Koos, aga lahus Kohvikus einestasid kaks tüdrukut. Laura ja Liis. Peale pikaajalist vaikust ütles mossitades Liis: ,,Nii kahju, me ei kohtu enam kaks nädalat." Selle peale ütles Laura: ,,Miks??" ehmunult ja pillas leiva tüki taldrikule. ,,No ma rääkisin sulle ammu, et ma pean minema vanematega reisile kaasa," ütles Liis väsinud häälega. Kuna neil olid peo plaanid korraldatud, ütles Laura kokutades: ,,No, aga, aga, aga me ju pidime ..." Liis katkestas teda poole jutu pealt ja ütles ,,Räägime sellest siis, kui oleme söögi ära söönud." Nad jätkasid söögi söömisega ja kui söök oli lõpetatud, läks Liis kassa juurde ning maksis söögi eest. Nad istusid veel kohvikus, et jutt ära lõpetada. ,,Mida ma teen siin ilma sinuta, mul hakkab igav?" küsis Laura kurvalt. ,,No kui me Hispaanias ära käime, siis näeme ju ikka korra?" küsis Liis Laura küsimuse peale.
Autor: Jnis Balodis, lavastaja Valters Silis, Kunstnik Ugis Berzins näitlejad: Rait Õunapuu, Tarvo Vridolin, Jaana Kena, Vallo Kirs, Marika Palm, Kadri Lepp, Aarne Soro ja Laura Peterson . Lavastus oli 20. oktoobril 2017 Ugala suures saalis. Kõik inimesed oli oma moodi ja oma mõttemaailmaga, kuid nad siiski said läbi üksteisega. Nad erinesid hobide ja oskuste poolest. Etenduse teema ja kujundus sobisid hästi oma vahel. Näitlejad sobisid päris hasti oma rollidesse aga mõni oleks võinud teist moodi näidelda. Oli näha, et neile ant raske ülesanne, mida oli nende meelest võimatu täita. Kuid nad proovisid, algselt ei sujunud nende koostöö sugugi. Kõik tegid oma asju ilma arutamatta, aga hiljem hakkasid kõik korralikut tegutsema ja nad said valmis äpi nimega ,,Life More". Asjad olid huvitavalt lahentatud, kuid paljud asjad jäid samuti arusaamatuks kuhu nad lõpus jõudsid millega tegelesid.
Ardo Kaurit 12.b Gustav Adolfi Gümnaasium ,,Teadmised on vahend, aga mitte eesmärk" Lev Tolstoi ,,On olemas kolm teadmiste liiki: faktide teadmine, arukus-kavalus ja kogemus- teadmine," sõnas Karel Capek. Nendest kolmest saab õppida vaid fakte, arukus tuleb pika aja vältel ning on osalt ka geneetiliselt määratletud ning kogemusd suurenevad elu jooksul ja nende arengu kiirust mõjutavad võimalused ja tahe. Teadmised on põhjendatud uskumused tegelikkuse kohta ning nad aitavad mõista
isegi ei kõnni üksinda, vaid alati on vähemalt üks kaaslane kaasas, keda siis nimetatakse oma sõbraks. Sõprust ei saa sundida inimestele peale. Vahepeal kui inimesed on liiga palju koos siis ajaga tüütavad, nad üksteist ära. Selleks, et seda ei juhtuks võib üksteisest natukene eemal olla. Teadlased on leidnud, et kõige rohkem sõpru on noorel inimesel, kuna see on väga raske aeg kus on vaja teistel inimestel tuge. Noored inimesed tavaliselt ütlevad ,et neil on sõpru väga palju, aga reeglina on see ainult selle pärast ,sest nad ei tea veel, mis on tõeline sõprus. Mida vanemaks inimene sirgub, seda vähem inimesi ta kutsub oma sõpradeks. Aga seda tõenäolisem on, et ta on leidnud omale tõelised sõbrad, kellega ei suhelda ainult selle pärast, et teeneid vahetada. Kõige paremad sõprused tekivad inimeste vahel, kellel on ühiseid huve, aga samas erinevate iseloomudega inimesed. Kreeka filosoof Aristoteles ütles:" mina saan olla sõber ainult
