KARISTUSÕIGUS Üldosa 1. Karistusõiguse ülesanne, allikad ja kehtivus Õiguse ülesanne on anda võimalus väga erinevate ühiskondlikke suhete reguleerimiseks seadusandja poolt kehtestatud reeglite alusel. Karistusõigus kaitseb isikut ja õiguskorda õigusvastaste rünnete eest karistusõigusele omaste vahenditega. Karistusõiguse ülesanne on tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste e. õigushüvede kaitse. Karistusõigus määrab kindlaks süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid, selleks et seaduslike vahenditega kaitsta isikut õigusvastaste rünnete vastu. Karistusõigus lähtub õigushüve teooriast ja tema ülesandeks on, kaitstes isiku õigushüvesid, hoida tasakaalus isikuvabaduste piiramist ja kaitsta isikut, hoidudes samas isiku eraellu liigselt sekkumast. Karistusõigus peab aitama kaasa süüteoga tekitatud kahj...
kalevalarunolistele reeglitele. Muust runoeepikast eraldab ballaadi draamapärane kompositsioon ning armastuse ja surma ümber keskendunud temaatika. Ballaadi peetakse feminiinseks luuleliigiks, peamiselt naiste zanr. Soome ballaadide maailm ei ole romantiline, rüütellik ega loodusmütoloogiline, vaid argipäevaselt agraarne ja talupoeglik. Kõige silmapaistvam soome ballaadide temaatiline liin on sugupooltevaheline agressioon, ebaõnnestuv, vägivallaga lõppev erootiline kontakt. Mina jätaks meelde "Elina surma", kus aadlimees tapab oma abikaasa ja väikese poja, uskudes valesid abikaasa truudusetusest. Sugupooltevahelisesse pingesse põimitakse tihti ka etniliste rühmade ja ühiskonnaklasside antagonismi. Naiste vastupanurunod: viitavad kultuuride üleminekuperioodile : laulude tegijad on küll teadlikud kristlik- patriarhaalsest naiskäsitusest, kuid nad ei alistu veel sellele.
sajandi rahvusliku liikumise ajal. Eestlaste vabadusvõitlus (1208-1227); Lembitu; Madisepäeva lahing; vabadusvõitluse lõpp Kuni XII sajandini olid eestlased iseseisvad, vabad, kõrge kultuuriga põlluharija ja meresõitja rahvas. 13. sajandi algul oli Eesti suure ja väikese maakonna nõrgalt teostatud koondis. Siin oli umbes 22000 adramaad ja 15 000-18 000 elanikku. Eestlaste majandusliku arengu ja riigi kujunemise katkestas Baltimaade rahvaste alistamiseks 12. sajandi lõpul alustatud agressioon. Sel eesmärgil ja paavsti toetusel organiseeris Liivimaa piiskop Albert ristisõja. 1202. aastal asutati Mõõgavendade Ordu. Pärast liivlaste ja latgalite alistamist (1206, 1208) alanud võitlus eestlastega kestis 1208-1227. 1208-1212 korraldasid ordu ja piiskop Albert koos liivlaste ja latgalitega hulga rüüsteretki Ugandasse, Sakalasse, Soontagasse ning vallutati Otepää ja Viljandi linnused. Eestlaste alistamiseks külad riisuti ja põletati, mehed tapeti ning naised ja
takistada. Ägeda vastupanu järel löödi aafriklaste väed puruks ning Itaalia vallutas Etioopia. Hitlerlaste tegevus sundis Inglismaa ja Prantsusmaa valitsust mõtlema selle peale, kuidas luuakollektiivse julgeoleku süsteem ehk riikide liit, mis suudab peatada Saksa ekspansiooni. Prantsusmaa üritas sõlmida liidulepinguid Saksamaa idanaabritega, s.o Kesk-Euroopa riikidega, keda ähvardas Saksa agressioon. Inglismaa soovis läheneda Itaaliale, kasutades ära tõsiasja, et Mussolinile ei meeldinud Saksamaa plaan liita endaga Austria. Esialgu näis, et lepituspoliitika on edukas. 1936. aastal sõlmisid Saksamaa ja JaapanKominterni- vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu. Järgmisel aastal ühines paktiga Itaalia, hiljem veel ka teisigi riike. 1938.-1939. aastal toimusid NSV Liidu ja Jaapani vägede vahel Mongoolias sõjalised kokkupõrked, mis lõppesid Nõukogude poole võiduga
Suveräänsus on võtmeelement õiguslikus riigi kontseptsioonis. Näit: Selle järgi on Eesti sama tähtis kui Venemaa, tegelt aga ei anna Venemaa kunagi vaidlusküsimuses Eestile järele. Tegelikult sõltuvad riigi suveräänsed õigused riigi võimsusest ja võimust oma huvisid läbi suruda. Suveräänsusega on seostatud ka territoriaalne puutumatus - riigil on õigus vastu seista või tagasi lükata iga agressioon, invasioon või interventsioon oma territoriaalsetes piirides. Riigi territoriaalne puutumatus sõltub tema võimalustest ja poliitilisest mõjuvõimust. Siiski, territoriaalne puutumatus on vahel üsna ähmane mõiste. Näit: piirivaidlused; NSVL-USA "abiaktsionid" 3ndas maailmas. Riigi struktuur-funktsionaalne definitsioon. Riik on organiseeritud institutsionaalne masin tegemaks poliitilisi otsuseid ja panemaks maksma valitsuse seadusi ja reegleid. See definitsioon: 1
