Rahustid ja uinutid. Toimed: anksiolüütiline, sedatiivne, uinutav, krambivastane, lihasrelakseeriv. Võõrutussündroom: ärevuse psüühilised ja kehalised sümptomid. Unehäired. Krambid. Stimulaatorid. Kokaiin, amfetamiin, metamfetamiin, ecstasy. Stimulaatorid võimendavad ajus monoamiinide (dopamiin, serotoniin, noradrenaliin) poolt vahendatud närviimpulsi ülekannet, eriti sünapsites, kus mediaatoriks on dopamiin. Intoksikatsioon: eufooria, hüpervigiilsus, suurusmõtted, agressiivsus, meeleolu labiilsus, illusioonid, hallutsinatsioonid, paranoidsed mõttet, tahhükardia, oksendamine, kehakaalu langus, lihasnõrkus jne. Võõrutus: düsfooria/depressioon, väsimustunne, psühhomotoorne pidurdus või rahutus, iha stimuleeriva aine järele, söögiisu tõus, insomnia või hüpersomnia, veidrad või ebameeldivad unenäod. Hallutsinogeenid. LSD, Fentsüklidiin, Ecstasy. Intoksikatsioon. Ärevus- ja hirmutunne, illusioonid või hallutsinatsioonid, paranoia, meeleolu labiilsus,
normaalne osa suhete võrgustikus. Abistavat käitumist mõjutavad: sotsiaalsed institutsioonid (perekond, kool), abistamise positiivsed ja negatiivsed tulemused; vastutuse hajumine/jagamine; vastastikkus; individuaalsed erisused. Agressiivsus Käitumise eesmärgiks on teisele elusolendile kahju tekitamine. Agressiivus tuleneb alati frustratsioonist, jäik ja autoritaarne kasvatus kujundab agressiivsust, agressiivsus on õpitav. Ego kaitsemehhanismid Allasurumine tahtlik tähelepanu kõrvaleviimine negatiivseid emotsioone tekitavatelt mõtetelt. Sublimatsioon seksuaalse ja agressiivse energia kasutamine sotsiaalsete eesmärkide saavutamisel (sotsiaalselt vastuvõetaval viisil). Alturism inimene püüab oma sisemistest või ka välistest pingetest põhjustatud konflikti lahendada kaaslastele pühendudes, kuni eneseohverduseni.
Enesekontrolli kadumine: alustatakse väiksest napsitamisest, kuid kodused aina suurenevad märkamatult. Alkoholihullus: alaline soov jõua mugavasse seisundisse alkoholi abil. 7 Sininesündroom: selleks et parandada oma seisundit/ enesetunnet, tekib vajadus tarvitada rohkem alkoholi. Kõikvõimalike hobide ja kohustuste tahaplaanile jätmine Agressiivsus Närvilisus 1.2 Võimalikud tagajärjed Kõik pereliikmed kannatavad juhul kui kasvõi üks pereliikmetest on alkoholist sõltuvusse jäänud ning tagajärgi niivõrd kerge parandada ei ole. Võimalikud tagajärjed: Rahalised raskused (kogu sissetulek kaob alkoholi tarbeks) Süütunne: lapsed tunnevad end sageli vastutavana vanema joomise eest, või
- Katarsine protsess - protsess, milles Vägivalda pealt vaadanud või seda mõnel sotsiaalselt vastuvõetaval moel (nt agressiivse spordiala kaudu) väljendatud inimesed «kulutavad» oma agressiivsuse ära selle protsessi kaudu, muutes nii ühiskonna ohutumaks. Agressiivne käitumine tekib siis, kui inimesi frustreeritakse nende jõupingutustes saavutada mõnd eesmärki või rahuldada mõnd vajadust (Dollard). Inimese pikaajaline või intensiivne agressiivsus tuleneb tõenäoliselt ilmajäetud või stressitekitavaist sotsiaalsetest tingimustest, millega indiviidi frusteeritakse lihtsate igapäevaste eesmärkide saavutamisel. Kui inimesi eesmärkide saavutamisel frustreeritakse, reageerivad nad mitmesugustel viisidel (Bandura). - Õpitud abitus - passiivne seisund, millese võib viia jätkuv frustratsioon. - Frustratsiooniagressivsuse hüpotees - oletus, et frustreerivad asjaolud või sündmused,
Unes söömine pöörab tähelepanu toidu kvaliteedile või tervislikkusele. Sümboolselt võib see tähendada kommet ahmida endale rohkem asju, kui me suudame ära seedida. Aga samas võib see tähendada ka seda, et vajame lisatoitu ja siimuleid. Unenäos teistega toidu jagamine võib teid julgustada endast suuremat osa teistele andma. UNENÄO REKVISIIDID ( EHK PISIASJAD JA DETAILID) : Relv seksuaalsus ja agressiivsus. Pistoda viha ja vaimuteravus. Mõõk võim ja jõud, aga ka tarkuse, tõe ja õigluse sümbol. Kilp kangelaslikkus, kartmatus kui ka kaitse, süütus ja naiselik jõud. Võti avab tarkuse ja õnne värava, andes võimalusi edu saavutada. Samas võib sulgeda omaniku võimu. Küünal aitab leida oma hinge ja tarkust. Küünla leek võib peegeldada meie elujõudu. Ehted ja kalliskivid võivad olla sõpruse ja armastuse märgid. Peegel kajastab mõtteid ja alateadvust
· Nina jookseb vett · Punetus silmadel ja limaskestade ümber Tagajärjed: · Hingeline ja kehaline sõltuvus · Tolerantsuse kiire kasv · Nina limaskesta põletik, veenipõletik · Sage nakkushaigustesse nakatumine · Peaaju verevalumite oht 3.2.2 Amfetamiin Rahvapärased nimetused: vaht, blomsten, piri, spiid, birma Mõjud: · Eufooria, mõnutunne · Seksuaalelamusesarnane naudingutunne · Agressiivsus, hirm, kärsitus · Unetus, isutus Tunnused: · Laienenud pupillid · Närvilisus 9 · Kiirenenud pulss · Higistamine · Kõhnumine · Nõelajäljed kehal( süstimise puhul) Tagajärjed: · Kiiresti süvenenud hingeline ja kehaline sõltuvus · Kiired muutused organismis, tolerantsuse kasv · Bakterinfektsioonide sagenemine
Noorte käitumisprobleemid Tallinn 2007 Sisukord: 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Kiusamine ja koolivägivald.................................................................................................... 3 3. Narkootikumid........................................................................................................................ 5 4. Halb kasvatus.......................................................................................................................... 7 2 1. Sissejuhatus Ühiskonnas toimunud kiired muutused on mõjutanud riigi demograafilist situatsiooni ja koos sellega perede toimetulekut. Muutused ühiskonnas toovad kaasa lapsepõlve te...
