Oli selge, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida-Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. Sellele andis kinnitust 1946. aasta Stalini kõne, kus ta mainis, et valmistuda tuleb sõjaks lääne imperialistidega. Sama aasta märtsis pidas kõne ka W.Churchill, kus kutsus läänt üles kommunismi levikule vastu seisma. Esialgu ei tahtnud lääneriigid konflikti NSV Liiduga ja olid valmis järeleandmisteks, kuid 1947.aastal hakati NSV Liidu agressiivsusele reageerima ja USA president Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis Ühendriikide välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise kommunistide võimuhaaramise vastu. Avaliku külma sõja alguseks võib pidada Berliini blokaadi, kus NL lõikas Lääne-Berliini ära elektrist, kütusest ja toiduainetest, lootes sel viisil linna põlvili suruda ja endaga liita. Külma sõja olulisteks võtmesõnadeks olid võidurelvastumine, majanduslik-
Ajus- histaminergilised toimed põhjustavad und (antihistamiinikumid H1 retseptoritele) ◦ REM uni ◦ Ärkamine Osaleb unustamise mehhanismides Osaleb erektsiooni mehhanismides Skisofreenia seos histamiiniga Histamiini toimed2 Mõjutab kehatemperatuuri Histamiin kasvajatevastases immunoteraapias Seotud neuraalse degeneratsiooniga Katse hiirtel: H1 retseptorite puudumine viis suurenenud liikuvusele, erutuvusele ja agressiivsusele hiirte seas. Histamiin moduleerib mitmeid neurofüsioloogilisi funktsioone: aktiivsust, emotsioone, mälu ja õppimist, valutundlikkust ja agressiivset käitumist (H1 retseptorid) Sajandihaigus: allergia Allergilise reaktsiooni aluseks on HISTAMIIN Juustus Makrellis, tuunikalas Pärmiekstraktis Spinatis Tomatis Punases veinis Antihistamiinikume on vastavalt H1 ja H2
Peategelane, ühe 18-aastase kurjategija isa, püüab selgitada põhjusi, mis viivad seadustest ja moraalinormidest üleastumisele nn. Heast perekonnast pärit noori. Raamatu jutustaja on isa, kelle poeg on ootamatult koos oma kolme sõbraga andnud peksa kahele vanainimesele, mille järel üks neist sai surma. Raamatu jooksul meenutab isa lugusid varasemast elust, et leida väike põhjenduski oma poja teole. Kuigi ta leiab minevikust palju tegusid, mis viitavad poja agressiivsusele, kuid samas õigustab igat tegu ja aina korrutab, et meie pole süüdi, meie pole kasvatamises midagi valesti teinud jne... Samuti teevad seda kõik teised, ka koolis öeldakse, et nemad pole süüdi, pole midagi valesti teinud... Teiste poiste vanemad, kes samuti osalesid jõhkras töös, ütlevad samuti, et nemad pole midagi valesti teinud, nemad pole süüdi ... Kõik üritavad asja ikka teise kaela ajada, et minu poeg on tänu sinu pojale halvale teele läinud jne..
Raudne eesriie-Ida, ja lääneriikide vahel olev piir,mis takistas idariikidel suhtlust lääneriikidega.külm sõda-sõda lääne ja idariikide vahel.trumani doktriin-vabade rahvaste toetamine sise-ja välissurve eest.marshalli plaan-isesisvunud riikide aitamine majanduslikult.berliini blokaad-nsvl lõikas ära lääne-berliini muust maailmast,et see annaks alla ja liituks nsvl-da.võidurelvvastumine-uute relvaliikide väljatöötamine ja katsetamine,usa ja nsvl vahel,usa sai esimesena tuumapommi.nato-1949,et vastu seista nsvl kasvavale agressiivsusele(usa,lux,holland,belgia,prants,suurbrit)euroopa söe-ja teraseühendus-1952 euroopa riikide omavaheline majanduse aitamine.vlo-nsvl jaa kesk ja ida-euroopa riigid 1955,nsvl diktatuuri ellu viimiseks.hiina kodusõa-1946- 1.okt.1949.kommunistid tahtsid võimu haarata.1949 kuulutati välja hiina rahvavabariik Mao Zedongi poolt.demokraatia laienemine-Itaalia ja kreeka said demokraatlikuks,alandati valijate vanuse a...
Ajaloo vältel on las peetud väikeseks täiskasvanuks, tühjaks tahvliks (Locke mõjul), pärispatu väljenduseks jne. Nurmi (1983) arvates on lapsepõlv 18.sajandil tugevnenud romantilise idealismi sünnitus. Lapse tundeelu mõistmist on mitmel viisil rikastanud Freudi vaated, kes kriipsutas alla lapse tundeelu tähtsust kogu inimese elu seisukohalt. Ta käsitles lapse intensiivset ja mitmetahulist tundeelu oma seksuaalsusteoorias. Freud juhtis tähelepanu ka lapse agressiivsusele ja teistele negatiivseks peetud joontele. See pani lapsevanemaid vaatama oma lapsi hoopis teise pilguga kui seni ning mõistma uuel viisil ka oma vanemlikku rolli. Arusaamade muutumise lapsepõlve kohta võib jaotada kolme ajaloolise etappi. Esimesel etapil mõisteti last vaid väikese täiskasvanuna. Laps oli tööjõud ning lapsepõlvele ei antud inimese tervikarengus mingit eraldi tähendust. Teisel etapil mis on pikk ja jaguneb
1) Läänes alahinnati võimalust, et Hiina muutub kommunistlikuks. Guomindangi palved saada USA-lt sõjalist abi lükati tagasi. 2) NSVL osutas kommunistidele olulist abi relvastusega. 3) Kommunistid võitsid rahva, lõigates kasu rahvuslaste vigadest ning esitades end mõõduka, tõhusa ja patriootlikuna. LK 15. 2. Miks loodi NATO ja miks VLO? Too kummagi kohta 2 põhjust. 1) NATO loodi, et üles kaaluda NSVL võimsust, vastata NSVL kasvavale agressiivsusele. Samuti võimaldas see vahendada informatsiooni ja teha koostööd näiteks kaubanduse, valuutaeeskirjade ja paljudes muudes valdkondades. 2) NSVL lõi VLO vastukaaluks Marshalli plaanile. Aitas tugevdada NSVL diktaati nõukogude satelliitides. 3. Milliseid ühiseid jooni on Varssavi ja Põhja-Atlandi lepingus? Mõlemad lepingud kohustasid lepingus nimetatud osalisi aitama igal vajalikul viisil rünnaku juhul. LK 21. 4. Kuidas mõjus idablokile N. Hrustsivi salajane kõne NLKP XX kongressil
