SOTSIOLOOGIA Teadus inimesest ühiskonna liikmena, inimkäitumisest grupis, alates argielu toimingutest kuni globaalsete protsessideni. Sotsioloogia uurib inimestevahelist interatsiooni, sotsiaalset käitumist ja sotsiaalseid protsesse, ühiskonda tema stabiilsuses ja muutmises, sotsiaalset elu tervikuna. Sotsiaalne keskkond ei koosne suvalisetst tegevustest ja nähtustest, vaid need on struktureeritu inimkäitumise ja tekkivate suhetega, mis on teatud viisil korrastatud, seaduspärased ja korduvad. Ühiskonnad on pidevas strukturatsiooniprotsessis, sest inimesed oma tegevusega taastoodavad ümbritsevat sotsiaalset maailma, mis kujundab omakorda neid. SOTSIOLOOGILINE PERSPEKTIIV Berger- teadvuse vorm, võimalus näha inimkäitumist uues valguses, kus kõike nähakse mitte kui loomulikku, iseenesest mõistetavat vaid kui sotsiaalse interaktsiooni tulemit SOTSIOLOOGILINE KUJUTLUSVÕIME Mills- Tegutsemine ...
1)Pilet nr.1 a) reformatsiooni põhjused ja algus. Martin Luther ja tema õpetus *Reformatsioon (protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsdiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. *Katoliku kiriku väidetav kaugenemine algkristluse põhimõtetest tekitas vastuseisu ning nõuti ristiusu algete juurde tagasi pöördumist. Eeldused reformatsiooniks kujunesid juba keskaja lõpul.Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt.Pahameelt suurendas katoliku kiriku allakäik.Paavstidehuvid muutusid üha ilmalikumaks,nad sekkusid päevapoliitikasse.Erilist pahameelt tekitas indulgentside müük.Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu vallandus Saksamaal,kus poliitilise kill...
1481. vene ühendatud vägede rüüsteretk LõunaEestisse. 1492. lasi Ivan III rajada Ivangorodi. 1494. suleti Hansa kaubakontor Novgorodis Liivimaa meister Plettenberg püüdis sisevastuolusid ületada ja koondada jõud venelastele vastulöögi andmiseks. 1510. sõlmisid liivimaalased liidu Leeduga ja asusid Venemaa vastu sõtta võites järgmisel aastal Vene väed. 1503. sõlmiti venelastega vaherahu, mida pikendati korduvalt kuni 1558.aastani. Rahvas Asutus ja rahvastik Ühiskond oli agraarühiskond. Enamik rahvastiku moodustasid talupojad, teisi ühiskonna kihte (aadlike, vaimulike, kaupmehi ja käsitöölisi) oli 67%. Rahvaarv kasvas ja asutus tihenes. Inimeste arvu määrati adramaade järgi. Hinnanguliselt oli 13.saj algul 150000180000 inimest. Järgnevatel sajanditel kasvas kaks korda, seda pidurdasid näljahädad, taudid ja laastavad sõjad. Rahvast läks rohkem elama soistele ja ranniku aladele. Rannakülad.
Geograafia mõisted Litosfäär Litosfäär- astenosfääri peale jääv Maa kivimikest, mis on liigendunud laamadeks ja koostis- elementideks on: hapnik, räni, raud, magneesium, kaltsium, alumiinium, kaalium ja naatrium. Astenosfäär- ookeanide all ~50 km, mandrite all ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö- ehk mantel, on maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40 km paksune, mägede all 60-70 km paksune. Koosneb tard-, sette-, moondekivimitest. [Mandrilava ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Selfimeri on meri, mille põhjaks on mandrilava ehk self ja sügavus ei ületa reeglina 300m (N: Lää...
