valiti nende hulgast. Selline riigivorm valitses tumedal ajajärgul, kuid püsis ka hiljem. Spartas arenes riigivõim oligarhiaks, st et tegelikku võimu omavad nõukogu liikmed tulid ühtedest ja samadest aristokraatlikest suguvõsadest. 6. Linna, riietuse ja toidu, aristokraatliku eluviisi jne. lühikirjeldus Linn: Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse akropoli jalamil. Seal paiknesid veel templid, linnasüda oli koosoleku- ja turuplats agoraa. Majadel oli siseõu. Maja kõige esinduslikum ruum külalistetoa otstarvet täitev andreion (kreeka k. ,,meeste ruum") paiknes õue tänavapoolses küljes. Riietus ja toit: Kõige tavalisem riietusese oli napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja vööga kokkutõmmatud kitoon, mida kandsid nii mehed kui naised. Toidust : puu-ja köögiviljad, eriti küüslauk ja kala. Kasutati oliiviõli küpsetamiseks ja mett kookide maitsestamiseks, joodi kitse- ja lehmapiima, valmistati juustu
nihkusid müsteeriumid * ida ja lääne usuliste arusaamade ühinedes kujunesid uut laadi uskumused, sai alguse jumalate samastamine KUNST: * arhitektuuris said ülekaalu ilmalikud hooned * skulptuuris tõusis huvi keskpunkti inimese välimus ja tunded. Inimest kujutati hooglevalt liikuvana, riided lehvimas, näol emotsioonid 20. Selgita: hellen, barbar, aristokraat, polis, aristokraatlik vabariik, demokraatlik vabariik, türannia, rahvakoosolek, akropol, agoraa, sümpoosion, hetäär, oraakel, hellenismiperiood, hellenistlik kultuur. Hellen kreeklane Barbar mittekreeklane, barbariks kutsusid kreeklased neid inimesi, kes ei osanud kreeka keelt, sest nende jaoks tundusid võõrad keeled kui ühesuguse põrinana. Aristokraat vana aja rikas ja võimukas kodanik, parimate võimu pooldaja. Polis linnriik, mis hõlmas linna ning seda ümbritsevat maa-ala. Aristokraatlik vabariik Vabariik, kus valitses aristokraatlik kord, ehk riigiametites
Nimetage kaks kohustust. 9 Kellele ei laienenud Kreeka polistes kodanikuõigused? Nimetage kolm elanikkonna rühma. 10 Millised valitsemisvormid olid Kreekas esindatud? Iseloomustage neid paari lausega ja tooge näiteks üks Kreeka polis, kus vastav valitsusvorm kehtestati. 11 Võrrelge Vana-Kreeka demokraatiat tänapäeva demokraatliku riigikorraldusega. Tooge välja sarnasusi ja erinevusi. 12 Iseloomustage Kreeka linnriiki. Selgita mõisted: akropol, agoraa, tempel, andreion. 13 Iseloomustage Vana-Kreeka olümpiamänge (reeglid osalejatele, võistlusalad, tähtsus, olümpiarahu, premeerimine). 14 Iseloomustage Kreeka naise positsiooni ühiskonnas ja abielus. 15 Iseloomustage Kreeka aristokraatlikku eluviisi (sümpoosionid, konkurentsivaim, sport, haridus, kultuur, homoseksuaalsed suhted) 16 Kuidas olid seotud jumalad, religioon ja mütoloogia kirjandus- ning kunstiloominguga Vana- Kreekas? Tooge kolm näidet. 17 Iseloomustage Kreeka panteoni
Kreeta-Mükeene kultuur (2000-1100 eKr, hobukaarikud, lossid, kükloopilised müürid, sõjalised kaaskodanlased) ehk Egeuse kultuur. Jagunemine: P-Kreeka, Kesk-Kreeka (termopüülide kitsastee), L-Kreeka (Istmose maakitsus)...Balkani ps, mägine. Minoiline kultuur (2000-1400 eKr); Mükeene k (1500-1100 eKr); Tume ajajärk (1100-800) kreeka k langus, kreekalased lahkusid Väike-Aastiasse, õpiti rauda kasutama; Arhailine ajajärk (8-6 saj eKr) linnad, aristokraatia-rikas ülemkiht, linnriigid (polised 30-40 000 in), seadused, tihedad välissidemed Idamaadega, alfabeedi loomine foiniikia põhjal (u 800), kangelaseeposed, suur kolonisatsioon (hõlmas Vahemerd, Musta merd), 10 000 kreeklased lahkusid, 7 saj lõpus münditi hõberaha, hellenid-kreeklased (ühine keel, religioon, kombed), olümpia. Kreeka-Pärsia sõdade aeg k+(490-479); Klassikaline ajajärk (5-4 saj I pool) hiilgeaeg, keskust (Sparta- peloponnesuse Liit, Ateena-mereliit e Deelose liit), v...
1.Võrdle Ateena ja Sparta riigi korraldust too välja sarnasused ja eripärad ? V: Ateena eripära- Ateenas oli linnaks Ateena, Ateenas saadi kodanikuks 20a., demok valitsemine, kõik kodanikud võisid kandideerida riigi ametisse. Sparta eripära- Aristokraatlik valitseja, 2 kuningat valitsesid päritava võimuga, Spartas puudus linn, Spartas saadi 30a kodanikuks Sarnasus mõlemal- vormiliselt kõrgeim võim kodanike rahva koosolekul, kodanike kohustus tegeleda riigiasjadega 2.Millised Sparta ja Ateena erinevused tulenesid riigikorraldusest? Nt? V: Ateenas oli hariduse omamine väga tähtis, seepärast hakati õpetama juba lapseeas väga intensiivselt ning lõpuks sündisidki palju haritud inimesi, Ateenas kuulus aristokraatliku elulaadi juurde sportlikud harjutused ehk gümnastika, Ateena oli käsitöö, kaubanduse ja mereteede keskpunkt (Ateena mereliit) Spartas oli noortest sõjaväelaste kasvatamine juba 7a pandi poisikesed rühma kodust eemale ning pidi...