moodustatud relvaüksuseid nimetati aga Punakaardiks. 20. aprillil 1920 heisati Antwerpeni olümpiamängudel esimest korda olümpialipp. Olümpialipp koosneb viiest olümpiarõngast, millest üks on punane. Lipp sümboliseerib viie maailmajao liitu ning maailma sportlaste kohtumist olümpiamängudel ausas ning sõbralikus võistluses. 6 VÄRVI MÕJU INIMESELE Punast värvi on iseloomustatud järgmiselt: · jõud, energia, agressiivsus, oht · stiimul, instinkt, kirg · elujõulisus · tõstab vererõhku ja kiirendab pulssi Punane tähendab armastust esimesest silmapilgust, tuliseid suudlusi ja suurt kirge. Selles on armukadedus, äkkviha ja raevuhood. Punase jõus on oma füüsilise vormi tõstmise soovi: õhtused jalutuskäigud, sörkimine, jalgrattasõit, ujumine, uisutamine jne. Punane annab oma jõu sinu kasutusse siis kui oled mingi uue tegevusega algust tegemas. Punases värvis tekib soov esineda.
kesknärvisüsteemi taluvuse alanemine alkoholi suhtes , alkohoolik muutub järjest tundlikumaks alkoholi suhtes, ta talub seda üha vähem. Esialgu on ta sunnitud piirama joodava alkoholi hulka, hiljem loobuma kangetest jookidest üldse ja üle minema lahjematele jookidele. Iseloomulik on ka joobe iseloomu muutus: alkoholi tarvitamisel ei saabu enam eufooriat ega lõbusat seltsivust, vaid hakkavad domineerima pahurus, konfliktivalmidus, ärritatavus ja agressiivsus. Esineb pidev tung alkoholi järele ja reeglipärane peaparandus. Sellise inimese huvid piirnevad ainult alkoholiga, aktiivsus ilmneb ainult alkoholi hankimisel. Moraalsed pidurid on minetanud igasuguse võime kontrollida inimese käitumist. Välja on kujunenud isiksuse degradatsioon (taandareng). Süvenevad siseelundite kahjustused ning lõpuks saabub surm kõige enam kahjustatud elundsüsteemi tegevuse lakkamise tagajärjel. Tabel1
nendega sama moodi. Enesekehtestamine kunst saada oma tahtmist nii, et ka teised oma tahtmist saavad ja rohkem ja paremini kuii nad ilma sinuta oleksid saanud mõlemal on lõpuks hea olla. ( Maie Kreegipuu, 2003). Enesekehtestamine õpetab meile, kuidas väljendada oma tundeid, mõtteid ja soove ning seista teiste õigusi rikkumata oma õiguste eest. Enesekehtestamine on omandatav oskus, mitte iseloomujoon, mis ühele on kaasantud ja teisele mitte. Nagu agressiivsus ja passiivsus, on ka enesekehtestamine õpitavad sotsiaalse käitumise stiil. Mitte keegi ei kehtesta end vahetpidamata. Ühel hetkel olete passiivne kehtestaja ja teine hetk passiivne kehtestaja. 21. sajandiks on enamikule psühholoogidest selge, et enesekehtestamine ei ole manipulatsiooni agressiivse ja altruistliku käitumise vahel, vaid uus mõõde, mis kasvab üles agressiooni ja alturismi lõimumise vahepunktis. Seega on enesekehtestamine pidevalt arendatav oskus.
kadumine) Alkoholi taluvus Tõuseb Kõrge langeb (tolerants) okserefleks Kustub Puudub Puudub Abstinentsi Episoodiliselt Sageli Alati (pohmeluse) seisund Meeleolu joobes Eufooria Düsfooria Düsfooria ja agressiivsus Mälulüngad joobe Vahetevahel Sageli Sageli ka väikeste kohta annuste korral Isiksuse muutused Initsiatiivi langus, Huvide ahenemine, Huvi üksnes alkoholi meeleolu labiilsus vastutustunde langus suhtes, hoolimatus Siseelundite Funktsionaalsed häired Kujunevad Taaspöördumatud
seeläbi suudetakse enda psüühilisi ja füüsilisi ressursse mobiliseerida ning töö tulemuslikult ära teha. Seda saab nimetada eustressiks. Kui stressi tekitav situatsioon kestab kaua ning ei võeta endale aega puhkuseks, siis võib tööstress muutuda krooniliseks ning kurnama. Stressist saab distress. Stressi tekitab väliskeskkonnas füüsiline keskkond :lärm, vali muusika, kuumus, palju inimesi ühes ruumis samuti ka sotsiaalsed suhted agressiivsus ja alandamine, jõhker käitumine, usaldamatus, konfliktid, pereprobleemid. Tähtajad, eeskirjad, olulised elusündmused ,kooli sisseastumine või lõpetamine, töökoha otsimine, kolimine igapäevamured (arvutiprobleemid, majanduslikud raskused jms. Sümptomiteks võivad aga olla väsimus, peavalu, lihaspinged ja seedimisprobleemid. Käitumises võib märgata aga inimese unehäireid, liigset alkoholi tarbimist või suitsetamist muidugi ka toitumisharjumuste muudatust
● suhtlemine kui sotsio-kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid indiviidide vahel (normid, reeglid, tähendused) Ükski suhe pole kultuurivaba! ● Situatsioonilised tegurid (eesmärgid konkreetses olukorras, roll, ruum) Sotsiaalse käitumise ajendid: ● Bioloogilised vajadused ● Teistest sõlutmine ● Liikmeks olemise vajadus ● Kontroll, domineerimine, võim ● Seks ● Agressiivsus ● Enese väärtsustamine ● Alturism ● Saavutusvajadus Heterogenne suhtlemiskeskkond- Isiku sotsiaalne võrgustik kui indiviidide hulk, kes ei pruugi tunda üksteist, kuid kes kõik tunnevad ühte konkreetset isikut. Põhilised sotsiaalsed võrgustikud: ● Olulised teised ● Isikud, kellega on vahetussuhted ● Rühm, kellega suheldakse igapäevaselt Suhete tüübid:
Turu segmentimisel võib aluseks võtta: geograafilised tegurid: kohalik (linn, maakond), regionaalne, riiklik või rahvusvaheline turg, asumi tüüp, maja tüüp, kliimaolud, linna- ja maarahvastiku hulk, rahvastiku tihedus, demograafilised tegurid: vanus, sugu, keel, rass, pere suurus ja elutsükkel, religioon; sotsiaalmajanduslikud tegurid: tulu, haridus, elukutse, sotsiaalne klass; psühholoogilised tegurid: isiksuse tüüp (seltsivus, agressiivsus, ambitsioonikus, ekstravertsus, introvertsus), elustiil (vaba aja veetmine jne); tarbimismotiivid (ostjad jagunevad: innovaatorid 2,5%, varased kohanejad 13,5%, varased enamustarbijad 34%, hilised enamustarbijad 34%, mahajääjad 16%; muud tegurid (puuetega inimesed, loomapidajad, autoomanikud, erinevad ametid, hobid, professionaalid, amatöörid) Tootega seotud käitumine: ostukäitumine (margitruudus või ühelt margilt teisele üleminek);
● uute elamuste janu - minnakse sõltuvusainete tarvitamisele. ● puudulik edasijõudmine koolis - eduelamuse vajadus mujalt ● isiksuse struktuuris: madal enesehinnang, depressiivsus - mässumeelsus ning eduelamuse vajadus. Tehakse asju, et saada tähelepanu, vaheppolekas positiivset või negatiivset, oluline on lihtsalt tähelepanu olemasolu. Teatud käitumistega tahetakse näidata enda staatust ning sobivust gruppi. ● hüperaktiivsus käitumishäirega ja agressiivsus - suurema tõenäolsusega satutakse sõltuvuse küüsi. ● sõltuvusainete kuritarvitamise raskus korreleerus hea kehalise aktiivsusega koos käitumise regulatsioonivõime puudulikkusega ● sõltuvusaineid kuritarvitavail delinkventsel noorukil avaldub ajju saabuva informatsiooni puudulikum analüüsi võime ● varasem psühhopatoloogia: vaenulikkus või usaldamatus teiste inimeste vastu, sundsündroom
Emotsionaalne komponent hõlmab endas mitmesuguseid tundeid – hirm, viha ärevus, erutus, häbi, masendus. Mida ma tunnen? Füsioloogiline osa on seotud stressikogemuse ajal organismis toimuvate füsioloogiliste reaktsioonidega – sümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioonist tingitud higistamine, südametegevuse kiirenemine, hingamissageduse suurenemine, punastamine jne. Mis toimub minu kehas? Käitumusliku osa moodustab inimese käitumine selles olukorras – vältimine, endassetõmbumine, agressiivsus. Mida ma teen? Hea stress ja halb stress Stressi põhjustavad enamasti sündmused elus, olgu nad kas head või halvad. Stress tekib kui inimesel ja keskkonnal on raskusi üksteise omaksvõtmisega. Halb stress on negatiivne kogemus. Halb stress tekib kui inimene on läbi elanud mõne lähedase inimese kaotuse või teda on tabanud varaline kahju. Hea stress seevastu on positiivne kogemus. Hea stress on juhtudel kui inimesel on ärevus enne esinemisi, võistlusi jne. Kiud hea stress võib väga
reaalset mõju inimestele, kes peavad tuulikute lähipiirkonnas elama ja töötama. ILFN (0-500 Hz) põhjustab vibroakustilst haigust kasvab rakkudevaheline kollageeni, elastaani hulk ilma põletikuprotsessita. Tihenevad süda, veresooned, kopsud ja neerud. Seda diagnoositi kunagi rasketööstuse töötajatel. Tänapäeval on diagnoositud ka tavaelanikel, ka lastel. VAD kliinilisse pilti kuulub ka depressioon, suurenenud ärritatavus ja agressiivsus, kalduvus isolatsioonile, kognitiivsete võimete vähenemine. 2.4 Mõju keskkonnale. Tuuleenergial on palju keskkonnaalaseid eelised võrreldes traditsiooniliste elektrijaamadega. Puuduvad NOx-heitmed (troposfääriosooni lähtained, mis mõjuvad tervisele ja põhjustavad kasvuhoonegaasidest tingitud soojenemist), süsinikdioksiidid, vääveldioksiidid, ei reosta vett ega jäeta järgnevatele põlvkondadele radioaktiivseid jäätmeid, kütuse kaevandamine
reaalset mõju inimestele, kes peavad tuulikute lähipiirkonnas elama ja töötama. ILFN (0-500 Hz) põhjustab vibroakustilst haigust kasvab rakkudevaheline kollageeni, elastaani hulk ilma põletikuprotsessita. Tihenevad süda, veresooned, kopsud ja neerud. Seda diagnoositi kunagi rasketööstuse töötajatel. Tänapäeval on diagnoositud ka tavaelanikel, ka lastel. VAD kliinilisse pilti kuulub ka depressioon, suurenenud ärritatavus ja agressiivsus, kalduvus isolatsioonile, kognitiivsete võimete vähenemine. 2.4 Mõju keskkonnale. Tuuleenergial on palju keskkonnaalaseid eelised võrreldes traditsiooniliste elektrijaamadega. Puuduvad NOx-heitmed (troposfääriosooni lähtained, mis mõjuvad tervisele ja põhjustavad kasvuhoonegaasidest tingitud soojenemist), süsinikdioksiidid, vääveldioksiidid, ei reosta vett ega jäeta järgnevatele põlvkondadele radioaktiivseid jäätmeid, kütuse kaevandamine
sümptomeid. Kõige esimesi sümptomeid peetakse sageli ekslikult eaga kaasnevateks vaevusteks või stressi ilminguteks. Kõige tunnustatum varajane sümptom on meeldejätmisvõimetus (näiteks on raske meenutada hiljuti nähtut). Kui tekib Alzheimeri tõve kahtlus, siis diagnoosi kinnitatakse tavaliselt käitumishinnangutega ja kognitiivsete testidega; sageli järgneb võimaluse korral ajuskaneering. Haiguse süvenedes tekivad muu hulgas orienteerumatus, ärrituvus ja agressiivsus, meeleolu kõikumised, keelevõime halvenemine, pikaajalise mälu kaotus ning meelte nõrgenemine, mis tingib patsiendi enesessetõmbumise. Keha funktsioonid nõrgenevad, mis põhjustab lõpuks surma. Konkreetse patsiendi prognoos on keeruline, sest haiguse kestus varieerub. Alzheimeri tõbi kulgeb määramata aja latentselt ning võib aastaid progresseeruda, ilma et seda diagnoosimataks. Pärast diagnoosimist on patsiendil jäänud elada keskmiselt umbes seitse aastat
