paisumistöö on seotud järgmise valemiga Q = ∆U + A , kus Q on juurde antav (või ära võetav) soojushulk, ∆U siseenergia muut ja A paisumistöö. Soojusmasina kasutegur: kus Q1 on süsteemile juurde antav soojushulk ja Q2 jahutile ära antav soojushulk. Ideaalse soojusmasina kasutegur: kus T1 on soojendi temperatuur ja T2 jahuti temperatuur. Soojendamisel vajaminev soojushulk, kui soojendamisel aine agregaatolek ei muutu, arvutatakse valemist Q = c m∆T , kus c on aine erisoojus, m keha mass ja ∆T temperatuuri muut. Aine sulatamiseks sulamistemperatuuril vajaminev soojushulk Q = λ m , kus m on sulatatava keha mass ja λ tema sulamissoojus. Aine aurustamiseks keemistemperatuuril vajalik soojushulk Q = r m , kus m on aurustatava vedeliku mass ja r aurustamistemperatuurile vastav aurustumissoojus.
Kõrge sulamistemperatuur 450° C (723° K) ja keemistemperatuur 990° C (1263° K) suurendavad tema sarnasust metallidega. Telluur juhib elektrivoolu. Telluuri elektrijuhtivus suureneb valgustuse suurenemisel. Telluuri erisoojus on 0,2 J/gK. Telluuri tihedus on 6,24 g/cm3. Füüsikalised omadused: * Aatommass: 127,60 * Sulamistemperatuur: 449,5 °C * Keemistemperatuur: 989,9 °C * Tihedus: 6,24 g/cm3 * Värvus: hõbehall * Agregaatolek toatemperatuuril: tahke * Kõvadus Mohsi järgi: 2,25 Keemilised omadused Telluur reageerib oksüdeerijatega, klooriga ja kaadmiumiga. Telluur annab ühendeid hõbeda, kulla, vase ja pliiga. Keemilised omadused: * Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 2,1 * Oksiidi tüüp: nõrkhappeline * Ühendid: Fluoriidid: TeF4, TeF6 Kloriidid: Te2Cl, TeCl2, Te3Cl2, [TeCl4]4 Bromiidid: Te2Br, TeBr2, [TeBr4]4
nõiavitsa oks maagiotsija käes maapinna poole tõmbub, tulekski otsida metallimaaki. Sn paikneb tabelis pärast Indiumit ja enne Antimoni ning paikneb viiendas perioodis ja neljandas A rühmas. 4 Füüsikalised omadused · Aatommass: 118,71 · Sulamistemperatuur: 231,97 °C · Keemistemperatuur: 2602 °C · Tihedus: 5,77 g/cm3 (), 7,26 g/cm3 () · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 1,5 Keemilised omadused · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,96 · Oksiidi tüüp: amfoteerne · Ühendid: Fluoriidid: SnF2, SnF4 Kloriidid: SnCl2, SnCl4 Bromiidid: SnBr2SnBr4 Jodiidid: SnI2, SnI4 Hüdriidid: SnH4 Oksiidid: SnO, SnO2 Sulfiidid: SnS, SnS2 Seleniidid: SnSe, SnSe2 Telluriidid: SnTe
Osmium Avastamine Osmium avastati 1803. aastal Inglismaal, Londonis keemiku Smithson Tennanti poolt. Nimetuse päritolu Oma nimetuse on saanud element osmiumtetraoksiidi terava haisva lõhna tõttu, mis meenutab nõrga kloori ja küüslaugu lõhna. Osmiumi nimi on tulnud kreekakeelsest sõnast osme, mis tähendab ,,lõhn, lõhnav". Osmium on ainuke metall, millel on lõhn. Füüsikalised omadused Osmium on hõbevalge värvuse ja sinaka helgiga läikiv metall . Ta on kõige raskem metall Maa peal, tema tihedus on 22.65 Mg/m3 , mis on mõõtmistäpsuse piires võrdne iriidiumi omaga. Pudelitäis osmiumi on raskem kui ämbritäis vett . Ta on kõva rasksulav ja nii rabe, et teda võib rauduhmris pulbriks peenestada. Ta on plaatinametall ja sellisena väärismetall. Os aatommass on 190,2 , sulamistemperatuur 3033 oC ning keemistemperatuur 5027 oC. Tema agregaatolek toatemperatuuril on tahke ning kõvadus Mohsi järgi 7. Osmi...
Gaasid Gaas Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastasmõjus aine teiste osakestega. Gaasilises olekus on aine kõrgemal energiatasemel, kui vedelas või tahkes olekus. Gaas on küllaltki hästi kokkusurutav. Gaasi molekulide liikumine on kulgliikumine. Olulisemad gaasi iseloomustavad suurused on temperatuur, rõhk ja ruumala. Gaas on aine korrastamata olek. Gaasi omadused Gaas on lõhnatu, läbipaistev, kandub õhu abil, on kokkusurutav ning võtab anuma kuju . Gaasi oluline omadus on see, et gaasid liiguvad kaootiliselt. Normaaltingimustel on gaasilised ained reeglina molekulaarsed. Gaasid täidavad kiiresti kogu neile saada oleva ruumala. Ideaalne gaas Ideaalne gaas on lihtsaim mudel gaasi kirjeldamiseks, milles ei arvestata molekulide mõõtmeid ja vastastikmõju. Ideaalse gaasi mudel sis...
