History of Philosophy James Thurlow, Ph.D. 01.02.2012 Books to read · Plato's Republic · G.W.F. Hegel's Philosophy of History 1. Greek philosophy 2. Republic 3. Philosophy of History Ancient Greece - Ancient Greece vs. Persia (300-Herodotus) Salamis - Ancient Greece vs. Troy (Homer-screen writer)Iliad o Achilles- Hero of the heroes (main hero in Greece)- handsome, strong, brave, fast, anger(tema viga), young, bad temper o Agamemnon- son of King Atreus - Olympics - Sculptures- more lifelike, human figures come out of the stone - Greek liked physical beauty - Development of medicine - Greeks are pirates, they steal- high technology - Bad tempered people Men's progress towards freedom. (Hegel) Persia is under emperor Xerxes- slaves, fighting for Xe...
võidukaar mõnele võimu tegelasele. Arhitektuur ja võim on Euroopa kultuuris tihedalt seotud. Kreeka arhitektuuri põhielemendiks on sammas, Roomas võlvid. Arhitektuur baseerus geomeetrilistele kujunditele ring, silinder, ovaal jne. 6. Millest kõnelevad Homerose eeposed? Homeros- pime luuletaja. ,,Ilias"- kreeklaste sõjaretke Trooja vastu põhjustas kauni Helena röövimine. Helena oli abielus Sparta kuninga Menelaosega. Kreeklaste sõjaväe ülemjuhatajaks oli Menelaose vend, Agamemnon. 10-l aastal mõtlesid kreeklased välja kavala viisi, kuidas Troojat vallutada. Nad ehitasid suure puuhobuse- Trooja hobuse, mille keresse peideti sõdurid. Kreeklased vedasid hobuse kaitsva kuju pähe linna ning samal ööl Trooja häviski. Kreeklased röövisid Chrysa linna, kust võtsid sõjasaagiks kaasa Apolloni preestri tütre Briseise, keda Agamemnon ei olnud nõus isale rikkaliku lunatasu eest tagasi andma. Sellest tekkis tüli Achilleusega, sest Briseise oli tema orjatar
Kursusetöö Mütoloogia tegelased Achilleus vana-kreeka kangelane. Thetise ja Peleuse poeg. Võitles Trooja vastu. Võitmatu sõdalane. Tappis Hektori. Adonis Igal aastal uuenev iginoor vegetatsioonijumal. Adonis hukkus jahil metssea rünnaku tagajärjel, tema verest lasi Aphrodite tärgata anemoonide Agamemnon Mükeene kuningas, osales sõjakäigus Trooja vastu. Kreeka ägede ülemjuht. Ohverdas oma tütre, et laevad saaksid Trooja poole sõdima. Aias Kangelane. Mees kes võitles odysseusega kõige vaprama mehe tiitli eest Aigeus Ateena kuningas. Amatsioonid Harmonia ja Arese tütred. Sõjakad naised. Andromeda Meeste valitsejanna. Aethiopia kuninga Kepheuse ja Kassiopeia tütar. Tõsteti pärats surma tähena taevasse. Aphrodite Armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Zeusi tütar, kes sündis merevahust. Apollon Zeusi ja Leto poeg, Artemise kaksikvend. Valguse, ...
Salome'le iseloomulik muusikaline materjal: . romantiline tõusev ja laskuv meloodiakäik . valsilisus, 3/4 taktimõõt . tertsimotiiv, suur ja väike terts – seotud tantsu ja ristija Johannese pea nõudmisega „Elektra“ (1909, Dresdenis) Sophoklese tragöödia Hofmannsthali töötlus Reinholdti lavastus Elektra on Straussi kõige ekspressionistlikum ooper. Samal ajal kirjutab oma esimese ooperi Schönberg, ka ekspressionistlik. • Agamemnon – karakter, keda laval ei näe, aga partii kõlab orkestris. Elektra isa. • Orestes – taheti tappa, sest tema oli ohuks troonile. Agamemnoni poeg. • Klytämnesta oli leidnud endale armukese kui Agamemnon sõjas oli. Koos tahtsid Agamemnoni ja Orestese tappa, aga Orestes jäi ellu. • Elektra elas protestiks koos koertega, mitte kodus. Elektra õde oli naiselikum, malbem. • Orestes tappis isa surma eest kätte makstes oma ema Klytämnesta ja ta armukese.
