või hiljem temperatuuri kõikumisel tekib hallitus ja on inimese tervisele kahjulik, kuna hingamisteed saavad kahjustada ja inimene pikemal sisse hingamisel võib tekitada põletikku, palavikku, köha jne. 50. Teraskonstruktsioonide kahjustuste vältimine, tekkinud kahjustuste kõrvaldamine Asendatakse vähepüsivad metallid vatupüsivate metallidega või sulamitega(legeerimine)-kõrvaldatakse keskkonnast agressiivsed komponendid (veeaur, hapnik, väävli, lämmastiku, kloori ühendid jt.) -passiveeritakse metallide pinda oksüdeerimise, fosfaatimise jm. teel -rakendatakse elektrokeemilist kaitset välisalalisvooluallikaga (katoodkaitse) või aktiivsest metallist protektoriga( protektorkaitse)-metalsed pinnakatted (galvanotehnika, nt. terase puhul tsinkimine)-mittemetalsed pinnakatted (lakid, bituumen, emailid, plastmassid, millega katmist tuleb teha perioodiliselt
Uurimused on leidnud, et tõrjutud lapsed erinesid oma käitumises raskestikohanduvate viiside poolest. Leiti tõrjutud lapsed on sageli ebaausad, impulsiivsed ja mitte eriti koostööaltid. Aga oli ka neid kes olid nö tõrjutud-allahetilikud lapsed, kes olid häbelikud. Paljud teadlased arvavad, et tõrjutud-agressiivsetel lastel on puudu sotsiaalsete oskustekomponentidest. Populaarsetel lastel on hea suhtlemisoskus, nad ei ole agressiivsed ega endasse tõmbunud. Noorukiea saabudes on olukord hoopis keerulisem ning mitu uurimust on tuvastanud, et just agressiivsed poisid võivad näida tugevate, pädevate ja populaarsetena. Isoleeritud laste seltsivus näib olevat vähene.Liigselt kaitsev või hoolitsev vanemlus võib kaasa aidata laste sotsiaalselt endassetõmbunud käitumisele. Sõprade vahel on rohkem sotsiaalset tegevust, ja see seostub rohkema
Mehed rakendavad füüsilist agressiivsust sagedamini. Üheks põhjuseks on leitud olevat hormooni testosterooni kõrgem tase meestel agressioon ja testosteroon on omavahel oluliselt seotud. Hormonaalsete erinevuste juures on oluline ka keskkond. Nimelt, naistel ja meestel on kujunenud erinevad soorollid ja neid koheldakse pere, sõprade, institutsioonide poolt erinevalt. Tüdrukutelt oodatakse pigem passiivset ja hella käitumist, poisse julgustatakse olema otsekohesed, agressiivsed. Seega, tegemist on muuhulgas sotsiaalse õppimisega. Samuti on uuringutes raporteeritud meeste ja naiste vahelisi erinevusi vägivalla tüüpides: poisid on märgatud olevat füüsiliselt agressiivsemad, ent verbaalse vägivalla juures erinevusi ei esinenud. Mehed kasutavad vägivalda vahendina millegi saamiseks, naiste arvates on tegu sotsiaalselt ebasoovitava käitumisega, mis väljendub neil stressisituatsioonis või enesekonrolli kadumisel. 2. Millist gruppi nimetatakse referentsgrupiks
Marginaalid, miniatuurid · Novellistika · Järgis klassikalise novelli põhimõtteid. · Teemad- inimesele mõistetamatu elusaatus, armastuse jõud ja traagika, kättesaamatu vabadus, paheline ja priiskav nauding, lõbujanu Analoogilised sõlmsündmused: astumine tundmatusse maailma, vastuhakk isandale, ajutiselt saavutatud võim, lüüasaamine, katastroofid, õudused · Tüüpilised tegelased: täiskasvanute maailmaga kokkupuutuvad lapsed, agressiivsed valitsejad, passiivsed lihtinimesed, mitmesuguseid inimlikke omadusi kehastavad loomad. Iseloomulikud loodu-ja miljöökujutused: reaalsuse ja fantastika põimumine, korduvad värvid, loodusdetailid ja esemed. · Kogu Tuglase ilukirjanduslik looming on meie kirjandusloo seisukohalt märkimisväärne, samas laadis esinduslik ja heatasemeline. · Novellid: ,,"Hingemaa" ; ,,Saatus" ; ,,Raskuse vaim" · Kunstilised reisikirjad ,,Teekond Hispaania"; ,,Teekond Põhja-Aafrika" ,, Ühe Norra
armastusobjekti ega ühtki tungiobjekti, s.t seda rahuldust, millele spetsiifiline toiming võiks viia, kui soovid, mida tungid tahavad saavutada, täituksid. Mina- areng ja stabiliseerumine on iseloomulik latentsile. Varajane latents kuulub tihedalt kokku kolme järgmise faasi: kõrg-, hilis- ja järelteismeeaga neid iseloomustava järjest tugevneva vabanemisprotsessiga ning orienteerumisega uutele libiidsetele objektidele. (Mangs, Martell 2000:309) Faasi tunnuseks on, et liibidsed ja agressiivsed impulsid suurenevad ning laetakse uued objektid ja nähtused. See ilmneb suurenenud aktiivsuses ja seda kogetakse intensiivsemate soovide ja impulsside näol vanuses 12-14 aastat. Ilmneb ka ärapöördumine eelteismeeas regressiivsest positsioonist. (Mangs, Martell 2000:310) 2.1 OBJEKTISUHTED Nartsissislikud objektivalikud, sageli lühiajalised. Katsetamine objektisuhetega, taotledes naise resp. mehe rolli. 2.1.1 Vanemad
Üldiselt jagatakse Freudi isiksuskäsitlus kaheks: 1. Isiksuse topoloogiline käsitlus jagas inimese teadvuse kaheks eraldiseisvaks territooriumiks, millest ruumiliselt on piiratum see, kus asub teadvus ja suuremas osas on kõik see, mis jääb teadvustamatuks ehk alateadvus. 2. Tungide teooria liikumapanevateks jõududeks on eros ehk seksuaaltung ja thanatos ehk surmatung. Lisaks eeldas Freud, et käitumist ja isiksust kontrollivad kaasasündinud seksuaalsed ja agressiivsed tungid ja jaotas lapse arengu psühhoseksuaalseteks astmeteks, kusjuures igal astmel peab ära lahendama teatud konflikte ning saavutama tasakaalu vajaduste rahuldamisel. 1. Oraalne faas imikul alates sünnist kuni 12-18 kuu vanuseks saamiseni; 2. Anaalne faas väikelapsel vahemikus 1,5a-3a.; 3. Falloslik faas koolieelikul 3 aastasest 6 aasta vanuseks saamiseni; 4. Latentne faas koolilapsest murdeealiseks sirgumiseni ehk 5.-6a eluaastast noorukieani; 5