Kes on H. Schliemann ja millega ta läks ajalukku? Arhailise ja klassikalise Kreeka ühiskond ja eluolu (õ lk 96-101) 1.Millal, miks ja kus tekkisid kolooniad? 2.Mis kujundas kreeklaste ühtekuuluvustunnet? 3.Milline oli Kreeka ühiskonna struktuur? 4.Miks enamus Kreeka kirjasõnast on aristokraatide kirjutatud? 5.Mil viisil saadi orje ja kes kasutasid orjatööd? 6.Mida tähendab patriarhaalne? 7.Mis oli abielu eesmärk? Milline oli naise positsioon ühiskonnas? Mõisted: alfabeet, akropol, agoraa, aristokraat, sümpoosion, andron, kraater, kuros, kore. Kreeka linnriigid (õ lk 102-109) 1.Selgita, mis oli polis ja millal polised tekkisid? 2.Võrdle Ateena ja Sparta riigivõimuaparaati. Ateena (demokraatlik) Sparta (aristokraatlik) Kes oli riigi eesotsas? Milline oli kõrgeim riigivõimuorgan? Kellele kuulus võim rahvakoosolekute vaheajal? 3.Milles seisnes ametnike määramise omapära Ateenas? a) b) c) 4
spetsiifilise toote või teenuse pakkumise tootmist (nt autod, arvutid, konsultatsiooniteenused) integreerides väärtuspakkumisi mitmetest allikatest. Väärtust võib defineerida kasuna, mida kasutaja saab tootelt või teenuselt. Teised b-webid keskenduvad valikule (madal väärtusintegratsioon); see tähendab terve hulga valikute tegemist ühe integreeritud lahenduse asemel. Majanduslik kontroll ja väärtusintegratsioon defineerivad b-webi viie põhitüübi peamised iseloomulikud jooned: agoraa, agregatsioon, väärtusahel, liit ja kommertsteenuste võrk (Joonis 1). Joonis 1. B-webi tüpoloogia Iseorganiseeruv Agoraa Liit KONTROLL Kommertsteenuste võrk Agregatsioon Väärtusahel Hierarhiline
· Oligarhia valitsemisvorm, kus võim on koondunud väikese rühma kätte. · Türannia hirmuvalitsus, kus üks isik üritab erinevate meetmetega endale valijaid juurde saada. Linna, riietuse ja toidu, aristokraatliku eluviisi, abielu ja pere, naiste rolli kirjeldus · Linn need täitsid ühiskonna majandusliku, poliitilise ja usukeskuse rolli. Tavaliselt paiknes akropoli jalamil. Linnas paiknes jumalate templeid ja tegelik linnasüda oli agoraa. Linna kaitsesid müürid ja tänavad olid kitsad. Linnamajad olid enamasti paarikorruselised ja põletamata tellisest. · Riietus ja toit riideks oli üks riidetükk, mis oli heidetud üle keha nt kitoon. Pükse nad ei kandnud ja jalatsiteks olid sandaalid. Toiduks oli palju puu ja köögivilju, kala. Seda söödi värskelt, soolatult, kuivatatult. Liha söödi harva. Kasutati oliiviõli, kooke maitsestati meega.
toitu juurde vedada. Periklese ajal ehitati ka palju pühamuid tähtsaim neist jumalanna Athena tempel e. Partheon mis tähendas kreeka keeles neitsit. Kõigi ehitustööde jaoks saadi raha liidukassast. Peagi sai Ateena kõige võimsamaks linnriigiks 5.sajandil. Kuidas Ateenlased elasid Ateena linn Ateena oli suur ja rahvarohke linn. Seal elas kümneid tuhandeid kodanike käsitöölisi ja orje. Kõige rahvarohkem koht oli turuplats ehk agoraa. Seal peeti ka rahvakoosolekuid. Agoraa asus akropoli jalamil ja teda ümbritsesid uhked sammaskäigud, kuhu võis palava ilmaga päikese eest varju minna. Teine turuplats asus Pireuses, seal elasid peamiselt kalurid laevaehitajad ja meremehed. Ateenat kaunistasid mitmete jumalannade ja jumalate pühamud kõige tuntuim neist linna keskel olev akropol koos Partheoni templiga. Ateena elumajad olid aga tagasihoidlikud ja ühe korruselised
Ajaloo kontrolltöö Kreeka ja hellenism 1. Seleta mõisted: Hellas, hellen, barbar, linnriik, polis, aristokraatia, demokraatia, türannia, akropol, agoraa, sümpoosion, gümnaasion, hetäär, mustafiguuriline vaas, punasefiguuriline vaas, oraakel, alfabeet, orkestra, skenee, draama, tragöödia, komöödia, dionüüsiad. · Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid. Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia lääneranniku. · Hellen vanaaja kreeklane; selle nimetusega eristati kreeklasi kreeka keelt
Vanakreeka kultuur Kreeka asub Balkani poolsaarel, Egeuse mere saartel.Praeguste kreeklaste esivanemad tulid Kreekasse põhja poolt.1312 sajand eKr tulid Kesk ja LõunaKreekasse dooria hõimud ning Egeuse mere saartele ja VäikeAasia rannikule joonia hõimud. Tähtsamad maakonnad Lakoonia (keskus Sparta) ja Atika (keskus Ateena) Akropol ülalinn, mis asus künkal Agoraa turuplats, keskväljak käsitöölistele ja kaupmeestele Polis linnriik Kitoon kreeklaste mähitav rõivas Jumalate erinevus inimestest: · Igavene noorus · Surematus · Võim inimsaatuse üle TAEVAS (Uranos) + MAA (Gaia) Titaanid Jumalad (Zeus,Hera jne) Jumalaid oli kokku 12: · Zeus taeva jumal, peajumal · Hera abielu kaitsja · Hestia Zeusi õde, kodukolde ja ohvritule jumalanna · Hades allmaailma jumal · Poseidon mere, tuulte jumal · Demeter maa ja viljakusejumalanna · Apollon kunstide ja muusade kaitsja · Artemis jahi...
· Vana-Kreeka ajaloo periood algas 8.saj.eKr 6 saj.eKr. · Arhailine ajajärk võetakse kasutusele kiri ning hakatakse üles kirjutama eeposeid. Toimuvad ka esimesed Olümpimängud. · 5.saj. - 338 eKr Klassikaline ajajärk. Sparta ja Ateena polised domineerivad. Otsene demokraatia õitseng. · 338 30 eKr Hellenism. Kreeka keele ja kultuuri õitseng Kreekast väljaspool. Ateena · Kodanikkonna moodustasid Atika maakonna meessoost põliselanikud (olenemata varalisest olukorrast) · Atika elanike orjastamine oli keelatud · Kõik kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekul · Rahvakoosolek · kogunes iga 10 päeva tagant · Koosolekute vahel korraldasid riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud , sh 10 strateeegi · Igal aastal määrati ametisse 6000 kohtunikku · Ateenas valitses otsene, vahend...