Eepose sisuks on ainult üks episood, mille raamidesse on koondatud tohutu muistendite ainestik ja esile toodud hulk kreeka ja trooja heerosi. Eepose teema on teatavaks tehtud kohe esimeses värsis. Kokkuvõte: Raamat algab tüliga Agamemnoni ja Achilleuse vahel. Eepose sisuks on üks episood, mis algab Achilleuse vihaga ja kangelase sõjast loobumisega ning lõpeb troojalaste kõige silmapaistvama kangelase Hektori matustega. Ahhailaste ülemjuhataja Agamemnon on ühel rüüsteretkel Trooja ümbruses saanud saagiks Apolloni preestri tütre, on sunnitud aga tütarlapse isale tagasi andma ja võtab selle asemel endale Achilleuse kauni orjatari Briseise. Solvunud Achilleus keeldub edasistest lahingutest osa võtmast. Ent ema Thetis saab Zeusilt lubaduse, et ahhailased ei saavuta seni võitluses edu, kuni nad on heastanud Achilleusele tehtud ülekohtu. Agamemnon läkitab 9
juures katkestas teda Peleus ning raevunud ema hülgas nii oma mehe kui ka poja. Peleus andis Achilleuse kentaur Cheironi kasvatada ja õpetada. Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" ainus nõrk koht. Agamemnon: "Iliase" tegelane, Mükeene kuningas. Ta osales sõjakäigus Trooja vastu ja tapeti pärast koju pöördumist oma naise Klytaimnestra poolt. Odysseus: (ld.k. Ulysses või Ulixes) Tegelane Homerose eeposes "Odüsseia", legendaarne kangelane Trooja sõjas. Trooja vallutati pärast 10-aastast piiramist Odysseuse kavala plaani järgi ehitatud puuhobuse abil. Defineeri e. Määratle aeg ja iseloomusta Trooja sõda (vastaspooled, tulemus) Troojalased vs
keerukamad, kui teised tolle aja eeposed ning kajastavad sündmusi seoses Trooja sõjaga, kummaski teoses on kaks tasandit jumalik ja inimlik ning sarnane on ka see, et laialdast ainestikku on kajastatud lühikese aja jooksul * ,,Iliase" peateemaks on Achilleuse vihavimm. Kõik saab alguse Agamemnoni keeldumisest tagastada Apolloni preestri tütart, mille tulemusena saadab Apollon kreeklaste leeri laastava katku ning lõpuks on Agamemnon sunnitud järele andma, kuid hüvituseks nõuab ta Achilleuselt tema sõjasaagi. Achilleuse au on riivatud ning ta solvub ning keeldub sõjast osa võtmast. Achilleuse ema Thetis palub Zeusil seni kreeklastel sõjas mitte edu saavutada, kui ta pojale on solvangu eest tasutud. Achilleuse tegevusettus viib selleni, et tema südamesõber Patroklos läheb sõtta kreeklastele appi ning sureb. See on Achilleusele liikumapanevaks jõuks ta on kurb
maailma kauneima naise. Nooruk Paris eelistas viimast ja määras õuna Aphroditele. Sellest ajast peale vihkavad Athena ja Hera Parist ja temaga koos kogu Trooja rahvast. Aphrodite aga, täites oma lubadust, aitas Parisel ära röövida kaunitar Helena, Sparta kuninga Menelaose naise. Menelaos otsustas Helena tagasi tuua ja kätte maksta solvamise eest. Tema poolt olid kõik Kreeka kuningad; nad otsustasid minna sõtta troojalaste vastu ja kogu sõjaväe ülemjuhiks sai Mükeene kuningas Agamemnon, Menelaose vend. Kümme aastat kestis see sõda; sellest võttis osa palju Kreeka kui ka Trooja kangelasi. Kuulsaimad kangelased olid kreeklaste poolel Peleuse poeg Achilleus ja troojalaste poolel Priamose poeg Hektor. Sõja algul, senikaua kui lahinguist võttis osa Achilleus, oli kreeklased troojalasist üle ja viimased ei söandanud oma linnuse müüride vahelt välja tulla. Aga kui Agamemnon haavas Achillust, võttes talt ära naisvangi, siis loobus Achilleus edasisest sõjast osavõtust.
· Edasi pärandatud lugulaulud kangelastest ja nende vägitegudest. · Kuulsaim müütiline kangelane oli Herakles. · Müüt Iasonist ja tema laevu Argu mereretkest kuldvillaku järele. b. Armastatuim Trooja sõja lugu V.Aasia kindluse Trooja vallutamine Kreeka kangelaste poolt: · Trooja kuningapoeg Paris võrgutas ja viis Troojasse Sparta kuninga naise kauni Helena. · Mükeene kuningas Agamemnon kogus ühisväe Trooja vallutamiseks. · 10 a. võitluse järel tappis kreeklaste sangar Achilleus Trooja esivõitleja Hektori, kuid langes ise Parise noolest tabatuna. · Achilleuse kand ainuke nõrk koht. · Trooja vallutati hiiglasliku puuhobusega. · Trooja hobune kink, mis on ohtlik selle saajale. c. Arhailisel ajal vormiti pärimused eeposteks. · Tähtsamatest on säilinud eeposed "Illias (Trooja sõja sündmused
Osales suures konfliktis, Kreeka-Pärsia sõjas(esimene suurem välisoht Kreekale) ja Maratonisõjas,merelahingus. Need sõjad mõjutasid ka tema loomingut. Ta kaasas ka teise näitleja. Tema stiil on raskepärane, kangelaste isikuarengut ei toimunud. Kirjutas u 90 draamat, säilinud 7 tragöödiat: Pärslased - ajaloolisetemaatikaga, etendus 472. ekr Seitse Teeba vastu Palujannad Oresteia: ainuke säilinud tragöödia trioloogia Agamemnon - kuningas tuleb Troojast tagasi, naine valitseb armukesega kodus Hoefoorid (Jookohvritoojad, Tõivutoojad) - naised lähevad agamemnoni hauale ohverdama Eumeniidid [Aheldatud Prometheus] - Orestest kiusavad ematapu pärast kättemaksu jumalannad, põgeneb Ateenasse. Sophokles (496406 eKr) Kirjutas u 120 draamat, säilinud 7 tragöödiat ja 1 saatürdraama. Kolmanda näitleja kaasamine, koori osatähtsus vähenes