aastal Berliini blokaadiga. Külm sõda avaldus: Võidurelvastumises- NSVL ja USA proovisid teineteist üle trumbata sõjalisevarustusega. 8. VLO- Varssavi Lepingu Organistsioon. Sõjaline organistsioon, mis sai loodud NATO vastu,kuhu kuulusid Kommunistlikud riigid. 9. VMN- Vastastik Majandusabi Nõukogu. See liit pidi tugevdama Kommunistlike riikide majaduslikku koostööd. 10. NATO(1949)- Põhja-Atlandi Organisatsioon. Kaitsta liidus olevaid riike ja abistada sõjakorral. Seista vastu NSVLi agressiivsusele. 11. 1968. aastal vahetus Tsehhis valitsus, mida hakkas juhtima Dubcek, kes viis reforme läbi. Lubas sõnavabadust ja see NSVLile ei meeldinud, sest ta kartis, et teised kommunistlikud riigid käituvad Tsehhi eeskujul ning hakkavad ka läbi viima reforme, mis ohustavad NSVLi võimu. Seepärast saadeti Prahasse tankid, mis sundis valitsust vahetuma. Uueks juhiks sai Moskva meelne kommunist. Breznevi doktriin: NSVLil on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal ning NSVL kavatseb
otses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri ja teaduselus maksma panna. Esiteks prooviti vastast edastada uute võimsamate relvade tootmises ehk võidurelvastamises, teiseks soovisid USA ja NSV Liit saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu ning kolmandaks üritati laiendada oma mõjuvõimu Kolmandas Maailmas ehk riikides, mis ei kuulund ei demokraatlike lääneriikid hulka ega kommunistlikku idablokki. Seismaks vastu Nõukogude Liidu kasvavale agressiivsusele, asusid Lääne- Euroopa riigid senisest tihedamale koostööle. Märtsis 1948 sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Luksemburg koostöölepingu ehk Lääneliidu. Ent Lääneliidu osalisi oli liiga vähe, et üles kaaluda Moskva võimsust. Seetõttu asutasid 10 Euroopa riiki koos Kanada ja Ameerka Ühendriikidega aprillis 1949 Põhja Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO. NATO tegevuse aluseks on lihtne põhimõte : kui
ähvardades, jookseb siis aga jällegi saba ja tiibu laitutades mnema. (Tinbergen, 1984). Üsna harva juhtub, et emasloomad etendavad paarimismängus juhtivat osa ja et peamiselt neist sõltub seksuaalkäitumise edukas tulemus. Niisuguse ebatüüpilise käitumise erilaadseks näiteks on jaanalindude paarimismäng, kus isased on pigem kositavad kui kosijad ja seda vaatamata asjaolule, et nende sulestik on tunduvalt toretsevam fakt, mis üldiselt viitab seksuaalsele agressiivsusele (Tinbergen, 1978). Kuigi emased käituvad isastest vähem dramaatiliselt, on neil paaritumismängus väga oluline osa. Vastupidiselt levinud arvamusele ei ole nad isaste ihade passiivseks objektiks, vaid on loomuldasa ettevaatlikud ja teevad väga selget vahet, kellega paarituda. Nende seisukohast on kõik isased erinevad ja kuna iga emane tahab ainult kõige paremat saadaval olevat isendit oma järglastele isaks, siis võtab ta enesele aega, et vaadata, mida pakutav ka väärt on
Eesmärk: vastastikkune majandusabi USA abi asemel. 9. Mis oli VMN? Selle eesmärk? 1949 Jaanuaris loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu Nõukogude Liidu ja rahvademokraatiamaade poolt. Mõte oli: vastastikune majandusabi USA abi asemel. 10. Mida kujutas endast NATO? Millal loodi? Eesmärgid? Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, loodi 1949 aastal, kui ühte osalist rünnatakse, asutvad teised tema kaitseks välja, loodi selleks, et seista vastu Nõukogude Liidu kasvavale agressiivsusele. 11. Tsehhoslovakkia kriis, millal toimus, kuidas lahenes? Breznevi doktriin? Kriis seisnes selles, et Tsehhoslovakkias tehti humaanseid muudatusi. et anti rahvale rohkem vabadusi jne. ja siis venemaale see ei meeldinud, arvas, et siis hakkavad järjest teised riigid ka nii tegema ja see seab kommunismi ohtu. ja lahenes nii, et venemaa saatis tankid prahasse ja nõuti, et valitsus vahetataks välja. ja tuligi võimule keegi moskvameelne kommunist, see toimus 1968. aastal.
Lääne-Beriliin aga ei alistunud ja sai abi USA-lt, kes koos liitlastega neid õhusilla abil varustas. 324 päeva möödudes oli NSVL sunnitud blokaadi lõpetama. Berliini blokaadi võib lugeda avalikult külma sõja alguseks. NATO Põhja-Atlanti Lepingu Organisatsioon. 10 Euroopa riiki koos Kanada ja USA-ga 1949 aprillis. ,,Kui ühte selle osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja." Loodi, et seista vastu Nõukogude Liidu kasvavale agressiivsusele. Algul loodi Lääneliit (Brüsseli pakt kommunistide võimuhaaramine Prahas pani lääneriikide kannatuse katkema), aga sellest jäi väheks, et seista vastu Moskvale. Lisaks sõjalisele koostööle arendasid Euroopa riigid ka majanduslikku ning poliitilist koostööd. Prantsusmaa ja Saksamaa jätsid vanad vastuolud kõrvale ja et vältida uut sõda moodustati 1952 Euroopa Söe- ja Teraseühendus, millega liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland. Sellest sai Euroopa Liidu eelkäija
Marshalli plaani kaudu andsid Ühendriigid 1948-1952.aastail 17-le euroopa riigile majanduslikku tehnilist abi kokku 13 miljand. Dollari väärtuses.1948a juunis alanud Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukoguse Liit Lääne -Beriliini ära välismaast. Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Nato ja VLO: Seismaks vastu Nõukogude Liidu kasvavale agressiivsusele, asusid Lääne- Euroopa riigid senisest tihedamale koostööle. Kanada ja Ameerika Ühendriikidega aprillis 1949 Põhja-Atlnadi Lepingu Org. ehk. NATO. Põhimõte oli, et teised kaitseks kui sõda tuleb. 1952 a Euroopa söe ja Terasühendus, millega liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksenburg ja Holland. Sellist majanduslikku koostööd edendavast ühendusest sai Euroopa Liidu eelkäija. Varssavi Lepingu Org oli euroopa vabatahtlikud.