Latentne staadium 5-12 aastat seksuaalsus alasurutud libido sublimeeritud 5. Genitaalne staadium alates 13 aastast heteroseksuaalne, järglaste saamisele suunatud VI Oidipuse ja Elektra kompleksid Oidipuse kompleksi arengufaasid 1. esimene armastuse objekt - ema 2. alateadvuslik soov ema omamisest ja vahekorrast 3. tugev armukadedus rivaali vastu 4. agressiivsus rivaali vastu ja soov tema puudumisest 5. kastratsioonihirm - isa avastab agressiivsed soovid ja karistab 6. agressiivsus ja intsesti ihalus kaovad 7. identifitseerub isaga, lootuses saada endale naine, kes on nagu ema 8. väline surve internaliseerub (superego) 9. agressiivsus ja intsesti ihalus alateadvusse Elektra kompleksi arengufaasid 1. esimene armastuse objekt - isa 2. alateadvuslik soov isa omamisest ja vahekorrast 3. avastab peenise puudumise, solvumine ema peale 4. avastab, et emal pole peenist, suureneb viha ema vastu 5
Põltsamaa Ametikool Materjaliõpetus A1 Andres Asson Kaarlimõisa 2009 Sisukord 1.Metallid.............................................................................................................3 1.1 Metallide füüsilised omadused.......................................................................3 1.2 Metallide keemilised omadused.....................................................................3 1.3 Metallide tehnoloogilised omadused..............................................................3 2.Metallid..............................................................................................................4 2.1 Füüsikalised om...
1 KEHTESTAMINE 1966. aastal võtsid käitumisteraapia rajajad Wolpe ja Lazarus kasutusele termini ,,kehtestavus'' (assertiveness), mõistes selle all võimet väljendada ärevust tundmata sotsiaalset aktsepteeritud viisil oma õigusi ja tundeid. Kehtestamise alternatiivideks on kuuletumine ja agressiivsus. Kuuletujad lasevad südmustel passiivselt toimuda, ilma et nad avaldaksid oma tundeid, agressiivsed aga suunduvad oma eesmärkide poole käskivalt ja üleolevalt, arvestamata teiste tundeid. Mehi peetakse üldiselt naistest kehtestavamaks. Kuigi tuleb öelda, et teglikult sõltub kehtestamine ka kultuurist. On uuringuid, mis näitavad, et traditsioonilises kultuurikeskkonnas üles kasvanud naistel, keda lapsest saati kasvatatud kuuletumise vaimus, on raskusi end kehtestada, nad käituvad alistuvalt ning kogevad suheldes sagedamini süütunnet ja ebakindlust.
Latentne staadium 5-12 aastat seksuaalsus alasurutud libido sublimeeritud 5. Genitaalne staadium alates 13 aastast heteroseksuaalne, järglaste saamisele suunatud VI Oidipuse ja Elektra kompleksid Oidipuse kompleksi arengufaasid 1. esimene armastuse objekt - ema 2. alateadvuslik soov ema omamisest ja vahekorrast 3. tugev armukadedus rivaali vastu 4. agressiivsus rivaali vastu ja soov tema puudumisest 5. kastratsioonihirm - isa avastab agressiivsed soovid ja karistab 6. agressiivsus ja intsesti ihalus kaovad 7. identifitseerub isaga, lootuses saada endale naine, kes on nagu ema 8. väline surve internaliseerub (superego) 9. agressiivsus ja intsesti ihalus alateadvusse Elektra kompleksi arengufaasid 1. esimene armastuse objekt - isa 2. alateadvuslik soov isa omamisest ja vahekorrast 3. avastab peenise puudumise, solvumine ema peale 4. avastab, et emal pole peenist, suureneb viha ema vastu 5
Kuressaare Ametikool Ettevõtlus osakond Õ-2 KÜBERSEKS Kirjaliktöö perekonnaõpetuses Kuressaare 2007 SISUKORD 1. Sissejuhatus............................................................................................................3 2. Mis on Küberseks?.................................................................................................4 3. Küberruum.............................................................................................................5 4. Dataülikond............................................................................................................6 5. Küberseksi positiivsed ja negatiivsed küljed.........................................................7 6. Pornosõltuvus kui armukese pidamine..................................................................8 7. Kas küberseks on petmine?..................................................
Elu- ja surmainstinkt : libido (seksuaalenergia-> eluks seotud vajalike instinktide energia) ; pinge vähenemine vajaduste rahuldamise teel) JUNG - The personal unconscious and the collective unconscious arheotüübid (collective unconscious) The persona - mask osa individuaalsusest varjatud, osa isiksusest jääb maski taha 1. Anima naiselik alge mehes 2. Animus maskuliinne komponent naistes 3. Varu (the shadow) isiksuse tume pool, agressiivsed tendentsid inimeses; selle pojitseerimine maailmale (deemonid, kurat jne); ühiskonnavaenulikkuse tõttu alla surutud; Mina (the Self) seotud individuatsiooniga, isiksuse eri komponentide sünteesimine; vajadus terviklikkuse järele; avastada komponendid ja siduda need harmooniliseks tervikuks introverdid, ekstraverdid. enda aktiviseerimine. kalduvus teatud viisil emotsionaalselt reageerida; salvestatud oli
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia õppesuund Personalijuhtimise eriala NARTSISSTLIK ISIKSUSEHÄIRE Referaat Juhendaja: Kaidi Hallik Tallinn 2008 Nartsissistlik isiksusehäire 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. ISIKSUSHÄIRETEST ÜLDISELT...................................................................................4 1.1. Isiksushäirete tüübid....................................................................................................5 Tabel 1. Isiksushäirete jaotus............................................................................................ 5 Allikas: Maailma Tervishoiuorganisatsioon 1999 ........