-1100 eKr tsivilisatsiooni langus (doorlased). Kangelaseepika: -Mälestus Mükeene tsivilisatsioonist säilis kangelaslugudes. -Eepilised teemad. Laluldi Heraklese vägitegudest, kangelase Iasoni ja tema laeva Argo mereretkest kuldvillaku järele(tänapäeva Gruusiasse), Teeba kuninga Oidipuse saatusest jpm. -Armastatuim oli Trooja sõja lugu. Väike-Aasia rannikul asunud Trooja vallutamine. Paris, Trooja kuninga poeg võrgutas Sparta kuninga Menelaose naise Helena. Sparta kuningas Agamemnon sõitis Troojat valutama. Kreeklaste sangar Achilleus tappis troojalaste sangari Hektori kuid langes Parise noole läbi. Odysseuse soovitusel valmistati puuhobune, mille sees Kreeka sõjamehed. -Arhailisel perioodil eepilise pärimuse põhjal kangelaseeposed. Rändlaulikud rapsoodid. Kuulsaimad ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . 1.,,Ilias" saab alguse Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast, lõpeb Hektori surmaga
Igaljuhul määrati Tantalos sellise teo eest karistuseks igaveseks pattu kahetsema: ta seisab allilmas lõuani vees, kuid peab kannatama siiski janu. Niipea kui ta juua tahab, imendub vesi sedamaid maasse. Samas ripuvad tema pea kohal hõrgutavad puuviljad, aga kui vanamees tahab neid haarata, puhub tuulehoog oksad eemale. Müüdi teisendi kohaselt rippus Tantalose pea kohal kaljupank, mis iga hetk ähvardas talle peale langeda. Ka tema järglaste, tantaliidide (Atreus, Agamemnon, Iphigeneia, Orestes) kohta maksis jumalate needus. Ainukesena Pelopsit, kelle jumalad ellu tagasi tõid, ei seiranud määratud õnnetused. "Tantalose piinad" tähendab kõnekeeles midagi väljakannatamatut. OMPHALE - Meeste üle võimutsev naine. Omphale oli müütiline Lüüdia kuninganna, kellele saatis Zeus ise orjaks Heraklese, karistuseks oma hea sõbra Iphitose tapmise eest, põhjusel, et ta isa oli teda solvanud. Omphale lõbustas end
Knossoses. Homerose eepos kujutab endast Mükeene hegemoonia ülistust. Trooja sõda, kreeka müüdid ja Homerose eeposed. Kindel on, et Trooja kuninga Priamose poja Parise röövitud mükeene printsessi Helena (kes oli juba naidetud Menelaosega) tagasitoomiseks rakendati kogu Ahhaia võimsus. Kui Hellase laevastik oli juba Aulises, tulid Kreeta saadikut teatega, et nende kuningas Deukalioni poeg Idonemeus on nõus võitluseks Trooja vastu kaasa tulema juhul kui Agamemnon jagab temaga ülemjuhatust. Mükeene võttis selle tingimuse vastu. Ekspeditsioonist sai niisiis suurelt organiseeritud Kreeta-Mükeene üritus. Trooja valitses Musta mere kaudu käivat kaubandust (kuld, hõbe, raud, kinaver, laevapuit, linane riie, kanep, õli). Trooja võiduga lõi läbi karm mükeene moraal. Õnnistust külvava ja aupakliku emajumalanna asemel troonis Olümposel nüüdsest peale vähem üllas Zeus. Kuid mükeene aeg ei kestnud kaua. 1200. a.
Tegevus toimus pärast Trooja sõda. Koosneb kolmest näidendist: ,,Agamemnon", ,,Tõivutoojad" ja ,,Eumeniidid". Aischylose triloogia ,,Oresteia" kolmas osa kannab nime ,,Eumeniidid". Apollon saadab Orestese Ateenasse, kus tema üle kohut mõistetakse. Orestes mõistetakse õigeks (Aischylose arvates olid ateenalased õigel teel). ,,Oresteia" räägib Agamemnoni (võitles Trooja sõjas, tema vend Menelaos oli Helena mees, kelle pärast Trooja sõda peeti) perest. Agamemnon naaseb Trooja sõjast, tema naisel on aga afäär ja koos armukesega kavandavad nad mehe mõrva. Agamemnon tapetaksegi, Orestes aga ei suuda seda oma emale andestada. Ematapp on väga suur patta, aga Apollon annab noormehele selleks loa. Orestes tapab ka ema armukese. Tegemist on suure draamaga tulvil lepitamatut raevu, traagilisi tundeid ja paratamatut hukku. Agamemnoni surma motiiviks ei ole enam
Sõja alguse põhjuseks on tüli kolme jumalanna - Aphrodite, Athena ja Hera - vahel sellepärast, et tülijumalanna Eris oli nende sekka visanud õuna, mis pidi minema kõige ilusamale. Vahekohtunikuks kutsuti Paris, kes võttis vastu Aphrodite altkäemaksu, nimelt lubaduse saada endale maailma ilusaima naise Helena, Menelaose naise. Paris varastab Helena ja viib ta kodulinna Trooja. Kreeklased lähevad sõjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua. Nende ülemjuhataja on Agamemnon, Menelaose vend. Teised tähtsad tegelased on Achilleus, Odysseus, Hektor, Priamos ja jumalad. Tähtsal kohal on Achilleuse ja Agamemnoni vaheline tüli, mis tekib kohe teose alguses. Selle tagajärjel keeldub Achilleus edaspidisest võitlusest. Menelaose ja Parise vaheline kahevõitlus, mis peab sõja lõpu määrama, lõpeb Parise põgenemisega ja sõda jätkub. Hiljem tapetakse Achilleuse sõber Patroklos ning Achilleus naaseb kreeklaste ridadesse, et oma sõbra eest kätte maksta
1. ANTIIK KREEKA Peloponnesos - Lõuna-Kreeka. Põhja- ja Lõuna-Kreeka vahel on suured mäestikud, kus ainukeseks ühendusteeks oli termopüülide kitsastee. Lõuna-Kreekat ühendab Põhja-Kreekaga Istmose maakitsus. Põhja-Kreekas oli kaks maakonda: Tessaalia - maakond, kus toimusid Olympia mängud. Etoolia. Kesk-Kreeka maakonnad: Atika - keskus Ateena. Maakonnas oli rohkelt maavarasid (marmor, hõbe, setina, savi, sool), kuid kehv kliima. Rannikul olid head sadama kohad. Fookia - Tähtsaim linn Delfi, kus asus Delfi Oraakel, Apolloni templis. Vanamaailma kuulsaim ennustaja. Lõuna-Kreeka maakonnad: Alsaia Messeenia Lakoonia. Tähtsaim linn - Sparta. Kultuuri keskuseks oli Mykeene. Maakonnas leidus palju raua maaki. Küklaadid - väikesed saared Egeuse meres. Sporaadid - väikesed saared väike-aasia poolsaare lähedal. Delose saar - küklaat, kus asus Apolloni tempel. Rhodose saar - sporaat, kus asus Rhodose Koloss. Samose saar - sporaat, mis oli kuulus...
