Kokaiini toime püsib võrdlemisi lühikest aega, vähem kui pool tundi. Tekkiv joove tõstab vererõhku, kiirendab pulssi ja kiirendab hingamist. Psüühilise seisundi muutust iseloomustavad energia tõus, väsimustunde vähenemine, söögiisu vähenemine, jutukus, püsimatus, kõrgenenud meeleolu, kõrgenenud eneseusaldus, ebaadekvaatsed reaktsioonid, hüplev mõttetegevus ja seksuaalhuvi tõus. Suurte kokaiiniannuste manustamisel võivad tekkida krambid, jälitusmaania, hirmutunne ja agressiivsus. Mõned kasutajad saavad kokaiinist mürgistuse, sest neil on aine suhtes ülitundlikkus, mida ei ole võimalik ette näha. Kokaiini pikaajaline toime Korduval manustamisel võib kokaiin esile kutsuda südame rütmihäireid, südamelihase verevarustuse häireid ja infarkti. Kokaiin võib häirida ka aju verevarustust, sest ahendab veresooni. Tekivad nina limaskesta kahjustused (mis võivad põhjustada ninaverejookse), kurgupõletik ja
PSÜHHOPATOLOOGIA Psüühikahäirete avaldumise tasemed: 1) sümptom väljendab haigusliku iseloomuga üksikhälvet psüühilises funktsioonis (nt. meeleolu alanemine, hallutsinatsioon) 2) sündroom enamus psüühilisi haigusi ei avaldu üksiku sümptomi, vaid teatud sageli koosesinevate sümptomite kogumina; nt. depressioonisündroom (meeleolu alanemine, energia vähenemine, rõõmutunde kadumine, lootusetus, süütunne jne), 3) maaniasündroom (meeleolu ja aktiivsuse kõrgenemine, energia lisandumise tunne jne), 4) hallutsinoosisündroom (elavad verbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, ärevus-hirmutunne jne). Sümptomeid võib liigitada: 1) PSÜÜHILISTE FUNKTSIOONIDE ALUSEL: a) teadvus, b) tajumine, c) mõtlemine, d) emotsioonid, e) mälu, f) intellekt, muud sümptomid; 2) POSITIIVSED JA NEGATIIVSED SÜMPTOMID; 3) PSÜHHOOTILISED JA MITTEPSÜHHOTILISED. Teadvuse seisund Mõistega "teadvuse seisund" tähistatakse meditsiinis psüühilise aktiivsuse üldist taset, millega...
nahahaigused Muutused jumes Unehäired (insomnia) Väsimus Seksuaalsuse vähenemine Peavalud Selja- ja kaelavalud, lihaspinged Sümptomid: 2. Füsioloogilised (jätk) Hingamisteede haigused Probleemid hammaste ja igemetega Südame kloppimine Suu kuivamine Higistamine Hingeldamine Närvitõmblused Äkiline, märgatav kehakaalu muutus Sümptomid: 3. käitumuslikud (töötaja) Suurenenud alkoholi ja ravimite kasutamine, suitsetamine Üle- või alatoitumine Agressiivsus kaastöötajate või pereliikmete suhtes Ärevus, meeleolu muutused Keskendumisraskused Mälu halvenemine Tähelepanu pisiasjadele vs prioriteedid Probleemid suhtlemises Enesehinnangu langus Hobide hülgamine Sümptomid: 3. Käitumuslikud (töötaja) Tegevuste, otsustamise edasilükkamine Kalduvus inimesi ja olukordi valesti hinnata Tagakiusatuse tunne Suutmatus ennast organiseerida Äkiline muutus välimuses Sh
(PHT). Seetõttu on vajalik neidki näitajaid regulaarselt mõõta.[4] 5.3.3. MIKROBIOLOOGILISED OHUD Kindlustamaks basseinivee epidemioloogilist ohutust on ujula omanik kohustatud tagama basseini vee mikrobioloogilise kvaliteedi regulaarse kontrolli, mille kordsus ja maht on ette nähtud kehtivate normidega [8] 6. pH-TASEME REGULEERIMINE pH näitaja on vee aluseline/happelisuse näitaja. VV määrus sätestab pH nõude intervallis 6,7- 8,0. pH alla 6,7 tõuseb vee agressiivsus, mis kutsub esile basseini metallosade korrosiooni, keraamiliste plaatide vuukide lõhkumise ning ärritab külastajte limaskesta, kloor kulub kiiremini. pH = 7 vesi neutraalne. pH üle 8,0 analoogselt võib tekkida naha ja limaskestade ärritus, basseinivesi on ebameeldiva lõhnaga, väheneb kloori mõju,võib tekkida lubjasete ning hakkavad vohama mikroobid. pH näitaja määramine on väga oluline basseinivee kvaliteedi tagamisel, mida tuleks teha 2
kehatemperatuur, koordinatsioonihäired, kiire pindmine hingamine, kinnine nina, püsimatus, naha kratsimine ; - Psüühilised: eufooria, hüplev mõtlemine, kõnehäired, ebaadekvaatsed reaktsioonid. Kokaiini lühiajaline toime Kokaiini toime püsib võrdlemisi lühikest aega, vähem kui pool tundi. Tekkiv joove tõstab vererõhku, kiirendab pulssi ja hingamist. Suurte kokaiiniannuste manustamisel võivad tekkida krambid, jälitusmaania, hirmutunne ja agressiivsus. Mõned kasutajad saavad kokaiinist mürgituse, sest neil on aine suhtes ülitundlikkus, mida ei ole võimalik ette näha. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 49 ) Kokaiini pikaajaline toime Korduval manustamisel võib kokaiin esile kutsuda südame rütmihäireid, südamelihase verevarustuse häireid ja infarkti. Kokaiin võib häirida ka aju verevarustust, sest ahendab veresooni. Tekivad nina limaskesta kahjustused ( mis
· materiaalne, instrumentaalne, informatiivne abi, emotsionaalne toetus · Areng, mina-kontseptsiooni kujunemine · Edu, karjäär · Elukvaliteet · Füüsiline ja vaimne tervis (nt. toimetulek stressiga) · Kohanemine Sotsiaalse käitumise ajendeid (Argyle, 1994) · Bioloogilised vajadused · Sõltumine teistest · Liikmeks olemise vajadus · Kontroll, domineerimine, võim · Seks · Agressiivsus (nt. instrumentaalne) · Enese väärtustamine · Altruism ja hoolitsemine teiste eest · Saavutusvajadus Heterogeenne suhtlemiskeskkond Isiku sotsiaalne võrgustik kui indiviidide hulk, kes ei pruugi tunda teineteist, kuid kes kõik tunnevad konkreetset isikut (Miell, Dallos, 1996) Põhilised sotsiaalsed võrgustikud: · Olulised teised (significant others) · Isikud, kellega on vahetussuhted (materiaalne v sümboolne) · Rühm, kellega suheldakse igapäevaselt Suhete tüüpe
