Arnold Piho agrokeemik, kes uuris muldade väetamise küsimusi. Loit Reitam akadeemik, kes uuris meie muldade, klassifikatsiooni Rein Kask muldade hindamise e. boniteerimise alane uurimistöö Heino Kärblane Asutused: RPI ,,Eesti Põllumajandusprojekt" RPUI ,,Eesti maaparandus projekt" VAL (vabariiklik agrokeemia laboratoorium) 2 Mulla mineraalosa ja selle kujunemine Maa sisemuses võib esineda 4 suuremat vööd e. geosfääri, mille piires aine omadused, olek, termodünaamilised tingimused erinevad 1. SiAl vöö siliitsiumalumiinium vöö. 8 elementi Mendeleejevi tabelis on mahuga 98,8% 2. SiMa vöö 3. Vahevöö 4. Maa tuum Maakoores on väga vähe elemente, mida kohtame üksinda (Cu, S,..). Enamasti on mineraalid....
Aeglased hakkavad mõju avaldama alles teatud aja möödudes. P, K väetised. Avaldavad ka järelmõju( sõnnik, lubi) 5) Aineid etendavate osade põhjal. Jaotatakse orgaanilisteks ja anorgaanilisteks. Orgaanilised( sõnnik, kompost, turvas, haljasväetis). Anorganilised( ammooniumnitraat, superfosfaat, kompleks väetised, N, P, K väetised. Agrokeemia õpetus, mis tegeleb väetistega. VÄETAMISE VIISID Agrotehnilised võted, kus anname võetisi. Väetist külvata hajusalt, paiklikult. Väetamise viisid: põhiväetis, külviaegne, kasvuaegne väetamine. Külvieelne viiakse läbi enne külvi, väetis segatakse mullaga. Külviaegne kranuleeritud väetis koos sõnnikuga. Kasvuaegne pealväetamine. MULLA HAPESUS. Avaldab taimedele nii otsest kui kaudset mõju ja pidurdab mügarbakterite arengut( lutsern, ristik)....
Mullateadus on alguse saanud põllumajanduse poolt püstitatud ülesannete lahendamise tulemusena. Iseseisvaks teadusharuks hakati mullateadust pidama alles 19. sajandil. Kaasaegse mullateaduse põhialuste rajajaks on Vassili Dokutsajev (1846...1903). Mullateaduse areng Eestis. 1806 Tartu Ülikoolis J. Krause pidas esimese loengu muldadest 1829 J. F. Schmalz alustas mullateaduse ainekursuse lugemist iseseisva õppeainena 1836 agrokeemia iseseisva ainekursusena 1919 TÜ-s asutati mullateaduse ja agrokeemia kateeder Tähtsamad mullateadlased Eestis: · A. Nõmmik koostas Eesti esimese mullastikukaardi 1924.a. · A. Lillemaa muldade kaardistamine · O. Hallik muldade happesuse, lupjamise ja väetamise uurija · A. Piho agrokeemia · R. Kask muldade viljakus ja kasutussobivus · L. Reintam muldade areng, kujunemine Mullateadusega tegelevad asutused Eestis....
V.V.Dokutsaev geneetilise mullateaduse rajaja. P.A. Kostõtev ja N.M. Sibirtsev töötasid välja õpetuse mullatekketeguritest P.A. Kostõtev - Venemaa agromullateaduse rajaja. Sibirtsev - koostas esimese geneetilise mullateadus õpiku Edmund Ruffin (1832) avaldas raamatu ?An Essay on Calcareous Manures? Eestis 1806 Johann Krause hakkas TÜs õpetama mullateadust. 1829 Johann Friedrich Schmalz rajas Vana-Kuuste Põllumajandus Instituudi ja hakkas lugema agrokeemia kursust. 1919 Anton Nõmmik sai TÜs mullateaduste agrokeemia kateedri juhatajaks. 1944 Osvald Hallik jätkas peale sõda Nõmmiku tööd. Tema poolt on kasutusele võetud happelist muldade lupjamine. 1965 jätkas ta tööd Loit Reintam, kes on Eestimaa muldade isa. 1992 Raimo Kõlli juhatab Mullainstituuti. 1687-1697 viidi läbi Lõuna-Eesti adramaade revisjon. 1924 - esimene mullastiku kaart - Anton Nõmmik. Alfred Lillemaa (1897-1965) koostas 1946.a...
