Paljud treenerid ja sportlased peavad agressivsust oluliseks edusaavitamise viisiks. Teoreetikud aga tavaliselt näevad agressiivsuses rohkem negatiivseid aspekte. TAHTLIK JA KAASNEV AGRESSIIVSUS Spordis kohtab sageli agressiivsuse ilminguid. Samuti kohtab treenerite ja pedagoogide hulgas inimesi, kes soodustavad agressiivsust spordis. Käesoleva teema raames tutvustatakse agressiivsuse kahte erinevat vormi, agressiivsuse ilmingute põhjuseid spordis ning võimalusi, kuidas tahtlikku agressiivsust vältida. Üldiselt võib agressiivsust defi neerida kui igasugust käitumist, mis on suunatud teise elusolendi kahjustamisele või vigastamisele. Rangelt võttes iseloomustab agressiivsust neli tunnust: • Agressiivsus on käitumine; soov või kavatsus iseenesest ei ole veel agressiivsus. • Agressiivsus on kavatsetud. Kui korvpallur lööb palli eest võideldes kogemata küünarnukiga vastase huule puruks, ei ole tegemist agressiivsuse ilminguga. Sportlane peab kavatsema tekitada
põhjal agressiivsuse teooriatest. Lorenz arvas 1950. aastal, et agressiivsus tuleneb sünnipärastest geneetilistest teguritest, mis tekitavad automaatseid antagonistlikke reaktsioone teiste suhtes. Lorenz väitis ka sünnipärasest agressiivsusest, et agressiivne energia koguneb indiviidis pidevalt, nii nagu kraanist tilkuv vesi täidab ajapikku paagi. Agressiivsusel on ka väga suur mõju teistel inimestel. Paljud väikesed lapsed ja ka noorukid võtavad agressiivsust kui õpitud abitust, kui näevad, et keegi on tänu agressiivsusele oma soove ja tahtmisi saanud. Ka keskkonnategurid mõjutavad inimeste agressiivsust. Inimesed muutuvad agressiivsemateks viibides mitmekesi väikestes ruumides, kus inimesed tekitavad üksteise suhtes ärevust ning kus neil ei ole oma privaatsusala. Uurijad on leidnud veel, et kuumust võib pidada agressiivsuse panustavaks teguriks, osutades, et mässud ja füüsilised ründed
6 – 8 Agressiivsuse põhjused 8 – 10 Kuidas agressiivsuse väljakujunemist ära hoida? 11 Kokkuvõte 12 Kasutatud allikad Sissejuhatus Käesolev referaat annab ülevaate lapse arenguhäirest, agressiivsusest. Referaat annab vastuse järgnevatele küsimustele: mis on agressiivsus?, kuidas käitub agressiivne laps?, mis on sellise käitumise põhjused?, kuidas agressiivsuse väljakujunemist vältida?. Agressiivsust otsustasin põhjalikumalt uurida just sellepärast, et tulevase klassiõpetajana võin puutuda kokku väga probleemsete lastega, kes võivad olla vägivaldsed teiste laste suhtes ning kellel on raskusi suhete loomisel. Õpetajana pean suutma luua klassis sõbraliku ja turvalise õhkkonna. Ka tulevase lapsevanemana on kasulik teada agressiivsuse põhjustajatest ning kuidas seda vältida, et lapsest kasvaks, rahulik ja õnnelik inimiene. Mis on agressiivsus?
suurendamiseks. Sigmund Freud agressiivne käitumine kui energia vallandumise viis inimesel. Agressiivsus kui geneetiline tunnus (kaksikute agressiivsuse tase sarnane), agressiivsuse hormonaalne regulatsioon. D. Buss- agressiivsuse evolutsiooniline kontekst. Buss kirjeldab, mida agressiivne käitumine inimese jaoks annab, näidata, et on parem. Miller-Frustratsioon agressiivsuse hüpotees (1939, Yale) · Idee: eesmärgile suunatud tegevuse blokeerimine toodab agressiivsust · Frustratsioon olukord, kus eesmärgi saavutamine väliste tegurite poolt takistatud · F loob pingeseisundi, mis vajab lahendust. Agressiivsuse ülekandmine - teisele objektile, teistsugune reaktsioon. · F agressiivsust toetav, mitte tootev seisund Naiteks: vett ei ole, aga habemevaht näos Hüpotees: frustratseerunud inimene on aldis vägivaldseks käitumiseks. Frustratsiooniga hakkama saamine on enesekontrolli puhul oluline. Tähtis on tunda ära frustratsioon!
Lapsega naise asemel: Ka ärritav. Sest arvatavasti tõi ta lapse lasteaiast ja soovis ruttu enne kojuminekut poest läbi käia, aga see ka suletakse. Kuidas saaks teenindaja käitumine vähendada ja suurendada kliendi pettumust? Vähendada: vabandada viisakalt või lasta naisel ruttu oma ostud teha. Suurendada: öelda ebaviisakalt, et pood on kinni ja ukse naise nina ees kinni tõmmata. Agressiivsuse saab suunata ka töösse, liikumisse, erinevatesse harrastustesse, magamisse. Teisalt agressiivsust saab summutada nii, et teised seda ei märkagi. Agressiivsus võib olla ka teadvustamata, nii et inimene iialgi ei märka seda ise. Eriti kurb on see kui leitakse endale nn. patuoinas. Keegi kaaslastest on see, kelle peale alati oma agressiivsus välja valatakse. Mida sellise olukorra vältimiseks saaks teha? Kiusaja peab tegelema oma hobidega ja näiteks kuulama lemmikmuusikat. Kuidas seda olukorda lahendada? Teised tuttavad või lähedal olevad inimesed peaksid rääkima kiusaja/norijaga.