1. Asend. Geograafilised olud. Ajaloo perioodid, lühiiseloomustus. Kreeka kolonisatsioon Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on väga mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad sageli raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene ajajärk (u 2000-1100 eKr) 2000 eKr algas Minoiline kultuur Tume ajajärk (u 1100-800 eKr) madal tsivilisatsioonitase ja suhteline eraldatus muust maailmast. Kreeklased võtsid kasutusele raua. Arhailine ajajärk (u 800-500 eKr) u 800 eKr võeti kasutusele tähestik ja 776 eKr hakati üles kirjutama olümpiavõitjaid, seega umbes sellel ajal algasid olümpiamängud. Klassikaline ajajärk (u 500-338 eKr) V saj. I pool eKr oli Pindarose ja Aischylose loomeperiood ning V saj. II pool eKr oli Sophoklese loomeperiood. Hellenismiperiood (338-30 eKr) 336-323 eKr oli Makedoonia ...
Vana-Kreeka riik, ühiskond, eluolud ja perekond Kreeka linnriik e. Polis - agoraa (keskne asula/foorum) ja selle lähiümbrus - rajati kaljunukil asuva kindluse - akropoli jalamile. Linna kaitsesid väljastpoolt müürid. Mahutas 30 - 40 tuhat inimest, kusjuures majad olid ühekorruselised ja põletamata tellistest. Majadel oli nelinurkne väike siseõu ja külalistetuba - andreion ("meeste ruum"), ning tänava poole avanev töökoda/kauplus. Valitsejad ja kaitsjad olid kodanikud. Kodanikud olid kõik vabad põliselanikest mehed
kaugusel oleva peasadama 461- 456 ehitatud Pikad Müürid. Linna süda oli loomulikult akropol. See asus 156 meetri kõrgusel kus paiknes tugevasti kindlustatud kuningaresidents. Samuti ehitati Ateena akropolile juurde mitmeid pühamuid näiteks Athena tempel Parthenon. Lisaks kaunistasid akropoli rohked kujud. Ateena oli suur linn. Seal elas kümneid tuhandeid inimesi: nii Ateena elanikke, orje kui ka võõramaalasi. Kõige rahvarohkem oli tavaliselt agoraa ehk turuplats, mis asus akropoli jalamil. Selle läheduses peeti ka rahvakoosolekuid. Pireuses elasid peamiselt meremehed, kalurid ja laevaehitajad. Kogu linnuseplatool asus hajusalt pühapaiku, mida iseloomustavad sammaskojad, altarid ja suur hulk avalikke ning eraisikute ühendkinke. Rooma ajal ehitati Parthenonist ida poole väike Roma ja Augustuse Ümartempel. Lõunanõlval oli Dionysose teater. Akropolist lääne pool oli Hephaistose tempel, mis kuulub kõige
MÕISTED · Hellenid kreeklased, Balkani poolsaarel asunud muistse Kreekamaa ehk Hellase asukad vanaajal. · Eepos pikk jutustav teos, üldjuhul värsivormis, põhineb rahvalauludel, müütidel ja muistenditel . · Polis - linnriik, mis hõlmas linna kpps ümbritseva maa-alaga. · Akropol - polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus. · Agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats. · Aristokraatia kõige suursugusemad ja mõjukamad inimesed. · Kodanik inimene, kellel oli õigus linnriigi valitsemisest osa võtta, ( linnriigi meessoost vaba täiskasvanud põliselanik, ühtlasi ka sõjamees ) · Rahvakoosolek kodanike kokkutulek riigiasjade arutamiseks, seal valiti endi seast nõukogu liikmed ja ametnikud, kelle ülesanne oli korraldada riigiasju rahvakoosolekute vahepeal .
Vana Kreeka ja Vana Rooma kordamisküsimused 10 klass Üldajalugu 1. Tsivilisatsiooni tunnused (3) Varanduslik kihistumine, kiri, vaimne tegevus, riiklus 2. Kuidas nimetatakse vanimat Kreeka kultuuri, mis ajal see alguse sai? Kreeta Mükeene ehk Egeuse kultuur, 2000-1100 eKr 3. Mille poolest erinesid Kreeta ja Mükeene varajased kultuurid? kreeta: lineaarkiri A, kaitsefunktsioonid puuduvad, rahumeelne ühiskond. Mükeene: Lineaarkiri B, tugevad kaitserajatised, sõjaline funktsioon 4. Iseloomusta tumedat ajajärku (3) lossikultuuri kadumine, kirjaoskuse unustamine, rahvaarvu langemine 5. Millal ja kus toimusid esimesed. Olümpiamängud, kellele olid need pühendatud? 776 eKr, Vana-Kreekas, jumal Zeusi auks 6. Kes oli Homeros, tähtsus ja teos. Vana-Kreeka pime laulik, kes oli rahvaluule ja eeposte autor. Illias ja Odüsseia 7. Iseloomusta polist, kuidas jaotati poliste elanikke. linnri...
vaesed kodanikud g) Peloponnesose Liit e Ahhaia Liit oli Peloponnesose linnriikide liit; poliitiline ja sõjaline vastasleer Makedooniale h) Peloponnesose soda Peloponnesose liidu ja Ateena mereliidu vaheline soda. Eesmärgiks oli ülemvõim Kreekas. i) Strateeg - väepealik j) Akropol polise keskele kaljukünkale ehitatud kindles. Tuntuim oon Ateena akropol. k) Agoraa Homerose ajal vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem ka kogunemiskoht ise l) Sümpoosion ritualiseeritud koosviibimine veinijoomisega ja intellektuaalsete vestlustega m) Alfabeet tähestik, tähtede standartne komplekt n) Ateena rahvakoosolek (kes osalesid, kuidas otsustati?) - Sellest võtsid osa Ateena kõik täisealised kodanikud. See otsustas tähtsamaid riigiasju ning
Kokkupuutes teiste rahvastega, hakkasid kreeklased end nimetama helleniteks ja välismaalasi barbariteks. Alfabeet Kreeka tähestik alfabeet loodi foiniikia tähestiku põhjal. Elementaarset kirjaoskust hakati pidama enesestmõistetavaks. Polis Tüüpiliseks riigivormiks sai linnriik ehk polis. Paiknes tavaliselt kaljunukile rajatud kindluse ehk akropoli (mäetipulinna) jalamil. Linnaelu keskus oli agoraa ehk koosoleku- ja turuplats. Polise näol oli tegu väikse kogukonnaga, elanike arv oli üldiselt alla 40 000, v.a Spartas ja Ateenas. Kõik riigi kodanikud ehk täieõiguslikud meessoost elanikud osalesid valitsemises ja sõjaväes ning osalesid rahvakoosolekutel. Rahvakoosolekute kõrval olid ka nõukogud, millel oli tihtipeale otsustav sõna ning mis koosnes rikastest ja tähtsatest kodanikest. Sparta riik
Kordamisteemad ajaloo kontrolltööks 10. Klassile Vana-Kreeka 1. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur: Kreeka geograafiline asend- Lõuna euroopas, vahemer ööres, balkani poolsaarel Kreeta geograafiline asend- asub vahemers ja on saar kreeka juures minoiline kultuur (kestvus, koht, kiri, losside eripära, Knossos). Kestvus:600 aastat Koht:kreekas Kiri:lineaarkiri a Losside eripära:kindlustamatta, meenutavad laburünte, väravad avatud 2. Riik ja ühiskond: Polis- linn riik Rahvakoosolek- turuplatsil arutati tähtsamaid otsuseid Kodanikud- mees, vaba, kreeklane, täiskasvanud Aristokraatia- parimate võim peamised valitsemisvormid: demokraatia - rahva võim aristokraatia - aristokraatide valitsemine türannia- ainuvalitsemine Sparta ja Ateena võrdlus. SPARTA ATEENA Lõuna kreeka Kesk kreeka spartiaadid Kodani...