Meie muldades tavaliselt puudu N, P, K-st. Lämmastiku väetistarbe planeerimisel lähtutakse eelkõige mulla huumusesisaldusest. Väetistarbe arvestamisel P, K, Mg jt.toiteelementide osas on vaja teada, millise laboratoorse meetodiga on omastatavate toiteelementide sisaldust määratud. Põllumajandusuuringute Keskusel, Agrokeemia Laboril on uuringumeetodiks viimasel ajal Mehlich-3. 4 Väetamise ajad ja viisid: külvieelne väetamine (kevadine, sügisene), külviaegne väetamine (hajus, paiklik väetamine) hajusa puhul kasutatakse puistelaotureid, paikliku väetamise puhul viiakse iga väetisetera teatud kaugusele teraviljaseemnest väetis satub sobivasse kaugusesse seemnest. Juhul kui väetis liiga...
Väetiskoguste ja neis sisalduvate toitainete väljendamise viisid · Füüsikalistes kogustes (kg, t) Näide: karbamiid 5.0t, kaaliumkloriid 3.0t, superfosfaat 2.0t. · Tingväetisena (kg, t) N ammooniumsulfaat 20,5% N; P lihtsuperfosfaat 18,7% P2O5; kaalisool 47,6% K2O. · Toimainena(tegevainena) ei ole õige, kuna pole kusagil oksiididena. · Toiteelementidena (N:P:K) peab märkima kas elementides või oksiidides. 12. Agrokeemia , kui rakendusteaduse ajalugu ja ülesanded Rakendusteadus, mille ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllukultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljakust nii, et sellega ei kaasneks keskkkonnareostuse olulist suurenemist. · Väetamises ei tohi näha vaid saakide suurendamise eesmärki, vaid tuleb tunnetada ka ühekülgse üleväetamise kahjulikku mõju sagi kvaliteedilse, mullale ja keskkonnale....
Geograafia Energia majandus Milleks ma kasutasin elektrit? *söök *jook *kooli sõitmine Erinevate energiaressursside osakaal tänapäeva energiamajanduses muu 2% vee energia 5% gaas 20% tuumaenergia 5% tahked kütused 20% nafta 40% Nafta ammutamine,transport ja töötlemine Miks valitsevad rahvusvahelised firmad ja naftatööstuses? OPEC-organisatsioon,mis kontrollib maailma nafta hindasid ja tootmist. Tahked kütused · Kivisüsi · Pruunsüsi · Põlevkivi · Turvas Kivisüsi: · Venemaa · Hiina · Ameerika Ühendriigid · India · Lõuna-Aafrika Söe tootmine karjääris Eelised:Suured pinnad,väikesed kulutused Miinused:Looduskeskkond saab kannatada,põhjavee reostamine,ülejäägi kogunemine Allmaa kaevandused Eelised:Ei riku loodusmaastikku,saab kätte sügavamaid kihte Miinused:Varisemisoht,tervist kahjustav,põhjav...
Oder 2. Nisu 3. Raps 4. Kaer 5. Rukis 6. Hernes 7. Segavili 8. Tritikale 9. Tatar Saak 2012 1. Taliteravili 2. Suviteravili 3. Taliraps 4. Suviraps 5. Kaunvili 6. Õlilinaseeme Agrokeemia = põllukeemia · Väetamisõpetus Taim- muld- väetis · Huumustoitumuse teooria -kuni 19. saj alguseni -Aristoteles - Vallerius, Thaer · Justus Von Liebig- mineraalse toitumise teooria · ,, Tünnilauateooria " · Toitainete täieliku tagastamise teooria Väetiskoguste väljendamine · Väetis -kg/ha ;t/ha (200kg/ha ammoomiumsalpeetrit) · Toiteelement (N, P, K, Mg, B jne) -kg/ha (80kg/ha N; 15kg/ha P jne)...