Ta hindab vangide ohtlikkust ja haldab muid vangla julgeolekuga seotud dokumente ja andmebaase, koostab analüüse ning viib läbi vangide paigutamist. Vangide paigutamine vanglas on väga vastutusrikas ja tähtis ülesanne, kuna arvestada tuleb väga paljude teguritega: kas karistus on esimene või juba mitmes, millise kuriteo eest ta on karistatud, kas tal on vabaduses olnud probleeme uimastitega, kas ta suitsetab, milline on tema tervislik seisund, kas ta on vägivaldne ja kaldub agressiivsusele ehk kui ohtlik ta on teiste vangide ja vangla julgeolekule. Lisaks peab korduvkaristatute puhul arvestama, et vangi ei saa panna ühte kambrisse elama koos sellise vangiga, kellega tal on varem tülisid olnud või kellega tal on vabaduses olnud probleeme. Julgeolekuametniku roll on kogu seda infot hankida ja selle põhjal otsuseid teha. Korrapidaja Korrapidaja on vangla igapäevase elukorralduse juht ehk vangla süda: ta vastutab
Ristiusu kiriku kujunemine Esimene kristlik kogudus 1.saj pKr. Alates 381 oli ristiusk Rooma riigi usk(katoliiklus) euroopa ristiusustamine oli pikk protsess ja toimus enamasti vallutuste kaudu(va. Iirimaa) kirik muutus hierarhiaga institutsiooniks. Paavst- peapiiskop, kõrgeim vaimulik. Algselt oli piiskop austav üldnimetus. Ajajooksul Rooma tähtsuse tõusuga hakati paavstiks kutsuma ainult sealset piiskoppi. Piiskop- algselt oli koguduse ülevaataja; I Rooma piiskop Apostel Peetrus. Ülesanded: preestrite ametisse pühitsemine Ristitute Altarite pühitsemine Kirikute ja kabelite sisseõnnistamine Preester- tegi kristlaste hingehoiu tööd. (varem). Oli õigus pühitseda amulauda ja jagada teisi sakramente, pidada jutlust. Diakon- vaimulikud, kes abistavad preestreid. Sakramendid- rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Missa- armulaua, -leiva...
TAGAJÄRJED: 1) Aprillis 1949. aastal loodi NATO 2) Hoida ära NSVL laienemist Ida-Euroopasse 3) 12. mail 1949. aastal lõpetas NSVL blokaadi TULEMUS: a) Lääne-Berliin lülitati Saksamaa Liitvabariigi koosseisu b) 23. mail 1949. a võeti vastu SLV põhiseadus lõplik lõhestumine c) oktoobril 1949. a kuulutati idatsoonis välja SDV (Saksamaa Demokraatlik Vabariik) NATO (Põhja Atlandi lepingu Organisatsioon) aprill 1949.a PÕHJUS: soov seista vastu NSVL jätkuvale agressiivsusele (otseseks tõukeks Berliini blokaad) Asutajariike oli 12 USA, Kanada, Prantsusmaa, SB, Itaalia, Belgia. Holland, Luksenburg, Portugal, Taani, Norra, Island (tänapäevaks on neid 26) Artikkel 5: ühtse julgeoleku tagamise põhimõte kui ühele NATO liikmesriikidele tungitakse kallale, siis võetakse seda kallaletungina kõikidele liikmesriikidele KOREA SÕDA (1950 1953) EELLUGU: 1904-1905. aastal oli Jaapani sõda, mille tulemusena läks Korea ps Jaapani võimu alla.
Vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kulturi- ja teaduselus maksma panna. · Valdkonnad: o Prooviti vastast edestada võidurelvastumises. o USA ja NSV Liit soovisid saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu. o Üritati laiendada oma mõjuvõimu Kolmandas Maailmas. NATO. · Seismaks vastu Nõukogude Liidu kasvavale agressiivsusele, asusid Lääne-Euroopa riigid tihedamale koostööle. Märtsis 1948 sõlmiti Lääneriik (UK, Pr, Bel, Hol, Lux), mille soli aga liiga vähe liikmeid. USA vs NSV Liit 11.02. USA NSV Liit (1949-tuumapomm) Lääne-Euroopa. Ida-Euroopa Poola, Rumeenia, Sb + asumaad. Bulgaaria, Ungari. Ladina-Ameerika
USA ja Suurbritannia õhusild Tagajärjed : Aprillis 1949.a. loodi NATO 12.mail 1949.a. lõpetas NSVLiit blokaadi Tulemus - Lääne-Berliini ei lülitatud SLV(saksa liitvabariik) koosseisu. 23.mail 1949.a. võeti vastu Saksamaa Liitvabariigi uus põhiseadus. 7.okt 1949.a. kuulutati idatsoonis välja Saksa Demokraatlik Vabariik Sellega oli lõplikult Saksamaa lõhestatud. NATO LOOMINE Põhjus soov seista vastu NSVLiidu jätkuvale agressiivsusele, otseseks tõukeks Berliini blokaad. Asutati aprillis 1949.a. NATO Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon Asutajariigid USA, Kanada, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Beneluxi maad(3tk), Portugal, Taani, Norra, Island. KOKKU 12 liiget. Ühtse julgeoleku tagamise põhimõte, artikkel 5. KOREA SÕDA (vt.õpik lk. 25) Toimumise aeg : 1950-1953 Põhjused : 1) II maailmasõja tulemusena Korea poolsaarel kuulutati välja kaks riiki :
üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna. Esiteks, prooviti vastasest edestada uute võimsate relvade tootmises ehk võidurelvastumises, teiseks soovisid USA ja NSV Liit saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu ning kolmandaks üritati laiendada oma mõjuvõimu Kolmandas Maailmas. NATO moodustamine, EL algus NATO MOODUSTAMINE (1949) Seismaks vastu Nõukogude Liidu kasvavale agressiivsusele, asusid Lääne-Euroopa riigid senisest tihedamale koostööle. Märtsis 1948 sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Luksemburg koostöölepingu ehk Lääneliidu. Ent Lääneliidu osalisi oli liiga vähe, et üles kaaluda Moskva võimsust. Seetõttu asutasid 10 Euroopa riiki koos Kanada ja USA aprillis 1949 Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO. NATO tegevuse aluseks on lihtne põhimõte: kui ühte selle osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja.