Heavy rock Jan Verner Pulles Kristian Karel Ööpik 8.B Tartu Kommertsgümnaasium Üldine • Jõuline muusikastiil • Hakkas arenema 1960 aastal • Sarnaneb Heavy metaliga • Populaarne tänaseni Tunnusjooned • Jõuline • Võimendatud kitarr • Trummipartii – rõhutakse 2. ja 4. lööki • Agressiivsust küündiv laulustiil • Virtuoossed kitarrisoolod Laulutekst • Seksuaalse alatooniga • Müstiline seikluslik fantaasia • Tegelaste fantaasia Pillid • Kitarr • Basskitarr • Elektrikitarr • Trummid • Klaver Elektrikitarr Basskitarr Trummid • Austraalia päritolu • Rajatud vendade Malcolmite ja Angus Young Sydneysi poolt aastal 1973 • Tegutseb tänaseni
Agressiivset käitumist kohtame me tavaelus päris tihedalt, sest see kujutab endas kas füüsilist vägivalda, kus jõuga üritatakse oma sisukoht teisele selgeks teha. Enam jaolt siiski sõimamist, karjumist ja seeläbi teiste alandamist. Agressiivsus ei ole sünnipärane nähtus. Agressiivsus on eesmärgi saavutamise vahend neil inimestel, kes on kaotanud lootuse muul viisil eesmärgile jõuda (Keltikangas-Järvinen, 1992). Tänapäeva tänavapildis on agressiivsust näha vägagi palju, inimesed teevad oma tahte saamiseks mida iganes. Süvenenud on koolivägivald, kus lihtsalt valitakse välja kindel isik, keda hakatakse oma otstarbeliselt ära kasutama, teda kas lüües või mõnel muul viisil lihtsalt ära kasutades. Sellised provokatiivsed noored ongi tavaliselt agressiivsed, mis tuleneb eeskätt nende lapsepõlvest. Me keegi ei oska arvata teise inimese lapsepõlves toimunut. Kuid sellised agressiivsed inimesed tunnevad sellest
● Mõjutavad närvisüsteemi. ● Põhjustavad ravimatuid kahjustusi Iseloomustus ● On olemas erinevaid tüüpe, nagu näiteks pulbrilisel kujul või vedelikus olekus . Pulbrit kas suitsetatakse ,segatakse jooki või neelatakse. Vedelikus olekus uimasteid süstitakse enamasti või joogi sees või neelatakse. Seisund ● Narkootikumid tekitavad kaifi oleku ja sa tunned ülierutatud, agressiivsust,väsimust Kuidas tunda tarvitajat ● Tarvitaja võib olla üli energiline või väga vaikne ja kuri. ● Nägu võib olla kahvatu ja silmad punased. ● Võib olla ülierutatud Kasutatud kirjandus ● Google.ee (pildid) ● Kadrina.edu.ee ● wikipeedia Ravi ● On olemas tugipunktid kus saab abi otsida. ● Erinevad ravimid mis leevendavad sõltuvust. ● Narkomaania pole haigust ja sellele ravi pole.
tunnetusliku kooskõla säilimisele. Hoiakute muutmise mõõtevahendideks on Likerti skaala, semantiline diferentsiaal, sotsiomeetria, Bogarduse sotsiaalse distantsi skaala ja intervjuude analüüs. 6. Konflikt ja koostöö Varased agressiivsuse teooriad lähtusid oletusest, et see on inimesele kaasasündinud iseloomuomadus, mis pole geneetiliselt siiski aga kinnitust leidnud. Hilisemad teooriad on vaadelnud agressiivsust sotsiaalse nähtusena, mis on tekkinud kas sotsiaalsest õppimisest või frustratsioonist. Kaasaegsed psühholoogid näevad agressiivsust tulenevat pigem tegurite kombinatsioonidest kui üksikpõhjustest. Eelarvamust seletavad teooriad individualistlikku või sünnipärasuse mudelit (võimukas isiksus, sotsiobioloogia, sotsiokultuurilised seletused, mille hulka kuulub patuoinaks tegemine ning sotsiaalne samastumine).
olema mingi mõte. See on kohastumiseks vajalik sisemine tung. 2. Agressiivsus ja populatsiooni tihedus- tiheliolek muudab agressiivseks. 3. Füsioloogilised faktorid ja agressiivus- testosterooni kõrge tase muudab agressiivseks. -Psühholoogilise teooriad 1. Frustratsiooni/agressiooni hüpotees-frustratsioon motiveerib agressioonile;mõne agressioonivormi jaoks on frustr. Olulisem kui teiste jaoks. 2. Valu ja agressiivus- valu põhjustab agressiivsust. 3.Kogemus ja agressiivsus. 4. Agressiivsus ja keskkonnastressorid- agressiivsust provotseerivad keskk-st lähtuvad stiimulid. -Psühhoanalüütilised teooriad- kolm eeldust : -agressiivsus on sisemine tung; - see on mõjutatud senise elu poolt; -kui mõju on olnud negat., siis võib tulemuseks olla patoloogiline agressiivus. -Sotsiaalsed teooriad- vägivaldse käitumise sotsiaalne tähendus; rõhutatakse ideoloogilisi ja poliitilisi aspekte. 3.Psühhopaatia mõiste kohtupsühholoogias
Paljugi sellest on ühine teiste slaavi rahvastega, eelkõige venelastega. Lisaks keelelisele sarnasusele tugevdas sidemeid ka Ukraina pikaajaline kuulumine Vene võimu alla, mistõttu ukrainakeelse kultuuri areng oli pikka aega pärsitud. Ärikultuur, kombed ja tavad Ukrainas osatakse elu nautida, valitseb söögikultus, peetakse lugu kaunist laulust. Ukrainlased on külalislahked ja abivalmid, eriti provintsimaakondades. Samas võib kohata ka agressiivsust, mida võimendab alkoholitarbimine. Ukraina ja Eesti Ukraina ja Eesti vahel toimub tihe koostöö nii rahvusvahelistes organisatsioonides kui ka ametkondade tasandil. 2010. aastal alustas tööd valitsustevaheline komisjon, mille eesmärgiks on arutada kahepoolset koostööd majanduse, hariduse, tehnoloogia ja teaduse valdkonnas vastavalt 2008. aastal jõustunud kokkuleppele.
isikuid oli teo hetkel alkoholijoobes, mida raskem vägivald seda suurema tõenäosusega oli süüdlane alkoholijoobes - Seksuaalkurjategijate retsidiivsusrisk on kõige väiksem – on praktiliselt koge vähem ohtlikumad sest nende kuritegevuse kordamisprotsent on väga väike - Pussitamise teel tapetakse kõige rohkem sest Agressiivsus lapseeas - Viha emotsioon ilmneb juba 4-7 kuu vanustel lastel - 1-3 vanuses ilmneb enim füüsilist agressiivsust – hammustamine, lükkamine, tutistamine o Käituvad nii sest kõrgemad kortikaalsed funktsioonid ei ole välja arenenud, ei oska teiste perspektiivi vaadata, - Lasteaias ilmneb 25% ajast omavahelisel suhtlused agressiivsus – enam kui nt vägivaldsetel jõukudel - Vanusega otsene agressiivsus üldiselt väheneb, kaudne suureneb - Lapseea vägivaldne käitumine ennustab vägivaldset käitumist lasteeas, ei saa võtta neid 1-
Skisofreenia Sissejuhatus Raamat "Avasta tulevik", tõlkinud Liisa Smith. Vikipeedia, terviseportaal ja Eesti Päevaleht. Psüühikahäire, mille tekkepõhjused ja mehhanism pole täpselt teada Skisofreenia ajalugu Esimesena kirjeldas Emil Kraepelin 1896.a Enne teda olid tuntud mõisted: katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsustema ühendas need varajaseks nõdrameelsuseks. Skisofreenia mõiste võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908.a Mis siis on skisofreenia? Vaimuhaigus, puudutab ühte inimest sajast kogu maailmas Meeste haigestumine sagedasem Inimesed nii noores, vanas kui ka keskeas Häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus Mälu halvenemine Tekkepõhjused Täpselt ei ole teada Umbes 10% skisofreenikutest üks vanem skisofreenik Stress Dopamiini "ületootmine" Kasvukeskkond Positiivsed Sümptomid Mõtete pähe panemine või ära võtmine kontrollimatu välise jõu poolt Kehale tundub, nagu oleks nukk või robot Isiksusele tundu...
