Agressiivsuse põhjused Sisukord 1. Mis on agressiivsus? lk 1 2. Mis kutsub abressiivsuse esile? lk 1 3. Instinktiteooria lk 1 4. Agressiivsuse kaasmõjud lk 1-2 5. Melanie juhtum lk 2 5.1. Ema probleemid lk 2 5.2. Isa nõudmised lk 2-3 5.3. Vanemad, kes on ise alles lapsed lk 3 5.4. Laps kelle soove ei mõisteta lk 3-4 6. Ralfi juhtum lk 4 6.1. Oodatud laps, ent mitte tunnustatud lk 4 7. Kasutatud kirjandus lk5 Mis on agressiivsus Agresiivsus tähendab pealetükkivust, löögivalmidust. Tänapäeval mõistetakse agresiivsuse all käitumist, mis on suunatud kellegi kahjustamisele.
Agressiivsus Mõisted · Agressiivsus: igasugune teist elusolendit sihipäraselt kahjustav tegevus. Agressiivsus eesmärgipärane kahjustamine. Teadlik ja soovitud kahjustamine olukorras, kus agressiivsuse ohver seda ei soovi. Nii füüsiline kui verbaalne rünne Vägivald füüsiline agressiivne rünne · Prosotsiaalsus: teiste toetamine, abistamine, huvide arvestamine SP: agressiivsus ja prosotsiaalsus kui inimestevaheliste suhete omadus/mõõde. Mis põhjustab, kuidas seletada, kuidas mõjutada? Liigid: 1. Instrumentaalne agressiivsus (agressiivsus on vahend muu eesmärgi saavutamiseks raha,
Rühm : TK-3kõ Juhendaja : Joe Noormets Tallin 2010 Agressiivsus ja sport. Agressivsuse problem spordis omab praktilise tähenduse. Paljud treenerid ja sportlased peavad agressivsust oluliseks edusaavitamise viisiks. Teoreetikud aga tavaliselt näevad agressiivsuses rohkem negatiivseid aspekte. TAHTLIK JA KAASNEV AGRESSIIVSUS Spordis kohtab sageli agressiivsuse ilminguid. Samuti kohtab treenerite ja pedagoogide hulgas inimesi, kes soodustavad agressiivsust spordis. Käesoleva teema raames tutvustatakse agressiivsuse kahte erinevat vormi, agressiivsuse ilmingute põhjuseid spordis ning võimalusi, kuidas tahtlikku agressiivsust vältida. Üldiselt võib agressiivsust defi neerida kui igasugust käitumist, mis on suunatud teise elusolendi kahjustamisele või vigastamisele. Rangelt võttes iseloomustab agressiivsust neli tunnust:
Kohtupsühholoogia kliinilise psühholoogia rakendusvaldkond isikute psüühilise seisundi ning sellega seotud toimetulekutaseme hindamiseks õiguslikus kontekstis; teadusuuringute valdkond sellele rakendusvaldkonnale spetsiifiliste probleemide uurimiseks (vägivaldsusrisk, isiksusomaduste ja õigusrikkumise seosed, kognitiivsete võimetega seotud spetsiifilised probleemid). Kohtupsühholoogia on osa laiemast valdkonnast. 3. Ülevaade agressiivsuse teoreetilistest käsitlustest Agressiivsuse teoreetilised käsitlused varieeruvad sõltuvalt sellest, milline teadusharu seda teemat on käsitleda võtnud. - sotsioloog näeb põhjusi sotsiaalsetes suhetes - geneetik leiab pärilikke faktoreid - psühholoog näeb põhjusi inimese psüühikas Bioloogilised teooriad Need on teooriad, mis oma lähtekohalt on bioloogilised ning mis sisaldavad etoloogilisi, sotsiobioloogilisi ja arengulisi lähenemisi ning kommenteerivad
...............................................................................5 Agressiivsuse keskkonnategurid.................................................... ...........................................7 Agressiivsus kui mõjude kombinatsioon ................................................................................7 Agressiivsed naised ............................................................................. .......................................9 Meeste aj naiste agressiivsuse erinevused .............................................................................9 Kaudne agressioon ................................................................................... ...................................................10 Naistele on omased rahumeelsed lahendused .......................................................... ........................10 Instrumentaal ja ekspressiivne agressioon ...........................................................
Suhtlemine Õppejõud: Inga Uueküla Üliõpilased:Svetlana Olsh Agressiivne ehk domineeriv käitumine Agressiivsus vaimne füüsiline (kaudne ja otsene) Agressiivsuse teooriad Instinktidel põhinevad agressiivsuse käsitlused Frustratsioon kui agressiivsuse tekitaja Sotsiaalse õppimise käsitlus Näteks: Väike laps on läbi Laps teeb teiste oma kogemuste käitumist jälgides õppinud, et järeldusi selle kohta, agressiivselt kuidas teatud käitudes situatsioonides oleks õnnestub õigem tegutseda. tal saada kõik, mis ta tahab. Faktorid, mis võivad suurendada agressiivsuse käitumise tõenäosust Uimastavad
............................................................................ 8 KOKKUVÕTE............................................................................................... 10 KASUTATUD ALLIKAD................................................................................. 12 SISSEJUHATUS Agressiivne käitumine on meile kõigile omamoodi kaitsekilp osad oskavad seda kasutada mõistlikult, teised aga kuritarvitavad, et läbi suruda oma mõttemaailmas omaks võetud kinnisideid. Agressiivsuse all peame esmapilgul silmas kellelegi haiget 2 tegemist, oma tahtmise läbisurumist ja osavat manipuleerimist. Agressiivset käitumist kohtame me tavaelus päris tihedalt, sest see kujutab endas kas füüsilist vägivalda, kus jõuga üritatakse oma sisukoht teisele selgeks teha. Enam jaolt siiski sõimamist, karjumist ja seeläbi teiste alandamist. Agressiivsus ei ole sünnipärane nähtus.