sõltumata. Reaktsioon lähtub enamasti meie "MINAST". Kui Teile öeldakse vihasel toonil, et Te ei saa millegagi hakkama, siis võib selle peale reageerida negatiivselt: Te solvute, Teie enesehinnang langeb. Teile muutub antipaatseks sõnumi ütleja. Teie enesehinnang langeb, te aktsepteerite sõnumit, muutute avatuks kõige negatiivse suhtes. Muutute alandlikuks sõnumi ütleja suhtes. Te vihastate ja otsite negatiivseid omadussõnu sõnumi ütleja kohta, et suunata agressioon talle tagasi. Te arvate, et sõnumi ütlejal on halb tuju ja ignoreerite teda. Te arvate, et sõnumi ütlejal on halb tuju ja püüate teda rahustada või suunata ümber teisele teemale näiteks huumoriga, uue objekti esiletoomisega, rahustavate sõnade ja kehakeelega. või positiivselt: 32 Te suhtute öeldusse ilma emotsioonideta ja püüate mõista, mis Teie käitumises ja tegevuses on sellise sõnumi põhjustanud
Leipzigi protsessidest oli see, et nii neid asju ajada ei saa. Sõjakurjategijate üle kohtumõistmist ei saa jätta nende riikide enda kätte, kuna kohtupidamine ei ole eriti erapooletu. Nürnbergi kohtu kohtunikeks olid juba võitjariikide esindajad. Probleem oli selles, et kohtupidamisse ei haaratud neutraalseid esindajaid ning kohtumõistmine oli jällegi erapoolik. Londoni statuudis on kirjas kuriteokoosseisud, mida Nürnbergi kohus hakkas ette võtma 1. vallutussõja alustamine e agressioon 2. sõjakuriteod 3. inimsusevastased kuriteod a. genotsiid Sõjakuriteod olid kõige vähem problemaatilisemad. Sõjakuritegudest võime rääkida alates Haagi konventsioonidest. 1928. Briant-Kelloggi pakt reguleeris enne agressiooni alustamist. Selle põhilause oli, et vallutussõda keelustati kui poliitiline vahend. Küsimus on selles, kas sõda alustanud riik on toime pannud rahvusvahelise kuriteo.
Läbirääkimiste psühholoogia põhimõisteid: Tehing Erimeelsuste tuum, ulatus Arutluse objekt Huvide, vaadete ühisala Kauplemisruum Kauplemine Võidule-või-kaotusele suundumus Kaksikvõidu taotlemine Olukorrataju Konflikt Koostöö Loobumine Kompromiss Ressursside analüüs Pakkumine ja vastupakkumine Avapakkumine Viimase hetke pakkumine Möönduse tegemine Ootus Rahuldav tulemus Talutavuse piir Varjatud kavatsused Muljeloomine Oma huvide kuulutamine ja kaitse Vastase huvide arvestamine Vastase huvide eiramine Vastase positsiooni väljapeilimine Vastase vaateviisi mõjustamine Kavatsuste varjamine Lubaduste andmine Valvsuse uinutamine Kõvakäeline taktika I PEATÜKK. DIALOOGI ANATOOMIA Mis on suhtlusakt? Dobrovits teeb ettepaneku seda vaadelda kui käitumisakti üksikjuhtumit. Ameerika psühholoog George Mead on välja pakkunud käitumisakti struktuuri skeemi....
IMPERIALISM.19. saj lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, aga 19. sajandi II poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis aga omakorda teretulnud õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas imperialism ka majandusliku mõjuvõimu laiendamist. Mõlema koosmõjul muudeti vähem arenenud maad 19. sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka baasiks. Tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest nin...
resolutsiooni ei olnudki vaja, NSVL tegi seda arutelugi peale Kokku ligi 250 probleemi. o kollektiivne julgeolek – otsida rahust ja julgeolekust, mis on ÜRO tegevuse ainus prioriteet. Rahu tagamiseks tuleb haarata võimalikult palju riike (ei pea olema demokraatlikud riigid). Ei tasu samastada kollektiivse kaitsega (erinevalt NATOst). Praegune agressiooni määratlus on pärit aastast 1974. Nt ei ole agressioon siis, kui vägede sisseviimine on tehtud riigi palvel. grupp seltsimehi – seotud 1968. aasta augusti Tšehhoslovakkia sündmustega (abipalvele, et VLO viiks väed sisse, olid alla kirjutanud „grupp seltsimehi“) kollektiivse julgeoleku tagamiseks on kahte liiki aktsioone: rahumeelsed – majanduslikud sanktsioonid; ÜRO kehtestab suhtlemisel mingi riigiga teatud piirangud (neid on erinevaid,
o Ümberstruktureerimine - Struktureerin oma probleemi ümber tahtsin minna personali juhiks, aga kas ma tahan minna panka tööle v 11 personalijuhiks tööle. Otsustan ära kumb on see mida rohkem soovin, ks personalijuhi töö VÕI see et töötad just pangas. Frustratsioon: e mittekonstrutiivne lahendamine. o Rünnak, agressioon – ründan barjääri. Keei seisab minu soovile vastu mis ma teen solvan, muutun vaikselt agressiivseks. Ütlen halvasti, siis ütlen kõvemini. Auto ei lähe käima, tuleb autost välja ja lööb esirehvi.; Kui barjäär on tugev ja autoriteetne siis me võõime rünnata verbaalselt ümber nurga laseme kuulujutud liikvele v sõimame ns, just sellep et meil endal parem hakkaks
väikeaju – silmaliigutused, tasakaal, liigutuste koordineerimine ja paiknemine ruumis, väikeaju poolkerad aga tahteliste liigutuste kontrolliga. KNS: keskaju Tectum – silmaliigutused, kuulmisega seotud refleksid jm Tegmentum – punatuum (käeliigutused, roomamine), dopamiinergilised juhtteed, KNS: otsaaju (sagarad) kõige paremini arenenud ajuosa Frontaal e otsmikusagar –tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Parietaal e kiirusagar – sensoorse informatsiooni töötlus, vahendam, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine Temoporaal e oimusagar – auditoorne korteks, keel, emotsioonid, lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlem, mälu, otsustam Oktsipitaal e kuklasagar -. Nägemine, visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. KNS: eesaju Limbiline süsteem (mandelkeha) – motivatsiooniga seotud käitumised, mälu, emotsioonid