· mõjutab tööjõu maksumus, vajatakse odavat tööjõudu · nõudlus · tarbijale võiks olla lähedal Kõrgtehnoloogiliste ettevõtete ja teadusparkide paiknemine: · kõrgtehnoloogia ettevõtted koonduvad teadusparkidesse · hea transpordigeograafilise asendiga ja kauni loodusega kohtades suurlinnade läheduses · hea mainega teadusülikoolide ja uurimisasutuste läheduses ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE Agraarühiskond Industriaalühiskond Infoühiskond Majandusharud Alepõllundus, Põllumajandus, Teenindusharud, rändkarjakasvatus kaubandus, pangandus, majanduse vabrikutööstus globaliseerumine Levik kaasajal Aafrika riigid: Costa Kõik vähemarenenud Kõrgelt arenenud riigid:
Lahingutest ei erinenud palju ka turniirid, kus rüütlid oma võitlusvõimet demonstreerisid ja aadlidaamidele silma heidsid. Arenesid jalaväe võistlusviis ning piiramistehnika. Kujutlus ideaalsest rüütlist leidis kajastuse rüütlikirjanduses, mille peamised teemad olid rüütlivoorused: vaprus, jäägitu ustavus senjöörile, vagandus ja suuremeelsus. Ülistati ka rüütli armastust südamedaami vastu. Kõrgkeskaegne ühiskond oli agraarühiskond: valdava osa rikkusest tootsid talupojad, kes olid feodaalisandatest õiguslikult ja majanduslikult sõltuvad. Agraarne ühiskonnakorraldus hakkas muutuma alates XII sajandist, mil hoogustus linnade teke ja arenes kaubandus. Maaisandad olid üha enam huvitatud, et need pidid oma toodangu ise linnaturul maha müüma. Jõukamad talupojad ostsid end isanda käest vabaks. 11.Rüütliks saamise etapid 1.Pidi sündima teise seisusesse. 2
Ühiskonna eksam Pilet 1 1) Nüüdisühiskonna kujunemine : Nüüdisühiskonna tunnusjooned: - Inimõiguste tunnustamine - Vabameelsus (inimsuhetes ja vaimuelus) - Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises - Tööstuslik kaubatootmine - Ühiskonnasektorite eritatavus ja vastastikune seotus Anastav majandus - korilus, küttimine, kalastamine Agraarühiskond e põllumajandusühiskond - enamik inimesi tegeles põllumajandusega ja kalapüügiga, kus tööd tehti peamiselt käsitsi. Inimesed jäid paikseks. Ajapikku arenesid ka käsitöö ja kaubandus, kuid nendes valdkondades olid hõivatud vaid väike osa elanikkonnast. Linnades elas umbes 5% elanikkonnast. Industriaalühiskond - kasvab tööstuses töötavate inimeste arv(suuremaks kui põllumajanduses töötavate inimeste arv). Tööstusliku pöörde eeldusteks olid teaduse ja tehnika areng ning rahakapitali ja tööjõu olemasolu. Ühe suurema osa inimese igapäe...
Ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks kordamine 2019 Tartu 2018/2019 õa JÄRJEKORD NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste - suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Nüüdisühiskonna kujunemine - nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimu elus. ● AGRAARÜHISKOND ● TÖÖSTUSÜHISKOND ● POSTINDUSTRAALÜHISKOND Ühiskonnaelu peamised valdkonnad Postmodernistlik ühiskond - iseloomustab kõrgelt arenenud nüüdisühiskond, kiiresti muutuvate väärtustega teeninduslikühiskond e. postindustriaalne - teenindussekrotis hõivatute ülekaal infoühiskond - arenenud on rohkem info ja kommunikatsioon Võim majanduses. võim riigis - kehtestada seadusi,koguda makse,kasutada vägivalda,otsused kohustuslikud ja inimsuhetes,õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu. Võimu tunnused - isiku või ...