Eesti ajalugu Muinasaeg Enamjaolt vaid esemelised ajalooallikad selle perioodi kohta, kuid on ka kirjalikke, mis ei ole eestaste endi poolt kirja pandud. Leidude vanus määratakse radiosüsinikumeetodi (selle ladustumine organismides) ning dendrokronoloogia (puude aastarõngaste lugemine) abil. Muinasaeg periood esimeste inimeste saabumisest muistse vabadusevõitluseni Eesti muinasaeg algab aastaga 9000eKr. Vanemast kiviajast pole Eesti puhul allikaid, kuna Eesti pind vabanes jää alt aastaks 11000eKr. Pärast jää taganemist (kronoloogilises järjekorras): taimestiku tekkimine, loomad, inimesed. 9000eKr-5000eKr oli Eestis mesooliitikum (keskmine kiviaeg). Sel perioodil oli Eestis Kunda kultuur (seda kultuuri on leitud ka Eesti naaberaladelt, peamiselt ida- ja lõuna suunas). Mesoliitikumi esimesel poolel (enne aastat 6500 eKr) olid asulad siseveekogude ääres. Pärast aastat 6500eKr asustati ka rannik ning saared. Esimesele perioodile oli oma...
Läänemere viigerhüljes on maailma väikseim hüljes tema kehapikkus on 130150 cm ja kaal 5060 kg. Kaal kõigub sõltuvalt aastaajast, ulatudes sügisel kuni 100 kilogrammini. Viigerhülge iseloomulikuks jooneks on tema karvkatte muster: heledad ringikujulised laigud seljal ning tumedad kõhul. Talvel elavad hülged üksinda või paaris, mitte karjades nagu hallhülged. Puhates hajutatuna jääväljadel on nad tihti teiste elusolendite vastu agressiivsed. Viigrid otsivad kindlaid jäätüüpe (paakjää ja rüsivallid), kuhu rajavad pesad ja hingamisavade süsteemi. Igal emasel viigerhülgel on jääs mitu hingamisava, mille vahel ta häirimise korral liigub. Nad suudavad hoida hingamisavad lahti isegi mitme meetri paksuse jää korral. Jää on sellele arktilisele liigile väga oluline, sest nad sigivad üksnes jääl erinevalt hallhülgest, kelle pojad võivad sündida ka maismaal.
impulsi ajel, mõtlemata tagajärgedele. Referaadi eesmärk on analüüsida vihastumist, selle väljendamist ja erinevate vahendite kasutamist, mis aitab adekvaatsemalt vihale reageerida ja seda kontrollida emotsionaal- ja käitumusraskustega laste (edaspidi EKR-õpilased). Valisin selle teema, sest tahan rohkem teada saada, kuidas vähendada EKR-õpilastel viha väljendamist agressiivsel viisil. Tihti ei oska nad viha kontrollida ning võivad vihastamise ajal olla agressiivsed ja ebatsensuurse kõneviisiga. Seepärast on oluline õpetada EKR-õpilastele meetmeid, kuidas oma viha ise ohjeldada. Selles referaadis käsitletakse erinevaid programme ja meetmeid, saamaks teada, kas neist on kasu, et vähendada EKR-õpilaste vihastamisel tekkivat agressiivset käitumist ja ühtlasi suurendada prosotsiaalset käitumist ning omandada erinevaid tehnikaid, mis aitaksid viha kontrolli all hoida. Referaadis tehtud üldistused on tehtud põhikooli õpilaste näitel, kel on
hard-modid kui „põhjakiht“, kelle eelistuseks olid teksased ja töösaapaid. Viimasena mainitud suunast arenes 1960. lõpus uus subkultuur – skinheedid. Skinheadid: tekkis 60ndatel Inglismaal. Stiili mõjutavad rude boys ja modid. Seotud reggae muusika ühe suuna Ska-ga. Väärtustas töölisklassi kultuuri nii välises stiilis kui ideoloogias. Hiljem tekkis ka White power ning Hitleri imetlus (seotud tema väidetava hoolitsusega töölisklassi eest). Skinheedid olid agressiivsed töölisklassi esindajad, kes eksponeerisid oma jõulisust tanksaabaste ja teksadega. Stiililiselt kasvasid nad välja hard-modidest, tuntuks aga said vägivaldsuse ja rassistlike vaadete poolest. Nad rõhutasid konservatiivseid töölisklassi väärtusi – füüsilise töö eetikat, mehelikkust, patriotismi ja oma territooriumi kaitsmist. Neist väärtustest lähtuvalt rünnati hipisid, seksuaalvähemusi ja immigrante/rahvusvähemusi, keda käsitleti ohuna traditsioonilisele kogukonnale
väljendusvõimaluste üle ning sageli toimub inimõiguste rikkumine. Totalitaarne diktatuur on ideoloogiakeskne ja põhjendab end mingisuguse missiooniga (näiteks kommunismi ehitamine, aaria rassi valitsemine). Diktatuur ei ole mitte vahend pöördumiseks normaalse olukorra juurde, vaid tegemist ongi ainuõige ühiskonnakorraldusega. Kandvat ideoloogiat tõlgendab võimuladvik ja ennekõike selle juht. Totalitaarsed reziimid on olnud eranditult agressiivsed ja territoriaalsele laienemisele suunatud. 2. Millised olid suure majanduskriisi põhjused, tunnused, mõju. Miks tabas majanduskriis tugevamini USAd ja Saksamaad. Milliseid meetmeid rakendas president Roosevelt USA majanduse kriisist väljaviimiseks. Mõisted inflatsioon, hüperinflatsioon, tööpuudus, pankrot, Dawesi plaan. 1929, 1932 Kriisi teke: Põllumajanduses ületootmine hinnad hakkasid langema ebakindlus USA aktsiaturul 29.oktoobril
iseeneslikku liikumist Kõne areng 3. kuu algul koogamine 4. kuul lalisemine 9. kuu ehholaalia periood 9. kuu asju nimetama 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid AGRESSIIVSUS Suhted eakaaslastega Sõbrad: kaldutakse sõbrustama omasugustega (Haselager et al.,1998) ja võimendama üksteist, eriti tõrjutud agressiivsed (Dishon, 1990 jt) Vaenlased: vastastikune antipaatia. Vaenlaste vahel on erinevused agressiivsuses suuremad kui mittevaenlaste vahel (Hartup et al., 2002). Seosed suhete vahel. Ühise vaenlasega sõbrad on agressiivsemad. Kui vaenlasel on ka sõber, on ta vähem agressiivne. Ühine sõber vaenlasega vähendab agressiivsust (Hartup et al., 2002). Arenguprobleemid subjektiivne norm - ise · normatiivne lähenemine - täiuslikkus · kultuuriline lähenemine enamus inimesi