Tiina Tedder AGRESSIIVNE LAPS JA KÄITUMINE Referaat Juhendaja: Helin Puksand Tallinn 2010 Sisukord Lk 3 Sissejuhatus 4 Mis on agressiivsus? 4 – 6 Agressiivse lapse iseloom ja käitumine 6 – 8 Agressiivsuse põhjused 8 – 10 Kuidas agressiivsuse väljakujunemist ära hoida? 11 Kokkuvõte 12 Kasutatud allikad Sissejuhatus Käesolev referaat annab ülevaate lapse arenguhäirest, agressiivsusest. Referaat annab vastuse järgnevatele küsimustele: mis on agressiivsus?, kuidas käitub agressiivne laps?, mis on sellise käitumise põhjused?, kuidas agressiivsuse väljakujunemist vältida?. Agressiivsust otsustasin
SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................................................3 1. Viha ja vihastamise eeskuju .................................................................................................................................................4 2. Viha kontrollimine läbi harjutuste...................................................................................... 5 2.1. Agressiivsuse vähendamine ja prosotsiaalse käitumise suurendamine........................6 2.2. Agressiivsuse asendamise treening..............................................................................7 2.3. Viha päeviku kasutamine.............................................................................................8 Kokkuvõte.............................................................................................................................10 Kirjandus........................
rääkima kiusaja/norijaga. Ülesanne: Hinda erinevaid argessiivsuse välja valamise mooduseid, nende häid ja halbu külgi. Kuidas nõudlikkus õppeprotsessis tekkiv frustratsioon sünnitab agressiivsust nii, et teenindaja(õpetaja) ja klient(õpilane) ei talu seda? Kuidas järgnevates olukordades tuleks toimida? Põhjenda. a) Reklaamis on inimesele lubatud võimalikult head teenust, kuid tegelikult osutub see valeks. Ta ei ole saanud seda mida tahtis. Summutab agressiivsuse ja teinekord ei kasuta sama teenust. b) Inimene tuleb poodi oma tellitud tordile järele. Poes ei leidu torti ja isegi mitte tellimiskviitungi . Saab teenindaja peale vihastada, sest tal on see õigus. c) Klient teeb oma soovid müüjale täpselt teatavaks. Kuid müüja on siiski toiminud teisiti ja klient saab hoopis muud kui soovis. Summutab agressiivsuse, sest probleem ei ole väga suur, seletab müüjale uuesti. d) Tuttav on kiitnud uut hotelli. Inimene saabub sinna suurte ootustega
suhtlemisest meelde see, et inimene toonitab ainult enda tahtmist ja selle olulisust. Agressiivne käitumine • Agressiivse käitumise uurimisel on välja toodud kolm peamist kasu: materiaalsete vajaduste rahuldamise kindlustamine, enda ja oma isikuruumi kaitsmine, kontrolli tunne. Agressiivne käitumine: kontrolli tunne • Just viimast kasu peetakse tänapäeva ühiskonnas suhtlemisolukordades esineva agressiivsuse põhjuseks, sest kontrollitunde omamine võimaldab inimesel ennast turvalisemalt tunda. Tagajärg • Samas negatiivseid tagajärgi on agressiivsuse korral oluliselt rohkem: hirm, vastuagressiooni provotseerimine, inimlikkuse kaotamine, teistest inimestest ja soojadest lähisuhetest võõrdumine. Kehtestav käitumine • Kehtestav käitumine jääb kahe eelneva käitumisstiili vahele, sest sellisel juhul on olulised nii inimese
ebaviisakaid sõnu ja kehakeelt, mis mõjub kuulajale ähvardavana. Kuulajatele jääb selliste inimestega suhtlemisest meelde see, et inimene toonitab ainult enda tahtmist ja selle olulisust. Agressiivse käitumise uurimisel on välja toodud kolm peamist kasu: materiaalsete vajaduste rahuldamise kindlustamine, enda ja oma isikuruumi kaitsmine, kontrolli tunne. Just viimast kasu peetakse tänapäeva ühiskonnas suhtlemisolukordades esineva agressiivsuse põhjuseks, sest kontrollitunde omamine võimaldab inimesel ennast turvalisemalt tunda. Samas negatiivseid tagajärgi on agressiivsuse korral oluliselt rohkem: hirm, vastuagressiooni provotseerimine, inimlikkuse kaotamine, teistest inimestest ja soojadest lähisuhetest võõrdumine, alaline distress ning sellest tulenev füüsilise ja vaimse tervise halvenemine. Lisaks sellele võib agressiivselt käitunud inimesel endal tekkida oma käitumise tõttu süü- või häbitunne.
various systems derived from scientific research. It should not be confused with profiling which grew out of the experience of police officers offering opinions to their colleagues about the possible characteristics of unknown offenders. Investigative Psychology grows directly out of empirical research and logical inference to cover the full range of investigative activities. 3 3. Ülevaade agressiivsuse teoreetilistest käsitlustest Agressiivsuse teoreetilised käsitlused varieeruvad sõltuvalt sellest, milline teadusharu seda teemat on käsitleda võtnud. - sotsioloog näeb põhjusi sotsiaalsetes suhetes - geneetik leiab pärilikke faktoreid - psühholoog näeb põhjusi inimese psüühikas Mõisted agressiivsus ja vägivald on defineeritud sadadel eri viisidel, kitsamalt või laiemalt. Agressiivsus on laiem mõiste kui kuritegevus.