raieküpseks saamiseni. 104 toimub ümberlaadimine terminalides. 128 metsasus - metsamaade osakaal riigi pindalast põllumajandus - majandusharu, mis toodab toidu (protsentides). 102 ained, loomasööta ja toorainet tööstusele; jagu metsatööstus - majandusharu, mis tegeleb puidu neb taime- ja loomakasvatuseks. 10, 85 varumise ja töötlemisega. 23,105 põllum ajandusühiskond vt. agraarühiskond m onopol - turuvorm, kus on üks müüja, teenus päikeseenergia - inimesele kasulikuks, enamasti või ressurss. Üksik ettevõte määrab ka hinna. 14, päikesepatareide elektrienergiaks muundatud 25 päikese otsekiirgus. 79 m ugavuslipp - mõned riigid maksustavad laeva rahaturg - finantsturu osa, kus kaubeldakse lühi
sfääri piires ühest sfäärist teise veeringe vee ringkäik maakeral; väikeses veeringest võtavad osa ainult maailmameri ja atmosfäär, suurest veeringest võtavad peale nende osa ka maismaa ja organismid jätkusuutlik ja säästev areng - 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA 6. Ühiskonna areng ja globaliseerumine 35. 1.Traditsiooniline tootmisviis ehk agraarühiskond · levinud väikestes inimgruppides · toodetakse oma tarbeks ja tarbitakse eneste poolt · elatusmajanduslik · ei osale maailmamajanduses 1). Korilus 2). Varaagraarne pllumajanduslik (rändkarjakasvatus, alepõllundus) 3). Hilisagraarne tekkis looma-ja taimekasatuse ühendamise tulemusel 15. sajandil olid jõudnud hilisagraarsesse tootmisviisi: Kaug-Ida, Hommikumaad, Vahemeremaad, Euroopa 2
poeetidest rändlaulikud. Prantslaste "Rolandi Inglastel kuningas Rüütli vankumatu laul". Artur ja tema 12 truudus ja südame- Karl Suure vasalli ümarlauarüütlist. daami ennastohverdav krahv Rolandi teenimine. vaprusest moslemite vastu Hispaanias. Sakslastel "Nibelungide laul". Talupojad ja mõisamajandus 1. Agraarühiskond. Talurahva õiguslik seisund. a. Agraarühiskonnas elatuti peamiselt põllumajandusest ja elati maal: · Enamik inimesi olid talupojad, kes tootsid suurema osa ühiskonna rikkusest. · Ka väiksemate linnade elanike seas oli palju põlluharijaid. b. Õiguslik seisund: · Pärisorjus maarendi eest teotöö ja andem. · Sunnismaisus. · Isandal oli ta talupoja üle kohtuõigus s.h. anda ihunuhtlust ja surma mõista.
lämmastiku-, fosfori- ja väävliringe. Veeringe- vee liikumine Maa sfääride või nende osade vahel Jätkusuutlik ja säästev areng- looduskeskkonna ja loodusvarade säästlik kasutamine inimesi rahuldava elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamise eesmärgiga sellega looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA 6. Ühiskonna areng ja globaliseerumine 34. Ajastu Agraarühiskond Industriaalühiskond Infoühiskond Peamised Põllumajandus Töötlev tööstus Teenindus majandusharud metsandus, tekstiilitööstus, info töötlemine, kalandus, jahindus metallurgia, edastamine, masinatööstus jm transport Peamine Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või
ÜHISKONNAÕPETUSE RIIGIEKSAMI AINESISU NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine Ühiskonna mudel Asustus Majanduse eripära Küttide ühiskond Ajutine Jaht Nomaadide ühiskond Ajutine Karjakasvatus Agraarühiskond Püsiv, hajali, linnad kui Kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond Püsiv, suurlinnad Maastootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond Püsiv, metropolid, tööjõu vaba Teenused, oskused liikumine Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuel...
Tõestati, et 60% majanduskasvust põhines just nimelt sotsiaalsel kind- lustatusel. Sellised uurimused on sarnased nii loodus- kui humanitaarteadustes. Enne küsimuste küsimist peab siiski looma üldise pildi. Statistikaeelne rekonstruktiivne kiht oli vältimatu. Kogu statistiline uurimine tekkis peamiselt 19.»sajandil. 28 PEATÜKK 2. AJALOOKIRJUTAMISE ARENG Vaatleme järgimisena küsimust — miks muutus agraarühiskond indust- riaalühiskonnaks? Agraarühiskonna all ei mõelda ju sellist ühiskonda, kus suur osa ühiskonnast tegeleb põllumajandusega. Kaubanduslik põllumajan- dus ei ole ju agraarühiskond. . . Ka linn on Tartust või Tallinnast erineva mastaapsusega mõiste. Teoorias me töötame mõistetega, millel rekonstruktiivses plaanis vastet ei olegi (abstraktsete mõistetega). Sealjuures on teooria oluline korduvus- te seletamiseks. Teisalt uurime me nii järgi, kas teooria kõlbab või mitte.
elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamise eesmärgiga sellega looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. 39 MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 34. ISELOOMUSTAB AGRAAR-, INDUSTRIAAL- JA INFOÜHISKONNA MAJANDUST JA SELLE RUUMILIST KORRALDUST; Ajastu Agraarühiskond Industriaalühiskond Infoühiskond Peamised Põllumajandus Töötlev tööstus Teenindus majandusharud metsandus, kalandus, tekstiilitööstus, info töötlemine, jahindus metallurgia, edastamine, transport masinatööstus jm
meretranspordiseisukohalt olulised aurulaevad), hakkasid kujunema ka ülemaailmsed majanduskriisid (esimene oli 1847. aastal). tekkis imperialism tugevnes suurriikidevaheline konkurents ja see laienes kogu maailmale, oluliseks muutus kolooniate vallutamine, et kindlustada oma tööstust esmalt toorainega ja hiljem ka tööjõuga. agraarühiskond industriaalühiskond jõuallikad tuul, vesi aur, nafta, elekter transport hobutransport, purjelaev aurik, rong side ehk kiri telegraaf, telefon kommunikatsioon Millised muutused toimusid industriaalühiskonna üleminekuga järgmistes valdkondades?
koostise järgi jaotatakse alasfäärideks. Biosfäär Maa sfäär kus elavad organismid. Biosfääri olulisem omadus on produktiivsus orgaanilise aine tootmise võime. Ühiskonna areng ja globaliseerumine Globaliseerumine e. Üleilmastumine-maailma ühiskonnas toimuvad muutused, mis on seotud kaubandussidemete tihenemisega ja kultuurivahetuse sagenemisega. KORILUS tegeleti küttimise, kalapüügi ja korilusega. Toodeti vaid elamiseks. Ajastu Agraarühiskond Industriaalühiskond Infoühiskond Peamised Põllumajandus Töötlev tööstus Teenindus majandusharud metsandus, tekstiilitööstus, info töötlemine, kalandus, jahindus metallurgia, edastamine, masinatööstus jm transport Peamine Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või
Kordamisküsimused eksamiks Allpool on kordamisküsimused, mis teil tuleb materjalide põhjal endale selgeks teha. Eksamil ei küsi ma ainult definitsioone, vaid te peate oskama tuua seoseid erinevate teemade vahel, nt kuidas mõjutab religioon majanduses erinevate astmete tootmist (primaarset, sekundaarsed, kolmanda astme tootmist) ning näiteid peate osakama tuua praktiliselt iga küsimuse juurde ka siis, kui ma pole seda eraldi välja kirjutanud. Definitsioone ei pea sõna-sõnalt pähe õppima, vaid peate oskama oma sõnadega selgitada vastavat teemat. Kui definitsioon on peas, siis võite julgelt ka seda kasutada. Kui mõni küsimus on selline, et üldse vastust ei leia, siis tuleb õppejõule kirjutada. Head õppimist! 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia uurib inimesi teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema k...
1. 1) Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine. Ühiskond tähendab kollektiivsel identiteedil põhinevat suhtlemist. Kollektiivne identiteet tähendab ühtekuuluvustunnet, mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtuhinnangutega inimesed. Nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimuelus. AGRAARÜHISKOND->TÖÖSTUSÜHISKOND- >POSTINDUSTRAALNEÜHISKOND->INFO-JA TEADUSÜHISKOND 2) ''Manifest kõigile Eestimaa rahvastele'' Eesti Vabariik kuulutati 23. veebruaril 1918. aastal kell kaheksa õhtul esmakordselt välja Pärnus, kui advokaat Hugo Kuusner luges Endla teatri rõdult rahvale ette “Eesti iseseisvuse manifesti”. Pärnus toimus ka äsja väljakuulutatud riigi kaitseväe esimene paraad. Paraad toimus 24. veebruaril. Samal hommikul luges “Eesti iseseisvuse manifesti” ...