olukorrale ja häirivad lapse normaalset tegevust. Mõnikord kasvavad foobiad välja spetsiifilistest sündmustest (ähvardav koer, läbitehtud või nähtud autoõnnetus), kuid sagedamini saavad need alguse lapse sisemisest ebakindlusest ja ärevusest.Hirm on ühiskonnapoolt mõjutatud nähtus. Laste püsivad hirmuseisundid võivad avalduda mitmesugustes sümptomites ja häiretes, millega arstid sageli kokku puutuvad. Lastel võib esineda närvilisust, agressiivsust, depressiivseid meeleolusid, keskendumishäir eid ja õpiraskusi. Sagedased on unehäired, võib esineda enureesi, kõnehäireid, mitmeid sundnähte. Suur osa minu patsientidest on mitmesuguste valude all kannatavad lapsed, kellel on kas seedetraktiv aevused, pea- või seljavalu, südame- ja vereringehäired kuni väljakujunenud psühhosomaatiliste haigusteni nagu bronhiaalastma, haavandtõbi jt. Vanemad saavad vältida laste hirme,sisendades neisse usaldust ja ettevaatlikkust, olemata
1. Viha vastu võitlemine - last tuleks kuulata, veeta võimalikult palju aega lapsega koos, jutustada oma lapsepõlvest, pahandustest, õnnetustest. Kui peres on mitu last,siis tuleks jaotada aeg nii, et tähele panu jaguks igale lapsele eraldi. Kindlasti tuleks lapsevanemal ennast jälgida, et kuidas ise ta käitub stressi ajal. See, kelle peale viha valatakse, ei pruugi olla üldse viha põhjuseks, lihtsalt kantakse üle. Mida kauem laps näeb agressiivsust, seda kauem kestab vägivald. Agressiivsust võivad põhjustada ka peresuhted. Näiteks vanemate lahutus, siis nagu laps mõtleb, et kui on paha , siis ei saa ema temaga hakkama ja isa tuleb tagasi või laps tunneb, et on süüdi vanemate lahutuses. 2. Teiseks on kasvatusstiil ja kaksikmoraal sõnadega pidevalt keelatakse, kui tegelikult ikkagi lubatakse ja siis võtab laps kaksikmoraali omaks. Laps hakkab valetama, et tema pole midagi teinud.
uued väljavaated, tahe elada oma kunagiste unistuste järgi. Sõber ei taha enam sõpra ära tunda. On veel kaunid hetked, nagu esimene armastus, mis on ilmselt üks meeldejäävamaid asju elus. Ka abiellumine kuulub ilusate elujuhtumite hulka (enamasti). Siis on veel hetkelised tundepuhangud, olgu need siis agressiivsed või romantilised. Hiljem tundub selline käitumine hoopis teistsuguse inimese puhul ebausutava või isegi võimatuna. Kuid ka kõige rahulikumas inimeses on pisut agressiivsust, mis õigel hetkel ja õigetes tingimustes võib välja tulla. Ei ole head ilma halvata, kurva saatuse eest ei ole keegi kaitstud. Sellised õnnetused nagu lahutus ja lähedase surm võivad kogu eluks hinge märgi jätta. Vahel soovime isegi, et ei mäletaks enam neid tumedaid hetki. Kogu aeg on kusagil mingid hetked, ilusad või koledad, õnnelikud või kurvad. Aga inimesed on ju samasugused - ilusad ja inetud. Niikaua tuleb meil vaid oodata ja mälestada
#2. Liiga kõrge suhkrusisladusega toidu tagajärjeks on liiga suur glükoosi hulk veres, mis võib viia diabeedini. #3. Ebatervislik toitumine suurendab depressiooni ja tujumuutuste riske. #4. Toit, milles olulise toitaine- kaltsiumi- tase on madal, tõstab luude nõrgenemise ja hõrenemise riski. Kaltsium on hädavajalik luude tugevdamiseks. #5. Lisandite, säilitusainete ja rafineeritud suhkru poolest rikas toit võib põhjustada kehva kontsentratsioonivõimet, hüperaktiivsust ja agressiivsust. Selle põhjuseks on kroomi puudus. Kroom, mis lisandite- ja suhkrurikkas toidus eemaldatakse rafineerimisel, on vajalik veresuhkru taseme kontrolli all hoidmiseks. #6. Arvatakse, et umbes üht kolmandikku vähkkasvajatest on võimalik tõkestada toimusharjumuste muutmisega. Toiduga, mis on kõrge kiudaine ja täisteralise kuivaine sisaldusega ning madala rasvasisaldusega, on võimalik peatata tervet rida vähkkasvajaid, muuhulgas näiteks käärsoole-, soole- ja rinnavähki. #7
Tantsu tehnikad Breiktantsul on 4 eri tantsutehnikat. Nendeks on toprock, downrock, power moves ja freezid. Toprock Click to edit Master text styles Second level Toprock tähendab liigutusi, Third level mis sooritatakse seisvas Fourth level Fifth level asendis. Toprockiga väljendatakse tavaliselt agressiivsust või rahulikkust. Downrock Downrocki väljendab, mis Click to edit Master text styles tahes liikumist põrandal käte Second level kui ka jalgade abil, mis Third level Fourth level vajab eriti suurt Fifth level keskendumisvõimet ja füüsilist vormi Power moves Power moves tähendab Click to edit Master text styles akrobaatilisi käike, mis Second level
loomingulisust, mõtteviisi, intellekti, energiat ning käitumisstiili. Rääkimata juba selle mõjust mehe tervisele ning tema eluea pikkusele. Testosterooni nimetatakse ka ,,edukuse hormooniks". Kõrge testosteroonitasemega mehed püüavad initsiatiivi haarata ning teisi oma tahtele allutada. Nad väljendavad otsustavalt oma arvamust ja ka viha, nad on energilised ja küllaltki edukad. Taimetoidus puudub kolesterool, ilma milleta ei saa hormooni toota. pikaajaline range taimetoit alandab agressiivsust, samas ka sugutungi. Üheaegselt alkoholitaseme tõusuga veres alaneb testosterooni hulk. Alkoholi tarbimine sellises koguses, mis kutsub esile pohmelli, alandab testosterooni taset 10-12 tunni jooksul 20% võrra. Ning tänased elupõletajad, kes armastavad baarides aega veeta, on homme jõuetud ja haiglased. Ameerika teadlased selgitasid välja, et põnevike vaatamise ajal tõuseb meestel testosteroonitase 30%. Armulood aga, vastupidi, langetavad seda. Testosteroon... 1