sellest mitu korda kangemat ja kiiremini sõltuvust tekitavat crack'i, mida suitsetatakse. Kokaiinist tekkiv sõltuvus on rohkem vaimne, kuid see võib tekkida väga kiiresti. Kokaiini lühiajaline toime Toime püsib üsna lühikest aega, vähem kui pool tundi. Tarvitaja tunneb, et tal on rohkem energiat, väsimustunne ja söögiisu kahanevad olematuks, inimene muutub jutukamaks ja püsimatuks, tema seksuaalhuvi võib tõusta. Suurte annuste puhul võivad tekkida krambid, hirmutunne ja agressiivsus. Mõned kasutajad saavad kokaiinist mürgistuse, sest neil on aine suhtes ülitundlikkus, mida pole võimalik ette näha. Kokaiini pikaajaline toime Korduval kasutamisel võib kokaiin tekitada südame rütmihäireid, südamelihase verevarustuse häireid ja infarkti. Samuti võib tarvitamine häirida aju verevarustust. Tekivad nina limaskesta kahjustused, kurgupõletik ja krooniline köha, söögiisu vähenemine ja kehakaalu langus, unehäired, keskendumisraskused, närvilisus, suguvõime langus
See, mida eri uuringutes on püütud ja püütakse kindlaks teha, on teatavad pärilikud eelsoodumused ehk osa indiviidide suurem tõenäosus pärilike faktorite mõjul kujuneda kurjategijaks kui teisel. Kas sellised eeludsed tegelikkus realieeruvad, sõltub omakorda keskkonnamõjutustest, mis ühel juhul niisuguseid eelsoodumusi võimendavad ja teisel juhul edukalt neutraliseerivad. Näiteks väikelaste uuringutega on näidatud, et omandamisest keskkonna mõjul, iseloomustab agressiivsus lapsi juba varases eas. Kõige kõrgemad füüsilise agressiivse käitumise näitajad theti ühes uuringus kindlaks kolme aasta vanusetel lastel ning mitte murdeealistel ja noorte täisealiste, kui on kõrged kriminaalse aktiivsuse näitajad. (Tremblay, 2000, lk 19-24) Kolme aasta vanuselyt ei saa veel ilmselt rääkida sotsialiseerimise olulistest mõjudest indiviidide omaduste, sh agressiivsusele. Agressiivsuse kontrollimise ja sotsiaalselt
muutmine, ostupalavik, lohutussöömine 3) Staadium: Kroonilised sümptomid füüsilise haiguse sümptomid, väsimus, kurnatus, viha, depressiivsed mõtted 4) Staadium: peaga vastu seina jooksmine rahulolematus kõige suhtes. FRUSTRATSIOON Frustratsioon on psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel. Frustratsioon ja agressiivsus John Dollardi 1939. aastal esitatud frustratsiooniagressiivsuse hüpoteesi kohaselt viib frustratsioon alati agressiivsuseni ja igasugune agressiivsus on frustratsioonist tingitud. Hiljem on leitud, et frustratsioon võib viia ka muu käitumiseni -- näiteks tekitab Martin Seligmani mudeli järgi püsiv frustratsioon läbi õpitud abituse depressiooni. Hilisemad uurimused on näidanud, et frustratsioon tekitab agressiivsust suurema tõenäosusega kahe
Mäng ja agressioon Agressiivne mäng sisaldab kujuteldavat võitlust, müramismängu, sõjaga seotud mänguasjade kasutamist, ka vägivallaga seotud videofilme, milles esineb võitlust, sõda või laskmist. Wegener-Spöhringi järgi mänguline agressioon esineb kolmel kujul: verbaalne, nagu karjumine, sõimamine, ähvardamine, pilkamine, halvustamine, mõnitamine jne. füüsiline agressiivsus kujutab endast lükkamist, tõukamist, löömist, näpistamist, agressiivseid žeste jne. objektile suunatud agressiivsus on eelkõige seotud teisele kuuluvate esemete kahjustamise, lõhkumise, äravõtmisega jne. Goldstein ja Smith on uurinud põhjalikult sõjamänge ja – mänguasju ja leiavad, et sõjamängudega alustatakse umbes kaheaastaselt. Keskmiselt mängivad lapsed sõjamängu kord nädalas. Sõjamäng on enamasti sotsiaalne ja seda mängitakse koos sõpradega
Saab siiski väita, et õiglus nii jaotamisel, protseduuris kui ka suhtlemisel aitab vältida konflikti arenguid ja kujunenud konflikte lahendada. See, kuidas inimesed reageerivad õiglusele, on seotud isikupäraga, millest tuleb juttu järgmises osas. 21 2.6. Isiksuslikud probleemid Inimesed käituvad konfliktsituatsioonides erinevalt, äärmiselt isikupäraselt. Konfliktikäitumise puhul on kaalukad isiksuse agressiivsus ja alateadlike motiivide avaldumine konfliktis. Agressiivsus on konfliktide üks olulisemaid põhjusi. Sõjakad inimesed mitte ainult ei loo konflikte, vaid nendesse sattununa kiirendavad ja intensiivistavad oma käitumisega konflikti arengut ja laienemist. Agresiivsus võib avalduda väga erinevates vormides. Konfliktide puhul on levinumaks verbaalne ehk sõnaline agressiivsus. Agressiivsus võib olla ka majanduslik, moraalne ja sotsiaalne. Sotsiaalse