AJALUGU 06.09.2011 · Sissejuhatus. · Ajalugu jaotatakse 5 suureks perioodiks · Muinasaeg-maakera tekkest 5.aastatuhandeni · Vanaaeg-esimeste riikide tekkest aastani 476AD(anno domino) · Keskaeg-476-16.sajand · Uusaeg-16.sajand-1900 · Lähiajalugu-1900-2000 · MUINASAEG · Algas umbes 5 miljonit aastat tagasi, kui elas esimene inimes taoline olend- australopiteekus · Areng kiireneb kiviaja tulekuga umbes 2,5 miljonit aastat tagasi · Umbes 250 000 aastat tagasi arenesid välja neandertaallased. Kaovad mõistatuslikult umbes 40 000 aastat tagasi · HOMO SAPIENS · Tänane inimene, kes ilmub maale umbes 200 000 aastat tagasi.Arvatakse, et euraasias, kustkohast liigub edasi mujale. · Toetab täielikult Darwini teooriat, et inimene on arenenud ahvist. · Oskab töödelda kivi, joonistada ning nikerdada. · Asustus laieneb jääaja lõpuga 12 000 aastat tagasi. · TSIVILISAT...
„Ilias“ on oma nime saanud nimest Ilion, mis oli Trooja linna teine nimi. Eepos jutustab sõja kümnendast ja viimasest aastast, mõlemal poolel võidelnud kangelastest ning rohketest lahingutest. ESIMENE LAUL sest ajast peale jo, kui vihavaenuga üksühest lahku Laula nüüd, oh jumalanna, Peleides Achilleuse vimmast läksid hulkade juht Agamemnon ja hiilgav Achilleus! neetust, mis tuhat hukatust tõi ahhailaste (kreeklaste) soole, Kes jumalaist igiõndsaist riiu siis tekitas selle? hulgana kangelashingi siit heitis Hadese valda, Leto ja Zeusi poeg. Viha vürtsile kandes, ta saatis kuid kehad jättis neil maha kiskjaile koertele
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Atiikkirjanduse moodustavad vana-kreeka ja -rooma kirjandused, mis langeb ajavahemikku 8. saj eKr. kuni 5. saj pKr.. 2. Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kreeka kirjandust loodi Vahemeremaade idaosas (Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia läänerannik). Hiljem levis kirjanduse ja kultuuri mõju Kreeka kolooniate tõttu nii ida kui ka lääne poole (Itaalia, Põhja-Aafrika rannik). 3. Mille poolest on vanakreeka kirjandus teiste Euroopa kirjanduste hulgas iseäralik? Kreeka kirjandus on Euroopa kirjandustest kõige vanem ja ainus kirjandus, mis on arenenud täiesti iseseisvalt, ilma teistele kirjandustele toetumata. Võrsus suulisest folkloorist ja on ilma ida mõjutusteta. 4. Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Rooma kirjandus tekkis ja hakkas arenema a...