mõjutustele. Siiski võib inimese kontrollkese muutuda. Seesmine kontrollkese võidakse omandada tänu positiivsetele kogemustele ja õppimisele. Kuid inimene ei õpi mitte ainult isiklikest kogemustest. Me õpime ka teiste omadest. Albert Bandura sotsiaalse õppimise teooria Albert Bandura on uurinud, kuidas toimub õppimise eeskujude najal. Sageli tõstetakse sellest teooriast esile just agressiivsuse õppimise käsitlust. Jälgides teiste inimeste käitumist, märkavad lapsed et agressioon tasub end tihtipeale ära. Lapsed õpivad kuidas agressiivselt käituda, mis sellele järgneb ja mis on tulemus. Sageli võtavad lapsed eeskujuks filmitegelasi ja nende käitumist. Seetõttu on televisioon, kui ta pakub suurel hulgal agressiivseid filme, oluline agressiivse käitumise sisendaja. Ent õppimist ja kogemust saab kasutada ka isimeste abistamisel. 6.5 Humanistlikud teooriad Tugineb indiviidide ainulaadsuse põhimõttel, isiksust vaadeldakse arenevana ja muutuvana. Isiksuse
Riigipea annab yldjuhulvälja dekreete: Dekreedid liigitatakse: Dekreetseadused- asendab täielikult seadusi. Nende abil korraldatakse ja juhitakse tavaliselt riigikaitset, kuid nendega on korraldatud ka välispoliitikat või piirivalve ning politsei organisatsiooni. Erakorralised dekreedid- antakse riigipea poolt põhiseadusliu pädevuse piires äärmisel vajadusel kas kogu riigi territooriumil või selle osal riigi tegelikuks kaitseks. Põhiliselt tehakse seda kahel juhul: ootamatult tabanud agressioon e välisrünne või rünne põhiseadusliku riigikorra vastu: mäss vi riigipöördekatse. Hädadekreete antakse riigipea poolt põhiseaduses sätestatud erijuhtudel, mis nõuavad edasilükkamatuid lahendusi ning eriliste, viivitamatult mõjuvate vahendite tarvitamist- nt looduskatastroofid, suured tehnoavariid, epideemiad. Dekreetide puhul kehtid kontrasignatuur (kaasallkiri) nõue, mis tähendab isegi eriolustikus vastutuse õiguspärasuse siirdamine teistele vastutavatele isikutele,,
Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Loengukonspekt Rahvusvaheline õigus = RÕ RÕ on kokkuleppel põhinev õigus. 28.september loengut ei ole! Mõlemas seminaris on osalemine kohustuslik! 1 seminari võimalik asendada lühiesseega. Eksam-‐ 1) definitsiooni küsimus, kus palutakse mingi keskne asi rahvusvahelises õiguses lahti mõtestada nt mis on reservatsioon 2)kaalukam osa-‐ teoreetilise kontseptsiooni lahti mõtestamine rahvusvahelises õigus 3) analüütiline ülesanne-‐ kaasus, mis on lahendatav rahvusvahelise õiguse elementaarsete põhimõtete alusel, võib olla ka arutlus 31.08.15 Teema I – olemus Kogu õigussüsteemi saab jagada: -‐ riigisiseseks õigussüsteemiks ...
See konstrueeriti u 400 e.m.a, seega võib kahelda varasemate olümpiavõitjate olemasolust. Sealt arvestatakse ka olümpiamängude alustamise aastat, aga kindlat ajaloolist tõendit selleks pole. Elanikkond tihenes, asulakohtade arv suurenes, seega suurenes ka haudade arv. Võib öelda, et demograafiline plahvatus. Hakkasid intensiivsemalt kontakteeruma ka Vahemere muude piirkondadega. Ahvatlused olid idas- foiniikia linnade õitsemisaeg jne. Nad tahtsid kaubelda idamaadega, kuna agressioon oli võimatu. Rajasid Levadi rannikule kauplemisasulaid. Al Mina asula loodi nt selleks. Pithekoussai saarest kujunes mitme tuhande elanikuga kaubanduskoloonia. Sinna kogunes kreeklasi üle kogu maa, see oli tugipunkt ja peatuspunkt idaga kauplemisel. 7-8 saj kolonisatsioon Järgnes massiline kolonisatsioon, mis oli ka seotud rahvastiku kasvuga. Esialgu läänesuunas Sitsiiliasse (kogu idarannik, nt Naxos ja Syracuse, hiljem hõredamalt ka lõunarannik. Läänerannikul olid foiniikia
suitsiidi eest - Kliima: enesetapuoht suurem kevadel ja sügisel - Kehaline tervis: eelnev arstiabi on positiiselt seotud enesetapuohuga - Psüühikahäire: 95% isikutest kes enesetapu või katse tegid - Eelnev suitsidaalne käitumine - Psühhiaatrilised patsiendid Etioloogia - Sotsioloogilised tegurid: durkheimi teooria o Egoistlikud o Altruistlikud o Anoomilised - Psühholoogilised tegurid o Freudi teooria – agressioon enese vastu o Menningeri teooria – ümberpööratud mõrv o Kaasaegsed teooriad – kättemaksusoov, võim, kontroll, karistamine, pääsemine o Beck – lootusetus on kõige kidlam pikaaegse enesetapuohu indikaator - Bioloogilised tegurid o Serotoniini hulk KNSis vähenenu o Geneetilised tegurid - Parasuitsidaalne käitumine – 20ndates, ei soovi surra, soovivad leevendada pinget, viha enese vastu
