Nad olid kaunid neiud, kes tihti mängisid koos ja laulsid, kuid nad ei lubanud ennast üldjuhul surelikel näha ja põgenesid. · Najaad- veenümf, kes elutses allikates, ojades ja purskkaevudes. · Agamemnon- Aerope ja Atreuse poeg, ilusa Helena abikaasa Menelaose vend, mõlemad olid Trooja sõjas suured väejuhid. Ta pidi ohverdama oma tütre Iphigeneia Artemisele, et kreeka laevastik saaks Aulise alt Trooja poole minema hakata. Kreeklased väljusid sõjast võidukalt, kuid Agamemnon kaotas tagasiteel peaaegu kõik oma laevad, siiski jõudis ta tervena oma kodumaale, kuid sõda oli kestnud kümme aastat. Vahepeal oli tema naine Klytaimestra, ikka veel kibestunud tütre surmast, leidnud endale armukese. Klytaimestra tappis Agamemnoni. Nii oli ka Atreuse veresüü tasutud. · Menelaos- Aerope ja Atreuse poeg, Agamemnoni vend. Suur kreeka väejuht trooja sõjas. Sparta kuningas. Tema naise Helena pärast peetigi sõda. Peale võiduka sõja
At the age of 12, Nelson joined the Royal Navy as a midshipman His naval career began on January 1, 1771, when he reported to the third-rate Raisonnable as an Ordinary Seaman and coxswain Early life Shortly after reporting aboard, Nelson was appointed a midshipman and began officer training By 1777 he had risen to the rank of lieutenant In 1779 he became a captain Mediterranean His early years of service were in the West Indies but in 1793 took the helm of HMS Agamemnon patrolling the Mediterranean In 1794 he was shot in the face during a joint operation at Calvi, Corsica, which cost him both half of his right eyebrow and the sight in his right eye Battles 1797- the Battle of Cape St Vincent 1797- the Battle of Santa Cruz de Tenerife (Nelson lost his right arm) 1798- the Battle of the Nile 1801- the Battle of Copenhagen 1805- the Battle of Trafalgar; Napoleon was defeated by Nelson; Nelson was killed by a gunshot Pictures Click to edit Master text styles
Kreeka mütoloogia · Achilleus- kangelane Trooja sõjast, suri Parise tabatud mürginoole läbi. · Aeneas- Trooja kangelane, kellest rohkem kardeti vaid Trooja tsempionit Hektorit. · Agamemnon- Trooja sõjas kreeklaste sõjapealik, kes suri oma naise armukese Aigisthose käe läbi. · Aias- Oli kreeklaste poolel Trooja sõjas. Tahtis pärast Achilleuse surma saada endale tema relvi, kuid ei saanud neid. · Alkmene- oli Heraklese ema. · Amatsioonid- Naissõdalaste hõim.Trooja sõja ajal võitlesid kreeklaste vastu. · Andromeda- Kassiopeia ja Kepheuse tütar keda taheti ohverdada merekoletisele kuid vapper Perseus päästis ta. · Antigone- Oidipuse ning tema naise ja ema tütar poos end lõpuks üles, kuna ta tahtis oma venda sümboolselt matta. · Aphrodite- Kreeka armastus-, ilu- ja viljakus jumalanna. · Apollon- Zeusi ja titaanitar Leto poeg, jahijumal Artemise kaksikvend. Ennustus, ...
Kronos on titaan, lõikusejumal, Uranose ja Gaia noorim ning vägevaim poeg. Rhea abikaasa. Hestia, Demeteri, Hera, Hadese, Poseidoni ja Zeusi isa. Vanarooma mütoloogias vastas talle Saturnus. Demeter (Ceres) - Kronose & Rhea tütar, viljajumalanna. Apollon vanakreeka mütoloogias oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse, ennustamise ja muusika kaitsja. Herakles- Vana-Kreeka vägilane. Peajumal Zeusi ja sureliku Alkmene poeg. Niobe oli vanakreeka mütoloogias Teeba kuninganna, Amphioni naine. Ta oli Tantalose tütar. Heerosed olid surelikud, kuid peajumalate otsusel võidi neid tõsta Olümposele, jumalate hulka. Tuntuimad heerosed olid dooria hõimude esiisa vägilane Herakles, Ateena kangelane Theseus, Perseus, Orpheus. Eros- Vana-Kreeka armastusjumal. Pegasos on vanakreeka mütoloogias kangelase Bell...
1. Kreeka ajaloo perioodid ( 5 perioodi koos ajalise määratlusega ). a)Kreeta Mükeene periood u. 2000-1100 a. eKr. b)Tume ajajärk u. 1100 800 a. eKr. c)Arhailine periood u. 800 500 a. eKr. d)Klassikaline periood u. 500 338 a. eKr. e)Hellenismiperiood 338 30 a. eKr. 2. Valitsemise vormid. a)Aristokraatia rikaste aristokraatide võim b)Demokraatia rahva võim Ateenas. c)Türannia ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, tavaliselt lühikeseks ajaks. d)Oligarhia väheste rikaste võim Spartas. 3. Võrrelge Ateena ja Sparta ühiskonda (ühiskonna struktuur, valitsemine, eluolu, kasvatus ). 4. Jumalad. Zeus jumalate valitseja, taevajumal ja piksejumal.Sageli ilmus kotkana. Hera Zeusi abikaasa ja õde.Taeva kuninganna.Teda nimetati veisesilmaks. Poseidon Zeusi vend.Merejumal.Tekitas kolmhargiga tormi ja maavärinaid Hades Zeusi vend.Allmaailma ja surnute valitseja. Demeter Zeusi õde.M...