äärmusgrupi väärtusi ja arusaamasid üldistest tõekspidamistest. Igasugune inimkäitumine arvestab mingite sotsiaalsete normidega. Äärmusgruppide üheks tunnuseks on, et seal kehtivad võrreldes tavaühiskonnaga teistsugused normid. Põhimõtteliselt võib normiks saada ka normide puudumine. On psüühiliselt ja sotsiaalselt riskantne, kui endine grupiliige püüab argielu elada lähtudes grupinormidest, mis erinevad ühiskonna tavaarusaamadest. 2. kriteerium. Agressiivsus mingi inimrühma või idee suhtes. Äärmusgruppide üheks tunnuseks on vaenlase kujundi olemasolu ja sellega võitlemine. Sealjuures võib vaenlane olla nii miski või keegi tegelik kui ka kujutletav. Elamine erinevate inimeste, tõdede ja arvamuste maailmas võib olla endisele äärmusgrupi liikmele raske ja problemaatiline. 3. kriteerium. Ennast või teisi otseselt ohustav käitumine. Äärmusgrupi endised liikmed võivad jätkata destruktiivset käitumist
● Emotsionaalne toetus ● Areng, mina-konspetsiooni kujunemine (nt vanem mõjutab last) ● Edu, karjäär ● Elukvaliteet ● Füüsiline ja vaimne tervis (nt toimetulek stressiga) ● Kohanemine Ajendid: ● Bioloogilised vajadused (nt söök, jook, uni) ● Saavutusvajadus ● Sõltumine teistest ● Kontroll, domineerimine, võim ● Liikmeks olemise vajadus ● Enese väärtustamine ● Agressiivsus (nt. instrumentaalne) ● Seks ● Altruism ja hoolitsemine teiste eest Altruism – tahtlik teise heaolu või teise huvide järgimine ilma omapoolset otsest kasu taotlemata. Heterogeenne suhtlemiskeskkond: Isiku sotsiaalne võrgustik kui inviidide hulk, kes ei pruugi tunda teineteist, kuid kes kõik tunnevad konkreetset isikut (Miell ja Dallos, 1996). Põhilised sotsiaalvõrgustikud: ● Significant others ● Isikud, kellega suheldakse igapäevaselt
sagedamini. 73. Suitsetamine. Suitsetamisharjumuse (tubakas, mitmed narkootikumid) väljakujunemine on populatsioonides ca 50%-l juhtudest päritav. Sellel on selge seos geenidega, mille produktid mõjutavad aju mõnutsentrit. 74. Skisofreenia. Psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Umbes 10%-l skisofreenia all kannatajatest on ka üks vanematest skisofreenik. 75. Agressiivsus. Oluline käitumuslik kõrvalekalle, ründevalmidus. 76. Käitumisgeenide valik. FOXP2 (7. kromosoomis) kõnegeen, kunstlik valik (loomkatsed). 77. Kõnegeen. FOXP2, mis asub 7. kromosoomis. Mängib tähtsat rolli inimese keeleoskuse ja kõne arengus. 78. Emotsionaalne intelligentsus. Emotsionaalsete omaduste isikupärane muster, millest oleneb IQ kõrval inimese sotsiaalne edukus. 79. Agressiivne käitumine
nägemiskeskus ,laibaküljel kõnekeskes,meelekohas kuulmiskeskus jne.Erinevad funktsioonid tagatakse reeglina küll paljude piirkondade ja üksteist eraldi asetsevate moodulite koordineeritud tööga,kuid osa piirkondi on selles koordinatsioonis selgelt juhtivas rollis. EEG-aju bioelektriliste protsesside registreerimine ja mõõtmine-ning eelkõige selle mikroelektroode kasutav variant on võimaldanud kindlaks teha ka selliste üksikute psüühiliste nähtuste nagu agressiivsus,hirm,nauding,rahuldus jne keskuste ruumilest lokalisatsiooni ajus.PET-võimaldab luua arvutikuvari pildi sellest,kuidas erinevate tegevuste ajal .Vaatamata spetsialiseerumisele on aju piirkonnad omavahel tihendalt seotud ning aju töötab tervikliku organina. Aju lihtsamad funktsioonid on sageli reflektoorsed.Refleks on kõige NS-i omavate organismide kohanemisreaktsioon,mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale
Et tavaline inimene on poliitiliselt ebakompetentne, siis peaks riiki valitsema väikesearvuline eliit kvalifitseeritud inimesi. · Traditsionalism Kehtivad institutsioonid on vanad sellepärast, et nad on head. · Võim Konservatiivid tunnevad suurt austust põhiseadusliku võimu vastu ning usuvad, et valitsus peab olema tugev ja kodanikud peavad sõna kuulama. · Sotsiaalne pessimism Omakasupüüdlikkus, irratsionaalsus ja agressiivsus on inimloomusele kaasasündinud jooned. Seetõttu hülgavad konservatiivid utoopiad, mis tuginevad altruismile, ratsionaalsusele ja puhtale heatahtlikkusele. Sotsiaalse pahe ravimine võib nende arvates osutuda hullemaks kui haigus ise. · Kiriku ja riigi liit Poliitika ja moraali ning moraali ja religiooni vahel peab olema tihe side. Konservatiivid pööravad suurt tähelepanu patriotismile ja selle
konfliktid perekonnas, uimasteid mittekasutavate sõprade kaotamine, kehakaalu muutused, madal enesehinnang). Sõltuvus Uimastid on omandanud keskse koha igapäevaelus. Kasutamise või mittekasutamise vahel puudub valikuvõimalus. Uimastist sõltuvuse eitamine. Suureneb uimastite üksitarbimine. Agressiivne käitumine. Valmisolek teha uimastite tarbimise nimel ükskõik mida. Lõplik perekonnast võõrdumine, kaob kontroll isikliku elu üle, tekivad mälulüngad, isikuomaduste muutumine (viha, agressiivsus, enda vihkamine). Drastilised tagajärjed (tööst ilmajäämine, võlad, seaduserikkumised). Uimastite klassifikatsioon, eristamine: valmistusviisi järgi, päritolu järgi või toime järgi kesknärvisüsteemile Valmistusviisi järgi: kodusel teel valmistatud (marihuaana, seened, moonivedelik), tööstuslikult valmistatud (amfetamiin, ecstacy) Päritolu järgi: looduslikud (kanepist, kokapõõsa lehtedest, unimagunast). Sünteetlised , mis
1. Kokaiin saadakse kokapõõsa lehtedest valmistatud kokapastast. Levib pulbrina, võetakse suu kaudu, tõmmatakse ninna või süstitakse veeni. LA toime- toime püsib lühikest aega, vähem kui pool tundi. Tekkiv joove tõstab vererõhku, kiirendab pulssi ja hingamist. Energia tõus, väsimustunde vähenemine, isutus, jutukus, kõrgenenud meeleolu, ebaadekvaatsed reaktsioonid, hüplev mõttetegevus ja seksuaalhuvi tõus. Suurte koguste korral krambid, jälitusmaania, hirmutunne ja agressiivsus. PA toime - Korduval kasutamisel rütmihäired, südamelihase verevarustuse häired, infarkt. Häirib aju verevarustust, ahendab veresooni. , närvilisus, ärrituvus, suguvõime langus. Kiirelt psüühiline sõltuvus. 2. Amfetamiin- Sünteetiliselt valmistatud fenüülühendid. Levitatakse: tabletid, kapslid, pulber, lahustatuna vedelikus, jms. Kasutatakse: suukaudselt, süstimisel, suitsetamisel, nina limaskestade kaudu. Mõjub peaaegu kohe pärast mõjutamist. Mõju kestab 2-4