Kasvatustöö ja probleemid HTPK.02.101 Probleemsituatsiooni analüüs Valitud seletuskirjas ilmneb selgelt, et tegemist on käitumisprobleemiga. Liigituse järgi kuulub seesugune käitumine agressiivsuse alla. Sõna agressiivsus tuleneb ladina keelsest sõnast ,,agressio", mis tähendab peale tungimine. Psühholoogilises sõnastikus aga: motiveeritud destruktiivne käitumine, vormidele ja reeglitele mitte vastav käitumine ühiskonnas, tuues kaasa füüsilist ja moraalset kahju inimestele, kahjustades ka rünnatavaid (elus ja elutuid) objekte. Kaklemise kui agressiivse käitumise ilmnemise protsent probleemsete indiviidide puhul on 66%
mõjutavad agressiivsust: - etoloogilised teooriad: K.Lorenz- agressiivsus on tung/aje/jôud (drive), mis on omane enamikule loomadele, ka inimesele. Agressiivsus on süsteem, mis on n.ö. teenendavas funktsioonis paljude teiste oluliste funktsioonide jaoks - agressiivsus ja populatsiooni tihedus: eeldatakse, et populatsiooni suur tihedus või ülerahvastatus viib agressiivsuse kõrgele tasemele. Seda efekti on seostatud patoloogilise reaktsiooniga stressile aga ka adaptatiivse käitumisega, mis limiteerib populatsiooni suurenemist. - füsioloogilised faktorid ja agressiivsus: kuigi ei ole otseselt agressiivsuse füsioloogilist teooriat, on leitud endokrinoloogiliste faktorite, eriti reproduktiivsete hormoonide taseme olulist mõju agressiivsele käitumisele. Psühholoogilised teooriad
Seetõttu ei taju vanemad õdede-vendade vahelist väärkohtlemist enne probleemina kui midagi tõsist juhtub. · Lisaks otsestele ohtudele võib väärkohtlemine viia erinevate pikaajaliste probleemideni täiskasvanueas. (3) 3. Sibling Abuse. University of Michigan Health System. http://www.med.umich.edu/yourchild/topics/sibabuse.htm, 19.05.2016 Õdede-vendade vahelise agressiivsuse tüübid (Caffaro & Conn-Caffaro, 1998; Caspi, 2012; Wiehe, 2002; Stutey, D. and Clemens, E. V., 2014 ) Agressiivs Rivaalitsemin Konflikt (võib Vägivald Väärkohtlemi use e/ Võistlemine muutuda (ohtlik) ne (kõige
munandid. Esineb arengus mahajäämus, käitumis- ja õpiprobleeme. Need lapsed on hüperaktiivsed ja tähelepanu häiretega, mistõttu neil on raskusi tegevusele keskendumisega. Sageli lisandub puudulik kõne areng, samuti võivad tekkida vihahood või krambid. Ravi. Sündroom ise on ravimatu, kuid on viise selle leevendamiseks: Eriprogramm koolis õppimiseks, kuna tavaprogramm pole neile jõukohane. Krambivastane ravi antiepileptikumidega. Antidepressandid ja teised ravimid agressiivsuse ja tujude vaheldumise ning hüperaktiivsuse leevendamiseks. Pilte: ck to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tänan kuulamast!
tõstavad aktivatsiooni. Kuna agressiivsus või teised aktiveerunud emotsioonid on tihedalt seotud füsioloogilise aktivatsiooniga, teeb aktiveeritusse tõus inimese vihaseks muutumise hõlpsaks, juhul kui asjakohane stiimul on olemas. 1 MIS ON AGRESSIIVSUS Agressiivsus on käitumisviis, mis väljendub inimestevahelises suhetes sõnalise või kehalise vägivaldse toiminguga. Agressiivsus tähendab pealetükkivust, löögivalmidust. Tänapäeval mõistetakse agressiivsuse all käitumist, mis on suunatud kellegi kahjustamisele. See on motiveeritud destruktiivne käitumine, vormidele ja reeglitele mitte vastav käitumine ühiskonnas, tuues kaasa füüsilist ja moraalset kahju inimestele, kahjustades rünnatavaid( elus ja elutuid) objekte (Kõrgvee, 2011). Agressiivsus võib avalduda kahel erineval moel. On olemas impulsiivne agressiivsus, s.t. vihast, ärritusest või hirmust tingitud kontrollimatu, hoolimatu vägivallahoog.
keskmiselt kiiremini kaalus alla võtta. Tänu suuremale lihasmassile on meestel äkilisem stardienergia. Naistel naha all lisarasvakiht, mis hoiab talvel kehasoojust ja suvel kaitseb ülekuumenemise eest. See lisarasv on omamoodi energiareserv, mistõttu naised on vastupidavamad Psühholoogilised erinevused: Agressiivsus- poiste suurem agressiivsus ilmneb juba kaheaastaselt ja kestab läbi kogu elu. Naised tunnevad suuremat süütunnet oma agressiivsuse üle ning kasutavad meestest sagedamini ja osavamalt varnalt varjatud agressiivsust. Sõnadega võivad nad tabada väga valusalt. Enesehinnang- naistel on meestest madalam enesehinnang. Kui vaadelda naisi nende madalama agressiivsuse seisukohalt, võib madalam enesehinnang aidata seletada nende vastumeelsust valida kõrge vastutusmääraga elukutse, mis on valdavalt meeste pärusmaa, kuna seal on agressiivsus ja enesekindlus eduks vajalikeks eeltingimusteks.
kontrollides teda ümbritsevat keskkonda. - Arendati välja spetsiaalsed teraapiatehnikad, et ravida inimesi foobiatest. - Tänapäeval kasutatakse erinevates õppemeetodites, psüühiliste häirete ravimisel, agressiivsuse ohjeldamisel jm. 3 Humanistlik psühholoogia Carl Roger - Keelduti täielikult loomkatsetest, kuna inimene on ainulaadne ja Abraham Maslow universaalne. - Keskendub inimeses sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele. - Inimese olemus on loomult positiivne, loov ja arenev
le -kriminoloogia- muude teaduste kõrval kasut siin ka psühholoogia andmeid, krimonoloogias on väga palju psühholoogilist lähenemist, aga uuritavate puhul on lähtutud nende käitumise tagajärjele antud juriidilisest hinnangust. -vaimse tervise alased teenused õigussüsteemileö s.o. psühhiaatrite ja kliiniliste psühholoogide poolt antav hinnang õigusrikkujate psüühilisele seisundile ja nende ravimine, kellel on kõrvalekaldeid normaalsest psüühikast. 2. Agressiivsuse teooriad Agressiivsus on tegevus, mille eesmärk on vigastada/kahjustada isikut,kes on motiveeritud seda vigastust vältima. -Bioloogilised teooriad- 1.agressiivsuse etoloogilised teooriad-aagressiivsusel peab olema mingi mõte. See on kohastumiseks vajalik sisemine tung. 2. Agressiivsus ja populatsiooni tihedus- tiheliolek muudab agressiivseks. 3. Füsioloogilised faktorid ja agressiivus- testosterooni kõrge tase muudab agressiivseks. -Psühholoogilise teooriad 1
palju nädalaid, koguni pool aastat hiljem. Kui nad olid olnud agressiivsed juba varem, siis muutusid nad veelgi agressiivsemaks. Ühes põhjalikus, vaatluste alusel tehtud uurimuses on Lefkowitz ja tema uuringurühm väitnud, et poisid, kes 8-aastasena vaatasid meelsasti vägivallafilme, olid eakaaslastest agressiivsemad nii uuringute ajal kui ka kümme aastat hiljem. Niisiis selgus vastu üldisi ootusi, et televisioonisaadete agressiivsuse mõju ei piirdu üksnes väikelastega, vaid puudutab samavõrd ka suuremaid lapsi ja murdeealisi. Samuti selgus, et keskkond ei suuda nähtud agressiivsuse tekitatud mõju neutraliseerida sel määral, kui on tahetud uskuda.