sõltuvate nn rahvademokraatiamaadega Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN). Tegelikkuses allutas Moskva endale läbi selle organisatsiooni Ida-Euroopa sotsialistlike riikide majanduse ning sai sellega enesele ka parema kontrollmehhanismi nende riikide üle. Liikmed: Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia, NSVL, Poola, Rumeenia, Ida-Saksamaa (SDV), Tsehhoslovakkia, Ungari, Vietnam. 8.Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO).(1949) Seismaks vastu NSVL kasvavale agressiivsusele, asusid Lääne-Euroopa riigid senisest tihedamale koostööle. 1949. Aastal loodi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO. NATO tegevuse aluseks on põhimõte: kui ühte selle osalist rünnatakse, asuvad teised tema kaitseks välja. Asutajad: USA, Kanada, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani. 9.Pariisi kokkulepped (vt okupatsioonireziimi lõpetamine Saksa LVs ja SLV liitumine NATOga). - 1952
omavahelised probleemid. Suurem võimalus selle ohvriks langeda on lastel, kelle vanematel endal puudus lapsena kodune turvatunne ja soojus. Nad ei oska seda ka oma lastele jagada. Emotsionaalselt kurnatud vanemad ootavad oma lapselt hellust ja tähelepanu, kuigi väike laps ootab seda jällegi oma vanematelt. Emotsinaalselt külmas perekonnas öeldud häbistavad ja iroonilised sõnad õhutavad last agressiivsusele. Vanemate psüühilised probleemid, alkoholi ja uimastite kuritarvitamine – armastusväärse õhkkonna puudumine, vägivaldne käitumine, halb eeskuju vanematelt, vanemate omavahelised probleemid, madal enesehinnang. Ka suitsetamine võib tekitada perekonnasiseseid probleeme. Alkoholismi all kannatavate inimeste kooselu on väga pingeline ning selle tõttu kannatavad lapsed. Agressiivses õhkkonnas kasvavatel lastel
Kui päris väike laps mõtleb harva oma sisemiste omaduste üle, tema tähelepanu on keskendunud välismaailmale ja tema energia avaldub peamiselt tegevuses, siis murdeealisega on asi teisiti. Kiire füüsiline kasv ja suguküpsuse algus muudavad märgatavalt tema välimust ja sisemaailma, tekitades suurt huvi enda vastu. Kilpnäärme intensiivne tegevus kutsub esile suurema ärritatavuse, mis on ka üheks põhjuseks pidevale agressiivsusele ning tülidele. Murdeealise füüsilise ja psüühilise palge vahel valitsev märkimisväärne disharmoonia projitseerub ka välismaailmale, mida noor tajub konfliktse ja pingelisena. Teadvuse ja eneseteadvuse tõusnud tase võimaldab murdeeas noorel märgata mõningaid tegelikkuse vastuolusid, mida ei märka väike laps. Ent neid vastuolusid lahendama ja isegi lõpuni mõistma pole ta veel suuteline. Tema iseseisvuse taotlusel ei ole kindlat suunda. Teda ei
Lorenz arvas 1950. aastal, et agressiivsus tuleneb sünnipärastest geneetilistest teguritest, mis tekitavad automaatseid antagonistlikke reaktsioone teiste suhtes. Lorenz väitis ka sünnipärasest agressiivsusest, et agressiivne energia koguneb indiviidis pidevalt, nii nagu kraanist tilkuv vesi täidab ajapikku paagi. Agressiivsusel on ka väga suur mõju teistel inimestel. Paljud väikesed lapsed ja ka noorukid võtavad agressiivsust kui õpitud abitust, kui näevad, et keegi on tänu agressiivsusele oma soove ja tahtmisi saanud. Ka keskkonnategurid mõjutavad inimeste agressiivsust. Inimesed muutuvad agressiivsemateks viibides mitmekesi väikestes ruumides, kus inimesed tekitavad üksteise suhtes ärevust ning kus neil ei ole oma privaatsusala. Uurijad on leidnud veel, et kuumust võib pidada agressiivsuse panustavaks teguriks, osutades, et mässud ja füüsilised ründed tekivad tõenäolisemalt pikkadel kuumadel suveõhtutel linnasises oludes.
