II maailmasõda Hitleri agressiivse poliitika tulemus 1918. aastal Saksamaa kaotusega lõppenud esimene maailmasõda tõi riigile kaasa raske aja, sest võitjad seadsid Saksamaa pinnal loodud Weimari vabariigile väga kõrged reparatsioonimaksud. Võitjate ja kaotajate vahel püsib pinevus. Saksamaa püüdleb pärast Versailles' rahu (1919) revansi, seal on raske majanduskriis ja inflatsioonitase. 1933. aasta määras Weimari Vabariigi viimane president Paul von Hindenburg (1848- 1934) Hitleri Saksamaa valitsusjuhiks ehk kantsleriks. Koos Saksa rahvusparteiga tulidki natsid võimule ning 1933. aasta märtsikuu lõpus võttis Reichstag vastu seaduse, mis kehtestas riigis eriolukorra ja andis Hitlerile neljaks aastaks piiramatu võimu. Demokraatiast ja parlamentaarsest riigikorrast, sõna- ja kodanikuõigusest ei jäänud midagi alles. Ühendati seadusandlik ja täidesaatevvõim, millega Hitler sai enda kätte kogu võimutäiuse. Ametiühingute ja poliiti...
segmendis ja see, kui tihti laps näeb teisi, kes kasutavad asgressiooni oma probleemide lahendamiseks (reaalses elus või/ja kinos ja teleriekraanil), ning kuidas laps on õppinud mõistma sotsiaalset maailma. Inimene võtab omaks väga palju sotsiaalsest keskkonnast ja teistelt inimestelt vaatluse, kuulamise ja õppimise teel, mis etendab küllaltki olulist osa tema käitumise kujunemisel. Ei ole olemas ühte ja ainsat agressiivsete kalduvuste allikat, nagu ei ole ka ühte teed agressiivse iseloomu arenguks.32 Psüühilise tervise spetsialistid juba ammu vaatlesid perekonda kui "sepikoda", milles luuakse nii individuaalset iseloomu ja mis on ka antisotsiaalsete kalduvuste peamiseks allikaks. 1926.a. läbiviidud 2000 alaealise kurjategija uurimise alusel tõestati, et vanemad avaldasid niivõrd tugevat mõju kurjategijate arengule, et lapsi oleks pidanud halbadest kodudest ära viima. Vähemalt mõnede inimeste jaoks varajane perekondlik kasvatus määrab oluliselt nende
docstxt/.txt
probleeme. Märgistab ära sellist tahtlikku käitumist, mille all on alateadlikud defektid, keelatud mõtted ja allasurutud emotsioonid. Sellega toimetulekus ei sobi karmistamine, sest siin tuleb lastel lasta vabalt väljendada, kõike mis on psüühikas allasurutud. Aitab selle teistmoodi vahenditega väljatoomine. Aggression - ehk agressiivne käitumine. Tahtlik teisele inimesele haiget või kahju tegemine. Siin eristatakse agressiivse käitumise all (1) avalikku (füüsiline ja otsene) ja (2) varjatud (tahtlikult grupist välja viskamine, sünnipäevale ei kutsu) agresiivset käitumist. Kätkeb ka enda all eneseagressiooni, mis on enesele haiget tegemine. Sümboolne, sümboliline vägivald - siin on tegu ühe agresiivse käitumise vaatenurgaga, see on sotsioloogiline ehk ühe sotsioloogi vaatenurk. Selle all peetakse silmas ühe soo sümboli domineerimist teise üle. Vägivalda kasutatakse psühholoogias kitsamas mõttes
Päästik esineb tõenäoliselt liigispetiifilse signaali vormis, moodustades teatud liiki ähvardava poosi näiteks vaenulik jõllitamine või lähenemine isikliku ,,territooriumi" piiri ületades. Lorenz väitis, et agressiivne energia koguneb indiviidis pidevalt, nii nagu kraanist tilkuv vesi täidab ajapikku paagi. Kui nivoo muutub liiga kõvaks, ,,voolab" agressiivsus üle ääre. Lorenzi arvates peab ühiskond seetõttu hoolitsema agressiivse energia ohutu vallandamise eest. Vägivalda pealt vaadanud või seda mõnel sotsiaalselt vastuvõetaval moel (näiteks agressiivse spordiala kaudu) väljendanud inimesed ,,kulutavad" agressiivsuse ära katarsise protsessi kaudu, muutes nii ühiskonna ohutumaks. Kuigi Lorenzi mudel sai nii laialt tuntuks kui ka väga populaarseks, on kahjuks väga vähe tõendeid selle kohta, et inimestele oma agressiivsuse väljaelamise võimaluse andmine seda tõesti vähendab
kehtestamisoskust arendada. Allikmaterjalidena kasutasin vastavasisulist kirjandust ja internetiallikaid. ENESEKEHTESTAMINE 1.1 Kehtestamise olemusest Termini ,, enesekehtestamise" selgituseks saab öelda, et enne möödunud sajandi 70- ndaid aastaid kirjeldati eesti keeles suhtlemises enese huvide eest kindlat seismist sõnade ,,enesemaksmapanek" kaudu. Seitsmekümnendate keskel leidsid Eesti suhtlemispsühholoogia valdkonnaga tegelejad, et sõnade ,,enesemaksmapanek" on liiga agressiivse kõlaga varjutades ära teise inimesega arvestamise printsiibi. Praeguseks on Eesti psühholoogide hulgas kinnistunud sõna ,,enesekehtestamine", mille võttis teadaolevalt esimesena kasutusele Mai Kreegipuu. Defineerides kehtestamist saab öelda, et kehtestamine tähendab kindlalt enese huvide eest seisvat ning samas suhtlemispartnerit arvestavat käitumist. Kehtestamine käitumisviisina tähendab seega teise inimese aktsepteerimist enesega võrdse indiviidina
korrektsiooniasutustes noorukite ja täiskasvanute seas (Jennings, 2003; viidatud Kõiv, 2012 järgi): treeningul osalejad on õppinud viha paremini kontrollima. 2.1. Agressiivsuse vähendamine ja prosotsiaalse käitumise suurendamine Agressiivsus on tegevus, mille eesmärk on vigastada/kahjustada isikut, kes on motiveeritud seda vigastust vältima. See võib olla nii füüsiline kui ka verbaalne, otsene või kaudne, endale või teistele suunatud. Vägivald on agressiivse käitumise ekstreemne vorm. (Iiris Luiga loengumaterjal) Albert Bandura (1973) arvates on agressiivne käitumine õpitud kas läbi enda kogemuste või läbi teiste käitumise mudeldamise. Lapsed õpivad, kuidas saab haiget teha, kes on sobivad sihtmärgid, kuidas oma käitumist õigustada ja millistes olukordades on agressiivsus lubatud ja õigustatud. Agressiivsuse väljaelamine vägivaldselt ei vähenda seda, vaid pigem suurendab. (Iiris Luiga loengumaterjal)
