Motiiv peegeldab individuaalseid põhjuseid, miks valitakse vajaduse rahuldamiseks üks konkreetne käitumisviis mitmete võimalike hulgast. Motiiv on tunnetatud vajadus. Tegevus suunatakse motiivi poolt loodud eesmärgile. Vajaduse rahuldamise tsükkel KAITSEMEHHANISMID Kui eesmärgi saavutamine on blokeeritud võib kergesti tekkida frustratsioon · Konstruktiivsed reageerimisviisid: Probleemi lahendamine Ümberstruktureerimine · Frustratsioon: Rünnak, agressioon · Regressioon · Fiksatsioon · Eemaldumine Sisemine ja välimine motivatsioon (sh ahulolu sisemiste ja välimiste teguritega) Motivatsiooni ja rahulolu võib vaadelda: · sisemise motivatsioonina/rahuloluna (emotsionaalne ja psühholoogiline tasu) · välimise motivatsioonina (sh majanduslik tasu ja sotsiaalsed suhted ) Rahapsühholoogia · Rahaga seotud uskumused, hoiakud ja käitumine · Raha tähendus inimese jaoks · Võim · Turvalisus · Vabadus
Ärevus emotsionaalne seisund, millele on iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne. Stress on normaalse organismi normaalne, vajalik reaktsioon, et kohandada organismi muutusteks välis- ja sisekeskkonnas, et mobiliseerida nii psüühilised kui füüsilised reservid. Stressi põhjustajaks ehk stressoriks võivad olla raske kehaline 39 pingutus, trauma, hapnikuvaegus, agressioon, pikemaaegne psüühiline pinge, isolatsioon, motiivide konflikt, ajadefitsiit, mitmesugused muud emotsiogeensed tegurid. Stressireaktsioon areneb protsessina, milles võib eristada mitut staadiumi: (1) häire- e sokistaadium organismi on tunginud vaenlane (nt gripiviirus) või ohustatakse inimese põhivajadusi (rünne elule ja tervisele, eneseväärikuse alandamine); (2) vastupanustaadium koondatakse organismi kaitsejõud,
Meeleolu kujundavad veel kaasinimesed, loodus ilmastiku laad, kunstiteosed. Ärevus emotsionaalne seisund, millele on iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne. Stress on normaalse organismi normaalne, vajalik reaktsioon, et kohandada organismi muutusteks välis- ja sisekeskkonnas, et mobiliseerida nii psüühilised kui füüsilised reservid. Stressi põhjustajaks ehk stressoriks võivad olla raske kehaline pingutus, trauma, hapnikuvaegus, agressioon, pikemaaegne psüühiline pinge, isolatsioon, motiivide konflikt, ajadefitsiit, mitmesugused muud emotsiogeensed tegurid. Stressireaktsioon areneb protsessina, milles võib eristada mitut staadiumi: (1) häire- e sokistaadium organismi on tunginud vaenlane (nt gripiviirus) või ohustatakse inimese põhivajadusi (rünne elule ja tervisele, eneseväärikuse alandamine); (2) vastupanustaadium koondatakse organismi
millega Venemaa tunnustas tingimusteta igaveseks ajaks Eesti Vabariigi suveräänsust. Juunis 1920 võeti vastu Eesti Vabariigi põhiseadus, mis jõustus sama aasta detsembris. Lõppesid Asutava Kogu volitused ja ühtlasi lõppes ka ajutine valitsemiskord. Järgnevatel aastatel tunnustasid Lääneriigid Eesti Vabariiki de jure ning Eestist sai Rahvasteliidu liikmesriik. Põ- hiseadust muudeti oluliselt 1933 ning asendati uuega 1938. aastal. 1940. aasta suvel algas NSV Liidu sõjaline agressioon Eesti vastu, võimule tulid kommunistid ning Eesti liideti NSVL koosseisu. Saksamaa ja NSVL-i vahel puhkenud sõjategevuse käigus asendus Nõukogude okupatsioon 1944. aasta sügiseni Saksa okupatsiooniga. Katkenud Eesti iseseisvust prooviti ebaõnnestunult taastada 1944. aasta septembris. 1944 alustas NSV Liit Eesti sõjalist okupeerimist, järgnesid Eesti põhiseadusliku korra muutmine, riigiaparaadi ja tsiviilühiskonna lammutamine ning riikluse lõpetamine
kõrgaegu oli paavst Gregorius Suure valitsemisperiood (590-604), mil tegeldi aktiivselt misjoniga ning kindlustus paavsti autoriteet. Gregorius pani aluse ka kloostrielu ühtlustamisele, asudes pooldama püha Benedictuse kloostrireeglit. Viimane pööras tähelepanu nii munkade vaimsele kui ka füüsilisele tööle. Omanäoline kloostrikultuur eksisteeris Briti saartel, kus püüti põimida kristlikku kultuuri ja kohalikku pärimust. IX sajandil muutus Euroopale nuhtluseks skandinaavlaste agressioon. Viikingite tegevus hõlmas alasid Põhja- Atlantilt araabia maadeni, mitmel pool kujunesid nende püsiasulad. Pärast riikide teket ja ristiusu vastuvõtmist Skandinaavias (XI saj) hakkasid viikingite retked järkjärgult vaibuma. Skandinaavia elanike eelkristlik kultuur on tuntud värvikate jumaluste ja rikkaliku mütoloogia poolest. Samuti käibis muistses põhjalas kiri- ruunitähestik. Vaatamata Rooma impeeriumi lääneosa lagunemisele kestis Ida-Rooma ehk Bütsants veel tuhat aastat
(a) suurendab isiku tahet (b) vähendab isiku tahet (c) ei seostu tahtelise kontrolliga (d) seostub emotsioonide pärssumisega 38. Stress on (a) organismi vaimsed ja füüsilisi ressursse mobiliseeriv protsess (b) isiksuse põhiomaduste silmatorkav rõhutamine suhtluses (c) organismile kasutu, seda ohustav reaktsioon (d) hädavajalik tingimus tegevuse tulemuslikkuse tõstmisel 39. Agressioon tekib frustratsiooni pinnalt kõige tõenäolisemalt siis, kui (a) ümbruses on teisi inimesi, kes on isiku eesmärgist teadlikud (b) agressor tajus tõket eesmärgini jõudmisel sihilikult tekitatuna (c) rünnatav on füüsiliselt armetu isik (d) isik püstitas eesmärgi alkoholijoobes olles 40. Psüühikanähtus, mida nimetatakse tähelepanuks on (a) keskendumist eeldav üldistusprotsess psüühikas