seisundist, Eesti ajaloost, reaalsest rahvusvahelisest olukorrast jne. Eesti, Läti ja Leedu olid Euroopa uusriikideks. Kuid nad olid vaid keskmise arengutasemega väikeriigid, kes algusest peale pidid muretsema oma tuleviku, oma püsimajäämise pärast. Kogu oma 20 aastase eksistentsi vältel pidid nad muret tundma, kuidas diplomaatiliste vahenditega vastu seista idast lähtuvale taasühendamiskatsetele ja Saksamaa agressiivsusele. Kõige esimeseks välispoliitiliseks mureks, millega Balti riikidel tuli pärast rahuperioodi kättejõudmist kokku puutuda, oli diplomaatilise tunnustuse saamine teistelt riikidelt. Esimese tunnustuse de jure sai Eesti, Läti ja Leedu Nõukogude Venemaalt 1920. aastal seoses rahu sõlmimisega. 1920. aasta lõpuks oli selge, et enamlaste võim jääb Venemaal püsima ja nüüd andis ka Antandi Kõrgem Nõukogu eestile ja Lätile oma de jure tunnustuse
probleemidest, ta mõistab inimese kohustusi ja vastutusi sügavamalt. Ometi kumab värssidest vastu muret ja süümepiinu, kahtlusi ja nõutust, kuid mitte jõuetust. 1977.a ilmunud “Lagendiku aeg” esindab taas rahutut ja heitlikku luuletajat. Aktiivne suhtumine mitte üksnes ainesse, vaid ka lugejasse realiseerub otsepöördumistes, rabedates deklaratsioonides, trotsi- ja jõukuulutuses, mis meenutavad Traadi noorusluulet. Vaatamata teatavale agressiivsusele, läbib kogu Mats Traadi hilisemat luulet inimlikkuse mõtestamine. Talle omaseks jääb kodususe, toe ning tasakaalu leidmine maast ja mullast, töökusest, rahvast. Ikka ja jälle kordub ka motiiv päikese eluandvast jõust, igatsus valguse kui rahu ja puhtuse sümboli järele. Mats Traadi 80-ndate ja 90-ndate luulekogud on ühtlaselt heatasemelised ning mõtteterviklikud. Eelnevate kogude nostalgilist alatooni asendab nüüd märksa konkreetsem päevapoliitiline ja olustikuline luule
Ettekääne rahareformi laiendamise soov 25juuni 1948 algas NSVL poolt Berliini blokaad USA & SB õhusild Tagajärjed: o Loodi NATO o 12mai 1949 blokaadi lõpp o Lääne-Berliini ei lisatud Saksamaa LV koosseisu o 23mai 1949 SVL uus põhiseadus o 7okt idatsoonis Saksamaa Demokraatlik Vabariik o Lõplikult Smaa lühestatud *NATO Põhjus soov seista vastu NSVL agressiivsusele, tõukeks Berliini blokaad Aprill 1949 NATO Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon Asutajariigid USA, Kanada, Prmaa, SB, Itaalia, Norra, Taani jne Ühtse julgeoleku tagamise põhimõte *KOREA SÕDA II MS tulemusena kuulutati välja 2 riiki: o Põhjas Korea Rahvademokraatlik vabariik o Lõunas Koera vabariik Põhjused Põhja-Korea kommunistide soov liita 2 riiki kokku; NSVL vs USA mõjusfäärid
PSÜHHOLOOGID FREUD, Sigmund 19. Sajandi Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. Lõi isiksuse struktuuri- ja motivatsiooniteooria. 3 tähendust: 1. Psühholoogiline teooria. 2. Ravimeetod 3. Kultuuri- ja ühiskonnateooria Tavaliselt jaotatakse Freudi isiksusekäsitlus 2 perioodi: 1. Isiksuse topoloogiline käsitlus (Psüühikas 3 tasandit: TEADVUS- tajumine, mäletamine, tundmine, mõtlemine- kõik see, mida endale teadvustame EELTEADVUS- talletatud kogemus, mida hetkel ei teadvusta, kuid mis võib ise-eneslikult teadvusse jõuda ALATEADVUS- sisaldab käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali: Primitiivsed tungid Varjatud tunded, suhtumised Mälestused Kompleksid Ihad ja kired Läbitud traumade ja kriiside jäljed) 2. Tungide teooria (Liikumapanevat...
Näiteks väikelaste uuringutega on näidatud, et omandamisest keskkonna mõjul, iseloomustab agressiivsus lapsi juba varases eas. Kõige kõrgemad füüsilise agressiivse käitumise näitajad theti ühes uuringus kindlaks kolme aasta vanusetel lastel ning mitte murdeealistel ja noorte täisealiste, kui on kõrged kriminaalse aktiivsuse näitajad. (Tremblay, 2000, lk 19-24) Kolme aasta vanuselyt ei saa veel ilmselt rääkida sotsialiseerimise olulistest mõjudest indiviidide omaduste, sh agressiivsusele. Agressiivsuse kontrollimise ja sotsiaalselt aktseptreeritud esinemise vormid omandatakse alles hiljem. Täisealisena on destruktiivselt agressiivsed need indiviidid, kelle agressiivsuse tase oli juba sünnipäraselt kõrged ning kellel puudusid võimalused edukaks sotsialiseerumiseks. Kuritegevuse uuringute kõige suurem väljakutse seisnebki tulevikus selles, kuidas kriminaalse käitumise seletemisel õnnestub kõige paremini intergreerida sotsiaalsed, psühholoogilised ja bioloogilised andmed
juuni algas Nõukogude Liidu poolt Lääne Berliini blokaad USA ja GB õhusild ● Aprillis 1949.a. loodi NATO ● 12.mail 1949.a . lõpetas NSVLiit blokaadi ● Tulemus – Lääne-Berliini ei lülitatud SLV koosseisu ● 23.mail 1949.a . võeti vastu Saksamaa Liitvabariigi uus põhiseadus ● 7.oktoobril 1949.a. kuulutati idatsoonis välja Saksa Demokraatlik Vabariik. Sellega oli lõplikult Saksamaa lõhestatud Põhjus – soov seista vastu NSVLiidu ä tkuvale agressiivsusele, otseseks tõukeks Berliini blokaad Asutati aprillis 1949.a. NATO – Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon Asutajariigid: USA, Kanada, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Beneluxi maad, Portugal, Taani, Norra, Island Ühtse julgeoleku tagamise põhimõte, artikkel 5 Põhjused: 1) II maailmasõja tulemusena Korea poolsaarel kuulutati välja 2 riiki: * põhjas - Korea Rahvademokraatlik Vabariik, * lõunas - Korea Vabariik
(reaktsioonide, R) kogumina vastuseks ärritusele (stiimulile S)). Õppimispsühholoogia. Positiivsed stiimulid. Karistuse mõju väiksem kui arvati. Hakatakse karistust vältima. Mõju ühiskonnale, haridusele. Autasude tähtsus. Psühhoanalüüs Sigmund Freud (1856 1939). Id, ego, superego. Teadvustamatu, alateadvuse mõju (dünamo, käivitaja). Anormaalsus. Käte sundpesemine viitab alateadvuslikule seksile, agressiivsusele. Adler: püüd ületada alaväärsuskompleksi. Jung: arhetüübid (sarnaste isikute, objektide või kontseptsioonide algkuju, millest nad kõik on tõenäoliselt välja kujunenud, kopeerunud, pärinenud või arenenud) . Humanistlik Väärtused. Hoolivus. Inimlikkus. Carl Rogers: Abivajajat tuleb kohelda vastutusvõimelise kliendina, mitte sõltuva patsiendina. Terapeuti käsitles katalüsaatorina mitte isikuna.Õpilane fookuses, mitte õppeaine. Abraham Maslow
teel -rakendatakse elektrokeemilist kaitset välisalalisvooluallikaga (katoodkaitse) või aktiivsest metallist protektoriga( protektorkaitse)-metalsed pinnakatted (galvanotehnika, nt. terase puhul tsinkimine)-mittemetalsed pinnakatted (lakid, bituumen, emailid, plastmassid, millega katmist tuleb teha perioodiliselt. Ekspluatatsioonis olevate konstruktsioonide korrosioonikaitse põhiline viis on kaitsekatete kasutamine, mis vastavad keskkonna agressiivsusele, mis võivad olla püsivad värvid-lakid, plastikkiled või püsivad metallkiled. Põhiline on värvid-lakid. Kate koosneb krundist, pahtlist ja värvist. Vana värvi võidakse eemaldada kas mehaanilisest, keemiliselt või termiliselt. Pinnakatted annavad loodetavat tulemust ainult siis kui terase pind on enne hoolikalt puhastatud rooste produktidest ja tagist kas liivapritsiga või muul teel kuni metalli läikeni.