Nad idealiseerivad neid inimesi, kes on neile tähtsad ja vabandavad välja osad nende puudused ning kahtlused ja kriitika. Nad püüavad arendada enda juures seesuguseid iseloomujooni, mis panevad end teistele meeldima. Nad ei julge omaenda soove, vajadusi ja emotsioone väljendada ega välja elada ning seega satuvad nad märksa rohkem teiste sõltuvusse. Tekivad passiivsed ära ootavad hoiakud, mis ei kaitse pettumuste eest. Nad ei saa ega luba endal olla agressiivsed ja seega ei pea nad endast eriti palju lugu. Nad on teataval määral enesehaletsejad. Hirm tugevate ärritajate osas. Tavaliselt jõuavad nad elujooksul korduvalt loobumise ja ... piiril. Et saada sellest depressiivsest nõiaringist välja, tuleks arendada oma ego. Depressiivse inimese suurimaks sooviks elus on olla armastatud ja ise armastada. Mida rohkem nad püüavad näha vaeva, et hoida suhteid korras, seda halvemaks need suhted muutuvad
alamliikidel valge välja arvatud pähklikarva sabaalune, Lääneeuroopa alamliigil on punakas keha alumine pool. Silmad on puukoristajal mustad, jalad heleoranzhid. Puukoristajal on oskus ronida, pea alaspidi, mööda puutüve alla. Erinevalt rähnidest ei kasuta ta tasakaalu hoidmiseks saba, vaid ainult jalgu. Toitub teinekord ka maapinnal. Puukoristajad on väga aktiivsed ja vilkad. Lindude toidulaudu külastades on nad agressiivsed ning ajavad teised linnud sealt minema. Talviti liigub tihti tihaseparvedes puult puule lendamas ja toitu otsimas. Pereelu. Puukoristajate paaritumismängud algavad märtsis. Isane valib territooriumi, kaitseb seda teiste isaste eest ning emase meelitamiseks ajab end kohevile, saba lehvikusse ning näitab oma külgi ja tiivaaluseid. Pesa ehitab puukoristaja puuõõnsusesse. Emane muneb pessa 68 muna, haudumine kestab 1318 päeva. aastaselt
1. Peatükk Professor Persikovi Curriculum Vitae Professor Vladimir Ipatjevit´s Persikovi välimuse kirjeldus. Tunneb hästi kõike loodusega seotut. Kultuuriteadmatu, ei loe lehti. 1. abielu, lõppes naise talumatuse konnadele tõttu. 1920. aastal surid pea kõik tema hoiul olevad katseloomad, samuti ka instituudi valvur - nälga. 1926. aastal elustus professor, tööle tuli uus valvur , Pankrat. Prof. hakkas uuesti loenguid andma ja teatmeteoseid kirjutama. 2. Peatükk Värviline keerits 1928 suvel: Prof. vaatas amööbide preparaati, kuid hetkel, mil ta tahtis suurendust juurde keerata, kutsus prof-i assistent Ivanov teda teise ruumi konna vere liikumist vms vaatama. Oma amööbide juurde naastes nägi ta midagi uskumatut. Ta nägi värvilist valgusvihku (mida oli ta ka enne ja tema õpilasedki näinud kuid ei olnud sellele tähelepanu pööranud). Selles kiires toimus midagi enneolematut. Ta mängis veel veidi valgusega püüdes luua seda kiirt nii lampide...
Teisme eas noorukid peaksid teadma kuidas mõõdukalt alkoholi tarbida. Enamus noori puutub kokku alkohoolsete jookidega pidudel ja klubides. Liigse alkoholi tarbimisel võivad olla rängad tagajärjed, millele ei mõelda enne alkoholi tarbimise algust. Palju on olukordi kus teismelistel on kas alkoholimürgitus tekkinud või on sattunud kaklusse joobes olekus. Sellepärast tuleb alati mõelda enne joomist kas tasub ikka või mitte. Inimesed on alkoholijoobes ka pahatihti rohkem agressiivsed ja ei saa aru mida teevad. Seda on meist igaüks näinud, kasvõi telekast või kuulnud raadiost. Mida peaks teadma alkoholist? · Alkohol on omamoodi uimastav vedelik. 4 · Kui inimene on saanud alkoholi mürgituse siis võib olla ohus tema elu ja sellepärast tuleks kohe kutsuda abi mitte hakata omapäi tegutsema. · Peaaegu alati muudab alkohol ka käitumist ning ennast.
Nad ei oska teistele kaasa elada ega mõista, mida teine inimene tunda võib. Nalja tegemisega võib agressiivne laps hoopis teist solvata, ise sellest aru saamata. Neil puudub ka sotsiaalne tundlikkus. Piinlikes olukordades, nähes teist kannatamas tunnetab nartsissist oma jõudu ja see tugevdab agressiivsust. Oma süüd nad ei tunnista ja tehtut ei kahetse. Ta tunneb häbi siis, kui teda on teiste silmis alandatud. Paljude relvaks on vaimne vägivald. Agressiivsed lapsed on rahutud, kannatamatud ja aktiivsed. Neil on hirm tegevusetuse ja igavuse ees. „Üksiolek rõhub teda, sest ta pole võimeline tekkinud tühikut täitma loova tööga ega kujutlusvõimet appi võttes end lõbustama.“ Igavlemine tekitab halba enesetunnet, mis võib olla vägivalla põhjustajaks. Masenduse valab ta välja kõike ümbritsevat hävitades. (Liisa Keltikangas-Järvinen, 1992, 12 – 14).
Sallivus ja sallimatus Vanemad, kes on ümbritsevate inimeste vastu sallivad, on üldjuhul sallivad ka oma laste suhtes. Tolerantsus on osa nende isiksusest, mis sisaldab sisemist kindlustunnet, kõrget enesehinnangut ja palju muid isiksuslikke omadusi. Niisuguste inimestega on hea koos olla nendega saab sundimatult rääkida ja ennast lõdvaks lasta. Te saate olla teie ise. Mõned teised vanemad on inimestena sallimatud. Nad leiavad, et suurem osa teiste inimeste tegudest on vastuvõetamatud. Neil on jäigad arusaamad sellest, kuidas peab käituma, milline käitumine on õige ja milline vale. Sellise inimese seltskonnas võite tunda end ebamugavalt, sest tõenäoliselt tekib teil kahtlus, kas ta ikka kiidab teie käitumise heaks. Ehkki sallivust ja sallimatust mõjutavad paljuski tegurid, mis sõltuvad vanemast, määrab seda osaliselt ka laps. Mõningate lastega on raskem salliv olla nad võivad olla silmapaistvalt agressiivsed ja hüperaktiivsed või ilm...