Linnud ujuvad naftas, aga autoga tahaks ikka sõita Me elame kaasaegses infoühiskonnas, kus igapäevast elu võib kirjeldada fraas: tarbida, et elada. Samas teatud kihile on võib olla omasem hoopis öelda: elada, et tarbida. Väga suure osa kaupadest moodustavad tehismaterjalid. Esirinnas nendest naftaproduktid, mis on esindatud alates pastapliiatsist, lõpetades medikamentidega. Enamtuntud kasutusala fossiilsetel saadustel on aga energiaallikas soojuse andmiseks ja naftaeritised sisepõlemismootorites. Ilma nende nii igapäevaste ja loomulikena näivate protsessideta ei kujutaks me oma aktiivset elu ettegi. Ometi leidub maailmas väga suurel määral inimesi, kellel ei ole antud teemal midagi kaasa rääkida ühel lihtsal põhjusel elatakse minevikus ehk agraarajastul. Antud teemat võib käsitleda kui metafoori rikastest ja vaestest. Linnud ärimeeste ja
Euroopa Liit- võimaluste, aga ka piirangute ühendus Eesti kuulub juba mõnda aega Euroopa Liitu. Euroopa Liit kujutab endast mitmekeelset ja kultuurilist elukeskkonda, kus liikmesriikidel on palju võimalusi aga ka teatud piiranguid. Millised võimalused meil siis EL liikmesriigina on? Esiteks saame ilma oluliste piiranguteta reisida s.t. peaaegu kogu EL territooriumil saab reisida passi- ja piirikontrolli läbimata. Teiseks saame isiklikuks tarbimiseks ilma täiendavate maksudeta osta kaupa riigis, kus see on odavam. Seda lihtsustab ka see, et viieteistkümnes liikmesriigis on käibel ühisraha EURO, mis võimaldab ostjal hindu lihtsamini võrrelda. Samuti teeb ühisraha kasutamine
nende ajud arenesid järk-järgult, mille tõttu on tänapäeva inimkond muutunud selliseks nagu ta on. Inimene on ise oma arengu käigus loonud mitmeid tehislikke korrapärasid. Tehnika arenedes on liikumise hõlbustamiseks leiutatud autod, mis liiguvad inimeste loodud korra järgi. On kehtestatud kindlad kiiruspiirangud ning autodele on määratud kindel liikumissuund. Sellised reeglid peaksid hoidma liikluses korda. Sageli täiesti korrektset liiklemist aga ei tekimõistõttu võivad kõrvalekalletele ja kiiruse ületamistele järgneda rida juhuslikke ebameeldivaid sündmusi: autod põrkuvad kokku, lendavad kraavi, mille tulemusel inimesed saavad viga või surevad, mis põhjustab omakorda muret nende lähedastele ja nii võib see juhuslike sündmuste rada venida lõpmatuseni. Need sündmused on aga jälle teatud korrapäraga, sest need ei juhtu ainult ükskord vaid enamasti siis, kui nii läheb. Teatud
räägime. Loomulikult pole slängisõnad enam ainult õpilaste seas levinud, neid kasutavad emad, isad,ehitajad, insenerid ning isegi õpetajad, kuigi eeldades, et nemad ju võiksid olla lastele eeskujuks-näidata meile kuidas peab rääkima. Me ju siiski tahame, et meie keel püsiks peale meid ka veel tuhandeid aastaid. Lennart Meri rääkis oma esinemiskõnes loo ühest Tsuktsimaal elavast vanaisast ning tema pojapojast. Neil oli lõbus koos aega veeta, aga seda seni, kuni nad üksteisega rääkima ei pidanud-pojapoeg ei osanud oma esivanemate keelt rääkida. Noor poiss oskas kõike muud- matemaatikat, geomeetriat, kuid nende oskustega ta vanaisaga ei räägi. Niisiis ongi tähtis, et me oskaks ikka oma lähedastega suhelda, isegi siis kui nemad ei ela meiega samas ajas,kultuuris ja keeles. On oluline oma lähedastega suhtlemine. Koos keelega peab ka jääma püsima meie kultuur. Mitte ükski asi ei saa jääda püsima,