Perekonnaelu ökoloogia ja eetika Ema ja vastsündinu külastamine haiglas (aga mõju avaldub hiljem) Õe-venna suhte etapid- koos üleskasvamine Rohkem suhtlemist, kui väike õde-vend umbes 3-4a (mängukaaslane) Suhted muutuvad stabiilsemaks (enamasti lähedasemaks) Õe-venna suhte etapid- koos üleskasvamine Agressiooni juhtumid vähenevad ( kuid nääklemist tuleb ikka ette) Konfliktid näiteks, asjade omamise teemadel Õdede-vendade vaheline agressioon ja konfliktid on seoses vanemate- vahelise agrssiooni ja konfliktidega. Õe-venna suhte etapid- teismeiga Olulisi ühiseid jooni ei ole uuringutes selgunud Suhete olemus võib varieeruda väga lähedasest ja soojast kuni väga külma ja ükskõikseni Õe-venna suhte etapid- teismeiga Suhted kodus ja väljaspool ei pruugi olla samad (õe-venna vältimine sõprade ees või hoops tema kaitsmine)
kirikumuusikateoseid (kus teeb kaasa ka koor või ongi ainult kooriteosed): "Passio", "Magnificat", "Te Deum", "Berliini missa". Valdav osa Pärdi vaimulikust muusikast on loodud ladinakeelsele tekstile. Paljude teoste puhul on kõlaruumilt sobivaimaks paigaks kirik. Helilooja on end mõnikord nimetanud "kirikuakustikamuusikuks" ning väga oluliseks peab ta vaikust kui ideaali. "Maailm vaevleb selle käes, et igaüks teda muutma kipub. Maailma muutmine on agressioon. Mina tahan ainult ennast muuta. Kui kellelegi meeldib, mis ma teinud olen, siis on sellest juba küll."(A. Pärt) Lavamuusika Eesti algupärase lavamuusika, eriti ooperi täpset sünniaega on raske öelda, kuna palju sõltub sellest, mida lugeda küpseks teoseks ja mida katsetuseks. Kõigepealt üritas kirjutada ooperit asjaarmastaja helilooja Karl August Hermann(1851-1909). Selle tulemusena valmis
Abi anti 13. Riigile 17 miljardi dollari väärtuses. Osa ei saanud plaanist NSV mõjusfääri all olevad riigid. Tänu sellele ei õnnestunud NSVL'l võimu haarata Soomes ja Kreekas. 2. Korea sõda 1950-1953 1950. a juunis kommunistliku Põhja- Korea sissetung lõuna osadesse, vallutades suurema osa Lõuna- Korea territooriumist. Põhja- Korea tegevust toetasid NSVL ja Hiina. USA sõduritest koosnevatele ÜRO vägedele anti korraldus agressioon lõpetada. ÜRO väed läksid Põhja- Korea tagalasse, mis sundis neid tagasi tõmbuma. Põhja- Korea kokkuvarisemise ohu tõttu sekkus tegevusse kommunistlik Hiina. 1950. a lõpus tungisid Hiina üksused ÜRO vägedele kallale. Pidama suudeti lahingutega jääda 1951. a alguses Põhja- ja Lõuna- Koread eristaval 38.ndal laiuskraadil. Rinne püsis seal järgmised 2 aastat kuni 1953. a sõlmiti vaherahu, mis kestab tänaseni. 3. Suessi kriis
elada. NSVL-i suhtusid demokraatlikud riigid halvasti, ometi ühines kuu aja pärast Atlandi hartaga ka NSVL, mõistes, et see liit on osaliselt ka tema pihta suunatud, kuid lootes siiski Lääneriikide abi saada. Kuid ühendus keeldus tunnustamast NSVL-i piire sellisena nagu nad olid. Pearl Harbour Jaapan oli muutunud vahepeal järjest tugevamaks, kavandades Aasias ja Vaiksel ookeanil Jaapani impeeriumi loomist. Jätkus agressioon Hiinas ja Jap. Valdustesse langesid ka Prn. kolooniad. 1941. keelas USA välja vedada ja müüa naftat Jaapanile. 11eskaadrimiinilaeva. 7. dets pikeeris esimene Jp pommitaja Pearl Harbouri, Havai saarestikus paikneva USA sõjaväebaasi kohal. Algas I rünnakulaine puhkeseisundis USA lennukite ja laevade pihta. Uputati 3 laeva, 1 läks kummuli, teine rünnak algas hiljem, purustades veel 4 lahingulaeva, kümmekond muud alust ja 140 lennukit. Hukkunuid oli üle 2300
PEDAGOOGILINE SUHTLEMINE Loeng 2 (09.02.2012) Indiviidi suhtumine teistesse (maailmapilt) M-mina, T-teised. M+T terve positisioon M +- T Mina olen prints ja sina oled konn M – T+ Mina olen viletsam kui Teie M- T- Kõik on halvasti. Suhtumine tuleneb kodust. Positiivne minapilt ehk M + + märk tuleb armastusest. Kui laps saab aru, et teda armastatakse, siis + märk. Vanemad armastavad sageli oma lapsi, kuid laps ei saa sellest alati aru. Sageli arvatakse, et tubli lapse tagab pahandamine ja karistamine, kuid kasulikum on vähem agressiivsust ja rohkem paid. Valesti mõtlemine. Lapsed mõtlevad sageli valesti, irratsionaalselt. Sageli mehed on oskamatud, ei tule selle peale, et lapsed vajavad ka isalt hellitamist. Miks ei tule last peksta ja nurka panna... Armastuse väljendamine: Võrdsusprintsiip perekonnas, s.h jagamiseprintsiip (asjad, aeg – lapsi ei aeta isa filmi pärast teleka eest minema, igaüks sa...
Palestiina riigi. 1948 kuulutati välja Iisrael. Araablased ei nõustunud Palestiinat juutidega jagama. Juudid olid edukad. Iisraelile vallutati juurde veel killuke Jordaaniat. KOREA SÕDA Aeg: 1950-1953 Osalejad: Põhja- Korea (kommunistid)- NSV L ja Hiina vs Lõuna- Korea Põhjused: Põhja- Korea kommunistid tahtsid endale võimu juurde. Käik: *1950 tungis kommunistlik Põhja- Korea Lõuna- Koreale kallale ja vallutasid suurema osa territooriumist *ÜRO vägedele anti korraldus agressioon peatada *ÜRO vägede juhataja MacArthur maandas oma väed Põhja-Korea üksuste tagalas, lõigates vastase väed tagalast ära *Põhja-Korea taganes, ÜRO liikus nende järel *1950 nov tungisid Hiina üksused, varustatud NSVL relvadega, Lõuna- Koreale kallale *ÜRO taandus *1951 jan jäi rinne 38. Laiuskraadile 2 aastaks seisma *1953 sõlmiti vaherahu Tulemus: Korea jagunes 2 riigiks, mis on teineteisest väga erinevad. Suurim kaotaja oli NSVL, autoriteet Aasias ja Euroopas vähenes.