S 2011/2012 18. Elektrokeemia 1 Elektrokeemia alused Galvaanielement Galvaanielement on seadis, milles redutseerumis- ja oks¨udeerumisreaktsioonide tulemusena tekib elektrivool. anood Zn Cu katood 11 00 00 11 11 00 00 11 00 ...
1. Mullatekke põhitingimused, tegurid ja mullatekkeprotsessid: Mullatekkeprotsessid ja nende grupeerimine (akumulatiivsus, eluviaalsus, eluvioakumulatiivsus, kamardumine, savistumine, ferraliidistumine, sooldumine, küllastumine, lessiveerumine, leetumine, gleistumine, näivleetumine). Millised mullatekkeprotsessid millistes tingimustes kujunevad? Millised horisondid ühe või teise mullatekkeprotsessi tulemusena tekkivad, kus profiilis asuvad, kuidas ära tunda? Mulla tekke teguriks on bioloogiline faktor. Tegurid, mis mõjutavad mulla teket: Kliima- otsene ja kaudne mõju. Otsene: mulla niiskumine sademetga, soojenemine/jahtumine. Kaudne: loomsete ja taimsete organismide kaudu. Kliimast oleneb taimestiku koosseis ja produktiivsus, varise hulk ja selle lagunemise kiirus, laguahelate iseloom, bioloogilisse aineringesse võet...
Agressiivsus suurendab võimalust loomadel ellu jääda, populatsiooni suurendada. Vajalik evolitsiooni edasipüsimiseks. On kohastumuslik väärtus seoses liigi kaitsemise ja säilitamisega. Liigi siseselt rituaalne. Ei saa olla veendunud, et on olemas geen, mis agressiivsust mõjutab ega ka uuringutega pole tehtud kindlaks, et see on bioloogiline. Loovuuringud on näidanud, et kui x-kromosoomis on defekt, on rotid äärmiselt agressiivsed. Destosterooni kõrgem tase pole otseselt seotud sellega, et indiviid agresiivselt käitub, vaid on kindlaks tehtud see, et teatud situatsioonides on agresiivsus suurem, mitte ülekaalus. Poistel on agressiivne käitumine suurem, kuna neil on destosterooni rohkem. 2. Psühhoanalüütiline teooria: S. Freud. Postuleeris, et agressiivne käitumine on sünnipärane, kaasasündinud efekt, kuid alateadlik tegevus. Osad indiviidid käituvad
TALLINNA ÜLIKOOL Psühholoogia Instituut Jaanus K. KAPIBAARA JA TA KÄITUMINE Referaat Õppegrupp: G-1 Juhendaja: Aleksei Turovski Tallinn 2008 SISUKORD Tallinn 2008............................................................................................................................... 1 SISUKORD................................................................................................................................2 ÜLDINFO.................................................................................................................................. 3 Kapibaara ehitus......................................................................................................................3 Levik ja kaitse........................................................
(mõistatamine, süzee kujutamine) 2. õppeülesanne: võrrelda ja valida esemed erinevate või ühesuguste tunnuste järgi. *võrrelda ja valida *klassifitseerida esemeid *määrata mitme tunnuse järgi, arvata kirjelduse järgi *meelde jätta missugue fakt või teatud esemete kogus, mängijate rühm. 3. reeglid. 4. tulemus : väljendab ennast rõõmsas meeleolus, heameeles, soov vabal ajal mängida. 31. Hea mängu tunnused Heas mängus jäävad agressiivsed teod mängulisse kujuteldavasse plaani ja ei mõjuta mängijate sõbralikke suhteid. Konfliktid jäävad mängulisele tasemele. Heas mängus on : 1. üllatusi, ootamatust, kadumist, leidmist, peitmist 2. matkimist, äratundmist 3. jäljendamist 4. mõistatamist 5. hääled helid 6. liikumist 7. rollid, rollisuhted 8. tantsu, laulu,muusika kasutamist 9. erinevate mängude ühendamist ä 32. Mängude loomise põhimõtted. *läbimõelda mis on mängu eesmärgdd
Vee omadused: temp. 22-28°C; pH 6,5-7,5 Ujumistasand: keskmine ja ülemine Paljunemine: ehitab mullidest pesa Märkused: haigestuvad üsna kergesti, vee kvaliteet ja kaaslaste valik ülimalt oluline. Värvus: varieerub helesinisest kuni rohekas-oranzide triipudeni. Siiami tapluskala (Betta splendens) - Levik: Tai, Kambodza Pikkus: 7 cm Toitumine: kõigesööja Vee omadused: temp. 24-29°C; pH 6,0-8,0 Ujumistasand: keskmine ja ülemine Paljunemine: ehitab mullidest pesa Märkused: Väga agressiivsed, sigimise ajal tuleks rünnakute vähendamiseks ühe isase kohta kaks emast võtta. Isaseid tuleks pidada üksikult, samuti ei tohiks neid kokku panna kaladega kes nende pikki uimi näksivad. Värvuseid ning vorme on palju erinevaid, tüüpilisim kehakuju vorm on crowntail (uimed krooni kujuga) või halfmoon (keha moodustab uimedega koos poolkuu). 8.2. Sägalised kuuluvad Callichthyidae sugukonda. Enamik
või rebib õpilane katki töölehed, lootes töö tegemise eest põgeneda, kui lehel olevad juhised ei ole talle mõistetavad. Kui hälbiv käitumine väljendub alati vastumeelse stiimuli( nt. test, töölehe täitmine, juhtnöörid)eest põgenemises või selle vältimises, siis hoiab seda ilmselt alal negatiivne sarrustus.(Harrison, J. jt. 1996) Emotsionaal- ja käitumisraskustega õpilaste suhe õpetajatega on seoses nende õpiraskustele ja käitumisele keeruline. Agressiivsed käitumismustrid soodustavad negatiivse suhte tekkimist õpetaja ja õpilase vahel.(Ladd ja Burgess, 1999, viidatud Sutherland jt. 2008:226 järgi) Õpilased, kel on risk emotsionaal- ja käitumishäire väljakujunemiseks, või kel see juba on välja kujunenud, on klassiruumis valitseva õpetaja-õpilase vahelise suhtlusmustri suhtes eriti vastuvõtuvõtlikud. Tihti on pedagoogid veendunud, et emotsionaal- ja käitumishäirega õpilase jaoks ei ole nende
