· Isikuse käsitlus tugeneb vajadustele: o Põhivajadused, millest igat üht saab rahuldada nii positiivselt kui ka negatiivselt: Suhtlemisvajadus · Postiivselt- läbi erinevate armastusliikide · Negatiivselt- läbi allutamise, valitsemise, türannia Arenguvajadus (vajadus ületada olemasolev) · Pos- läbi loomingu loomise · Neg- läbi agressiivsuse Kindluse-,juurte- ja seotusevajadus · Pos- solidaarsus tunne kõikide teiste liigikaaslatsega vaatamata religioonist jne. · Neg- vastandumine teistega, näteks et oleme paremad kui teised Samastusvajadus (olla kindel isik) · Pos- samastuda oma tegeliku minaga · Neg- samastumine millegi väliselt etteantuvaga
Kui segavereliste puhul valib loomi "looduslik valik" ning paljunemises osalevaid koeri kuidagi ei sorteerita, siis tõukoerte puhul on aretuseks sobivaid koeri oluliselt vähem ning lisanduvad inimese tehtavad valikud välimiku, iseloomu ja tööomaduste alusel. Paraku võivad selliste suunatud valikute puhul kaasa kanduda ka soovimatud ilmingud. Nii näiteks arvatakse, et puusaliigese düsplaasia esinemine võib olla seotud agressiivsuse välja valimisega aretuskoerte hulgast. Teatud tõugudel või tõugruppidel esinevad vaid tõule spetsiifilised probleemid, kuid pärilike haiguste hulgas on hulgaliselt selliseid, mis esinevad kõigis koeratõugudes (näiteks verehüübimatus või langetõbi). Aretuse teatud etappidel on lähisugulaste kasutamine vältimatu. See on vajalik soovitud tunnuste kinnistamiseks. Nii näiteks on üsna tavaline, et väga heade omadustega koera järglasi omavahel
hirmu kogemine (experiencing anxiety) kitsendamine (exclusion tendency) VII Uurimismeetodid · esmased mälestused lapsepõlvest · unenägude analüüs · käitumismaneerid · sünnijärjekord ja vennad/õed : noorim laps, üksik laps, teisena sündinud laps esimesena sündinud laps * kõrge konformsus kõrge ärevuse tase sagedamini liidrirollis madal agressiivsuse tase väärtused sarnased vanematele kõrge ootus, et keegi abistab seltsivus otsuste tegemisel teiste nõuannetega arvestamine kõrge motiveeritus kõrge IQ teisena sündinud laps kõrge agressiivsus sõltumatus populaarsus elamuste otsimine mittekonformsus
teiste ajupiirkondade vahel. Teadlaste läbiviidud uuringus selgus, et psühhopaatidel olid ühendused ventromediaalse prefrontaalse ajukoore ja ülejäänud ajupiirkondade, sealhulgas mandeltuuma vahel nõrgemad. Mandeltuum on oimusagaras asuv närvirakkude kogumik, mis vastutab emotsioonide, mälu ja hirmu eest. Mandeltuuma ja ventromediaalse prefrontaalse ajukoore vahelisest koostoimest sõltuvad teatud emotsioonide kontrollimise, agressiivsuse ja stiimulite mõjul tekkinud assotsiatsioonidega seotud aspektid.(Sutt, 2011). Psühhiaatriadoktor Michael Craig`i uuringus selgus, et psühhopaatide aju valgaine kanalis on suured anomaaliad. Kanali ja mandelkeha vahel peab olema side, mis tegeleb emotsioonidega ja nende ohjamisega,psühhopaatidel see sageli aga ei funktsioneeri.(Psühhopaate toodab...2009) Psühhopaatide ajukoor on kahjustunud , silmade kohalt, silma koobastes ja samuti oimusagara sisemises osas
Teised riigid kaitsid ennast Saksamaa rünnakute vastu. Saksamaa eesmärgid: NSVL ja sotsialismi, kui riiki, süsteemi ning ideoloogiat, likvideerimine. Riiki kolonisatsioon. 140 miljoni „üleliigseid inimesi“ ning narkootikume hävitamine; Lääne-Euroopa demokraarlikke riikide likvideerimine ning nende alluvus Saksamaale; Maailma vallutamine ja valitsemine. Agressiivsuse ettekäändeks – NSVL-st rünnaku oht. NSVL eesmärgid, mis selgusid sõja käigus: Sotsialistliku ideede ja riigi vabaduse kaitsmine, fašismi ja militarismi likvideerimine Euroopa riikide fašismist vabastamine Demokratlikke ja sotsialistlikke valitsustega riike loomine naabermaades Joonis 3. Svastika ehk haakrist 6
Poisid muutuvad agressiivseks kahe-kolmeaastaselt, kui hakkab kujunema isiksus. Poiste agressiivsus avaldub rohkem füüsilise kahju tekitamises, tüdrukud kasutavad enam sõnalist agressiivsust. Tüdrukud ei ole nii egoistlikud ja enesekesksed kui poisid. 90% käitumishäiretega lastest on poisid. Poistel tõuseb vihastades testosterooni tase, mis suurendab agressiivsust ja mõtlematut käitumist. Viimaste aastate uuringud on näidanud agressiivsuse kasvu tüdrukute seas, mille põhjuseks on nende nõrgad sidemed emaga. Ka valetamisoskus on omasem poistele enam kui tüdrukutele. Erinevate uuringute järgi arvatakse, et poistel on lihtsalt luiskamisgeene rohkem või siis nad ei õpi korralikult valetamist ära ja jäävad sageli sellega vahele. Tüdrukud aga omandavad valetamise kunsti nii hästi, et ka teised tüdrukud või siis ka naised, ei märka seda. Poiste vale on rohkem seotud
hirmu kogemine (experiencing anxiety) kitsendamine (exclusion tendency) VII Uurimismeetodid · esmased mälestused lapsepõlvest · unenägude analüüs · käitumismaneerid · sünnijärjekord ja vennad/õed : noorim laps, üksik laps, teisena sündinud laps esimesena sündinud laps * kõrge konformsus kõrge ärevuse tase sagedamini liidrirollis madal agressiivsuse tase väärtused sarnased vanematele kõrge ootus, et keegi abistab seltsivus otsuste tegemisel teiste nõuannetega arvestamine kõrge motiveeritus kõrge IQ teisena sündinud laps kõrge agressiivsus sõltumatus populaarsus elamuste otsimine mittekonformsus
Koduses miljöös võib olla oma kõne kõla ja hääldamise suhtes ükskõikne, kuigi ei soovita, sest kipume olema oma harjumuste orjad. Tööalases suhtlemises on lubamatu segane kõne. Selgelt välja öeldu jätab mulje selgusest ja otsusekindlusest. Kõlav hääl jätab kõnelejast enesekindla mulje, kime ja peenike hääl otsustusvõimetu ja ebakindla mulje, seostatakse ka närveerimisega. Tugevus vali hääl seostub innukuse ja enesekindlusega, kuid ka agressiivsuse ja ülbusega ning sõnumi ületähtsustamisega. Igapäevasuhtluses peetakse vaikset häält usaldusväärsuse, hoolivuse ja mõistvuse märgiks. Kuid see võib vihjata ka enesekindluse puudumisele, alaväärsusele, argusele, nõrkusele ning kõneleja veendumusele, et tema jutt on tähtsusetu. Omaette tähendus on sosinal, mis tähendab, et teised peale omavahel rääkijate seda kuulda ei tohi. Rütm määrab, milliseid sõnu lauses rõhutatakse ja sellega ka lause tähenduse. Rütmi ja
järgnenud) ja aitas sel moel tegelikult kaasa II MS-i puhkemisele. 4. 1936.a.- Hitler saatis Wehrmacht`i üksused Reini demilitariseeritud tsooni (Hitler kasutas ära selle, et maailma tähelepanu oli Itaalia agressioonil Etioopia vastu. Samas ei olnud ka Inglismaal ja Prantsusmaal enam midagi teha, suure armeega taasrelvastatud Saksamaad ei saanud enam selliselt kohelda nagu seda tehti Ruhri kriisi ajal 1923.a. Ehk teisisõnu - õige aeg Saksamaa agressiivsuse pidurdamiseks oli maha magatud. 5. Versailles`i ja Locarno lepingute rikkumisena saab vaadelda ka Austria liitmist Saksamaaga (1938), Müncheni konverentsi (1938) otsuseid, millega anti Saksamaale võimalus Tsehhoslovakkia okupeerimiseks. Hispaania kodusõda (1936-1939): Kodusõda puhkes parempoolselt meelestatud sõjaväe e. frankistide (F.Franko) ja vabariiklaste (vasakpoolselt meelestatud Hispaania valitsus, kommunistid jt.) vahel.