- Väikeaju – koordinatsioon, liigutuste sujuvus - Amügdala (mandelkeha) – hirm - Prefrontaalkoor – lühimälu, planeerimine, tähelepanu - Hüpotalamus – homöostaas (temperatuur, janu jne) - Hipokampus – ruumiline mälu, õppimine - Mõhnkeha – ühendab kahte ajupoolkera - Kuklasagar – nägemispiirkond Suuraju poolkerade koor ehk korteks: - Otsmiku e frontaalsagar – tahtealased liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon ja lõhnad - Kiiru e parietaalsagar – sensoorse ifno vastuvõtt ja töötlemine v.a lõhn, kuulmine j anägemine - Kukla e oktsipitalsagar – visuaalse info vastuvõtmine ja töötlemine - Oimu e temporaalsagar – lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu ja otsustamine Ajutüvi - Keskaju ja talamus – ülekandejaam mis suunab infot eesajju. Valu, meeleolu, motivatsioon - Sild – ajukoore üldise aktiivsuse regulatsioon, tähelepane ja une-ärkveloleku rütm
1.Sotsiaalne norm Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall (A.Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Kirjastus Juura, 1996. Lk 56). Valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt formaalloogika reeglid, tava- ja moraalinormid, tehnilised normid jne. Mitte kõik neist pole sotsiaalsed normid. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid inimeste vahel). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm eeskätt sotsiaalne kohustus. Kohustus normis inimene peab käituma teatud viisil, sooritama mingi teo. Tegu tegevus või tegevusetus. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile ehk mallile. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitum...
Sooja saamiseks lamavad üksteise kõrval, jahutamiseks püherdavad mudas Sead on uudihimulikud, ,,õpivad" kiirest, selleks kasutavad eriti haistmismeelt Karja liikmeid eristavad lõhna järgi, ka imikpõrsad orienteeruvad lõhna järgi (imedes) Eristavad erinevaid värve Terav kuulmine, ebasõbralik häälitsus ajab paanikasse Hästiarenenud maitsmismeel, imikpõrsastele meeldib magus, täiskasvanud sigadele õunamaitse Kasutavad erinevaid häälitsusi: nälg, janu, hirm, agressioon, põrsaste söömakutsumine, ,,armumängud" jm Seakisa 112 detsibelli ja võib kahjustada inimese kuulmist Sõbralik tasane jutt mõjub rahustavalt Meeldib kratsimine ja esemete vastu sügamine, kuid teinetesit ei süga-puhasta Indlevad emised püüdlevad (otsivad) kultide juurde, paaritusakt on pikem kui teistel loomadel Emised ehitavad pesa, põrsad kinnistuvad nisale 43. Sigade pidamise standardid ( euronormid ).
” keskendub detailidele: “Kuidas inimene käitub ning millal? kelle juuresolekul? mis tingimuste olemasolul? mis tingimuste puudumisel?” Kui iseloomujoonte-teoreetikud sedastavad vastutusvõime ekspertiisil oleval isikul ennekõike kõrge agressiivsuse Cattelli 16PF testis või skisoidsel patsiendil kõrge introvertsuse Eysencki EPQ- küsimustikus ning lisavad, et ka situatsioon mõjutab nende joonte avaldumist, siis biheiviorist keskenduks situatsiooni eripärale: Mis tingimustes agressioon tekib? Kaua kestab? Mis on need situatsiooni erijooned, mis agressiooni alal hoiavad, kinnitavad? Ja isiku eripära uuriks ka konkreetsemalt: Mida ta teeb, mis on tema agressiivsuse osad? Kui sageli ta seda elus teeb? Millised on need tingimused, kus ta nii ei tee? jne. Sama üksikasjalikuks läheks biheiviorist ka introvertsuse uurimisel, et saada kirjeldatavaid keskkonna ja käitumise ühikuid, neid loendada ja mõõta. Radikaalbiheiviorism.
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne;...
Tekitavad pessimismi, sage esinemine tekitab ka alaväärsuskompleksi jne. See ei ole emotsioonivaba! Tekib alati mingi viha, agressiivne käitumine. Suurem osa agressiivsest käitumisest põhineb frustratsioonil. Omadused: impulsiivsus, f- taluvus, isikupära (Rosenzweigi pilt-frustratsioonitest). Frustratsiooniga seoses avaneb isiksus kergesti- kuidas ta reageerib, keda süüdistab, kuidas asja näeb, mida tunneb. John Dollard: iga agressioon on frustratsiooni tagajärg. (eeldusel, et takistusi tajutakse sihilikena). Eriti viib fr agr-ni siis, kui takistust tajutakse sihilikult tekitatult. Frustratsioonitaluvus: kohanemisvõime, elamuste transformeerimisvõime, ratsionalisatsioon, sotsiaalne aktiivsus, kindlameelsus, eneseväärikus, enese allasurumisvõime, kultuur, eneseomadused, tahtejõud. Afekt. Tugev hingeline erutuse seisund, lühiajaline, kiire, jõuline, tormiliselt kulgev, plahvatuslik reaktsioon. Tekib sageli frust pinnal
abstraktsioonid ja ainult neid toime pannud isikuid karistades on võimalik rakendada rahvusvahelise õiguse norme” RAHVUSVAHELISED KURITEOD: ❏ Kesksed rahvusvahelised kuriteod: - genotsiidikuritegu - inimsusevastased kuriteod - sõjakuriteod ❏ Teised (võimalikud) rashvusvahelised kuriteod: - piinamine - agressioon - terrorism ❏ Kuriteo piiriülene mõõde pole siinkohal piisav (see ei muuda midagi rahvusvaheliseks kuriteoks) GENOTSIIDIKURITEGU: ❏ Teod, mis on toime pandud !!!kavatsusega!!! hävitada osaliselt või täielikult rahvuslikke, etnilisi, rassilisi või usulisi üksusi, nt: - üksuse liikmete tapmine - üksuse liikmete tõsiste kehaliste vigastuste või vaimsete hälvete tekitamine
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne; igas...