(Vaba entsüklopeedia Vikipeedia koduleheküljelt http://et.wikipedia.org/wiki/Pedofiilia välja otsitud 16.09.2010) Seksuaalsete häirete tekkimist soosivad järgmised tegurid: 1. Bioloogilised 2. Vanuselised 3. Psühhilised 4. Tingitud sotskultuurist 7 5. Psühhiline patoloogia, kui seksuaalsete häirete tekke põhjus Faktorid, mis mõjutavad seksuaalseid kuritegusi. 1. Sugu 2. Agressioon 3. Joovastavad ained 4. Patoloogiline isiksuse areng (Juriidiline kirjandus 1991: 331-332) KOKKUVÕTE Seksuaalne ärakasutamine ja kuritarvitamine on kõige halvemat liiki vägivald laste vastu. UNICEFi andmetel rakendatakse seksitööstuses igal aastal pea kahte miljonit last. Internetti on üles riputatud rohkem kui miljon seksuaalselt kurvitarvitatud kümne kuni kahekümne tuhande 8 lapse fotot
Agressiivsus on reaktsioon heameeleallikka kaotusele või hävimisele. Teiseks on see teade; tähendab, see on suunatud kellelegi, kes peaks selle vastu võtma ja seda mõistma. Seega on tegemist kommunikatsiooniga. Terve agressiivsus on nagu veri, mis ringleb psüühikas. See on energia, mis aitab lapsel teiste hulka minna ja seal endale kohta rajada. Laps vajab seda eluenergiat iseseisvudes ja vanemaist eraldudes, teisisõnu oma identiteeti luues. Vägivald on teise inimese vastu suunatud agressioon. Lapse tõsine ja pikaajaline väärkohtlemine põhjustab suhtlustraumasid ja aju arenguhäireid. Vanem ei tohi jätta oma last tähelepanuta, kui laps on haaratud tugevast tundetormist. Armastavad õhkkonnas kehtestatud piirangud ei suru maha lapse oma tahet ega loovust, need tugevdavad turvalisustunnet. Õdede-vendade tülispiraali katkestamine on vältimatult vajalik. Koflikti juured saavad loomulikult alguse noorima
motiivi tähendusväli oluliselt laiem. Pigem näib see sümboliseerivat impersonaalset (loodus)jõudu, mis olenevalt kontekstist võib avalduda nii positiivse kui ka negatiivsena. On tähendusrikas, et mainitud kujund seostub balletis esmajoones Kratiga, samas Kratti kui konkreetset tegelaskuju siiski otseselt tähistamata". Ka mulle tundus teises vaatuses, et kohati ei olnud Kratt mitte kättemaksuhimulina vaid pigem kurb ja enesekaitsel. Nõustun muusikateadlasega, kes väitis, et Krati agressioon Peremehe suhtes ei olnud põhjustatud solvumisest või moralistlikest kaalutlustest. Kratt ei maksnud kätte, vaid taastas andmise ja saamise loomuliku tasakaalu. Mulle meeldis väga lavakujundus, kus oli palju kasutatud tänapäeva tehnilisi võimalusi. Krati lend üle lava, heliefekt ettevõtte süütamisel ning loomulikult tulekahju ise. Ootamatu oli ka kostüümikunstniku lahendus. Mehed ei olnud sukkpükstes, vaid riietatud linastesse riietesse. Naised
saavutada RL universaalsust. Ei õnnestunud saada USA senati nõusolekut statuudi realiseerimiseks. Teiseks poliitiliseks probleemiks oli totalitaristlike ideede levik. Probleem ei olnud üksnes natsi saksamaal vaid Weimari vabariigis üldse. Rahvaste liitu tajuti kui organisatsioonina, mis püüab nati saksamaad ohjes hoida. Kui vaadata NSVL teooriat , kuidas sotsialism peab laienema, siis see ei sobinud RL-iga. Probleeme oli strukturaalsete küsimustega. Et kui agressioon toimub, siis mis edasi saab. RL pani rõhku lepitusmenetlusele- et kui oldi sõja lävel, siis mõlemal osapoolel oli kohustus pöörduda RL poole, kes oli siis nagu vahemees. Riigid võtsid kohustuse mitte sõtta minna. Teiseks olid majandussanktsioonid. Kuna rahvusvahelist relvajõudu ei olnud, siis leiti, et kui agressioon on toime pandud, siis selle vastu võitlemiseks teised riigid takistavad kurja pannud riigi kulgemise sellega et katkestavad
nimmesegmenti, 5 ristluusegmenti, 1 õndraluusegment. · Igale seljaaju segment vastab keha pinnale, mis on identifitseeritav segmendinumbriga. Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad? Kus need asuvad (näita pildil või enda/sõbra peal) ning mis on nende peamised funktsioonid? Suuraju sagarad on seotud järgmiste põhiliste funktsioonide reguleerimisega: · laubasagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine · kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine · oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine · kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. Nimeta olulisemad ajupiirkonnad ja nende funktsioonid. Tagaaju: · piklikaju (medulla), seljaaju jätk, kontrollib reflektoorseid tegevusi (vigastamine lõpeb surmaga)
Hitler rahuneb ja uut sõda ei tule. Peljati relvastumiskulusid. Sooviti maailma säilitada olemasoleval kujul; kasutati palju kolooniatest toodud kraami. Prantsuse ja Inglise riigimehed sõltusid valijatest. Enamik aga sõda ei soovinud, lootes et kõik kuidagiviisi laabub. Nõukogude ajaloolased on nimetanud üheks Prantsuse ja Inglise lepituspoliitika põhjuseks soovi suunata Hitleri-Saksamaa agressioon Nõukogude Liidule. Selline arvamus on rajatud sellele, et nii Saksamaa kui Nõukogude Liit alustasid 1930ndatel ulatuslikku relvastumiskampaaniat valmistudes maailmasõjaks. Suurbritannia ja Prantsusmaa soov oli need kaks riiki omavahel sõdima panna, kuna nad ei tegelenud ise relvastumisega nii ulatuslikult. Lääneriikide lepituspoliitikat võib nimetada üheks Teise maailmasõja alguse põhjuseks. Sõjaplaanid Saksamaa 1. Saksamaa oli kaotanud Esimese maailmasõja. 2
materjalid/vahendid kõik pakuvad lõpmatuid võimalusi uute alade sünniks. Vägivald on ülemäärase füüsilise jõu kasutamine, mis põhjustab või võib potentsiaalselt Joseph Maguire (1999) käsitlusele tuginedes võime rääkida globaalsest põhjustada kahju ja hävingut. sportistumise süsteemist. Globaalsed sportistumise protsessid omavad viit rahvusvahelist Agressioon on verbaalne või füüsiline käitumine, mis põhineb kavatsuses domineerida, mõõdet:1) inimeste (turistid, migrandid, pagulased, tööjõud) liikumine; 2) rahvusvaheliste kontrollida või teha kahju teisele inimesele. korporatsioonide toodetud tehnoloogia liikumine üle riigipiiride; 3) majanduslik mõõde, mis Tegurid, mis põhjustavad mängijate agressiiivset käitumist sportaste vahetu