võimelised omandama vajalikke teadmisi ega reageerima kiiresti ja adekvaatselt ähvardavale ohule. (Roper, Logan, Tierney 1999: 73) Hoiakud turvalisuse ja ohtude ennetamiseks on tähtsad ja seetõttu peaksid inimesed endas kujundama välja suhtumise iseenda ning kaasinimeste turvalisusse ning olema teadlikud omapoolsest vastutusest. Hoiakute kujunemisel on oma osa isiksusel ja temperamendil ning oluliseks teguriks on ka meeleolu. Vihased inimesed võivad agressiivsuse ja vägivaldsusega tekitada vigastusi endale ja teistele, mistõttu on kaasaja üheks tõsisemaks 7 sotsiaalseks probleemiks inimeste "mitteõnnetuspõhilikud" kahjustused. (Roper, Logan, Tierney 1999: 73) Teadaolevalt on ka individuaalne stressitase seotud turvalise keskkonna säilitamisega. "Stressi" mõiste üks kasutuselevõtjaid Hans Selye kirjutas, et "stress on stressi tekitavate mõjurite mõjul tekkiv organismi kurnatus"
sotsiaalses keskkonnas, kus ta elab. Adleri põhimõisted on alaväärsuskompleks, domineerimispüüd ehk püüdlus üleolekule, elueesmärgid, elustiil, sotsiaalne huvi. Alaväärsus - võib olla nii füüsilisel kui ka vaimsel tasandil. Teised organit püüavad vähemväärtuslikku organit kompenseerida. Tugev alaväärsus kompleks on halb, sest see pidurdab isiksuse arengut. Kui kompleks on mõõdukas siis see on isiksust arendav. Püüdlus üleolekule räägib agressiivsuse ja võimuvõitlusest. Kui in on agr., siis in näitab initsiatiivi mingi takistuse ületamiseks. Agressiivsus võimutahtena. Soov kontrollida olukorda võib-olla nii pos kui neg. Pos: hõlmab ühiskondlikud huvid. teistega arvestamine, oskuste, võimete arendamine. Neg: isiklik üleolek, teiste üle võimutsemine. Elueesmärk Kohastumine keskkonnaga pole piisav. Seetõttu in loob täpsema elu eesmärgi. Eesmärk pole mitte midagi selget. Kaitse abituse eest, võivad olla
sotsiaalses keskkonnas, kus ta elab. Adleri põhimõisted on alaväärsuskompleks, domineerimispüüd ehk püüdlus üleolekule, elueesmärgid, elustiil, sotsiaalne huvi. Alaväärsus - võib olla nii füüsilisel kui ka vaimsel tasandil. Teised organit püüavad vähemväärtuslikku organit kompenseerida. Tugev alaväärsus kompleks on halb, sest see pidurdab isiksuse arengut. Kui kompleks on mõõdukas siis see on isiksust arendav. Püüdlus üleolekule räägib agressiivsuse ja võimuvõitlusest. Kui in on agr., siis in näitab initsiatiivi mingi takistuse ületamiseks. Agressiivsus võimutahtena. Soov kontrollida olukorda võib-olla nii pos kui neg. Pos: hõlmab ühiskondlikud huvid. teistega arvestamine, oskuste, võimete arendamine. Neg: isiklik üleolek, teiste üle võimutsemine. Elueesmärk Kohastumine keskkonnaga pole piisav. Seetõttu in loob täpsema elu eesmärgi. Eesmärk pole mitte midagi selget. Kaitse abituse eest, võivad olla
pidev gruppide segamine ja ümberpaigutamine 63. Stress (äge ja krooniline), mõju loomade käitumisele Akuutne stress Lühiajaline Aktiveerub sümpaatiline närvisüsteemi osa Kortisooli taseme mõõtmine Farmis tehtavad protseduurid kastreerimine, nudistamine, sabade kupeerimine, hammaste lihvimine, noka trimmimine Vähendamiseks kasutada anesteesiat Krooniline stress Glükokortikoidid tase pikka aega kõrge Väheneb kasvuhormooni tootmine Agressiivsuse suurenemine Maohaavade ja südameveresoonkonna haiguste tekkimise oht Käitumishäirete tekkimine Individuaalsed erinevused Mõned loomad tundlikumad Muutused käitumises Aja kasutamine Ebanormaalsete käitumiste tekkimine Stereotüüpsed käitumised Agressiivsus Ümberadresseeritud käitumine Apaatia Asemete mitteotstarbekas kasutamine Tervise probleemid ja vähenenud toodang 64
Inimeste kaks põhilist energeetikat (Freud): 1) Libiido - eluandev ja inimeste naudingute eest hoolitsev. 2) Thanatos - purustav surmainstinkt. Agressiivsus tuleneb sünnipärastest geneetilistest teguritest, mis tekitavad automaatseid antagonistlikke reaktsioone teiste suhtes (Lorenz). - Katarsine protsess - protsess, milles Vägivalda pealt vaadanud või seda mõnel sotsiaalselt vastuvõetaval moel (nt agressiivse spordiala kaudu) väljendatud inimesed «kulutavad» oma agressiivsuse ära selle protsessi kaudu, muutes nii ühiskonna ohutumaks. Agressiivne käitumine tekib siis, kui inimesi frustreeritakse nende jõupingutustes saavutada mõnd eesmärki või rahuldada mõnd vajadust (Dollard). Inimese pikaajaline või intensiivne agressiivsus tuleneb tõenäoliselt ilmajäetud või stressitekitavaist sotsiaalsetest tingimustest, millega indiviidi frusteeritakse lihtsate igapäevaste eesmärkide saavutamisel.
