalused peavad ühtima. · Televisiooni nn. prime time on 19:00 22:30. Isiksuse teabeväli
jutustaja ja tema kannupoiss. 3. Tegevus toimub Hiapaanias Andaluusias, põhiliselt Cordoba linnas. Tegevuskohtaks on vahepeal ka näiteks Gibraltar. 4. Tegevuse pingestumine toimub siis, kui jutustaja, tema kannupoiss ja don Jose on jõudnud oma ööbimispaika. Peale teiste uinumist läheb kannupoiss salaja don Josed võimudele üles andma. Tänu jutustajale see ei õnnestu ja don Jose pääseb minema. Edasi hakkab edenema sündmuste ahel. Jutustaja rändab Cordoba linna, kus ta kohtub Carmeniga. Carmeni kodus olles kohtab ta juhuslikult don Josed, kes on Carmeniga juba ammu tuttav. Peale seda jutustaja lahkub ja hiljem märkab, et ta kell on kadunud. Mõni aeg hiljem, kui jutustaja Cordobasse naaseb teadatakse talle, et tema kell on üles leitud. Jutustaja läheb pika veenmise peale vanglasse varast vaatama ja selgub, et vangis istub don Jose. See on teose kulminatsioon. Edasi hakkab
Funktsionaalsus tRNA molekuli tasapinnaline struktuur Funktsionaalselt on tRNA molekuli tähtsaim osa antikoodon, mille kolm nukleotiidi paarduvad komplementaarsusprintsiibi alusel mRNA koodoniga, mis on geneetilise translatsiooni ja geneetilise koodi strukturaalseks aluseks. Seetõttu on antikoodoni lingu ruumiline konformatsioon oluline täpse koodon-antikoodon seondumise toimumiseks. Antikoodoni ees paikneb konserveerunud U33 nukleotiid, mille järel teeb tRNA ahel järsu pöörde. Nukleotiid 34, esimene antikoodoni nukleotiid paardub mRNA koodoni viimase, 3. nukleotiidiga ja seetõttu on oluline, et koodon-antikoodon seondumine lõppeks just 34. nukleotiidiga ega jätkuks U33 ga, niiviisi määrab tRNA ahelas toimuv järsk pööre ära koodoni pikkuse (3 aluspaari). Antikoodon on sobivas ruumilises struktuuris mRNA koodoniga paardumiseks. Antikoodoni järel paiknevad nn.
· DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. (A ja T) - 2 vesiniksidet (G ja C) - 3 vesiniksidet . · DNA sekundaarstruktuuris pole ahelad ühesugused. 18. Võrdle DNA ja RNA. ( tabel töölehelt). 19. Korda DNA lämmastikaluse komplementaarsus. Komplementaarsus T eades ühe DNA ahela koostist võib komplementaarsuse alusel sünteesida teise ahela. -A-G-T-C-A-T-C-G- -T-C-A-G-T-A-G-C- Leia DNA teine ahel: -A-A-T-C-G-G-T-T-C- 20. Missugust ülesannet täidab ensüüm organismis? eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks
Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel 1917. a Vene revolutsioonidest alguse saanud sündmuste ahel viis Vabadussõja (19181920) kaudu iseseisva Eesti Vabariigi loomiseni. PARLAMENTAARSE VABARIIGI AASTAD · Eesti oli paljurahvuseline riik, kus peale põhirahvuse eestlaste elas venelasi, sakslasi, rootslasi, juute jt, kokku umbes 1 miljon elanikku. · Eesti riigikorra määras kindlaks Asutavas Kogus 15. aprillil 1920 vastu võetud põhiseadus. · Eesti oli parlamentaarselt valitsetav demokraatlik vabariik, kus kõrgeim võim kuulus rahvale:
Füüsika kontrolltöö nr 3. Alalisvool 26.11.2014 Alalisvool-elektrilaenguga osakesed liiguvad pidevalt ühes suunas. Elektrivoolu kandjateks on positiivsed/negatiivsed ioonid. Alalisvoolu tekkimise tingimused: Peab olema vabasid laengukandjaid piisavalt Laenguga osakestele peal mõjuma kindla suunaline jõud. Elektrovoolu tugevus näitab kui suure elektritugevus läbib elektrijuhi ristlõiget aja jooksul. J=Q/t (1A) 1 kulon on elektrilaeng,mis läbib juhi ristlõiget 1s. jooksul kui voolutugevus on 1 A Elektrivoolu suund-Elektrivoolu kokkuleppeline suund on positiivse elektrilaenguga osakeste liikumise suund. Vooluring, Ohmi seadus Ohmi seadus-Voolutugevus vooluringi mingis lõigus on võrdeline pingega selle lõigu otstes ja pöördvõrdeline selle lõigu takistusega.J=U/R Pinge olemasolul tekib elektrovool. Vooluring- Osad: vooluallikas, juht,lüliti, voltmeeter(ühendatud vooluringi paralleelselt ehk rööbiti.) Vooluring koosneb...