Olen muusikaga seotud ka läbi oma bändi. See on hobiks olnud juba meil umbes 4 aastat, millest ühe aasta olime isehakkajad, kes pillidest ja nootidest ei teadnud mitte tuhkagi. Nüüdseks on asi paremuse poole liikunud ning me hakkame vaikselt üksteist mõistma ja saame aru mida me üksteiselt ootame ja leiame peaaegu alati lugusid tehes kompromissi. Muusikat tehes läheme me kui teise maailma, kus rajame oma küla ja linna. Mõnikord võib see muusika olla täis jõudu ja agressiivsust, mõnikord aga pisaraid ja kurbust. See kõik oleneb hetke olukorrast ja emotsioonist. Muusika on nagu maailma rahvaste ühine keel. Muusika on võimalik nautida ja luua sõltumatult keeleoskusest, vanusest , soost, rahvusest või haridustasemest. Muusika on kui inimesi ühendav jõud ja mitte keegi ei saa öelda, et nad ei puutu muusikaga kokku, isegi kui nad seda vihkavad või sellest ei hooli. "Meile tundub, et me mõistame laulude sõnu, aga neid uskuma või mitte uskuma paneb
See on instinkt, käitumise motiiv, põhjus. Agressiooniga ei kaasne negatiivseid nähtusi, see ei ole hälve. Agressioon on iseenesest neutraalne energia ja see, kuidas ta inimese käitumist mõjutab, oleneb muust arengust. Psüühiliselt tasakaalukas inimene rakendab oma agressiooni ühiskonnale vastuvõetaval viisil. Agressioon võib avalduda tungiva toimetulekuvajadusena või võistlemissoovina. Niisiis ei tekita agressioonienergia sugugi alati agressiivset käitumist ehk agressiivsust, agressiivne käitumine on aga alati hälve. See on paljude mõjurite koostoime tagajärg. Kergekujuline agressiivsus osutab, et sotsiaalsed õpingud on olnud puudulikud, lapsele ei ole kullalt selgesti öeldud, mis on õige ja mis on väär, tal on lubatud agressiivne olla, ilma et ta oleks pidanud oma käitumise tagajärgede eest vastutama. Raskekujuline agressiivsus osutab, et psüühika areng on olnud häiritud.
ning seda hormooni leidub nii naiste kui ka meeste kehades, meestel on seda 20 protsenti rohkem ja naistel 10 protsenti vähem. Testosteroon tekib meestel munandites, naistel maunasarjades ja neerupealsetes. Mõjutab mehe suguelundite arenemist, stimuleerib sighting, suurendab karvakasvu, teeb hääle madalamaks ja kasvatab lihasmassi ning rasvkudet. Samuti parandab juuste kasvu, suurendab higi eritumist ja spermatsoidede tekkimist. Soodustab juuste väljalangemist, tugevndab viha ja agressiivsust, parandab füüsilist vastupidavust. Põhjustab ka eesnäärme liigset suurenemist, mis raskendab urineerimist. Kiirendab eesnäärmekasvaja arengut. Testosteroon tõestab libiidot ehk sighting ka naistel. Äkiline stress vähendab testosterooni hulka märgatavalt. Mehe organismis moodustub testosterooni 2-14 korda rohkem kui naisel ja seda on kõige rohkem 30. eluaasta paiku. Pärast seda hakkab testosterooni aeglaselt vähemaks jääma.
II MSI MSPõhjused: ·Versailles'i rahulepingust tulenev ebaõiglus Saksamaa suhtes, mis viis natsionalismi kasvule ja tegi võimalikuks Hitleri võimuletuleku, kes tahtis realiseerida sakslaste revansitaotlused. ·NSVL-i soov laiendada oma valdusi ja levitada maailmarevolutsiooni ·Lääne (SB ja Pr) järelandmispoliitika Saksamaa suhtes, mis ärgitas Saksamaa (Hitleri) agressiivsust. ·Julgeolekusüsteemide (Rahvasteliit, desarmeerimiskonverentsid) suutmatus ohjeldada agressiivseid riike. ·Peale I MS olid võitjad kaotajate ülekohtused , see külvaski uue sõjaPõhjused: ·Jõupoliitilised vastuolud. Saksamaa- Suurbritannia; Saksamaa- Pransusmaa ·Suurriikide võidurelvastumine ·Kolooniate ümberjagamine ·natsionalism Pransusmaa ja Saksamaal ·Ühiskonnasiseste pingete ja vastuolude lahendamine sõja abil- suunata kogunenud raev võõraste vastu
Kuid siis vajab inimene ikkagi tuge, kellega oma rõõmu jagada. Kuid kui ta näeb, et mitte kedagi ei ole kellega ta tahaks seda jagada, siis ta tõmbub endasse ja muutub väga kurvaks. Negatiivne stress on kurnav, pahaloomuline ja kurbi emotsioone tekitav. Õnnetused, mured, surm tekitavad inimestes halbu emotsioone. Inimene on kurb ja õnnetu, ning endasse tõmbunud. Ei suuda keskunduda, tunded võtavad pöördeid ja tuntakse ärritust. Mõnikord ka viha ja agressiivsust, kuid see oleneb juba sellest, kui tugev on inimene on iseloomust ja kas ta suudab stressi alandada, ning hoiduda kriisist või depressioonist. Kriis on stressi edasine samm. Sellest on aga võimalik ainult arsti abiga välja tulla. Inimene muutub agressiivseks ja ei suuda oma emotsioone kontrollida. Depressioon on aga rahulik, kuid see kurnab inimest kõige rohkem. Tekib pea valu,ning ei suuda unustada, mis on juhtunud. Sellega vajab ka inimene tuge ja tal on vajadus
Raske on mõista inimest ja inimsuhteid. Kord võivad need olla head, järgmisel hetkel ollakse teineteise kõri kallal. Et me ei saa lugeda kellegi mõtteid, on sageli võimatu öelda, kas ollakse antud hetkel siiras või silmakirjalik. Kõige rohkem võib sellist passiiv-agressiivsust märgata naabrite seas. Kuid kas ongi üldse võimalik nii paljude tegurite ja tingimustega kõikidele meeldida? Aegade algusest peale on elatud koos suuremate või väiksemate kogukondadena. Pikka aega oli iseseisvalt elamine võimatu, sest sõltuti üksteise abist ning koos saadi raskematest probleemidest üle. Selistest asulatest, kus oli range tööjaotus, tekkisid linnad. Maapiirkondades on olnud inimesed rohkem eraldatud. Taludel võis olla palju maad ning naabertalud võisid jääda kilomeetrite kaugusele, mistõttu läbikäimised olid harvad. Seetõttu võib maarahvast pidada teistest vähem sõltuvaks. See aga ei tähenda muidugi, et nemadki on võimelised üksi ha...