muuta käitumisviise, mis on eakaaslaste tõrjutuse korrelaadid (nagu näiteks suur agressiivsus või endassetõmbumine). Füüsilise agressiooni näited on järgmised: käelöögid, jalalöögid, tõukamised. Otsese verbaalse agressiooni näited on: solvangud, negatiivsete nimetuste kasutamine. Kaudse agressiooni näited on: halbade või valede juttude rääkimine, kättemaksuks kolmanda lapsega sõbrustamine. Füüsiline agressioon väheneb kiiresti noorukieas, kuid verbaalne ja kaudne agressioon suurenevad. Kuigi varases lapsepõlves ja lapsepõlve keskel põhjustab agressiivne käitumine sageli tõrjumist eakaaslaste poolt, muutub olukord hulga keerulisemaks noorukieas. Koolikiusamist või ahistamist defineeritakse tavaliselt kui korduvaid agressiivseid tegevusi kindla ohvri suhtes, kus üldiselt peetakse kiusavat
Teine maailmasõdaLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 5 2.1. Teise maailmasõja põhjused: - Versailles`i rahulepe (1919), millega Saksamaa oli kaotanud endise suurriigi staatuse ja tõrjutud pikaks ajaks isolatsiooni tekitas Saksamaal revanšismi. - Rahvasteliidu (1920) suutmatus ohjeldada sõjakaid suurriike (nt Itaalia agressioon Etioopia ja Albaania vastu; Jaapani agressioon Hiina vastu jne). - Lääneriikide lepituspoliitika (nt mittereageerimine Saksamaa poolsele Versailles`i rahulepingu rikkumisele; Müncheni kokkulepe) suurendas Saksamaa agressiivsust. - MRP sõlmimine 23.august 1939, millega NSV Liit ja Saksamaa jagasid mõjusfäärid (vallutatavad alad) Ida-Euroopas ning lepiti kokku Poola likvideerimine.
eellugu: 23. augustil 1939.a. allkirjastati MRP 1. septembril algas II ms. septembris venitas neutraalne Eesti Poola allveelaeva Orzel interneerimisega, Nliit süüdistas. 28. september 1939. allkirjastati baaside leping, NLiidu sõjajõud olid juba Tallinna kohal ja piiridel. 18. oktoobril marssis vastavalt lepingule Eestisse 25 000 punaväelast. lääneriikidel polnud tahtmist Eesti saatuse vastu huvi tunda, aktiivne koostöö Läti ja Leeduga. kronoloogia: 1940. 14 juunil algas sõjaline agressioon Eesti vastu alla tulistati Soome reisilennuk. 16. juunil esitas Moskva Eestile ultimaatumi valitsuse väljavahetamiseks 17. juuni varahommikul ületas 80 000 venelast meie piiri, Narvas allkirjastas J. Laidoner Narva diktaadi. 1941. 7 juunil ületasid Wehrmachti väed Iklas Eesti piiri. 8. juunil loovutati vastupanuta Pärnu, Mõisaküla, Viljandi 9. juunil sama Valga ja Võruga 10. juunil Tartu lõunaosa, aga siis rinne peatus 22
Reziimi iseloomustab algusest peale välispoliitiline radikaalsus. 1924. aastal Itaalia annekteeris Fiume. Lääneriigid suhtusid Mussolinisse heakstkiitvalt. 1935. aastal Prantsusmaa, Inglismaa ja Itaalia kohtuvad Stresas, et hukka mõista Saksamaa üleminekut üldisele sõjaväekohustusele. 1935. aastal alustab Itaalia sõda Etioopia vastu (tol ajal Abessiinia). Mussolini leiab, et tal on õigus Rooma impeeriumi hiilgus taastada. See Itaalia agressioon mõistetakse hukka Rahvaste Liidu ja lääne riikide poolt. Siit algab RL krii ja nõrgenemines. Itaalia lahkub RL-dust ja läheneb teistele agressiivsetele riikidele Saksamaale ja Jaapanile. Alates siit hakkab Mussolini tegema valesid valikud ja tirima Itaaliat sõdadesse. Ka IIMS minek on väga vale valik. 1936. aastal läheb lahti Hispaania kodusõda, sinna sekkub Itaalia koos Saksamaaga Franco poolel, riiklikul tasandil, millest
Tema ambitsiooniks oli ühendada kõik saksa keelt rääkivate rahvad nn Suur-Saksamaa koosseisu ning viia lõpplahenduseni germaani ja slaavi rahvaste ajalooline konflikt. 1936. aastal lasi ta Saksa vägedel marssida Versailles' lepinguga demilitariseeritud Reini-äärsesse tsooni. Peatselt sai teoks sõjalise koostöö leping Itaaliaga ning varsti ka nn Anti-Kominterni pakt Jaapaniga. 1938. ühendati Saksamaaga Austria (nn. Anschluss) ning algas Saksamaa agressioon Tsehhoslovakkia vastu, mis okupeeriti 1939. aasta märtsiks. Teise maailmasõja alguseks loetakse Hitleri vägede sissemarssi Poola 1939. aasta septembri alguses, mille garantiiks oli 1939. aastal sõlmitud Molotovi-Ribbentropi mittekallaletungipakt Nõukogude Liiduga. 1941. aasta juunis Hitler rikkus seda pakti ning ründas parasjagu ise sõjaks valmistuvat Nõukogude Liitu. Rünnak 1941. aasta suvel oli ka üks viimaseid kordi, kui Hitleri oportunism ja oskus oma
Ajalugu eksam 1. Esimene raamat 3.demokraatia tv.14-15 Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast Esimest maailmasõda. 1)kodaniku õiguste ja vabaduste laienemine. 2)Valimisõiguse laienemine naistele ja vähendati meeste vanusepiiri. Sisepoliitika majandus kultuur Iseloomusta demokraatiat ja diktatuuri järgmiste tunnuste kaudu : Demokraatia: sisepoliitika: kodaniku vabadused ja inimõigused, rahva osalus ühiskonna küsimuste otsustamisel, mitme partei süsteem , võimude lahusus , vabad valimised .Majandus :turumajandus, konkurents .Kultuur: Sõna vabadus , mõtte vabadus ,tsensuuri puudumine, loomingu vabadus. Välispoliitika : Liikumise vabadus , majandus poliitiline kultuuriline koostöö. Ühiskonnaelu: Diktatuur :sisepoliitika :üks partei, võim koondunud ühe isiku kätte , juhikultus ,puudub võimude lahusus, kodanikuvabaduste ja inimõiguste piiramine, üks ideoloogia, hirmu õhkkond. Majandus: plaanimajandus , rasketööstuse/sõjatööstuse eeli...