käitumismuster tundub tuttav ja turvaline. Kui alistuda, siis kaasneb sellega sageli ka vastutusest hoidumine. • Alistumise teel on võimalik teisi inimesi kontrollida, hoidudes samal ajal vastutusest ja konfliktist. Alistuv käitumine • Alistuv käitumisstiil inimese jaoks puhtalt negatiivse mõjuga, kuid pikemas perspektiivis avaldab vaimsele tervisele negatiivset mõju. Agressiivne käitumine • Agressiivse käitumise puhul on olukord vastupidine – enda vajadusi, tundeid ja mõtteid väljendatakse teiste inimeste heaolu arvelt. • Sageli kasutatakse sellise käitumisstiili puhul ründavaid sõnu, kõrgendatud hääletooni, ebaviisakaid sõnu ja kehakeelt, mis mõjub kuulajale ähvardavana. • Kuulajatele jääb selliste inimestega suhtlemisest meelde see, et inimene toonitab ainult enda tahtmist ja selle olulisust. Agressiivne
On ka olemas Alistuv käitumine. Alistuva käitumise puhul laseb inimene teistel oma isiklikku ruumi tungida ning oma õigusi ja vajadusi tähelepanuta jätta. Inimene justkui asetab teiste vajadused ja soovid enda omadest ettepoole. Sageli ei ütle sellise käitumisstiiliga inimesed oma mõtteid üldse välja või teevad seda sellisel viisil (arglik, andekspaluv), mis võimaldab suhtluspartneril nende ignoreerimist. Aga kui rääkida agresiivsest käitumisest , siis agressiivse käitumise puhul on olukord vastupidine – enda vajadusi, tundeid ja mõtteid väljendatakse teiste inimeste heaolu arvelt. Sageli kasutatakse sellise käitumisstiili puhul ründavaid sõnu, kõrgendatud hääletooni, ebaviisakaid sõnu ja kehakeelt, mis mõjub kuulajale ähvardavana. Kuulajatele jääb selliste inimestega suhtlemisest meelde see, et inimene toonitab ainult enda tahtmist ja selle olulisust.
Inimese sotsiaalsed oskused ja otsusevariandid kujunevad tema lähiümbruses, lähedaste inimsuhete mõjul, ning selle lähiümbruse häired peegelduvad tema arenguhälvetena. Agressiivsus kuulub haiglase eneseimetluse olemusse, aga ta ei pruugi olla avalik. Ta võib avalduda ka vaimse vägivallana, vajadusena teine inimene alla suruda või teda oma huvides tegutsema panna. Inimest õhutab agressiivselt käituma see, kui tema julgus seatakse kahtluse alla. Agressiivse või hulljulge teoga ei taha ta ainuüksi teistele oma söakust tõestada, vaid eelkõige ise selles veendumusele jõuda. Teiste inimeste õhutusel paneb ta toime palju mõistusevastaseid vägivallategusid, kus ohver on pelgalt objekt, esimene vastutulija, täiesti süütu inimene (Keltikangas-Järvinen, 1992). Agressiivsus on üks vägivalla osa, kuid vägivald ei tulene ainult agressiivsetest emotsioonidest. Mõistame hukka ja keelame laste agressiivse ja vägivaldse käitumise,
vastasmõju keskkonnaga. Ligi 40-60% isiksuseomadustest pärib inimene oma esivanematelt. Instinktiteooria. Käitumispsühholoogias lähtutakse sellest , et inimestel ja ka loomadel on kaasasündinud võitlusinstinkt. Konflikti tekkes on nimetatud instinkt enesekaitse ja enesealalhoiu aluseks. On jõutud järeldusele, et nimetatud võitlusihk tahaks aeg- ajalt maha laadimist. Malliõppimise teooria. Mingi konkreetne käitumisviis, antud juhul agressiivse käitumise heakskiitmine võimendab agressiivset käitumist. Hingeelu teooria: hirmu ja ohutunnet on lastel kui ka täiskasvanutel raske taluda. Frustratsiooni -agressiooni teooria: viha, ärritus ning kättemaksuiha tekitavad ka argielu pinged, pettumused ja sellest tulenevad enesehinnanguprobleemid. Sotsioloogilised teooriad: agressiivsuse kutsuvad esile ka teatud suhtlus struktuurid ( võimuvahekorrad, suured erinevused omandivallas).
3 2. ENESEKEHTESTAMINE 2.1 Kehtestamise olemusest Termini „ enesekehtestamise“ selgituseks saab öelda, et enne möödunud sajandi 70- ndaid aastaid kirjeldati eesti keeles suhtlemises enese huvide eest kindlat seismist sõnade „enesemaksmapanek“ kaudu. Seitsmekümnendate keskel leidsid Eesti suhtlemispsühholoogia valdkonnaga tegelejad, et sõnade „enesemaksmapanek“ on liiga agressiivse kõlaga varjutades ära teise inimesega arvestamise printsiibi. Praeguseks on Eesti psühholoogide hulgas kinnistunud sõna „enesekehtestamine“, mille võttis teadaolevalt esimesena kasutusele Maie Kreegipuu. Maie Kreegipuu on Eesti tuntumaid kliinilisi psühholooge. Defineerides kehtestamist saab öelda, et kehtestamine tähendab kindlalt enese huvide eest seisvat ning samas suhtlemispartnerit arvestavat käitumist. Kehtestamine
Soovitud eesmärk iseenesest ei pruugi halb olla, kuid selle viis tekitab meelehärmi nii asjaosalisele endale kui ümbritsevatele inimestele. Agressiivselt käituja kaitseb oma huve nii, et surub enda tahtmist teistele peale. Selline inimene proovib jõuda eesmärgile karjumise, solvangute, halvustavate naljade, irooniliste märkuste ning halvimal juhul füüsilise jõu abil. Tema eesmärk on näidata teistele oma tugevust ja võita. Agressiivse inimese pilk on tavaliselt läbipuuriv, tema hääl vali ja suhtlemine zestiderikas. Ent haiget võib teha ka vaikselt ja naeratades öeldud irooniline märkus. Agressiivne märkus on ka kiusamine. Agressiivne inimene väljendab oma tundeid, vajadusi ja ideid teiste kulul. o Oma arvamust esitab faktina o Kasutab kõnes ähvardusi o Valjuhäälne, ahistav, jäme, sarkastiline o Taotleb viimase sõna õigust vestlustes, mis on talle tähtsad.