TAGASI on ühekordne eesmärgi saavutamiseks vajalike seostatud tööde hulk, mida tehakse erinevates kompetentsi keskustest ja mis on piiratud tähtaja ja eelarvega. Projekt TAGASI on käsitlus eesmärgi nimel loodud süsteemide juhtimisest, mis kasutab reaalteaduste meetodeid, et koostada ja edasi anda tervel mõistusel põhinevaid lahendusi. Piirangute teooria TAGASI kõige pikem üksteisest sõltuvate tööde jada Kriitiline ahel TAGASI Töö, mis võtab ,,kindla" aja betoon TAGASI projekti teostamine planeerimise, organiseerimise, inimeste ja ressursside suunamise ja kontrollimise kaudu. Projektijuhtimine TAGASI Juhtimine peab lähtuma terviku huvidest Enne lahendamist peab probleemi teadma Muuta on mõtet põhjust, mitte tagajärge Maailmas endas ei ole vastuolusid, need tekivad meie ekslikest eeldustest Terve mõistuse rakendamine juhtimises
Tööleht – polümeerid 1. Selgita mõisted: Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid. Polümeer ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – elementaarlülidest. Elementaarlüli on komponent, millest koosneb ahel. Näiteks on polümeeri elementaarlüliks monomeerist kujunenud aatomite rühm, mis polümeeri molekulis kordub. Polümerisatsiooniaste on elementaarlülide arv polümeeri molekulis. Polümerisatsioon ehk polümeerumine ehk polümeriseerumine on keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi (monomeeri M) molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse (makromorekulaarse) ühendi
Kaitse funktsiooni Liikumis- ja energeetilist funktsiooni DNA DNA on elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer. DNA monomeeride nimetused : Adenosiinfosfaat Guanosiinfosfaat Tsütidiinfosfaat Tümidiinfosfaat RNA RNA ehitus on sarnane DNA-ga. Kõige suurem erinevus on see, et RNA-l ei ole kahte ahelatkus on monomeerid ,vaid on üks ahel. Monomeeride nimetused on ka erinevad. RNA ülesanded RNA osaleb pärilikkuse avaldumises ,et teatud inimese omadused mis DNA näitab on olemas mRNA - Toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest ribosoomidesse tRNA - Geneetilise info lahtimõtestamine rRNA - Kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis.
Laboratoorse töö: Resonantsvõimendi ARUANNE Täitja: Juhendaja Ivo Müürsepp Töö tehtud .10.2011 Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) Tallinn 2011 1. Töö eesmärk: Lihtsa selektiivvõimendi ehituse, koostamise ja tööpõhimõttega tutvumine. Skeemi tööreziim, selle arvutamine. Skeemi montaaz makettplaadil, parameetrid ja nende mõõtmine. Võnkering, selle parameetrid ja kasutamine. Võnkeringi sidestamine ja koor...
2. Hüdrofoobsus vett tõrjuvad ained (Nt. Rasvad, alkaanid, eeter) Hüdrofiilsus vett armastavad ained (Nt. Alkoholid, suhkrud, soolad) 3. Isomeeria. Joonistada! Põhjendada keemistemperatuuri ja tihedust! Mida suurem on alkaani molekulmass, seda kõrgem on tema sulamis- ja keemistemperatuur. Isomeeride puhul on keemistemperatuur seda kõrgem ja tihedus seda suurem, mida vähem hargnenud on ahel. On ju hargnemata ahelaga molekulidel omavaheline kokkupuutepind suurem, mistõttu molekulidevahelised vastastikmõjud on tugevamad (kõrgem keemistemp.); ühtlasi paiknevad molekulid ka kompaktsemalt (suurem tihedus) 4. Valemid (4 versiooni) Summaarne, graafiline, lihtsustatud, klassikaline.