Sõja ajal on meeste tegevus tohutult olulisem kui naiste tegevus kogukonna ellujäämisele. Sellest tuleb, et meeste agressiivsusele ja domineerimisele, mille kujunemist soodustavad sõjad, ei seisa naised vastu, sest see poleks mitte üksnes mõttetu, vaid ka riskantne." 18 Queenslandi aborigeenid Loode-Austraalias: sõjakus on korrelatsioonis naiste halva kohtlemisega. Sõdivad rohkem kui nt khoi-sanid. Bruce Chatwin ja austraallaste agressiivsus. Khoi-sanidel näiteks kurjategijate puhul tavaliselt arutatakse asjad läbi lõkketule ääres istudes. Raskematel juhtudel korraldatakse üllatusrünnak ja kurikael tapetakse. 29 mõrvajuhtumit 100 000 elanikkonna kohta aastas. Jacques Lizot yanomamidest: poisse kasvatatakse maast-madalast sõdalasteks. Mehed elavad oma õpitud aressiivsust naiste peal välja. Naistel on kõrvas pulgad, millest mehed karistuseks sakutavad. Eriti sõjakas rahvas, iga kolmas mees langeb sõjas, see on auväärne
hirm, et nad on ka Jumalast lahutatud, sest grupi(juhi) ja Jumala hääl olid ju üks ja seesama. Ühe vastu patustades astutakse ka teise vastu. Süüd võivad süvendada ka endiste grupikaaslaste etteheited reetmise, usalduse kuritarvitamise, sisemise nõrkuse või hoolimatuse pärast. 4. Viha on tunne, mis on süüga tihedalt seotud. Viha kui emotsiooni üks eripära on selle suunitletus. Viha tuntakse kellegi või millegi vastu. Ka ebamäärane objektita agressiivsus otsib rakendust. Aärmusgruppidest väljunute tavakohasemad vihaobjektid on grupp, grupi liider või inimene ise. Inimene võib viha enda jaoks väga erinevalt põhjendada. See võib ulatuda sõnatust tundest kuni vihkamist põhjendava isikliku "filosoofiani" välja. 5. Usaldamatus puudutab ennekõike grupiga seonduvat või ka religiooni üldse. Aärmusgrupist lahkudes pööratakse sageli vähemalt mõneks ajaks organiseeritud religioonile selg
eesmärke. Enesetõhususe tõstmine: sooritusvõimete parandam – edu kogemise parandamise võimalus asendav kogemus – mudel peaks olema õppija sarnane veenmine – veenja peab olema usaldusväärne ja ül peab olema realistlik füsioloogiline seisund – füsioloogilise erutuse tõlgendamine valmisoleku märgina Agressiivsus on selline käitumine, mis on suunatud teise elusolendi kahjustamisele ja vigastamisele. Instrumentaalne agressiivsus on agressiivne käitumine, mille eesmärgiks on mitteagressiivsete eesmärkide saavutamine – on tööriistaks sportliku tulemuse saavutamiseks. Agressiivsuse instinkti teooria – agressiivsus on instinktiivne, koguneb indiviidi sees ning tekib vajadus seda mitmel moel vabastada. Agr käitumine ei vähenda agressiivsust. Agr käitumine on teatud olukorras lubatav (pallimängud). Agr avaldumine sõltub keskkonnast
kehtestamine, emapatiline kehtestamine, eskaleeruv kehtestamine, vastandav kehtestamine. SOTSIAALSETE SUHTUMISTE RING. teooriad üritavad seletada sotsiaalseid suhtumisi kahe dimensiooni alusel – sõbralikkus – vaenulikkus ja domineerimine – alistumine. Nende kahe dimensiooni kombineerimisel võime me saada 4 erinevat emotsionaalset suhtumisviisi: Hoolitsemine (hoivaaminen), toetumine (turvautuminen), hirmukus ja agressiivsus. SÕLTUVUSSÜSTEEMID (BOULDING) a)vahetussüsteemid: kus domineerivaks väärtuseks sõltuvussuhtes on egoistlikud soovid või individualism. Sellisel puhul tahab iga osapool maksimiseerida oma kasumi. Integratiivsed süsteesmid: Vahetussuhetest erinevalt on integratiivsed süsteemid sellised, kus indiviidid ei ole mitte lihtsalt motiveeritud oma kasumit suurendama, vaid hoolitsema ka teiste inimeste heaolu eest. Seda
Kui põetakse pikaleveninud kerget või mõõdukat depressiooni, võib seisund haiguse jooksul halveneda. Depressiooni süvenemine võib tunduda just nagu uue depressioonina, mis lisandub juba olemasolevale depressioonile. Selliseid juhtumeid kutsutakse kaheosaliseks depressiooniks. 1 Meeste depressioon Paljud usuvad, et esineb nn meeste depressioon, mis tabab eelkõige keskealisi mehi. Esmajoones on selle sümptomiteks tühjus- ja läbipõlemistunne, stress, ärrituvus, frustratsioon, agressiivsus (võimalik isegi vägivaldne käitumine), rahutus ja alkoholi kuritarvitamine. 1 Düstüümia See seisund ei ole tegelikult depressioon, vaid tavaliselt pikaleveninud (sageli elukestev) kurvameelsuse seisund. Düstüümia puhul on põhimeeleolu suurema osa inimestega võrreldes halvem, elu võib tunduda raske ja sageli ka rõõmutu. Tavaliselt algab häire varases täiskasvanueas ja kestab vähemalt mitu aastat, vahel määramatult (see tähendab häire algust ei ole võimalik määratleda)
neuroosist. Inimesed jäävad haigeks pühapäeval, sest nad ei saa tööd teha. Saksa teadlased on seda põhjalikult uurinud. I faas sõltuvuse juures on sissejuhatav faas, mille ilminguks on ssee, et inimese mõtted keskenduvad töö õmber, teised asjad jäävad tahaplaanile. II faas kriitiline faas- tunniseks on see, et sõltlane otsib pidevaid ettekäändeid et tööd otsida, lisandub ka agressiivsus kui tema tähelepanu juhitakse sellele probleemile. III faas krooniline faas , see töhendab seda et peale töö mitte miski ei huvitu, lisandub sihitu töötamine. IV faas kokkuvarisemine, nii füüsiliselt kui ka psüühiliselt G-Soros- juudisoost, filantroop, pururikas magnaat Rahastanud reforme. Kõik muutub kullaks mida kuulutab. Palju raamatuid Globaalse kapitalismi kriis- rõhutab seda, et turufundalism on sama ohtlik nagu kommunism.