TEINE MAAILMASÕDA 1.09.1939 2.09.1945 Saksamaa sammud II maailmasõja eel, mis viisid olukorra pingestumiseni. 1) 1935 Versailles' lepingu tühistamine (hakatakse jõudsalt taasrelvastuma) 2) 1935 Saarimaa referendum (Esialgu jääb Rahvasteliidu valdusesse. Rahvahääletusel oli enamik Saarimaa elanikest Saksamaaga taasühinemise poolt ning Hitler sai selle ala endale.) 3) 1936 Saksa väed Reini demilitariseeritud tsoonis (Sel hetkel poldud veel sõjaks valmis.) Konfliktikolded enne II maailmasõda: Mandzuuria, Abessiinia, Hispaania. Mandzuuria ründamine Jaapan soovis luua Aasias suure impeeriumi ning M vallutamine oli edukas Abessiinia ründamine 1935 Mussolini tahtis teha "Vahemere Itaalia sisemereks" , luua võimsa impeeriumi (Sellele sõjale maailm lõpuks reageerib, kuid Saksamaa sammudest ei tehtud enne väljagi.) Seejärel visat...
ununeda asjaolu, et sotsiaalsete oskustega seondub alati tihedalt ka eetiline ning moraalne aspekt. Tõhusast toimetulekust ja kasulikest oskustest tihtipeale ei piisa, need peavad olema ka moraalselt ja eetiliselt aktsepteeritavad. Siin tuleb mängu kasvatus: muidugi suudab ka kasvatamatu laps leida mõjusaid toimetulekuvõtteid nii rühmas tegutsemiseks kui kaaslastega suhtlemiseks, aga need ei pruugi alati eetiliselt parimad variandid olla. Mitmetes olukordades võib just agressioon osutuda tõhusaimaks vahendiks, samas kui sotsiaalselt aktsepteeritav meetod viib sihile hoopis aeglasemalt, kui üldse. Sel põhjusel ei juurdu sotsiaalselt hinnatud käitumine lapse käitumisarsenali iseenesest, vaid kasvataja peab aeg-ajalt jõulist survet avaldama, enne kui lapse käitumine ümbritsevatele inimestele vastuvõetavaks kujuneb. L. Kohlberg peabki just moraalseid norme inimsuhete põhiregulaatoriks ning iseloomustab
sagedamini väiksemates gruppides või samavanuseliste paarides. Poisid mängivad pigem võistluslikke mänge, mis on oma reeglite ja rollistruktuuride poolest keerulisemad ning oma sõprussuhetes näivad nad rõhutavat koostöö "poliitilisi" oskusi, võistlust ja juhtimist. Tõrjutu staatus seostub agressiooni ja endassetõmbumise kõrge määraga ning seltsivuse ja kognitiivsete oskuste madala määraga, samas kui isoleeritu staatusega seostub vähene seltsivus ja agressioon. Vastuolulised lapsed kompenseerisid kõrget agressiooni määra paremate kognitiivsete ja sotsiaalsete oskustega. Sotsiaalse info töötamise mudel Eeldame, et laps A suhtleb lapsega B. Selle mudeli järgi peab ta: 1) kodeerima sissetuleva info, et mõista, mida laps B teeb, 2) tõlgendama seda infot, 3) otsima sobivaid reaktsioone, 4) hindama neid reaktsioone ja valima välja parima, 5) selle reaktsiooni esitama
http://www.abiks.pri.ee Aastaarvud 1632 Tartu Ülikooli asutamine 1680 Suur reduktsioon 1689 ilmub I Läti keelne piibel 17001721 Põhjasõda 1710 Eesti läheb Venemaa koosseisu 1721 Uusikaupunki rahu, lõppes Põhjasõda 1739 Esimene eesti keelne piibel 17831796 Katariina II asehalduskord 1809 Soome läheb Vene koosseisu 1857 hakkab ilmuma ajaleht "Pärnu Postimees" 1860 1880Ärkamisaeg, rahvusliikumine Eestis 1865 asutatakse laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jansen) 1869 Eesti esimene Üldlaulupidu 1870 I raudtee Eestis 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) 1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala" 1906 I eesti keelne gümnaasium 1907 rajatakse Eesti kirjan...