1933. sai Hitler Saksamaa valitsusjuhiks ehk kantsleriks. 18. Natsionaalsotsialism seleta lahti, mida tähendab, mida õpetab? Natsionaalsotsialism ehk natsism oli fasismi Saksapärane variant, mis oli äärmuslik liikumine ja õpetus Saksamaal. See taotles aaria rassi erandlikkusele ja eelkõige selle ideaalse rassi hoidmist. See pidi looma parema ühiskonna. Seisnes üksikisiku allutamises grupile. Oldi väga agressiivsed ja tapeti kõik, kes polnud aaria rassi. Alavärtuslike rahvaste hävitamine. 19. Hitler kes oli, millal ja kuidas ja kus sai võimule, milliseid muutusi korraldas Saksamaal, mida õpetas? Oli Saksamaa riigi valitsusjuht. I MS ajal astus vabatahtlikult Baieri sõjaväkke.Ta oli Prantsusmaal ja Belgias sidemees.Teenis I MS-is II klassi Raudristi. Sõja ajal sai Hitler kirglikuks Saksa patrioodiks. 19
Tuhnimismaterjal ei tohi olla kahjulik sigade tervisele. (3) Sigade pidamisel rühmadena tuleb vältida erinevate rühmade ühendamist ja uute loomade viimist väljakujunenud rühma. Kui searühmade ühendamine on siiski vajalik, tuleb seda teha võimalikult noores eas sigadega, võimalusel enne nende võõrutamist või hiljemalt nädal aega pärast seda. (4) Sigade rühmade ühendamisel on sigadele rahustite manustamine lubatud üksnes veterinaararsti ettekirjutusel. (5) Eriti agressiivsed sead ja ründamise ohvriks sattunud sead tuleb rühmast eraldada. Sigade pidamise ruum või ehitis peab olema ehitatud nii, et iga siga saab seal takistusteta maha heita, lamada ja üles tõusta. (2) Sigade pidamise ruumis või ehitises peab sigadel olema võimalik näha teisi liigikaaslasi. Erandiks on nooremised ja emised nädal enne poegimist ja poegimise ajal, keda võib pidada nii, et neil ei ole võimalik näha teisi liigikaaslasi.
millega ta kokkupuutus. On viite tüüpi sagedusi, esimene on seotud kisklusega ja toitumisega; teine on setotud kaitsmise, rünnakuga ja enesekaitsega; kolmas kaitsmise, tagaajamise ja ümbruskonna uurimisega; neljas saaklooma kindlaks tegemisel; ja viies liigisisese uurimisega. Väga territoriaalsed, kaitsevad sisserünnakute eest agressiivselt elektri laenguga. Nad kohandavad oma väljavoolu (pinge) vastavalt sellele, kas sissetungija on liigikaaslane või mitte. Liigikaaslaste vastu, agressiivsed vasturünnakud algavad sellega et üks või mõlemad kalad demonstreerivad üksteisele oma suurt avatud suud millele järgneb küljeuimede näitamised. Küljeuimi näidates kalad asuvad "antiparalleelsetel" positsiooniel, õõtsudes edasi tagasi kaarjas kehadega, lükates ja hõõrudes üksteist. Need vaatemängud kestavad 5-15 sekundit ja üldiselt lõpetavad kohtumise. Kuigi, ootamatud kohtumised võivad üle minna rohkema näitamise ning
Nende välispinnal paiknevad antikehade seondumiskohad (retseptorid). Ühelainsal nuumrakul paikneb kuni 100 000 antikeha. Antikeha on välimuselt Y-kujuline. Tal on jalg ja kaks haru. Jalg seondub nuumrakuga, harude abil püütakse sissetungijaid (antigeene) ning hoitakse neid kinni. Kui kaks antikeha on kinni püüdnud ühe ja sama antigeeni, nii et see mõlema antikeha vahel justkui silla moodustab, vabastab nuumrakk kogumis talletatud vahendusained. Need ained on väga agressiivsed. Kui nad nuumrakkudest ümbritsevasse koesse jõuavad, põhjustavad nad seal põletikku. Seoses sellega laienevad veresooned. Olenevalt sellest, kus see protsess aset leiab, tekivad väga erinevad kaebused: sügelus, aevastamisvajadus, eritus ninast, silmade kipitus ja pisaratevool, nahalööbed jne. Eriti ohtlik võib allergiline reaktsioon olla siis, kui tekib bronhide või vereringe äge reaktsioon. Bronhide ahenemine kutsub esile astmale omase õhupuuduse.
Psühholoogia Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi, tuvastamaks kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Ja vastupidi kuidas vaimuelunähtused osalevad objektiivse maailma kujundamises ja selle objektidega manipuleerimises. Psüühika püüab aidata inimesel lahendada eluprobleeme ja kujundada pingevaba käitumist. Teadvus jaguneb teadvuseks ja alateadvuseks psüühilisteks nähtusteks. Psüühiline nähtus jaguneb psüühilised protsessid, psüühilised seisundid, psüühilised omadused. Jaotuse aluseks on võetud psüühiliste nähtuste ajaline kestvus, psüühilised protsessid on kõige lühiaeg...
agressiivsemad (demokraatlikes riikides sõltub valitsuse püsimajäämine rahvale vastuvõetavatest otsustest-sõda nende hulka tavaliselt ei kuulu; diktatuuri tingimustes vabu valimisi ei korraldata, diktaator rahva tahtest ei sõltu ja võib sõda alustada näiteks siseriiklikult kriisilt tähelepanu kõrvale juhtimiseks. · Ka ideoloogiad, mille alusel mõningaid diktatuuririike üritati üles ehitada, olid oma olemuselt sageli agressiivsed (näiteks rahvuse koondamine ühte riiki, rassipuhtuse ideed ja eluruumi laiendamine- natsionaalsotsialistlikul Saksamaal; soov levitada maailmarevolutsiooni / loosung-"kõigi maade proletaarlased ühinege" kommunistlikus Nõukogude Liidus jne.). · Vt.ka Euroopa kaarti (demokraatlikud- ja diktatuuririigid) õpik lk.161. 9. Versailles`i süsteemi lammutamine Saksamaa poolt (Vt. ka õpik lk.160-163): · 1933.a. alguses sai Saksamaal kantsleriks A
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut PIIRIDETA MAAILM Referaat Õppeaine: Rahvusvaheline poliitökonoomia Juhendaja: Vanemteadur Toomas Varrak Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus……………………………………………………………………………3 PIIRIDETA MAAILM……………………………………………………………....4 Kokkuvõte…………………………………………………………………………….11 Kasutatud kirjandus…………………………………………………………………...13 2 SISSEJUHATUS Tänapäeva maailm on oma olemuselt ilma piirideta. Riigid küll omavad füüsilisi piire ja igal riigil on oma valitsus, küll aga kaubanduse ning parema majanduse jaoks tehakse endast kõik võimalik, et piirid (kvootide, tollimaksude, füüsiliste piiride jne. näol) ei jääks kaubandusele, innovatsioonile ja haridusele ette. Äri, innovatsioon ning uued teadmised on tänapäeva riikide alusteks, ilma nendeta ei ol...