Järgmisena läbib külmaaine kuivatusfiltri, kus vedelast külmaainest filtreeritakse välja mustus ja õhumullid. See kindlustab süsteemi tõhususe ja kaitseb seadme osi saastumise eest. Kuivatusfiltrist suunatakse külmaaine edasi paisuventiili juurde. Seda võib võrrelda paisutamisega. Enne paisutamist gaasi rõhk tõuseb, pärast seda aga langeb, sest gaas paisub. Paisuventiil paikneb vahetult enne aurustit, kus toimubki külmaaine aurustumine. Aurustis muutub külmaaine agregaatolek vedelast gaasilisse - seejuures külmaaine jahtub ja ümbritsevast keskkonnast võetakse soojust, mille tulemusena keskkond jahtub. Aurusti töötab jahutina. Sellel on väga suur pind, mille kaudu jahutatakse välisõhku. Jahe õhk puhutakse ventilaatoritega autosalongi, muutes keskkonna reisijatele jahedamaks. Edasi liigub külmaaine madalsurvepoolel tagasi kompressorisse ja ringius algab uuesti. 3. Kliimaseadme hooldus
2. rühma kõige mittemetallilisem element, annab sageli kovalentseid sidemeid. Reageerib hapete ja alustega. Aatomi ehitus: Elektronvalem: 1s2 2s2 Aatommass: 9,01218 Aatomnumber: 4 Elektronide arv: 4 Neutronite arv: 5 Prootonite arv: 4 4 Berülliumi füüsikalised omadused Aatommass: 9,01218 Sulamistemperatuur: 1278 °C Keemistemperatuur: 2970 °C Tihedus: 1,848 g/cm3 Värvus: hall Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Stabiilseid isotoope: 1, massiarvuga 9 Radioaktiivsetest isotoopidest stiilseim massiarvuga 10 ja pooldumisajaga 1,5 miljonit aastat. Berülliumi ja tema ühendite kasutamine Ühendid: Fluoriidid: BeF2 Kloriidid: BeCl2 Bromiidid: BeBr2 Jodiidid: BeI2 Hüdriidid: BeH2 Oksiidid: BeO Sulfiidid: BeS Seleniidid: BeSe Telluriidid: BeTe Nitriidid: Be3N2 5
molekulide tungimine teise aine molekulide vahele; difusioon on soojus liikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsiooni ühtlustumiseni ruumis). 3.Kuidas tõestada, et aatomid ja moleklulid on pidevas soojusliikumises? Reaktsioonide toimumise tõttu. Aineosakesed on pidevas soojusliikumises, selle kiirust mõõdame me kaudselt termomeetriga. Kui jahutada kehasid siis aineosakeste soojusliikumine aeglustub, väga madalatel temperatuuril lakkab see peaaegu täiesti. 4.Mis on aine agregaatolek? Mitut agregaatolekut tunnete? Tahke - tahke oleku korral mõjuvad molekulide vahel tugevad seosejõud, nii et nad saavad üksteise suhtes ainult võnkuda. Vedel - tihedus mõõdukas, pigem suur, kulgliikumine olemas. Tegemist on voolava ainega, mille kuju on tavaliselt piiritletud anuma kujuga, mida ta täidab. Tema ruumala on rangelt määratletud temperatuuri ja rõhuga. Vedelik avaldab survet nii anuma külgedele, kui ka tema sisse asetatud objektidele
Otsene tõestus selle kohta, et aine koosneb molekulidest ja aatomitest saadi eelmise sajandi lõpus. Hüpotees aine atomaarsest ehitusest esines esmakordselt 5. saj. e. Kr. Vana-Kreeka filosoofide töödes. Aatom tähendab kreeka keeles jagamatut. Molekuliks nim. aineosakest, mis osaleb molekulaar- ehk soojusliikumises. Aatomi kohta kasutatakse üldnimetust molekul. Enamiku molekulide suurused on järgus 10 astmes -10 m. Gaas on kõige lihtsamini kirjeldatav aine agregaatolek. Molekulaarkineetiline teooria seletab ainete omadusi, lähtudes sellest, et gaas koosneb molekulidest, molekulid on pidevas kaootilises liikumises ning molekulide vahel on vastastikmõju. Makroskoopiliseks e. makrokäsitluseks nimetatakse käsitlust, kus füüsikalised omadused (makroparameetrid) iseloomustavad keha. Olekuparameetriteks nimetatakse rõhku, ruumala ja temperatuuri. Mikroskoopilise e. mikrokäsitluse puhul lähtutakse aine molekulaarsest ehitusest. Siis
8.Küsimused. Aine ehituse alused. 10Klass. 1. Mis on agregaatolek? Aine kolme erinevat olekut: Tahke, vedel ja gaasiline. 2. Mille alusel klassifitseeritakse aineid? Aine agregaatoleku järgi ja ainete üldisemate omaduste järgi. 3. Mida me silmas peame kui räägime aine ehitusest? Aine ehituse mudelit. 4. Milliseid omadusi ideaalse gaasi mudel ei arvesta? Ideaalse gaasi olekuvõrrand ei kirjelda seost gaasi rühu, ruumala ja temperatuuri, lõhnade leviku kiirust. Kõrgematel rõhkudel ei saa gaasi kirjeldamiseks kasutada
· Faasisiire - aine üleminek ühest faasist teise(sulamine ja tahkumine, aurumine ja kondenseerumine, sublimatsioon ja härmatumine, rekristallatsioon) · Siirdesoojus - soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku aine kohta. · Siirdetemperatuur - temperatuuri väärtus antud rõhul, millest kõrgemal on aine ühes, madalamal aga teises faasis. · Aur - kriitilisest temperatuurist madalama temperatuuriga gaas. · Gaas - aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastasmõjus aine teiste osakestega. · Küllastunud aur - aur antud temperatuuril, kus vedeliku aurumine ja kondensatsioon on tasakaalus. · Keemine - aurumise eriliik, mis leiab aset olukorras, kus antud aine auru rõhk on küllastunud. · Õhuniiskus - õhus olev veeaurusisaldus. · Tahkumine - aine üleminek vedelast olekust tahkesse.
Referaat Naatrium Steve Mägi A-08 Pärnumaa Kutsehariduskeskus 08.12.08 Pärnu 2008 Sisukord: Naatriumi referaat Naatriumi omadused: ............................................................................ 4 Füüsikalised ja keemilised omadused:........................................................................................7 Kasutatud kirjandus:................................................................................................................... 8 Naatriumi kohta tutvustus: Na Naatrium -metall Aatomnumber: 11 Aatommass: 22,989 Klassifikatsioon: leelismetallid, s-elemendid Aatomi ehitus: Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s1 Elektronskeem: +11|2)8)1) Elektronite arv: 11 Neutronite arv: 12 Prootonite arv: 11 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I, 0, I Krista...
arvx100%
Hapete lahustumine
H2so4-h+ + hso4
Hso4=h+ + so4 2- vähesel määral
Mitmeprootonilised happed dissotsieeruvaad astmeliselt
Hüdroksiidid
Naoh - na+ + oh-
Soolad
Vees lahustuvad soolad jagunevad ioonideks
nacl - na+ +cl-
Ioonireaktsioonid
Ioonireaktsioonid on reaktsioonid, mis toimuvad ioonide vahel. Toimuvad ainult juhtumil, kui
ioonde kontsentratsioon väheneb. Selleks on kolm võimalust:
1. Tekib sade-ioond ühinemisel muutub agregaatolek
Reaktsioonid:
a) Soola reageerimine soolaga.