kogemine (experiencing anxiety), kitsendamine (exclusion tendency). VII Uurimismeetodid: - esmased mälestused lapsepõlvest - unenägude analüüs - käitumismaneerid – mitteverbaalne suhtlemine. - sünnijärjekord ja vennad/õed – noorim laps, üksik laps, teisena sündinud laps. Esimesena sündinud laps - kõrge konformsus, kõrge ärevuse tase, sagedamini liidrirollis, madal agressiivsuse tase, väärtused sarnased vanematele, kõrge ootus, et keegi abistab, seltsivus, otsuste tegemisel teiste nõuannetega arvestamine, kõrge motiveeritus, kõrge IQ. Teisena sündinud laps – kõrge agressivsus, sõltumatus, populaarsus, elamuste otsimine, mittekonformsus, vanemate väärtusi hinnatakse madalalt, võitluslikkus ja võistluslikkus, keskmine IQ. PSÜHHODÜNAAMINELINE PARADIGMA CARL GUSTAV JUNG (1875-1961) Analüütiline psühholoogia. Jung: inimene on vastandite kogum, ühtsus
Enam pole äärisjoont, mis tähistaks figuuri loomulikku vormi. Piltidel on korraga nähtavad nii eest, kui ka tagant vaade. Figuurid jäävad seotuks loomuliku välimusega. Picasso reageeris Prantsusmaa okupeerimisele, näitusekeelule ja materiaalsetele ning psühholoogilistele hädadele naisportreede, ebaharilike loomapiltide ja vaikelu seeriatega. Kummalised ebaharmoonilised vormid, kitsad ruumid ja üksteist õgivad loomad muutusid vägivalla ja agressiivsuse sümboliteks. Sünged väheste hädatarvilike asjadega sisustatud vaikelud näitavad külmust ja üksindust, mis Picassot nüüd valdasid. 9 Tööd: "Nuttev naine" (1937, lisa 6), "Mees tallega" (1943) pronks, "Juukseid kammiv naine" (1940), "Kollane kampsun" (1939), "Lindu murdev kass" (1939), "Ateljeeaken" (1943), "Hommikuserenaad" (1942). Sõjajärgne aeg 1946-1954. Pärast sõda sai Picassost väga tuntud avaliku elu tegelane
Ajalukku on läinud heateoga Napoleon Bonaparte, kes keelas poiste kastreerimise. MURDEEA PÕHITUNNUSED POISTEL · Kiire kasv pikkusesse · Kehamassi suurenemine luu ja lihasmassi arvelt · Vistrike ilmumine näole, kaelale, seljale · Häälemurre, hääle jämenemine · Karvakasv näol, suguelundite piirkonnas ja kaenlaalustes · Munandite ja suguti kasv · Iseeneslike seemnepursete algus · Suguiha tekkimine, seksuaalfantaasiad · Agressiivsuse suurenemine Füsioloogilised kõrvalekalded Kõik on korras siis, kui poisi puberteet algab hiljemalt neljateistkümne aasta vanuses. Mehetunnused kujunevad seejärel välja kahe kuni viie aasta jooksul. Üldiselt ollakse puberteedist väljas kuueteistkümnenda eluaasta paiku, ent mõned nähud, nagu karvakasvu tihenemine näol ja kehal, jätkuvad ka hiljem. On tavaline, et meie kliimavöötme
Õpetaja püüab mõista õpilase tegutsemismotiive, mõtteviisi ja tõekspidamisi ning käsitleb taktitundeliselt õpilase isiku ja eraeluga seotud küsimusi./ Pilli, E. (2004)./ Õpetaja omab empaatiavõimet, tunneb õpilaste tundeid ja mõistab neid. Õpetaja märkab ja sekkub õpilast vahelise suhtlemisse, kus on märgata koolivägivalla tunnuseid. Õpetaja arvestab eriti hoolitsust ja kaitset vajavate õpilastega ja kaitseb neid teiste agressiivsuse eest. Õpetaja seisab vastu mõttelodevusele, lohakusele ning hoolimatusele. Õpetaja teeb koostööd lapse vanematega või tema eest vastutava täiskasvanuga. Õpetaja loob positiivse õhkkonna, märkab ja tunnustab õpilaste pingutusi ning eduelamusi. · Õpetaja ja kolleegid. Õpetaja püüab leida tasakaalu enda individuaalsuse ja kollegiaalsuse vahel. Õpetaja hindab enda tööd, aktsepteerib kolleegide loomingut. Töökaaslaste isikupära
Eveli Kiis Kutseõpetaja II aasta meediavägivalla tähendusest. Meedia mõju vägivalda sõltub isiksusest ning ka samastumisest. Mõju sõltub isiksusest ja samastumisest. Meediavägivalla tähenduse muutmise kaudu on võimalik meedia mõju neutraliseerida. Psühholoogias on näiteks kümmekond erinevat agressiivsuse teooriat. Agressiivsuse põhjustena on käsitletud instinkte, negatiivseid eeskujusid, negatiivsetest mudelitest õppimist, reaktsiooni provokatsioonile, tiheliolekut, kõrget temperatuuri, frustratsiooni, ärevust, geneetilisi tegureid ja ühiskonda. On osutatud nende tegurite korrelatiivseid seoseid agressiivsusega. Samuti on tehtud mitmeid uuringuid selle kohta, kuidas meedia mõjutab inimeste agressiivsust. Meediavägivald loob konkreetsed käitumismudelid
rohkem. 2. Psühhoanalüütiline teooria: S. Freud. Postuleeris, et agressiivne käitumine on sünnipärane, kaasasündinud efekt, kuid alateadlik tegevus. Osad indiviidid käituvad agressiivselt, kuna neil on alateadlikult rohkem energiat, kuna neil pole võimalus laadida agressiivset käitumist portsudena. Surmatungi ülekaal. Agressiivse käitumise alged peidus alateadvuses. Inimesel tekib agressiivsuse tung. Kui energial pole võimalust leevenduda ühiskondlikult aktsepteeritud teel, siis tekib energias akumulatsioon ehk tammi taha kogunenud energia ja selleks on vaja otsest ajendit et energia vallanduks. Kui inimene saab selle energia maha laadida, siis agressiivset käitumist tal ei teki. 3. Frustratsiooni-agressiivsuse teooria: J. Dollard & N.Miller. Agressiivsus pole vaid instinkt, vaid seostub ka teatud sotsiaalsete faktoritega
kuidas mõjub käitumine teistele, empaatia Sotsiaalne areng: arendama grupist oodatava käitumise omandamist mõista ja märgata teiste tundeid valmisolek grupis osaleda teenida usaldust ja lugupidamist Freudi psühhoseksuaalse arengu teooria Alateadlikud soovid ja käitumised; lapseea kogemustel suur mõju; tasakaalu otsimine (sisemised impulsid vs ühiskond); fiksatsioon 1) Prelatentne periood (sünd - 6/7a) oraalne periood (sünd-1a) Juhtivaks objektiks suu söömise vahend; agressiivsuse märk (hammustamine); passiivne (nätsu närimine, tahetakse rohkem süüa) Oluline luua lapsevanemaga usaldusside anaalne periood (1-3a) -Potilkäimise õppimine oluline saada iseseisvus ja enesekontroll - retentiivne (organiseeritud, puhas) / ekspulsiivne (hooletu, hoolimatu) falloslik periood (3-6/7a) - Tüdrukutel peenisekadedus, poistel kastratsioonihirm - Elektra kompleks tüdruku psühhoseksuaalne võistlust emaga isa armastuse pärast