Arutlus Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga demokraatia ? Esimese maailmasõja tagajärjel muutus paljude made siseriiklik elukorraldus. 1930.aastate lõpuks oli enamustes Euroopa riikides kehtestatud kas diktatuur või demokraatia. Diktatuur on võim, mis on mittemilleski piiratud, seadustega kitsendamatu ning joule toetuv. Sellele iseloomulikuks jooneks on inimõiguste rikkumine. Diktatuurid jaotati autoritaarseteks ning totalitaarseteks. Euroopas valdas enamusi riike, kus oli diktatuur, autoritaalne valitsemisviis
''Teadmised on vahend, aga mitte eesmärk.'' L.Tolstoi Usk mõjutab inimeste loomulikku suhtumist ümbritsevasse ning ühendab või lahutab indiviide ja kogukondi. Nii sotsiaalseid rühmi kui ka ajastuid saab eristada usu alusel. Igal perioodil on seejuures ka vastavad ebajumalad. Infoühiskonnas on jumalikku staatusesse tõusnud teave ja selle allikad. Inimkond on oma olemuselt auahne ja seetõttu pidevalt püüelnud täiendavate teadmiste poole. Informatsioon seab eelisseisundisse eelkõige selle kasutaja, nii on võimalik saavutada teiste üle teatav mõjujõud. Klassikaline näide info ja võimu seotusest on IV sajandil asutatud Aleksandria raamatukogu, mille eesmärk oli koondada ühte kohta kogu tsivilisatsiooni tekstid. Enamik neist jäi laiemale avalikkusele peidetuks. Nüüdisajal on ühiskonna mäluks nimetatud raamatukogud enamasti soovijatele avatud, ent faktide varjamine pole endiselt kuhugi kadunud. Teadmised on võim j...
pressida, kasutades nii heldekäelist meest julmalt ära, mõtlemata sellele, milleni kõik viia võib. Alles siis, kui isa suri, said võsukesed aru, kui tähtis figuur ta neile elus oli, kuid siis oli tegude kahetsemiseks juba hilja. Kui elus on saavutatud mingi positiivne staadium, kas siis hea töökoha, armastava naise või hästiõppivate laste näol, ollakse mõnda aega endaga väga rahul ja õnnelik, kuid mõne aja pärast juhtub aga see, mida ka kardetakse töökoht ei näigi enam nii hea, naine ei tundugi enam nii ilus ja tekivad kurjad kahtlused, et lapsed ei teegi oma kodutöid ise. Seejärel hakatakse aga taas iga hinna eest püüdlema haljama oksa poole, olles valmis sisuliselt kõigeks. Üheks taoliseks näiteks oli teoses Rastignac, kes soovis lihtrahva seast kõrgseltskonda pääseda, kel siiski ei tulnud kasutusele võtta äärmuslikke meetodeid, kuna tema oskus olla õigel ajal õiges kohas ning võime
Me vaatame piltide reaalsust, mitte pilte reaalsusest Meedia osatähtsus kasvab iga päevaga. Kõik uudised, sündmused, juhtumised on meile kõigile kättesaadavad. Meedia väljaanded valivad, millest me huvitume ja meie, rahvas, valime, millest huvitub meedia. Kogu see uudiste ringlus on justkui mäng, pall keerleb kord ühel pool, kord teisel pool. Ajalehed, ajakirjad pole enam pelgalt uudise täpseks kirjelduseks, see on vahend näidata arvamust ja mõjutada rahvast. Suhtumine uudisesse oleneb uudise edastamise meetodist.Halba uudist saab edasi anda nii, et lugejad lõpus hoopis kurikaelale kaasa tunnevad. Muidugi on vastand see, kui räägitakse heateost sellises võtmes, et inimene tegeleb mingi teemaga vaid tähelepanu köitmise eesmärgil. Selliseid asju juhtub meedias tihti, et artikkel mõjutab inimesi ühes suunas mõtlema. Tean omast käest, kuidas meedia võib mõjutada ja muuta loo tegelikkust. Tookordne juhtum oli Õhtulehe...