lapse omavahelised suhted. Abi võib olla praktilistest tegevustest, lapsega rääkimisest ja ennde julgustamisest. Ka professionaalne abi on tähis. Koolitatud isik oskab rohkem ette võtta kui lapsevanem ise. Et laps ei muutuks agressiivseks, tuleb lapsel lasta oma hirm, viha, agressioon välja elada näiteks sportides. Hirm ja agressioon on väga levinud nähtused nii laste kui ka täiskasvanute seas. Enamasti käivad nad käsikäes ehk siis paljud hirmud võivad inimestel põhjustada agressiivsuse esinemist. Agressiivsus omakorda tekitab erinevaid probleeme. Oluline on hirmude põhjuste väljaselgitamine ning inimeste aitamine nendest vabanemisel.
vajaliku teistele tunnevad nad end olevat. 11. Naistel on suurem empaatiavõime, nad suudavad paremini reageerida partneri meeleolumuutustele, näoilmele jne. Nad on kannatlikumad kui mehed ning suhtlemisel nii tööl kui seltskonnas vajavad lahkust, viisakust, tähelepanu ning abivalmidust. 12. Naistel on meestest madalam enesehinnang. 13. Poiste suurem agressiivsus ilmneb juba kaheaastaselt ja kestab läbi kogu elu. Naised tunnevad suuremat süütunnet oma agressiivsuse üle ning kasutavad meestest sagedamini ja osavamalt varnalt varjatudagressiivsust. Sõnadega võivad nad tabada väga valusalt. 14. Mehed hingavad sügavamalt, naised tihedamini 15. Naiste vaagnaluu on kohandatud sünnitusega toimetulemiseks (astumisel teeb naine rohkem liigutusi kui mees "puusade hööritamine") 16. Naised vaatavad mehes sisu, mehed naise välimust. 17. Mehed on agressiivsemad kui naised. 18. Meeste lihasmass on suurem kui naistel. 19
· Instinktide teooria Ajalooliselt üks vanemaid seletusi inimkäitumisele. Kaasasündinud käitumisviis või -mudel on instinkt loomadel. Sigmund Freud :"Inimest paneb tegutsema kaks tungi seksuaalinstinkt ehk loomistung, hävitav tung ehk agressiivsuse instinkt ehk surmatung." Tema meelest on need kogu aeg segunenud ja panevad inimesi tegutsema erinevalt. Annavad käitumusliku aluse. · Tunge taandavad teooriad Kui inimese organismist on puudu mingi oluline asi, nt vesi, siis luuakse tung, sel puhul janutung. See tekitab ärritusseisundit, et midagi hankida ja saada rahulolu. Organism püüdleb tasakaaluseisundi ehk homoöstaasi poole. Uudishimu puhul, selle asemel, et seda taandada, peab inimene selle rahuldama. · Ajendite teooria
argumentide arv. Perifeersed töötavad paremini kui tähelepanu on mujal Sekkumised - Hädaolukord nt avarii o Vastutus ja kompetentsus - Vabatahtlikuks olemine o Rolli-identiteedi mudel – kleepsud, tassid , see on osa sellest kes a olen - Meeletäiusele suunatud sekkumised (mindfulness) o Meeletäiuse meditatsioon, heasoovlikkuse meditatsioon o Mõju nii objektiivsele kui ka subjektiivsetele väljunditele Agressiivsuse ja kriminogeense käitumise sotsiaalsed mõjurid - Sotsiaalpsühholoogias – igasugune käitumine mille eesmärk on kahjustada teist inimest, kes seda ei soovi - Agressiivsus on käitumine mitte emotsioon - Vägivald – agressiivsus mille eesmärk on suur füüsiline kahju nt vigastused, surm Agressiivsuse vormid - Füüsiline – eesmärk füüsiline kahju - Verbaalne – sõnadega kahju tekitamine
Ootused (stiimul reaktsioon) if ... then efektiivsuse standard (performance standard) mina-efektiivsus (self-efficacy) 5. Enesekaristamise vältimine käitumise ja sisemiste standardite vastavus moraalsed standardid (moral conduct) · moraalne õigustus · situatsiooni `pehmendamine' · võrdlus · vastutuse ülekanne · vastutuse hajutamine · dehumaniseerimine · süü atributsioon · tagajärgede ignoreerimine Näit. Agressiivsuse areng · TV sensitiivne period 8-12 aastastel · Sooroll feminiinsus, maskuliinsus · Peresuhted paljulapselised pered, madal SES, vanemate suhtlemistiil
Ootused (stiimul reaktsioon) if ... then efektiivsuse standard (performance standard) mina-efektiivsus (self-efficacy) 5. Enesekaristamise vältimine käitumise ja sisemiste standardite vastavus moraalsed standardid (moral conduct) · moraalne õigustus · situatsiooni `pehmendamine' · võrdlus · vastutuse ülekanne · vastutuse hajutamine · dehumaniseerimine · süü atributsioon · tagajärgede ignoreerimine Näit. Agressiivsuse areng · TV sensitiivne period 8-12 aastastel · Sooroll feminiinsus, maskuliinsus · Peresuhted paljulapselised pered, madal SES, vanemate suhtlemistiil
Tühisemgi ajend võib vallandada agressiivsust, see võib iseseisvuda ja ilmneda kõikmõeldavais äärmuslikes vormides. Turvalisuse ja seotuse puudumise ning sellest tuleneva umbusu tõttu tunnetab skisoidne isik teise inimese lähenemist enesele ohustamisena. Tema esimene reaktsioon on hirm, millele järgneb agressiivsus. Arhailine integreerimata agressiivsus võib viia vägivalla kasutamiseni. Skisoidsetel isikutel on üldiselt raske oma agressiivsust kontrolli all hoida. Isenad oma agressiivsuse pärast ei kannata. Skisoidse isiku agressiivsuse kõige sagedasemad avaldusvormid on järskus, äkiline ja solvav teravus, jäine külmus, kontakteerumatus, küünilisus ja poolehoiu silmapilkne muutumine vaenulikuks vastumeelsuseks. Skisoidse isiku agressiivsusel on peale tõrje ka teinegi funktsioon ta loob sellega kontakti, poolehoiu võitmise viis. Neil on kergem olla agressivne kui väljendada oma positiivseid tundeid.