Organisatsioonile kaasnevad kõrge stressitasemega järgnevad probleemid: töötajate vähene loovus, madal töövõime ja vähene pühendumine; kõrge töövõimetuse tase; suur personalivoolavus; suurenenud tööõnnetusrisk; kvaliteediprobleemid, mis viivad omakorda klientide rahulolematusest tulenevate kuludeni. Tööstress mõjutab ka ühiskonda laiemalt: stressis töötaja võib valada pinge välja oma lähedaste ja kaaskodanike peale, suurendades agressiivsust ühiskonnas laiemalt; kannatab ühiskonna tootlikkus; tööstressiga seotud kulud kannab suures osas üldine ravikindlustussüsteem; kui töötaja ei ole stressi tõttu võimeline enam tööle naasma, kannab kulutusi pensionisüsteem. Tööstressiga seoses pööra tähelepanu järgmisele: töökoha atmosfäär (või kultuur) ja see, kuidas stressi suhtutakse; sinu töönõuded ning ohud, millega kokku puutud;
Valimatult hävitati uusi tehnoloogiaid kasutades kõike, mida peeti vaenlase omandiks. Terved linnad olid varemetes, tsiviilelanikke hukkus miljoneid ning paljusid tapeti päritolu põhjal. Sõja lõppedes jagunes maailm kaheks, kus ühes oli demokraatlik kord ja teises totalitaarne, mille puhul hoiti maid koos sõjaväe kasutamise ähvardusel. Nüüd on aga uueks ohuks terroristid, mis näitab, et inimene pole suutnud oma agressiivsust maha suruda. Loomulikult ei ole vägivald alati nii laiahaardeline. Sellega puutume kokku me kõik, olgu see siis omal nahal läbi elatud või teades kedagi teist, kes on kunagi ohvriks sattunud. Röövimised ja tapmised on ka Eestis igapäevased, siiski on märkimisväärne osa nende põhjustajatest mitte eesti rahvusest. Juhuslik vägivald avalikes kohtades, kus tavaliselt inimesed üksteist ei tunne, on harv. Suurem osa konfliktidest toimub enamasti kas sugulaste või tuttavate vahel
4 1.1.2. Arengu erinevused Õppetööd mõjutava faktorina on oluline pöörata tähelepanu ka aju arengu kiirusele. Tütarlaste aju areneb poiste omast kiiremini. Tüdrukute suguhormoon östrogeen soodustab ajurakkude kasvamist, andes eeliseid verbaalsele arengule. Poisse seevastu tuleb rohkem suunata lugema ja jutustama. 2. Soolised erinevused Tüdrukute vähesemat agressiivsust võib pidada kõige suuremaks sooliseks erinevuseks, mida võib märgata juba varajases lapseeas, kus poiste riiakus ja viha selgelt silma torkavad. Poisid muutuvad agressiivseks kahe-kolmeaastaselt, kui hakkab kujunema isiksus. Poiste agressiivsus avaldub rohkem füüsilise kahju tekitamises, tüdrukud kasutavad enam sõnalist agressiivsust. Tüdrukud ei ole nii egoistlikud ja enesekesksed kui poisid. 90% käitumishäiretega lastest on poisid
Patoloogia Kui skisoidsed jooned on väga tugevad, siis nad on külmad inimesed. Neil puudub empaatiavõime. Nad ei suuda asetada end teiste inimeste olukorda. Nad võivad ka saata korda selliseid tegusid ilma mingi süümepiinata tänu sellele, et nad ei taju teise inimese emotsiooni või valu, mis see võib endaga kaasa tuua. Seksuaalkurjategijad on väga tihti skisoidsete joontega. Agressiivsus Skisoidse inimese agressiivsus meenutab lapse agressiivsust. Väikelapsel on tihtipeale hirm. Hirm ja agressiivsus on omavahel seotud. Näiteks ebamugavustunne lapsel on seotud agressiivse reaktsiooniga, mis kõige lihtsamal kujul on sihiti karjumine. Hiljem jalgade trampimine, uste paugutamine. Lapselik agressiivsus ei ole konkreetselt kellelegi suunatud, vaid see on lihtsalt väljendatud agressiivsus. See vallandub ebamugavustunde baasil. Skisoidse inimese agressiivsus ei ole ka tihtipeale teistele suunatud
Tühisemgi ajend võib vallandada agressiivsust, see võib iseseisvuda ja ilmneda kõikmõeldavais äärmuslikes vormides. Turvalisuse ja seotuse puudumise ning sellest tuleneva umbusu tõttu tunnetab skisoidne isik teise inimese lähenemist enesele ohustamisena. Tema esimene reaktsioon on hirm, millele järgneb agressiivsus. Arhailine integreerimata agressiivsus võib viia vägivalla kasutamiseni. Skisoidsetel isikutel on üldiselt raske oma agressiivsust kontrolli all hoida. Isenad oma agressiivsuse pärast ei kannata. Skisoidse isiku agressiivsuse kõige sagedasemad avaldusvormid on järskus, äkiline ja solvav teravus, jäine külmus, kontakteerumatus, küünilisus ja poolehoiu silmapilkne muutumine vaenulikuks vastumeelsuseks. Skisoidse isiku agressiivsusel on peale tõrje ka teinegi funktsioon ta loob sellega kontakti, poolehoiu võitmise viis. Neil on kergem olla agressivne kui väljendada oma positiivseid tundeid.