1919 S.Ferencsi- ungari psühhoanalüütik, kirjutas sellisest nähtusest nagu pühapäeva neuroosist. Inimesed jäävad haigeks pühapäeval, sest nad ei saa tööd teha. Saksa teadlased on seda põhjalikult uurinud. I faas sõltuvuse juures on sissejuhatav faas, mille ilminguks on ssee, et inimese mõtted keskenduvad töö õmber, teised asjad jäävad tahaplaanile. II faas kriitiline faas- tunniseks on see, et sõltlane otsib pidevaid ettekäändeid et tööd otsida, lisandub ka agressiivsus kui tema tähelepanu juhitakse sellele probleemile. III faas krooniline faas , see töhendab seda et peale töö mitte miski ei huvitu, lisandub sihitu töötamine. IV faas kokkuvarisemine, nii füüsiliselt kui ka psüühiliselt G-Soros- juudisoost, filantroop, pururikas magnaat Rahastanud reforme. Kõik muutub kullaks mida kuulutab. Palju raamatuid Globaalse kapitalismi kriis- rõhutab seda, et turufundalism on sama ohtlik nagu kommunism. Elav klassik2)- Jürgen Habermas 1929-
(Forlag, 1989, 34) Kaffmann ja Elizur (1979) ja (1983) on näidanud, et paljud isa kaotanud lapsed ,,lähevad lukku" oma kurbuses, nende lein muutub patoloogiliseks. Nimetatud uurimuste andmeil oli 40%l lastest mitmesuguseid patoloogilisi leinareageeringuid 6, 18 ja 42 kuud pärast juhtunut. Reageeringuid oli kahte liiki: esimesse rühma kuulusid nutt, juhtunu eitamine, igatsus ja mure, teise käitumisprobleemid ning tugev ängistus või asotsiaalsus või agressiivsus. (Forlag, 1989, 34) Adami ja teiste (1982) tähelepanekute järgi oli üle pooltel sajast üliõpilasest, kes olid kaotanud oma vanemad alla 16-aastaselt, tõsiseid enesetapukavatsusi, kui neid oli vaid 10%l kontrollgruppi kuulunutest. Ka teised uurimused on näidanud, et paljudel lastel, kes on oma vanemad kaotanud, on veel pikka aega psüühilisi probleeme. Need tulemused kinnitavad, et elus olev lapsevanem peav
Bioloogilise psühholoogia arengusuunad. Uni ja ööpäevarütmid. Bioloogiline rütm on ajas korduv, ühesuguse järjestuse ja intervalliga toimuv bioloogiline sündmus või funktsioon. Tsirkannuaalsed – tsükli pikkus ligi 1 aasta (loomade paljunemistsüklid, ränne-aastaaegade vaheldumisega seotud). Infradiaansed – tsükli pikkus üle ööpäeva (nt inimese menstruaaltsükkel). Tsirkadiaansed – tsükli pikkus ca 1 ööpäev (une-ärkeloleku tsükkel) Ultradiaansed -tsükli pikkus alla ööpäeva Ööpäevaste rütmide tunnused : 1. Säilivad ka konstantsetes tingimustes ligi 24h perioodiga – „vabajooksu “ periood 2. Temperatuurikompensatsioon – erinevalt paljudest bio protsessidest ei sõltu tsükkel kehatemperatuurist 3. Teatud keskkonnatingimustes – vb bio fn tsüklilisus muutuda 4. Ööpäevaseid rütme reguleerivad 24h perioodiga keskkonnatsüklid Ööpäevarütmid on endoge...