Aga mina arvan, et sport on inimesele väga tähtis Tänapäeva ühiskonnas ei märka paljud inimesed, kui kiiresti võib mitte sportimine muuta inimese keha ja vaimu. Samas on ka palju neid, kes viidavad päevas rohkem kui tunni sportides. Sport pole ainult füüsiline tegevus, vaid see hõlmab endas ka tervislikke elu- ja toitumisviise. Maailmas, kus inimestele tehakse väga palju asju nende eest ära ,on väga lihtne anduda mittetervislikele eluviisidele. Näiteks inimesed ei pea ise endale süüa tegema, vaid saavad hõlpsasti osta kiirrestoranidest kaloririkkaid eineid. Tänu elu lihtsusele ei pea nad ennast igapäevaselt liigutama rohkem kui toiduni ja tagasi ja seetõttu tekib ülerasvumine. Ülerasvumine on väga populaarne laste seas, kes veedavad palju aega televiisorite ja arvutite taga. Kui nad veedaks vähemalt pool oma kodus istutud ajast kasvõi õues lihtsalt jalutades oleks rasvunud laste hulk palju väiksem. ...
Kui talupojal oli siiski mõisnikuga probleeme, siis võis ta selle üle kaevata. See parandas suuresti talupoegade elu ning nad võisid jälle natuke inimlikumalt elada, vähemalt nii palju, kui võimalik. Eestis kasvatati peamiselt teravilja, milleks oli enamjaolt rukis. Kuigi talupoegade maad olid väiksemad, kui mõisnikel, said nad siiski mõisnikest rohkem saaki. See tulenes sellest, et talupojad pidasid loomi lisaks teravilja kasvatamisele. Loomad andsid aga väetist ning saak oli kõvasti suurem. Mõisnikud aga ei tahtnud talupoegadele alla jääda. Selleks, et saagikust suurendada suurendasid nad maad, kus teravili kasvas. See tähendas, aga ka talupoegadele rohkem teotööd. Lisaks sellele pidid talupojad loonuseandamina mõisnikule viima osa talu põllumajanduslikust ja käsitöötoodangust. 1645.a. fikseeriti talupoegade pärisorjus P-Eestis. Kasvasid talupoegade koormised ja, mille kindlaksmääramine sõltus mõisniku suvast
Kõigel on hind, aga vähesel on väärtus Arvatakse ,et maailmas on kõigel hind mida saab kirjeldada rahanumbrites. Kas siis võib kinnitada seda ,et mõnel inimesel, loomal või esemel on rohkem väärtust, kui mõni väärtuslik rahatsekk? Ja kui see peab vett, kas siis ka mõistusel ja armastusel on rahaline hind, ja kes on need ,kes müüvad ennast raha eest? Minu arvates ei ole olemas hinda, kui niisugust mida saab käia välja iga asja eest siin maailmas. Kui hakata väärtustama oma ligimesi ja sõpru, siis nende jaoks arvatavasti ei ole tähtis raha, vaid on tähtis sinu sisemine väärtus mis kaasneb meie kõigiga, kes ei ole omakasu püüdlikud ja pahatahtlikud. Seal juures ei oleks meie maailm täiuslik kui ei oleks korruptsiooni ja inimesi kes müüvad ennast tühiste summade eest. Maailm on täis ahneid inimesi, kes mõtlevad ainult rahast ja sellest, et raha teeb nende elu kergeks ja täisväärtuslikuks. Tegelikult see nii ei ole! Kujutage ette elu ilm...