Vanaaeg Esiaeg Australopiteekus Homo habilis e. osavinimene Homo erectus e. sirginimene neandertallane Heidelbergi inimene Homo sapiens e. tarkinimene Kõigepealt võeti vask, siis pronks, siis raud Inimeste paikseks muutumine põllumaj. üle minek, varanduslik kihistumine, riigi olemasolu, kiri, vaimne kultuur Tsivilisatsiooni tekke probleem Kuna tsivilisatsioonide tekkeajal kiri veel puudus või oli algstaadiumis on iga tsivilisatsiooni kujunemise uurimine raskendatud. Leidudest saab järeldada vaid nii palju. Tsivilisatsiooni tunnused: põllumaj üle minek varanduslik kihistumine riigi olemasolu kiri vaimne kultuur Primaarsed tsivilisatsioonid: Mesopotaamia, Egiptus, India, Kreeta, Hiina, hiljem Kesk-Ameerika ja Peruu Sekundaarsed tsivilisatsioonid: nende tsivilisatsiooni arenemist mõjutas naabruses arenenum tsiv. Viljelusmajandust ja metall...
Polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes linnast ja teda ümbritsevast maa-alast. Faalanks- Kreeka sõjaväeüksus, lahingurivi. Spartiaat- Sparta sõjamees, kes osales rahvakoosolekutel, täieõiguslik kodanik. Perioik- Spartas elanud vaba talupoeg või käsitööline, puudisid kodanikuõigused. Heloot- ori Spartas. Agoraa- turu- ja koosolekuplats Kreeka linnriikides. Akropol- Kreeka kindlus. Strateeg- sõjaplaani valmistaja. Andron- maja esindusruum, kus olid mehed ja käisid külalised, pidutsemistoimingud. Sümpoosion- Vana-Kreeka ritualiseeritud koosviibimine lehjendatud veini joomisega ja vestlusega. Müsteerium- salajane jumalateenistus jumala auks. Lüüra- 7-keelega pill, millega laulikud kandsid ette lugusid. Lüürika- kindla viisiga luuletus. Sofist- Vana-Kreeka filosoof, kes haris kõrgemal tasemel. Esimene õpetlane. Draama- teatrietendus. Komöödia- naljaka sisuga vaatemäng. Teatron- Vana-Kreeka terve mänguplats, kus toimusid vaatemäng...
8. Ateena Mereliit - pärslaste kätte langenud Kreeka linnriikide vabastamiseks loodi Ateena mereliit. 9. Peloponnesose Liit - kui Sparta riigi jõud hakkas tõusma, otsisid teised Peloponnesose ps. riigid temaga liitu. Sinna kuulusid peaaegu kõik Peloponnesose riigid. 10. Peloponnesose sõda - sõda spartalaste (ja liitlaste) ja ateenlaste (ja liitlaste) vahel. 460 - 445 e.Kr. 11. Strateeg - väejuht. 12. Akropol - kaljunukile rajatud kindlus. Linna keskne, kõrgem kindlustatud koht. 13. Agoraa - linnasüda, koosolekuplats. 14. Sümpoosion - koosviibimine (koosjoomine). 15. Alfabeet - tuletatud sõnadest alfa ja beeta (kaks esimest tähte Kreeka tähestikus). 16. Ateena rahvakoosolek - ekleesia, saadi kokku umbes 40 korda aastas, otsustas tähtsamad riigiasjad, osa võisid võtta kõik Ateena täisealised kodanikud. 17. Solon - Ateena seaduseandja ja üks silmapaistvamaid varase perioodi poeete. 18. Perikles - peetakse sageli Ateena edukaimaks juhiks. 19
Mõisted: Hellen kreeka hõimude doorlaste, aioollaste, joonlaste ja ahhailaste esivanemad. Lineaarkiri A-kreetalaste kasutatud savitahvlitele vajutatav silpkiri, mida ei osata siiamaani lugeda. Lineaarkiri B-varaseim kreekakeelne kiri mille lugemise saladuse on teadlased lahendanud. Kükloopilised müürid-massiivsed kiviplokkidest losse ümbritsevad müürid. Aristokraatia-rikas ja mõjukas ülemkiht. Barbar-kõik mittehellenid, st need kes räägivad arusaamatut keelt. Trireem- kreeklaste sõjalaevad Ahhailased-kreeka hõim, kes rajasid Mükeene kultuuri. Doorlased-kreeka hõimud, kes tungisid Kesk- ja Lõuna-Kreekasse u 1200 eKr. Joonlased-ahhailased, kes põgenesid doorlaste eest Väike-Aasiasse ja Egeuse saartele. Polis-Kreeka üsnagi väike linnriik. Koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Kodanik-Valitsesid linnriiki ja moodustasid selle põhilise kaitsejõu. Aritokraadid-Auväärse päritoluga suurmaaomanikud. Türann-Võimule tõusnud ainuvalits...