Kangelaseeposed Mükeene hiilgeajast kujunes mitu eepilist teemat, millest tähtsaim oli nn Trooja sõja lugu Trooja vallutamine kõigi kreeka kangelaste ühisel sõjaretkel. Aja jooksul kujunes sellest hulk terviklikke lugulaule, mida rändlaulikud rapsoodid ette kandsid. Pimedale laulikule Homerosele omistatakse kaks kuulsamat eepost: ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". ,,Ilias": Tegevus toimub Trooja sõja 10.aastal. Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklose, kes lööb
Sisyphose töö Pandora laegas Penelope truudus Lethe jõgi Augeiase tallide puhastamine kentaur gorgo kerberos paan sireen nümf najaad sileen plejaadid Isikud. Cassandra Kassiopeia Agamemnon Iphigeneia Laertes Priamos Lugeda: Hamilton'i ''Antiikmütoloogia''. Piiblimõisted. Piibli kujunemise lugu 10 käsku Messias A&O Apokalüpsis Apokriiva Saalomonlik otsus Paabeli segadus Kain ja Aabel Aadam ja Eeva
Odysseus selgitas katsega (näitas kuninga naistele ehteid, aga Achilleus hakkas kohe relvi uurima). Sellega oli Achilleus paljastatud ning ka tema pidi sõjaväega ühinema. Kui nad hakkasid vägedega merele minema, ei olnud õiget tuult, kuna nad oli olid välja vihastanud jahijumalanna Artemise (olid maha lasknud jänese vms). Et jumalat rahvaga 2 lepitada, pidi Agamemnon ohverdama oma tütre Iphigeneia. Siis jõudsid kreeklased Trooja alla. Algas sõda, mis kestis 9 aastat. Kreeklased olid saanud sõjavange. Üheks neist oli preestri tütar. Preester tuli tütart tagasi lunastama, aga Agamemnon keeldus tema tütart tagasi andma. Sellepeale palus preester Apollonilt karistust kreeklastele. Apollon saatis neile katku. Achilleus hakkas uurima, et mille eest neile haigus saadeti. Selgus, et Apollon oli pahane ja nõuab lepitust – neiu tuleb vabastada
Jumalannad pakkusid seda, mis said. Hera võimu, Athena kangelase kuulsust/tarkust, Aphrodite ilusaimat naist. Paris annab õuna Aphroditele. Maailma ilusaim naine oli Ilus Helena, kes oli juba abielus Sparta kuninga Menelaosega. Paris läks Spartasse, kus kuningas ta soojalt vastu võttis. Parisel õnnestus Helena röövida. Kui Menelaos koju tuleb, märkab ta, et naist pole ja kuulutab Troojale sõja. Menelaose vend Agamemnon saab kreeklaste ülemjuhatajaks. Otsiti kokku kreeka kuulsaimad kangelased. Odüsseus on üks neist. Ta ei tahtnud sõtta minna ning seetõttu mängis hullu. Ta külvab põllul soola, vastab küsimustele jaburalt. Sõjamehed panid tema poja adra ette, et kui ta hull on, siis sõidab pojast adraga üle. Kuid Odüsseus ei riskinud poja eluga. Achilleus oli teine kangelane, kes oli saatuse fenomeni ohver. Ema oli hirmul ja proovis poega säästa, muutes ta tüdrukuks
, mõlemad väga tugevalt kindlustatud, Ateena , akropolil oli loss , Teeba, Jolkos põhja-kreekas, Sparta kus pole leitud suurt lossi vaid mäeveerult leitud väike loss kus rööviti helena, leitud hulgaliselt valitseja haudu , ja viimasena Pylos, silmapaistev sellepoolest et sealt lossist on leitud kõige rikkalikum lineaarkirja B kogumik. Nende lossidega hilisemas kangelaspärimus seondusid kindlad kangelased.Ateena Theseus, Oidipus oli teebas, Jolkos Jonas, Mykenest oli perseus, Agamemnon,sparta Menelaos, pylos Nestor Lossidest , osa neist oli tugevalt kindlustatud, müni polnd näiteks Pylos ei olnud, oli kas vähe või üldse kindlustamata, kõige tugevamalt oli Mykene loss on kaljusekünka otsas ja Tiruns on tasandiku peal. Megaron ehk suurruum ruudu kujuline , keskel oli suurkolde ase kus põles tuli , ja ruudukujuliselt 4 sammast.Pyloses oli ka troon paremat kätt, freskod olid ka kreeta pärased. Lossidega seonduvad hauad millest osa on valitseja hauad kuppelhauad ehk Tolos
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Antiikkirjandus vanakreeka ja -rooma kirjandus, ajaliselt 8. saj eKr5. saj pKr. ,,Antiik" võeti kasutusele 18. Sajandi prantsusmaal, kultuuri ja kunsti tähistamiseks. Antiikkirjandus tekkis 1. Aastatuhandel. See oli muutuste aeg. Sel ajal tekkisid omapärased ja uued religioonid. Tekkis ka teadus, mis ei olnud enam religiooniga nii tihedalt seotud. Samuti ka väljapaistvad kultuuritegelased. 2. Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared (Küklaadid, Sporaadid) ja Väike-Aasia lääneranniku.Suure kolonisatsiooni ajal (8.6. sajandil eKr) levis Kreeka linnriikide (poliste) poliitiline, majanduslik ja kultuuriline mõju Vahemere lääneosa rannikualadele (eriti Sitsiiliasse ja Lõuna-Itaaliasse, nn. Suur-Kreeka), Egeuse me...