Al2(so4)3 + 3Bacl2 - 2Alcl + 3Baso4⬇ molekulaarne võrrand.
2Al3+ + 3so4 2- + 3ba2+ +6cl- - 2al3+ +6cl- + 3baso4
· Leidub nii ehedalt kui ühenditena: ehedalt: päikeses, atmosfääri ülemistes kihtides ühenditena: vesi, taim- ja loomorganismid, looduslikud kütused Füüsikalised omadused · Värvuseta · Lõhnata · Maitseta · Õhust 14,5 korda kergem gaasiline aine. · Vees praktiliselt ei lahustu · Lahustub mitmetes metallides. · Aatommass: 1,00794 · Sulamistemperatuur: -255,34 °C · Keemistemperatuur: -252,87 °C · Tihedus: 0,00008988 g/cm3 · Agregaatolek toatemperatuuril: gaasiline Keemilised omadused · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 2,1 · Oksiidi tüüp: neutraalne · Ühendid: Fluoriidid: HF Kloriidid: HCl Bromiidid: HBr Jodiidid: HI Hüdriidid: - Oksiidid: H2O, H2O2 Sulfiidid: H2S, H2S2 Seleniidid: H2Se Telluriidid: H2Te Nitriidid: NH3 · Redutseerija, st loovutab elektrone. · Reageerib aktiivsete mittemetallidega: 2H2 + O2 2H2O N2 + 3H2 2NH3 (ammoniaak)
Orgaaniline keemia: ehk süsinikuühendite keemia on elusorganismidest pärinevate ainete keemia Anorgaaniline keemia: eluta looduse keemia ehk õpetus ühenditest , mis ei kuulu orgaanilise keemia alla Eluslooduses leiduvatest orgaanilistest ühenditest: DNA, hemoglobiin, sahharoos Eluta looduses leiduvatest anorgaanilistest ühenditest: ammoniaak, vesi, naatriumkloriid VESI ja tema Omaduses: Koosneb vesinikust ja hapnikust Agregaatolek- aine vorm millel määrab tema molekulide soojusliikumise vorm Hüdrofoobsed ained : ained, mis ei lahustu vees . N: rasvad, õlid Hüdrofiilsed ained: ained mis lahustuvad vees . N: keedusool, fruktoos Turgor,- taimeraku siserõhk. Taimerakkude rakukestale mõjuv rõhk hoiab taime püsti Metabolism: on ainevahetus ehk sünteesi ja lagundamisprotsessid Termoregulatsioon: on soojusregulatsioon , organismi omadus mis hoiab tema temperatuuri kindlates piirides ja sõltumatuna ümbruse temperatuurist Elukeskkond: organismi v...
3Fe + 4H2O -> Fe3O4 + 4H2 · Reageerimine hapetega. Lahjendatud HCl või H2SO4 reageerimisel rauaga eraldub H2 ja lahusesse moodustub vastav raud(II)sool (FeCl2, FeSO4) Fe + 2HCl -> FeCl2 + H2 Füüsikalised omadused: · Aatommass: 55,847 · Sulamistemperatuur: 1535 °C · Keemistemperatuur: 2861 °C · Tihedus: 7,86 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 4,5 Keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1.83 · Oksiidi tüüp: nõrkaluseline · Ühendid: Fluoriidid: FeF2, FeF2 · 4H2O, FeF3, FeF3 · 3H2O Kloriidid: FeCl2, FeCl2 · 2H2O, FeCl2 · 4H2O, FeCl3, FeCl3 · 6H2O Bromiidid: FeBr2, FeBr3 Jodiidid: FeI2, FeI3 Hüdriidid: - Oksiidid: FeO, Fe2O3, Fe3O4 Sulfiidid: FeS Seleniidid: FeSe Telluriidid: FeTe Nitriidid: Fe2N Kasutusalad
et rõhu suurenemisele vastab mahu suurenemine 72. Millised aine faasimuutused on võimalikud. Aine üleminekut ühest faasist teise nimetatakse aine faasimuutuseks. Seejuures on võimalikud järgmised faasimuutused: 1- vedelik-gaas (aurustumine kondenseerumine), 2- tahke-gaas (sublimeerimine -desublimeerimine) 3- tahke-vedelik (sulamine, hangumine) 4-tahke-tahke (rekristalliseerumine). 73. Millega on määratud aine agregaatolek, joonistage illustreeriv p-T diagramm. Aine agregaatolek on määratud tema olekuparameetritega. Igale kindlale rõhule ja temperatuurile vastab kindel aine agregaatolek. Aine agregaatoleku väljendamiseks kasutatakse kõige sagedamini pt-diagrammi: 74. Vee-veeauru piirkõverate kujutamine T-s diagrammil 75. Vee isobaarilise kuumutamise ja ülekuumendamise kujutamine T-s diagrammil. 76. Mida tuntakse Otto ringprotsessi all. Otto ringprotsessi kujutamine T-s ja p-v
see, et rõhu suurenemisele vastab mahu suurenemine 73. Millised aine faasimuutused on võimalikud Aine üleminekut ühest faasist teise nimetatakse aine faasimuutuseks. Seejuures on võimalikud järgmised faasimuutused: 1. vedelik-gaas (aurustumine kondenseerumine), 2. tahke-gaas (sublimeerimine -desublimeerimine) 3. tahke-vedelik (sulamine, hangumine) 4. tahke-tahke (rekristalliseerumine). 74. Millega on määratud aine agregaatolek, joonistage illustreeriv p-T diagramm. Aine agregaatolek on määratud tema olekuparameetritega. Igale kindlale rõhule ja temperatuurile vastab kindel aine agregaatolek. Aine agregaatoleku väljendamiseks kasutatakse kõige sagedamini pt-diagrammi: 75. Vee-veeauru piirkõverate kujutamine T-s diagrammil 76. Vee isobaarilise kuumutamise ja ülekuumendamise kujutamine T-s diagrammil. Isobaariline kuumutamine ülekuuumutamine 77