Külm sõda tuli kultuurile isegi kasuks. Lääneriikides oli kultuuriliselt suur areng. Arenesid edasi kino- ja maalikunst ning televisioon, aga NSV Liidus jäi areng toppama. Näiteks A. Solzenitsõni kirjutatud raamatu vastu koraldati NSVL-is propakandakampaania, aga lääneriikides sai see raamat vägagi populaarseks. Külma sõja mõjul sai uueks juhtivaks kunsti zanriks popkunst, kus ironiseeriti teravalt keskklassi üle, kuid samas mõisteti seda kunsti suunda, kui agressiivse reklaami koomiksite ja tarbegraafika ülistusena. 1947. aastal ilmus USA-s esimene koomiksiseeria, mis hirmutas ameeriklasi kommunismiohu eest. Külma sõja perioodil olid väga levinud poliitilised propaganda plakatid, kus NSV Liidus ülistati Stalinit. 1950. aastatel ilmus Nõukogude Liidu plakat, mis sisendab rahvale Stalini headust. Plakatil seisis kiri: ,,Meist igaühe eest hoolitseb Stalin Kremlis." Külm sõda tõi endaga kaasa võidurelvastumise
puuduvad kestvad, siirad ja sügavad sõprussuhted- teesklus; liigne ohvrimeelsus sünnitab vastuolu ja viha-kaob kiindumus; suutmatus oma tundeid kontrollida (viha allasurumisega kaob ka kiindumus jne); migreen, astmahood, krooniline väsimus, nahahaigused, madal enesehinnang, depressioon, paranoilisus jne. Agressiivse käitumisega inimesele on oluline vaid MINA, teised on ebaolulised. Kontrollib ja võtab vastutuse. "Sa pead nii tegema!"; "Esmalt tee seda ja seejärel seda..." Agressiivse käitumise plussid agressorid suudavad kindlustada enda materiaalsete vajaduste rahuldamise; parem oskus end kaitsta-tugevamad, kiiremad ja kavalamad jäävad ellu, et edasi võidelda; oma saatuse kujundaja. Karistus agressiivsuse eest suurenenud hirm-mitte tugevuse vaid nõrkuse näitaja, tekitab paranoilisust; vastuagressiooni provotseerimine-tekitab endale opositsiooni ja sepitseb enese hävingut; kontroll teiste elude üle piirab iseenese vabadust: 16 saj. F
piirkondades ettevõtte teenitud kasumi ning hommikused koosolekud, kus Välised kontaktid: Enesekontroll: Tarbijakaitseamet Kaitseb tarbijat Tuleohutus Kontroll, et evakuatsiooni pettuse, ebausa ja agressiivse kauplemise teed ei oleks tõkestatud ning tagatud oleks Mitmekesisus: Individuaalsed: d Ametijuhend, kus on määratud töö Töö ülesanded, mis on usaldatud ettevõtte ülesanded
Kalev Aasmäe intervjuu Facebooki avaliku poliitika juhi Gabriella Csehiga. Intervjuu analüüs Mõtteliselt seisab Kalev Aasmäe intervjueeritavast üsna kaugel, on kui plaani järgiv automaatne küsija. Ta ei suhestu saadava materjaliga jooksvalt, ootab vaid vastuseid ja liigub edasi, v.a teises küsimuses ,,Kui rääkida Venemaast ...". Küsimused on üles ehitatud loogiliselt, pinge kasvamise suunas, kõige lõpuks jõutakse reklaami- ja kasumiküsimusteni kokku kuus , mille hulka kuuluvad kõik viis intervjuus esitatud suletud küsimust. See paneb lugeja jaoks paika fookuse. Avajana kasutab ajakirjanik taustana mõjuvat kuidas- läheb-soojendusküsimust. Paraku esitatakse (mitmel korral) järjest kaks küsimust, mis mõjub küsitletavat mittearvestavalt ja ründavalt. Tehtud on eeltööd, küsimused ei ilmu tühjalt kohalt. Mitmele eelneb asjakohane faktilause, mis seotakse järgneva küsimusega, näiteks teises ,,Kui rääkida Venemaast ...". Vastust nõudvate...
Eestis tegutsevad kohustusliku kogumispensioni fonde haldavad ettevõtted on: · Danske Capital AS · ERGO Funds AS · AS LHV Varahaldus · Nordea Pensions Estonia AS · AS SEB Varahaldus · Swedbank Investeerimisfondid AS Kogumispensioni statistikaülevaate 2011. aasta III kvartali kohaselt on kogumispensioniga liitunute arv 620 034. Nendest 75% on liitunud progressiivsete fondidega, 11,2% tasakaalustatud fondidega, 7,2% konservatiivsete fondidega ning 6,6% on valinud uue agressiivse fondi. Konservatiivsed ja tasakaalustatud fondid kaotavad pidevalt oma turuosa suurema aktsiaosakaaluga fondidele. Loositud liitujaid oli septembri lõpuks kokku 18 981, nendest ligikaudu 80% olid esitanud hiljem pensionifondi vahetamisavalduse ning 96%-l juhtudest oli uueks fondiks valitud progressiivne pensionifond. Pensionifondide vahetamise tulemusena on oma turuosa jätkuvalt kasvatanud AS LHV Varahaldus, kes on saavutanud Danske Capital AS 5
rikkevoolukaitselülitid. Ruumide liigitus juhistiku ümbrusolude arvestamiseks: 1.kuivad, kui õhu suhteline niiskus G 60% , 2. niisked, kui = 60...70% (kelder, vannituba ,WC jms), 3.rõsked, kui > 75% , 4.märjad, kui = 100% (saun, duširuum, kasvuhoone jms), 5.kuumad, kui t > 35C (kuivatid, katlamajad), 6.tolmused, kui tolm võib ladestuda juhistikule ja tungida seadmetesse, 7.normaalsed, mis pole niisked, kuumad, tolmused ega keemiliselt agressiivse keskkonnaga. Need on eluhoonete tavalised elu- ja abiruumid ning ventileeritavad köögid. Ohtlikud on ruumid (elektrilöögi võimalikkuse seisukohalt): kui neis esineb voolu juhtiv põrand (betoonist, kiviplaatidest jms); kui on võimalik puudutada samaaegselt üheltpoolt maaga ühenduses olevaid metalltarindeid, vee- või küttetorustikke ja teiselt poolt elektriseadmete metallkeresid (nt O-ohutusklassi tööriist betoonpõrandaga autokuuris);
veepidavuse (W) jms järgi. Lisandid on keemilised ained, mida kasutatakse väikestes kogustes betoonisegu ja betooni omaduste reguleerimiseks: · Plastifikaatorid vähendavad betoonisegu veevajadust; · Superplastifikaatorid suurel määral veevajadust vähendavad lisandid; · Õhku sisseviivad lisandid annavad betoonile suurema külmakindluse; · Veehoidvust tõstvad lisandid parandavad betooni püsivust vee ja agressiivse keskkonna suhtes; · Tardumist kiirendavad ja ka aeglustavad lisandid võimaldavad tööde teostamisel reguleerida tardumisprotsessi. · Kivinemist kiirendavad lisandid võimaldavad suhteliselt madala temperatuuri juures betooni tugevust kiiremini suurendada; · Tardumist aeglustavad lisandid kasutatakse betooni transpordil pikkade vahemaade taha ja kuuma ilmaga. Peenlisand on mineraalne peenmaterjal, mida kasutatakse betooni teatud omaduste parandamiseks või eriomaduste saavutamiseks.