kreeka kangelaste käekäigust pärast Trooja vallutamist. Edasi keskendub lugu Odysseusele, kelle kodutee on kestnud juba 10 aastat. Rännumees jõuab nende päevade jooksul koju ning karistab oma kodu rüvetajaid ning nime pilkajaid. Eepos lõpeb Odysseuse ja tapetud kosilaste sugulaste leppimisega. Segipaisatud areng. Homerose eeposte karakteristika 1. Tegelased on väga eristuvad, silmapaistvate tunnustega. (Achilleus kartmatu, enesekindel, kerge solvuja, austatud; Agamemnon veel ülbem, vähem austatud; Hektor järjest tugevam/ Achilleuse vastand. Achilleus võitleb au ja kuulsuse nimel, Hektor on patrioot, kaitseb oma peret, tema naine on ehtne näide truust armastavast abikaasast.) Karakter on muutuv tegelane areneb, tegelase proovilepanek. 2. Tüüp tegelase liik, kes on muutumatu. 3. Arhailine eepos kasvab välja suulisest kirjandusest esinevad mõttekordused. 4. Retardatsioon aeglustus
6. Millest kõnelevad Homerose eeposed? Homeros legendaarne pime luuletaja. Täpsed andmed tema kohta puuduvad (tõen. elas 8 saj). ,,Ilias" koosneb 15 700 värsist. Hellenismi ajal jagati eepos 24 lauluks ehk raamatuks. Tegevus toimub Trooja piiramise 10ndal aastal, kestab kuni 50 päeva. Tegevus areneb kronoloogilises järjekorras. Sõja põhjust ja selle käiku eeposes ei käsitleta. Peategelaseks ahhailine Achilleus, keda teatakse ja tuntakse suure kangelasena. Ahhailaste ülemjuhataja Agamemnon võtab endale Achilleuse orjatari Briseise, mispeale Achilleus solvub ja keeldub osalemast võitlusest sõjaväljal. Kirjeldatakse pikalt ahhailaste jõude, laevastikke, troojalasi, võitlusi. Troojalaste kangelaseks Hektor. Achilleus annab oma relvad sõbrale Patroklosele, kui too hukkub, alles siis läheb Achilleus ise võitlusesse. Kahevõitluses hukkub Hektor. Viimases laulus nutavad Achilleus ja kuningas Priamos inimelu viletsuse üle. ,,Odüsseia" koosneb24 laulust
Jumalannad pakkusid seda, mis said. Hera võimu, Athena kangelase kuulsust/tarkust, Aphrodite ilusaimat naist. Paris annab õuna Aphroditele. Maailma ilusaim naine oli Ilus Helena, kes oli juba abielus Sparta kuninga Menelaosega. Paris läks Spartasse, kus kuningas ta soojalt vastu võttis. Parisel õnnestus Helena röövida. Kui Menelaos koju tuleb, märkab ta, et naist pole ja kuulutab Troojale sõja. Menelaose vend Agamemnon saab kreeklaste ülemjuhatajaks. Otsiti kokku kreeka kuulsaimad kangelased. Odüsseus on üks neist. Ta ei tahtnud sõtta minna ning seetõttu mängis hullu. Ta külvab põllul soola, vastab küsimustele jaburalt. Sõjamehed panid tema poja adra ette, et kui ta hull on, siis sõidab pojast adraga üle. Kuid Odüsseus ei riskinud poja eluga. Achilleus oli teine kangelane, kes oli saatuse fenomeni ohver. Ema oli hirmul ja proovis poega säästa, muutes ta tüdrukuks
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM PSHG 2006 Pilet I · Antiikkirjanduse mõiste (nii kreeka kui rooma), Homerose eeposed Ladina keeles antiqus = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus. Kreeka kirjandus on Euroopas vanim iseseisvalt arenenud kirjandus, Rooma kirjandus hakkas arenema alles 7.-8. saj e Kr, samas Kreeka juba 3. saj e Kr. Kreeka kirjandus: folkoorist vähe säilinud, vaid rituaalsed laulud. Kirjutati palju hümne. Treenid e nutulaulud, aoidid Kreeka rahvalaulikud. Värsivormis genealoogiad, heeroste ja jumalate loetelud. Rooma kirjandus: Rooma luule vanimad teosed on hümnid; töölaulud, itkud e neeniad, peolaulud... Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ,,Ilias" Trooja sõda. Merejumalanna Thetise pulmas kõik jumalad peale tülijumala Erise, kes viskas piduliste sekka kuldõuna kõige ilusamale à Hera, Aphrodite, Athena omavaheline riid. Paris tüli lahendaja, valis Aphrodite, kes lubas talle selle eest Helena. Tegemist on sõja kü...