Alates 70.-ndad (geneetiline komponent päritavuses) a. Identsetel kaksikutel pärandumine 0,85 b. Mitteidentsetel kaksikutel pärandumine 0,60 Spetsiifilised: lugemine, kõne, loogiline mõtlemine, ruumiline ettekujutus, tajumiskiirus, mälu. 9. Kvalitatiivsed käitumistunnused 1. Intelligentsusomadused 2. Psüühikahäired ja sõltuvused · Alkoholism · Suitsetamine · Skisofreenia, bipolaarne meeleoluhäire ja agressiivsus 3. Käitumisgeenide valik FOXP2 (7-das kromosoomis) Kõnegeen Kunstlik valik (loomkatsed) 10. Kvantitatiivsed käitumistunnused
kommunismiga Märgiline luuletus „Pilv Pükstes“ Vene telegraafiaagentuur Modernismi voolud Sümbolism- inimese siseelu, metafoorsus Futurism- tulevik, kiirus, tehnika areng Sürrealism- „mina“ sügavused, alateadvus, unenäod, olek „reaalsuse peal“ Ekspressionism- inimese siseelu, kujundid, katastroofieeline seisund Eksistentsialism- filosoofiline mina, tundmused ja sobitumine maailma Dadaism- mängulisus, agressiivsus, provokatsioon, loogika eitamine Sürrealism Euroopas ja Eestis Unenäod sama olulised kui tegelikkus Guillaume Apollinaire (sürrealismi mõiste esmakordselt) Sürrealismi eelkäija on dadaism Andre Breton „Sürrealismi manifest“ Priit Pärn (1946 Eesti) Töö tekstiga: 1. Mis iseloomustas 19.saj levinud realismi, naturalismi, romantismi? Realism- vastandus romantismile, tõepärane tegelikkus, täpne, usutav, elutruu, objektiivne
Harjutus 15. Joonis17. Vile peale alustavad paarilised liikumist kaitseasendis kuni keskjooneni. Siis võitlus palli pärast, kes saab palli- ründab 1x1 korvi. Harjutus 16. Joonis18. Mõte: Ründaja peab liikumiselt söödu saama ja ründama. Kaitse ülesanne on hoida külg vahel. Ründaja : - lähene kaitsele ja siis spurdi. Rütmimuutus! - proovi palli saada võimalikult korvi lähedal, et hoogu kasutades viskele minna. Kaitse : - agressiivsus! - kiire jalgade töö - proovi hoida külg vahel. Harjutus 17. Joonis19. 1 viskab palli vastu lauda ja söödab äärele 2-le. Pall liigub 2-lt 3-le ja edasi 4-le. 1 jookseb üle välja ja saab 4-lt palli-viskab. 4 läheb lauda ja söödab 5-le, sealt 6-le ja 7-le. 1 jookseb tagasi kaitsesse. 7 teeb 1 vastu 1x1. Uut ringi alustab 7 vastu lauda viskamisega. Harjutus 18. Joonis20. KAITSE: sööt + 1x1 pall liigub 1-lt läbi 1-e teise nurka 3-le
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordsel...
TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas Eelteaduslik levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus. Teaduslik kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad Teoreetiline nii metoodiliselt kui sisuliselt rakendu...
erinevusi välja toodud. Alfred Adler (1870-1937) - Bioloogia, meditsiini alane taust; Tugev motivatsiooniteooria arendaja Põhineb suuresti Aristotelese tööle. Rõhutab sotsiaalset komponenti inimese arengus. On normaalne, et inimesed tunnetavad, et nad pole perfektsed - sellest üle saamiseks tekib meil võimu tahe; soov välja kujundada oma oskusi - tekib ühtsustunne. Domineerimine, agressiivsus kujunevad välja siis kui oma perfektsuse püüdlused pole tulemustega. Eesmärk tuleb nõrgast kohast, mida me tahame ületada. Psühhopatoloogia ei näita, et inimene on haige, vaid seda, et inimene on kaotanud julguse. Vahel me tajume valesti oma puudusi - võivad olla reaalsed/ebareaalsed. Adleri sõnul on viimane laps perekonnas kõige probleemsem, sest tal on liiga palju käitumismustreid ette antud eeskujude põhjal. 1911 - individuaalpsühholoogia koolkond
AAIDD süsteem Olulised on kolm aspekti inimene ise ja tema võimed (IQ ja toimetulekuoskused); keskkonna nõuded (kodu, kool/töö, ühiskond); funktsioneerimine (toetused). Kuidas inimene hakkama saab selles keskkonnas (keskkond) ja millist abi ta vajab (funktsioneerimine). Emotsionaalsed ja sotsiaalsed probleemid Laste vahel on selles osas erinevusi rohkem kui sarnasusi (Lovaas, 1998). ei ole ühetaolisi käitumismustreid, mis on omased kõikidele lastele. o Agressiivsus ja tujukus, jonnihood, siin kajastub lapse oskamatus teisel viisil toime tulla o Emotsioonide mõistmine pole alati adekvaatne, nt rakse mõista miks teine kurb või vihastab o Suhete loomise ja hoidmise raskused, eeldavad intellektuaalseid omadusi o Stereotüüpne käitumine, ühe lapse kontekstis, laps ei omanda palju erinevaid käitumisviise Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 16
alaväärsustundes, kapseldumises, elustiimulite pärssimistes, enesetapumõtetes. Somaatilised sümptomid: kalduvus kurnatusele, peapööritus, mao ja soolestiku talitushäired, millega kaasnevad isutus, aplus ja neelamistakistused. Eelkõige tabab neurootiline depressioon niisuguseid inimesi, kes kipuvad teiste külge klammerduma, janunevad edu järele ja on ülimalt kohusetundlikud, neil on kombeks suunata agressiivsus iseenda vastu. Neurootilist depressiooni võivad vallandada lahusolekud, oletatav halvustamine teiste poolt, kapseldumine, kolimine, ametialane edutamine, rasedus, iseseisvumine ja üksildus. Nartsissistlik depressioon- sisemise tühjuse tunne, töötahte kadumine, ebamäärased hirmud, suhtlushäired, oma tunnete ja vajaduste ähmasus, suurusluulud neil, kellele on omane enesekindluse puudumine ja eneseväärikuse kõikuvus. 6
näiteks löömist või peksmist. Eriti suure tõenäosusega kiusatakse andekaid lapsi, näitas Purdue ülikoolis eelmisel aastal tehtud uuring. Koolikiusamine mõjutab kogu elu. Tosinkond aastat tagasi leiti Ameerikas, et 60% põhikoolis vägivalda kogenud poisse oli juba 24. eluaastaks mõistetud süüdi vähemalt ühes kriminaalkuriteos. Iga kiusatu reaktsioon on erinev, kuid sageli on tagajärjeks täiskasvanuikkagi ulatuv depressioon, ärevushäire või agressiivsus. Eesti lapsed näevad uuringu andmeil lahendust ennekõike rangemas karistamises ja kontrollis. Vähest konflikti lahendamise oskust näitab, et vaid 15% vastanuid ütles, et õpilaste endi käitumine võiks aidata, ning kõigest 5,6% uskus, et head teeb probleemist rääkimine. Seda tervitatavam on spetsialistide algatus panna koolikavva suhtlemisõpetus, mis lisaks juba õppekavas olevatele inimese- ja ühiskonnaõpetusele
· Hariduspoliitikast tingitud tööpuudus(liiga palju koolitatud ühe eriala inimesi) · Kapitalipuudusest tingitud tööpuudus(arengumaades) · Ametiühingute tegevuse tagajärjel tekkinud tööpuudus · Tsükkliline tööpuudus(Keyns`ilik tööpuudus) · Varjatud tööpuudus(juhutööd, mustalt) Tööpuuduse negatiivsed tegurid: 14 · Pinged ühiskonnas · Kuritegevus · Agressiivsus · Apaatia(enesetapud) · Madal enesehinnang · Psühhosomaatilised tervisehäired Tööpuuduse positiivsed tegurid: · Suuredm motivatsioon Aktiivne tööpoliitika tööturu reguleerimine valitsuse poolt(hädaabitööd) Passiivne tööpoliitika töötuabiraha, stipendiumid EUROOPA INTEGRATSIOON Eurointegratsiooni teooriad(vt. Lehte kus on eurointegratsiooni kohta küsimused ja teooriad) · Föderalism esindab poliitik A. Spinelli. Tekkis 1920ndatel.