Minoiline Minose või Kreeta Trieer aerude ja purjede jõul (kultuur) 3000-1400 eKr liikuv Vana-Kreeka sõjalaev Lineaarkiri savitahvlitele 500eKr kirjutatud silpkiri Sümpoosion - Vana-Kreeka Minolise/Mükeene kultuuri ajast koosviibimine veinijoomisega ja Barbar - võõramaalane, kes intellektuaalse vestlusega (sünd, rääkis kreeklastele arusaamatut pulm, matus vms) keelt Patriarhaalne ühiskond, kus Hellen - Kreeklaste nimetus võim ja otsustamine on iseendile perekonnapea ehk isa käes Hellenism - antiikaja ajaloo- ja Matriarhaalne - kultuuriperiood (A. Suure surm Hetäär - haritud ja sotsiaalselt Egiptuse langemine Rooma võimu tunnustatud prostituut, ülalpeetav alla) 323-30 eKr naine Vana-Kreekas Alfabeet - tähestik Draama - tõsise konflik...
Kreeta- mükeene ajastu usund- kreeklased austasid eelkõige jumalannasid. Neile ohverdati loomi, nende auks korraldati rongkäike ja pidusid. Kuulus kreeklaste usundis koht on ka härjale. arvatakse et ta oli teise jumalanna peamine ohvriloom. Vana-kreeka ühiskond- Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne. Ühine võitlus pärslaste vastu. Tekkisid polised Kreeka linnriigid, Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm. Linna keskuseks oli agoraa koosoleku ja turuplats. Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega-Kaubasuhted foiniiklastega, Kultuurisaavutuste ülevõtmine. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud. Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi. Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas.
Ptolemaios- koostas maailmakaardi. Hellenismiajastu matemaatik, geograaf, astronoom. Aleksander Suur- Makedoonia kuningas, suured vallutused, mis panid aluse idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levikule kogu tolleaegses maailmas. Peale tema surma kujunesid hellenistlikud riigid Egiptus, Makedoonia, tuumiksüüria. Ta oli tark ja tuntud sõjajuht, valitseja. Tema vallutuste tulemusena loodi maailmariik. 8) faktid a)Koosolekute ja turuplats Vana-Kreekas- agoraa. b)Olümpiamänge korraldati (Millise jumala auks?)- Zeus. c)Rikaste, paremate võim Vana-Kreekas- aristrokraatia. d)Kreeka tähtsamad jumalad elasid ...Olümpose... mäel. e)Antiikolümpiamängud toimusid (Kus? Märgi koht!)- Elise maakonnas Peloponnesose poolsaarel. f)Savivaas kreeklaste nimetuses- amfora. g)Milline ühiskonnakorraldus valitses Vana-Kreekas?- demokraatia. h)Kauneim naisekuju hellenismiperioodist on- Milose Venus. i)Kreeka eepos "Ilias" jutustab (Millest
Aristokraatia – Paremate/Rikkamate võim Hippokrates – Kuulus Vana-Kreeka arst, kes kirjutas kõiki Klassikalise Kreeka meditsiinialaseid teadmisi kokku võtva mahuka teose Herodotos – 5. Sajandi keskpaigal hakkas ta lähema ajaloo sündmusi esimesena uurima ja üles kirjutama. Kirjutas teose “Historia”. Homeros – Vana-Kreeka kirjanik kes kirjutas esimesed eeposed “Ilias” ja “Odysseia” Agoraa – Turuplats, kus toimusid rahvakoosolekud Aleksander Suur – Makedooniast pärit valitseja (336-323 eKr), kes vallutas mõne aastaga Pärsia aga ka Kesk-Aasia oma võimu alla Hellenism – ajaloperiood 2000-1100 eKr Vana-Kreekas/ maailma esimene segakultuur ehk kosmopoliit Polis – Tüüpiline Kreeka linnriik
Vana-Kreeka Kordamine 10. klassile 1. Mõisted 1) Polis vana-kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. 2) Alfabeet-kreeka tähestik, tuleneb alfast ja beetast 3) Hellen-kreeklane. 4) Barbar-vanaaja kreeklastel ja hiljem ka roomlastel võõramaalased, kes kõnelesid arusaamatut keelt. 5) faalanks-tüüpiline kreeka lahingurivi, ruudu kujuline. 6) aristokraatia-rikas ja mõjukas ülemkiht. 7) Demokraatia-rahva võim 8) Demos- rahvas 9) rahvakoosolek-kodanikest koosnev, põhiliseks ülesandeks oli polise juhtimine.Kogunes regulaarselt iga 10 päeva tagant 10) Türannia-ise hakanud valitseja võim 11) Spartiaat-sparta kodanikkond 12) Heloot-spartiaatide maaorjad 13) Perioik-lakoonika asunik 14) akropol-kalju nukile rajatud kindlus, kus jalamil paiknes tavali...
Hellenistlik periood 1. Põhimõisted Akropol - kõrgemale kaljule rajatud kindlus Polis - linnriik Agoraa - koosoleku- ja turuplats Faalanks - kreeklastele omane lahingurivi Oligarhia - valitsemisvorm, kus võim on koondunud väikese inimeste rühma kätte Nimed: Aleksander Suur - Makedoonia kuningas, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht. Hellenismi periood algas tema sõjaretkedega Pärsiasse. Tema õpetajaks oli Aristoteles. Ta oli julm väejuht. Lasi end jumalaks kuulutada. Aristoteles Platoni õpilane, elas 4. Sajandil. Peetakse antiikaja ühejs targemaks inimeseks. Tema järgi eksisteerib ainult meeltega tajutav maailm. Tegeles paljude valdkondadega, andis teadustele nimed (loogika, füüsika, politoloogia jne). Ta oli Aleksander Suure õpetaja. Ta oli filosoof. Tema meelest oli riigi eesmärk taga oma kodanikele õnnelik elu. Homeros Pime laulik ja poeet. ''Illiase'' ja ''Odüsseia'' autoriks. Elas 8.-7. Saj. Peeti parimaks ja kõige ku...
16. eluolu ja perekond Linn ja maa- Kuigi enamus inimesi elas maal, oli siiski Kreeka ühiskond linnaline, mis täitsid ühiskonna poliitilise, majandusliku ja suuresti ka usulise rolli, ning seega määrasid tsiv. Üldnime. Tavaliselt paiknes linn akropoli jalamil, nii all-linnas, kui akropolis paiknesid enamus jumalate templid. Linna süda oli koosoleku ja turuplats(agoraa). Tänavad tavaliselt üpris kitsad, kulgesid nii kuidas oli välja kujunend, mõnes koloonias planeeritud ja korrapärane. Enamasti sillutis, väljast kaitsesid müürid. Linnamaja- Enamasti kivivundamendile, 1-2 korrust, põletamata tellistest. Enamikel väike siseõu, mille läbi pääses ümbritsevatesse külalis- ja eluruumidesse(2 korruse puhul mööda treppi ülakorrusele). Esindlukeim ruum andreion(meeste ruum) täitis külaliste toa rolli. Tihti tänavale avanev koda v. Kauplus. Linnas väljaspool olid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi-, viinamarjai...