kuidas mõjub käitumine teistele, empaatia Sotsiaalne areng: arendama grupist oodatava käitumise omandamist mõista ja märgata teiste tundeid valmisolek grupis osaleda teenida usaldust ja lugupidamist Freudi psühhoseksuaalse arengu teooria Alateadlikud soovid ja käitumised; lapseea kogemustel suur mõju; tasakaalu otsimine (sisemised impulsid vs ühiskond); fiksatsioon 1) Prelatentne periood (sünd - 6/7a) oraalne periood (sünd-1a) Juhtivaks objektiks suu – söömise vahend; agressiivsuse märk (hammustamine); passiivne (nätsu närimine, tahetakse rohkem süüa) Oluline luua lapsevanemaga usaldusside anaalne periood (1-3a) -Potilkäimise õppimine – oluline saada iseseisvus ja enesekontroll - retentiivne (organiseeritud, puhas) / ekspulsiivne (hooletu, hoolimatu) falloslik periood (3-6/7a) - Tüdrukutel peenisekadedus, poistel kastratsioonihirm - Elektra kompleks – tüdruku psühhoseksuaalne võistlust emaga isa armastuse pärast
Tallinna ehituskool Suhtlemise mitmekesisus Referaat Koostas: R.Leol Rühm : 32. Aasta 2010 Suhtlemise Mitmekesisus Mis on suhtlemine? Teadlased on seda defineerinud väga mitut moodi. Ühena mõistetakse suhtlemise all iga inimese olemise viisi vastastikustes seostes teiste inimestega. Laiemalt on levinud arusaamine, et suhtlemine on inimeste omavaheline teabe vahetamine, mille käigus õpitakse üksteist tundma ning tähtsustama. Suhtlemisest võime rääkida ka kui vastastikusest mõjutamisest, ühistegevusest või kui igapäevasest koostööst. Arvatakse, et kõige enam on inimest ja sealhulgas tema suhtlemisoskuse kujunemist mõju...
Õpetaja suhete reguleerijana Inimestevaheliste suhetega puutume kokku iga päev. Iga kokkupuude toob endaga kaasa uusi mõtteid, tundeid ja valikuid. Kui olema lapsed, siis me alles alustame õppimist, kuidas inimestega suhelda ja suhestuda. Väikestel lastel puudub arusaam koostööst, see tekib umbes viie-kuueaastaselt. Nende jaoks ei eksisteeri ,,meie asju", vaid ainult minu ja sinu asjad, mida võib vahepeal vahetada. Kui laps on kolme-neljaaastane arvab ta, et mängukaaslane kuulub talle. Kui temale pretendeerib veel keegi, siis mõistab ta seda kui rünnakut omandile ja püüab ennast kaitsta. Umbes pooleteist- kuni kolmeaastastel lastel võib olla komme teisi lapsi hammustada või näpistada, et oma piire paika panna või endast märku anda. Võib juhtuda, et laps teeb teisele oma tagasisidega haiget, sest ta näeb maailma läbi iseenda ja ainult läbi oma vajaduste. Varajases lapsepõlves on empaatiavõime alles algsta...
Ütles,et hüpnoosi mõju kestab nii kaua kuni ta on ligidal. Leiti aga, et usk tekitab hüpnootilise seisundi mitte magnetism. 46. Hüpnoosi teooriad. Braid: ratsionaalne, pole üleloomulik Charcot: ainult hüsteerikud alluvad hüpnoosile Hilgard: lõhestatud teadvus (käsi ja külm vesi) Sarbin: hüpnoos kui õpitud käitumine 47. Depressandid. Alkohol---kesknärvisüsteemi depressioon--pidurduse nõrkus, teadvustamise kahanemine, seksuaalse agressiivsuse kasv, ärevus 48. Stimulandid. Crack, amf, koka--- kesknärvisüsteemi stimuleerimine--erutuse ja aktiivsuse kasv, reaalsuse taju kadumine (Narkootilised analgeenid---hero, oopium-- kesknärvisüsteemi depressioon--valu kadu, eufooria, lõdvestumine Hallutsionogeenid--LSD, seened--muudab serotoniinergilisi funktsioone--hallukad, taju muutused) 49. Alkoholi toime ajule. Surub maha pidurduse läbi neurotransmitterite pidurduse. 50
KÕRGVERERÕHUTÕBI: allasurutud viha ja raevu tulemus. BRONHIAALASTMA: seksuaalkonfliktide allasurumise tulemus. HAIGUSI PÕDEVAD INIMTÜÜBID: 1. Depressiivne iseloomustab rõhutud tuju, apaatia, lootusetuse tunne, haige ei usu tervenemise võimalusse, rahutus väljendub sisemises pinges, ärrituses ja pidevas mures. Ilmenb rahutu ja kahtleva iseloomuga inimestel. 2. Düsfooriline eufooria vastand, iseloomustab ärritus koos sagedase tujulangusega, agressiivsuse ja ka kapriissusega, esineb sagedamini välja arenemata psüühika ja psühhopaatiliste kalduvustega isikutel 3. Foobiline hirmu tundev inimtüüp, iseloomustab peale surutud hirmude formeerumine ehk kujunemine, nt surmahirm, kartus, et haiglast kirjutatakse kiiresti välja, hirm ravimite ärajätmise ees. 4. Ippokondriline iseloomustab liigne tähelepanu enese haigusele, haigusastme ülehindamine, rohked kaebused, üldine organismisisene rahutu seisund
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Maris Huopolainen LAPSE VÄÄRKOHTLEMINE referaat Tartu 2010 SISSEJUHATUS On olnud aegu, kus lapse peksmine, halvustamine ja isegi tapmine on olnud tavalised nähtused ning sellistele tegudele ei järgnenud karistust. Mida aeg seda, seda enam on hakatud uurima sellise käitumise mõju lapse arengule ja käitumisele. On veel palju inimesi, kes last füüsilist või vaimselt karistades arvavad, et abistavad last. Referaadi ,,Lapse väärkohtlemine" koostamisel üritasin lahti seletada väärkohtlemise mõistet, selle riskitegureid ning tuua välja tasandid, mis peaksid osalema väärkoheldud lapse abistamises. Valisin selle teema referaadiks, kuna teema huvitab mind väga ning kuna enda elus oli hiljuti avastushetk, et kui vähe teatakse et mida väärkohtlemine endast kujutab. Referaad...