Kõigel on hind, aga vähesel väärtus Tänapäeval jääb mulje, et kõike saab raha eest ehk kõike saab osta ja müüa, see aga jätab tagaplaanile asjade tõelised väärtused. Kas siis kõiki asju saab rahaga ning, kas neil on ka väärtust? Kas siis kõigel on väärtus ja kui ka on, kas siis selle eest peab alati maksma? Igaühel meist on väärtushinnangud ja tegelikult on palju vääruslikke asju meie ümber millest me ei oska lihtsalt lugu pidada või tähele panna, kuid siiski tekitab meis hea tunde või vastupidi. Kõige parem näide ilmselt oleks päiksepaiste või siis meile hästi oluliste kiitmine
Miks osades riikides säilis diktatuur, teistes aga demokraatia? Demokraatia on ühiskonna valitsemisvorm, mida iseloomustab rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Demokraatia jaguneb: otsene demokraatia, esindusdemokraatia ja osalusdemokraatia. Otsene demokraatia on demokraatia vorm, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises. Esindusdemokraatia on demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel.
Kõigel on hind, aga vähesel väärtus Järjest rohkem võime näha, kuidas ostetakse kokku mõttetut pahna, sealjuures mõtlemata, kas seda ka tegelikult vaja on. Reklaami on meie elus järjest rohkem ning üha enam inimesi langeb ka selle ohvriks. Nüüdisaja tarbimisühiskonna mõttemaailmas ei tundu leiduvat kohta mõõdukusele, kokkuhoiule ja üldisele heaolule. Väärtused, raha ja kasum käivad käsikäes ning kuidagi on hakatud kõike hinnalist peetama ka väärtuslikuks.
Kõigel on hind , aga vähesel väärtus . Tänapäeval aina rohkem kinnistub arusaam,et kõik on ostetav ja müüdav ja lihtsasti kätesaadav, kuid tagaplaanile jäävad tõelised väärtused . Kas kõigele üldse saab määrata hinda või rahalist väärtust ?Kas kõigel on hind ja väärtus ? Meil kõigil on omad väärtushinnangud , kes peab olulisemat materiaalseid , kes vaimseid väärtusi . Usun aga , et tõelistel väärtustel puudub rahaline väljendus . Tihtipeale me ka ei näe ega pane tähele osasid tegureid , mida igapäevaselt kasutame , näiteks päikesepaiste , igapäevane söök laual , kodupaiga olemasolek . Need on meil alati olemas ja me ei mõtle nendele , kuna need tunduvad nii elementaarsed , kuid väärtustada oskame alles neid siis , kui midagi kaotamas oleme . Tänapäeval tundub ka aina uskumatum väikeste tegurite roll .
Kui lauljatest räägitakse halvast küljest, siis ei soovi keegi seda lauljat esinemas näha ja tema tulu langeb. Samas, kui sellest isikust räägitakse heast küljest ja kiidetakse teda meedia poolt, siis nõudlus tema järgi kasvab ning suureneb ka sissetulekute suurus. Nii kiiresti, kui on võimalik staari luua, on võimalik ka teda hukutada. Täiuslikuks näiteks siinkohal on minu arust Lindsay Lohan, kellel oli väga hea alustala suurepäraseks staarieluks, aga kogu see staarisurve lükkas ta oma teelt kõrvale. Sellega kaasnes alkoholi ja narkootikumide liigtarvitamine, mida kajastas meedia igal võimalikul hetkel. Lindsay Lohani maine langes ja sellega kaasnes tema fännide vähenemisega. Nüüdseks püüab Lindsay oma endise hea maine taasta ja kes teab, kas tal see õnnestubki... Sellest järeldubki, et staarid tekivad ja kaovad tänu meedia. Meedia on looja, populaarsuse suurendaja ja vähendaja ning kaotaja. Kõik staarid on
enne, kui lähed kuulsuse nimel lihtsama vastupanu teed, tuleks välja mõelda, kas sul on närvi ja mõistust olla kuulus Sellest järeldubki, et staarid tekivad ja kaovad tänu meedia. Meedia on looja, populaarsuse suurendaja ja vähendaja ning kaotaja. Kõik staarid on meediast suuremal või väiksemal määral sõltuvad. Sellepärast teevadki kõik veel mitte kuulsad inimesi rumalusi kõik selleks, et pääseda mingisugusegi kõmuajakirja esikaanele. Mis aga teeb 15 minuti kuulsusest halvema eksemplari kui kogu aeg pildis olevatest «tähtedest»? Miks suudavad just need tõelised staarid nii kaua pildis püsida?