Referaat (hüdroisolatsiooni niisketes ruumides) Hüdroisolatsioon peab olema, pidev ja veetihe mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve ja dünaamilise liikumise suhtes mehaaniliselt tugev hüdroisolatsiooni katvate materjalide suhtes vastupidav keemiliselt agressiivse vee suhtes, keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes vastupidav temperatuurimuutustele. Võib eristada kahte tüüpi hüdroisolatsiooni Membraan-tüüpi hüdroisolatsiooni korral kantakse konstruktsiooni pinnale niiskuse sissetungi takistav materjal. Kuna varasematel aegadel kasutati selliste lahendite puhul bituumenkatteid, nimetatakse seda tüüpi
kütuseelement- keemiline vooluallikas, milles saadakse elektrienergiat kütuse oksüdatsioonil vabaneva energia arvel. malm- raua ja süsiniku sualm, mis sisaldab 2-5% süsinikku. teras- raua ja süsiniku sulam, mis sisaldab süsinikku alla 2% (lisaks rauale võib sisaldada teisi M). eriterased e legeeritud terased- sisaldavad lisandina mangaani, kroomi, niklit jt metalle. roostevaba teras- õhu, vee ning mitmesuguse agressiivse keskkonna korrodeerivale toimele vastu- pidav teras. autometall- duralumiinium- alumiiniumi tähtsaim sulam, sisaldab põhilisanditena vaske ja magneesiumi. pronks- vasesulam, milles põhilisandiks on tina. valgevask e messing- vasesulam, milles põhilisandiks on tsink. melhior- vase ja nikli (kuni 30%) sulam, mis võib veidi sisaldada ka rauda ja mangaani. uushõbe- plastne, korrosioonikindel ja hästi poleeritav vasesulam, mis sisaldab harilikult ka niklit ja tsinki.
vidinat. · SUITSUPÄÄSUKE ON EESTI RAHVUSLIND !!! Kiivitaja Vanellus Vanellus · Kiivitaja on 2831 cm pikk. · Sulestik on mustvalge ülalpool roheka läikega. · Kiivitaja pesitseb madala taimestikuga avamaastikes nt: põldudel, rohumaadel ja soodes. · Kiivitaja toiduks on selgrootud putukate valmikud ja vastsed, limused. · Kiivitajat on nimetatud tema iseloomuliku häälitsuse ning agressiivse käitumise järgi. Pöialpoiss Regulus Regulus · Pöialpoiss on Eesti ja Euroopa väikseim linnuliik. · Kehapikkus on 9 cm, kaal 47 g. · Elupaigana eeslistab pöialpoiss kuusikuid. · Pöialpoiss toitub putukatest. Kuldnokk Sturnus vulgaris · Kuldnokk on musta läikiva sulestikuga mida katavad väikesed valged tähnid. Kehapikkus on 2123 cm, kaal 6580 g.
Liigituse järgi kuulub seesugune käitumine agressiivsuse alla. Sõna agressiivsus tuleneb ladina keelsest sõnast ,,agressio", mis tähendab peale tungimine. Psühholoogilises sõnastikus aga: motiveeritud destruktiivne käitumine, vormidele ja reeglitele mitte vastav käitumine ühiskonnas, tuues kaasa füüsilist ja moraalset kahju inimestele, kahjustades ka rünnatavaid (elus ja elutuid) objekte. Kaklemise kui agressiivse käitumise ilmnemise protsent probleemsete indiviidide puhul on 66%. Agressiivne käitumine ehk agressiivsus on vaenulik ning tahtlik rünnak kellegi või millegi vastu. Agressiooni käigus tehakse haiget või valu teisele inimolendile ning seega on tegemist vägivallaga. Agressioon võib olla nii füüsiline (vägivald) kui ka psühholoogiline. Niisamuti on agressiivsule olemas ka kolm komponenti: emotsionaalne, motivatsiooniline ning käitumuslik. Agressioon pole kunagi juhuslik ega alateadlik
Õpilaste probleemne käitumine ja võimalused sellega toimetulekul 26.04 Antisotsiaalne käitumine – on kirjeldav termin iseloomustamaks ekstrniseelitud tegevuste alamklassi, kui rikutakse tahtlikult teiste inimeste või ka ühiskonnna õigusi. Nii ebaseaduslikud aktid kui ka väljapoole seadust java käitumine, mille eest ei saa süüdi mõista lapsi. Antisotsiaalne – heaolu väheneb Kõrvalekaldumine aktsepteeritud reeglitest ja normidest. Aktsepteeritud erinevas kontekstis: kodu, kool, kogukond, ühiskond. Prosotsiaalne – heaolu suureneb Suunatud vara vastu või destruktiivne seostub ennast- Suunatud kahjustava teiste inimeste käitumisega vastu Varavastane Agressiivne õigusrikkumine käitumine varjatud ...
meestega, kelle peamine ülesanne on terrorismivastane võitlus, eriolukordades ka VIPide kaitse ning kinnipeetute või arreteeritute konvoeerimine kapo, kohtu ja vangla vahel. Tasemel relvastus ja kaitsevahendid, lisaks head treenimistingimused teevad sellest kompaktsest grupist mobiilse jõu lokaalsete ohusituatsioonide lahendamiseks. Märulipolitsei on politsei eriüksus, mis on mõeldud rahvarahutuste mahasurumiseks. Seda kasutatakse agressiivse inimhulga vastu. Märulipolitsei varustusse kuuluvad kilp, kumminui, kiiver ja pisargaas. Eestis on märulipolitsei Julgestuspolitsei alluvuses.