on üheks laste kallal toimepandavatest vägivallaaktidest. Sõimata saanud inimene tunneb end 12 ebakindlana, süüdlasena, häbistatuna ja mõttetuna. Või ta saab vihaseks, tundes raevu ja kättemaksuiha. Mõlemad reaktsioonid on täiesti põhjendatud. Lapse poolt kogetav sõimuga kaasnev alandustunne mõjub frustreerivalt ning seega agressiivsust tekitavalt. Kolmandaks suureks agressiivsuse tekitajaks võib olla massimeedia mõju. Ameerika teadlased on kindlaks teinud, et peatselt pärast televisiooni ilmumist kahekordistus väiksemates asulates vägivallatsemine. Liikuvad pildid ( televiisori, filmide, videote vaatamine, arvutimängud ) mõjutavad meie kõigi igapäevaelu üha enam. Ligi 35% kuue- kuni kaheksa-aastatest lastest veedab teleri ees nädalas rohkem kui 30 tundi (Stier,1999). Teaduslikud uuringud on tõestanud, et kehv õpieedukus on seotud liigse
idablokki seest poolt, ebaotstarbekad laenud viisid Ida-Eur sotsialistlikud riigid läänest sõltuvusse ja tekitasid majandusprobleeme. -Külma sõja taasägenemine(1979-1985): USA väljatõmbumine Vietnamist oli NL võit ; NL ehitas üles oma tuumajõud, 1980 oli saavutanud USAst ülekaalu, NL jõud koos satelliidi Kuubaga saavutasid kontrolli Angoolas, Etioopias, Afganistanis ; Brežnev uskus, et võib teha, mida tahab ; Moskva agressiivsuse kasv välispoliitikas ja tahtmatus alustada kasvõi osalistki desarmeerimist ; NL vägede sissetung Afganistani 1979, ametisse pandi Moskva meelne valitsus, alustati pikka ja kurnavat sõda kohalike partisanidega ; vastastikune olümpiamängude boikoteerimine ; 1980 alguses teravnes sisepoliitiline olukord Poolas, sõltumatu ametiühingukoondi „Solidaarsus“ nõudis sotsialistliku ühiskonna demokratiseerimist ja alustas allumatuskampaaniaid, neid toetas katoliku
Saksamaal ja Ruhri kriisi ning liitis Klaipeda piirkonna oma riigiga 1923.a. · Natside võimulepääsedes hakati taas tungivamalt nõudma nende endiste Saksamaa alade liitmist, mis Versailles`i leppega olid eraldatud. · Sõjalise rünnaku kartuses loovutas Leedu 1939.a. märtsis Klaipeda ala Saksamaale. · NB! See sündmus pole küll seotud suurriikide kokkulepetega II MS eelõhtul, kuid on näiteks Saksamaa agressiivsuse kasvust (nii nagu ka 1939.a. aprillis Itaalia poolt Albaania okupeerimine ja annekteerimine näitas jätkuvat autoritaarse diktatuuririigi agressiivsust). 16. Molotov-Ribbentropi pakt 1939: (Vt. ka õpik lk.169-172): · 1939.a. kevadel alustas Saksamaa uut väljapressimiskampaaniat nüüd juba Poola vastu, nõudes viimaselt nn. Poola koridori (mis oleks võimaldanud Saksamaal maismaaühendus saada oma
suunaks. Holistlikust filosoofiast saab Adler kindlust oma ideedele. Tähtsamad mõisted Adleri psühholoogias Alaväärsuskompleks Tugev alaväärsus takistab positiivset arengu kasvu ning mõõdukas alaväärsus pigem ergutab inimest tegutsema. Selles mõttes, et alaväärsustunne Adleri käistluses ei ole ebanormaalne. See on enamuse edusammude põhjustaja. Sellest kavavad välja hoopis muud mõisted. Püüdlus üleolekule See on seotud agressiivsuse ja võimuvõitlusega, aga Adler annab mõista, et see agressiivsus ei pruugi olla alati vaenulikkuse põhjustaja. Tema käsitleb seda domineerimispüüdu keskkonnaga kohanemise aspektina. Mis minu ümber toimub? Et ma suudaksin enda ümber olevaga toime tulla? - see ongi domineerimispüüd. Adler eristab kahte aspekti. See võib olla nii positiivne kui negatiivne. Positiivne on see siis, kui ta hõlmab endas mingisugused ühiskondlikud huvid ja teiste heaolu ees hoolitsemise
ülitundlikkus oma puuduste suhtes, isiklike vigade sidumine oma madala õpivõimega, ahistav enesekriitika, sooritusvõimet kahjustav ebakompetentsuse taju, klammerdunud ebaeduka stsenaariumi külge elus, häiritus automaatmõtteist, et inmene ei kõlba millekeski, motivatsiooni alanemine oma jõuvarude mängupanekuks, takistatus sobiva käitumisviisi valikul ja teostamisel. Agressiivsuse tõlgendamine Bandura käsitkuse järgi võib agressiivsuse paljudel puhkudel olla õpitud, nõiteks televisioonis nähtud võgivalla matkimisega. Konfliktide ja vägivalani viiv agresiivsus vallandub tihti inimese sisekontrolli nõrgenemise tagajärjel. Tekib küsimus, mis võiks selle põhjus olla. Bandura esitab siin järgimised viis sagedast asjaolu : oma tegevuse resultaatide pisendamine, tagajärgede eiramine, käitumise ebaadekvaatne tõlgendamine, vastusest lahtiütlemine või selle hajutamine, ohvri süüdistamine või
(g-faktor) ja erinevad spetsiaalfaktorid (s-factors) Voolav ja kristalliseerunud intelligentsus Probleemide lahendamise võime ja mõtlemiskiirus ja omandatud ja settinud teadmised-kogemused. Isiksusetestid : Objektiivsed küsimustikud, mille vastuseid saab tõelevastavuse seisukohalt kontrollida. MMPI Projektiivsed ei saa sedastada kas vastus on õige või vale. Testiküsimused esitatakse tajutava materjalina. Agressiivsused teooriad agressiivsuse väljendumine sõltub (1) agressiivsete impulsside enda tugevusest, (2) nende impulsside avaldumist piiravate ja pidurdavate kontrollmehhanismide efektiivsusest. Piirangumehhanismideks on sotsiaalne teadvus koos moraalinormidega, empaatiavõime ja-tunne, hirm karistuse ees, süütunne. Instinktiteooriad seal eristame etoloogilisi ja psühhoanalüütilisi teooriaid. Agressiivsust käsitletakse kaasasündinud instinktina ja isiksuse motivatsioonisüsteemi püsiasukana