Aine üleminekut ühest agregaatolekust teise nimetatakse aine faasimuutuseks. Vaatleme kolme tasakaalu poole liikumise protsessi: Süsteemi ühest osast kandub teise: Mass -- Difusioon Siseenergia -- Soojusülekanne Liikumishulk – Sisehõõre Seejuures on võimalikud järgmised faasimuutused: vedelik - gaas (aurustumine - kondenseerumine) tahke - gaas (sublimeerimine - desublimeerimine) tahke - vedelik (sulamine - hangumine) Aine agregaatolek on määratud tema olekuparameetritega. Igale kindlale rõhule ja temperatuurile vastab kindel aine agregaatolek. Aine agregaatoleku väljendamiseks kasutatakse kõige sagedamini pT-diagrammi Soojusmasin Perioodiliselt tegutsevat mootorit, mis teeb tööd väljastpoolt saadava soojuse arvelt, nimetatakse soojusmasinaks. Soojusmasinas olev vedelik või gaas saab soojust kõrgema temperatuuriga väliskeskkonnast, teeb kasulikku tööd ning annab tagasi algolekusse minnes
7 Hepta C7H16 8 Okta C8H18 9 Nona C9H20 10 deka C10H22 2Üldiselt küllaltki suure molaarmassiga 3Aatomite vahel on kovalentne side (side, mis tekib ühise elektronpaari moodustumise tõttu) 4Vesilahused ei juhi elektrit 5Keemilised reaktsioonid kulgevad üldiselt aeglaselt 6Lagunevad juba 400 0C juures 7Põlevad (saadustena on alati CO2 ja H2O) alkaanide füüs. omadused *Alkaanide omadused (tihedus, agregaatolek, keemistemperatuur, sulamistemperatuur) sõltuvad süsinikuahela pikkusest. Sama süsiniku arvu kuid harngenud ahela korral on temperatuurid väiksemad: *1-4 süsinikku on gaasiline *5-16 süsiniku on vedel *17-... süsinikku on tahke *Üldiselt on: hüdrofoobsed (vett-tõrjuvad, sest puuduvad osalaengud, mis tekivad -O ja N sidemete korral) suuremad esindajad 1) Metaan CH4 Lõhnatu, värvusetu gaas, maagaasi peamine koostisosa (84-98%)
Tina Tina on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall. Sümbol Sn. Tal on 10 stabiilset isotoopi, massiarvudega 112, 114, 115, 116, 117, 118, 119, 120, 122 ja 124. Tal on kõigist elementidest kõige rohkem stabiilseid isotoope. Tina esineb 3 kristallmodifikatsioonina. Normaaltingimustel on stabiilne valge tina, mis on hõbehall pehme tahke aine tihedusega 7,31 g/cm³ ja juhib elektrit kui metall. Temperatuuril alla 13,2 °C on stabiilseim hall tina, mis on hall, habras pooljuht tihedusega 5,5 g/cm³. Temperatuuril üle 160 °C on ta stabiilne habras tina, mis on habras, kuid metalne. Aatomnumber: 50 Klassifikatsioon: p-elemendid Aatomi ehitus: Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p6d10 5s2p2 Elektronskeem: +50|2)8)18)18)4) Elektronite arv: 50 Neutronite arv: 69 Prootonite arv: 50 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -IV, 0, II, IV Kristalli struktuur: tetragonaalne Füüsikalised omadused: Aatomma...
Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6 4s1 · Elektronskeem: +19|2)8)8)1) · Elektronite arv: 19 · Neutronite arv: 20 · Prootonite arv: 19 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, I · Kristalli struktuur: ruumikeskne kuubiline Füüsikalised omadused: · Aatommass: 39,098 · Sulamistemperatuur: 63,25 °C · Keemistemperatuur: 759,9 °C · Tihedus: 0,862 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 0,4 eemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 0,82 · Oksiidi tüüp: tugevaluseline · Ühendid: Fluoriidid: KF Kloriidid: KCl Bromiidid: KBr Jodiidid: KI Hüdriidid: KH Oksiidid: KO2, K2O, K2O Sulfiidid: K2S Seleniidid: K2Se Telluriidid: K2Te
Keemia 1.Mõisted! OKSÜDEERIJA- aine, mis seob(liidab) elektrone OKSÜDEERUMINE- elektronide loovutamine reaktsioonis(o.a suureneb) REDUTSEERIJA- aine, mis loovutab(lahutab) elektrone REDUTSEERUMINE- elektronide liitmine reaktsioonis(o.a väheneb) REDOKSREAKTSIOON- reaktsioon, mille köigus elementide o.a muutub 2.Sulamid (mis nad on?, miks valmistatakse?, tähtsamate sulamite koostisosad ja kasutus) SULAM- metallide ( või metalli ja mittemetalli) kokkusulamisel saadud materjal Sulameid valmistatakse, et metallide omadusi paremaks muuta SULAM KOOSTIAINED KASUTAMINE Terased Raud, lisandina süsinik(võivad Tööriistad, sisaldada veel mitmeid metalle masinaosad,seadmed, n. Cr, Ni) ehituskonstruktsioonid Duralumiinium A...
Soojusõpetus Soojusõpetus tegeleb: (molekulaarfüüsika ja termodünaamika) 1. Mateeria liikumise soojusliku vormiga. See on: · Soojuse üleminek ühelt kehalt teisele,soojuspaisumine ja muud makroskoopilised nähtused · Molekulide kaootiline ehk soojusliikumine 2. Molekulide liikumise iseloomu ja molekulidevahelise vastastikmõjuga Molekulaarfüüsika uurib soojusnähtusi mikromaailma baasil. Termodünaamika uurib soojusnähtusi makromaailma baasil. Molekulaarfüüsika alused Molekulaarfüüsika kirjeldab ainete omadusi tuginedes kolmele eeldusele: · Kõik ained koosnevad molekulidest · Molekulid on pidevas kaootilises liikumises / soojusliikumises · Molekulide vahel on vastastikmõju Aine omadusi kirjeldatakse parameetrite abil. Parameetriks on mingi füüsikaline suurus, mis kirjeldab aine omadusi või olekut. Parameeter erineb muutujast selle poolest, et muutuja võib omada suvalisi väärtusi aga parameetril...