a) Matemaatika õpetaja Leen Väränen 15.10.2012 16:29 Ül 143, 144. (Muuda) 16.10.2012Keemia õpetaja Luule Nikopensius 12.10.2012 14:54 Lahenda tv.lk.19- 1,2 ja lk.20 - 3-5 ül. lahendada vihikusse. KORDAMISKÜSIMUSED Vana-Kreeka kohta Vana-Kreeka geograafiline asend ja olud, sündmuste kronoloogia, Kreeta-Mükeene kultuur ja kangelaseepika (õ lk 85-95) Loetle ajalooetapid (märgi ka kestvus) koos oluliste tunnustega ja sündmustega. Õ lk 86-89 Võrdle Minose (Kreeta saarel) ja Mükeene kultuuri (mandril).Õ lk 90-93 Nimeta eeposed (kirjelda lühidalt sisu) ja nende arvatav autor. Arhailise ja klassikalise Kreeka ühiskond ja eluolu (õ lk 96-101) Millal, miks ja kus tekkisid kolooniad?8.sajandil eKr. Vajadus metalli, eriti raua vastu. Esmalt Itaalias, Sitsiilias ja ka Musta mere rannikul Milline oli Kreeka ühiskonna struktuur? Talupojad, käsitöölised, orjad, aristokraadid, karjused...
Kreeka ajaloo põhiperioodid I. Kreeta-Mükeene e. Egeuse kultuuri ajajärk 2000-1100 a. e.Kr. II. Tume ajajärk 1100-800 a. e.Kr. Algas doorlaste sissetungiga, millega kaasnes majanduse ja kultuuri järsk langus. Võeti kasutusele raud. Tumedat ajajärku nim. Ka Homerose ajajärguks, kuna Homerose eepos, koos arheoloogiliste allikatega on põhiliseks tolleaegse Kreeka ajaloo uurimisel. III. Arhailine ajajärk 800-500 a. e.Kr. Kujunes välja klassikaline Kreeka tsivilisatsioon. 8. Saj e.Kr. algas suur kolonisatsioon- kreeklased lahkusid kodumaalt Vahemere ja Musta mere äärsetele aladele. Kreeka alfabeet loodi foiniikia tähestiku põhjal 800 a. e.Kr. 8.saj hakkasid kujunema linnriigid. Kerkis esile aristokraatia. Võeti käsile seaduste üleskirjutamine. Tekkisid tihedad sidemed Idamaadega. 7.saj lõpul e.Kr. hakati müntima hõberaha. 776. aastal e.Kr peeti esimesed olümpiamängud. Kujunes välja kreeklaste ühtekuuluvustunne ühise keele, kommete...
lähis-ida kõrgkultuurist võeti õppust. 2. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene periood (2000-1100 eKr), Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr), Arhailine periood (800- 500 eKr), Klassikaline periood (500-338 eKr), Hellenismiperiood (338-30 eKr) 3. Polis Kreeka linnriik sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev riigivorm. Akropol (kaljunukile rajatud kindlus), linna keskuseks oli agoraa (koosoleku ja turuplats), linna lähedal põllud ning oliivi ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. 4. Valitsemisvormid - 5. Sparta ja Ateena riigikorraldus · Sparta Aristokraatia, rahvakoosolekul lõplikud otsused ja ametnike valimine. 2 kuningat, 5 efoori (kõrgemad võimukandjad kontrollimaks teiste tegevust). 30 liikmeline nõukogu (geruusia)
1 Kaardil Vahemeri, Egeuse meri, Makedoonia, Peloponnesose ps., Arika, Kreeta saar, Rhododse saar, Ateena, Sparta, Pergamon, Olümpia 2. Millal oli arhailine periood? Millised muutused toimusid valitsemises ja ühiskonnaelus? Miks nimetatakse seda Homerose ajajärguks? ● 800-500 eKr(tsivilisatsiooni uus tõus) ● levinuim valitsemisvorm on aristokraatia (paremate võim) ● võeti uuesti kasutusele kiri ● See võimaldas panna kirja Homerose eeposed Ilias ja Odüsseia.Seda nimetatakse Homerose ajajärguks, sest siis ta tegutses ● Ühiskond oli patriarhaalne ehk mehekeskne. Naised elasid mehe eeskoste all. ● sellel perioodil toimusid esimesed olümpiamängud mille järgi hakati Kreekas aega arvama ● naised veetsid enamuse ajast kodus,mehed tegelesid valitsemisega ● sellel perioodil olid levinud ka perekondade sõpruskonnad kes ...
AJALUGU 1) Polis - linnriik 2) Faalanks – raskerelvastusega jalameeste võitlusrivi Vana-Kreekas (sõjamehed olid rivistunud üksteise tahapikkadesse viirgudesse) 3) Spartiaat – Sparta linnriigi täieõiguslik kodanik 4) Perioik 5) Heloot – orjastatud põliselanik Sparta linnriigis 6) Agoraa – koosoleku- ja turuplats Vana-Kreeka linnades 7) Akropol – Vana-Kreeka linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus 8) Strateeg – Vana-Kreeka väepealik 9) Andron (andreion) – meeste ruum (Vana-Kreekas aristokraatliku maja esindusruum, kus võeti vastu külalisi ja peeti sümpioosione) 10) Sümpoosion - aristrokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu Vana-Kreekas 11) Müsteerium – keskaegne Piibli-aineline näidend
Vana Kreeka kontrolltöö 1)Geograafiline asend Kreeka asub Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel. 2)Kuidas loodus mõjutas kreeklaste elu? Kreeka on mägine ja väga liigendatud maa paljude ps-te ja saartega. Tasandikke on vähe ja neid eraldavad raskesti läbitavad mäeahlikud. St oli Kreeka tugevalt killustunud ja väiksemateks sõltumatuteks riikideks jagunenud. Meritsi suheldi omavahel ja oldi suhtes ka naabermaadega. Maakonnad kaitsesid oma iseseisvust, püüdes aga samal ajal välissuhetest kasu lõigata. Kreeka täitis pideva kultuurivahendaja rolli Euroopa ja Lähis-Ida vahel. 3) Vana Kreeka ajalooperioodid · Tume ajajärk(1100-800 eKr) Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli täielik. Losse ei ehitatud üles. Kiri unustati, rahvaarv kahanes. Kreeka langes tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Osa Kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Raua kasutuselevõtt, mis ...