Põhjuseks nimetati ka seda, et kreeka katoliku kirik ei allunud paavstile. V ristisõda taas Innocentius III poolt algatatud (1217-21) ristisõjas osalesid peamiselt Prantsuse ja Saksa rüütlid, kes vallutasid 1219 Egiptuses Damietta, kuid taandusid, suutmata edasi tungida. VI ristisõda (1228-29) Saksa-Rooma riigi keisril Friedrich II õnnestus läbirääkimistega Jeruusalemm 10 aastaks tagasi saada. 1244 langes see lõplikult seldzukkide kätte, idas alanud mongolite agressioon ajendas neid otsustavalt tegutsema. Vastuseks sellele algatas Prantsuse kuningas Louis IX seitsmenda ristisõja. VII ristisõda (1248-52) Louis IX tegi katse vallutada Egiptust ja Tuneesiat. VIII ristisõda - (1270) Louis IX üritas seda uuesti, kuid suri Tuneesias katku. Kui Egiptuse mamelukid olid sultan Baibarsi juhtimisel tagasi löönud Süüriasse tunginud mongolid, pöördusid nad ristisõdijate vastu (ajuti olid need olnud mongolitega liidus). Johaniidid taandusid Küprosele.
(mitte kiiresti) Hans Selye: üldised, mitte haigusespetsiifilised, aga stressireaktsioonispetsiifilised muutused; ,,adaptatsioonisümdroom" Stress on normaalne, vajalik reaktsioon: kohanemine, mobiliseerimine (füüs ja psüüh, reservid) Stress võib ka kaasneda haigustega. 2 PÕHIFAASI: - Positiivne faas (mobilisatsioon, eustress) taluvuspiir negatiivne faas e distress (inimene on positiivn,e rahulik) - Stressorid: raske kehaline pingutus, trauma, hapnikuvaegus, agressioon, pikaajaline magamatus, ületöötamine, psüühiline pinge ja kestev konflikt, isolatsioon, motiivide konfliktid, ajadefitsiit (lootuse, allaandmise meeleolud, inimene on kurb, kaasnevad (vivad kaasneda) vaimuelu probleemid nt vaimuhaigus) NB!!!! Stress ei ole ainult paha-paha! Niikaua kui ta eustressi staadiumis on, on see hea! STAADIUMID, mille inimne läbi käib (1) Häire e shokistaadium (2) Vastupanustaadium (adrenaliin, suhkur, kalorid)
· Ük sai Malta, Kapimaa, Tseiloni · Austria Lombardia, Veneetsia, Galiitsia · Preisimaa Reini ja Vestfaali, Põhja-Saksamaa · Euroopas saabus 40-60 aastane rahuperiood, st riigid olid omavahel tasakaalus · Saksa alad konsolideeriti: olulised riigid olid Prei ja Au, ülejäänud 39 riiki kuulusid Saksa Liitu, mille põhimõtted olid: · 1.tõkestada Sm ühendamine rahvuslikul pinnal · 2.säilitama Saksa dünastiate võimu · 3. tõkestada Pr. agressioon · Prantsusmaaga leppimine: · Pr suruti 1790. a piiridesse, talle pandi peale kontributsioon 700 mln franki, seni jäid sinna okup. väed · Pr ümberitseti puhverriikidega · troonile ennistati Burbonide dün Louis XVIII näol · Inglismaa: · ÜK ettepanekul kehtestati süsteem aegajalt kohtuda kongresside süsteem, see toimis a-ni 1822 · 1818 võeti kongressi liikmeks ka Pr, Ük astus sellest välja, sest ÜK-le ei olnud vastuvõetav
On kolm konfliktitüüpi: A: S+ & + eeldab vajadust valida kahe või enama võrdväärselt meeldiva alternatiivi vahel. Otsusega kaasnev ebameeldivus on minimaalne. B: S - & - viitab vajadusele valida kahe või enama ebameeldiva alternatiivi vahel. Otsusega kaasnev ebameeldivus on ilmne ja enamasti vältimatu. C: S - & + valida tuleb lähenemispüüde või eemaldumispüüde vahel, sest ühel ja samal objektil või käitumisteel on nii + ja külgi. 5 tüüpilist reageerimismoodust: 1. agressioon s.o reaalne või sümboolne rünnak takistusele või takistuseks olevale isikule 2. probleemi ratsionaalne lahendamine s.o barjääri ületamine 3. asenduseesmärgi loomine või leidmine s.o sublimatsioon 4. taandumine/ taganemine see reageering jätab enamasti lahendamata pinge või alateadliku konflikti 5. regressioon e tagasilangus varasemale ontogeneetilisele või fülogeneetilisele arengutasemele s.o nutt, lalisemine, defekatsioon, liikumatus. MOTIVATSIOONISEISUNUND