Eestimaal on põllul ja aias elu hävitavaid, moonutavaid mürke kasutatud tegevaines ligi 5 korda vähem (12-14 kg/ha), kui näiteks Hollandis, Saksamaal jm (50-60 kg/ha). Komposti kasutamise eelduseks on ka mageveevaru piisav olemasolu. Maailmapanga uurimistel on vesi Kesk- ja Lõuna-Euroopas muutunud taimekasvu piiravaks faktoriks. Kompostide valmistamise ja tulemusliku kasutamise eelduseks on agrokeemia ja agrotehnoloogia põhitõdede tundmine ja omandamine. Kompostimine on füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste protsesside kompleks. Kompostimine võib toimuda aeroobselt või anaeroobselt. Mesofiilselt tº 20...40ºC Termofiilselt tº 50...70ºC Kompostimine võib toimuda vedelal, kuivaine (KA) alla 8%, kuid mitte alla 5%; poolvedelal KA 8...16%, soovitav 12%; tahedalt KA 16,1...35%, soovitav 25...35%. Kompostimise protsess koosneb:...
Proovi võtmise nõuded Üksikproovid peavad olema võimalikult ühesuurused. Üksikproovid segatakse hoolikalt ja segamisel eemaldatakse võõrkehad. Keskmine proov Segust võetakse ca 0,2…1,0 liitrise mahuga keskmine proov, paigutatakse puhtasse kilekotti ja lisatakse täidetud etikett. Agrokeemia labor Agrokeemia labor Teaduse 6 Saku 75 501 Harju maakond Analüüsid • Lühianalüüs pH P K • Lühianalüüs org C pH P K • Põhianalüüs pH P K Ca Mg • Põhianalüüs org C pH P K Ca Mg • Täisanalüüs pH P K Ca Mg Cu Mn B Keera üks tiir proovi võtmine mullapuuriga 15 sammu Järgmine üksikproov Väheviljaka osa eemaldamine Mullaproov labida ja kühvliga...
http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis 02.05.2014 02.05.2014 4. Maa-amet. ,,Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri’’ 2001a. http://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullakaardi_seletuskiri.pdf?t=20091211092214 02.05.2014 5. Priit Penu. ,,Eesti muldadest põllumehele’’ 2006a. http://pmk.agri.ee/pkt/files/f22/eesti_muldadest_p6llumehele.pdf 02.05.2014 6. Raimo Kõlli, Olav Ellermäe, Indrek Tamm. ,,Eesti mullad maatrikstabelitel ver.2’’ Mullateaduse ja agrokeemia osakond. 2009a. http://www.eau.ee/~tamm/CD1-CD5_WEB/CD- 2/CD2_v2_22-06-2009.swf 02.05.2014...
V. Dokutsajev (1846-1903) õpetus mullatekketeguritest P.A. Kostõtsev (1845-1895) agronoomiline mullateadus N.M. Sibirtsev (1860-1900) esimene geneetilise mullateaduse õpik Edmund Ruffin (1832) - avaldas raamatu "An Essay on Calcareous Manures" Eestis Johann Krause (1806) - hakkas TÜs õpetama mullateadust. Johann Friedrich Schmalz (1829) - rajas Vana-Kuuste katsejaama(I Venemaa katsejaam); hakkas lugema agrokeemia kursust Anton Nõmmik (1919) hakati TÜ-s õpetama eesti keeles, lõi mullateaduse kateedri, TÜ mullateaduste agrokeemia kateedri I juhataja Osvald Hallik (1944) mulla kateedri juhataja, jätkas peale sõda Nõmmiku tööd; tema poolt on kasutusele võetud happeliste muldade lupjamine Loit Reintam (1965) ÜMS asepresident; ETA akadeemik; Eestimaa muldade isa 1991-1992 -2 õppetooli (professorid L.Reintam ja R.Kõlli) 1992 -instituudi juhataja prof. R...