· Ody. saadeti Achi. järele · Ody. kavalus: mängis rändkaupmeest pakkudes relvi ja mõõku ning pistodasid ja ehteid · Achi. (olles naise riietes) vaatas relvi, jäi vahele, läks Ody.ga sõtta kaasa · ----- · Sõjalaevu olla olnud 1188 · tõusis põhjatuul, mistõttu ei saanud teele minna · Artemis oli pahane, sest kreeklased olid tapnud tema lemmikjänese(põhjatuule põhjus); nõuab ohvriks kuninglikku neitsit Iphigeneia't(Agamemnoni tütar) · Agamemnon valetas oma naisele, et toimuvad Achi. ja Iphigeneia pulmad(tegelikult tappis) · Agamemnon ohverdas oma tütre, et merele saada · ---------------------- ,,ILIAS"-------------------------------------------------------------------------------------------- · Trooja sõda on kestnud juba 9 aastat vahelduva õnnega · kumbki pool pole kindlat edu saavutanud · kreeklastel hakkab halvasti minema, jäid haigeks, katk Apollon oli neid karistanud
· Oidipuse kompleks meeste alateadlik ihalemine ema poole ning isa vihkamine . · Achilleuse kand haavatav koht . · Pandora laegas - tundmatu sisuga / keelatud asi 2. "Iliase" ja "Odüsseia" autor, peategelased ja 5 lausega osata edasi anda eepose sisu. · Autor : Homeros · ,, Ilias ,, Trooja Apolloni templi preestri tütar sattus kreeklaste kätte vangi. Apollon saatis kreeklaste leeri katki, mille peale Agamemnon loovutas vangi & võttis uueksa Achilleuse orjatari. Selle peale Achielleus vihastas ja ei võtnud sõjast osa. Zeus pöörab lahinguõnne troojalaste kasuks. Kui Patroklos Achilleuse hea sõber saab surma tänu Hektorile siis läheb ka Achilleus sõtta. Achilleus tapab Hektori. · ,, Odüsseia ,, Jumalad saadavad Hermese Kalypso juurde, et vabastada Odysseus. Odysseuse naiselt Penelopelt palutakse kätt arvatakse et Odysseus on surnud. Kalypso
(praegugi. (Hjortsø, 1999 Apolloni olemuses siiski ei olnud mitte ainult muusikalised jooned. Ta oli ohtlik jumal, tema nimes arvasid kreeklased mõnikord ära tundvat sõnatüve, mis tähendab needust ja allakäiku (ol-). Apollon on niisiis ka elu ja surma isand ja kui teda haavata, tasub ta kätte oma vibu ja noolega. ,,Iliases" saadab just tema oma surmavad nooled üle kreeklaste laagri, kui Agamemnon keeldub tagasi andmast Chryseist, Apolloni preestri tütart. Ta on ka kangelase Achilleuse vaenlane ja määrab tema osaks surma. Apollon nimelt ei kannata, kui keegi surelikest võib end temaga (võrrelda. (Hjortsø, 1999 (Joonis 1. Apollon (http://poseidon.pecunia.nerdcamp.net/gods/apollo.html 4 Apolloni esinemine müütides .2
Kerkisisid esile kindlustatud lossid- Mükeene(kiviplokkidest müüride ja kindlustatud väravatega). Losside ümber polnud erinevaid linnu. Riigid sõdisid omavahel. Losside eesotsas kuningas ja sõjapealik. Kangelaseepika Kangelaslaulud- Heraklese vägiteod, Iasoni mereretk kuldvillaku järele, Teeba kuninga Oidipuse kurb saatus. Kõige kuulsamaks sai Trooja sõja lugu- Trooja kuninga poeg Paris võrgutas ja viis Sparta kuninga Menelaose naise Helena. Seepeale kogus Agamemnon kõigi kangelaste ühisväe ja purjetas Troojat vallutama. 10 aasta võitluse järel tappis Achilleus troojalaste Hectori, langedes ise Parise noolest tabatuna. Trooja suudeti vallutada alles Odysseuse soovitusel ehitatud puust hobune, mille troojalased ise oma linna vedasid. Arhailisel perioodil vormiti kangelaseeopseid. ,,Ilias"- Achilleuse ja Agamemnoni tüli sõjasaagi pärast, lõpeb Hectori tapmisega ja ,,Odüsseia" Arvatavaks autoriks loetakse Homerost. Tsivilisatsioonitõus 8.saj
varasemal sajanditepikkusel suulisel traditsioonil, sellele viitavad mitmed eeposte ülesehituse võtted, nagu arvukad kordused. Teose tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. "Ilias" ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". "Ilias" on kirjutatud Trooja sõja muistendi ainetel. Kreeka ja Euroopa kirjanduslugu algab antiikeeposega "Ilias". 2.2 Lühike sisukokkuvõte Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Õhtul põletatakse langenud ning kreeklased rajavad oma laevade kaitseks kantsi. Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta
Chrysipposega riidu. Atreus ja Thyestes tapsid kolmanda venna, seejärel võrgutas Thyestes Atreuse naise Aerope. Atreus tappis Aerope ja saatis Thyestese pagendusse. Justkui leppimise märgiks korraldatud pidusöögil pakkus Atreus vennale Thyestesele tolle enda laste liha ning pärast söömist ütles talle, millest roog oli valmistatud. Võib-olla tappis Thyestese ainuke ellujäänud poeg Aigisthos Atreuse. Aigisthosest sai igal juhul armuke Klytaimestrale, kelle abikaasa Agamemnon oli Atreuse vanim poeg ja tema järglane Mükeene kuningatroonil. Needus lõpeb alles Orestese kättemaksuga. Triloogia Atreuse poeg Agamemnon on pidanud Aulises ohverdama oma tütre Iphigeneia, et Trooja alla pääseda. Pärast Trooja sõda tuleb Agamemnon koju orjatarist liignaise, trooja kuninga Priamose tütre Kassandraga. Klytaimestra võtab mehe teeseldud rõõmuga vastu, kuid tapab ta oma armukese Aigisthose abiga.
ANTIIKMÜTOLOOGIA Millest räägivad eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“? • Ilias Kreeklaste esimene kirjapandud lugu. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". • Odüsseia "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 a. eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". 12 peajumalat (Kreeka jumal ja tema Rooma vaste, mille jumal oli) Zeus (Jupiter) Taeva isand, vihma jumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Hera (Juno) Abielu kaitsja ja abielu naised...
ANTIIKMÜTOLOOGIA · Millest räägivad eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia"? · Ilias Kreeklaste esimene kirjapandud lugu. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". · Odüsseia "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 a. eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". · 12 peajumalat (Kreeka jumal ja tema Rooma vaste, mille jumal oli) Zeus (Jupiter) Taeva isand, vihma jumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Hera (Juno) Abielu kaitsja ja abielu naised oli...