Ehitiste renoveerimine 1. Mis on mittekandev vahesein ja millal võib seda ilma pikemata eemaldada? Mittekandvad vaheseinad eraldavad üht ruumi teisest.Eemaldata tohib juhul kui tegu pole kandvakonstruktsiioniga. 2. Kandekonstruktsioonide tugevus ja stabiilsuskahjustused Puitmaja konstruktsioonikahjustused on enamasti põhjustatud liigniiskusest. Niiskusest kahjustatud puit avab võimalused seente tekkeks. Esmalt tekivad tavalised hallitusseened, kes valmistavad pinna ette juba tõsisematele seeneliikidele (erinevad pruunmädanikseened, majavamm). Arenema hakkavad seened, mis kasutavad toiduks puiduosakesi kooshoidvaid ained. Siit saab alguse puidu lagunemine. 3. Mis on konstruktsiooni kasutuspiirseisund ja kuidas seda enne hoone renoveerimist hinnata? Kasutuspiirseisund on seisund, mille ületamisel konstruktsioon või tema osa ei ole enam suuteline täitma talle esitatud ekspluatatsiooninõ...
nt torti - Alaealised enamik on poisid Agressiivsuse teoreetilised mudelid - Agressiivsus instinktina – selleks et ellu jääda peame olema agressiivsed, liikide ülene, aitab ellu jääda o Miks tuntakse teiste kahjustamisest mõnu? - Psühhodünaamiline lähenemine – elu vs surmainstinkt; agressiivsus elu säilitamise eesmärgil - Agressiivsuse-frustratsiooni hüpotees – kui inimene tunneb ennast halvasti siis see viib agressiivsusele o Alati ei vii o Aversiivne stimulatsioon – vajalikud välised stiimulid - Õppimisteooriad – operantne ja klassikaline tingimine o Positiivne tagasiside agressiivsele käitumisele süvendab seda lastel – vanem kiidab last et hea et naabripoisile peksa andsid o Banduura sotsiaalse õppimise teooria, bobo nuku katse - Sotsiaal-kognitiivsed teooriad
ühendamine, otsustas Nõukogude valitsus liitlaste garnisonid Lääne-Berliinis välja tõrjuda. Selleks suleti kõik maismaaühendused. USA ja Inglismaa olid sunnitud oma vägesid ja kaht miljonit lääneberliinlast eluks vajalikuga varustama õhusilla kaudu. 324 päeva hiljem lõpetasid Nõukogude väed ebaõnnestunud blokaadi. Ühenduste ja organisatsioonide moodustamine: Seismaks vastu Nõukogude Liidu kasvavale agressiivsusele asutasid 12 riiki 1949 Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni. Saksamaa ja Prantsusmaa eestvõttel asutati 1952 Euroopa Söe- ja Teraseühendus arendamaks Euroopa majanduslikku ja poliitilist koostööd. Vastukaaluks Marshalli plaanile ning Lääne-Euroopa tihenevale koostööle asutas NSV Liit koos endast sõltuvate riikidega 1949 Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN). Kui NATOga liitus 1955 aastal Saksamaa, moodustati Varssavi Lepingu Organisatsioon. Aasia: Hiinas algas kodusõda
hoida. (Lasteombudsman, 2014) Olge oma lapsele hea eeskuju. Kas teete kunagi teiste kulul oma lapse ees nalja? Olete kunagi restoranis teenindajaga ebaviisakalt rääkinud või sõimanud mõnda kassapidajat? Isegi kui arvate, et laps selliseid asju ei märka, õpib ta alateadlikult vanema eeskujul käituma. (Lasteombudsman, 2014) Jälgige märke, mis võivad viidata sellele, et last kiusatakse. Kas laps keeldub kooli minemast? Olete järsku märganud oma lapses kalduvust agressiivsusele või on lapsel probleeme oma emotsioonidega, on ta muutunud kartlikuks või murelikuks, ei taha teistega välja minna? Lastel võib olla ebameeldiv oma vanematega kiusamisest rääkida, tihti ilmnevad aga ohumärgid tükk aega varem, kui laps ise kiusamisest kodus rääkima hakkab. (Lasteombudsman, 2014) Hoidke kooli ja õpetajaga sidet. Kui teile tundub, et teie laps on koolikiusamise ohver, rääkige õpetajatega. Paluge, et nad hoiaksid õpilaste omavahelistel suhetel silma peal.
32 eur/ha 267.5 Ec korda õitsemiseni -1.0l/ha vastavalt haiguse arengu agressiivsusele Kahjurite Kõrsvilja- Decis 2.5 380 eur/l, 2 korda, Pritsida hommiku- tõrje maakirp EC ooteaeg või õhtutundidel 95 eur/ha 0,2...0,25l/ 20p ha. Fastac 50 250 eur/l 1 Taimi pristitakse
kokkupõrgete suure arvu vahel oli ,,ootamatult suur" · Põhjused selleks, et ulatuslike sõjaliste kalduvustega ühiskondades on mehed absoluutselt valitsevad, näivad suhteliselt selged. Grupiliikmete elu sõltub suuresti meestest ja nende vaadetest ühiskondlikele ja poliitilistele suhetele. Sõja ajal on meeste tegevus tohutult olulisem kui naiste tegevus kogukonna ellujäämisele. Sellest tuleb, et meeste agressiivsusele ja domineerimisele, mille kujunemist soodustavad sõjad, ei seisa naised vastu, sest see poleks mitte üksnes mõttetu, vaid ka riskantne." 18 Queenslandi aborigeenid Loode-Austraalias: sõjakus on korrelatsioonis naiste halva kohtlemisega. Sõdivad rohkem kui nt khoi-sanid. Bruce Chatwin ja austraallaste agressiivsus. Khoi-sanidel näiteks kurjategijate puhul tavaliselt arutatakse asjad läbi lõkketule ääres istudes.