individuaalsed psüühilised jooned ja käitumisvormid esinevad tüüpilisemalt meestel, teised aga naistel. Feminiinseteks tunnusteks loetakse empaatiavõimet, konservatiivsust elumuutuste suhtes, turvatunde vajadust,vähest agressiivsust, sõnalise psüühika valdamist ruumikujutlusliku eest, meestega võrreldes vähem väljendunud võimutungi. Mehed on keskeltläbi paremate sünnipäraste eeldustega matemaatilistes sfäärides. Sotsiaalselt väga päevakajaline ja tõsiseltvõetav on isiksuse agressiivsus kui psühholohiline dimension. Isiksuse agressiivsus Agressiivne käitumine on teist isikut kahjustav käitumine. Agressiivne isiksus on isiksus,kellel on kalduvus agressiivsesk käitumiseks, äärmuslikul juhul lausa vajadus selle järele. Agressioon võib olla füüsiline või psuhholoogiline. Isiku agressiivsus ei pruugi tähendada enesekaitses või ausas võistluses avalduvat. Mõnikord on agressiivsuse eskalatsiooni kirjeldatud skaalal: pilge- halvastamine- mõnitamine-
Nüüdsest tähendas konflikt Serbiaga konflikti V.ga. V.-Serbia ambitsioonidega põrkusid A-U plaanid, ning otsustas end liita Bosnia ja Hertsegoviinaga, mis viis aga A-U teravasse vastasseisu Serbia ja tema seljataga seisva V.ga. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus VENEMAA JÕUAB 20.SAJANDISSE Kaug-Idas viis V. traditsiooniline agressiivsus välispoliitikas kokkupõrkeni Jap-ga. V.-Jap-i sõjas 1904-1905.a sai V. raskelt lüüa. Kaotus Jap-le soodustas 1905.a revolutsiooni puhkemist, millele järgnesid rahutused. 17.oktoobri manifestis lubas Nikolai II rahvale sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadust ning rahvaesinduse Riigiduuma valimisi, aga sellega polnud revolutsioon lõppenud. Ülestõus toimus Moskvas, mis veriselt maha suruti. Kergenes
õigustamine") järele. Kui ei oleks nii palju tumedaid meeleolusid (kurjust), võiks demokraatia võidukäik hoopis laiaulatuslikum olla, olgugi, et selline taotlus võib näida liialt naiivne, adamiitidele omane. Koos kõige heaga on alati eksisteerinud ka halb. "Rahu pole võimalik", märgib Erich Maria Remarque'i teoses "Läänerindel muutusteta" ära ka A.Kropp, üks peategelastest. Sigmund Freud on aga kuulutanud, et agressiivsus on inimese sünnipärane tung - kui kuulus psühholoog ei eksi, siis võib-olla järeldub sellest tõik, et kurjuse eksisteerimine on normaalne, Jumala poolt inimesele määratud omadus, takistades saavutamaks täielikku hingerahu, püüdlemaks sellele. Kuid üks asi, mida Jumal on mulle näidanud, on see, et kõige kurja juur on patt. Eiratakse Jeesuse üht peamist käsku: tehke teistele seda, mida tahate, et teile endalegi tehakse. Kuna
diskoteekideks. Diskomuusika on erinevates piirkondades nendele omaste traditsioonide peegeldaja. Tuntuimad artistid: The Village People, Modern Talking, Boney M jpt. Muusikanäide: http://www.youtube.com/watch?v=eNvUS6PTbs&ob=av2e Modern Talking Punk rock ja grunge Punk rock tekkis 70. aastate esimesel poolel. Iseloomulikud on teravad ja protestivad tekstid, lihtne harmoonia, 4/4 taktimõõt, tempokus, agressiivsus, lärmakus, helivõimendus jne. Koosseisus on tavaliselt trummikomplekt, basskitarr ja paar elektrikitarri. Grunge on välja kujunenud 80. aastate lõpul. Selle stiili juurteks on hipiliikumine, rock ja heavy metal. Iseloomulikuks on rahulik/meloodiline salmiosa, kuid kriiskav ja valjuhäälne refrääniosa. Laulu sõnumil on väga oluline roll. Tuntuimad esitajad: Punk rock Vennaskond, Kojamees, Sex Pistols jt. Grunge Nirvana, Kurt Cobain jpt. Muusikanäited:
või hakkab vastu mässama. Agressiivsete ilmingute korral on lapsel vaja õppida käituma teisiti ning arvestama ja mõistma, mis juhtub siis, kui ta käitub inetult. Näiteks agressiivsete laste tekkimise põhjus ongi: · piiride purunemine kui laps on piiridesse pandud; · peresisesed konfliktid laps püüab oma käitumisega viia tähelepanu pereprobleemidelt kõrvale; · konkurents peres agressiivsus võib olla pööratud kellegi vastu (näiteks noorem õde või vend peres). (Nõmme, 2009, 62.) Lapsed võtavad kooli kaasa kodus omandatud väärtushinnangud ja hoiakud, samuti vilumuse etendada kindlaid sotsiaalseid rolle, mida nad on harjunud oma vanemate ning õdede- vendadega suheldes (Walton & Powers 2001, 6-7). On lapsi, kelle kordarikkuv käitumisviis tulenebki tugevast emotsionaalsest patoloogiast: pere lagunemisega seotud traumast,
· Algstaadiumis on sagedane depressioon, vajadusel alustada ravi antidepressandiga. Arvestada kalduvust suitsidaalsusele ka ilma depressiooni ilminguteta. Mõõdukas dementsus · Ka selles staadiumis soovitada ravi AchE preparaadiga või memantiiniga. · Sagedased on hallutsinatsioonid ja illusioonid, käitumishäired. Kui sümptomid ei põhjusta liigseid pingeid, siis piisab soovitustest õigeks patsiendiga suhtlemiseks, kui aga kaasnevad agressiivsus ja vaenulikkus, tuleb alustada ravi väikestes annustes Mõõdukas dementsus · antipsühhootiliste vahenditega. Depressioon on võimalik selleski staadiumis ning seda tuleks arvestada haige hindamisel ja ravis. · Selles staadiumis on näidustatud konsultatsioonid ambulatoorse spetsialisti poolt 1 kord aastas seisundi monitoorimiseks ja ravimite kasutamise korral sagedamini, ravivajaduse püsimise hindamiseks. Kindlasti peab olema pandud nosoloogiline diagnoos.