Ärahoidmatu: juhuslik. Eelneb/põhjustab transport, ilm, haigus. Deviantne käitumine Deviantne käitumine käitumise, mis ähvardab organisatsiooni heaolu. 1. tegevuse tõsidus 2. tegevuse suunatus organisatsiooni või teiste inimeste vastu · tõsine ja organisatsioonile suunatud: omandihälbed: saboteerib vahendeid, tunnistab tulu osalist tagasimaksmist; valetab töötundide arvu kohta, varastab firmalt. · Isikutevaheline- tõsine: isiklik agressioon seksuaalne ahistamine, verbaalne sõim, kaastöötajatelt varastamine, kaastöötajate ohustamine. · Isikutevaheline- vähetähtis: poliitilised hälbed näitab välja soosimist, klatsib kaastöötajaid, süüdistab kaastöötajaid, konkureerib kasutult. · Organisatsiooniline - vähetähtis: tootmishälbed : lahkub varem, ülipikad pausid, meelega aeglane, raiskab ressursse. Töö otsimine Motiivid : pühendumine tööle, rahalised raskused Oskused
ÜRO harta tugineb jõu kasutamise või sellega ähvardamise keelamisele jõu kasutamise autoriseerimise õigust omab ainult Julgeolekunõukogu (selle kaheks erandiks on riikide õigus enesekaitsele või regionaalsete organisatsioonide poolt rakendatud meetmed, mille on autoriseerinud Julgeolekunõukogu). Vastavalt ÜRO harta artiklile VI võib Julgeolekunõukogu anda soovitusi vaidluste rahumeelseks lahendamiseks; kui ta leiab, et valitseb oht rahule, on toimunud rahu rikkumine või agressioon, võib Julgeolekunõukogu kasutada ka vastavalt ÜRO põhikirja artiklile VII mittesõjalisi (näiteks osaline või täielik majandussuhete katkestamine ja diplomaatiliste suhete katkestamine) või sõjalisi meetmeid rahvusvahelise rahu ja julgeoleku taastamiseks. Tagamaks rahvusvahelist julgeolekut ja rahu, omab Julgeolekunõukogu ka mandaati rahuvalvemissioonide loomiseks. 30. juuni 2005 seisuga tegutses maailmas 16 ÜRO
Tema ambitsiooniks oli ühendada kõik saksa keelt rääkivate rahvad nn Suur-Saksamaa koosseisu ning viia lõpplahenduseni germaani ja slaavi rahvaste ajalooline konflikt. 1936. aastal lasi ta Saksa vägedel marssida Versailles' lepinguga demilitariseeritud Reini-äärsesse tsooni. Peatselt sai teoks sõjalise koostöö leping Itaaliaga ning varsti ka nn Anti-Kominterni pakt Jaapaniga. 1938. ühendati Saksamaaga Austria (nn. Anschluss) ning algas Saksamaa agressioon Tšehhoslovakkia vastu, mis okupeeriti 1939. aasta märtsiks. Teise maailmasõja alguseks loetakse Hitleri vägede sissemarssi Poola 1939. aasta septembri alguses, mille garantiiks oli 1939. aastal sõlmitud Molotov-Ribbentropi mittekallaletungipakt Nõukogude Liiduga. 1941. aasta juunis Hitler rikkus seda pakti ning ründas parasjagu ise sõjaks valmistuvat Nõukogude Liitu. 3.II MAAILMASÕDA 7 1. septembril 1939
Sõjajärgne maailm 1945-1956 Külm sõda. Külma sõja algus. Võidurelvastumine KÜLMA SÕJA ALGUS (1946) NSV Liidu lääneliitlaste suhete jahenemine sai alguse juba sõja lõpul. Lääneliitlastele hakkas järjest rohkem tunduma, et Hitleri purustamise kõrval püüab Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Need kahtlused said kinnitust sõja järel, kui NSV Liit seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, esitas territoriaalseid pretensioone Türgile ning keeldus vägesid Iraanist välja viimast. NSV Liidus jäi esialgu kehtima sõjaseisukord, majanduse kogu jõud suunati sõjatööstuse arendamiseks, kasutades selleks sõdurite ja vangide tasuta tööjõudu. 1946. aasta algul pidas Stalin Moskvas kõne, kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Stalini kõne andis märku, et Nõukogude Liit valmistub konfliktiks Läänega. Kuu aega hiljem pidas Churchill USAs Fultonis kõne, milles tõi esile seniste liitlaste vastuolud ning kutsus L...
· komissuraalkiud ühendavad suuraju poolkerasid omavahel · projektsioonikiud ühendavad suuraju poolkerasid peaaju muude osadega ja seljaaju eri piirkondadega. Pikilõhe eraldab suuraju paremat ja vasakut poolkera. Ristilõhe eraldab suuraju poolkerasid väikeajust. Suuraju sagarad on seotud järgmiste põhiliste funktsioonide reguleerimisega: · laubasagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine · kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine · oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine · kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. Suurajus paiknevate basaaltuumade põhiliseks funktsiooniks on motoorika koordineerimine ja lihastoonuse regulatsioon. Sabatuum ja putaamen pärsivad ja aeglustavad liigutusi, pallidumi
person) Prosotsiaalne käitumien: sisuliselt sotsiaalne oskus Prosotsiaalne käitumine on osa sotsiaalsest kompetentsusest ja antisotsiaalne käitumine n osa sotsiaalsest ebakompetentsusest. Agrssioon on käitumine, kus tehakse tahtlikult kahju või haiget teisele inimesele. *Kas sotsiaalsed käitumisaktid ühiskonnas rikuvad v toetavad sotsiaalseid norme? Antisotsiaalne käitumine Prosotsiaalne agressioon (agressiivne käitumine) Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine Tagajärjed interaktsioonipartnerile Antisotsiaalne käitumine- käitumine, mis puudutab teise inimese tunnetest ja heaoolust mittehoolimine. Prosotsiaalne ja antisotsiaalne käitumine Negatiivsed korrelatsiivsed seosed Antisotsiaalse käitumise ja utrismi võrdlus. a. Tagajärjed kasu-kahju b. Sotsiaalsed- personaalsed normid c. Tahtllik-spontaanne II. prosotsiaalse käitumise liigid 1
KORDAMISKÜSIMUSD 1. Spordisotsioloogia olemus ja funktsioon (kirjelda spordisotsioloogiat kui teadusdistsipliini ning selle eesmärke ja ülesandeid) Olemus: Spordisotsioloogias uuritakse sporti ühiskonna vaatenurgast, ühiskonnast ja selle arengust sõltuva nähtusena, s.t spordi nähtusi tõlgendatakse ühiskonnast, kultuurist, sotsiaalsest struktuurist ja sotsiaalsetest institutsioonidest lähtudes. Funktsioon: Spordisotsioloogias uuritakse spordi sotsiaalseid nähtusi ja inimese sotsiaalset spordikäitumist. Spordisotsioloogia eesmärgiks on: - kriitiliselt uurida spordi rolli, funktsiooni ja tähendust inimeste elus ja ühiskondades, mida nad moodustavad; - kirjeldada ja seletada spordi esilekerkimist ja levimist ajas ning läbi erinevate ühiskondade; - määratleda sotsialiseerimise protsessid sporti, spordist välja, spordis ja spordi kaudu; - uurida domineerivate, arenevate ja hääbuvate kultuuride ning subkultuur...