· Selja- ja kaelavalud, lihaspinged Sümptomid: 2. Füsioloogilised (jätk) · Hingamisteede haigused · Probleemid hammaste ja igemetega · Südame kloppimine · Suu kuivamine · Higistamine · Hingeldamine · Närvitõmblused · Äkiline, märgatav kehakaalu muutus Sümptomid: 3. käitumuslikud (töötaja) · Suurenenud alkoholi ja ravimite kasutamine, suitsetamine · Üle- või alatoitumine · Agressiivsus kaastöötajate või pereliikmete suhtes · Ärevus, meeleolu muutused · Keskendumisraskused · Mälu halvenemine · Tähelepanu pisiasjadele vs prioriteedid · Probleemid suhtlemises · Enesehinnangu langus · Hobide hülgamine Sümptomid: 3. Käitumuslikud (töötaja) · Tegevuste, otsustamise edasilükkamine · Kalduvus inimesi ja olukordi valesti hinnata · Tagakiusatuse tunne
Sõprus - kahepoolne lähedane suhe kahe indiviidi vahel. Juba ¾ koolieelikutest on vastastikused sõprussuhted, millest paljud on ajas üsna stabiilsed. Kooliealiste sõprussuhteid iseloomustab suur stabiilsus. Varases koolieas osutuvad järjest olulisemaks ühised identiteedid ja eelistused, huvid. Hiljem lisandub usaldus ja lähedus. Tüdrukute sõprusgrupid on tavaliselt väiksemad ja kinnisemad kui poiste. Kiusamine ja tõrjutus Kaks kõigestabiilsemat tõrjutusegaseotud tegurit on agressiivsus ja eemaletõmbumine. Kiusamine on defineeritav kui konkreetneagressiooni vorm, mis on teostatud ilma provokatsioonita ja korduval ttugevama lapse poolt nõrgema lapse suhtes. Agressioon võib olla oma olemuselt nii otsene, vahetult ohvrile suunatud füüsiline ja sõnaline kahju tekitamine, kui ka kaudne. Lasteaialapsed on sageli agressiivsed paljude kaaslaste, mitte ainult ühe või paari kindla ohvri suhtes - kiusamise ohvriroll ei ole eriti stabiilne. Stabiilsust võib täheldada alates 4
mas tunnevad nad end haavatavatena ning mõistavad, et põevad rasket vaimuhaigust; • haiguse retsidiivi alguses, kui neile tundub, et nad on haigusest võitu saanud, aga sümptomid ilmuvad uuesti; • varsti pärast haiglast väljakirjutamist, silmitsi igapäevaeluga. 10 KEHALISED HAIGUSED JA ENESETAPP Suuremat suitsiidimäära täheldatakse ka mõningate kehaliste haiguste puhul. Neuroloogilised haigused Epilepsia ehk langetõbi Suurenenud impulsiivsus, agressiivsus ja püsiv töövõimetus, mida epilepsia- haigete puhul sageli täheldatakse, on samuti suitsidaalse käitumise üheks tõenäoliseks põhjuseks. Sõltuvus alkoholist või narkootikumidest suurendab seda veelgi. Selja- ja peatraumad ning insult ehk ajurabandus Mida raskem on kahjustus, seda suurem on suitsiidirisk. Vähk Parandamatu haigus on samuti seotud suitsiidiriski kasvuga. Risk on suurem meestel, varsti pärast diagnoosi kinnitamist (esimese viie aasta jooksul) ning
2004. aastal oli Ameerika Ühendriikides kasutusel 700 niisugust programmi.Love ja kolleegid hindasid programmi edukust, mis viidi läbi kolme aasta vanustele lastele ja nende perekondadele.Võrreldi programmi läbinud ligikaudu 1500 perekonda samasuguste perekondadega, kes polnud sellist kohtlemist saanud. Programmi läbinud lapsed näitasid paremaid tulemusi kognitiivses ja keelelises arengus ning neid hinnati vanemate poolt vähem agressiivseteks. Laste agressiivsus ühelt poolt ja laste füüsiline karistamine teiselt poolt seostuvad aga olulisel määral hilisema õigusvastase käitumisega. Ka olid programmis osalenud perekondade puhul suhted vanemate ja laste vahel lähedasemad ja emotsionaalselt soojemad, vanemad tegelesid oma laste arenguga intensiivsemalt, kui seda tehti perekondades,kes ei osalenud programmis.Teises projektis (The High/Scope Perry Preschool
Isased võivad kaitsta näiteks erinevaid territooriume ja meelitada kummalegi neist erineva emalinnu. O. Ratti ja R. Alatalo (1993) uurimused näitasid, et isase sansid kaht erinevat paarilist leida suurenesid sedavõrd, mida kaugemal erinevad kaitstavad territooriumid teineteisest asusid. Põhjuseks pidasid autorid emastevahelist agressiivsust. Arvatakse, et värvulistel hoiabki monogaamiat alal suuresti just emastevaheline agressiivsus. Näiteks on rasvatihase puhul näidatud, et pesitsevad emased olid palju agressiivsemad territooriumile sattunud võõraste emaste kui võõraste isaste suhtes. Lindudel on kirjeldatud ka tõelist prostitutsiooni. Nimelt mõnikord saavutavad lesestunud emalinnud teiste isastega kopuleerumise abil seda, et viimased hakkavad osutama emase pesakonna suhtes isahoolt. Seda demonstreeris sinitihase puhul näiteks B. Kempenaers (1993)
kui ka kujunemise poolest erinevaid alarühmi. Eespool toodud nartsissistliku hälbe tunnused on siiski Iseloomulikud kõikidele psühhopaatidele ja tihtipeale avalduvad need üsna jõhkral kujul. Psühhopaatia erineb kõrgematest nartsissistliku hälbe vormidest esmajoones selle poolest, et temaga kaasneb ühiskonnavastane, sageli hävitamise ja vägivallaga seotud käitumine. Ühiskonnavastane agressiivne käitumine on tavaliselt kestev, agressiivsus on isiku loomuomane viis reageerida ettetulevatele probleemidele, vastuoludele ja pettumustele. Tüüpiline on, et ta ise ei märka oma agressiivsust, vaid eitab seda. Ka kergemakujulise nartsissistliku hälbe korral tuleb aeg-ajalt ette ühiskonnavastast ja agressiivset käitumist, aga see pole niivõrd vägivaldne, kuivõrd peegeldab minakeskesust ja teistega arvestamise võimetust. Selle põhjuseks on haiglase eneseimetleja arusaam, et temal on õigus teha
Hälbiva käitumise sotsioloogia Tallinna Ülikool 2012 I. 1. loeng sissejuhatav loeng Hälbiva käitumise vastand on normaalne käitumine. Norm on ühiskonna poolt loodud käitumisreegel väljendab ootusi käitumise suhtes. Kui inimesed käituvad ootuste kohaselt st vastavalt mingile normile, nimetatakse neid konformseteks. Kui inimesed ei käitu ootuste kohaselt, nimetatakse neid hälbivateks. Hälbivus norme eirav käitumisviis. Normaalsus on suhteline. Iga käitumisviis võib saada erinevaid hinnanguid. Arusaamine normidest ja hälbivusest on inimeste kollektiivse tegevuse tulemus. Émile Durkheim: miski pole iseenesest paha, vale ega hälbiv sotsiaalset käitumist tuleb tõlgendada kontekstist lähtuvalt. Seega on see sotsiaalsest konstrueeritud. Hälbivus on suhteline. Normid sõltuvad ajast, kohast ja grupist --> ajalooline dimensioon, kultuuriline dimen...