siis aktiivsuse, eneseusalduse ja oma jõu tunnetamisena või hoopis ärrituse, viha ja vägivaldsusena. Positiivsetest omadustest sümboliseerib punane elujõudu ja energiat, negatiivsetest agressiivsust, brutaalsust ja ohtu. Pikaaegse kurnatuse või madala vererõhu korral aitab võita jõetust ja masendust, muudab inimesi elurõõmsamaks ja suhtlemisel avatumaks. Punane aitab üle saada häbelikkusest ja alaväärsustundest. Närvilisuse ja agressiivsuse perioodidel võib aga olukorda veelgi halvendada ja negatiivseid meeleolusid süvendada. Punane toon sümboliseerib instinkte, kuumust, jõudu ja julgust, samuti seltskondlikkust, impulsiivsust ja otsekohesust. Soojade värvuse tunnetamine oleneb temperamenditüübist. Flegmaatik saab soojadest toonidest vaimset ergutust, sangviinik on nende mõju all valmis teadlikuks tegutsemiseks, melanhoolikul aitavad kontakti saada ümbrusega ning koleeriku
Lapsed kannatavad kuna nad on otsesed kuritarvitamise pealtnägijad Lapsed võivad ise saada füüsilise vägivalla osaliseks kuna nad tihtipeale üritavad vägivaldsele rünnakule vahele astuda ja/või üritavad vägivalda ennetada Lapsed on väga sensitiivsed – nad tunnetavad ära hirmu, ärevustunde ja traumaatilised emotsioonid, mida elab läbi lapsevanem, keda kuritarvitatakse. Samuti tunnetab laps ära kogu agressiivsuse, mida kannab endas kuritarvitaja. Lastel, kes elavad kodus, kus esineb koduvägivalda/lähisuhtevägivalda, on väga suur oht osutuda otsese lapse kuritarvitamise rünnaku ohvriks. (organisatsioon NSPCC avastas hiljuti oma uuringus, et 1/3 laste kuritarvitamise juhtumitest käis kaasas sellele eelnev koduvägivald/lähisuhtevägivald) Lapsi kasutatakse selleks, et teise partneriga manipuleerida – siis, kui elatakse koos ja ka
Ülikoolis tehtud uuring, et 85% nende ensekehtestamisprogrammides osalenutest kogesid oma elus KT st tingitud muutusi.Sama suur hulk osavõtjaid teatas, et kursuse lõpus möödunud 6 18 kuu joksul õnnestus neil omandatud oskusi säilitada või edasi arendada.KT populaarsuse peapõhjusi on aga siiski kasutatavate meetodite praktikisus. Suuren jagu inimesi leiab, et neid on võimalik kohe ellu rakendada ja on selles ka küllaltki edukad. 7.Alistumise - kehtestamise - agressiivsuse telg Üks võimalus kehtesatamist mõista on näha selles võimalust kaitsta oma isikuruumi ja mõjutada inimesi ning ühiskonda mitte neile haiget tehes. Kasulik ja üsna levinud viis kehtestamist defineerida on asetada see järgnevuste teljel alistumise ja agresiivsuse vahele ja näha nende kontraste. Alistuv käitumine Kehtestav Agressiivne käitumine käitumine 7.1Alistuv käitumine.
eemaldumine, vaimne sulgumine. Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine Agressiivsus: igasugune teist elusolendit sihipäraselt kahjustav tegevus. Nii füüsiline kui verbaalne rünne. vägivald füüsiline agressiivne rünne instrumentaalne agressiivsus inimene on teise suhtes agressiivne eesmärgi saavutamiseks vaenulik agressiivsus suhtumise väljendamine agressiivsuse ohvrisse individuaalne(ühe inimese agressiivne käitumine) ja kollektiivne(vahest kultuurinorm) agressiivsus. Prosotsiaalsus: teiste toetamine, abistamine, huvide arvestamine Sotsiaalpsühholoogia käsitleb neid teemasid kui inimestevaheliste suhete omadusi/mõõteid. Mis neid põhjustab? kuidas seletada? kuidas mõjutada? Agressiivsuse bioloogilised seletused · Konrad Lorenz(etoloog). Aurukatla mudel (loomadel, laieneb inimestele)
• kliitori suurenemist EPO ehk erütropoetiini kasutamine muudab vere pigem meesarnaselt paksuks ja kleepuvaks kui veesarnaseks vedelikuks. Sellise paksu vere pumpamine mööda veresooni võib põhjustada nõrkustunnet, kõrget vererõhku, sundida südant töötama nii kõvasti, mille tulemus võib olla südamerabandus või ajurabandus. Stimulandid põhjustavad unetuse, tahtmatu tõmblemise või värisemisemise, probleemid koordinatsiooni ja tasakaaluga, ärevuse ja agressiivsuse, kiirenenud ja ebaregulaarse pulsi, südame- või ajurabanduse. Inimkasvuhormoonid põhjustavad akromegaaliat ehk lauba, kolju ja lõua suurenemist, südame suurenemist, mis toob tõenäoliselt kaasa kõrge vererõhu ja südamerikke, maksa-, kilpnäärme- ja nägemiskahjustusi, invaliidsuseni viivat artriiti. Osad sportlased proovivad süsteemi petta, kasutades diureetikume ja muid aineid, et peita jälgi keelatud ainete kasutamisest.