Eeposed, autor, millest räägivad? ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autoriks on Homerose. ,,Iliase" tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. ,,Odüsseias" kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Miks Trooja puhkes? Kes võitlesid? Kaua kestis? Kes võitis? Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing kreeklaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Sõda kestis 10 aastat ning troojalased võitsid. Jumalate roll eepostes Jumalad sekkuvad inimeste tegemistesse. ,,Iliase" keskne episood, kangelased Achilleuse raev. Paris, Menelaos, Odysseus, Hektor, Achilleus Ühine ja erinev eepostes
Kentaur: hobuinimene. Kerberos: Hadese kolmepealine koer. Pegasus: tiivuline hobune. Gorgo: Phorkyse lapsed. Kolm tiibade ja draakoni kehaga koletist, kelle pilk muutis kiviks (kaks neist olit surematud) Agamemnon: Aerope ja Atreuse poeg, ilusa Helena abikaasa Menelaose vend, mõlemad olid Trooja sõjas suured väejuhid. Ta pidi ohverdama oma tütre Iphigeneia Artemisele, et kreeka laevastik saaks Aulise alt Trooja poole minema hakata. Kreeklased väljusid sõjast võidukalt, kuid Agamemnon kaotas tagasiteel peaaegu kõik oma laevad, siiski jõudis ta tervena oma kodumaale, kuid sõda oli kestnud kümme aastat. Vahepeal oli tema naine Klytaimestra, ikka veel kibestunud tütre surmast, leidnud endale armukese. Klytaimestra tappis Agamemnoni. Nii oli ka Atreuse veresüü tasutud. Menelaos: Aerope ja Atreuse poeg, Agamemnoni vend. Suur kreeka väejuht trooja sõjas. Sparta kuningas. Tema naise Helena pärast peetigi sõda
surmavalt paremasse kanda. Helena oli Zeusi ja Leda tütar. cc. Dioskuurid, - kaksikud, meremeeste kaitsjad. Elasid kordamööda nii allilmas kui maa peal. dd. Menelaos, - Agamemnoni vend, tõusis Sparta troonile. Valiti Helena abikaasaks. Kõik kreeka kuningad asusid Pärast Parise ja Helena põgenemist Menelaose poolele, sõdimaks Trooja vastu. Ärgitas oma venda Agamemnonit Trooja vastu sõjaväge koguma ee. Agamemnon, - kogus suure laevastikutäie sõjaväge. Ebasoodsad ilmastikuolud lükkasid sõjakäiku aastaid edasi. Agamemnon saatis pärast laevastiku lahkumist Menelaose ja Odysseuse Helena loovutamist nõudma. Pärast Trooja rüüstamist võttis Agamemnon liignaiseks Priamose tütre Kassandra. Kui nad naasid Mükeenesse, plaanis tema abikaasa Klytaimnestra ta mõrvata. Agamemnon oli enne tapnud Klytaimnestra endise abikaasa Tantalose ff
9.Kirjelda lühidalt eepose"Ilias" sisu. ,,Ilias" on kangelaslugu,sõja ja võitluse eepos,täis herolist pinget nig raaglist paatost .Kumbki eepos on jagatud 24 lauluks" Ilias sisaldab üle 15000 värsi. ,,Ilias" e.Kr 1960) on Iliose e Ilioni linna lugu, mis on loodud VIII.sajandi keskpaiku eKr ja sisaldab üle 15600 värsi.Eepose aineseks on Trooja Ilioni teine nimi) sõjaga seotud müüdid, mille tundmist laulik kuulajalt eeldas. Lühike sisukokkuvõte: Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Õhtul põletatakse langenud ning kreeklased rajavad oma laevade kaitseks kantsi. Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega tagasi võitlusse meelistada
Antiigi mõiste, ajalised piirid. Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr. Antiikaja kokkuleppeliseks alguseks peetakse Homerose eeposte loomist (9. sajandi lõpp või 8. sajand eKr) või esimeste antiikolümpiamängude toimumist 776 eKr. Antiikaja viimane periood oli hilisantiik (300–600 pKr) ja sellele järgnes varakeskaeg. Antiik tuleb sõnast antiquus, mis tähendab vana, iidne. Vana-Kreeka jumalad. Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal (Välgunooled) Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna (Diadeem) Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal (Kolmhark) Hades (rooma mütoloogias Pluto) – Zeusi vend, allmaailmajumal (joomissarv) Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna...