Lihavõttesaar; avastati Rumjantsevi , Spiridovi ja Krusensterni (tänapäeval Tikehau) korallsaared; Petropavlovsk; Beringi saar; Püha Laurentiuse (St Lawrence) saar; Beringi väin; Wales´i printsi neem; avastati Kotzebue laht, Krusensterni neem; Püha Laurentiuse (St Lawrence) laht; Unalaska; Kalifornia rannik; Havai saared. Peale talvepuhkust ekvatoriaallaiustel sõideti tagasi Beringi väina poole, et jätkata ekspeditsiooni. Kotzebue tervis aga ei pidanud vastu, Loodeväila otsingud tuli lõpetada. Kroonlinna naases Kotzebue 1818. ,,Rjuriku" ekspeditsioonil kaardistati üle 500 km Venemaa polaarvaldusi 18231826 toimus kolmas ümbermaailmareis fregatil "Predprijatije". Viimased eluaastad veetis ta Triigi mõisas. Otto von Kotzebue on maetud Kose kirikuaeda.
Mis sinuga juhtus, Ann? Aidi Vallik Ann pääses edasi oma gümnaasiumi 10.klassi. Koolis oli kõik teistmoodi, sest tema parim sõber ei pääsenud kooli, aga mõni hea sõber pääses ikka. Tema klassis käis üks tüdruk Maya kes oli teistsugune. Klassikaaslastele ei meeldinud Maya. Ühel hommikul ärkas Ann üles, kui tema ema hakkas sünnitama. Ann hakkas huvituma satanistide foorumitest, sest arvas et Maya käib sellistes kohtades. Ta kohtus seal poisiga, kelle nimi oli Seth. Seth rääkis talle tugevatest jõududest. Ann proovis deemoneid välja kutsuda ja soovis, et kõik oleks nagu enne, kui tema ema ja isa temast rohkem välja tegid.
Pärast Stalini surma tekkis siiski lootus, et kahe riigi suhted võivad soojeneda. Nõukogude Liidu juht Nikita Hrustsov käis koguni USA-s. 1963. aastaks kavandatud kahe riigi presidendi kohtumine jäi siiski ära, sest Nõukogude õhutõrjeväed olid tulistanud NSV Liidu õhuruumis alla USA luurelennuki. Nõukogude-Ameerika suhted teravnesid veelgi seoses 1962. aasta sündmustega Kuubas. Washington toetas seal võimu haaranud Fidel Castro kommunistliku reziimi kukutamist. Castri aga sõlmis Moskvaga salajase kokkuleppe, mille alusel toodi saareriiki Nõukogude tuumalõhkepeadega varustatud keskmaaraketid. USA kuulutas välja Kuuba sõjalise blokaadi. Kahe üliriigi vahel puhkenud vastasseis, mida nimetati Kariibi kriisiks, ähvardas lõppeda tuumasõjaga. See väljavaade ehmatas nii NSV Liidu kui ka USA liidreid. Pärast mitu päeva kestnud läbirääkimisi nõustus Moskva oma raketid Kuubalt ära tooma ja saarel loodud baasid likvideerima
Loomad kosmoses Horisont 6/2008 november Inimesed on ikka kasutanud loomi seal kus endal liiga ohtlik olla.Erandiks ei ole ka praeguseks juba üle poole sajandi kestnud kosmoseajastu. 4.oktoobril 1957 oli suurpäev inimkonna ajaloos- orbiidile jõudis esimene tehiskaaslane Sputnik.NSVL-dus algas loomade lennutamine kosmosesse 1951.Esimesena startisid 22 juulil 1951koerad Dezik ja Tsõgan.Nad tõusid enam kui 100 km kõrgusele ning jõutsid elu ja tervise juures maa peale tagasi. Säärast lendu nim. suborbitaalseks- jõutakse kõrgel kuid maa orbiidile ei jõuta.Kokku tehti koertega NSVl 29 suborbiaalset lendu, mille käigus mitu koera elu kaotas. 3 novembril 1957 a startis kosmosesüstik Sputnik 2 pardal koer Laika. Sputnik 2 jõudis ka orbiidile.Laika elas kosmoses umbes viis tundi, enne kui ta suri stressi ja kuumuse tõttu. Ameeriklased kasutasid kosmose lendudeks inimesele bioloogilis...