Molekulmassi kasvuga homoloogilises reas suureneb alkaanide tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. *Alkaanid on vees peaaegu lahustumatud. Nad on hüdrofoobsed ehk vett-tõrjuvad *Homoloogilises reas muutuvad homoloogilise rea liikmete - homoloogide - füüsikalised omadused korrapäraselt. *alkaanide keemistemperatuur sõltub molekulmassist ehk süsinikahela Pikkusest-molekulmassi suurenemisega kasvab homoloogide tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur ning agregaatolek muutub : gaas vedelik tahke. Füsioloogilised omadused: *Kuigi alkaanide reaktsioonivõime on tagasihoidlik, tuleb meeles pidada, et alkaanide aurud ja gaasilised alkaanid avaldavad inimesele ja loomadele tugevat narkootilist toimet.Nad kahjustavad kesknärvisüsteemi ning suurte koguste sissehingamine võib olla surmav. *Nahale võivad alkaanid toimida ärritavalt. Tahked alkaanid aga organismi ei tungi ja on seepärast ohutud (nt parafiin, mis leiab rakendust ka meditsiinis).
Molekulmassi kasvuga homoloogilises reas suureneb alkaanide tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Alkaanid on vees peaaegu lahustumatud. Nad on hüdrofoobsed ehk vett-tõrjuvad. Homoloogilises reas muutuvad homoloogilise rea liikmete - homoloogide - füüsikalised omadused korrapäraselt. Molekulmassi suurenemisega kasvab homoloogide tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur ning agregaatolek muutub : gaas → vedelik → tahke KEEMILISED OMADUSED: Metaani homoloogilise rea liikmete keemilised omadused on ühesugused. Üldiselt nad keemilistesse reaktsioonidesse kergesti ei astu ning tavaliseks reaktsioonitüübiks on asendusreaktsioon. Põlemine: Kõik alkaanid põlevad. Madalamad alkaanid põlevad vähemärgatava, kahvatu leegiga ja põlemissaadusteks on süsinikdioksiid ning veeaur: CH4 +
Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p6d10 5s2p6 6s1 · Elektronskeem: +55|2)8)18)18)8)1) · Elektronite arv: 55 · Neutronite arv: 78 · Prootonite arv: 55 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, 1 · Kristalli struktuur: ruumikeskne , kuubiline Füüsikalised omadused: · Aatommass: 132,905 · Sulamistemperatuur: 28,4 °C · Keemistemperatuur: 705 °C · Tihedus: 1,873 g/cm3 · Värvus: kuldkollane · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 0,2 · Isotoobid: -5- Nukliid Levimus (%) Mass Poolestusaeg 126 Cs 0 126 1,64 minutit 129 Cs 0 129 1,336 päeva 131 Cs 0 131 9,69 päeva 132
kontsentratsioonist), esimest järku reaktsioonide ja teist järku reaktsioonide jaoks. Reaktsiooni kiiruse võrrandid on leitavad ka keerukamate reaktsioonide jaoks. Jadareaktsioonide puhul määrab kiirust limiteeriv staadium kogu reaktsiooni kineetika. Reaktsiooni aktivatsioonienergia on katseliselt leitav Arrheniuse võrrandist. Keemilise reaktsiooni kiirust mõjutavad peamised tegurid on temperatuur, reagentide iseloom, reageerivate ainete agregaatolek, reagentide kontsentratsioonid, katalüsaatorid, reaktsiooni keskkond
Ti metall Titaan Aatomnumber: 22 Aatommass: 47,88 Klassifikatsioon: siirdemetallid, d-elemendid Aatomi ehitus: Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d2 4s2 Elektronskeem: +22|2)8)10)2) Elektronite arv: 22 Neutronite arv: 26 Prootonite arv: 22 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I...IV Kristalli struktuur: heksagonaalne, ruumikeskne kuubline Füüsikalised omadused: Aatommass: 47,88 Sulamistemperatuur: 1668 °C Keemistemperatuur: 3287 °C Tihedus: 4,50 g/cm3 Värvus: hõbedane Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Kõvadus Mohsi järgi: 6 Keemilised omadused: Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,54 Oksiidi tüüp: nõrkhappeline Ühendid: Fluoriidid: TiF2, TiF3, TiF4 Kloriidid: TiCl2, TiCl3, TiCl4 Bromiidid: TiBr2, TiBr3, TiBr4 Jodiidid: TiI2, TiI3, TiI4 Hüdriidid: TiH2 Oksiidid: TiO, TiO2, Ti2O3, Ti3O5 Sulfiidid: TiS, TiS2, Ti2S3 Selenii...
· Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, I · Kristalli struktuur: ruumikeskne kuubiline Füüsikalised omadused: · Aatommass: 6,947 · Sulamistemperatuur: 180,54 °C · Keemistemperatuur: 1342 °C · Tihedus: 0,53 g/cm3 · Värvus: hõbevalge/hall · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 0,6 · Isotoobid: Nukliid Levimus (%) Mass Poolestusaeg 6 Li 7,42 6,0151 - 7 Li 92,58 7,016 - Keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 0,98 · Oksiidi tüüp: tugevaluseline · Ühendid: Fluoriidid: LiF
FÜÜSIKA 1) Kes oli ja mida tegi James Watt James Watt (1736-1819) oli soti insener, kes leiutas uut tüüpi aurumasina, mis pani aluse tööstuslikule pöördele 18. sajandil. James Watt ei olnud küll aurumasina leiutaja, kuid täiustatud ja väga tootliku aurumasina autor. Peetakse üheks peamiseks soojusmasina loojaks. 2) Kes oli ja mida tegi Carnot? Nicolas Léonard Sadi Carnot (17961832) oli prantsuse füüsik, kes matematiseeris soojusmasina idee 1824. aastal. Konstrueeris täiusliku soojusmasina mudeli. 3) Termodünaamika I printsiib. Kehale juurdeantav soojushulk läheb alati välisjõudude vastu tehtavaks tööks ja keha siseenergia kasvatamiseks (Nt ühest punktist teise liikumine). 4) Millistel viisidel on võimalik keha siseenergiat muuta? Keha siseenergiat saab muuta kahel viisil - töö (mehaaniline) ja soojusülekande teel. Keha siseenergia hulk sõltub keha temperatuurist, deformatsioonist ja agregaatolekust, ei sõltu aga keha liikumise kiiruses...