o Ärevushäired o Depressioon - Suhtlemishäired o Valikuline mutism o Kiindumushäired klammerdumine kõikidesse inimestesse Väikelaste tundeelu häired on sageli seotud lähedase inimsuhte probleemidega. Lisaks on ka kõrvalekalded aju arengus. Tundeeluhäired lapseeas on ka kui normaalse arengu liialdus. Ärevushäired Probleemid, mis on seotud hirmudega. Lastel on rohkem hirmusid, kuna neli puuduvad kogemused asjadest. Ärevushäire on nn internalisatsioonihäire, agressioon on suunatud iseenda vastu. Kahjustab last ennast, kardab midagi ja see segab tema psühholoogilist heaolutunnet. - Lapse lahutamiskartus vanem võib ära minna ja hirm et ei tule tagasi, elab enda sees läbi - Foobiad nt loomade kartus, sotsiaalsete olukordade kartus - Lapse rivaalsushäire laps armukade õdede-vendade suhtes - Koolihirm Depressioon Depressioon on meeleolu püsiv langus, keskendumisvõime langus, häiritud uni ja/või
- "Isikud": sõjavangid, põgenikud, inimene, lapsed - "Tehingud": kauplemistingimused, laenud 73. Näited kuidas tahvusvaheline õigus toimib? Vaidluste lahendamine a. Läbirääkimine; vahendus, lepitus, head teened b. Vahekohus ja kohtumenetlus i. Jurisdiktsiooni tunnustamine ii. Erinevad rahvusvahelised kohtud Jõu kasutamine c. Agressioon d. Individuaalne enesekaitse; ennetav tegevus e. Kollektiivne kaitse ÜRO mandaat, rahuvalve f. Universaalne ja regionaalne julgeolek Diplomaatia, selle garantiid 74. Tsiviilõiguse mõiste (objektiivne ja subjektiivne tsiviilõigus), tsiviilõiguse valdkonnad. Tsiviilseadustik, selle struktuur. Tsiviilõigus on kujunenud välja Rooma eraõiguse osast ius civile, moodustades eraõiguse kõige suurema osa
RAHVUSVAHELINE ÕIGUS Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib rahvusvahelise õiguse subjektide vahelisi suhteid. Eristatakse Rahvusvahelist eraõigust määrab, millise riigi õigust kohaldada juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust. Kuigi erinevate riikide rahvusvahelise eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib erinevat rahvusvahelist õigust nii palju kui on riike. Rahvusvaheline eraõigus ei kujuta endast rahvusvahelise avaliku õiguse osa või vastupidi. Samas on riigid sõlminud rahvusvahelisi lepinguid rahvusvahelise eraõiguse ühtlustamiseks. Rahvusvahelist avalikku õigust on see õigus, mida mõistame rahvusvahelise õiguse all, mis moodustab eraldi õigussüsteemi. Eristada võib ka universaalset ja regionaalset rahvusvahelist õigus...
*SUURAJU peaju suurim osa, mis jaguneb poolkeradeks ja sagarateks. Suuraju valgeolluse mood juhteteed: *assotsatsioonikiud ühendavad koore eri piirkondi sama poolkera oiires; *komissuraalkiud ühendavad suuraju poolkerasid omavahel; *projektsioonikiud ühendavad suuraju poolkerasid peaaju muude osadega ja seljaaju eri piirkondadega. Suuraju sagarad reguleerivad järgmisi funktsioone: *otsmikusagar tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine. *kiirusagar sensoorse info vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine *oimusagar abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine, lõhnade tajumine, kuulmine *kuklasagar visuaalse info vastuvõtt ja töötlemine Basaaltuumad -tuumade kogum, mis paikneb valgeolluse sees, kummalgi pool külgmisi ajuvatsakesi, talamusest lateraalselt ja allpool Funkts - motoorika reguleerimine ja lihastoonuse regulatsioon, *võtavad vastu närviimpulsse
kolonnid. 59 1931 - vallutati Mandzuuria. Seal moodustati marjonet riik Mandzukuo, mille keisriks pandi võimult kukutatud Hiina endine keisre PU YI. Rahvasteliit ei kiitnud seda heaks. Jaapan jõudis Põhja-Hiinasse, kui seal toimus parajasti kodusõda. 1933 - Jaapan astus Rahvaste Liidust välja. Jaapan hakkas militariseeruma. Juba lapsi hakati sõduriteks õpetama. 1936 - sõlmis Kominterni vastase pakti Saksamaaga. 1937 - Algas agressioon Hiina vastu. Jaapan tungis Shanghaisse, kus toimusid eriti ägedad verevalamised. Selle eest põgenesid paljud Hiinlased maale. Eurooplased, kes juhtusid Hiinas olema evakueeriti. Jaapan vallutas Nankingi, Pekingi ja Hongkongi sadamad. Nankingi vallutamine oli sõja veriseim vallutus. Seal toimusid piinamised ja rüüstamised. 07.12.1941 - Jaapan ründa USA mereväebaasi Vaiksel Ookeanil - Pearl Hearbouri. Sellega sekkus Jaapan II maailmasõtta. Taheti luua suurt õitsengu sfääri.