tähelepanu ja seetõttu kasutatakse seda palju liikluses, eriti keelavatel ja hoiatavatel liiklusmärkidel. Näiteks tuletõrjes värvitakse punaseks kustutusseadmed ja tagavaraväljapääsud. Psühholoogiliselt tekitab punane erutust, mis võib väljenduda mitmeti kas siis aktiivsuse, eneseusalduse ja oma jõu tunnetamisena või hoopis ärrituse, viha ja vägivaldsusena. Positiivsetest omadustest sümboliseerib punane elujõudu ja energiat, negatiivsetest agressiivsust, brutaalsust ja ohtu. Pikaaegse kurnatuse või madala vererõhu korral aitab võita jõetust ja masendust, muudab inimesi elurõõmsamaks ja suhtlemisel avatumaks. Punane aitab üle saada häbelikkusest ja alaväärsustundest. Närvilisuse ja agressiivsuse perioodidel võib aga olukorda veelgi halvendada ja negatiivseid meeleolusid süvendada. Punane toon sümboliseerib instinkte, kuumust, jõudu ja julgust, samuti seltskondlikkust, impulsiivsust ja otsekohesust.
kõikide ainete nimetused ei ole äratoodud näidisnimekirjas. Seetõttu on kasutusele võetud termin-" ja nendega sarnased ained " . See termin iseloomustab ravimeid, mis on seotud vastavate aineklassidega oma toime ja/või keemilise struktuuri poolest. Stimulaatorid: - Kokaiin, mis on ka tugevatoimeline narkootikum. - Kofeiin, efedriin, strühniin vähendavad väsimust, tekitavad inimesel elevusetunde, tõstavad agressiivsust. Paljud ained, mis on kantud keelatud stimulaatorite nimekirja sisalduvad igapäevases toidus, toidulisandites ning näiteks külmetusravimites. Stimulaatorite üldine eesmärk on vabastada sportlane treeningu ajal ja võistluste eel nn krambist ja võimaldada sportlasel esineda, kasutades ära 100 % oma võimetest. Teadaolevalt on igal inimesel psühholoogiline ja füsioloogiline piir, mille ületamine normaaltingimustes ei ole võimalik
Distsiplini tagamine lasteaias. Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmisteks igapäevaelus ja koolis. Kui last ümbritsevad süsteemi osad toimivad harmooniliselt, käitub laps tasakaalukalt. Eesti Vabariigi lastekaitse seadus (01.01.1993) ütleb: Lubamatu on lapse alavääristamine, hirmutamine või karistamine viisil, mis valmistab talle piina, tekitab talle kehalisi kahjustusi või ohustab kuidagi teisiti tema vaimset või kehalist tervist ( §31 Lapse kohtlemise üldpõhimõte, lõige 1 ) Distsipliini tagamisel on väga tähtis osa lastekeskse õpikeskkonna loomisel. Selleks on oluline - - Hoolikas planeerimine ja individualiseerimine. - Meeskonnatöö ja läbi mõeldud töökorraldus, st.kooskõlastatud nõudmised laste suhtes. - Lapse päev peaks olema tasakaalustatud. Lapsed väsivad, hakkavad tõuklema ja jooksma kui päev on liiga tihe. - Õppimine peaks käima mängu kaudu, et laps e...
Mille üle on eestlastel põhjust uhke olla? Eestlased on rahvas, kes on elanud juba üle 10 000 aasta Läänemere kaldal. Meie esivanemad on olnud visa ja töökas rahvas, kes on säilitanud eesti kultuuri ja keelt. Aga tihtipeale kerkib üles küsimus, kas me oleme ka selle pika aja jooksul midagi saavutanud, või endast mingit märki maha jätnud ? Ühed meist väidavad üht, teised teist ja kolmandad kolmandat. Kuid siiski mille üle võiksid eestlased uhked olla? Mõeldes juba kaugele kaugele minevikku, võib öelda et Eesti on olnud juba siis ühte hoidev riik. Olen uhke juba selleüle, et meie oma rahvas, kes on nii väike, aastasadade vältel nii paljude teiste rahvaste poolt ahistatud, vallutatud, orjastatud ja piinatud on kõigest edukalt välja tulnud ning oma kultuuri loonud. Oleme kultuurirahvas. Olen uhke selleüle, et meie poisikesed koolipingis läksid vabadussõtta oma riigi eest, kuigi paljud täismehed ei uskunud iial, et Eesti v...
maksimaalselt kasutama allesjäänud oskusi. Käitumisravi seisneb selles, et valida õige taktika dementse inimesega suhtlemiseks ning püüda maksimaalselt aru saada tema vähesest eneseväljendusest. Dementse inimesega suhtlemisel on tarvis arvestada järgmiste asjaoludega: · Kui esineb käitumishäire, siis tuleks aru saada, kus, millal ja kui sageli seda esineb. Samuti peaks jälile saama probleemset käitumist vallandavale põhjusele. Näiteks kui ärritavaks ja agressiivsust põhjustavaks osutuvad mitmeastmelised tegevused (söömine, riietumine), peaks katsuma neid tegevusi lihtsustada, varustades inimene kergesti käsitletavate rõivastega. · Käitumishäire dementsel inimesel võib olla põhjustatud ka nälja- ja külmatundest, kõhukinnisusest, valust, algavast külmetushaigusest. · Dementset inimest võib ärritada, kui ta temale esitatud küsimust ei taipa. Seetõttu tuleks esitada lühikesi lauseid ja küsimusi.