luudega kaunistada oma isa templit, mida ta Anaurose jõe kaldale ehitas. Atlas-Atlas on vanakreeka mütoloogias titaan, kes kannab oma õlul taevavõlvi. Tema järgi on nime saanud mitmesugused asjad. KUI VÕIB NII ÖELDA. SUUR ASI KA, et vikipeediast kopin. Pegasus-oli Kreeka müütides Korintose kangelasele Bellerophontosele kuulunud lendav hobune. 5. 5 loetud müüti. ISE LOED ÄRA NEED, NAHHUJ 6.Homerose eeposed (,,Ilias" ja ,,Odüsseia") ,,Ilias"- Lühike sisukokkuvõte Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Õhtul põletatakse langenud ning kreeklased rajavad oma laevade kaitseks kantsi. Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada
kangelastest ). 5. Homerose eeposed. Milline on eepose ,,Ilias" peateema ja kompositsioon? Milline on eepose ,,Odüsseia" peateema ja kompositsioon? ,,Ilias" - Eepose aineseks on Trooja sõjaga seotud müüdid. Lisaks inimlikule tasandile oli Iliases olemas ka Jumalik tasand. Nad sekkusid sõtta ja aitasid oma lemmikpoolt. Iliase sündmustik. 1. laul. Kreeklaste sõjaväelaagrit laastab Apolloni saadetud katk. Põhjus Apolloni preestri Chrysese solvamine, kreeklaste ülemjuhataja Agamemnon keeldus tagastamast Chrysese tütart Chryseist. Apolloni lepitamiseks saadab Agamemnon tüdruk koju, aga võtab kompensatsiooniks endale Achilleuse orjatari, Briseise. Achilleus solvub, ega võta enam sõjategevusest osa. Achilleus ema merenümf Thetis palub peajumal Zeusil troojalastele sõjategevuses edu tagada. 2. laul laevade kataloog 3. laul Menelaose ja Parise kahevõilus 4. laul Agamemnon õhutab kreeklasi võitlema 5
Kõik kivid, mida Deuklaion viskas, muutusid meesteks ja kõik, mida Pyrrh viskas muutusid naisteks. Uued inimesed olid targad ja vastupidav piinades ning kannatustes. Kivist sündinud ja kivina kõva ning järeleandmatu. "Trooja sõda" räägib sellest, kuidas Trooja kuninga Priamose noorem poeg Paris sõidab Mükeenesse ja seal kohtub Heleniga, kelle ta võtab koju minnes Troojasse salaja kaasa. Mükeene kuningas Agamemnon vihastab ja sõidab koos Kreeka sõjaväega ja oma vennaga Troojat vallutama ja Helenit ära võtma. Tolle aja suurim sõdalane Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing hellenite ehk kreeklaste ning troojalaste vahel, hellenid suruvad troojalased tagasi.. Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll
9 muusat: elasid olümposel, olid Apolloni saatjad. Kalliope - eepilise luule ja kangelaslaulude muusa (sulge käes hoidev) Erato - armastusluule muusa (mängis lüürat) Polyhymnia - pühade hümnide muusa (mõtliku näoga) Euterpe - lüüriliste laulude muusa (kaksikflöödiga) Thaleia - komöödia muusa (käes naeratav mask) Melpomene - tragöödia muusa (käes murest murtud mask) Terpischore - tantsu muusa (samuti lüüraga) Kleio - ajaloo muusa (kirjarulliga) Urania - täheteaduse muusa (sümboliks maakera) 3 graatsiat: olümposel elavad 3 õde Aglaia - võluvuse graatsia Euphrosyne - luule graatsia Thaleia - muusika graatsia Adriane lõng - Adriane oli kreeka mütoloogias Kreeta kuninga Minose tütar, kes armus Ateena prints Thesusesse. Thesus läks labürinti koletist Minotaurost tapma, kinnitades lõnga otsa sissepääsu külge ja keris edasi liikudes lõnga lahti. Peale Minotaurose tapmist leidis ta lõnga abil tee labürindist välja. Tänapäeval kasutatakse sed...
Vana-Kreeka NB! Kreeka oli orjuslik ühiskond. 2500 a eKr võeti kasutusele pronks ja tekkisid suuremad asulad. 2200-2000 a eKr tungisid arvatavasti kreeklaste esivanemad Balkani poolsaarele. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a eKr · kujunes kiri (24st märgist alfabeed, 8.saj eKr kreeka tähestik, kujundati foiniikia tähestiku alusel) · kõrgetasemelise Minoilise tsivilisatsiooni algus (keskus Knossos) · 1600 eKr arenes tsivilisatsioon ka Mandri-Kreekas (keskus Mükeene) · kerkisid esile kindlustatud lossid 1200 a eKr järgnes tsivislisatsioon kiire allakäik, losside purustamine doorlaste sissetung (kreeklaste hõim) Arhailine ajajärk / arhailased Minos Mükeene Kreeta Achilleus kreeka vägevaim sangar (kangelane) Deemos kogu linnriigi rahva nimetus ( Vana-Kreeka) Aristokraadid suurmaa omanikud, ühiskonna nn parimad, jõukad kaupmehed Oligarhia valitseb 1 perekond, ari...
1. Mõisted: *minoiline kultuur kreeta kultuur u. 2000-1400ekr, Sai nime Minose järgi *hellenid nii kutsuvad end kreeklased ise *joonlased kreeka hõimud, kes rajasid Mükeene kultuuri *doorlased kreeklaste hõimud, kes tungisid balkanile u 1200ekr ja hävitasid senise ahhailise kultuuri *barbarid võõramaalased, kes kõnelesid arusaamaut keelt *ahhailased indoeurooplastest kreeklaste hõimud *kükloopilised müürid mitme meetri paksused kaitsemüürid mille ehitajateks arvati olevat kükloobid *pikad müürid müürid mis ümbritsesid Ateenat koos sadamaga *kreeka kolonisatsioon maa puuduse tõttu rahva väljaränne Vahemere ja Musta mere rannikule *koloonia kreeklaste asula võõral maal *Delfi usukeskus, kus asus Apolloni pühamu. Seal tegeleti ka ennustamisega *Olümpia usukeskus, seal toimusid usu ja spordipidustused Zeusi auks (776ekr) *aristokraadid suurmaao...
Chrysipposega riidu. Atreus ja Thyestes tapsid kolmanda venna, seejärel võrgutas Thyestes Atreuse naise Aerope. Atreus tappis Aerope ja saatis Thyestese pagendusse. Justkui leppimise märgiks korraldatud pidusöögil pakkus Atreus vennale Thyestesele tolle enda laste liha ning pärast söömist ütles talle, millest roog oli valmistatud. Võib-olla tappis Thyestese ainuke ellujäänud poeg Aigisthos Atreuse. Aigisthosest sai igal juhul armuke Klytaimestrale, kelle abikaasa Agamemnon oli Atreuse vanim poeg ja tema järglane Mükeene kuningatroonil. Needus lõpeb alles Orestese kättemaksuga. Triloogia · Atreuse poeg Agamemnon on pidanud Aulises ohverdama oma tütre Iphigeneia, et Trooja alla pääseda. · Pärast Trooja sõda tuleb Agamemnon koju orjatarist liignaise, trooja kuninga Priamose tütre Kassandraga. Klytaimestra võtab mehe teeseldud rõõmuga vastu, kuid tapab ta oma armukese Aigisthose abiga.