Hüdroisolatsioon Hüdroisolatsiooni all tuleb mõista kõiki abinõusid, mis takistavad ehitist kahjustava vee või niiskuse sissetungi tarinditesse. * Hüdroisolatsioon peab olema: pidev ja veetihe; mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve ja dünaamilise liikumise suhtes; mehaaniliselt tugev hüdroisolatsiooni katvate materjalide suhtes; vastupidav keemiliselt agressiivse vee suhtes; keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes; vastupidav temperatuurimuutustele. * Võib eristada kahte tüüpi hüdroisolatsiooni: - membraan-tüüpi hüdroisolatsiooni korral kantakse konstruktsiooni pinnale niiskuse sissetungi takistav materjal. Kuna varasematel aegadel kasutati selliste lahendite puhul bituumenkatteid, nimetatakse seda tüüpi katteid "mustaks vanniks". Vahepeal unustatud, kuid nüüd uuesti kasutusele võetud bentoniit-hüdroisolatsioon nn "pruun vann" on samuti membraan-hüdroisolatsioon. - alt...
Väga paljudele inimestele ei meeldi meie ühiskonnas mustanahalised, näiteks mustlased. Nad iseenesest pole pahad inimesed, aga on kiired inimesi varastama ja igasuguste nippidega petma. Erinevatesse rassidesse kuuluvatel inimestel on näiteks erinev naha- ja juustevärvus. See aga ei anna põhjust suhtuda erinevatesse rassidesse kuuluvatesse inimestesse teatud eelarvamustega. Rassismi mõistet kasutatakse ka teise rassi kuuluvate isikute suhtes solvava ning agressiivse käitumise kirjeldamiseks. Selline käitumine võib olla seotud ka riigi ajaloo, kultuuri ja muude asjaoludega. Väga hea näide riigi ajaloo kohta on Eesti enda ja Venemaa vahel. Eesti on mitu korda olnud Venemaa võimu all. Kuid üks hetk see lõppes. Praegu on võib-olla nii mõnelgi inimesel tunne, et Venemaa ei kunagi alla andnud. Tolerantsus ehk sallivus. Sallivus tähendab maailma kultuuride ning erinevate inimtüüpide austamist ning hindamist
Heaoluühiskond-sotsiaalse turvatunde ja lihtinimese ostujõu märgatav kasv.Tekkis sotsiaalse õigluse nõue, et heaolu laieneks kõigile, mitte ainult rikastele ja keskklassile.USA president Lyndon Johnson seadis eesmärgiks rajada nn suur ühiskond-majandusellu pidi sekkuma riik.Kujunes välja massikultuur, mis on orjenteeritud ,,keskmisele" inimesele, keda töödeldakse agressiivse reklaamiga, et ta tarbiks masstoodangut.Levima hakkas suhtumine, et kodanlik ühiskond ja keskklass on üdini mädad,ning silmakirjalikud, ja et inimene peab ennast talle ühiskonna poolt peale surutud kohustustest vabanstama.Traditsiooniline ühiskonnamudel- kogukonnakeskne ja religioonile toetuv-lagunes, asendus valdavalt ateistliku ning minakeskse maailmavaatega.Tekkisid põlvkondade konfliktid.Üliriigid- USA:Presidendiks vabariiklane D.Eisenhower, hea majanduslik aeg , läänemaailma liider
talvesõja lepingu sõlmimine 1940 müncheni sobing 1938 potsdami konverents 1945 komiterni vastane pakt 1936 el-alameini lahing 1942 molotov-ribbentropp - 1939 pearl harbor 1941 ühepoolne versailles lepingu tühistamine 1935 normandia dessant 1944 atlandi harta 1941 lääneriikide rahustamispoliitika 2 näidet austria arreteerimine e ansluss rahvaküsitlusel austrias olid kõik poolt. saksamaa ja inglismaa vaheline mereväekokkulepe. natsi-saksamaa 4 näidet agressiivse välispoliitika kohta 1936 komiternivastane pakt 1936 hispaania kodusõjas toetas saksamaa francot ni varustuse kui sõduritega 1936 reini demilitariseeritud tsooni hõivamine 1938 austria ansluss 1939 molotov-ribbentropi pakti sõlmimine, et oleks sõja puhul kindel seljatagune milline sõjaline konflikt WWII peaproov?miks? Hispaania kodusõda, sest.... sobivad paarid nõukogude liidu välisminister molotov usa president jalta konverentsil Roosevelt pr
nende rassist. võrreldes paremad ja peaksid asuma kõrgemal ühiskondlikul positsioonil. · Erinevatesse rassidesse kuuluvatel inimestel on näiteks erinev naha- ja juustevärvus. See aga ei anna põhjust suhtuda erinevatesse rassidesse kuuluvatesse inimestesse teatud eelarvamustega. · Rassismi mõistet kasutatakse ka teise rassi kuuluvate isikute suhtes solvava ning agressiivse käitumise kirjeldamiseks. Selline käitumine võib olla seotud ka riigi ajaloo, kultuuri ja muude asjaoludega. · Diskrimineerimist on · Diskrimineerimine peamiselt kahte tüüpi võib olla nii sooline, -- otsene ja kaudne vanuseline, usuline, diskrimineerimine. veendumuslik, kuid kõige levinum on rassistlik diskrimineerimine.
Kuid kas sõdadeta maailm on 21. sajandil võimalik? Teisest maailmasõjast alates pole möödunud ühtki päeva relvakonfliktita. Alati on olnud riikide vahel erimeelsused, mille tõttu on arenenud mitmed kriisid (näiteks Korea sõda, Suessi kriis või Vietnami sõda). Kohati võib jääda mulje, et inimene ei oskagi enam ennast muul moel väljendada kui ainuüksi vere valamisega. Tänapäeval, 21. sajandil, haaravad sõjad aina rohkem riike endaga kaasa. Agressiivse poliitika jätkumisel ei ole kolmas maailmasõda enam kaugel, ennekõike silmas pidades kõige teravamat vastasseisu läänemaailma ja idamaade vahel, mis väljendub arengumaade poliitikasse sekkumises ning terrorismi levikus. Minu arvates on peamiseks sõdade põhjuseks on alati olnud maad ja maavarad, kus valitsejad tahavad omada võimalikult palju võimu millegi või kellegi üle. Mida rohkem on maad, seda suuremaks arvatakse olevat ka tulevikus majanduslik kasu.