Ühiskonna valitsemine Valitsemine: riigi kui terviku juhtimine Haldamine: ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ja valitsuse otsuste elluviimisel. Põhiküsimused : Kes valitseb? Rahvas. Erakondade ja survegruppide kaudu, valimiste ja rahvahääletuse abil. Kuidas valitsetakse? Niiviisi, nagu määrab valitsemiskord (diktatuur - piiramatu võim; põhiseaduslik - piiratud võim) Demokraatlik valitsemiskord ( põhiseaduslik valitsemiskord) Valitsemiskord, milles põhiseadusele kuulub tähtsaim roll Iseloomulikud jooned: 1. tugineb põhiseadusele 2. võimude lahusus (peab takistama võimu koondumist kitsa isikute grupi kätte) 3. kodanikuvabaduste ja õiguste tagamine 4. regulaarsed vabad valimised Põhiseadus: riigi tähtsaim õigusakt, võib olla ühe dokumendina (Eesti), või dokumentide kogum (Suurbritannia) Demokraatliku valitsemise põhivormid: Presidentalism President on nii valitsuse juht kui riigipea,...
1) Rahamajandus 2) Palgatöö kasutamine 3) Kiriku roll väheneb 4) Rahvusriikide teke Prantsuse revolutsioon 1789 1799 + Napoleoni sõjad kuni 1815. aastani. Prantsuse revolutsiooni eelne Prantsuse revolutsiooni järgne periood periood Valitsemisvorm Absoluutne monarhia Konstitutsiooniline monarhia Ühiskond Agraarühiskond Industriaalühiskond (üle poole (põllumajanduslik tootmine) elanikkonnast töötab tööstuses) 5) Rahvusluse esiletõus(nt kreeklased) 6) Tekkis töölisliikumine 17. sajand barokk. 18. sajand valgustusajastu. Absolutism Valitsemisvorm, kus monarhile kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. 1) Riigi võim on jagamatu ja valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kul...
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valit...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
sobib toetuda näitele meie rahva aastatuhandete pikkusele paiksele asumisele siinsetel aladel ja kogemustele looduse mõõdukal ja tasakaalukal kasutamisel. Metsade kaitsefunktsioon sotsiaalselt seisukohalt on olnud ajaloo jooksul seotud peamiselt inimeste peitu minekuga metsa sõdade ajal ja inimkonfliktide puhul rahuaegses ühiskonnas. Tänapäevased peamised sotsiaalsed kaitsefunktsioonid on rekreatiivne ja riigikaitseline funktsioon. Metsade tähtsus puhkepaigana muutus oluliseks siis, kui agraarühiskond kujunes ümber industriaalühiskonnaks ning süvenes rahva linnastumine. Esimesed märgid sellest ilmnesid Eesti külaühiskonnas 19. sajandi lõpupoolel. Metsade riigikaitseline tähtsus muutus oluliseks omariikluse tekkega. Varasemas ajaloos leevendas mets sotsiaalseid ja psühholoogilisi pingeid sel teel, et metsa varju pageti inimestevaheliste konfliktide korral. Praegusel ajal seisneb metsa rekreatiivne funktsioon samuti suurel määral selles, et siin maandatakse sotsiaalseid ja
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ü...
sajand on infoajastu. Üleminek industriaalühiskonnast infoühiskonda pole olnud hetkega toimunud murrang vaid pikemaajaline protsess ning ka industriaalühiskond ei saanud tekkida tühjale kohale eelnesid teised ühiskonnakorralduse vormid (vt. joonis 7). VÄIKESED HIERARHIA BÜROKRAATIA VÕRGUSTIKUD GRUPID Aeg Kiviaegne Agraarühiskond Industriaalühiskond Infoühiskond ühiskond 3.mil. 10,000 a.e.Kr. 18 saj. 20 saj. 1945 a. 21 saj. 10,000 a.e.Kr. 18 saj. Liikmed Tasandid Eesmärk Suhted Joonis 7. Ajastud ja neile omased organisatsioonivormid (Lipnack, Stamps 2000). Väikeste gruppidena tegutsesid inimesed juba miljoneid aastaid tagasi küttides ja tegeledes
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.......