Homerose eepos kujutab endast Mükeene hegemoonia ülistust. Trooja sõda. Kreeka müüdid ja Homerose eeposed. Kindel on, et Trooja kuninga Priamose poja Parise röövitud mükeene printsessi Helena (kes oli juba naidetud Menelaosega) tagasitoomiseks rakendati kogu Ahhaia võimsus. Kui Hellase laevastik oli juba Aulises, tulid Kreeta saadikut teatega, et nende kuningas Deukalioni poeg Idonemeus on nõus võitluseks Trooja vastu kaasa tulema juhul kui Agamemnon jagab temaga ülemjuhatust. Mükeene võttis selle tingimuse vastu. Ekspeditsioonist sai niisiis suurelt organiseeritud KreetaMükeene üritus. Trooja valitses Musta mere kaudu käivat kaubandust (kuld, hõbe, raud, kinaver, laevapuit, linane riie, kanep, õli). Trooja võiduga lõi läbi karm mükeene moraal. Õnnistust külvava ja aupakliku emajumalanna asemel troonis Olümposel nüüdsest peale vähem üllas Zeus. Kuid mükeene aeg ei kestnud kaua. 1200. a
Polybost pärisisaks pidades põgenes ta laia ilma. Kuskil mäekurus teelisi kohates läks Oidipus nendega tülli ja tappis nad vihahoos, üks pääses põgenema. Hukkus ka Laios- Oidipuse pärisisa. Teel Teebasse sai Oidipus jagu sfinksis, kes kogu linna hirmu all hoidis. Tänuks selle eest sai ta kuningatrooni ja naiseks Laiose lesk Iokaste- pärisema. Said lapsed. 15 aastat hiljem tabas Teebat katk. HOMEROS ,,ILIAS" Kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Järgmisena suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklose, kes lööb troojalased laevade juurest tagasi, kuid langeb ise Hektori käe läbi. Nüüd
Kreeta-Mükeene kultuur • Vanim Kreeka (ja Euroopa) aladel tekkinud kultuur • Kujunes välja umbes 2000 e. Kr • Tekkis samal ajal nii Kreeta saarel kui Kreekas Mükeene linnriigis • Mükeene ajastu kreeklasi nimetati hiljem ahhailasteks • Nimetatakse teisiti lossidekultuuriks • Lossides oli olemas näiteks: • Algeline kanalisatsioon • Värvirikkad seina ja laemaalingud • Keldrid toidu säilitamiseks • Tuntumad kuningad olid Kreeta Minos ja Mükeene Agamemnon • Erinevused kahe kultuuri vahel • Mükeene losse kaitsesid kivimüürid • Ahhailaste kirja osatakse lugeda • Kreeta oli kaugemale arenenud • Umbes 1500 e. Kr langes Kreeta Mükeene võimu alla • Põhjuseks Thera vulkaani purse • Mükeene hävis umbes 1200 e. Kr doorlaste rünnakutes • Algas sajandeid kestnud „tume ajajärk“ Linnriikide kultuur - algus • Kreeka ajaloo järgmine hiilgeaeg • Algas umbes 8. sajandil e. Kr
Medeia tahtis tappa Iasoni uut pruuti, määris kauni rüü kokku mürgiga ja saatis Iasoni mõrsjale. Nii kui pruut selle selga pani, läks tema ihu põlema ning naine suri. Medeia tappis oma 2 last ja enne kui Iason oma pruudi eest kätte kaksta jõudis, lendas Medei lohedega minema. 2. Homerose „Ilias“ Sündmustik algab Achilleuse vihaga, sest kreeklastel õnnestus Troojast vange võtta, kus hulgas oli ühe preestri tütar, kes on nõus lunaraha maksma. Agamemnon keeldub, mille peale preester pöördub jumalate poole, kellest Apollon teda aitab, saates laagrile katku. Minnakse oraakli juurde, kes kinnitab, et enne ei saa katkust lahti, kui preestri tütar on vabastatud. Agamemnon sunnib siis Achilleust oma sõjasaagist talle ühte neiut andma, mis käib kangelase au pihta ja seepeale loobub ta sõjas osalemast. Troojalased on edu saavutamas ja pärast pikka palumist lubab ta siiski oma sõbral Patroklosel oma varustusega sõtta minna
Athena ja Hera hakkasid Parist ja Trooja rahvast vihkama. Aphrodite täitis oma lubaduse ja aitas Parisel ära röövida kaunitar Helena, Sparta kuninga Menelaose naise. 3 Menelaos otsustas Helena tagasi tuua ja solvamise eest kätte maksta. Koos temaga otsustasid troojalaste vastu sõtta minna kõik Kreeka kuningad ja kogu sõjaväe juhatajaks sai Menelaose vend Agamemnon, Mükeene kuningas. Kümme aastat kestis Trooja piiramine, sellest sõjast võttis osa palju nii Kreeka kui ka Trooja kangelasi. Kuulsamad kangelased olid kreeklaste poolelt Peleuse poeg Achilleus ja troojalastel kuningas Priamose poeg Hektor. "Odüsseia" Räägib Odysseuse eksirännakutest pärast Trooja sõda teel koju. Tegevus toimub 10 aastat pärast Trooja sõja lõppu. Poeet ei jutusta meile oma kangelase seiklusi lihtsas kronoloogilises järjekorras, alates Trooja langemisest, vaid
soovisid,et nad suudaksid savile hinge sisse puhuda ja inimkuju anda.Nad palusid ,et jumalanna Themis annaks neile nõu ja ta andiski.Nad mõlemad tegid nagu jumalanna ja korjasid kive ning viskasid nad üle oma õla seljataha.Kõik kivid,mida Deuklaion viskas,muutusid meesteks ja kõik mida Pyrrh viskas muutusid naisteks.Uued inimesed olid targad ja vastupidavad piinades ning kannatustes.Kivist sündinud ja kivina kõva ning järeleandmatu. 11.Kirjuta eeposest „Ilias“? Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briesise.Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast.Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel,ahhailased suruvad troojalased tagasi.Õhtul põletavad langenud,ning kreeklased rajavad oma laevade kaitseks kantsi.Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi,Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusesse meelitada