Nimeta kolm erinevust ja seleta nende erinevuste sisu. a) _______________________________________________________________ b) _______________________________________________________________ c) _______________________________________________________________ LISAÜLESANNE. See ülesanne täida alles siis, kui teised ülesanded on tehtud. Kirjuta vähemalt kuuest lausest koosnev jutuke. Kasuta sõnu: Sparta, aristokraatia, rahvakoosolek, polis, kodanik, agoraa. _______________________________________________________________ _______________________________________________________________ _______________________________________________________________ _______________________________________________________________ _______________________________________________________________ _______________________________________________________________ _______________________________________________________________ 4 ÜLERIIGILINE TASEMETÖÖ
Geograafiline asend, loodus asub Balkani poolsaarel ida poolt piirava Eugeuse mere saartel, mägine ja väga liigendatud maa,Suht väikesi tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeaehelikus või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed.Peamine ühendustee meri.Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel. Tume ajajärk(1100-800eKr) *kultuuri häving oli põhjalik *purustatud losse ei ehitatud uuesti üles *kiri unustati *rahvaarv kahanes *ühiskond vähe kihistunud, ühesõnaga toimus taandareng. *osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. See piirkond muutus kreeklaste püsivaks asualaks ja Egeuse meri sisuliselt Kreeka sisemereks *raua kasutuselevõtt. Algas Kreekas rauaaeg-raud tõrjus pronksi ja vase järk-järgult kõrvale. *suht vaene ja mahajäänud maa *välissuhted märgatavalt vähenenud. Klassikaline ajajärk(500-338eKr) *Kreeka tsivil.hiilgeaeg *Esile kerkisid Kreeka linnriigid Ateena ja Sparta-range sõjal...
saj. sai Makedoonia ohtlikuks konkurendiks. Otsest konflikti välditi, Ateena Makedoonia vastu, moodustus Makedoonia vastane liit, eesotsas Ateena ja Teebaga. 338 eKr said Kreeka liidu väed makedoonlastelt kõvast lüüa. Philippos II kuulutas ennast Kreeka kongressil kõigi hellenite juhiks. · Mõisted: aristokraatia - parimate valitsus; türannia - ainuvalitsus; demokraatia - rahvavõim; faalanks - tüüpiline Kreeka lahingurivi; akropol - kaljunukile rajatud kindlus; agoraa - koosoleku ja turuplats · Kreeka ühiskonnas puudusid naistel kodanikuõigused ja iseseisvus ka muus suhtes, nad allusid alati mehele, isale või mõnele muule meesterahvale. Naine püsis kodus, korraldas majapidamist, kasvatas lapsi, naine viibis oma majapidudel vaid siis kui olid väga lähedased sugulased külalisteks. · Kreeka demokraatia ajal. Linnriiki valitsesid ja ka põhilise kaitsejõu moodustasid kodanikud
Ajaloo kordamisküsimused Kreeka 1.Mille poolest erines tume ajajärk talle eelnenud perioodist? Tumedal ajajärgu oli Kreeka eelneva perioodiga võrreldes üsna vaene ja mahajäetud maa, ka välissuhte dolid märgatavalt vähenenud. Keeta-Mükeene ajajärgule iseloomulike losse ei ehitatud üles, kiri unustati ja rahvaarv kahanes. Osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivakas asualaks. Tumedal ajajärgu võeti kasutusele raud. 2.Polis Kreeka linnriik(kreeka keeles linn) oli üsna väike, koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Elanikkond ei ületanud 30-40 tuhandet inimest. 3.Selgita kuidas valitseti Ateenat. Algselt puudus rahvakoosolekutel reaalne tähtsus, kuid 5. salajandi keskel , kui riiki valitses Preikles kujunes Ateenas demokraatlik kord. Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Kõigil kodanikel täiskasvanud meesoost põliselanikud, sõltumatult nende varan...
Üks suurim ehitis mida ta tegi olid pikad müürid. Pikad müürid ühendasid Ateenad Pireuse sadamaga. See oli vajalik sest kui Ateenat piirati said inimesed mere kaudu tuua Ateenasse toitu ja muud. Nii oli Ateena piiramine mõtetu tegevus kuna nad võisid seal peaaegu igavesti vastu pidada. Perikles ( 462-429 eKr) Ateena. Ateena oli Periklese ajal uhkeim linn Kreekas. Periklese ajal elas ateenas kümmnied tuhandeid inimesi. Agoraa oli kõige rahvarohkem koht. Teine suurim agoraa oli Pireuse sadamas. Rahvakoosolekuid peeti koosolekuplatsil mis asus kõrgel künkal agoraa ja akropoli läheduses. Ateenas oli mitmeid templeid jumalatele ja uhkeim neist oli Parthenoni tempel akropolol. Elumajad olid ühekorruselised ja nad olid valmistatud põletamata tellisest. Majadel polnud aknaid tänava poole vaid olid siseõue poole. Suurem osa ateenlasi olid käsitöölised. Kuulsaimad nende seast olid
· kasvas elanikkonna arvukus · tekkisid linnad · kerkis esile rikas ülemkiht · taastusid tihedad sidemed välismaailma · käsitöölised võtsid üle idast mitmeid tehnilisi võtteid ja matkisid sealset kunstistiili Enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega. Eksisteeris jõukaid talupoegi. Käsitööliseid hinnati enamasti põlluharijatest madalamale seisusele jäävateks. Linnaelu tegelik keskus oli koosoleku- ja turuplats agoraa Orjadesse suhtuti kui varandusse, kellega käidi ümber oma suva järgi, kuid nende tapmine oli siiski paljudes linnriikides siiski keelatud. Aristokraatiat iseloomustas sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla parim. Kreeka ühiskond oli patriarhaalne. Naised kodanikuõigusteta, nad olid õiguslikult mingi mehe eestkoste all, käisid ainult usupidustustel, naise koht oli kodus, käisid vähe väljas. Kuros - alasti noormehe skulptuur (6.saj eKr)
Kreeta-mükeene Ven-diagramm KREETA MÜKEENE · Minoiline kultuur Kreeta · II a.t. eKr.. maismaal · Mükeene kultuur saarel, 1600 eKr. · Ühtsed müüdid kreeka mandril · Tuntakse peamiselt · Tempel võimu keskuseks · Lineaarkiri B arheoloogiliste leidude · Mõlemal lineaarkiri (osatakse tänapäeval põhjal. · Lossid majanduse- ja lugeda) · Lineaarkiri A (ei osata kultuurikeskusteks · Tähtis osa tänapäeval lugeda) · ühiskonnas · Kreeta lossidel olid sõjakaaskondlastel suured linnad ümber ja · Lossid olid kaitstul puudusid müürid. müüridega · Lossid olid labürindid · Lossi...