Vanemad pööravad rohkem tähelepanu tüdrukute kasvatamisel tunnetele ja suhetele, poiste puhul aga võistluslikkusele ja algatusvõimetele. · Meestel kujuneb arusaam endast kui sõltumatust minast, naistel aga kui vastastikku sõltuvast minast. · Tüdrukutel olulisemad tunded, mis peegeldavad arusaamist ja kooskõla teistega, poistele seevastu sotsiaalne domineerimine. · Alates teisest eluaastast ilmneb poistel mõnevõrra suurem agressiivsus kui tüdrukutel, see jääb nii kogu eluks. · Erinevusi on leitud ka meeste ja naiste kõnelemisviisist. Mees arvab, et ta on domineerivam pool. Naised esitavad rohkem küsimusi, pingutavad rohkem vestluse arendamiseks.
Väikelaps Raskusi maharahunemisel. Ärritub kergesti. Naeratab harva. Häiritud uni. Koolieelik Halb tuju. Nõudlik. Kerge unega. Lühike tähelepanu kestus. Keskmine lapseiga Aktiivne. Raskusi ühe koha peal istumisega. Jätab tegevusi pooleli. Halvad õpitulemused. Tihti emotsionaalne. Nooruk Halvad õpitulemused. Sotsiaalsete oskuste puudulikkus. Agressiivsus. Teiste poolt tõrjutud. Vaene mina-pilt ja endassetõmbunud. Uuringud näitavad, et poisid muutuvad agressiivseks mitmetel põhjustel: · neid kiusatakse taga ja neil pole sõpru; · nad tahavad näidata teistele, et nad on tähtsamad ja naudivad võimu; · nad on teisi juba kiusanud ja arvavad, et keegi ei suuda neid peatada; · neil on koduprobleeme; 90% käitumishäiretega lastest on poisid, kuna neid mõjutavad eelkõige telepildis nähtud
Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-41 Juhendaja: Jüri Tamm Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Vundamentideks nimetatakse hoonete maa-aluseid konstruktsioone, mille ülesandeks on hoone koormuse üleandmine alusele. Vundamentidele mõjuvad hoone konstruktsioonidelt tulenevad vertikaalkoormused, horisontaalne mullasurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnasevee mõju, perioodiline külmumine ja sulamine (soklile), pinnasevee keemiline agressiivsus, sise- ja välistemperatuuri koosmõju, keldriruumide niiskus jne. Vundamendid peavad olema tugevad, püsivad, vastupidavad, odavad ja maksimaalselt industriaalsed. Vundamentide projekteerimisel tuleb lähtuda hoone või ehitise maapealse osa otstarbest ja selle vajumistundlikkusest. Vundamendid projekteeritakse kas monteeritavatena või kohalvalmistatavatena. (E.Talviste: 81) Vundametide lähedal on soovituslik kõrghaljastust vältida.
TARTU ÜLIKOOL Gaythel Kukk PEREKRIIS Referaat Tartu 2016 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Perekriis mis see on?.......................................................................................................4 2. Perekriisi põhjused ............................................................................................................5 3. Laps perekriisi ajal............................................................................................................6 4. Kuidas kriisiga toime tulla?..............................................................................................7 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................8 Sissejuhatus Sõna ,,kriis" tuleb kreekakeelses...
REFERAAT Perekriis Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................... ...........................3 1. Perekriis - mis see on ?............................................................................4 2. Perekriisi põhjused............................................................................... ...........5 3. Laps perekriisi ajal...................................................................................... .....6 4. Kuidas kriisiga toime tulla?......................................................................7 Kasutatud kirjandus....................................................................................... .............8 Sissejuhatus Sõna ,,kriis" tuleb kreekakeelsest sõnast (krisis), mi...
Reklaam ja eetika · Reklaam · peab sisaldama piisavalt informatsiooni, mille järgi tarbija saab teha kaalutletud ostuotsuse · ei tohi sisaldada eksitavat informatsiooni, mis võiks tarbijat segadusse viia ja juhtida ta vale otsuse tegemisele · Eksitav reklaam · Mitteeksitav reklaam · Potentsiaalselt eksitav reklaam välja tuuakse kauba eelised, puudustest ei räägita · Reklaami agressiivsus, rõvedus Looduskeskkond ja eetika · Kahjud ümbritsevale keskkonnale, ühiskonnale, tulevastele põlvedele jne. peaksid kajastuma toote hinnas · Tegelikult ei osata hinnata ega ette näha kõiki võimalikke kahjusid; · alati ei tahetagi võimalikke kahjusid näha · Keskkonnasõbralik tehnoloogia nõuab suuri kulutusi · Nn puhaste tootmisvõimaluste leidmine · püütakse leida sääraseid tehnoloogiad, mis ei annaks kahjulikke
TARTU ÜLIKOOL Gaythel Kukk PEREKRIIS Referaat Tartu 2016 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Perekriis – mis see on?.......................................................................................................4 2. Perekriisi põhjused ............................................................................................................5 3. Laps perekriisi ajal............................................................................................................6 4. Kuidas kriisiga toime tulla?..............................................................................................7 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................8 Sissejuhatus Sõna „kriis” tuleb kreekakeelsest...