; *suuraju peaju suurim osa, mis jaguneb poolkeradeks ja sagarateks. Suuraju valgeolluse (sisemus) moodustavad juhteteed: *assotsatsioonikiud ühendavad koore eri piirkondi sama poolkera oiires; *komissuraalkiud ühendavad suuraju poolkerasid omavahel; *projektsioonikiud ühendavad suuraju poolkerasid peaaju muude osadega ja seljaaju eri piirkondadega. Suuraju sagarad reguleerivad järgmisi funktsioone: *laubasagar tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine. *kiirusagar sensoorse info vastuvõtt ja töötlus. *oimusagar lõhnade ja kuulamise keskus, mälu, otsustamine. *kuklasagar visuaalse info vastuvõtt ja töötlus. Basaaltuumad paiknevad valgeolluse sees. Funktsiooniks on motoorika reguleerimine ja lihastoonuse regulatsioon. suuraju poolkerade koor on NS kõrgeim osa. Koore (hallaine) rakkude põhitüüpideks peetakse tähekujulisi rakke (võtavad vastu aferentseid
suveräänse üksusega ning seega on kõik riigid õiguslikus tähenduses võrdsed, kuid tegelikkuses selline võrdsus ei toimi. Tegelikult sõltuvad riigi suveräänsed õigused riigi võimsusest ja võimust oma huvisid läbi suruda. (nt: selle järgi on Eesti sama tähtis kui Venemaa, tegelikult aga ei anna Venemaa peaaegu kunagi vaidlusküsimuses Eestile järele). Suveräänsusega on seotud ka territoriaalne puutumatus – riigil on õigus vastu seista või tagasi lükata iga agressioon või invasioon oma territoriaalsetes piirides. Riigi territoriaalne puutumatus sõltub aga tema võimalustest ja poliitilisest mõjuvõimust ja on seetõttu kohati üsna hägune mõiste (nt piirivaidlused, USA „abiaktsioonid“ kolmandas maailmas). Suveräänsus on rahvusvaheliste lepingute ja rahvusvaheliste inimõigustega teatud määral piiratud. Rahvusvahelise õiguse kohaselt on isegi lubatav sõjalise jõu kasutamine
Rannavärav, Kiek in de Kök, linnamüür Tornide väljaku ääres ja mujal ning paljud muud gooti stiilis ehitised teevad Tallinnast tõelise linn-muuseumi. Keskaegsest piiskopilinnast Tartust on tänu sõdade laastamistööle väga vähe järele jäänud. Siiski asus seal kunagi meie kandi üks võimsamaid kirikuid - Tartu Toomkirik. Väga omapärane on ka Jaani kirik oma haruldaste terrakotaskulptuuridega. Eesti kultuur nõukogude perioodil Nõukogude otsene agressioon Balti riikide vastu vallandus 1940. aasta juunis, mil maailma tähelepanu oli keskendunud sõjategevusele Lääne-Euroopas, kus 14. juunil langes sakslaste kätte Pariis. Süüdistades Eestit Nõukogude Liidu vastase liidu loomises Läti ja Leeduga, nõudis Moskva ultimatiivselt uusi järeleandmisi, sealhulgas täiendavate vägede lubamist Eesti territooriumile. Rahvusvahelise isolatsiooni tingimustes alistus
Noored rebased, karupojad, aga ka inimlapsed mürgel- davad ja maadlevad tihti isekeskis (sõbralik võitlus). Sel juhul on selgelt tegemist võitluskihu mängulise mahalaadimisega. Agressioon ja võitluskihk vallandavad üleoleku- ja rahuldus- tunde, mida elusolend tajub kui meeldivat eduelamust. Sel- liste positiivsete tunnete näol oleks tegemist justkui sisemise kütusega. Võitluskihu mahalaadimine mõjub rahustavalt, kuid
· Õnnetusjuhtum; · Vägivald. Üleloomulikud: Müstilised tekkepõhjused (umbisikulised seosed ohvriga); · Usk; · Pahaendeline aisting (unenägu ka põhjustab haigust); · Puutenakkus (kokkupuude mingi halva vms objektiga); · Müstiline kättemaks (tabu rikkumine toob iseenesest kaasa tagajärje). Animistlikud tekkepõhjused (selgitavad haigust üleloomuliku olendi tegevusega) · Hingekaotus; · Vaimu agressioon. Maagilised (põhjustatud kadeda / kurja, vastavate võimetega, inimese tegevusega) · Posimine (posida võib põhimõtteliselt igaüks); · Nõidus (nõid - eriliste võimetega inimene). Mainitud jaotus on ilmselt otstarbekaim, et alustada vastava Eesti-keskse süsteemi loomist, kuigi kohe võib öelda, et nii mõnigi valdkond on eelnevast puudu (tulest, veest, maast saadud haigused nt). Kuri silm sh on oluline veel seepärast, et seob
Kui põhiseaduses esineb vaid üldalus dekreetseaduste andmise võimaluse kohta, siis võib tekkida olustik, kus dekreetseaduste andmisega blokeeritakse parlamendi normaalne legislatiivtegevus (vrdl: konstitutsiooniline kriis Eestis 1930-tel aastatel). Erakorralisi dekreete antakse riigipea poolt põhiseadusliku pädevuse piires äärmisel vajadusel kas kogu riigi territooriumil või selle osal riigi tegelikuks kaitseks. Põhiliselt tehakse seda kahel juhul: a) ootamatult tabanud agressioon (välisrünne); b) rünne põhiseadusliku riigikorra vastu: mäss või riigipöördekatse (siserünne). Hädadekreete antakse riigipea poolt põhiseaduses sätestatud erijuhtudel (eriolukord), mis nõuavad edasilükkamatuid lahendusi ning eriliste, viivitamatult mõjuvate vahendite tarvitamist (nt looduskatastroofid, suured tehnoavariid, epideemiad, epizootiad jne). Dekreetide puhul kehtib kontrasignatuuri (kaasallkirja) nõue (reeglina parlamendi või selle
õigushüvesid kaitsvad süüteod (nt. isikuvastased, varavastused jt) või nende karistusseadustiku peatükki koondamise aluseks on subjekti erilised isikutunnused (nt. ametialased ja kaitseväeteenistusealased süüteod). 130. Missugused süüteod on karistusseadustiku eriosas kõige raskemini karistatavad? Kõige raskemini karistatavad süüteod on inimsuse- ja rahvusvahelise julgeoleku vastased kuriteod. (inimsusevastased– tapmine, mõrv; genotsiid, agressioon, sõjapropaganda, sõjasüüteod, piraatlus, jne). ÕIGUS JA ÕIGLUS ÕIGUSTEADUS 344. Millega tegeleb õigusteadus? Millised on õigusteaduse harud? Õigusteadus on teadus, mis selgitab kehtivate õigusnormide sisu. Tavakasutuses jäävad tahaplaanile küsimused õigusteaduse teaduslikkusest ja õigusnormide kehtivusest, mida lihtsalt eeldatakse, ja keskendutakse küsimustele õigusnormide sisust.