Hääl tonaalsus, intonatsioon, tempo, valjus, fraasid Kuna inimene kasutab zeste ja poose tahtmatult, siis saame sealt ka olulist infot. Mida on kasulik teada teenindajal? Küljelekallutatud pea reedab kuulajat, ettekallutatud peaasend aga ründajat. Seda juhul, kui pole tegemist halvasti nägijaga. Avatud peopesaga zestid viitavadki avatusele, usaldusele. Zestid rusikaga, sõrmega, pöidlaga viitavad tavaliselt võimule, agressiivsusele. Eriti ebameeldivad on zestid pöidlaga ja rusikas käega. Need on domineerija, jõuga millegi pealesuruja zestid. Mõjutavad vastaspoolt tihti protestile. Viiped, kus nähtav on käeselg, viitavad ülemuslikkusele Näpuga zestid viitavad võimule on agressiivsed Kätt kasutatakse ka tervitamiseks. Usaldatav ja meeldivat muljet jättev kättpidi tervitamine on selline, kus on tunda kerget survet, mõlema tervitava inimese labakäed on võrdses asendid (vertikaalina).
3) tajutud staatus. 8. Millise tegevust suunavate võimekuste saavutamine on kognitiivse käitumise modifitseerimise metoodika taotluseks? Taotluseks on eesmärgipärase tegevusoskuse kujundamine õpilastel. Seda metoodikat kasutades saab õpilastele õpetada võtteid, kuidas läheneda paindlikumalt ja otstarbekamalt ülesannetele ning kuidas saaksid sotsiaalselt tagasitõmbunud õpilased näidata initsiatiivi kaaslastega suhtlemisel; õpetada agressiivsusele kalduvaid õpilasi ohjeldama oma vihapurskeid ja reageerima pettumustele mõistlikumal viisil ning aidata ebaõnnestumistest pettunud õpilastel toime tulla raskustega neile nii traditsioonilise loobumise asemel. Kuigi detailides võivad nimetatud probleemide lahendamise viisid erineda, on nende kõigi ühiseks taotluseks kujundada õpilastel veendumus, et nad
self-report küsimustikud (isiksuse testid). Tema poolt leitud isiksuse dimensioonidest 2 (ekstra- introvertsus, neurotism-stabiilsus) kuuluvad nüüdisaegses psühholoogias kõige enam kasutatavasse "viie faktori mudelisse". Ekstravertsus introvertsus à Eysenck leidis, et ekstraverdid on sotsiaalselt avatud; armastavad suhtlemist; palju sõpru; armastavad põnevust; teatav impulsiivsus; optimistlikud; taluvad hästi valu; sagely kannatamatud; pole alati usaldatavad. Kalduvus agressiivsusele. Introvertne inimene on käitumiselt rahulik, tagasihoidlik, enesevaatlusele kalduv, kinnine ja avameelsust lubab endale ainult intiimses ringis, vähe sõpru; tegevuses väga ettevaatlik; planeeriv; korrapärane; suur enesekontroll; kalduvus pessimismiks; usaldatav. Ambiverdid on 2 äärmuse vahel asuvad inimesed. Umber 16% inimkonnast on ekstraverdid, 16% introverdid ja 68% ambiverdid. Eysenck hüpoteesi järgi määravad inimese asumise E-I
Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA (Loengukonspekt Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilastele) Kalle Küttis 2011 1 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Tööplaan 2011/12 sügissemester 1. 01.09 AVALOENG Isiksuseteooriad. Testid 2. 08.09 LOENG Isiksuseteooriad 3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Liev...
inimesel on kalduvus eelistada ühte või mitut rütmuri signaali Järgnevalt käsitlen levinumaid visuaalseid suhtlemisvahendeid. Pea asend Küljelekallutatud pea reedab kuulajat, ettekallutatud peaasend aga ründajat. Seda juhul, kui pole tegemist halvasti nägijaga. Käed Avatud peopesaga zestid viitavadki avatusele, usaldusele. Zestid rusikaga, sõrmega, pöidlaga viitavad tavaliselt võimule, agressiivsusele. Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 66 Suhtlemisvahendid Eriti ebameeldivad on zestid pöidlaga ja rusikas käega. Need on domineerija, jõuga millegi pealesuruja zestid. Mõjutavad vastaspoolt tihti protestile. Viiped, kus nähtav on käeselg, viitavad ülemuslikkusele. (joon. 18). Näpuga zestid viitavad võimule on agressiivsed.
MS. Levis „vastastikkuse hävingu“ teooria: vaid mõlema poole käsutuses olev tugev tuumaarsenal suudab ära hoida uue MS Suurenes hirm tuumasõja juhusliku puhkemise ees, mis oli nt inimliku eksituse, kellegi hullumise, vastase plaanide vale lugemise või vastase alahindamise ning enda ülehindamise tulemusena vabalt võimalik. Seismaks vastu NL-i kasvavale agressiivsusele, asusid L-E riigid senisest tihedamale koostööle. 1948 Lääneliit: SB, OM, Belgia, Holland, Luksemburg (osalisi oli liiga vähe, et üles kaaluda Moskva võimsust) 1949 NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon): 10 Euroopa riiki, Kanada, USA; sõjalis-poliitiline ü. o Kui ühte NATO osalist rünnati, astuvad teised tema kaitseks välja
Etoloogia Etoloogia on loomade (sealhulgas inimese) käitumist uuriv teadusharu. Etoloogia kui käitumisfüsioloogia tegeleb loomade käitumise füsioloogiliste mehhanismidega, käitumisaktide sisemiste motivatsioonide ja põhjuste uurimisega. Etoloogia kui käitumisökoloogia uurib loomade välist käitumist peamiselt nn. musta kasti meetodil, looma sisse "vaatamata". Etoloogia kui zoosemiootika keskseiks uurimisobjektideks on loomade kommunikatsioon ning käitumise tähenduslikud aspektid. Etoloogia üheks klassikaliseks uurimisobjektiks on rituaalne käitumine, näiteks loomade pulmatantsud ja instinktiivne käitumine. Etoloogia klassikud on George Romanes, Karl von Frisch, Jakob von Uexküll, Konrad Lorenz, Niko Tinbergen. Etoloogia Eestis Eestis on esimesi end võrdlev-etoloogiliseks nimetavaid uurimusi Leopold von Schroederi töö (1888) eestlaste (ning soomeugrilaste ja indogermaanlaste) pulmakommetest. Loomade ...