täpselt teada. · Skisofreenia on psühhooside hulka kuuluv psüühikahäire, millesse haigestumisel on patsiendi normaalne käitumine oluliselt häiritud Ülevaade · Skisofreenial esineb mitmeid alavorme, mis avalduvad täiesti erinevalt: luulumõtted, veider käitumine, tarretumine erinevatesse poosidesse, ebemäärased lõhna-, tunde- jm aistingud. Laialt levinud arusaam, et skisofreeniahaiged on teistele ohtlikud, on vale. · Agressiivsust ja ennast või teisi hävitavat käitumist tuleb harva ette. Skisofreenia esinemissagedus on ligikaudu 1% t. Haigestutakse tavaliselt vanuses 20-30 eluaastat. Meeste haigestumus on tavaliselt sagedasem kui naistel. · Uurimused näitavad, et kahel neurotransmitteril - dopamiinil ja lserotoniinil on oluline osa skisofreeniasse haigestumisel. · On teada, et skisofreeniahiagetel on teatud aju osas liiga palju dopamiini. Samuti esineb erinevusi serotoniini
pikema aja jooksul. Võib suurendada ohtu nakatuda HIVi/AIDSi ja hepatiiti. Vereülekanne võib põhjustada südamerikke, ajurabanduse, neerukahjustuste ja kõrge vererõhu ohtu, verega seotud tervishädasid nagu nakkused, mürgistused, valgete vereliblede ülekoormus, trombotsüütide arvu vähenemist ning probleeme vereringesüsteemis. Steroidid võivad põhjustada aknet, kiilaspäisust, suurendada maksa- ja südame- veresoonkonna haiguste ohtu, meeleolukõikumisi, agressiivsust ja enesetapumõtteid Meestel on samuti oodata: • munandite kahanemist • rindade kasvamist • sugutungi vähenemist ja koguni impotentsust • spermatoodangu vähenemist Naistel on samuti oodata: • hääle madalamaks muutumist • ülemäärast karvakasvu näol ja kehal • menstruaaltsükli hälbeid • kliitori suurenemist EPO ehk erütropoetiini kasutamine muudab vere pigem meesarnaselt paksuks ja kleepuvaks kui veesarnaseks vedelikuks. Sellise paksu vere pumpamine mööda
MIS ON TEADVUS? TEADLIKKUS ISEENDAST JA OMA KESKKONNAST. MIS ON ÄRKVELOLEKUTEADVUS? KUI OLEME ÄRKVEL JA PIISAVALT ERKSAD NING TAJUME ENNAST JA KESKKONDA. KAS ME TEADVUSTAME ÄRKVEL OLLES KÕIKE? MIKS? EI; 1) ME EI MÕTLE OMA KEHAST TOIMUVATELE PROTSESSIDELE; 2) OSA TEGEVUSI VÕIB MUUTUDA AUTOMAATSEKS JA ME EI TEADVUSTA NEID ENAM. MIKS ON UNI OLULINE? 1) UNI KAITSEB MEID SEL AJAL, KUI ÄRKVELOLEMINE JA RINGIKÄIMINE OLEKS VÄGA OHTLIK (AITAB HOIDUDA AKTIIVSUSEST JA SÄILITADA ENERGIAT); 2) UND ON VAJA MEIE SEESMISTE JÕUVARUDE TAASTUMISEKS; 3) TAASTAB KNS'I, MEELEELUNDITE JA LIHASKONNA JÕUVARUSID; 4) SOODUSTAB MÄLU, ERITI PÜSIMÄLU KINNITAMIST. MILLEST SÕLTUB UNEVAJADUS JA KUI PALJU PEAKS MAGAMA? 1) SÕLTUB SELLEST, KUI PALJU PÄEVA JOOKSUL ENERGIAT KULUTATAKSE, ET SEDA ÖÖSEL TAASTADA; 2) TURVALISUSEST; MAGAMA PEAKS UMBES 7-8H. KUIDAS UND UURITAKSE? UNEKESKUSES EEG-GA NING SILMALIIGUTUSTE JA LIHASAKTIIVSUSE REGISTREERIMISEGA (EEG ABIL RE...
mida ekperiment püüab mõõta) hoolikal kontrollil. Uurimistöödes on väga hea kasutada eksperimenti. Näiteks, oletame, et ma soovin teada saada, kuidas mõjutab liigne kommi söömine laste aktiivsust. Korraldan selle jaoks eksperimendi, mul on katsegrupp, kellele ma kommi annan ja kontrollgrupp, kes kommi ei saa. Seejärel võrdlen ma nende käitumist ja saangi eksperimendile vastuse. Kas televiisori vaatamine põhjustab agressiivsust? Sellele vastuse leidmiseks panen siia ühe video, mis näitab A. Bandura eksperimenti. Samuti käib see video osalusvaatluse kohta. http://www.youtube.com/watch? v=lCETgT_Xfzg&feature=related Osalusvaatlus Osalusvaatlus õppimine teise inimese käitumise jägimise kaudu. Inimesed õpivad palju isiklikust kogemusest, aga nad võivad õppida ka jälgides teiste tegevust ning seda, mis teistega seejärel juhtub
on suunatud kellegi kahjustamisele. Mõned lapsed õpivad, et agressiivne viha annab ,,kiireid tulemusi'' ning võib viia tähelepanu kõrvale isiklikult vastutuselt. Laste viha välja elamist on raske kontrollida ning see võib õpetajate jaoks vägagi häiriv olla, tekitades ärevust, segadust ning isegi vastu viha. Tuleb tõsiselt võtta iga emotsionaalselt patoloogiat, mis võiks mõjutada lapse sagedast ja jätkuvat viha väljendamist ja agressiivsust koolis. Vihapäevikud võivad olla kasulikuks vahendiks aitamaks lapsel ja õpetajal õppida, millised olukorrad ja tingimused neis viha tekitavad. Vihapäevikus võib sisalduda joonistatud termomeeter. http://www.tps.edu.ee/materjalid/lapsed/?5_Emotsionaals "Taasleitud käitumine", Bill Rogers, 2006 ,,Agressiivne laps" Rüdiger Penthin, 2003
Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
tekib liiga palju vedelikku, samamoodi tekivad augukesed ajju. 4) Tekivad ka psüühilisedhäired nagu näiteks deliirium, millega kaasnevad nägemishallutsinatsioonid. Deliirium tekib siis, kui inimene on nö võõrutusseisundis ehk siis kaineneb pika ajalisest joomisest. Samamoodi tekivad ka episoodilised depressiivsus häired, kui ei saada ligi alkoholile. 5) Manustades alkoholi võib see mõjutada aju ka sellel hetkel ehk see muudab inimese julgemaks, seltskondlikumaks, välistada ei saa ka agressiivsust, eufooriat ning emotsioonid on esiplaanil, ratsionaalne mõtlemine jääb tahaplaanile. Arvestades selle seisundiga võimelike kaasnevaid käitumisi, siis võib panna tihti inimene ennast ohtlikusse olukorda, kus võib saada kahjustada tervis. Arvestades eelnevalt nimetatud kahjulikke mõjusid, siis peaks mõtlema iga inimene, et kas siiski tasub teha see saatuslik samm alkoholi juurde või parem selle asemel võtta värskendav klaas vett