Vrdle Antiik-Kreeka demokraatiat tnapeva demokraatliku riigikorraldusega. Nimeta kaks sarnasust ja kaks erinevust. v: Erinevused: Antiik-Kreekas oli kll demokraatia, kuid siiski oli orjade arv vga suur. Samuti ei valinud rahvas endale esindaja riiki juhtima, vaid nad tegid seda suuremal mral ise. Sarnasused: Kik kodanikud on seaduste ees vrdsed ja neil on igus esitada oma arvamus iga teema kohta. 10.Keda tead Trooja sja kangelastest? Nimeta kaks. Millega nad silma paistsid? v: Agamemnon - Sparta kuningas, kes lks esimesena troojat vallutama. Achilleus - kreeklaste sangar, kes tappis troojalaste eestvitleja. 11.Nimeta Kreeka thtsamad jumalad ning nende tunnused. v: a) Zeus - peajumal, piksejumal b) Hera - abielujumalanna, Zeusi naine c) Poseidon - merejumal d) Hades - allmaailmajumal, surnute valitseja e) Demeter - vilja, mulla ja viljakuse jumalanna f) Ares - sjajumal g) Athena - sjajumalanna, tarkusejumalanna h) Apollon - luule ja muusikajumal
Lykomedese õukonnas ja too sundis Achilleust naiseriideid kandma. Odysseus saadeti noormeest otsima. Too riietas end rändkaupmeheks, kandes kaasas ehteid ja relvi. Achilleus vaatas kohe relvi, samas kui teised naised uurisid ehteid. Nii läks ka Achilleus sõtta. Laevastik jõudis Aulisesse, kus puhus pidev põhjatuul, mis lõhkus laevasid. Saadi teada, et oli tapetud jänes koos pojaga, Artemise lemmikloom. Tema lepitamiseks tuliohverdada Agamemnoni tütar Iphigeneia. Agamemnon kirjutas koju ja palus neiu saata,et teha pulmad Achilleusega, kuid kohe saadeti tütar tuleriidale. Põhjatuul lakkas ja laevastik võis teekonda jätkata. Esimene inimene kes maale läks hukkuvat, ja nii ka läks. Troojalaste vapraim oli Hektor, kuid temast veel vapram oli kreeklaste Achilleus. Üheksa aastat peeti sõda, aga kumbi pool ei saavutanud selget edu. Siis aga oli kreeklaste hulgas tüli. See oli Agamemnoni ja Achilleuse vahel, põhjuseks oli Trooja preestri tütar Chryseis
Paris läks ning röövis ta. Ning põhimõtteliselt sellega sõda algaski. Trooja kuninga Priamose poeg prints Paris röövis Sparta kuninga tütre printsess Helena. Sparta kuningas suri. Kreeklased läksid sõjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua. Uueks Sparta kuningaks sai Menelaos, kelle vend Agamemnon oli kreeklaste ülemjuhataja. Kreeklased ründasid Chrysa linna, sealt võtsid nad kaasa Apolloni (jumal) preestri tütre Briseise. Preester soovis küll tütart ära osta aga Agamemnon ei olnud nõus. Preester rääkis sellest Apollonile. Üheksa päeva Apollon surmas ja karistas. Agamemon oli ahne ja tahtis Achilleuse orjatari Briseist endale. Sellest tekkis neil tüli. Jumalanna Athena proovis rahustada Achilleust, ka Nestor proovis teda lepitada aga asjatult. Achilleus lahkus ja Agamemnon käskis heerolditel (väepealikud) tuua talle Briseis. Achilleus keeldub edaspidisest võitlusest Agamemnoni poolel. Achilleuse ema Thetis läks Zeusiga rääkima
Aerope. Atreus tappis Aerope ja saatis Thyestese pagendusse. Justkui leppimise märgiks korraldatud pidusöögil pakkus Atreus vennale Thyestesele tolle enda laste liha ning pärast söömist ütles talle, millest roog oli valmistatud. Võib-olla tappis Thyestese ainuke ellujäänud poeg Aigisthos Atreuse. Aigisthosest sai igal juhul Klytaimestra armuke, kelle abikaasa Agamemnon oli Atreuse vanim poeg ja tema järglane Mükeene kuningatroonil. Needus lõppeb alles Orestese kättemaksuga. Kogu triloogia atmosfäär on traagiline, lähenevat õnnetust on tunda. On peategelased ja üpris ilmekad kõrvaltegelased. Sisu: Atreuse poeg Agamemnon on pidanud Aulises ohverdama oma tütre Iphigeneia, et Trooja alla pääseda. Pärast Trooja sõda tuleb Agamemnon koju orjatarist liignaise, trooja
Hera, Aphrodite ja Athena hakkasid kõige rohkem vaidlema. Vahekohtunik Trooja kuningapoeg Paris. Aphrodite lubas Parisele kõige ilusamat naist Helenat. Helena läks Parisega Troojasse. Menelaos kuulutas seetõttu Troojale sõja. Ithaka kuningas Odysseus ei tahtnud sõtta minna, aga lõpuks ikkagi pidi minema. Achilleus surematu. ,,ILIASE" tegevus. Trooja sõja kümnes aasta. Achilleus vihastab Agamemnoni peale, kuna laagrisse oli toodud preestri tütar Briseis ja Agamemnon hoidis tüdrukut endale. Tegelikult tahtis teda Achilleus. Ta keeldus lahingusse minemast. Patroklos palus Achilleuselt tema kilpi ja mõõka ning läks tema asemel ise lahingusse. Trooja pärija Hektor tappis Patroklose. Achilleus sai vihasemaks ja kutsus Hektori isiklikult välja ning tappis ta. Trooja kuningas Priamos läks kreeklaste laagrisse ja palus Achilleuselt, et too annaks talle tema poja surnukeha tagasi. Lõpeb matustega.