sekkumisviiside raamistik Korralduste esitamine lühidalt, tervavalt ja tähelepanu nõudvalt Vältida paljusõnalisust Hoiduda tähelepanu otsivate laste liigsest teenindamisest Mitte kasutama sarkasmi, halvustamist ja häbistamist Tegelemine probleemse käitumisega lastega Mis on agressiivsus? Agressiivsus tähendab pealetükkivust, löögivalmidust. Seega ei ole tegemist algselt täiesti negatiivse mõistega. Tänapäeval mõistetakse aga agressiivsuse all käitumist, mis on suunatud kellegi kahjustamisele. Mõned lapsed õpivad, et agressiivne viha annab ,,kiireid tulemusi'' ning võib viia tähelepanu kõrvale isiklikult vastutuselt. Laste viha välja elamist on raske kontrollida ning see võib õpetajate jaoks vägagi häiriv olla, tekitades ärevust, segadust ning isegi vastu viha. Tuleb tõsiselt võtta iga emotsionaalselt patoloogiat, mis võiks mõjutada lapse sagedast ja jätkuvat viha väljendamist ja
Fight Club (1999) Arvustus Fight Club ( Kaklusklubi) on on 1999. aasta USA film, mis põhineb Chuck Palahniuk'i samanimelisel raamatul. Filmi rezissöör on David Fincher ja peaosades Brad Pitt, Edward Norton ja Helena Bonham Carter. Kroonilise unepuuduse käes vaevleja (Edward Norton) ja karismaatiline seebikaupmees (Brad Pitt) otsustavad ürgmeheliku agressiivsuse maandamiseks asutada põrandaaluse KAKLUSKLUBI. Projekti edu on peadpööritav ning varsti on selline klubi igas linnas. Ent kui mängu tuleb tundeline ekstentrik (Helena Bonham Carter), algab pidurdamatu allakäik. Filmi zanriks on draama , märul. Film on vürtsitatud ebaloogilisuse ning tugeva psühholoogilise sisuga, mis tundub alguses keeruline mõista, kuid hoolsasti vaadates, hakkab vaataja tasapisi tegelikust sisust aru saama.
· Ja tundub, et suudab enda ja teiste elusid kontrollida. Ühiskonnas, mida iseloomustab olelusvõitlus, vaenulikkus ja ohjeldamatu võistlemine, on agressiivne inimene vähem haavatav. Agressiivsus kannab vilja ja elab edasi, vähemalt lühemas plaanis, eelkõige firmade või inimeste vahelises võitluses juhtiva koha pärast, küll tööstuses, valitsuses ja kasumile mittesuunatud organisatsioonides nagu kirik. Ja samuti tundub, et agressiivsuse eest makstakse rohkem, kui alistuvuse eest. Agressiivne inimene on kokkuvõtlikult: Kontrolliv, ta kontrollib teisi võimu abil. Ta saavutab selle, et teised teevad tema tahtmist. Asjad lähevad tavaliselt nii nagu tama seda tahab. Oma saatuse kujunemisest võtab ta aktiivselt osa. 1.3 KEHTESTAV STIIL Kehtestavat suhtlusviisi kasutav inimene ütleb otse välja, mida tunneb, mõtleb ja soovib. Kehtestav inimene seisab oma õiguste eest ning võtab samas arvesse ka teiste õigusi ja tundeid
· Läti 9 · Eesti 7 · Soome 3 · Saksamaa 1 · Jaapan 0,5 Regioonid (2002): · Lõuna-Aafrika 32 · Kesk Ameerika 29 · Lõuna Ameerika 26 · Kesk Aafrika 22 · Põhja Ameerika 16 · Ida Euroopa 8 · Maailm 7,6 · Aasia 3 · Lääne Euroopa 1,5 Tapmised: hinnang ajaloole Agressiivsus · Agressiivsus eesmärgipärane kahjustamine. Teadlik ja soovitud kahjustamine olukorras, kus agressiivsuse ohver seda ei soovi. Nii füüsiline kui verbaalne rünne · Vägivald füüsiline agressiivne rünne · Instrumentaalne agressiivsus (agressiivsus on vahend muu eesmärgi saavutamiseks raha, ülestunnistus), vaenulik agressiivsus (suhtumise väljendamine agressiivsuse ohvrisse) · Individuaalne ja kollektiivne agressiivsus. Agressiivsus kui kultuurinorm? Sati. Agressiivsuse bioloogilised seletused Konrad Lorenz aurukatla mudel. Agressiivne energia vallandub loomadel koos
Pindmisel tasemel tunduvad sündmuste ja otsuste motiivid, mis põhjustasid lõplikku lagunemist, piisavalt lihtsad: kollektiivne ja individuaalne (raha)ahnus, mis loodi ettevõtte ülbes õhkkonnas. Kui Enroni maine globaalses keskkonnas kasvas, halvenes vastavalt ka organisatsiooni sisemine kultuur. Enron üritas luua uut “majandusliku religiooni” ja selle keskmes olid raha ja jõukus kui motivaatorid kõigeks. Jõukuse saavutamisel agressiivsuse ja stressi olulist kasutamist õhutas ka firmasisene soorituste hindamise komisjon. Igal aastal toodi töötajad individuaalselt juhatuse ette ja neile anti hinnang. Kui töötaja ei olnud parim, lasti ta lahti. Enron vallandas kuskil 15% oma töötajatest igal aastal. Enroni kinnisidee rahaga oli ilmne: aktsiahindu postitati kontoris kõikjale, isegi liftidesse. Pankrotti väljakuulutamise päeval kästi töötajatel oma asjad kokku pakkida ning majast väljuda kolmekümne minuti jooksul