3) käitumuslik – tuleneb eelneva kahe koostamisest. Võitlemine – agressiivne käitumine, jõu kasutamine. Iga välise konflikti korral tähtis. Indiviid kohaneb, eemaldumine tegelikkusest (patoloogia). Eitamine. Noorte puhul normaalsed, muidu depressiooni: - Põgenemine fantaasiatesse - Projektsioon (paranoia) - Idealiseerimine e teistele rohkemate positiivsete omaduste omistamine - Põgenemine haigusesse (tunnetavate neg.tunnete või enese suhtes) - Passiivne agressiivsus teiste suhtes (väljendamata või kaudselt väljendatav nt tigedus) - Agressiivsuse väljareageerimine (kontrollimatute sisestiimulite väljendamine teistele – sõim, karjumine). 05.04.2012 PROBLEEMNE KÄITUMINE On käitumine, mis häirib protsessi, takistab õpilase või klassigrupi normaalset tegevust ja selle tagajärjel ei tööta õpilane ega klass efektiivselt. Probleemsel käitumisel on 2 kulgu: 1) varajane algus 2) hiline algus Sots
Noorte ettekujutus soorollidest määrab, kui ,,mehelik" või ,,naiselik" teismeline paistab ja tahab olla. Soorollid hakkavad toimimima lapse sünnist alates, esialgu oma vanemate näitel, seejärel läbi meedia ja ühiskonna, kuid alles teismeliseeas hakatakse soorollides kahtlema ja teadlikult erinevaid rolle valima. Soostereotüüp on lihtsustatud ettekujutus inimesest, mille aluseks loetakse vaid tema soolist kuuluvust. Nii näiteks tüüpilist meessugu ja mehelikkust iseloomustab agressiivsus, jõulisus, julgus, tugevus, kiirus, loogilisus, aktiivsus, kompetentsus ning tüüpilist naissugu ja naiselikkust iseloomustab õrnus, tagasihoidlikkus, nõrkus, saamatus, emotsionaalsus, passiivsus ja sõltuvus (Gender Identity 2012). 6 Et saada meheks või naiseks, peab inimene teadvustama oma sugulise kuulumise ja omandama vastava rolli. Sooidentiteet tähendab seda, et inimene saab aru, kuhu ta
- Mitteloogiline (ebaratsionaalne) Vahendid ei vasta eesmärgile. Suurem osa inimkäitumisest on mitteloogiline ja seda peabki sotsioloogia uurima. Jäägid Mitteloogiline käitumine tuleneb jääkidest. Jäägid on instinktid, mis mõjutavad inimese tegevust. Olulisemad jäägid inimeses: - Kombinatsioonide jääk Loovus, kalduvus arutlemisele, kombineerimisele, manipuleerimisele - Agregaatide püsivus Hirm muudatuste ees, agressiivsus Inimesed annavad oma mitteloogilisele käitumisele mitmesuguseid põhjendusi, näiteks viitavad autoriteedi eeskujule või traditsioonile. Need põhjendused on enamasti valed, kuna ei vasta käitumise tegelikele põhjustele (jääkidele). Eliidiringlus Erinevates inimestes domineerivad erinevad jäägid. Poliitikud saab neis domineeriva jäägi alusel jagada: - Emarebased Kannavad endas eelkõige kombinatsioonide jääki KOOLIASJAD onenote Page 12
teiste inimestega, seega kõigis psüühilistes sfäärides. Koolieelikute puhul sageli ilmnev emotsionaalne langus kutsub paratamatult esile passiivsuse erinevates tegevusliikides, võimetuse elada kaasa ümbritsevate inimeste rõõmudele ja muredele. Nooremas koolieas eristab neid aga peres kasvavatest lastest intellektuaalse sfääri ebaharmoonilisus,käitumise vabade vormide arenematus, kõrgenenud konfliktivalmidus ning agressiivsus. Kuna lastekodus kasvavate laste arengu spetsiifilised jooned ja isikuomadused ning kvaliteet, mis ilmnevad varases lapsepõlves, ei kao, vaid säilivad kogu arengu protsessi vältel, tugevnedes aastatega ja avaldudes ühes või teises vormis, võivad defektid nii intellektuaalse kui ka emostionaalse tahte arengus tekitada olukorra, mil lastekodulaps on elulisteks situatsioonideks, normaalseks suhtlemiseks kaasinimestega ning probleemolukordadeks vähem ette valmistatud.