EESTI HARITAVA MAA KVALITEET Hugo Roostalu EPMÜ Mullateaduse ja agrokeemia instituut Abstract. Roostalu, H. 2000. Quality of arable land in Estonia. – Transaction of The Estonian Agricultural University Only 50 - 60 % of arable land in Estonia is characterized by a high degree of fertility, where it is possible to foster competitive agricultural production. The share of low fertility, droughtly and coarse rich soils as well as eroded soils, nutrient - poor acid soils and overmoistened soils in the arable area,...
V. Dokutšajev (1846-1903) – õpetus mullatekketeguritest P.A. Kostõtšev (1845-1895) – agronoomiline mullateadus N.M. Sibirtsev (1860-1900) – esimene geneetilise mullateaduse õpik Edmund Ruffin (1832) - avaldas raamatu “An Essay on Calcareous Manures” Eestis Johann Krause (1806) - hakkas TÜs õpetama mullateadust. Johann Friedrich Schmalz (1829) - rajas Vana-Kuuste katsejaama(I Venemaa katsejaam); hakkas lugema agrokeemia kursust Anton Nõmmik (1919) – hakati TÜ-s õpetama eesti keeles, lõi mullateaduse kateedri, TÜ mullateaduste agrokeemia kateedri I juhataja Osvald Hallik (1944) – mulla kateedri juhataja, jätkas peale sõda Nõmmiku tööd; tema poolt on kasutusele võetud happeliste muldade lupjamine Loit Reintam (1965) – ÜMS asepresident; ETA akadeemik; Eestimaa muldade isa 1991-1992 -2 õppetooli (professorid L.Reintam ja R.Kõlli) 1992 -instituudi juhataja prof. R.Kõlli...
Talle kuulub ka muldade geograafilise seaduspärasuste formuleerimise au. Kostõtðev on Venemaa agromullateaduse rajaja. Sibirtsev koostas esimese geneetilise mullateadus õpiku. Mujal maailmas. Edmund Ruffin (1832) avaldas raamatu „An Essay on Calcareous Manures“ Eestis 1806 Johann Krause hakkas TÜs õpetama mullateadust. 1829 Johann Friedrich Schmalz rajas Vana-Kuuste Põllumajandus Instituudi ja hakkas lugema agrokeemia kursust. 1919 Anton Nõmmik sai TÜs mullateaduste agrokeemia kateedri juhatajaks. 1944 Osvald Hallik jätkas peale sõda Nõmmiku tööd. Tema poolt on kasutusele võetud happelist muldade lupjamine. 1965 jätkas ta tööd Loit Reintam, kes on Eestimaa muldade isa. 1992 Raimo Kõlli juhatab Mullainstituuti. 1687-1697 viidi läbi Lõuna-Eesti adramaade revisjon. 1924 - esimene mullastiku kaart - Anton Nõmmik. Alfred Lillemaa (1897-1965) koostas 1946.a.-l suure mõõtmelise mullastiku...
Toitainete omastamine taimede poolt 10. Taime toiteelemendi, toitaine ja tegevaine mõisted. Toiteelementide klassifikatsioonid 11. Väetiskoguste ja neis sisalduvate toitainete väljendamise viisid • Füüsilistes kogustes –Kg, t, g, Mg • Tingväetisena –Ammooniumsulfaat (20,5% N) –Superfosfaat (18,7% P2O5) – Kaalisool (41,6% K2O) • Toimeainena –Lämmastik – N – Fosfor – P2O5 – Kaalium – K2O • Toiteelemendina NPK 12. Agrokeemia , kui rakendusteaduse ajalugu ja ülesanded-Agrokeemia on teadus, mis tegeleb taimede toitumise ja väetamise küsimustega. Akadeemik D. N. Prjanišnikov defineeris agrokeemiat kui teadust, mis uurib kolme põhiobjekti (taim, muld ja väetis) vahelisi vastastikuseid seoseid. Kaasaegses tähenduses on agrokeemia taimefüsioloogia, mullateaduse ja keemia piirteadus, mis käsitleb nende teaduste rakendamise võimalusi põllumajanduses taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. • Kuni XIII saj...