ja erinevad spetsiaalfaktorid (s-factors) Voolav ja kristalliseerunud intelligentsus Probleemide lahendamise võime ja mõtlemiskiirus ja omandatud ja settinud teadmised-kogemused. Isiksusetestid : Objektiivsed küsimustikud, mille vastuseid saab tõelevastavuse seisukohalt kontrollida. MMPI Projektiivsed ei saa sedastada kas vastus on õige või vale. Testiküsimused esitatakse tajutava materjalina. Agressiivsused teooriad agressiivsuse väljendumine sõltub (1) agressiivsete impulsside enda tugevusest, (2) nende impulsside avaldumist piiravate ja pidurdavate kontrollmehhanismide efektiivsusest. Piirangumehhanismideks on sotsiaalne teadvus koos moraalinormidega, empaatiavõime ja-tunne, hirm karistuse ees, süütunne. Instinktiteooriad seal eristame etoloogilisi ja psühhoanalüütilisi teooriaid. Agressiivsust käsitletakse kaasasündinud instinktina ja isiksuse motivatsioonisüsteemi püsiasukana.
sisesegadusi Saksamaal ja Ruhri kriisi ning liitis Klaipeda piirkonna oma riigiga 1923.a. · Natside võimulepääsedes hakati taas tungivamalt nõudma nende endiste Saksamaa alade liitmist, mis Versailles`i leppega olid eraldatud. · Sõjalise rünnaku kartuses loovutas Leedu 1939.a. märtsis Klaipeda ala Saksamaale. · NB! See sündmus pole küll seotud suurriikide kokkulepetega II MS eelõhtul, kuid on näiteks Saksamaa agressiivsuse kasvust (nii nagu ka 1939.a. aprillis Itaalia poolt Albaania okupeerimine ja annekteerimine näitas jätkuvat autoritaarse diktatuuririigi agressiivsust). 16. Molotov-Ribbentropi pakt 1939: (Vt. ka õpik lk.169-172): · 1939.a. kevadel alustas Saksamaa uut väljapressimiskampaaniat nüüd juba Poola vastu, nõudes viimaselt nn. Poola koridori (mis oleks võimaldanud Saksamaal maismaaühendus saada oma Ida-Preisimaa aladega) ja nõusolekut Danzigi
PROBLEEMNE KÄITUMINE Ei tohiks nimetada last probleemseks, vaid tuleb märgistada käitumist. Probleemne käitumine on käitumine, mis häirib õppeprotsessi, takistab õpilase võiklassigruppi normaalset tegevust ja selletagajärjel ei tööta õpilane ega klass efektiivselt. 5%-6% - riskirühma kuuluvad, kellel probleemid suurenevad. Kellel on probleemid laste eas, neist on pooltel probleemid noorukieas ja neist pooltel täiskasvanuaes. Üldiselt probleemse käitumisega õpilaste numbrid ei ütle midagi. Selgitada täpselt välja probleemse käitumisega õpilasi javaadata, kas probleemid arenevad edasi, on raske. * Kõige rohkem poisse, puberteedi eas. Varajased kuritegevust käitumist ennustavad faktorid. · variatiivsus · sagedus · mitmesugune ümbrus · varajane algus (nt maimik) Probleemse käitumise liigitamine sotsiaalse teo raskusaste järgi 1. Antidistsiplinaarne käitumine. (nt tunni segamine, vanematele mitteallumine) 2....
või Tartumaal Euroopas moodustavad meeste vägivallaaktid oma naise või naispartneri suhtes 25% registreeritud kuritegudest Lisaks selgub USA meeste ja naiste seas läbi viidud ulatuslikust uurimusest, et naised kogevad meestest kolm korda sagedami oma partneri poolset vägivalda Statistika näitab, et Soomes on jõhkra koduvägivalla ohvrite seas mehi rohkemgi kui naisi. Perevägivald ja sellega seotud müüdid Traditsiooniliselt arvatakse, et agressiivsuse väljaelamine vägivalla kaudu kuulub mehelikkuse juurde. Samuti peetakse naiselikkuse osaks vägivaldsuse andestamist abikaasale. Perevägivalda õigustavad mitmed ühiskonnas levinud müüdid, näiteks naine provotseerib meest vägivallatsema oma virisemise ja näägutamisega; perevägivald on elukaaslaste omavaheline asi. Olen täiesti veendunud, et mitte keegi pole siia ilma sündinud kannatama, vaid hoopis elust rõõmu tundma
järgne kogemuse kasutamise katset; emotsioonides – passiivne talumine ilma emotsioonide väliste avaldusteta. Õpitud abituse ümberkujundatud mudel (Peterson & Seligman 1984) Halbu sündmusi tajutakse mittekontrollitavatena → põhjuslik seletus: globaalsus, stabiilsus, internaalsus → ootus, et mitte ükski tegu ei suuda kunagi edaspidigi tulemuste üle kontrolli saavutada → abituse sümptomid: passiivsus, kognitiivne defitsiit, kurbus, ärevus, vaenulikkus, agressiivsuse langus, isu langus, neurokeemilised muutused; haigestumiste tõus, enesehinnangu langus. VII Isiksusehäired Isiksusehäirete üldkriteeriumid Märkimisväärselt disharmoonilised hoiakud ja käitumine, mis tavaliselt hõlmab mitut valdkonda (emotsioone, erutuvus, impulsikontroll, suhtlemis stiil= Ebanormaalne käitumine on püsiv ja pikaajaline: On laialdane: avaldub paljudes olukordades