peaaegu religioosne. Koori tähtsus on tema teostes väga suur. Aischylos tõi tragöödiasse ka vormiuuenduse, näidendisse lisandus teine näitleja. Tema kangelased on monoliitsed ja lähtuvad vaid ühest põhimõttest. 54. Kes kirjutas ainsa säili nud tragöödiatriloogia, mis on selle pealkiri ja põhisisu? Ainsa säilinud triloogia kirjutas Aischylos. ,,Oresteia" peateemaks on veresüü. Agamemnon on enne Trooja sõtta minekut ohverdanud oma tütre Iphigeneia. Agamemnoni naine Klytaimneistra ootab teda aastaid hiljem koju. Ta on kättemaksuhimus, võimuihas ja soovis olla koos oma uue armastatuga ning Agamemnoni koju jõudes pussitabki ta viimase surnuks. Aastaid hiljem ilmub välja nende poeg Orestes, kes tapab omakorda Klytaimneistra ja keda hakkavad seetõttu jälitama fuuriad. Tänu jumalanna Athena kohtumõistmisele pääseb Orestes fuuriate käest eluga. 55
Kui Menelaos koju tuleb, märkab ta, et naist pole ja kuulutab Troojale sõja. "Ilias" räägib Trooja sõja puhkemisloo, käigu ja lõppemise, mis pole aga loogilises järjekorras. Eeposes 24 laulu, 15700 värssi ning räägib sõja 10ndast Trooja piiramise aastast. Eepose tegevus umber 50 päeva: Achilleuse viha kuni Hectori tapmine. Tehasse tagasivaateid sõjakäigule, põhjustest ei räägita, sest H arvestas, et tollased kuulajad teadsid vanu müüte sõja algusest Sisu: Menelaose vend Agamemnon saab kreeklaste ülemjuhatajaks. Otsiti kokku Kreeka kuulsaimad kangelased. Odüsseus on üks neist. Ta ei tahtnud sõtta minna ning seetõttu mängis hullu. Ta külvas põllul soola, vastas küsimustele jaburalt. Sõjamehed panid tema poja adra ette, et kui ta hull on, siis sõidab pojast adraga üle. Kuid Odüsseus ei riskinud poja eluga. Achilleus oli teine kangelane, kes oli saatuse fenomeni ohver. Ema oli hirmul ja proovis poega säästa, pannes
tõusiklikkuse kriitika. Näiteks Marie Underi (18831980) luulekogud "Verivalla" (1920) ja "Pärisosa" (1923). ajaraamat vt kroonika. aforism mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil. Näiteks: Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk. (Seneca.) Agamemnon kreeka mütoloogias Mükenee kuningas, kreeklaste ülemjuhataja Trooja sõjas. Agamemnon on "Iliase" üks peategelasi. akademism teadus- või kunstitraditsioonide range järgimine. Akademism kasvas välja antiik- ja renessansskunsti matkimisest 16.17. sajandil. Akademismile on iseloomulik tehniline meisterlikkus, tardunud vorm ja kujutatava elukaugus. akmeism ka adamism (esimese inimese Aadama nime järgi). Kirjandusmeetod, mis seab esikohale ürgse ja lihtsa elulaadi kujutamise, vastandades seda tsivilisatsiooni ja kultuuri ebaväärtustele ja pahedele. Akmeism tekkis 20
Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1....
Kangelaseepika Kreeta-Mükeene periood, kui kangelasaeg: Edasi pärandatud lugulaulud kangelastest ja nende vägitegudest. Kuulsaim müütiline kangelane oli Herakles. Müüt Iasonist ja tema laevu Argu mereretkest kuldvillaku järele. Armastatuim Trooja sõja lugu V.Aasia kindluse Trooja vallutamine Kreeka kangelaste poolt: Trooja kuningapoeg Paris võrgutas ja viis Troojasse Sparta kuninga naise kauni Helena. Mükeene kuningas Agamemnon kogus ühisväe Trooja vallutamiseks. 10 a. võitluse järel tappis kreeklaste sangar Achilleus Trooja esivõitleja Hektori, kuid langes ise Parise noolest tabatuna. Achilleuse kand ainuke nõrk koht. Trooja vallutati hiiglasliku puuhobusega. Trooja hobune kink, mis on ohtlik selle saajale. Arhailisel ajal vormiti pärimused eeposteks. Tähtsamatest on säilinud eeposed "Illias (Trooja sõja sündmused vähestel päevadel linna piiramise 10. aastal) ja
austataks jumalanna asemel. Leto käskis oma lastel Apollonil ja Artemisel Niobe lapsukesed hävitada, mida nood ka tegid. Niobe muutus kiviks, kes nutab suuri pisaraid. Pelopsil oli 2 poega Atreus ja Thyestes. Viimane armus venna naisesse, Atreus saatis ta maalt välja, kuid kutsus hiljem tagasi, tappis venna kaks väikest last ning söötis nende isale sisse. Teo eest kannatasid Atreuse lapsed... Atreus oli Mükeene kuningas. Tal oli naine Aeropega 2 poega: Agamemnon (naine Klytaimestra, Tyndareose ja Leda tütar) ja Menelaos (naine Helena see, kelle pärast peeti Trooja sõda). Helena ja Klytaimestra olid õed. Trooja sõjas oli Agamemnon Kreeka sõjaväe ülemjuhataja; ohverdas sõjaväe pealekäimisel lahinguõnneks tütre Iphigeneia. Klytaimestra oli kättemaksuks soetanud armukese; kõik teadsid seda peale sõjast naasva Agamemnoni. Too oli toonud kaasa Kassandra, ennustajavõimega neiu. Klytaimestra tappis Agamemnoni, abiks