Tallinna Tehnikaülikool Energeetikateaduskond: Elektrotehnika instituut Elektrotehnika I Kodutöö nr 1 Alalisvoolu ahel Õpilane: nimi xxx kood xxx Tallinn 2015 Algandmed: Skeem nr. 5 R1 = R2 = R5 = R6 = 1Ω; R3 = R4 = 0,5Ω E1 = 3V; E5 = 5,5V; E6 = 2V 1. Arvutada haruvoolud I1…I6 kontuurvoolude meetodil I11*(R1+R2) + I22*R2 = E1 I22*(R2+R3+R4+R6) + I11*R2 – I33*R4 = E6 I33*(R4+R5) – I22*R4 = E5
DNA. RNA 5 süsinikuline suhkur riboos, lämmastikualused on A-U ja G-C. 44. Selgitage DNA ahelate komplementaarsuse ja antiparalleelsuse põhimõtet. Komplementaarsus vesiniksidemed moodustuvad lämmastikaluste vahel üheselt. 2 vesiniksidet A-T(U) vahel ning 3 H-sidet G-C vahel. Ühe ahela põhjal saab teada ka teise, võimaldab säilitada geneetilist infot ja seda edasi kanda. Antiparalleelsus 1 DNA ahel on 3'-5' pidi ja teine vastupidi. Ahelad on komplementaarsed kui vastassuunas. Tähtis DNA replikatsiooniks. 45. Bakterikromosoomi struktuur. Kaksikahelaline DNA ühes rõngaskromosoomis, mis asub nukleoidis. Nt E.coli kromosoom on 1000x lühemaks pakitud, moodustub 50-100 lingu. Üks ling on umbes 40k aluspaari. Üks negatiivne superspiralisatsioon iga 40 kaksikheeliksi täispöörde kohta- oluline pakkija. 46. Eukarüootsete kromosoomide koostis ja struktuur.
kromosoomideks. Kromosoom ise kujutab enesest biheeliksi (topeltspiraali) kuju- liselt keerdunud DNA molekuli. DNA (desoksüribonukleiinhape) on polünukleo- Mõisteid, fakte ja seadusi geneetikast tiidne ahel, kus nukleotiidid on moodustunud kolme ühendi lämmastikaluse, suhkru (desoksüriboosi) ja fosforhappe jäägi (fosfaatrühma), omavahelisel lii- 1.1 Rakk, kromosoom, DNA tumisel. DNA ehituses esineb neli erinevat lämmastikalust: A - adeniin
lahusega ning tiitritakse lahusesse jäänud leelise liig soolhappega. Ca2+ + CO3 2- = CaCO3 2Mg2+ + 2OH- + CO3 2- = Mg2(OH)2CO3 Kareduse mõõtühikuks on Ca ja Mg ioonide summaarne kontsentratsioon vees. Redoksreaktsioonid- toimub elektronide ülekanne ühelt ainelt teisele. Ce4+ + Fe2+ = Ce3+ + Fe3+ · Oksüdeerija Ce4+ -võtab elektroni · Redutseerija Fe2+ - annab elektroni. · Poolreaktsioonid · Ce4+ + e- = Ce3+ · Fe2+ - e- = Fe3+ Elektrokeemiline ahel Katood reaktsioonid - Elektrood, millel toimub redutseerimisreaktsioon Tüüpilised katoodreaktsioonid: Ag+ + e- = Ag Fe3+ + e- = Fe2+ NO3 - + 10H+ + 8e- = NH4+ + 3H2O Anood reaktsioonid - Elektrood, millel toimub oksüdatsioonireaktsioon Tüüpilised anoodreaktsioonid: Cu 2e- = Cu2+ 2Cl- -2e- = Cl2 Fe2+ - 2e- = Fe3+ Galvaani- ja elektrolüüsiahel Galvaanilised: Reaktsioon kulgeb iseenesest, elektronid anoodilt katoodile
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Statistika ja ökonomeetria õppetool Allar Plaksi EALB-41 062005 TALLINNA JA TARTU ELANIKKONNA ARVULINE VÕRDLUS JA STATISTILINE ANALÜÜS Kodune töö õppeaines Statistika TES0020 Juhendaja: Dotsent Ako Sauga Tallinn 2010 2 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolevas töös viib autor läbi statistilise analüüsi Eesti kahe suurima linna Tallinna ja Tartu elanikkonna põhjal. Uuritakse nende jaotumist erinevatesse vanusegruppidese aastal 2010, viiakse mõlema põhjal läbi aegrea analüüs, kasutatakse mitmeid kirjeldava statistika meetodeid ning võrreldakse neid omavahel. Antud uuringu eesmärgiks on anda ülevaade Tartu ja Tallinna elanikkonna hetkeseisust, m...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