kriitikat, tagasihoidlikud, eelistavad olla teistega suhtlemisel passiivsed, sõbralikud ja nõustuvad. Plussid: kena inimene, sõbralik, meeldiv (abivalmis), turvaline (konfliktide vältimine), vähem vastutust (ei saa süüdistada, kui inimene ei avaldanud survet), näivad abitud (soov kaitsta) jne..(vt Bolton) Miinused: ärritav, piinlikkust tekitav, emotsioonide ventileerimine suhteid kahjustaval viisil jne.. (vt Bolton) · Agressiivne käitumine Buss, Perry: agressiivsuse neli dimensiooni: füüsiline, verbaalne, viha (afektiivne aspekt), vaenulikkus (kognitiivne aspekt) Otsene ja varjatud, passiivne agressiivne käitumine Plussid: kontrollib (kujundab enda elu ise), võistlev, domineeriv (sobivus ühiskondlike ootustega?). (vt Bolton) Miinused: kahjustab suhteid, hirm kaotada positsioon (vt Bolton) Teabe vahetamine Erinevaid definitsioone: · Informatsiooni, hoiakute, emotsioonide edastamine ühelt isikult või grupilt
· Teises maailmasõjas ulatuslikult kasutusel väsimuse vähendamiseks ja keskendumisvõime suurendamiseks · Praegu levinumaid uimasteid, sobivad kõik manustamisviisid · Meditsiinis kasutusel ADHD ravis (Adderall), ka narkolepsia ning kroonilise väsimuse sündroomi puhul Amfetamiini põhilised toimed · eufooria· erutatus· isutus· liikumisaktiivsusesuurenemine· väsimuse ja unisuse vähenemine· enesekindluse suurenemine· suutlikkuse suurenemine · agressiivsuse Suurenemine · stereotüüpne käitumine · (paranoiline) psühhoos · vererõhu tõus · hüpertermia KOKAIIN · Erythroxylon coca lehtedes · Lehtede närimisel imendub vähe ja aeglaselt, sülje leelistamine soodustab · Vesinikkloriidsoolana imendub limaskestadelt hästi. Kokaiini korduv manustamine võib tekitada nii tolerantsuse kui ka sensitisatsiooni sõltuvalt manustamisskeemist. Kokaiini ohtlikkus · Meeleoluhäired - labiilsus, depressioon, etc · Kokaiinipsühhoos
76. Käitumisgeenide valik. FOXP2 (7. kromosoomis) kõnegeen, kunstlik valik (loomkatsed). 77. Kõnegeen. FOXP2, mis asub 7. kromosoomis. Mängib tähtsat rolli inimese keeleoskuse ja kõne arengus. 78. Emotsionaalne intelligentsus. Emotsionaalsete omaduste isikupärane muster, millest oleneb IQ kõrval inimese sotsiaalne edukus. 79. Agressiivne käitumine. Nt Hollandi perekonna uuring näitas, et agressiivsuse tunnused päranduvad edasi retsessiivselt X-liiteliselt ja avalduvad seega just meestel. Naised on retsessiivse X-liitelise agressiivsusgeeni kandjad. 80. Vaimsete võimete adaptatsioon perekondades. Nt Koos adopteeritud ühemunakaksikute vaimsete võimete adaptatsioon on 0.86, aga eraldi 0,78. Selgub, et eraldi adopteeritud vanemate-järglaste korrelatsioon on üldiselt väiksem kui koos adopteerides.
skeemid e. kognitiivsed struktuurid; assimilatsioon, akommodatsioon) 1) Senso-motoorne periood (0-2a) 2) Operatsioonide eelne (Eeloperatsionaalne) periood (2-7a) (egotsentrismi periood) 3) Konkreetsete operatsioonide periood (7-11a) 4) Formaalsete operatsioonide periood (12-....) 12. Agressiivne käitumine on teist isikut kahjustav käitumine. Agressiivne isiksus on isiksus, kellel on kalduvus agressiivseks käitumiseks. Agressioon võib olla füüsiline või psühholoogiline. Agressiivsuse eskalatsioon: pilgehalvustamine- mõnitamine-ähvardus-sõim-vägivald. Agressiivsusel on emotsionaalsed, motivatsioonilised ja käitumuslikud komponendid. Agressiivsuse teooriad, mis püüavad vastata küsimusele kuidas agressiivne käitumine tekib: Instinktiteooriad 7) Etoloogiline teooria (Lorenz) 8) Psühhoanalüütiline teooria (Freud) Mõlemale on ühine see, et agressiivsust käsitletakse kaasasündinud instinktina. See tagab liigi kaitsmise
SISSEJUHATUS KULTUURITEOORIASSE 020914 Enda tehtud konspekti saab kasutada eksamil. Väidetavalt MA aine. Walter Benjamin - kirjandusteoreetik, võimalik lugeda ka eesti keeles tema raamatuid. Rein Raud – „Mis on kultuur?“ Strinati – „Sissejuhatus poppkultuuri“ Focault’ Schmidt, Riley „Culture Theory“ 3 põhilist meest: NIETZSCHE, MARX, FREUD. Kultuuri defineerimisel vastandumine kultuuri ja looduse vahel. „Kui me näeme metsas puud kasvamas, siis kas see on kultuur?“ Kultuur on inimtekkeline, inimese poolt loodud, loodus on aga inimesest sõltumata/puutumata. Filosoofiline lähenemine: DESCARTES – 2 eraldi asuvat maailma – res cogitans (atribuudiks mõtlemine) / res extensa (atribuudiks ulatuvus). Tema ideed levisid Valgustusse. Valgustuse üks sisu on just nimelt see, et mõistuse abil me saame looduse seadustest aru. Loodus ei hakka vastu, me saame loovmaailma valitseda. Kellad on looduse vastu suunatud vägivald. Renessanss...
hüperfrontaalsus, rohkem “aeglast und”, vähem REM-und. Kanepisaaduste tarbimise mõjud : uimasus ja enekindlus, pikenenud reaktsiooniaeg, mälu nõrgenemine, huvide kitsenemine, meeleoluhäired, hingamisteede kahjustused, kaugtagajärjed tunnetusprotsessidele. AMFETAMIINI toimed : eufooria, erutatus, isutus, liikumisaktiivsuse suurenemine, väsimuse ja unisuse vähenemine, enesekindluse suurenemine, suutlikkuse suurenemine, agressiivsuse suurenemine, stereotüüpne käitumine, paranoiline psühhoos, vererõhu tõus, hüperteermia. KOKAIINI OHTLIKKUS : meeleoluhäired ( derp, labiilsus), kokaiinipsühhoos, ajurabadus, südameiskus, kopsude kahjustus, puudulik toitumine, seksuaalhäired (libiido vähenemine, viljastus, erektsioonipuudulikkus), raseduse ajal tarvitamine kahjustab loodet (enneaegne sünnitus, mahajäämus arengus).