Kangelaseepika Kreeta-Mükeene periood, kui kangelasaeg: Edasi pärandatud lugulaulud kangelastest ja nende vägitegudest. Kuulsaim müütiline kangelane oli Herakles. Müüt Iasonist ja tema laevu Argu mereretkest kuldvillaku järele. Armastatuim Trooja sõja lugu V.Aasia kindluse Trooja vallutamine Kreeka kangelaste poolt: Trooja kuningapoeg Paris võrgutas ja viis Troojasse Sparta kuninga naise kauni Helena. Mükeene kuningas Agamemnon kogus ühisväe Trooja vallutamiseks. 10 a. võitluse järel tappis kreeklaste sangar Achilleus Trooja esivõitleja Hektori, kuid langes ise Parise noolest tabatuna. Achilleuse kand ainuke nõrk koht. Trooja vallutati hiiglasliku puuhobusega. Trooja hobune kink, mis on ohtlik selle saajale. Arhailisel ajal vormiti pärimused eeposteks. Tähtsamatest on säilinud eeposed "Illias (Trooja sõja sündmused vähestel päevadel linna piiramise 10. aastal) ja
Kangelaseepika Kreeta-Mükeene periood, kui kangelasaeg: Edasi pärandatud lugulaulud kangelastest ja nende vägitegudest. Kuulsaim müütiline kangelane oli Herakles. Müüt Iasonist ja tema laevu Argu mereretkest kuldvillaku järele. Armastatuim Trooja sõja lugu – V.Aasia kindluse Trooja vallutamine Kreeka kangelaste poolt: Trooja kuningapoeg Paris võrgutas ja viis Troojasse Sparta kuninga naise kauni Helena. Mükeene kuningas Agamemnon kogus ühisväe Trooja vallutamiseks. 10 a. võitluse järel tappis kreeklaste sangar Achilleus Trooja esivõitleja Hektori, kuid langes ise Parise noolest tabatuna. Achilleuse kand – ainuke nõrk koht. Trooja vallutati hiiglasliku puuhobusega. Trooja hobune – kink, mis on ohtlik selle saajale. Arhailisel ajal vormiti pärimused eeposteks. Tähtsamatest on säilinud eeposed “Illias (Trooja sõja sündmused vähestel päevadel linna piiramise 10. aastal) ja
vahel, mis lõpuks tõi kaasa Teeba linna hävitamise, ja paljust muust. Kõige armastatumaks kujunes aga nn. Trooja sõja lugu. See jutustas Väike-Aasia rannikul asunud Trooja kindluse vallutamisest kõigi tähtsamate kreeka kangelaste ühise retke käigus. Sõja oli põhjustanud Trooja kuninga poeg Paris, kes võrgutas ja tõi Troojasse Sparta kuninga Menelaose imekauni naise Helena. Seepeale kogus Sparta kuninga vend Mükeene kuningas Agamemnon kõigi toonaste kangelaste ühisväe ja purjetas selle eesotsas Troojat vallutamata. Kümneaastaste võitluste järel tappis kreeklaste vägevaim sangar Achilleus troojalaste esivõitleja Hektori, kuid langes peagi Parise noolest tabatuna. Trooja suudeti vallutada alles siis, kui Odysseuse soovitusel valmistati hiiglaslik puuhobune, mille troojalased ise oma linna vedasid, mõistmata, et seal sees peidavad kreeka sõjamehed.
vahel, mis lõpuks tõi kaasa Teeba linna hävitamise, ja paljust muust. Kõige armastatumaks kujunes aga nn. Trooja sõja lugu. See jutustas Väike-Aasia rannikul asunud Trooja kindluse vallutamisest kõigi tähtsamate kreeka kangelaste ühise retke käigus. Sõja oli põhjustanud Trooja kuninga poeg Paris, kes võrgutas ja tõi Troojasse Sparta kuninga Menelaose imekauni naise Helena. Seepeale kogus Sparta kuninga vend Mükeene kuningas Agamemnon kõigi toonaste kangelaste ühisväe ja purjetas selle eesotsas Troojat vallutamata. Kümneaastaste võitluste järel tappis kreeklaste vägevaim sangar Achilleus troojalaste esivõitleja Hektori, kuid langes peagi Parise noolest tabatuna. Trooja suudeti vallutada alles siis, kui Odysseuse soovitusel valmistati hiiglaslik puuhobune, mille troojalased ise oma linna vedasid, mõistmata, et seal sees peidavad kreeka sõjamehed.
keelest). Lahinguid ei peetud kogu aeg, selle alternatiiviks oli sport olümpiamängude roll. See polnud orjade vaatemäng, vaid vabade meeste võistlus militaarse kallakuga spordialadel. Taheti oma staatust parandada ja oma võimed näidata. Pinged ja probleemid Kõrgema staatusega inimeste vahel tekib tihti konflikte, individuaalne auahnus vs kogukonna teenimine. Kreeka juhtide vaheline tüli (Achilleus vs Agamemnon ; Trooja sõja näide). Homeros arvas, et meeleparandus on võimalik (Achilleus näeb kõrgemaid huvisid), kõik ei suutnud oma meelt parandada ja mõistlikult käituda 76. sajandi kriis (kodusõda, türannide võimulepääsemine) sotsiaalreformid: tähtis roll Solonil: "Polise hävitavad suurmehed, nende rumaluse tõttu orjastatakse lihtrahvas. Seda, kes on tõstetud liiga kõrgele, ei saa enam niisama lihtsalt tagasi tõmmata
kombel naerda saada, küllalt inetuid nägusid, et toredaid grimasse oodata!» Gringoire tahtis juba vastata, kuid jahmatus, viha ja ördimus võtsid tal sõnad suust. Muide võeti rahvaeelse sukakuduja ettepanek nende kodanike poolt, keda ta meelitavalt «aadlikeks» oli nimetanud, nii suure vaimustusega vastu, et igasugune vastuseis oleks asjatu olnud. Tal ei jäänud muud üle, kui end voolust .kanda lasta. Gringoire peitis näo käte vahele, sest ta polnud nii õnnelik kui Agamemnon Timantese pildil, sest sellel oli tooga, millesse ta oma pea võis mähkida.* 43 V. QUASIMODO Ühe silmapilguga oldi saalis valmis, et Coppenole'i mõtet teostada. Linnakodanikud, skolaarid ja kohtukirju-tajad asusid kohe asja kallale. Väike kabel, mis asus marmorlaua vastas, valiti lõustade teatriks. Katkilöödud ilusa roseti ruut sissekäigu kohal jättis järele tühja ümmarguse augu, mille kohta kokku lepiti, et sealt peavad võistlejad pea välja pistma.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