Jerome David Salinger(1919-) Ameerika kirjanik, kelle romaan,, kuristik ruk" võitis suure lugejaskonna 2 maailmasõja järel. Ta sündis New York 1919 eduka kaupmehe perekonnas, 1936 astus new york ülikooli, kuid lahkus peagi et õppida äri saksamaal ja poolas. 1938a Ursinuse koledz, Pennsylvanias, aga lahkus sealt mõned kuud hiljem et õppida kirjutamist Burneti juuresKolumbia ülikooli juures. Teenis Ameerika sõjaväes 1942-1945. Esimene teos,,NOORED" ilmus Byrneti ajakirjas,,Story" 1940.a 1947,,Ümberpööratud mets" (edu ei kaasnenud) 1948 ,, Parim päev banaanikala püüdmiseks". 1951.a Kuristik rukkis"(portree linnateismelistest) 1951 ,,9lugu"(võlts kaasaegne elu) Samal aastal kolis ta Inglismaale Cornishisse. Kirjutas säästlikult ja ainult Glasside perekonnas
Uuringu alusel saab firma koostada kindlal strateegial põhineva finantseelarve. Näide P.Kotleri raamatust ,,Kotleri turundus.Kuidas luua, võita ja valitseda turgusid": Hong-Kongi jalatsivalmistaja mõtles, et ühel kaugel vaikse ookeani saarel võiks olla tema jalatsitele turgu. Ta saatis sinna ühe mehe tellimust tooma ning peale põgusat uurimist saatis mees talle sealt telegrammi: ,,Siin ei kanna inimesed jalatseid, siin ei ole turgu." Jalatsivalmistajat see vastus aga ei veennud ning ta saatis sinna ka müügimehe. Müügimehelt tuli vastuseks:"Siin ei kanta jalatseid, siin on tohutult suur turupotentsiaal."Kuid ka see vastus ei veennud jalatsivalmistajat täielikult ning ta otsustas saarele saata ka turundusspetsialisti, kes küsitles sealset hõimkonna pealikku ning paari pärismaalast. Temalt tuli järgnev vastus: ,,Siin ei kanna inimesed jalatseid, kuid nende jalad on kehvas seisus.Hõimkonna pealik oli jalatsitest vaimustuses ning arvas, et 70%
docstxt/130643340236326.txt
Sport in Estonia Ken Pähn Kärdla ÜG 11th grade Most popular sports Basketball Football Volleyball Tennis Cycling Wintersports Running Famous Sportmen/Women Basketball Named as Estonian national game Even more fans A lot of places to play Games every day Martin Müürsepp Estonian professional basketball player One of the most succesful and famous Has played in NBA and European clubs Skiing Otepää is a popular skiing resort Olympic medals: 2002,2006,2010 World Championship medals: 1999,2001,2003,2009 Andrus Veerpalu, Kristiina Smigun and Jaak Mae Kristiina-Smigun Vähi On february 12,2006-won the winter olympics gold medal On february 15, 2010 she won the third gold medal First woman to win the gold medal in Olympic games in Estonia Estonian Sports Association Jõud Foun...