püsib see kõrgena järgmised 40 a - Kooliealised poisid tüdrukutest enam füüsiliselt vägivaldsed - Noorukieas poistel rohkem füüsilist agressiivsust, tüdrukutel kaudset - Alaealised ei ole oma otsustes tihti vastutavad, varastavad asju mida vanemad ei võimalda nt torti - Alaealised enamik on poisid Agressiivsuse teoreetilised mudelid - Agressiivsus instinktina – selleks et ellu jääda peame olema agressiivsed, liikide ülene, aitab ellu jääda o Miks tuntakse teiste kahjustamisest mõnu? - Psühhodünaamiline lähenemine – elu vs surmainstinkt; agressiivsus elu säilitamise eesmärgil - Agressiivsuse-frustratsiooni hüpotees – kui inimene tunneb ennast halvasti siis see viib agressiivsusele o Alati ei vii o Aversiivne stimulatsioon – vajalikud välised stiimulid - Õppimisteooriad – operantne ja klassikaline tingimine
agressiivsemad (demokraatlikes riikides sõltub valitsuse püsimajäämine rahvale vastuvõetavatest otsustest-sõda nende hulka tavaliselt ei kuulu; diktatuuri tingimustes vabu valimisi ei korraldata, diktaator rahva tahtest ei sõltu ja võib sõda alustada näiteks siseriiklikult kriisilt tähelepanu kõrvale juhtimiseks. · Ka ideoloogiad, mille alusel mõningaid diktatuuririike üritati üles ehitada, olid oma olemuselt sageli agressiivsed (näiteks rahvuse koondamine ühte riiki, rassipuhtuse ideed ja eluruumi laiendamine- natsionaalsotsialistlikul Saksamaal; soov levitada maailmarevolutsiooni / loosung-"kõigi maade proletaarlased ühinege" kommunistlikus Nõukogude Liidus jne.). · Vt.ka Euroopa kaarti (demokraatlikud- ja diktatuuririigid) õpik lk.161. 9. Versailles`i süsteemi lammutamine Saksamaa poolt (Vt. ka õpik lk.160-163): · 1933.a. alguses sai Saksamaal kantsleriks A
sihitult ringi tormata, autoga sõita jms. 8. Tähelepanu suunatus ainult ühte punkti (ollakse nn afektitunnelis- Undeutsch 1965). 9. Seose puudumine stiimuli ja reaktsiooni vahel, kuigi seda on raske tagantjärgi hinnata. 10. Afektile viitavad mäletamisraskused (amneesia). 11. Isiskusele võõras käitumine, agressiivsust pole varem esinenud. 12. Taju ja mäletamise pidevus on katkenud. Tunnused, mis viitavad afekti puudumisele 1. Agressiivsed fantaasiad ohvri suhtes. 2. Varasem ähvardamine, hoiatamine suulises või kirjalikus vormis. 3. Agressiivse käitumise varasem esinemine. 4. Teo ettevalmistamine (relva kaasavõtmine). 5. Situatsiooni ettevalmistamine (koht, tunnistajate puudumine. 6. Pikk ajaperiood provokatsioonist teoni (minutites). 7. Eesmärgipärane tegutsemine sõltuvalt tingimuste muutustest. 8. Pikk kestus (minutid, tunnid). 9. Kompleksne käitumise muutus (kirjeldatavad etapid- relva toomine, kasutamine). 10
Teine laialt levinud müüt: tuhkrud need on metsikud, pöörased loomad, keda ei saa usaldada ja kes on ohtlikud. Õigluse mõttes tuleks mainida, et aegajalt tuleb ette loomi, kes ei ole inimese suhtes piisavalt lojaalsed. Kuid kõige sagedamini on see nende inimeste süü, kes tegelesid tuhkrute aretamisega süsteemitult nende psühholoogilisi omadusi arvesse võtmata ega pööranud tuhkrukutsikate kasvatamisele piisavat tähelepanu. Õigesti kasvatatud tuhkrud ei ole sugugi agressiivsed, vaid vastupidi, nad on väga sõbralikud ja seltsivad. Paljud inimesed peavad tuhkruid närilisteks, kuid see on eksiarvamus. Tuhkrud on palju lähedasemad kassidele ja koertele, aga näriliste seltsi tüüpilised esindajad hiired ja küülikud on tuhkrute looduslikuks toiduks. Nii nagu peaaegu kõikidele kiskjalistest imetajatele, on ka tuhkrutele omane arenenud intellekt, tähelepanuvõime, kavalus ja suur õppimisvõime
Tulemuseks on rõõmsameelsed, hea stressitaluvusega, enda käitumist kontrollivad lapsed. - Salliv e minnalaskev stiil Kodus puuduvad selged reelgid, lapsele antakse järele ka põhjendamatute nõudmiste puhul. Vanematepoolne kasvatus sõltub sageli tujudest ja hõivatusest, puudub järjekindlus. Vanemate vajadused on tähtsamad ja sellest tulenev hoolimatus, mis ei tarvitse olla tahtlik. Lapsed võivad olla agressiivsed, madala eneseusaldusega, nõrga saavutusele orienteeritusega. Iseloomulik on tujutsemine ja vanematele vastuhakkamine. Lapsega manipuleerimine: - Lapse sundimine kui laps vanema tahtmist ei täida, siis ta ei saa endale meelepärast (nt korista mängusajad ära, muidu õue ei saa) - Lapsele valetamine algul lubatakse midagi, millest hiljem keeldutakse - Erinevate käitumisviiside kasutamine karjumine, hirmutamine