Skandaal – tüli, korra rikkumine. Selliseid varandusi õnnestub ametnikel ja poliitikutel koguda teisteski korrumpeerunud postsovetlikes riikides Korrumpeerunud – müüdav Postsovetlik – Riigid, mis kuulusid NSV Liitu. Raadio Sky Plus sügishitikonkursil osaleb La La Ladies looga "Sulle". Hit – Asi, mis lühikese ajaga muutuv kuulsaks Konkurs - võistlus Briti luurejuht hoiatas agressiivse Venemaa eest. Agresiivne - vaenlik Venemaa kasutab uusi tehnoloogiaid oma vastasseisus läänega. Tehnoloogia - kogum meetodeid, protsesse ja materjale kasutada mis tahes tegevusvaldkonnas. Mul on raske kommenteerida edasikaebamist, sest mul puuduvad selleks volitused. Kommenteerimine – oma arvamuse avaldamine. 32 protsendi arvates mõjuvad sekkumine Süüria sõtta ja seal läbiviidavad õhurünnakud
Sõnu ilmestavad hääletoon, kehakeel ja paljud muud tegurid. Suhtlemisstiile on üritatud seletada ammustest aegadest, mistõttu on tekkinud erinevaid inimeste jaotamisi vastavalt nende käitumisstiilile on loodud palju erinevaid mudeleid ja teooriaid. Inimkäitumises eristatakse enamasti kolme põhilist käitumisstiili. Käitumisstiil sõltub inimese isiksuslikust eripärast, kuid ka erinevatest olukordadest ja situatsioonidest. Suhtlemisstiile jaotatakse alistuva, agressiivse ja kehtestava käitumisena. Alistuvalt käitudes seab inimene teiste soovid, huvid ja tahtmised enda omadest olulisemaks. Teised on tähtsamad! Selline inimene on ebakindel ja kõigega nõus. Tema jaoks on raske väljendada oma mõtteid, tundeid ja soove. Ta on harjunud teiste vajadusi enda omadest olulisemaks pidama. Kui ta midagi söendab öelda, siis saadavad tema arvamust vabandused:" Ma pole mingi asjatundja...Ma pole selles kindel... Ma ei tohiks seda öelda
Mis toimub tegelikult kooli uste taga? Maailmas on väga palju inimesi, kes on üle elanud koolivägivall, nii vaimse kui ka füüsilise kiusamise. On palju arutletud, miks sellised olukorrad on tekkinud ja saadud teada, et sellel on mitmeid põhjuseid, kuid üks põhilisemaid tuleb kodust. Nagu öeldakse, et lapse käitumine peegeldab tema perekonna olukorda ning suhtlusviisi, agressiivse käitumisega lapsel enamus juhtudel pole kõik korras. Sellele lapsele pole õpetatud viisakust ning mõistlikku käitumist. Teda pekstakse kodus, karjutakse ta peale. Samuti on ka selliseid olukordi, kus laps ei saa piisavalt tähelepanu ja armastust vanematelt. Vanemad reisivad tööalastel põhjustel palju ringi, hellitavad lapsi kallite kinkidega, asendades nendega oma puudumist. Selline laps on ära hellitatud ning agressiivne. Teistega on ta üleolev, hoolimatu ja ebasõbralik. Kuid tihtilugu on sellised lapsed ka populaarsed. Koolis esine...
Agressiivsus Mõisted · Agressiivsus: igasugune teist elusolendit sihipäraselt kahjustav tegevus. Agressiivsus eesmärgipärane kahjustamine. Teadlik ja soovitud kahjustamine olukorras, kus agressiivsuse ohver seda ei soovi. Nii füüsiline kui verbaalne rünne Vägivald füüsiline agressiivne rünne · Prosotsiaalsus: teiste toetamine, abistamine, huvide arvestamine SP: agressiivsus ja prosotsiaalsus kui inimestevaheliste suhete omadus/mõõde. Mis põhjustab, kuidas seletada, kuidas mõjutada? Liigid: 1. Instrumentaalne agressiivsus (agressiivsus on vahend muu eesmärgi saavutamiseks raha, ülestunnistus), vaenulik agressiivsus (suhtumise väljendamine agressiivsuse ohvrisse) Individuaalne ja kollektiivne agressiivsus. Agressiivsus kui kultuurinorm? Sati. Agressiivne maailm: 5000 aasta jooksul 15 000 sõda, 20. sajandil üle 150 milj tapetu Tapmiste arv aastas 100 000 elaniku kohta (2005/2007) LAV:38, V...
kes viimases hädas ka üksteist sõid. Nendega Stalini teod veel ei piirdnud, ta alustas terrorit ka teiste eluvaldkondade esindajate suhtes, mida nimetatakse punaseks terroriks. Ka Saksamaal kehtestatud üheparteisüsteem tõi kaasa riigi majandusse sekkumise kasvamise. Riik sekkus majandusse juhul kui ettevõte kuulus juudile või eraomanik ei saanud riigile olulises valdkonnas tootmisega hakkama.Kehtestati Sarnaselt NSV Liidule kehtestas Hitler agressiivse poliitika, mis keskendus rasketööstuse arendamisele ning rahvuse puhastamisele, mille üheks jubedaks näiteks on juutide tagakiusamine. Lisaks hukati ka Hitleri konkurente. Teistes riikides kehtestatud diktatuurid ei olnud nii jubedad ja karmid. Näiteks Mussolini Itaalias jäeti võimule küll ainult fasistid ning kiusati taga antifasiste, kuid ei toimunud massilisi hukkamisi. Diktatuurid kehtestati veel ka näiteks Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Austrias ja Albaanias.