austasid roomlased edasi oma traditsioone. Kõige arenenumaks saavutuseks roomlaste kultuuris sai ehituskunst . Amfiteatrid olid suursugused poolrigile ehitatud konstruktsioonid . Näiteks Colosseum , mis oli tohutusuur ja suursugune päiksepurjega amfiteater . Erinevalt kreeklastest pidasid roomlased amfiteatrites enamasti gladiaatorite võitlusi ja hobukaarikute võiduajamisi . Märkimisväärseks saavutuseks saame lugeda sel ajastul rajatud sildu , teesi ja veejuhtmeid. Agoraa asemel oli Roomas foorum. Samuti erinesid roomlaste ehitised jumalatele. Roomlastel oli jumalatele pühendatud üks eriline tempel . Eriline oli ta just oma kuju poolest . Kuna enamus maju olid neljakandilised siis see hoone oli ümmarguse põhiplaaniga, maailma suurim kuppelehitis - Panteon . Rooma keisririirig ajal sai alguse ristiusk , mis hakkas levima Palestiinas . Keisririigi hiliseks perioodiks tõusis esile üks ja ainus jumal ning keisreid ei tunnistatud enam jumalatena
Sparta ja Ateena Sparta: kodanikud spartiaadid, ühiskond spardiaadid-perioigid-helloodid, võim 2 kuningat, 30 vanematekogu liiget, 5, kasvatus sõjaline, aristokraatia Ateena: 30+ mees vaba, kodanikud-metoigid-orjad, 6000 kohtunikku, 500 nõukogu liiget, 10 strateegi; kasvatus mitmekülgne ja kultuurne, demokraatia. Ühised jooned: rahvakoosolekud, orjastamine, naistel pole õigusi, sõjaliselt edukad Mõisted: polis - linnriik, akropol linna keskel olev kindlus, agoraa turg, koosolekuplats, oraakel - ennustaja, türannia - Vana-Kreeka riigivorm, mille puhul valitses türann (ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja), faalanks Kreeka sõjarivi, sümpoosion - koosjoomine, müsteerium salajane jumalateenistus, saduff veetõstuk, kanoop anum elundite säilitamiseks Hellenism ajalooperiood, mis kestis Aleksander Suure vallutuste ajast kuni 1. saj lõpuni ekr. Algas pärast Suure vallutusi idamaadesse
1. Teada üldjoontes Kreeka ajalooperioodide kronoloogiat (mis järgneb millele, mõni tähtis märksõna, nt. Kreeta-Mükeene ja Knossose loss) 2. Kreeka kaart, kus asusid ja nim. tähtsamad linnriigid ( Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa). 3. Kreeka polis, ülesehitus Tavaliselt paiknes polis kõrgeimale kaljule rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Linna südameks oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Samuti oli polises kindlasti vähemalt üks tempel, tavaliselt rohkem. Linn ise koosnes valdavalt kivivundamendile rajatud ühe- või kahekorruselistest põletamata tellistest elamutest. Tänavad olid enamasti väga kitsad, välja arvatud mõnedes kreeka kolooniates, kus tänavatevõrk oli algusest peale planeeritud. Tihti kattis tänavaid sillutis. Linna kaitsesid müürid. Kreeka ühiskond oli linnadekeskne, sellest hoolimata, et enamus inimesi elas maal. Linnad olid majanduslikud,
• Muutus kiiresti Ateena ülemvõimuks oma liitlaste üle • Demokraatlik Ateena • Hiilgeaeg riigimees Periklese ajal • Otsustajaks rahvakoosolek • Kuulusid täiskasvanud kohaliku päritolu mehed • Võisid töötada riigiametites ja kohtunikena • Valiti ametisse loosi teel • Kodanikeks ei saanud võõramaalased ja orjad • Oli 5. sajandiks Kreeka kuulsaim ja rikkaim linn Elu Ateenas • Tähtsamad kohad • Agoraa – turu- ja koosolekute plats Ateenas sees • Pireuse sadam • Akropol • Elanikkond jagunes: • Käsitöölised • Eriti kuulsad olid pottsepad • Suhteliselt vaene elanikkond • Atika maakonna talupojad • Kõige suurem osa elanikkonnast • Elasid linnast väljas külades ja mägedes • Kasvatati peamiselt oliive ja viinamarju • Aristokraadid • Kõige rikkam osa elanikkonnast • Töö tegid ära orjad
Etruski templis kasutati võrreldes Kreeka perifeeriga rohkem dekoratsioone ning ornamente ja sambad asetusid rohkem harali. Rooma templid olid tüübilt sarnased Kreeka templitega, vaid tagaosas muutusid sambad illustreerivateks poolsammasteks ning kandvaks osaks sai samba asemel laotud sein. Kui Kreeka templil oli trepiastmestik ümber, siis Rooma omal vaid ees ning tempel oli tõstetud postamendile. Kreekas oli ülalinn akropol ja all-linna keskuseks hajali hoonetega agoraa (turuväljak). Rooma ülalinnaks oli kapitoolium, all-linnaks tihedalt ja läbimõeldult hoonestatud foorum, näiteks Forum Romanum. Kapitoolium sisaldas akropoliga võrreldes esinduslikke hooneid. Kreeklaste Epidaurose teatrist on tulnud hiljem Rooma keisrite suguvõsa Flaviuste rajatud Colosseum, mis on suhteliselt keerulise ehitus-süsteemiga - Rooma betoon on ümbritsetud tellistest müüriga ning kaetud marmor-voodriga. Kreekast laenati ka Colosseumi sambad:
impeeriumit lammutama. Kumb oli siis hiilgavam? Polis vs kuningriigid Klassikalises Kreeka ajastul oli polis tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Linnriigid püsisisd ka hellenismiperioodil, kuid need polnud enam sõltumatud nagu varem, vaid allusid suurriikide valitsejatele. Klassikalisel perioodil paiknes tavaliselt polis kõrgeimale kaljule rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Linna südameks oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Samuti oli polises kindlasti vähemalt üks tempel. Tänavad olid enamasti väga kitsad, välja arvatud mõnedes kreeka kolooniates, kus tänavatevõrk oli algusest peale planeeritud. Tihti kattis tänavaid sillutis. Linna kaitsesid müürid.Kreeka ühiskond oli linnadekeskne, sellest hoolimata, et enamus inimesi elas maal. Linnad olid majanduslikud, poliitilised ja religioossed keskused. Kuna poliste äärealad ei ulatunud kunagi polistest väga kaugele,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