oksendamine, alanenud kehatemp, hingamise pärssimine, veresoonte laienemine Võõrutus: valud, kõhulahtisus, kergestiärrituvus, depressioon, rahutus, hirm, kõrge vererõhk, külmavärinad, kehatemp tõus, laienenud pupillid. - Rahustid – GABA pidurdava toime tugevdamine Ebasoovitav toime: KNS üldine pärssimine, unisus, mälupuudulikkus, pikk reaktsioon, alkoholi jms toime tugevdamine, ärevus ja agressiivsus - Kanep – aju kannabinoidide retseptorite ärgastamine Ebasoodsad mõjud: uimasus, enesekindlus, pikk reaktsioon, nõrk mälu, kitsenenud huvid, meeleoluhäired, hingamisteede kahjsustused, kognitiivsetele protsessidele kaugtagajärjed - Inhalandid – rakumembraanide fluiidsus ajus suureneb Ohtlikkus: äge mürgistus (südamepuudulkkus, kõriturse jms), õnnetusjuhtumid, krooniline mürgistus
Kui mõnel lapsel on sellega raskusi, siis suure tõenäosusega on probleemid ka hilisemas eas. Kahjuks on laste hulgas ka neid, kellega koos on raske ja ebameeldiv olla. Kui grupis on selline isik, kes pidevalt surub peale oma ideid ja mõtteid, siis enamus lapsi hakkavad sellisest kaaslasest eemalduma. 5. Aktsepteerituse ja tõrjutusega seotud tegurid. On välja toodud neli peamist valdkonda, mis eristavad aktsepteeritud ja tõrjutud lapsi agressiivsus eemale tõmbumine sotsiaalsus kognitiivsed oskused Aksepteeritud lapsed on sotsiaalsemad, vähem agressiivsed või eemaletõmbunud ning kognitiivselt kompetentsemad kui tõrjutud ( Newcomb, Bukowski, Pattee, 1993). Aksepteeritud lapsed on väga suhtlemisaltid, nad leiavad endale kiiresti sõbrad ja nendega tahetakse mängida. Samas võivad aktsepteeritud lapsed olla ka tülinorijad. Tõrjutud laste juures hakkab silma agressiivsus ja eemaletõmbumine
Läbi nina limaskesta imendub aine verre (Ganeri 2000: 36). Mõjud Kokaiin mõjub inimesele mitmel viisil: pupillid suurenevad, pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb, nina on kinni või tilgub, tekib püsimatus ning kujuteldavate parasiitide eemaldamiseks naha kratsimine. Psüühiliselt on inimene kõrgendatud meeleolus, mõtlemine on kaootiline, kõne on seosetu ning koordinatsioonivõime on halvenenud. Tekivad hallutsinatsioonid, meeltesegadus, jälitusmaania ja agressiivsus (Koldits: 2008). Miks on kahjulik? kokaiin tekitab tugevat sõltuvust, nii vaimset kui füüsilist. Kokaiinisõltlane tahab ainet üha uuesti ja ei suuda ilma selleta end hästi tunda. Pärast toime lahtumist tekib sageli ängistus ja depressioon ning suur kiusatus võtta uus annus kokaiin vigastab tõsiselt nina limaskesta, põhjustab pidevat nina tilkumist ja verejookse pidev kasutamine põhjustab umbusku ja luulusid
suhtlemine teda ümbritsevate täiskasvanute ja eakaaslastega. Üldiselt jaotatakse käitumishäirete põhjused kahte suurde rühma: orgaanilised kahjustused(nt. Kaasnevad vaimupuudega) ja või sotsiaalsed tegurid (ebaadekvaatne kasvatus). Tavaelus on sagedasemad juhud, kus on tegemist kahe põhjuse koosmõjuga. Laiemalt jagatakse käitumisprobleemid: 1.Väljaspoole suunatud käitumine, mida iseloomustab püsimatus, ülemäärane aktiivsus, teiste pidev segamine, agressiivsus, õpetaja eiramine jne. Sellistest häiretest levinuim on aktiivsus- ja tähelepanuhäire, millele on iseloomulik algus varases lapseeas, halvasti juhitav käitumine kombineerub tähelepanuhäiretega ning selline käitumisviis on püsiv ning situatsioonist sõltumatu. 2. Sissepoole suunatud käitumine. Lapsed suhtlevad vähe eakaaslastega, eemalduvad tihti oma maailma, on põhjuseta kartlikud, kaebavad tihti tervise üle, on depressiivsed. Taolise
kasutusele veterinaarias. 60ndate lõpus algas kuritarvitamine. Fentsüklidiin NMDA retseptorite antagonist Erutusmediaator glutamaat toimib G- proteiiniga seotud metabotroopsete retseptorite ja Ca2+-kanalitega seotud ionotroopsete retseptorite kaudu. Ionotroopsed retseptorid NMDA (N-metüül-D- aspartaat) retseptorid AMPA retseptorid kaiinhappe retseptorid Fentsüklidiin Emotsionaalne eemaldumine, hallutsinatsioonid Agressiivsus, tahhükardia, hüpertoonia, hüpertermia, krambid Ravi mürgistuse puhul intensiivravi, diasepaam, haloperidool Psilocybe cubensis ning selles sisalduvad psilotsiin ja psilotsübiin Psühhostimulaatorid Kokaiin Amfetamiin ja tema derivaadid (dekstroamfetamiin, metamfetamiin, metüülfenidaat) Efedriin 3,4-metüleendioksümetamfetamiini (MDMA, Ecstasy) Kofeiin Adrenomimeetilised psühhostimulaatorid Amfetamiin Vabastab presünaptilisest osast
staadiumile on kesknärvisüsteemi taluvuse alanemine alkoholi suhtes , alkohoolik muutub järjest tundlikumaks alkoholi suhtes, ta talub seda üha vähem. Esialgu on ta sunnitud piirama joodava alkoholi hulka, hiljem loobuma kangetest jookidest üldse ja üle minema lahjematele jookidele. Iseloomulik on ka joobe iseloomu muutus: alkoholi tarvitamisel ei saabu enam eufooriat ega lõbusat seltsivust, vaid hakkavad domineerima pahurus, konfliktivalmidus, ärritatavus ja agressiivsus. Esineb pidev tung alkoholi järele ja reeglipärane peaparandus. Sellise inimese huvid piirnevad ainult alkoholiga, aktiivsus ilmneb ainult alkoholi hankimisel. Moraalsed pidurid on minetanud igasuguse võime kontrollida inimese käitumist. Välja on kujunenud isiksuse degradatsioon (taandareng). Süvenevad siseelundite kahjustused ning lõpuks saabub surm kõige enam kahjustatud elundsüsteemi tegevuse lakkamise tagajärjel. Alkoholi plussid:
kolme gruppi: mudeldajad – kipuvad kopeerima oma vanemate abielus nähtud käitumismustreid põhjustades konflikte heitlejad – on ettevaatlikud lähisuhete loomisel lepitajad – on õppinud oma vanemate vigadest ning on edukad oma suhete loomisel (Vaher, 2008, 47) Lahutus võib halvasti mõjuda ka lapse sotsiaalsusele ja psüühikale. Abielulahutusest võivad lapsed saada eksternaalse häire (väljakutsuv käitumine, agressiivsus, sõnakuulmatus, valetamine jne) või internaalse häire (depressioon, tagasilangus, sisepinge). Üldiselt võivad taolised probleemid tekkida pigem poistel. Sellistel lastel on suurem risk probleemide tekkimisele koolis. (Kivi, Sarapuu, 2005, 120) Tegelikult aga võib lahutus olla ka väga suure probleemi lahendus. Seda sel juhul kui üks vanematest on alkohoolik, vägivallatseja või kui vanemate vahel on suured tülid ja pinged. Pärast lahutust on lapse elu palju rahulikum ja stabiilsem
ei tule meil seda tänuväärset aparaati karta. Juhtivad kontoritehnika loojad on lubanud, et alates 2000. aastast on nende toodang osoonivaba. Häiriv müra sageli töötava ja läheduses paikneva printeri puhul on hoopis tähelepanu väärsem probleem. 8 2.1. PSÜÜHILISED HÄIRED 1. Meeleolu muutused 2. Halb enesetunne 3. Agressiivsus 4. Närvilisus 5. Erutatavus 6. Hirmutunne 7. Rusutustunne 8. Otsustusvõimetus 9. Unehäired ja isutus 10. Seedeelundite ning südame-veresoonkonna süsteemi häired 11. Lihasepinge 12. Suurenenud higistamine jms. 2.2. KAHJUSTUSI PÕHJUSTAVAD ASJAOLUD 1. Eelnevad patoloogiad - eelkõige lapsepõlves omandatud rühivead, traumad 2. Madal füüsiline aktiivsus 3. Inimese eneseuhkus ja suutmatus näha ennast kõrvalt 4. Madal ergonoomiaalane teadlikkus, oskus oma töökohta korrigeerida 5
nõrgamõistuslikkuse teooria, mille kohaselt naisel on vähem seaduserikkumisi seetõttu, et neil puudub selleks kehaline jõud ja intelligentsus. Kuid bioloogilisi seletusi on loodud ka viimasel aastakümnetel. Need seletavad asja geneetiliselt- kriminaalsed kalduvused on pärilikud ja tihedas seoses intelligentsuse, saavutusvajaduse, impulsiivsuse ja vihaga; või hormonaalselt agressiivsuse potentsiaali määravad mehe suguhormoonid ja agressiivsus, mis vastutavad kriminaalse käitumise eest. Üks näide selliste uuemaaegsete bioloogiliste seletuste kohta on Cremeri stabilisatsiooniteooria, esitatud teadusartiklis ´´Naiste kriminaalse käitumise uuringutest´´ 1974.aastal. Selle kohaselt annab kromosoom XX naistele suurema vastupanuvõime kriminaalsete ahvatluste suhtes kui meestele 5 nende XY kromosoom.
1.Turunduse mõiste ja olemus. turundus ehk. Marketing seisulohti kasutavad kõik kes soovivad midagi vahetuse teel saavutada . Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsesside kaudu, saavutamaks ettevõtte eesmärke. Turundus on tegevuste kompleks, mis hõlmab keskkonna analüüsi, turundus uuringuid, toote arendamist, hinna kujundamist, turustuskanalite valikut, müügitoetustegevust ja müüki ennast. 2.Turunduse üldised funktsioonid ja probleemid 1. "Turundus" teavitab inimest nendest kaupadest ja teenustest ning nende kättesaamise võimalustest, mille järel inimesele on juba niikuinii vajadus siin vahendab "turundus" vajadust ja selle rahuldamist; 2."Turundus" mõjutab inimest valima olemasolevate enam-vähem võrdsete omadustega toodete või teenuste vahel, millest inimesele tõepoolest kasu võiks olla siin suunab "turundus" vajadust; 3."Turundus" kujundab inimeses varem temas mitte olnud hoiakuid ja...
Jaguneb kaheks: Osaliselt tajutav/nähtav: väljendab käitumiskultuuris, tunnustamises, edutamises, riietuses, töövahendites, ruumide kujundamises jne Kaudselt tajutav/varjatud: väärtushinnangud, suhtumine, tunded, vaimsus, moraal Organisatsioonikultuuri 7 tunnust: 1. Innovatsioon ja riski tolerants 2. Tähelepanu pööramine üksikasjadele 3. Tulemustele orienteeritus 4. Inimkeskus 5. Meeskonnatööle orienteeritus 6. Agressiivsus 7. vaata Moodlesse Võimukutuur Rollikultuur Eesmärgikultuur Indiviidikeskne kultuur Kodune töö: Analüüsi olukorda iga olukorra põhjal ja anna hinnang – vaata moodlesse. Võta väljaprinditult kaasa. Eksamiküsimused on ka Moodles olemas. Motiveerimine Motivatsioon on inimese põhjus või ajend mis suunab inimest häituma. Pole jälgitav, individuaalsed erinevused käitumises ei tulene võimetest. Mõjutab inimese ja käitumise suunda, teevuste intensiivust, käitumise püsivust
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TÕ11 Marika Rohilaid DEMENTSETE EAKATE JA NENDE OMASTEGA KAASNEVAD PROBLEEMID ÜLDHAIGLA ÕENDUSABI OSAKONNAS Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Juhendaja: I. Nool Tallinn 2015 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.PROBLEEMID DEMENTSETE EAKATEGA..................................................................4 1.1 Haigusest tulenevad käitumishäired.............................................................................4 1.2 Haigusega kaasnevad isiksuse muutused........................................................................
Nelja silma all räägiks ausalt oma arvamust situatsioonist ja kuulaks õpilase pretensioone, lõppuks pakkuks koos leida lahendust, mis rahuldaks meid mõlemat. Muidugi ebakorralik 1 käitumine nõuab märkamist ja karistamist, kuid sanktsioonid ei pea olla üleliigsed ja kindlasti tuleb seletada, mille eest õpilane saab karistust. Ma arvan, et inimlik suhtlemine mõjub paremini kui autokraatne agressiivsus ja et õpilase arvamusega tuleb arvestada. Nii ta näeb õpetajas inimest, kellega võib arutleda probleeme, seega ei ole põhjust tülitsemiseks. Kui tegemist klassiga, kus ma olen õpetanud juba aastaid ja tean õpilaste iseloomu, ja konfliktis osaleb terve õpilaste rühm, siis võiks organiseerida diskussiooni, et arutleda, millega täpselt nad ei ole rahul. Sest asi võib olla mitte õpilastes, aga minu oma õpetamismeetodis, mis üldse neile ei sobi. 4. ,,Sündinud" õpetajatest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