Tõukoerad on kõik aga arvel ja nende eelkäiate haigused ja muu on teada statistiliselt. Segavereliste isendite puhul paljunemises osalevaid koeri kuidagi ei sorteerita. Tõukoerte puhul on aga aretuseks sobivaid koeri oluliselt vähem. Enamasti valitakse nad välimuse, iseloomu ja tööomaduste alusel. Vahest võivad aga selliste suunatud valikute puhul kaasa kanduda ka soovimatud ilmingud. Nii näiteks arvatakse, et puusaliigese düsplaasia esinemine võib olla seotud agressiivsuse välja valimisega aretuskoerte hulgast. Teatud tõugudel või tõugruppidel esinevad vaid tõule spetsiifilised probleemid, kuid pärilike haiguste hulgas on hulgaliselt selliseid, mis esinevad kõigis koeratõugudes (näiteks verehüübimatus või langetõbi). Lähisugulaste kasutamine on aretuse teatud etappidel aga vältimatu, võiks isegi õelda et vajalik soovitud tunnuste kinnistamiseks. On üsna tavaline, et väga heade
c)nimede ja kavatsuste unustamine d)kirjavead 2.Fantaasiad 3.Vabade assotsiatsioonide meetod 4.Unenäod Psühhoanalüütiline isiksuse teooria. Isiksus on dünaamiline energiasüsteem, mis koosneb kolmest alasüsteemist: ID-miski EGO-mina SUPEREGO-ülimina ID- toores, organiseerimata, pärilik isiksuseosa. Selles on pinged, mis on seotud nälja, agressiivsuse, seksi ja teiste primitiivsete tungidega. Toimib vastavalt naudinguprintssiibile, mille ülesandeks on pingete kohene alandamine ja naudingu suurendamine. EGO-psüühika käitumist juhtiv komponents. Toimub vastavalt reaalsusprintssiibile, mille ülesandeks on teha kompromisse ja lükata meelehead edasi ajala, mil vajaduste rahuldamisel ei ole negatiivseid tagajärgi. SUPEREGO-kujutab endast moraalset teadvust sisaldades norme, käske ja keelde.
Psühholoogia konspekt. 1. PSÜHHOLOOGIA teadus, mis käsitleb inimese ajas toimuvaid vaimseid protsesse, käitumist ning nende vahelisi seoseid. 2. TEMPERAMENT sõltuv emotsionaalne reaktiivsus ja meeleolu. INTROVERT tagasihoidlik ja kinnine, oma sisemaailma poole pööratud indiviid FLEGMAATIK - rahulik, alati tasakaalukas, visa ja püüdlik inimene. MELANHOOLIK - tagasihoidlik, erakordse emotsionaalse vastuvõtlikkusega. EKSTRAVERT pööratud rohkem välismaailma kui oma sisemaailma poole KOLEERIK - keevaline ja tormakas isiksus. SANGVIINIK - väga energiline ja töövõimeline, omandab teadmisi ja vilumusi kiiresti. 3. BIHEIVORISM käitumispsühholoogia: rõhutati inimese käitumise uurimise vajadust ja püüdsid selle kaudu ennustada inimese omadusi. Kehtib mudel: inimesele antav stiimul on otseses seoses inimese reageeringuga. ESINDAJAID: John Watson, Burrhus Skinner. KASUTUS: tänapäeval leiavad biheivorismi ideed kasutamist psüühiliste hä...
Faas III põhineb massilisel ravim versus placebo kontrollil (väga kallis) Ravim versus platseebo katsete tulemustena kolm võimalust: -Ravim selgelt parem platseebost -Ravim ja platseebo ühetoimelised. -Esineb efektiivsus, kuid teataval osal inimestel. Tulemina otsused: Jätkata uuringut, seisata uuring või leida lisatõendeid ravimi efektiivsuse kohta enne faase IIA ja IIB ERBB2 on TK retseptor, mis on üleekspresseerunud 25% rinnavähihaigetel ning on seotud suurenenud tuumori agressiivsuse ja surmajuhtumitega. Herceptin (Genetech) on antikeha ERBB2 retseptori vastu, tagasivaatena oleks pidanud patsienti seast leidma ERBB2 üleekspresseerijad (efektiivsus 45%) ning uurima ravimi mõju nende hulgas. Farmakogeneetika aitab valida patsiente, kelle jaoks ravim effektiivne (rohelised) ja kes on ülitundlikud (sinine). Ebaeffektiivselt vastavate patsientide (punane) väljaselekteerimine võimaldab edasised katsed muuta effektiivsemaks ja odavamaks. Momendil 10-15 aastat! ---
seda eriti hästi kirjeldatud. Huhuu oli ahvipärdik, kes tahtis proovida uusi asju ning hakkas purjutama, ise seda mitte teades. Ta hakkas laamendama ja prassima ning koerake Popi pidi selle all kannatama. Purjus peaga ollakse kõigeks võimeline, nii ka Huhuu, kes maja oma rumalusest õhku lasi. Koer kannatas purjutaja pärast ja pidi ennast igale poole peitma. Tänapäeval on miljoneid inimesi, kes peavad kannatama pea igapäevaselt alkoholikute ning nende agressiivsuse käes. Meedias on ju palju kajastunud lugusid naistest ja lastest, keda alkohoolikutest mehed väärkohtlevad. Samas on olnud juhtumeid, kus hoopis mees ja lapsed on säärase käitumise ohvrid. Alkoholijoojale ei anna viinapudel mitte ühtegi eelist. Öeldakse, et viin on tarkade inimeste jook. Kes juua ei oska, see parem ärgu joogu. Alkoholiga peab piiri pidama. Alkohol võib oma hävitustööga jõuda ka alkoholismini. On kahte tüüpi tarbijaid: need, kes joovad
Ungari impeeriumid ning Euroopas tekkisid uued riigid: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari ja Jugoslaavia. Haavatute ning kaotatud elude arv oli väga suur. Suured sõjakulutused kurnasid välja enamike suurriikide majanduse. Suurenes USA majanduslik ja poliitiline tähtsus maailmas, mille tulemusena muutusid paljud Euroopa riigid USA võlglasteks. Võitjate ülekohus kaotajate suhtes viis agressiivsuse kasvamisele. Peale Esimest maailmasõda üritati luua julgeolekusüsteeme, mis tagaksid maailmas rahu. Pariisi rahukonverentsil koostati palju rahulepinguid erinevate riikide vahel. Loodi ka Rahvasteliit, mis pidi ära hoidma sõdu ja aitama rahvusvahelisi tülisid rahumeelselt lahendada. Minu arvates oldi liiga ülekohtused kaotajariikide, näiteks Saksamaa suhtes, kes pidi loovutama nii palju maad ja maksma väga kõrgeid reparatsiooni makse. Samuti alahinnati