Agressiivne mäng sisaldav kujutlevat võitlust, müramismängu, sõjaga seotud mänguasjade kasutamist, ka vägivallaga seotud videofilme, milles esineb võitlust, sõda või laskmist. Esineb kolmel kujul: · Verbaalne- karjumine, sõimamine, ähvardamine, halvustamine jne · Füüsiline agressiivsus- lükkamist, tõukamist, näpistamist, agressiivseid zeste jne. · Objektile suunatud- teistele kuuluvate esemete kahjustamine, lõhkumine, äravõtmine jne Sageli on agressioon seotud täiskasvanute sekkumisega mängu, mis võib hoopis sünnitada konflikte selle asemel, et neid lahendada. Hoiakute põhjal võib lapsevanemaid jaotada kolme rühma: · Mahalaitjad · Teatud ulatuses lubajad · Vanemad kes lubavad 8. Lapse mängu jälgimine ( Parten- Piaget skaala, Howsei mänguskaala) Vaatluse teel on võimalik tundma õppida laste huve, eelistusi ja mänguteemade valikut. Laste mängu analüüs on eelduseks, mis võimaldab laste mängu juhendada, rikastada.
universaalsust. Ei õnnestunud saada USA senati nõusolekut statuudi realiseerimiseks. Teiseks poliitiliseks probleemiks oli totalitaristlike ideede levik. Probleem ei olnud üksnes natsi saksamaal vaid Weimari vabariigis üldse. Rahvaste liitu tajuti kui organisatsiooni, mis püüab natsi saksamaad ohjes hoida. Kui vaadata NSVL teooriat, kuidas sotsialism peab laienema, siis see ei sobinud RL-iga. Probleeme oli strukturaalsete küsimustega. Et kui agressioon toimub, siis mis edasi saab. RL pani rõhku lepitusmenetlusele – et kui oldi sõja lävel, siis mõlemal osapoolel oli kohustus pöörduda RL poole, kes oli siis nagu vahemees. Riigid võtsid kohustuse mitte sõtta minna. Teiseks olid majandussanktsioonid. Kuna rahvusvahelist relvajõudu ei olnud, siis leiti, et kui agressioon on toime pandud, siis selle vastu võitlemiseks teised riigid takistavad kurja pannud riigi kulgemise sellega, et
Motivatsioon tervetele meestele ja naistele. Vajadused Vajaduste teooria- Henry Murray (1938) On olemas kogum vajadusi, mis motiveerivad inimese käitumist. Murray ei reastanud vajadusi. Kõik vajadused on elu jooksul õpitud. Igal vajadusel on kaks komponenti: Suund viitab isikule või objektile, millelt oodatakse vajaduste rahuldamist Intensiivsus näitab vajaduste olulisust · saavutusvajadus · kuuluvus · agressioon · autonoomia · eksponeerimine · hoolitsus · korravajadus · võimuvajadus (http://ehitustootlus.ttu.ee/Oppematerjalid/Liias/2008/motivatsiooniteooriad.PDF) Inimese vajadused jagunevad: Põhivajadused e. Bioloogilised vajadused · Vajadus säilitada püsivat kehatemperatuuri · Söögi, joogi ja unevajadus Haapsalu 2009 Motivatsioon · Suguiha ja seksuaalsus e
Eestlaste sõjavarustus Muistses vabadusvõitluses Uurimustöö Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................3 Muistne vabadusvõitlus......................................................................................................................... 4 Eestlaste sõjavarustus muistses vabadusvõitluses................................................................................. 5 Käsirelvad ......................................................................................................................................... 5 Oda.................................................................................................................................................5 Kirves........................................
möödudes oli NSVL sunnitud blokaad lõpetada. Blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhestamise: kolmes läänetsoonis kuulutati SLV, idatsoonides SDV. Korea sõda ( 1950-1953) Sõjaline kokkupõrge Korea poolsaarel. 1950. Aastal tungis kommunistlik Põhja-Korea NSVL ja Hiina toetusel Lõuna-Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. USA nõudis ÜRO sekkumist. ÜRO vägedel anti käsk agressioon peatada. Väed viidi Põhja-Korea tagalasse, lõigates sügavale Lõuna-Koreassetunginud vastase väed tagalast ära. See risk tasus enda ära, sest Põhja-Korea väed taganesid. Põhja-Korea ja Lõuna-Korea kokkuvarisemine tähendaks aga kommunistliku Hiina sekkumist. 1950. Aasta lõpul tungisid NSVL relvadega varustatud Hiina üksuse URO vägedele kallale, ÜRO oli sunnitud taanduma, kuid 1951. aastal pandi raskes lahingus hiinlaste edasitund seisma. 1953.
siin rakendada spetsiifilisi strateegiaid, et toetada lapsi, kes mingil põhjusel ei ole kaaslaste hulgas aktsepteeritud. Sellistes olukordades on oluline sotsiaalsete oskuste õpetamine. Kiusamine Kiusamine on defineeritav kui konkreetne agressiooni vorm, mis on teostatud ilma provokatsioonita ja korduvalt tugevama lapse poolt nõrgema lapse suhtes. Seda esineb 4 ka lasteaedades. Eakaaslaste vaheline agressioon võib olla oma olemuselt nii otsene, vahetult ohvrile suunatud füüsiline ja sõnaline kahju tekitamine kui ka kaudne. Kaudse kiusamise puhul on tegemist kahjustamisega ilma temaga otsekontaktis olemata, kas siis teiste isikute kaudu või tema sotsiaalseid suhteid või positsioone kahjustades. Näiteks tagarääkimine, kuulujuttude levitamine. Koolieelses eas on üks olulisi kiusamist defineerivaid tunnuseid agressiivsete tegude
Vaheaju kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija Taalamus virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus Hüpotaalamus kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid Amügdala e mandelkeha emotsionaalsed sündmused Limbiline süsteem Amügdala, hipokampus Otsmikusagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine Oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine Kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus · Jan E. Purkinje 1837 · Motoorne · Sensoorne · Interneuron · Ohuolukorras liigub info esmalt läbi Limbilise süsteemi- mandelkeha e amügdala