Klassifikatsioon: leelismetallid, s-elemendid Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2 · Elektronskeem: +12|2)8)2) · Elektronite arv: 12 · Neutronite arv: 12 · Prootonite arv: 12 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, II · Kristalli struktuur: heksagonaalne Füüsikalised omadused: · Aatommass: 24,305 · Sulamistemperatuur: 648,8 °C · Keemistemperatuur: 1090 °C · Tihedus: 1,738 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 2 · Isotoobid: Nukliid Levimus (%) Mass Poolestusaeg 24 Mg 78,7 23,985 - 25 Mg 10,13 24,9858 - 26 Mg 11,17 25,9826 - 27 Mg 0 27 9,45 minutit 28
(39 ºC), siis on ta tavatemperatuuril pastataolise konsistentsiga väga pehme aine. Rubiidium on keemiliselt väga aktiivne. Õhus süttib Rb põlema. Seepärast hoitakse metalli inertses keskkonnas. Rubiidiumil on suure temperatuurisõltuvusega paisumiskoefitsent. Sulamisel suureneb metalli ruumala 1,6 korda. · Aatommass: 85,4678 · Sulamistemperatuur: 38,89 °C · Keemistemperatuur: 686 °C · Tihedus: 1,532 g/cm3 · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Kokkupuutel õhuga süttib rubiidium momentaalselt põlema, moodustades peroksiidi ja superoksiidi: · 2Rb + O2 Rb2O2 (rubiidiumperoksiid) · Rb + O2 RbO2 (rubiidiumsuperoksiid, -hüperoksiid) Hapniku vajakul moodustub oksüdatsiooniastmele I vastav tüüpoksiid · 4Rb + O2 2Rb2O Rubiidiumi oksüdatsioonil hapniku vajakul ja madalal temperatuuril moodustub suboksiid · 12Rb + O2 2Rb6O
Eesti keelne nimetus on Magneesium ja ladinakeelne nimetus on Magnesium, sümbol on Mg. Avastaja, avastamisaeg, - koht: Joseph Black, 1755, Edinburgh, Sotimaa, Suurbritannia. 2. Füüsikalised omadused (keemis- ja sulamistemperatuur, tihedus, tugevus jmt) · Aatommass: 24,305 · Sulamistemperatuur: 648,8 °C · Keemistemperatuur: 1090 °C · Tihedus: 1,738 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 2 3. Ajalugu Esimene, kes magneesiumi ühendeid süstemaatiliselt uuris, oli soti füüsik ja keemik Joseph Black. Aastal 1808 sai Humphry Davy magneesiumi, elektrolüüsides niisutatud magneesiumhüdroksiidi Volta samba abil. Aastal 1828 õnnestus prantsuse keemikul Antoine Bussyl saada kuiva magneesiumkloriidi kuumutamisel kaaliumi kui redutseerijaga saada väikeses koguses magneesiumi.
Võrreldes teiste vaserühma metallidega on hõbe vasest pehmem, kuid kullast kõvem. Hõbe on parim soojus- ja elektrijuht. Hõbedal on väga hea peegeldusvõime. Peegli saamiseks sadestatakse klaasile hõbedakiht. Hõbepeeglikiht rakendatakse ka termostes, vähendamaks soojuskadusid kiirgusel. Pehmuse ja plastilisuse tõttu on hõbe hästi töödeldav. Hõbeda sulamistemperatuur on 961,93 °C ning keemistemperatuur 2162°C. Tiheduseks on 10,5 g/cm3. Hõbeda agregaatolek toatemperatuuril on tahke. Võrreldes teiste väärismetallidega on Ag kõige aktiivsem. Puhtas õhus on Ag püsiv. Et õhus on alati vähesel määral H2S, siis tumenevad Ag-esemed aeglaselt, pinnale moodustab hõbesulfiid Ag2S: 4Ag + 2H2S + O2 2Ag2S + 2H2O Tavatemperatuuril Ag hapnikuga ei reageeri. Kuumutamisel kuni 170°C kattub Ag pind hõbe(I)oksiidi kihiga ( Ag2O). Soojendamisel reageerib Ag väävliga, moodustades hõbesulfiidi ( Ag2S).
Ühtlane sirgjooneline liikumine: trajektoor on sirge ja keha liigub nii, et kiiruse muutus mistahes võrdsetes ajavahemikes on ühesugune. Läbitud teepikkus on võrdne nihke arvväärtusega. Liikumisvõrrand: x=x0+vt, milles nihe s=vt Ühtlaselt muutuv liikumine: keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra. Liikumisvõrrand: x=x0+v0t+(at2)/2, milles nihe s=v0t+(at2)/2. Seos teepikkuse ja kiiruse vahel: s=(v2-v02)/2a. Taustsüsteem: kella ja koordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Teepikkus: läbitud tee pikkus, mõõdetuna piki trajektoori. Tähis l, ühik 1m. Nihe: suunatud sirglõik, mis ühendab keha alg-ja lõppasukohta. Tähis , ühik 1m. Hetkkiirus: näitab kiirust antud ajahetkel. Tähis . Ühik 1 m/s. . Kiirendus: näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Tähis a, ühik 1m/s2. . Liikumise suhtelisus: Iga liikumine on suhteline, s.t. toimub mingi teise keha suhtes. Seda keha nimetatakse tau...
1.Kaltsium 2.Calcium 3.Ca 4.Ladina keeles Lubi 5. Aatommass: 40,078 Sulamistemperatuur: 839 °C Keemistemperatuur: 1484 °C Tihedus: 1,55 g/cm3 Värvus: hõbevalge Agregaatolek toatemperatuuril: tahke 6. Kaltsiumit leidub looduses ainult ühenditena: kaltsiumkarbonaadina, (lubjakivi, kriit, marmor), kaltsiumfosfaadina (fosforiit, apatiit), mida sisaldub ka hambapastas, mis takistab hambasööbija teket, kaltsiumsulfaadina (anhüdriit,kips) ja mitmesuguste silikaatide koostises. Looduses leiame kaltsiumit ka paljude mineraalide - lubjakivi, kriidi , marmori, dolomiidi jt. koostises. ,,Ca on looduses väga levinud (5.kohal). CaCO3 on maakoores laialdaselt levinud. See on hallika paekivi, mitmesuguse värvusega marmori, helkiva pärli või koralli peamine koostisosa. CaCO3 esineb mitmes kristallkujus. Levinum on kaltsiit, mida leidub igas paemurrus. Läbipaistvet kaltsiiti nimetatakse islandi paoks, millele on iseloomulik kaksikmu...