Atributsiooniteooria:Kõrgema agressiivsusega lapsed interpreteerisid teiste käitumist enda suhtes vaenulikuna ja kui need lapsed siis teataval määral ebaselgetes situatsioonides käitusid agressiivselt, siis kutsus see esile teiste agressiivse käitumise, mis omakorda kinnitas talle, et teised on tema suhtes vaenulikult meelestatud ja ta käitus veelgi agressiivsemalt. Muud mõjutused Alkohol jm narkootilised ained vähendavad vastuseisu inimene ei seisa enam agressiivsusele vastu nagu ta seda enne ainete mõjumist tegi. Eneseteadvus hägustub ja mõtlemisvõime alaneb - inimene ei mõtle enam negatiivsetele tagajärgedele. Agressiivsust võib põhjustada ka madal veresuhkru sisaldus. Meestel võib agressiivsust mõjutada ka neile meessuguhormooni sissesüstimise teel. Ka on võimalik mõjutada agressiivsust kui vägivaldsetele meesisenditele süstitakse testosterooni taset alandavaid aineid. Agressiivset käitumist mõjutab ka kuumus
Vaatlus on hea, sest ei sega lapse tegevust, loomulikku keskkonda. See ei tekita lapsele lisastressi. Vaatlemine on väga kättesaadav hindamisemeetod ka õpetajatele. Õpetajal on hea võimalus last jälgida ja vaadelda, tal on hea positsioon selle meetodi kasutamiseks. Vaatlemine võimaldab registreerida teatud käitumisi. Nt agressiivsust. Eelnevalt tuleb mõelda läbi, mis käitumine on/viitab agressiivsusele (mida tõlgendada agressioonina). Seega teoreetiliselt peab uurija/vaatleja teada, mis on agressiivsus/agressiivne käitumine. Ka sagedust on võimalik vaatluse põhjal paika panna. Et kui sageli laps on agresiivne ja mille peale jne. Vaatlus võimaldab ka vaatdata, kui kaua agresiivsus kestab, kui palju aega võtab vihast ülesaamine ja samuti, mis on need vallandajad (trigger-id). Enamasti ei tule agresiivsuse hood lambist
stabiilsus Ekstravertsus-intravertsus Eysenck leidis,et ekstraverdid on sotsiaalselt avatud,sest armastavad teiste inimestega suhelda ja neil on rohkem sõpru ning tuttavaid.Neile meeldib jagada oma kaaslastega mõtteid ja tundmusi ning nad armastavad põnevust.Nende käitumine võub olla impulsiivne,armastavad nalja ja naeravad meeleldi,on tavaliselt optimistlikud,otsivad vaheldust,taluvad hästi valu.Ekstravertidel on kalduvus agressiivsusele. Introvertne inimene on käitumiselt rahulik,tagasihoidlik,enesevatlusele kalduv,kinnine ja avameelsust lubab endale ainult intiimses ringis,näiteks armastab raamatuid rohkem kui inimesi.Tal on tavaliselt vähe sõpru,kuid tema kiindumus nendesse üksikutesse inimestesse on tugev.Oma tegevuses on väga ettevaatlik,planeerib hoolikalt tegevust ette,kaldub pigem korrapärase,regulaarse elu poole.Tema tundmused on kontrollitud,võib olla kalduvus pessimismiks,eetilised normid ja
tud kontrollimatu, hoolimatu vägivallahoog. Inimene on üli- erutunud, tema vereõhk on kõrge ja süda töötab harilikust kiiremini. Selle vastandiks on tahteline agressiivsus, ettepla- neeritud, mingile kindlale eesmärgile suunatud tegevus, mil- lest alati ei pruugi arugi saada, et tegemist on agressiivsusega. Sel juhul puuduvad impulsiivsele agressiivsusele omased ärri- tusseisundi tundemärgid. Tahteline agressiivsus on tihtipeale seotud kuritegeliku käitumisega. Mida Juku ei õpi... Avalikku, kehalistja otseselt väljapoole suunatud agressiooni- vorme, mida võib nimetada ka vägivallaks, esineb peamiselt poistel. s ellepärast käsitlebki käesolev raamat ebakindlamaks. Ta ei saanud Maikiga tõeliselt tähtsatest
Ebakindlus on normaalne nähtus Ebakindlust tajutakse pideva ohuna Aega on küll! Aeg on raha Kõva töö ei ole väärtus omaette Sisemine sund töötegemiseks Vähem emotsioone Eelistatakse emotsioone näidata Konflikti ja konkurentsi tuleb ära Konflikti ja konkurentsi tuleb vältida, sest kasutada konstruktiivselt eesmärgi see viib agressiivsusele huvides Võetakse meelsasti riske Soovitakse turvalist elu Kui reeglitest ei saa kinni pidada, siis tuleb Vajadus kirjalike eeskirjade järele reegleid muuta Võimukandjad on inimeste Tavalisi inimesi peetakse võimulolijate ja teenindamiseks autoriteetidega võrreldes ebakompetentseteks
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
Näiteks väikeste laste sõjamän- gud, kui neil on relvi imiteerivad lelud. See näitab abstraktselt seda, et kuidas filmide sisud võivad avalduda reaalsetes situatsioonides hoolimata sellest kui malbed need ka välja ei paistaks. Küsimus seisneb selles, et miks lapsed valivad endale sellise sisuga mänge, mida võib tõlgendada kui ,,vägi- valda mittesisaldavat vägivalda", sest otseselt ju keegi surma või vigastada ei saa? Kas see on nor- maalne? Agressiivsusele viitavaid mänge on tegelikult palju. Ilmselt on agressiivsus inimesel pärit just loomariigist. Bioloogia teadus liigitab inimese loomariiki, mitte aga näiteks taime- või bakte- rite riiki. Kui intellektile pakub vägivald naudingut ( ükskõik millises vormis ), siis on see tegelikult üsna ohtlik ja ei või iial teada, millal ja millistes reaalsetes situatsioonides see avalduda võib. Agressiivsus on inimese üks loomaliku avaldumisvorme. Agressiivsus on välja kujunenud