armastava maskiga. -) Vahe kiht antisotsiaalne, täis igasuguseid alateadlikuid tunge ja impulsse (agressiivsus, sadism). -) Süva kiht isiksuse tuum ehk looduslik tegelik mina nign Reichi järgi on võimalik seda järgides saada siirast ja inimlikku armastust ehk looduslikke suhteid. *) Reich uskus, et paljud süva kihi osad moonduvad ühiskondlike seaduste, reeglite, normide ja tavadega vahe kihiks. Ühiskond piirab alati üksikisikuid ning see on Reichi arvates neurooside ja agressiivsuse üks peamine põhjus. Selle kõige tõttu usub Reich, et just seetõttu, et vabastada loomuliku alget, on vaja revolutsioone. *) Reich uskus, et neurootiline inimene peaks arenema terveks inimeseks ning selleks tuleks anda süva kihile võimalus areneda, orienteerudes oma tegelikkele vajadustele, mitte neile, mida ühiskond peale surub. Ta uskus, et Marxi ja Freudi õpetus tuleks liita ja saada majanduslik ja seksuaalne õpetus.
muutuda häirivaks. Katsed on näidanud, et ka suletud silmadega tekib punase pinna lähedal häiritud tunne. (9) Punane on psühholoogiliselt ärritav-erutav, olenevalt inimesest ja olukorrast see kas aktiviseerib, annab jõudu, muudab elurõõmsamaks ja soodustab suhtlemist või tekitab rahutust ja närvilisust. Tänu stimuleerivale ärritusele pakub punane värv suurepärase atmosfääri ideede tekkimiseks, kuid mitte täideviimiseks. Punast soovitatakse vältida eriti närvilisuse ja agressiivsuse perioodidel. (9) Punase mõju all hinnatakse aega üle ja kaal tundub raskem. Oranzpunast tunnetatakse kõige erootilisema värvina, see raskendab keskendumist ja soodustab uitmõtete tekkimist. Tõsisema ja mõtisklevama õhustiku loob külmatooniline punane. Rahuliku ja sümpaatsena tunnetatakse summutatud tumepunast, mis pakub ideaalse võimaluse piduliku ja väärika atmosfääri loomiseks.(9) Punasega ümbritsevad ennast auahned, suure saavutusvajadusega inimesed, kes otsivad
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Inimestevaheline kommunikatsioon on teadlik või alateadlik, tahtlik või tahtmatu protsess, mille käigus väljendatakse oma tundeid ja mõtteid verbaalsete või mitteverbaalsete sõnumite abil (Berko, Wolvin& Wolvin 1992). Kommunikatsiooniprotsessis on eristatavad: Edastaja (allikas) üritab edastada teisele mingit sõnumit. Kommunikatsiooniprotsess toimub kogu aeg nii et kogu aeg võetakse vastu ja edastatakse mingit infot. Sõnumid võivad olla nii verbaalsed kui ka mitteverbaalsed nii tahtlikud kui tahtmatud. a) kavatsuslikud verbaalsed - sellised kus me kasutame sõnu. Mõnikord võib aga sõnadel olla erinevaid või lähedasi tähendusi, mis tekitab suhtlemisel teatavaid probleeme. Lisaks sellele kasutatakse suhtlemisel palju selliseid sõnu, milliste puhul igal inimesel võivad olla oma tähendused. b) tahtmatud verbaalsed on sellised asjad mida me ütleme välja ehkki me ei mõtle seda. Nt igasugused sõnavääratused, lauseeksitus...
Õpetaja püüab mõista õpilase tegutsemismotiive, mõtteviisi ja tõekspidamisi ning käsitleb taktitundeliselt õpilase isiku ja eraeluga seotud küsimusi. Õpetaja omab empaatiavõimet, tunneb õpilaste tundeid ja mõistab neid. Õpetaja märkab ja sekkub õpilast vahelise suhtlemisse, kus on märgata koolivägivalla tunnuseid. Õpetaja arvestab eriti hoolitsust ja kaitset vajavate õpilastega ja kaitseb neid teiste agressiivsuse eest. Õpetaja seisab vastu mõttelodevusele, lohakusele ning hoolimatusele. Õpetaja teeb koostööd lapse vanematega või tema eest vastutavate täiskasvanutega. Õpetaja loob positiivse õhkkonna, märkab ja tunnustab õpilaste pingutusi ning eduelamusi. ÕPETAJA & TEMA ELUKUTSE: Kutsumus on õpetajatöö põhiväärtus. Oma töös on õpetaja sõltuv seda reguleerivatest õigusaktidest, kutsestandardist ning kutse-eetikast. Õpetaja teeb oma tööd vastutustundlikult
Internetti ei tohiks käsitleda kui inimeste eraldajat, agressorit, halva vallandajat. Vastupidi, tegu on võrgustikuga, mis ühendab inimesed üle maailma vaid silmapilguga. Millal varem on olnud lastel võimalusi suhelda ja leida mõttekaaslasi näiteks teisest Eesti või suisa ilma otsast. Selle positiivse trendi juures on mõistagi ka ohte, kuid neid on võimalik endale teadvustades vältida. Samamoodi olen seisukohal ses osas, mis puudutab internetti kui lastes agressiivsuse võimendajalt. Kindlasti jagub äärmuslikke näiteid, kus internetimäng või vägivaldsed videoklipid võivad veel väljakujunevale lapsele anda suuna agressiivseks käitumiseks. Samas leian, et agressiivsuse kui sellises ei saa süüdistada internetti kui põhjustajat. Pigem leian, et lapse vägivald vallandub probleemist, kui ta on tõrjutud, häbistatud, alandatud, kiusatud ning keegi seda probleemi ei märka. Sarnaselt Viljandis aset leidnud juhtumile, kus õpilane tulistas õpetajat
Katsed on näidanud, et ka suletud silmadega tekib punase pinna lähedal häiritud tunne. (9) Punane on psühholoogiliselt ärritav-erutav, olenevalt inimesest ja olukorrast see kas aktiviseerib, annab jõudu, muudab elurõõmsamaks ja soodustab suhtlemist või tekitab rahutust ja närvilisust. Tänu stimuleerivale ärritusele pakub punane värv suurepärase atmosfääri ideede tekkimiseks, kuid mitte täideviimiseks. Punast soovitatakse vältida eriti närvilisuse ja agressiivsuse perioodidel. (9) Punase mõju all hinnatakse aega üle ja kaal tundub raskem. Oranzpunast tunnetatakse kõige erootilisema värvina, see raskendab keskendumist ja soodustab uitmõtete tekkimist. Tõsisema ja mõtisklevama õhustiku loob külmatooniline punane. Rahuliku ja sümpaatsena tunnetatakse summutatud tumepunast, mis pakub ideaalse võimaluse piduliku ja väärika atmosfääri loomiseks.(9) Punasega ümbritsevad ennast auahned, suure saavutusvajadusega inimesed, kes otsivad elult
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