Nt. etaanhape CH3COOH. Dihapped tuntuim on etaandihape ehk oblikhape (HOOCCOOH). Looduses palju.. Karbonüülühendeid (>C=O; karbonüülrühm) jaotatakse kaheks. Aldehüüdide (RH>C=O) tunnusrühmaks on CHO, nimetuse lõpuks aal (metanaal HCHO, etanaal CH3CHO, propanaal C2H5CHO jne.). Ketoonide (RR>C=O) tunnusrühmaks on -CO (asub tavaliselt valemi keskel), nimetuse lõpuks oon (propanoon CH3COCH3). Aldehüüdid on ketoonidest veidi aktiivsemad. Süsiniku arvu kasvuga muutub agregaatolek (ainult metanaal on gaas, edasi vedelikud ja C20 juures juba tahked ained), lahustuvus vees väheneb, keemis- ja sulamistemperatuur ning tihedus suurenevad. Sama süsiniku arvuga aldehüüdidel on keemistemperatuurid alkoholidest veidi madalamad ja tihedused väiksemad. Aldehüüdid peaaegu ei moodustagi vesiniksidemeid. Homoloogilises reas muutub aldehüüdide lõhn, minnes süsiniku arvu kasvuga mahedamaks ja meeldivamaks. On paljude looduslike ainete lõhnade kujundajad
Aatomi ehitus: Aatomnumber: 29 Aatommass: 63,546 · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s1 · Elektronskeem: +29|2)8)18)1) · Elektronite arv: 29 · Neutronite arv: 35 · Prootonite arv: 29 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, I, II, III, IV Kristalli struktuur: tahukeskne kuubiline Vase füüsikalised omadused: · Aatommass: 63,546 · Sulamistemperatuur: 1083,4 °C · Keemistemperatuur: 2567 °C · Tihedus: 8,96 g/cm3 · Värvus: punakas · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 3,0 Vase keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,9 · Oksiidi tüüp: nõrkaluseline · Ühendid: Fluoriidid: CuF, CuF2 Kloriidid: CuCl, CuCl2, CuCl2 · 2H2O Bromiidid: CuBr, CuBr2 Jodiidid: CuI Hüdriidid: - Oksiidid: CuO, Cu2O Sulfiidid: CuS, Cu2S Seleniidid: CuSe, Cu2Se Telluriidid: CuTe, Cu2Te Vase sulamid:
5 FÜÜSIKALISED OMADUSED Puhtad rasvad on värvuseta, lõhnata ja maitseta. Toiduks tarvitava rasva maitse on tingitud temas sisalduvatest lisanditest. Rasvad on veest kergemad. Et looduslikud rasvad kujutavad endast mitmesuguste estrite segu, siis ei ole rasvadel ka kindlat sulamistemperatuuri, vaid temperatuuri tõustes nad aeglaselt pehmenevad. Sellepärast iseloomustatakse rasvu sagely tahkumistemperatuuriga. Rasvade agregaatolek sõltub rasva koostisse kuuluva rasvahappe radikaalist. Kui rasvhappe radikaalis esineb kaksiksidemeid, siis on rasv toatemperatuuril vedel. Mida rohkem rasvhappe radikaalis kaksiksidemeid, seda vedelam rasv on. Küllastunud rasvhappe radikaali puhul on rasv aga tahke. Vedelaid rasvu nimetatakse rasvõlideks ehk lihtsalt õlideks. Nendeks on taimerasvad, hülge- ning vaalarasv. Rasvad ei lahustu vees, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustes- eetris,
Liitaine: koosneb kahe või enama elemendi aatomitest Liitaine valem: näitab erinevate elementide aatomite arvu molekulis või aatomite(ioonide) arvude suhet kristallis. Puhas aine: Koosneb ainult ühe aine osakestest. On kindla koostise ja kindlate omadustega. Ainete segu: Koosneb mitme aine osakestest. Kindel koostis puudub. Omadused sõltuvad koostisest. Ühinemisreaktsioon: raktsioon, milles kahe aine osakeste liitumisel tekib uus aine. Ainete omadused: Agregaatolek (gaasiline, vedel, tahke); Värvus; Maitse; Lõhn; Sulamis temp. (tahkest vedalaks); Keemis temp. (vedelast gaasiliseks); Tihedus (ühe ruumalaühiku aine mass); Lahustuvus; Elektrijuhitavus. Nähtused: Füüsikaline nähtus on aine oleku või keha kuju muutus aga aine ise jääb samaks. Vee sulamine, vee keemine, klaasi purunemine. Keemiline nähtus on aine muutumine teiseks aineks e. Keemiline reaktsioon. Raua roostetamine, küünla põlemine .
Koobalt parandab terase magnetilisi omadusi. Koobalti ühendeid lisatakse värvidele (nt trükivärvidele) ja lakkidele, et kiirendada nende kuivamist. Rakendatakse polüestervalkude katalüsaatorina (Wikipedia: Koobalt). 1.2. OMADUSED Omadustelt on koobalt metall. Tema tihedus normaaltingimustel on 8,9 g/cm3 ja sulamistemperatuur 1495 Celsiuse kraadi. Koobalti aatommass on 58,9332. Koobalt keeb temperatuuril 2927 °C. Värvuseks on hõbevalge. Agregaatolek toatemperatuuril on tahke. Kõvadus Mohsi järgi on 5. Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 59 (Wikipedia: Koobalt). 1.3. KASUTUSALAD Koobalt on üks võtmemetalle transpordisektoris rohelisematele energiaallikatele üleminekul, sest see kuulub elektrisõidukite energiakandjate koostisse. Näiteks liitiumioonakudes on koobalti katood üks põhiline koostiselement. Ühtekokku leiab ligi 50% kogu maailma
11. klassi füüsika: Aine ehituse alused 1. Agregaatolekud Kuna mõiste ,,olek" omab erinevaid tähendusi, siis on oluline seda mõistet täpsustada. Agregaatoleku all mõistetakse aine gaasilist, vedelat ja tahket olekut. Agregaatoleku makrotunnused on järgmised: a) Gaasiline: kuju ei säilita (on anuma kujuga); ruumala ei säilita (on kergest kokku surutav, hajub anumast vabanemisel). b) Vedel: kuju ei säilita (võtab alati anuma kuju); ruumala säilitab (on väga raskesti kokkusurutav ja temperatuuritõusuga paisub ta ainult veidi). c) Tahke: kuju säilitab; ruumala säilitab. 2. Reaalsed gaasid Reaalsed gaasid on ühelt poolt kõik tegelikult eksisteerivad gaasid. Teiselt poolt on reaalne gaas gaasi selline mudel, mis erineb ideaalse gaasi mudelist. Mõlemal mudelil on ühine see, et gaas koosneb molekulidest, mis paiknevad üksteise suhtes hõredalt ja ko...
Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12. (2) Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2 Elektrone: 12 Prootoneid: 12 Tuumalaeng: 12 Elektronkihte: 3 Joonis 1. 5 4. Füüsikalised omadused Aatommass: 24,305 Sulamistemperatuur: 648,8 °C Keemistemperatuur: 1090 °C Tihedus: 1,738 g/cm3 Värvus: hõbevalge Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Kõvadus Mohsi järgi: 2 (5) Magneesium on väga kerge metall. Temast valmistatud detailid on terasdetailidest üle kahe korra kergemad. Magneesium on pehme ja peab vähe vastu. seetõttu tuleb tema kasutamine kõne alla ainult sulamitena. Need on samuti kerged, kuid heade mehaaniliste omadustega. (6) 6 Magneesiumi tükk. Joonis 2. 4
ühteviisi. 25. Archmidese seadus kohaselt mõjub igas vedelikus või gaasis asetsevale kehale ülestõkkejõud. Ülestõkkejõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud. 26. Veeväljasurve on mingi eseme või asja poolt väljatõrjutud vee hulk. 27. Isoprotsessid: on protsess, kus lisaks ideaalse gaasi kogusele jääb veel muutumatuks mõni gaasi makroparameeter. Võib muutumauks jääda gaasi rõhk, temperatuur, ruumala. 28. Aine agregaatolek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom. 29. Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli, mis mõjutab ruumis teisi paiknevaid elektrilaenguid. Elektrivälja omadused: elektriväli levib ruumis lõpliku kiirusega; elektriväli on materiaalne objekt; elektriväli mõjutabteisi temas asuvaid laenguid elektriliste jõududega; ühes ja samas ruumipunktis võib olla samaaegselt mitu välja. 30
e.sama kihtide arvuga metallidega) • Mittemetalliaatomid hoiavad väliskihi elektrone tugevalt kinni => suur elektronegatiivsus • Mittemetalliaatomid võivad elektrone nii liita kui ka loovutada =>võib olla nii negatiivne kui ka positiivne oksüdatsiooniaste • Erand: F-alati liidab 1 elektroni, seega alati -I; ka hapnik on peaaegu alati -II Agregaatolek *10 normaaltingimustel tahked *11 on gaasid (H2,O2,N2,F2,Cl2,He,Ne,Ar,Kr,Xe,Rn) *1 on vedelik (Br2). Kõvadus ..sõltub ehitusest- *enamus molekulaarsed mittemetallid on kas gaasilised (H2,O2,He,Ne,Ar, jne) või tahke ainena
TARTU KESKLINNA KOOL IX b klass NIKKEL Referaat Avastamise ajaloost: L...
· Molekulidevaheline toime (Van der Waalsi jõud) osakestevaheline füüsikaline vastastoime. Osakestevaheline kaugus on suurem ja jõud nõrgemad kui keemilise sideme korral; mõju on mitteküllastatav ja mittesuunaline. Alaliigid: · orientatsioonijõud dipoolide (polaarsete molekulide) vastastoime; · induktsioonijõud dipoolide ja indutseeeritud dipoolide vastastoime; · dispersioonijõud hetkeliste, sünkroonselt tekkivate dipoolide vastastoime 4. Aine agregaatolek · kondenseeritud süsteem aine(d) tahkes või vedelas olekus; · kristallivõre tüübid metallivõre, ioonvõre, aatomvõre, molekulvõre.
Zn metall Tsink Aatomnumber: 30 Aatommass: 65,39 Klassifikatsioon: siirdemetallid, d- elemendid Aatomi ehitus: Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2 Elektronskeem: +30|2)8)18)2) Elektronite arv: 30 Neutronite arv: 35 Prootonite arv: 30 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, II Kristalli struktuur: heksagonaalne Füüsikalised omadused: Aatommass: 65,39 Sulamistemperatuur: 419,58 °C Keemistemperatuur: 907 °C Tihedus: 7,14 g/cm3 Värvus: hõbevalge, sinaka varjundiga Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Kõvadus Mohsi järgi: 2,5 Isotoobid: Keemilised omadused: Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,65 Oksiidi tüüp: amfoteerne Ühendid: Fluoriidid: ZnF2 Kloriidid: ZnCl2 Bromiidid: ZnBr2 Jodiidid: ZnI2 Hüdriidid: ZnH2 Oksiidid: ZnO, ZnO2 Sulfiidid: ZnS Seleniidid: ZnSe Telluriidid: ZnTe Nitr...
• Molekulidevaheline toime (Van der Waalsi jõud) – osakestevaheline füüsikaline vastastoime. Osakestevaheline kaugus on suurem ja jõud nõrgemad kui keemilise sideme korral; mõju on mitteküllastatav ja mittesuunaline. Alaliigid: • orientatsioonijõud – dipoolide (polaarsete molekulide) vastastoime; • induktsioonijõud – dipoolide ja indutseeeritud dipoolide vastastoime; • dispersioonijõud – hetkeliste, sünkroonselt tekkivate dipoolide vastastoime 4. Aine agregaatolek • kondenseeritud süsteem – aine(d) tahkes või vedelas olekus; • kristallivõre tüübid – metallivõre, ioonvõre, aatomvõre, molekulvõre.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