suhtes. Psühhopaat langeb masendusse ainult sellisel juhul, kui teda on tabanud ebaõnn ega tule valesti toimise olukorrast ise välja ka teiste süüdistamisega. Masenduse taga on alandustunne, külm ja tundetu raev. (Liisa Keltikangas-Järvinen, 1992, 15). Agressiivsuse põhjused Agressiivsuse kohta on mitmeid teooriaid: 1)Instinktiteooria – kaasasündinud enesekaitse ja alalhoiuks vajalik agressioon 2)Malliõppimise teooria – käitumismall võetakse üle eeskujudelt. Agressiivsust on võimalik õppida 3)Hingeelu-teooria – Väljakannatamatud tunded asendatakse talutavate tunnetega 4)Frustratsiooni-agressiooniteooria – argielu pingetest, pettumustest, enesehinnanguprobleemidest tekkiv viha, ärritus, kättemaksuiha 5)Sotsioloogilised teooriad – ühiskonnapoolne ootus ehk „Kõik mõtlevad, et ma olen agressiivne ja vägivaldne, eks ma peangi siis käituma vastavalt ootustele
arvates agresiivusele. Frustratsioon tekib ka siis, kui kellegi poolt tajutakse takistust ettekavatsetuna. Mida lähemal ollakse eesmärgi saavutamisele, seda tõenäolisem on see, et tekib agressiivne käitumine. Hiljem L. Berkowitz uuris seda teooriat ja ütles, et agressiivne käitumine tekib vaid siis, kui inimesel tekivad negatiivsed tunded. Kui frustratsioon toob kaasa negatiivsed tunded (kurbus, depresioon, viha, ärritus). Agressioon on ahelreaktsioon. 4. Sotsiaalne õppimisteooria: A. Bandura. Seletas agressiivset käitumist tuginedes oma eksperimentidele, et agressiivne käitumine õpitakse modelleerimise ehk jäljendamise teel. Ta korraldas eksperimente, esimene 1961.aastal, kus ta näitas eelkooliealistele lastele filmi, kus mudel käitus agressiivselt. Pärast pani lapsed ise sinna ruumi selle objektiga, kellega agressiivselt käituti. Ise vaatles, kas laps hakkab agressiivselt
Lorenz - mõlematele on omane see, et agressiivne energia on instinktiivne ja kui seda ei rakendata, siis ta koguneb seni kuni plahvatab või "vabaneb" - vallandub vastuseks mingile välisele stiimulile. Konrad Lorenz väidab, et inimeste agressiivsus on enamasti instinktiivne. Tema järgi ei olegi agressiivsus nii paha nähtus kui arvestatakse tema peamisi funktsioone loomaliigi säilimise seisukohalt. Tema järgi mängib agressiivsus kohanemisel olulist rolli: 1) agressioon suurendab selle tenäosust, et sobivamad, liigi tugevamad esindajad jäävad ellu ja paljunevad; 2) agressiivsus tagab ka seda, et antud liigi esindajad jaotuvad laiali kogu vimalikule territooriumile, nii et igal liikmel oleks vimalik saada küllaldaselt ressursse oma käsutusse. 3) agressiooniga tagatakse ka teatav domineerimise redel, mis tagab loomagruppides teatavad stabiilsed suhted, aidates seega samuti kaasa selle ligii säilimisele. Kromosoomid ja
kaotanud sõja esimestel aastatel pikka aega lootust sõlmida Inglismaaga kokkulepe maailma jaotamise suhtes - idee, mille Churchill resoluutselt tagasi lükkas. · Erinevalt Sudetenland'i liitmisest Saksamaaga München'i lepingu (1938) kohaselt, millele võis tahtmise korral kleepida peale teatud legitiimsuse sildi (rahvuslik enesemääramine), oli Tsehhi alade liitmine 1939. a. märtsis Suur-Saksamaaga puhas agressioon, ning sellisena seda Suurbritannias ka nähti. Saksamaa liitis Tsehhi alad, tuues ettekäändes sealse sisemise ebastabiilsuse. Slovakkia jäi Jozef Tiso juhtimisel sisuliselt Saksa protektoraadi staatusesse kuni 1945. aastani. Suur-Saksamaa loomine · Hitleri eesmärgiks oli Suursaksamaa loomine ning sellega tegi ta algust 1938, okupeerides Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning riigist sai Saksamaa osa (Austria liitumist nimetatakse ka
3. Järelkriis, adoptatsiooni etapp-on saavutatud tulemus, aktiivset tegevust ei ole, liidrid on läinud ametnike struktuuridesse. · Patsifism (patsifistlik liikumine)-kõige vanem liikumine, 19 saj. I poolel, hiljem muutub rahuliikumiseks, olid igasuguse sõja vastu. · Notivism (põlisrahvaste liikumine)-oma kultuuri säilimise nimel (nt. indiaanlaste liikumine), kultuuriline agressioon, püütakse kujundada hollywoodlikku ja surrogaat indiaani tüüpi. · Ökoloogilised liikumised-roheline liikumine, algas 1969, kõige tuntum Green Pease, Maa Sõbrad, otsivad alternatiive, et leevendada survet keskkonnale, politiseerus 80-ndadte algul, esimene riik, kuhu rohelised jõudsid Belgia, kõige tugevamalt tegutsesid Saksamaal. · Demokraatlikud massiliikumised-rahva rinne, meil muinsuskaitselaste liikumine.
ÜRO harta tugineb jõu kasutamise või sellega ähvardamise keelamisele - jõu kasutamise autoriseerimise ainuõigus on Julgeolekunõukogul (selle kaheks erandiks on riikide õigus enesekaitsele või regionaalsete organisatsioonide poolt rakendatud meetmed, mille on autoriseerinud JN). Vastavalt ÜRO harta artiklile VI võib Julgeolekunõukogu anda soovitusi vaidluste rahumeelseks lahendamiseks; kui JN leiab, et valitseb oht rahule, on toimunud rahu rikkumine või agressioon, võib JN kasutada ka vastavalt ÜRO põhikirja artiklile VII mittesõjalisi (majanduslikke, poliitilisi) või sõjalisi meetmeid rahvusvahelise rahu ja julgeoleku taastamiseks. Mittesõjaliste meetmete hulka kuuluvad näiteks osaline või täielik majandussuhete katkestamine ja diplomaatiliste suhete katkestamine. Kui JN peab neid meetmeid ebapiisavaks või need on osutunud mitteküllaldaseks, võib nõukogu kasutada sõjalist jõudu.
kägistamine, põletamine, noaga ähvardamine või mõnel muul viisil füüsilise valu tekitamine. Seksuaalne väärkohtlemine on füüsilise jõu või ähvardustega vahekorda sundimine, soovimatule seksuaalsele tegevusele sundimine või seksuaalsele tegevusele sundimine teiste ees või teistega. Vaimne väärkohtlemine on isoleerimine, liialdatud armukadedus, partneri tegevuse liigne kontrollimine, sõnaline agressioon, vara hävitamine, ahistamine või jälitamine, vägivallaga ähvardamine ning pidev halvustamine ja alandamine, alavääristamine, raske solvamine, mõnitamine või mõne muu hingelise trauma põhjustamine Perevägivald avaldub mitmel viisil. Näiteks võib see olla abikaasa füüsiline ründamine. Vägivallaks loetakse ka emotsionaalne rünnak, näitels verbaalsed ähvardused, vihahood, isiksuse alavääristamine ja ebarealistlik nõudmine olla täiuslik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