Miks kaotas Eesti 1940. aastal iseseisvuse? Eesti Vabariik loodi 24. veebruaril 1918. aastal, kuid pingeline olukord võõrvõimudega kestis 1920. aasta 2. veebruarini, mil sõlmiti Tartu rahuleping. Rahulepinguga tunnustas Nõukogude Venemaa Eesti iseseisvust ja loobus vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest Eesti rahva ja -maa kohta. Sõltumatut iseseisvust said Eestlased nautida Teise Maailmasõja alguseni, täpsemalt 1939. aasta septembrini, mil kirjutati alla Nõukogude Liiduga vastastikuse abistamise paktile. Selle lepinguga lubas Eesti oma territooriumile NSVLiidu väed , mis oli iseseisva riigi lõpu üheks otsustavamaks teguriks. 1940. aasta kevadel okupeerisid Nõukogude väed Eesti. Millised olid põhilised tegurid Eesti iseseivuse kaotamisel? Eesti geograafiline asend ei tulnud vabaduse säilitamisele kasuks. Olles Venemaa läänepoolne naaber, on Eesti olnud läbi aegade alati ...
vajadus betooni lisaks tellida) Seega on otstarbekas tellida betooni varuga, sõltuvalt betoneerimise spetsiifikast. Betoonisegu võib sisaldada ka lisandeid (vastavalt töö spetsiifikale) Plastifikaatorid vähendavad betoonisegu veevajadust Õhku sisseviivad lisandid - annavad betoonile suurema külmakindluse Veepidavust tõstvad lisandid parandavad betooni veepidavust ja püsivust agressiivse keskkonna suhtes Tardumist kiirendavad ja aeglustavad lisandid võimaldavad tööde teostamisel reguleerida tardumisprotsessi Kivinemist kiirendavad lisandid - võimaldavad suhteliselt madala temperatuuri juures kiirendada betooni kivistumist Tardumist aeglustavad lisandid kasutatakse betooni transpordil pikkade vahemaade ja kuuma ilma korral Betoonisegudes kasutatavad kiud (alternatiiv betooni armeerimiseks) Välistrepi ehitus
vajadus betooni lisaks tellida) Seega on otstarbekas tellida betooni varuga, sõltuvalt betoneerimise spetsiifikast. Betoonisegu võib sisaldada ka lisandeid (vastavalt töö spetsiifikale) Plastifikaatorid vähendavad betoonisegu veevajadust Õhku sisseviivad lisandid - annavad betoonile suurema külmakindluse Veepidavust tõstvad lisandid parandavad betooni veepidavust ja püsivust agressiivse keskkonna suhtes Tardumist kiirendavad ja aeglustavad lisandid võimaldavad tööde teostamisel reguleerida tardumisprotsessi Kivinemist kiirendavad lisandid - võimaldavad suhteliselt madala temperatuuri juures kiirendada betooni kivistumist Tardumist aeglustavad lisandid kasutatakse betooni transpordil pikkade vahemaade ja kuuma ilma korral Betoonisegudes kasutatavad kiud (alternatiiv betooni armeerimiseks) Välistrepi ehitus
1. Kuidas liigitatakse ruumid juhistiku ümbrusolude arvestamiseks? Käärid lk 22 2. Mis liigituse alla elektriohtlikkuse järgi kuulub ruum, kus on voolu mittejuhtiv põrand ning lahtised (varjamata) kütteradiaatorid ja metalltorustikud? Ohtlik ruum 3. Loetleda eriti ohtlikud ruumid. märjad ja keemiliselt agressiivse keskkonnaga (nt loomapidamisruumid); kus esineb korraga kaks või enam ohtliku ruumi tunnust (nt betoonpõrand ja lahtised torustikud, mis on maaga ühenduses); voolujuhtiva põrandaga sauna leili- ja pesuruumid, samuti vannitoad, duširuumid; töökojad; kasvuhooned; loomapidamisruumid, kus on elekter sees; trepikojad, kivipõranda ja -seintega; kelder;
komponendid (silmside, näoväljendused, füüsiline distants, kehaasend, hääletoon, kuulamine) ja kehtestava käitumise verbaalsed komponendid ehk edastatav sõnumi sisu (käitumise kirjeldamine, tunnete väljendamine, negatiivse tagajärje kirjeldamine). Kehtestava käitumise puhul on eesmärk õppida valikuid langetama, mitte igas situatsioonis end kehtestama. On olukordi, kus alistuv käitumine on igal juhul eelistatud, sama on agressiivse käitumisega. Ennastkehtestav inimene käitub targalt ja kaalutletult. Tema tegevus ning selle võimalikud tagajärjed/tulemused on läbimõeldud enne tegutsema hakkamist. Sageli arvatakse ekslikult, et enesekehtestamine on psühholoogia keskne mõiste, millega on tegeletud sama kaua kui on eksisteerinud psühholoogia teadusena. Kahjuks on enesekehtestamist õigesti tõlgendatud alles viimased paarkümmend aastat.
siirus. Suhtlemisel eristub kolm käitumisviisi. Alistuva käitumise korral loovutatakse oma õigused ja huvid teistele. Tehakse ja ollakse nii nagu teised tahavad, kuigi ise sooviksid hoopis midagi muud. Kui lähtuda käitumise eesmärkidest, siis alistuv käitumine oin mitmetes situatsioonides õigustatud. Samuti ei tähenda enese huvide teadlik ohverdamine teistele tingimata seda, et selline alistuja oleks õnnetu või tahulolematu. Agressiivse käitumise puhul kahjustatakse teiste huve ja rikutakse teiste õigusi. Tänapäeva tavaelus peetakse sellise käitumise alla füüsilist vägivalda, sõimu, karjumist või teiste alandamist. Mõnikord ei pruugi agressiivsus määratleda mitte niivõrd väljendusviisis kuivõrd käitumisviisis. Agressiivsus on teise isiku tahtlik kahjustamine või haavamine. Agressiivsus on suhtlemis- ja käitumisviis, mis ei arvesta ligimese heaolu ega õigusi
MÄNGU LÕPU SITUATSIOONID Nii mängijatel kui treeneritel tuleb mängu lõpuminutitel kontsentreeruda täielikult rünnakute läbiviimisele ega mitte lasta emotsioonidel võimust võtta, seda nii edu kui ka kaotusseisus olles. Nad peavad rünnakul olema valmis kinni pidama oma taktikast, nii nagu see on treeningutel ette valmistatud (rünnakudistsipliin!). Kui vastane on mängu lõpus tagaajaja osas ja tuleb agressiivse, riski võtva kaitsega peale käima ning ka vigu tegema, peavad ründajad vastama aktiivse tegevusega rünnakul ja jätkama liikumist, katete ning lõigete tegemist ja võitlema lauapallide pärast, mitte aga seisma paigal. Eduseisu hoidmine: Kui mängida on paar minutit ja võistkond on eduseisus, tasub otsida korvialuseid viskeid ja meelitada vastastelt vigu välja, et saada õigus vabavisete sooritamiseks. Mängijad peaksid väljakul asetuma võimalikult laialt, et