tasemega ametikohad: 1. Lihttöölised 7. Juhid/kuraatorid/ haldurid 2. Sekretärid 8. Kelnerid 3. Kontrolörid (järelvalve) 9. Masinistid 4. Laborandid 10. Taluperemehed 5. Büroojuhatajad 11. Kaevurid 6. Keskastme juhid 12. Maalrid Riskirühmad (isiksus) Rigiidsed (paindumatud) Kõrge neurootilisusega Eksternaalid (välise kontrollikeskmega) Introverdid Suletud (vs uuele avatud) A-tüüp Võistlevad Saavutusele orienteeritud Agressiivsed Kiirustavad (sh rääkides) Pidevas ajapuuduses Kärsitud, püsimatud Sümptomid: 1. psühholoogilised Rahulolematus tööga Depressioon Ängistus Tüdimus Frustratsioon Isolatsioon Pahameel Sümptomid: 2. füsioloogilised Kardiovaskulaarsed haigused Mao- ja soolestiku haigused, seedehäired Allergiad ja nahahaigused Muutused jumes Unehäired (insomnia) Väsimus Seksuaalsuse vähenemine Peavalud Selja- ja kaelavalud, lihaspinged Sümptomid: 2. Füsioloogilised (jätk)
elektroonilisest seadmest. Hästi on tuntud veel üks näide, kus riietusesemed klammerdatakse. Klambrit on võimalik eemaldada ainult spetsiaalse seadme abil. Kui klamber eemaldatakse jõuga, valgub riietusesemele tint, mis teeb toote väärtusetuks. Selliseid mooduseid võib kasutada ka jaotuskanalis. Pakkimine keskkonna mõjude vastu. Tooted võivad olla vastuvõtlikud keskkonnale. Peamiselt mõjub kaubale ilm, aga ka: - agressiivsed gaasid ja vedelikud; - tolm; - lõhnad; - radiatsioon. Pakkimine peab kaitsma toodet seda tüüpi keskkonna mõjurite eest. Näiteks kauba pakkimisel kilega hoitakse ära võimalus, et kaup saaks rikutud vihma poolt. Ultraviolettkiirguse eest saab toodet kaitsta näiteks spetsiaalse UV kiirgust mitteläbilaskva kilega. Pakend, kui kaitse transpordil, ladustamisel ning ümberlaadimisel esinevate tegurite eest. Suur töö tehakse kaitsmaks kaupa liikumiste eest transpordil ja ümberlaadimisel
sooritust ei hinnata. Kuulekus (konformsus) ja autoriteetsus. Kuidas seletatakse ära abistamiskäitumist ja agressiivsust? Konformsus - Ebamäärases olukorras muudab inimene oma hinnanguid nii, et need oleks kooskõlas teiste inimeste hinnangutega ehk grupi normidega Autoriteetsus allumine autoriteedi käskudele. Abistamiskäitumine- mistahes tegevus, mis viib teise inimese heaolu kasvule. Miks me oleme agressiivsed: · Instinktiteooria- agressiivsus kui kaasasündinud surmainstinkti suunamine endast väljapoole (modifitseeritud kujul). · Bioloogiline teooria- agressiivsus kui kaasasündinud füsioloogiline kalduvus ja valmisolek reageerimiseks, omane nii loomadele kui inimestele (Konrad Lorentz). · Frustratsiooni- agressiooni teooria agressiivsus tekib siis, kui meie eesmärkide või vajaduste täitmist takistatakse.
(Tallinn, Koolikiusamine) Miks kiusamist on raske välja selgitada: - Kiusaja teeskleb süütut - Kiusaja väidab, et tegi ainult nalja - Kiusaja süüdistab kiusatut - Kiusatu alahindab olukorda - Teiste arvates pole asi nii hull või täiskasvanud ei tea, mida tuleks teha. (Tallinn, Koolikiusamine) Kiusamist võib vaadelda: - Isikupsühholoogiast lähtuvalt, sel juhul vaadeldakse kiusaja ja kiusatu erinevaid omadusi: kiusajad on agressiivsed ja kiusatud taas ebapopulaarsed, abitud ja erandlikud - Grupidünaamiliselt, sel juhul vaadeldakse erinevaid rolle klassis - Kollektiivselt, sel juhul pööratakse tähelepanu kooli toimimisviisidele, mis moodustavad raamid laste interaktsioonile ja vastastikustele suhetele. Sel juhul on vaatluse objektiks kooli normid, atmosfäär ja tegevuskultuur. (Tallinn, Koolikiusamine) Sagedamini kiusatakse neid kes: ei löö vastu
Vähemalt mõnede inimeste jaoks varajane perekondlik kasvatus määrab oluliselt nende tulevased eluteed ja võib isegi mõjutada nende sansse saada õigusrikkujaks. 33 Karmide karistuste osa lapse kasvatamisel. Vanemad võivad põhjustada kannatusi oma lastele nii ignoreerimise kui halva kohtlemisega. Ei tule imestada, et perekondades, kus laste suhtes on kasutusel jämedad ja karmid karistused, suure tõenäosusega kasvavad agressiivsed ja antisotsiaalsed noorukid. Kõigepealt võib vaadelda tulemusi, mis saadi Massachusset'i projekti raames teostatud uurimustest Ligi 20% neist isikutest, keda lapseeas koheldi jämedalt või julmalt, olid süüdi mõistetud tõsiste kuritegude eest selleks ajaks, kui nad olid täisikka jõudnud, samal ajal kui analoogiliste kuritegude eest süüdimõistetute osa nende isikute hulgast, keda vanemda armastasid, oli ainult 11%.
.. järjekindel karistamine, tasu hea käitumise eest. Sotsiaalsete oskuste treening. Teine viha kontrolli treening, empaatia treening. Õpetatakse indiviididele uut oskust, mida neil pole veel olemas. Kuidas tekib see agressiivne käitumine mis suunatud teiste vastu ja see, mis suunatud enda vastu? Kaheastmeline suitsidaalne ja vägivaldse käitumise mudel. Ähvardus, väljakutse võitluseks. Solvamine, kontrolli kaotus - agressiivsed impulsid(võimendajad, nõrgendajad) tegevuse tõenäosus(suunatud endale, teistele) Mõlema puhul on ajendid ühesugused, võimendajad ja nõrgendajad samamoodi. Erinevus tuleb 2.astmel, selle tegevuse tõenäosuse või vähetõenäosusega seoses. 14 Võimendajad probleemid koolis, vägivalla aktid, relvaga ähvardamine, tolerantne suhtumine vägivalda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