60 protsenti lapsevanematest ei jälgi, kui palju laps tehnoloogiat kasutab. Enamikul lastest on tehnoloogilised seadmed magamistubades käe-jala juures. Tehnoloogia ülekasutamine tekitab lastes unetust sellisel määral, mis takistab õpinguid. Psüühikahäired Tehnoloogia liigtarbimise tagajärgedeks on depressioon, ärevus, tähelepanupuudus, bipolaarne sündroom, psühhoos. Igal kuuendal Kanada lapsel on diagnoositud mõni psühholoogiline häire. Vägivald Vägivald meedias tekitab lapses agressiivsust. Tänapäeva meedias puutuvad lapsed sageli kokku nii vaimse kui ka füüsilise vägivallaga. Digitaalne dementsus Kiiresti vahelduv meedia uudisvoog toob kaasa keskendumisraskused. Lugemine ning meelde jätmine muutub keeruliseks, sest laps ei suuda süveneda. Sõltuvus Kuna ka lapsevanemad on ise üha rohkem tehnoloogia külge aheldatud, siis kaugenevad nad oma lastest. End üksikuna tundvad lapsed otsivad tuge tehnikaseadmetest, mille tulemuseks võib olla sõltuvus neist. Kiirgus
Tunge on kaks seksuaalne ja agressiivne. Pilet 4. Isiksuse käsitlus Freudi järgi. Tungide teooria. Tungide teooria seletab ta lahti raamatus ,,Sealpool mõnuprintsiipi". On kaks tungi: seksuaalne (elutung) ja agressiivne (surmatung). Teod on alateadlikud ja lähtuvad neist tungidest. Surmatung tekkis I MS ajal. Arvab, et eluta aine olek on alateadvusse kodeeritud, elu püüdleb selle poole tagasi. Freud pidas olulisemaks seksuaaltungi, tänapäeval agressiivsust. Kaks tungi on omavahel läbi põimunud. 1932. aastal artikkel ,,Ego ja Id", Freudi isiksusekäsitlus. Ego on mina, Id on tema või miski. Sünnihetkel on ainult Id, psüühilise energia allikas, millele tugineb isiksus. Id on irratsionaalne, liikuv, ei allu loogikale ega eetikale. Püüdleb naudingu poole. Ego tekib alates kuuendast elukuust, tema ülesanne on rakendada Idi energiat. Veel hiljem tekib Superego. See on inimese moraalikoodeks, südametunnistus. See, mis ühiskonnast
Need võivad osutada õpiraskustele, mis tuleb avastada võimalikult vara. Poisid ja sport 1) Spordit võib olla lapasele tohutult palju kasu. Annab võimaluse kehaliselt liikuda, lõbutseda, end proovile panna ja saavutustega rahul olla. Ühine huvi lähendab poisse isadega 2) See on suurepärane võimalus iseloomu kujundamisele, elukogemuste omandamiseks ning mehekikkuse arendamiseks 3) Samas võib see soodustada ka agressiivsust, isekust, jõhkrust ja alkoholilembust 4) Konkurentsiga kaasaminemine toob sageli kaasa eluaegsed vigastused. 5) Spordis peab põhirõhk olema osalemisel ja ohutusel, see ei tohi olla ainult väljavalitute jaoks ning peab pakkuma lõbu kõigile. See on poistele vajalik.
Kolme kuu ning mis väljendub Patsient oskab tujude- ja möödudes oskab kolleegi füüsilises kontrollida oma mõtetepäevikut. patsient talitseda oma ründamises tundeid tundeid Paku välja ideid kuidas maandada agressiivsust (nt poks) Madal enesehinnang, Lähieesmärk: Julgusta patsienti 1. Kuu möödudes on mis on tingitud Patsient tunneb rääkima oma vähenenud patsiendi probleemsetest ennast vajalikuna lootusetuse mõtetest. lootusetuse mõtted lähisuhetest, ning mis väljendub Kaugeesmärk: Julgusta patsienti 2. Kolme kuu
AJALUGU II MS põhjused: 1. Saksamaa oli kaotanud endise suurriigi staatuse ja tõrjutud pikaks ajaks isolatsiooni, mis tekitas Saksamaal kaotuse tasategemise tahet(versailles’i rahulepe) 2. Rahvasteliit ei suutnud kontrollida sõjakaid suurriike 3. Lääneriikide lepituspoliitika suurendas Saksamaa agressiivsust 4. MRP sõlmimine – jagati ära NSVL ja Saksamaa mõjusfäärid 5. Suur-Saksamaa loomise idee 6. NSVL soov levitada kommunismi 7. NSVL soov taastada impeerium Saksamaa liitlased: 1. NSVL – Poola vallutamine 2. Itaalia – Teraspakt, milles kohustusid mõlemad pooled üksteist sõjaliselt abistama, kuid Itaalia sõtta ei astunud, sest Mussolini ei kiitnud heaks Hitleri liitu Staliniga 3
sekundaarsete sootunnuste väljakujunemise tagamine. Lisaks on testosteroonil valgu sünteesi (eriti lihasvalkude sünteesi) soodustav toime, millega seletub mehe organismis suhteliselt suurem lihasmassi osakaal võrreldes naisega. Samuti on hormooniga seotud mehe vere suhteliselt suurem hemoglobiinisisaldus ja erütrotsüütide hulk. Veel seostatakse testosterooni mõjuga mõningaid mehe psüühika ja käitumise erijooni, näit agressiivsust jms. Testosterooni produktsioon suureneb hüppeliselt puberteedieas ja jääb mehel enamvähem samale tasemele veel võrdlemisi kõrges eas. Östrogeenid vastutavad naise sekundaarsete sootunnuste arenemise eest. Iga menstruaaltsükli jooksul on nende funktsiooniks aga munaraku küpsemise soodustamine ja ettevalmistus viljastumiseks. Östrogeenide toime tõttu kolesterooli ainevahetusele on viljakas eas naised meestest paremini kaitstud südame- veresoonkonna haiguste eest
§3.1 Inimsuse vastaste kuritegude juured. 1. Kas agressiivsus on inimkonda iseloomustav tunnus või erand? tunnus 2. Kuidas ühiskonnas maandatakse agressiivsust. (Nimeta 4) Karnevalidega, spordiga, sõjaga ja kuritegevusega. 3. Kas võitlus kuritegevuse vastu võib olla ka vägivaldsuse avaldus? Jah 4. Nimeta XX sajandi vägivallaideoloogiaid. Too näiteid, kuidas need ideoloogiad rakendasid vägivalda. Fasism, natsionaalsotsialism, kommunism, mauism. Kõigis ilmneb juhikultus, indiviidi täielik allutamine kollektiivile ehk valitseva võimuorganisatsiooni tahtele, vabaduse piiramine või puudumine ja ühiskondlik sallimatus 5
Lapsel võib hüperaktiivsusega samal ajal esineda käitumishäired. Ta võib valetada, hulkuda, olla ärevuses või depressioonis. Võivad esineda unehäired, kõne ja keele arenguhäired, liigutuste kohmakust ja agressiivsust. ATH häire põhjused: neurobioloogiline häire, kujuneb geneetiliste, bioloogiliste ja keskkonna tegurite koostoime tulemusena;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