Kuid kuna Aphrodite soovis armastust kõige ilusamalt naiselt, siis võitis tema. Kõige kauneimaks naiseks oli läbi aegade peetud Menelaose naist. Zeuzi tütart Helenat. Paris läks ning röövis ta. Ning põhimõtteliselt sellega sõda algaski. Trooja kuninga Priamose poeg prints Paris röövis Sparta kuninga tütre printsess Helena. Sparta kuningas suri. Kreeklased läksid sõjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua. Uueks Sparta kuningaks sai Menelaos, kelle vend Agamemnon oli kreeklaste ülemjuhataja. Kreeklased ründasid Chrysa linna, sealt võtsid nad kaasa Apolloni (jumal) preestri tütre Briseise. Preester soovis küll tütart ära osta aga Agamemnon ei olnud nõus. Preester rääkis sellest Apollonile. Üheksa päeva Apollon surmas ja karistas. Agamemon oli ahne ja tahtis Achilleuse orjatari Briseist endale. Sellest tekkis neil tüli. Jumalanna Athena proovis rahustada Achilleust, ka Nestor proovis teda lepitada aga asjatult
Suur sai sisuliselt võõrvalitsejaks Demosthenes pidas ägedaid kõnesid Makedoonia vastu 2. saj eKr (146a eKr) langesid Kreeka alad Rooma riigi koosseisu 30 eKr vallutasid roomlased Egiptuse, mis oli hellenistliku maailma viimane vaba piirkond Kreeka kultuur oli sel etapil eeskujuks, mis sest, et oli suurte impeeriumite koosseisus Sõjad: Trooja sõda 12. saj eKr Linn Väike-Aasias, mille vastu kreeklasied läksid sõjakäigule. Juhiks oli Mükeene valitseja Agamemnon. Trooja linna piirati mitmeid aastaid. Tulemus kreeklased võitsid, kuid ränga hinnaga. Kreeklaste jaoks oli ülemäära kurnav sõda, Kreeka polised läksid omavahel tülli. Agamemnon tapeti, kui ta koju tagasi läks. Maratoni lahing 490 eKr Ateena ja Sparta ei täitnud Pärsia kuninga Dareiose nõudmist ning viimane saatis oma väed üle mere Ateena vastu. Ateena võitis, kuigi Pärsia mehi oli tugevas ülekaalus. Salamise meralahing 20. sept 480 eKr
ANTIIKKIRJANDUS 8saj.eKr-5saj.pKr *ANTIIK tuleb ladinakeelsest sõnast antiquus mis tähendab vana ja muistset *Termini ''antiik'' võtsid kasutusele prantsalased 18 saj. *Antiikkirjandust nim. Vanakreeka ja vanarooma kirjandust ajavhemikus 8-5 saj. Kirjandusliigid:eepos,tragöödia,komöödia,ood,satiir,dialoog,hümn jne. ''Ilias'' Homeros eepos Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast .ta naaseb sõtta oma sõbra Partoklose pärast kes langeb hektori käe läbi.Ach.tapab Hektori. ''Kuningas oidipus'' Sophokles Laion neetakse ära ja ta käseb.käseb orjal oma poja Oidipuse tappa kuid too ei suuda seda.Ta saab korintose printsiks ja kuuleb delfilt et tapab oma isa ja abiellub oma emaga.Jõudes Teebaisse,Oidipus päästab linna
Dateerige nii Egeuse kultuur kui alaperioodid. .............................................................................................................................. .............................................................................................................................. .............................................................................................................................. 2) On väidetud, et Mükeene kuningas Agamemnon hävitas kümneaastases sõjas Trooja. Kas jagate antud seisukohta. Põhjendage oma seisukohta. a) ............................................................................................................................ ............................................................................................................................... b) ............................................................................................................................ ....................
kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 a. eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. Värsimõõduks on daktüliline heksameeter. Põhijoontes loodi "Odüsseia" ilmselt Mükeene ajastul, võimalik et mitmete paralleelselt tegutsenud laulikute-aoidide poolt. Tolle aja valitsejad muutusid pärimuses üleloomulike võimetega kangelasteks, nagu Herakles, Theseus, Agamemnon ja Menelaos. Eeposes kujutatav ühiskond on sugukondliku korra lagunemise astmel, orjanduslik kord ei ole veel täielikult välja kujunenud. "Odüsseia" sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel. 5 Jumalad Vana-Kreeka jumalad Muistsete kreeklaste arvates elasid Vana-Kreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat
võitluse eepos, täis heroilist pinget ning traagilist paatost. 2 12. Kes olid ,,Iliases" väljapaistvamad tegelased (nii jumalate kui inimeste poolel)? Kuidas ja milliste epiteetidega võib neid iseloomustada? kreeklaste poolel troojalaste poolel Achilleus Hektor Agamemnon Aineias Menelaos Paris e Aleksandros Odysseus Sarpedon Aias Helenos Diomedes Deiphobos Patroklos Troilos Idomeneus Antenor
-lineaarkiri B >> tänapäeval loetav -kindlustatud lossid (kuulsaim Mükeene) -laod ja töökojad -valitsesid kuningas ja sõjapealik -lossis töötasid sõltlastest või orjadest käsitöölised -talupojad andsid lossile andameid Kangelaseepika: -u 1200 eKr langes Mükeene tsivilisatsioon -hiilgeaeg säilis kangelaslugudes -lauldi põlvest põlve kangelauslaule edasi -Herakles, Oidipus -Trooja sõja lugu >> Paris varastas Sparta kuninga Menelaose naise Helena. Sparta kuningas Agamemnon kokus suure sõjaväe ja läks Trooja alla. Sõda kestis 10 aastat ning alles Trooja hobuse valmistamist suudeti linn vallutada. -Arhailisel perioodil vormiti selle eepilise pärimuse põhjal mitmeid kangelaseeposeid -"Ilias" ja "Odüsseia" Homeros > Kreeka suurim ja parim poeet §14. >> ARHAILISE JA KLASSIKALISE KREEKA ÜHISKOND NING ELUOLU. Tsivilisatsiooni uus tõus alates VII sajandist eKr. : -kasvas eanikkonna arvukus -tekkisid linnad -kerkis esile ülemkiht
Hades-Zeusi vend. Valitses allima surtnuteriiki Poseidon-Zeusi vend. Merevalitseja Demeter-Zeusi õde. Viljakuse ja viljakasvatuse jumalanna Apollon-Zeusi poeg ja Artemise kaksikvend. Valguse, ennustuskunsti ja tõe jumal Artemis-Zeusi tütar ja Apolloni kaksikõde. Jahijumalanna Aphrodite-Zeusi tütar. Ilu ja armastuse jumalanna. Hestia-kodukolde jumalanna Ares-Sõjajumal Athena-Sõjajumalanna *Homerose kaks ulatuslikku eepost- "Ilias" ja "Odüsseia" *"Ilias" Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Õhtul põletatakse langenud ning kreeklased rajavad oma laevade kaitseks kantsi. Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada.