Uute, sissetoodud taimede puhul tuleb arvestada, et uues keskkonnas on nad vastuvõtlikumad ning sageli satuvad kohalike parasiitide rünnaku alla. Teiselt poolt on oht koos taimedega (ja taimeliikidega)sisse tuua uued parasiidid. Soodsates tingimustes võivad nad massiliselt paljuneda ning oma levikut laiendada. Seened kui plastilised organismid reageerivad igale isegi tühisele muutusele väliskeskkonnas, muutes oma bioloogilisi omadusi sageli agressiivsuse ja uute rasside ilmumise suunas. See ongi põhjuseks, kui mingi aja pärast taimekaitseks kasutatud kemikaal enam ei mõju – välja on kujunenud uued resistentsed seenetüved, kes ei allu preparaadi toimele. Nakatumine Toitainete saamiseks peab parasiitseen tungima taime. Selleks on vajalik otsene kontakt, mille käigus raku sein või kutiikula lagundatakse ensüümidega või toimub mehhaaniline sissetung. Tavaliselt toimub nakatumine taime
nahahaigused, madal enesehinnang, depressioon, paranoilisus jne. Agressiivse käitumisega inimesele on oluline vaid MINA, teised on ebaolulised. Kontrollib ja võtab vastutuse. "Sa pead nii tegema!"; "Esmalt tee seda ja seejärel seda..." Agressiivse käitumise plussid agressorid suudavad kindlustada enda materiaalsete vajaduste rahuldamise; parem oskus end kaitsta-tugevamad, kiiremad ja kavalamad jäävad ellu, et edasi võidelda; oma saatuse kujundaja. Karistus agressiivsuse eest suurenenud hirm-mitte tugevuse vaid nõrkuse näitaja, tekitab paranoilisust; vastuagressiooni provotseerimine-tekitab endale opositsiooni ja sepitseb enese hävingut; kontroll teiste elude üle piirab iseenese vabadust: 16 saj. F.Bacon "Veider kihk on otsida võimu ja kaotada vabadus"; süütunne, mida tekitab võimu kuritarvitamine ja süümepiinad; armastab asju ja kasutab inimesi-kaob inimlikkus; võõrandumine teistest, ebaturvalise ühiskonna looja;
kuriteoennetusprogrammidest 2014. a. Üldinfo Esimene rahvusvaheliselt tunnustatud rehabilitatsiooniprogramm vanglasüsteemis võeti kasutusele 2001. aastal, kui koostöös Soome Justiitsministeeriumiga said meie vanglatöötajad koolitust „Viha Juhtimise“ programmis. Sellest ajast alates on programmide hulk Eesti vanglates kasvanud. Programmid, mida 2014. aastal kasutatakse vangla ja kriminaalhoolduse süsteemides on järgnevad: Liiklusohutusprogramm Agressiivsuse asendamise treening Viha juhtimine EQUIP Sotsiaalsete oskuste treening Eluviisitreening Õige hetk VÕIDA Seksuaalkurjategijate tagasilanguse ennetamise programm Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine. Selle loetelu juurde lisanduvad koostööpartnerite poolt läbiviidavad programmid, mis on eelnevalt kooskõlastatud ja hinnatud Justiitsministeeriumi poolt. Näiteks 2013. aastal oli tihe
instrumentaalne agressiivsus (kasu või hüvitusi toonud agressiivsust kasutatakse samadel eesmärkidel korduvalt) · Valdavalt iseloomustab inimesi võime oma agressiivsust pidurdada ja teistega rahumeelselt koos eksisteerida Agressiivsuse määratlus · Geen (1990): Agressiivsus on teise suhtes toime pandav käitumine kavatsusega talle kahju tekitada või teda vigastada · Selles definitsioonis on selgelt osutatud sotsiaalselt vastuvõtmatule käitumisele ja kahju tekitamise kavatsusele · Agressiivsuse uuringud viitavad alati Milgrami (1963, 1974) uurimustele kuulekusest · Reeglina vastatakse tehtud halvale halvaga, mitte heaga ja mõnikord tehakse seda suuremas mastaabis kui ise kogeti · Pere- ja muudes tülides põhjustab ühe poole äkiline ja tugev agressiivuse suurendamine tüli vähenemise või lõpetamise · Siit võib üldistatuna väita, et kõrge kättemaksuoht alandab agressiivsete käitumiste algatamise tõenäosust, kuid ainult siis, kui inimene pole väga vihane
· Käitumisakt, mille tagajärjel tehakse teisele indiviidile haiget. ülemäärane kaklemine, huligaanitsemine, julmus inimeste ja loomade vastu, äkilised vihapursked, püsiv sõnakuulmatu käitumine, suhetega manipuleerimine. püüeldakse oma eesmärkide saavutamisele (mistahes hinnaga) püüeldakse sotsiaalse domineerimise poole, et kontrollida teiste tegevust ja arvamusi kaitstakse ennast tajutud ohu eest · Vanuseti avaldub erinevalt Agressiivsuse tüübid · Proaktiivne agressiivsus. Agressiivsus, et saavutada oma eesmärki. Need lapsed võivad olla liidrid. · Reaktiivne agressiivsus. Teiste poolt ärritatav Reageerivad konfliktsituatsioonides vihaselt. Need lapsed tõrjutud, halvasti koolis kohanenud. Agressiivsed strateegiad · Füüsiline · Verbaalne · Kaudne, suhetega manipuleeriv · Vanuselised ja soolised iseärasused · Björkqvist, Archer, Cole, Huesmann jt jt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