Kahjustused: Korduv meeltesegadus isegi pool aastat hiljem; õnnetused, enesetapud, kroonilised hirmuhood. Püsivad vaimsed kahjustused võivad tekkida neil, kel on juba enne LSD tarvitamist ilmnenud vaimsed häired. LSD tekitab vaimse sõltuvuse. ECSTASY on liikvel värviliste tablettide ja pulbritena, ka kapslitena. Kasutatakse võrdselt amfetamiiniga. Suurtes annustes põhjustab hallutsinatsioone.Mõju: Põhjustab erutusseisundi, mis meenutab seksuaalset elamust. Kutsub esile ärrituvuse ja agressiivse seisundi. Ilmneb unetus ja isutus. KOKAIIN on valge pulber, mis saadakse kokapõõsa lehtedest.Mõju: On lühiajaline - 20-45 minutit. Järgneb viha või kurvameelsus, siis manustatakse uus ports, sest taluvuspiir kasvab. Kahjustused: Kui kokaiini pruukida paar ööpäeva jutti, ilmneb väsimus ja unetus. Inimene on masendunud ja närviline, tekib jälitusmaania ja tahtmine end tappa. NARKOOTIKUMIDE PÕHILIIGID
põhjustanud psühhiaatrilised kõrvalekalded. Saab ka eristada lapsi, kelle käitumine on kontrollitav, ja neid lapsi, kelle käitumist ei ole võimalik kontrollida Käitumisprobleemid võivad ilmneda agressiivsusena, reeglite rikkumisena, tähelepanuprobleemidena või endassetõmbumisena eksternaliseeriv käitumisprobleem Eksternaliseerunud käitumisprobleem ehk väljapoole suunatud käitumisprobleem hõlmab agressiivse ja väljakutsuva käitumise füüsiline ja verbaalne vägivald teiste suhtes, kiusamine, hüperaktiivsus jms. Esineb peamiselt poistel. internaliseeriv käitumisprobleem Internaliseerunud ehk sissepoole suunatud käitumisprobleem tähendab sageli eemaletõmbumist, soovimatust suhelda, sotsiaalsete kontaktide vältimist, rahutust, pelglikkust. Esineb põhiliselt tüdrukutel. Lastel, kellel esineb EKR, on iseloomulikud
hindama? Arvan, et noortelt ei saa eeldada loomulikku austust enada vastu esimesest silmapilgust. Austus tuleb enda vastu tekitada. Ma arvan, et õpetajana ei tohiks ametis olla ka need kes jälestavad lapselikku lihtsameelust ja tähelepanu kadumist hetkel oluliselt teemalt. Meie kui õpetaja ülesanne on seda rahumeelselt paranda. Need aga kes sellel arvamusel ise ei ole, ei tohiks minu arvates õpetajana töötada, sest võime jätta eluaegseid jälgi õpilase psüühhikasse agressiivse käitumisega nii vamises kui füüsilises mõttes. Olen kokku puutunud lasteaia õpetajaga, kes on täiesti veendunud, et oma lapsi rühmas tuleb alandada ja mõnitada kõikide laste ees ebaõnnestumise korral. Viisakat suhtlemist peab ta vajalikuks ainult täiskasvanud inimestega. Kui ennem suhtusin sellese kui ühte õpetamisstiili, kuna ma olin siis ise veel laps, siis nüüd olen jõudnud kindlale arusaamale, et see on vale
Algõpetuse osakond Tiina Tedder AGRESSIIVNE LAPS JA KÄITUMINE Referaat Juhendaja: Helin Puksand Tallinn 2010 Sisukord Lk 3 Sissejuhatus 4 Mis on agressiivsus? 4 – 6 Agressiivse lapse iseloom ja käitumine 6 – 8 Agressiivsuse põhjused 8 – 10 Kuidas agressiivsuse väljakujunemist ära hoida? 11 Kokkuvõte 12 Kasutatud allikad Sissejuhatus Käesolev referaat annab ülevaate lapse arenguhäirest, agressiivsusest. Referaat annab vastuse järgnevatele küsimustele: mis on agressiivsus?, kuidas käitub agressiivne laps?, mis on sellise käitumise põhjused?, kuidas agressiivsuse väljakujunemist vältida?
suurem teadlikkus inimesed teavad mitte ainult oma ettevõttes toimuvat, vaid ka seda, kuidas mujal juhitakse, milliseid soodustusi ja preemiaid mujal makstakse, nädala töötundide arvu samaväärsetes ettevõtetes välismaal, näiteks Soomes, Rootsis, USA-s. Ühesõnaga juhina tuleb arvestada, et agressiivne juhtimisstiil on oma aja suuresti ära elanud. Erandiks on kriisiolukorrad: katastroofid, sõda, rahutused. Niisiis on kõik ülejäänud juhtimisstiilid peale agressiivse ainult teretulnud. Juhtimisstiili valikul tuleb arvestada inimestega. Tuleb valida selline stiil, kus oleks võimalikult palju suhtlemist töötajate ja juhi vahel. Peab tekkima tunne, et juht ei ole ainuisikuline otsustaja. Töötajate võimalus kaasarääkida ja otsustada annab neile kindluse, positiivse õhkkonna ning tahte teha tööd. Ja sellele kõigele järgneb loodetud tulemus. Kokkuvõtteks võib öelda, et juhtimise põhimõte on olnud alati üks: saavutada
kogemata küünarnukiga vastase huule puruks, ei ole tegemist agressiivsuse ilminguga. Sportlane peab kavatsema tekitada kahju või vigastust selleks, et tema käitumist saaks klassifi tseerida agressiivsuseks. Mängusituatsioonides juhtub sageli olukordi, kus üks võistleja saab teise tegevuse läbi kannatada. Kuigi treenerid ja pealtvaatajad nimetavad seda sageli agressiivsuseks, on spordipsühholoogi pilgu läbi tegemist õnnetusega, mis on osa mängust, mitte agressiivse käitumisega. • Agressiivne tegevus peab sisaldama kahjustust või vigastust. See käitumine võib olla kas kehaline (nt vastase käe pihta löömine) või psühholoogiline (millegi sellise ütlemine, mille eesmärgiks on teise inimese enesetunde haavamine, eneseväärikuse vähendamine, solvamine). • Agressiivsus puudutab elusolendeid. Selleks et käitumist agressiivseks pidada, peab see olema suunatud elusolendi vastu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