Kuid Athena ei võtnud palvet kuulda. Enne lahingusse tormamist külastas Hektor oma naist Andormachet ja poega Astyanaxit ning nendega hüvasti jättes palus jumalatelt tema pojale armu. Uuesti lahingus, tuli Z meelde Thetisele antud lubadus ning läks maa peale troojalasi abistama. Kr läks raskeks, nende esivõitleja oli kaugel telgis ning tusatses ülekohtu pärast. Hektor oli ülivõimas ning kreeklased olid peaaegu laevadeni löödud. Agamemnon lubas Brisise Achilleusele tagasi saata, kuid Ach teatas, et teda ei saa ära osta ning soovitas kõikidel koju sõita. Järgmisel päeval asus Hera taas kr pool tööle, ta ahvatles Z tr unustama ning kr saatis lahingus edu. Hektor oli peaaegu surnud kui Z tr häda nägi. Hera väitis, et süüdi on Poseidon, kuna too oli kr Z käsule vaatama abistanud, kuigi Hera käsul. Jällegi oli õnn tr poolel, sest Apollon võitles koos Hektoriga, keda ta oli turgutanud
Laevad jõudsid Trooja randa ning ennustuse kohaselt pidi surema see, kes esimesena kaldale astub. Selleks oli Protesilaos, kes jumalate poolt tagasi ellu toodi, et ta saaks veel korra näha oma naist. Kuid suri hiljem ja siis läks ta naine ka kaasa. Trooja sõjaväe juht oli Hektor. 9 aastat peeti Tr sõda, ja siis puhkes Achilleuse & Agamemnoni vahel tüli ning sõjaõnn läks ajutiselt tr poolele. Tüli puhkes, kuna kr olid vangistanud tr preestri tütre (Chryseis), kuid Agamemnon ei nõustunud isa palvetega tütar tagastada ja Apollon lasi nooli kr sekka ja paljud mehed surid (katk). Achilleus leidis, et tuleb Apolloniga lepitust leida või koju sõita. Ennustaja Kalchas nõudis, et Ach teda kaitseb kui avalikustab tõe, miks jumal neid vihkab. Kalchas ütles, et preestri tütar tuleb tagasi anda, ja Agam tuli samuti alla anda. Kuid Agam nõudis Ach teist autasu, neiu Briseist. Ach tõotas, et Agam peab selle teo eest maksma
kombel näidata, kui hõlbus on alandada kardetud, austatud ja jumaldatud taevalisi. Olümplased lahkusid vihaga õudsest pidulauast ning karistuseks pidi Tantalos neetuna seisma allmaailmas näljasena ja janusena vees, mis jooma kummardades maasse imbus, pea kohal puuviljad, mis tema käehaarde eest kaugenesid; müüdi teisendi järgi rippus tema pea kohal kaljupank, mis iga hetk ähvardas talle peale langeda. Ka Tantalose järglaste, tantaliidide (Atreus, Agamemnon, Iphigeneia, Orestes) kohta maksis jumalate needus.Väljendeid "Tantalose piinad" või "Tantalose janu" seostatakse igavese piin ja lõputu vaevaga. Medusa pilk Medusa suutis oma pilguga inimesi kiviks muuta. Juusteks maod. Meduusa pilkMeduusa oli üks gorgodest, hirmuäratavatest koletistest, kes olid tuntud oma hukutava jõu poolest. Neid oli kolm. Kõik tiivulised, neil oli juuste asemel mürkmaod ja nende pilk muutis selle püüdja kiviks.
Ajalugu : Kreeka KREETA-MÜKEENE KULTUUR Jaguneb Minoiliseks ja Mükeene kultuuriks Minoiline Kreetal : Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid eelkõige lossid, millest tähtsaim ja tuntuim on nimega Knossos. Sellest ajast on pärinenud Euroopa vanimad linnad. Nende eetiline päritolu on teadmata. Teada on, et neil olid tihedad sidemed Idamaa kõrgkultuuridega. Samuti pärineb sellest kultuurist Euroopa vanim kiri : lineaarkiri. Kirja märgid on küll tänapäeval loetavad, kuid siiski jääb arusaamatuks, kuna ei tunta keelt, mida kreetalased rääkisid. Lossides valitsesid preester-kuningad . Kuna lossid ja linnad olid kindlustamata, siis võib arvata, et sõjategevusel ei olnud suurt rolli. Kunsti iseloomustab rahumeelne ja elurõõmus temaatika. Tol ajal midagi eriti üles ei kirjutatud – tehti vaid majapidamisaruandeid. Seega pole teada ka palju valitsejatest ning kirjast Kunstis kujutati naisi rohkem Mükeene kultuur : 1500 a. eKr vallutasid kreeklase...
"Ilias" Põhiliselt toimub tegevus "Iliase" eeposes Troojas. Trooja on Hellespontose idakaldal asuv kindluslinn. Tänu oma strateegilisele asupaigale on ta alati tähtis olnud. Juba vanast ajast oli see residentsiks kuningakojale. "Ilias" on lugu sellest, kuidas kreeklased pea kümme aastat Trooja linna vallutada püüavad. Tegevusse on segatud ka mitmed jumalad, kes kutsutakse nii kreeklaste kui ka nende vastaste poolt kohale. Apollon lööb korra majja, kui kreeklaste väepealik Agamemnon Alpolloni preestri tütre röövib, Zeus teeb teene Achilleuse emale ning maksab kätte Agamemnonile pannes pealiku suhu sõnad, mis sõjamehed Trooja alt minema viiks. Seejärel tuleb mängu Athena, kes sugugi sellega nõus ei ole ning mehed tagasi juhatab ning nende liitlasi meelitab. Ka Ares ja Aphrodite sekkuvad sõjategevusse. Iga jumal ja jumalanna on valinud oma poole, keda kaitsta ning teeb seda täie visadusega, saagu, mis saab. Lahingud kestsid kaua ning olid väga verised
Jutustus Achilleuse vihast ja selle põhjustest on eepose teljeks, selle ümber on põimitud hulk lahingustseene ja kõrvalepõikeid viidetega teistele müütidele. Ilias on väga julm ja verine teos, mis kajastab meie mõtteviisist hoopis erinevaid tõekspidamisi. Suure osa lauludest täidavad lahingustseenid, vägilaste omavaheline võitlus ja üksteise tapmine on kirjeldatud kohati väga üksikasjalikult ja detailselt. Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Õhtul põletatakse langenud ning kreeklased rajavad oma laevade kaitseks kantsi. Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