füüsilise ja psüühilise ebamugavuse seisundisse, tekitatakse talle tahtlikult kehavigastus või ei väldita selle tekkimise võimalust. Lapse füüsilise vägivalla ohvriks olemisele viitavad lapse käitumise iseärasused hirmureaktsioonid vanema lähenemisel lapsele, üldine füüsilise kontakti vältimine, seletamatud muutused käitumises passiivsus, enesessetõmbumine või vastupidiselt kõrgenenud agressiivsus, ennastkahjustava käitumise sagenemine jne. (Soonets 1997) Füüsiline vägivald käib tihti käsikäes kas emotsionaalse või psühholoogilise väärkohtlemisega, mis toob lapsele lisaks füüsilistele kannatustele kaasa ka emotsionaalsed ja vaimsed kannatused. Nende koosmõjul on vägagi tõenäoline lapse arengu pärssumine. Füüsiline vägivald lapse vastu mõjutab ka lapse enda käitumist. Kõige sagedam on antud
Viiefaktoriline mudel: neurootilisus (N), ekstravertsus (E), avatus (O), sotsiaalsus (A), meelekindlus (C). Viiefaktoriline mudel on tuletatud küsimustikest, “suur viisik” viitab eelkõige leksikaalsele lähenemisele. Interpersonaalsete omaduste ringmudel (Jerry Wiggins) ja selle kombinatsioon “suure viisikuga” (AB5C mudel) H.J. Eysenck – PEN mudel - Psühhotism = –leplikkus + külmus + vaenulikkus + makjavellism + agressiivsus – empaatia –meelekindlus - Ekstravertsus - Neurootilisus Marvin Zuckermani 4-faktoriline mudel HEXACO mudel (“suur viisik” + “honesty/humility”: Ashton jt) Isiksusetüübid (-tüpoloogia). Selle erinevus dimensionaalsest lähenemisest. Sageli korratud isiksusetüübid: paindlik (resilient); ülekontrollija (overcontrolled); alakontrollija (undercontrolled). Ekstravertsuse mõõtmine ja psühhomeetrilised mudelid Jungi algne idee (ektraversioon vs introversioon)
17.veebruar.2018 Kasvatus Mõistekaart: keskne mõiste – kasvatus Fookusküsimus: Mis on kasvatus? Raskused defineerimisel - Tavakeel/tavamõisted - Laenatud teistest valdkondadest - Ajalooline arusaam Sõna „kasvatama“ tuleb sõnast „kasvama“ ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse, aidates loomulikku kasvamist. Järelikult – mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Areng – järjestikused muutused, mis kulgevad organismi elu jooksul elu algusest küpsuse saavutamise suunas kuni surmani Kasvamine – igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine Järelikult peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset/loomulikku kulgemist; muutus saab toimuda siis, kui miski kasvab suurenevad suunas ehk muutuse põhjustab see, kui kasvamine jõuab suurenem...
stabiilsed ja 68% ambiverdid. Psühhotism à See sarnaneb Eysencki arvates psühhopaatiaga. Eysenck esitas oletuse, et psühhotism seostub organismi testosterooni kõrge taseme ja monoamiin-oksüdaasi-nimelise ensüümi madala taseme kombinatsiooniga. Kõige tüüpilisemad psühhootilised käitumuslikud jooned olid järgmised: huvi puudus teiste inimeste vastu, kaastunde ja kaaselamise tunde puudus ,vaenulik suhtumine teistesse inimestesse, püüd eraldumisele ja üksindusele, agressiivsus, ekstsentrilisus, teravate elamuste otsimine, ohu alahindamine ja ülemäärane vaprus. Kurjategijatel eeldas Eysenck kõrgemat psühhotismi taste kui mittekurjategijatel. Eysenck tegeles ka kuritegeliku käitumise omandamise probleemidega. Kuritegeliku käitumise puhul pidas Eysenck esmatähtsaks kahte õppimise viisi: · Tingitud reflekside omandamine klassikalisel viisil, s.o assotsiatsioonimeetodil.
1. Turunduse olemus ja turundustegevuse eesmärk. Turundus on kavandatud tegevuste kompleks, mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate vajaduste tuvastamise, ergutamise ja rahuldamise läbi vahetusprotsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi, majanduslikke). Turundus on vahetusprotsess, mille käigus kaupu ja teenuseid vahetades luuakse väärtusi. Turundustegevuse eesmärgiks on muuta vahetusprotsess kergeks ja sujuvaks. 2. Turunduse 7 põhimõistet. Vajadus on inimeste poolt tunnetatav puudusseisund, millest saab vabaneda tarbimise teel. Vajadused tulenevad inimese loomusest. Liigitatakse füsioloogilised, sotsiaalsed ja individuaalsed. Soov on vajaduse erivorm, mis seostub inimese kultuuritaseme ja isiksuse-omadustega. Soovid võtavad nende objektide kuju, mis on võimelised rahuldama vajadusi, soovid on muutlikumad kui vajadused. Nõudlus: soovid ja vajadused, mis on tagatud ostujõuga, muutuvad nõudluseks. Vahetus on akt, kus soov...
o Söömine ja riietumine o Toidu valmistamine o Tualeti kasutamine o Ravimite võtmine o Telefoni kasutamine o Rahatähtedega opereerimine o Ühistranspordi kasutamine o Tööalased oskused o Turvalise keskkonna säilitamine Emotsionaalsed ja sotsiaalsed probleemid Laste vahel on selles osas erinevusi rohkem kui sarnasusi. Agressiivsus ja tujukus - jonnihood Emotsioonide mõistmine pole alati adekvaatne ei mõista miks teine in on kurb Suhete loomise ja hoidmise raskused Stereotüüpne käitumine ei käitu vastavalt olukorrale, vähene varieeruvus Vähene motivatsioon, initsiatiivi puudumine juhitavad keskkonna poolt Käitumine on raskesti prognoositav, samas üsna ühekülgne Arengu dünaamika lapseeas
mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst. Sotsiaalse käitumise ajendeid (Argyle, 1994) • Bioloogilised vajadused • Sõltumine teistest (hoida toetavaid suhteid) • Liikmeks olemise vajadus • Kontroll, domineerimine, võim • Seks • Agressiivsus (sh instrumentaalne) • Enese väärtustamine • Altruism ja hoolitsemine teiste eest • Saavutusvajadus Heterogeenne suhtlemiskeskkond Isiku sotsiaalne võrgustik kui indiviidide hulk, kes ei pruugi tunda teineteist, kuid kes kõik tunnevad konkreetset isikut (Miell, Dallos, 1996) Suhtlemine ja mina-kontspetsioon (MK) Mina-kontseptsioon – teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut ja kulgemist (Mina sellisega küll ei suhtle!). TEABE VAHETAMINE
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