vastutusrikkad ülesanded Eesti riiki Kaitseministeerium. ähvardava ohu korral. President teeb Riigikogule ettepaneku kuulutada Kaitseministeeriumi valitsemisalas on välja sõjaseisukord, mobilisatsioon, kaitsevägi, kellel on täita keskne roll demobilisatsioon või erakorraline sei- riigikaitses. Kaitsevägi valmistub riigi sukord. Kui Eesti Vabariigi vastu on sõjaliseks kaitseks, kaitseb riiki sõjali- toime pandud agressioon, kuulutab selt, osaleb rahvusvahelistes sõjalistes 31 EESTI RIIGIKAITSE ÜLDINE KORRALDUS operatsioonides ning abistab vajaduse Teisedki ministeeriumid osalevad korral teisi riigiasutusi pääste- ja hä- oma ülesannete piires riigikaitse de- daabitöödel. Kaitseväge juhib kaitse- mokraatlikus juhtimises. Nii on rii-
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila D...
mise järel mingi karistus. Kuid elus on enamasti välja kujunenud just selline olukord, et inimesed ei soorita kuritegu mitte õigluse tundest vaid karistuse pärast, mis muidu järgneks pärast kuriteo sooritamist. Palju on pandud tähele seda, et inimühiskonnas esineb palju sallimatust ja diskrineeri- mist. Näiteks ju seksuaalvähemusi enamasti ei sallita ja nende vastu on üsna sageli suunatud inimeste agressioon. See tähendab seda, et homoseksuaalseid inimesi sageli kiusatakse ja vihatakse taga. Teaduslikud uurimused ( N. Weintstein, R. Ryan, R. ja E. Dic ) on näidanud, et selle põhjuseks võib olla inimese enda seksuaalse orientatsiooni eitamine ja sellest tulenevalt tekib hirm nende enda allasurutud himude esile kerkimisest ning seetõttu tekib vajadus rünnata homoseksuaale. See tähendab seda, et homofoobsed inimesed võivad alla suruda enda seksuaalseid orientatsioone.
mise järel mingi karistus. Kuid elus on enamasti välja kujunenud just selline olukord, et inimesed ei soorita kuritegu mitte õigluse tundest vaid karistuse pärast, mis muidu järgneks pärast kuriteo sooritamist. Palju on pandud tähele seda, et inimühiskonnas esineb palju sallimatust ja diskrineeri- mist. Näiteks ju seksuaalvähemusi enamasti ei sallita ja nende vastu on üsna sageli suunatud inimeste agressioon. Kui aga näiteks peaksid tulnukad Maa peale lendama, kas siis ka neid kohel- dakse taga nii nagu praegu seksuaalvähemusi? Ka maavälistes tsivilisatsioonides esineb olendeid, kelle olemus ,,ei ole mees ega naine". Tulnukad ongi enamasti biseksuaalsed. Sellisel juhul läheb inimestel juba tunduvalt keerulisemaks oma hoiakute jäämisel ja arusaamadega elust ning ebanormaalsusest. Tegemist ongi ühe peamise põhjusega, et miks tulnukad inimestega otsest kontakti väldivad
mise järel mingi karistus. Kuid elus on enamasti välja kujunenud just selline olukord, et inimesed ei soorita kuritegu mitte õigluse tundest vaid karistuse pärast, mis muidu järgneks pärast kuriteo sooritamist. Palju on pandud tähele seda, et inimühiskonnas esineb palju sallimatust ja diskrineeri- mist. Näiteks ju seksuaalvähemusi enamasti ei sallita ja nende vastu on üsna sageli suunatud inimeste agressioon. See tähendab seda, et homoseksuaalseid inimesi sageli kiusatakse ja vihatakse taga. Teaduslikud uurimused ( N. Weintstein, R. Ryan, R. ja E. Dic ) on näidanud, et selle põhjuseks võib olla inimese enda seksuaalse orientatsiooni eitamine ja sellest tulenevalt tekib hirm nende enda allasurutud himude esile kerkimisest ning seetõttu tekib vajadus rünnata homoseksuaale. See tähendab seda, et homofoobsed inimesed võivad alla suruda enda seksuaalseid orientatsioone.
Oht Näide Täpsem info Ohu levimine Põlengu levik, õli veekogudel, → selle peatüki lõik „Üldised tagant sissesõitmised ohud sündmuskohas“ Sissehingatavad Ammoniaak, broom, → peatükk „Ohtlikud ained“ mürgid vesinikkloriid, süsinikdioksiid jne Agressioon Vägivald inimeste ja loomade → peatükid „Vägivald kiirabis“, poolt, hirmureaktsioonid, „Psühhosotsiaalsed probleemid paanika, kontrollikaotus, patsientidel“ valearvestused jne Kiirgus Saastatud laohoone, ohtlike → peatükk „Ohtlikud ained“ ainete transport jne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