Kodukirjand Inimesed teevad vale raha, aga sageli teeb raha vale inimesi Honore de Balzac ,,Isa Goriot" Mis on raha? Materiaalselt võib öelda, et on paberitükid ja metallist ringid, millele on vermitud numbrid ning iga arv omab kindlat väärtust. Kindlasti on raha elus vajalik, kuid igaühele tähendab see erinevalt. Kuna on diferentseid inimesi, väärtustatakse seda, mida tähtsamaks peetakse. Kui kõrgele positsioonile keegi raha tõstab? See sõltub ka jõukusest, on
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Esimeses maailmasõjas tõestasid demokraatlikud riigid oma elujõudu ja suutlikkust raskest olukorrast võitjana välja tulla. Demokraatia on valitsemisvorm, kus sõnaõigus on suuresti rahva käes. Demokraatia otseseks vastandiks on diktatuur - valitsussüsteem, kus oluline osa võimust on ühe isiku või kitsa isikute grupi käes. Peale sõda oli Itaalia olukord väga nõrk, valitsus vahetus ja olid rahutused. Itaalia linnades valitses tööpuudus
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia on rahvavõim. Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuõiguste ja kodanikuvabaduste olemasolu, valimisõiguse suurenemine. Diktatuuride iseloomulikuks jooneks on inimõiguste rikkumine ja pidev hirmu all hoidmine. Diktatuure jagatakse autoritaarseteks ning totalitaarseteks. Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole võimalusi
Miks osades riikidses kehtestati diktatuur, aga teistes säilis demokraatia. Diktatuur on riigivõim kus koondunud ühe isiku (diktaatori) või väikese grupi kätte ja võim ei ole avalik ega kontrollitav. Ma arvan, et see ei meeldi paljudele inimestele, kui nad ei saa hääletamises käia ja riig asjadele kaasa öelda. Diktatuur kehtetati osades riikides kuna riigid olid majanduslikult nõrgad ja ei suutnud riikide ja inimeste probleeme täita. Inimesed pettusid demokraatias ja arvasid et
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Mõisted diktatuur ja demokraatia on omavahel täiesti vastandid. Kui diktatuur on mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim kui riiki juhib üks isik või mõni väiksem inimeste grupp, siis demokraatia ehk teisisõnu rahvavõim on poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Itaalias kehtestati 1925a.fasistlik diktatuur
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid , teistes aga säilis demokraatia ? Demokraatia ja diktatuurid levisid maailmas 20.sajandil , täpsemalt aastatel 19201940 . Riigikordade peamisteks muutumise põhjusteks olid ülemaailmne majanduskriis ja Esimene maailmasõda . Demokraatia hakkas levima tänu sõja võitmisele . Demokraatlike suurriikide maine kasvas ja nende mõjul otsustasid demokraatia kasuks ka paljud teised riigid . Inimesed said väga suures osas osaleda riigi juhtimises . Kui eelnevalt ei olnud
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Sõna ,,demokraatia" tuleneb kreeka keelest ning tähendab rahvavõimu. Demokraatliku ühiskonda iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Kehtib võimude lahususe põhimõte ja rahvas valib oma esindajad. Diktatuurides on võim koondunud ühe isiku või rühma kätte, seadusi muudetakse oma tahtmise järgi ning rahvas ei osale riigi juhtimises. Lihtinimese
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia ? Diktaktuur on mitte milleski piiratud, seadutega kitsendamatu, jõule tõetuv võim. Demokraatia on seevastu rahvavõim. Itaalias tuli võimule Benito Mussolini. Mussolini oli ainuvalitseja kelle peale loodeti, et ta kehtestaks Itaalias samasuguse korra nagu Vana-Rooma. 1929. aasta majanduskriis mõjutas tugevalt ka Saksamaad hakkas kasvama natside populaarsus. Koos natsidega tuli ka Hitler kes paratamatult ka asus riiki juhtima oma tahtmise järgi.
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning õiguste olemasolu. Samas levisid ka mittedemokraatlikud ideed, millest arenesid diktatuurid. Need jagunesid autoritaarseks, mis oli tol ajal Euroopas üpris levinud ja totaliaarseks nagu kommunism, natsionaalsotsialism ja fasism. Nende juhte nimetati diktaatoriteks.
Arutlus ,,Miks osades riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia?" Diktatuur on valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Eristatakse autoritaarset ja totalitaarset diktatuuri. Dikta- tuuriga kaasneb range kontroll kodanike arvamuse avalduse üle ning sageli toimub inimõiguste rikkumine (ka inimeste represseerimine ja hävitamine). Demokraatia on valitsemisvorm, kus võimul on rahvas. Eristatakse liberaalset ja sotsiaaldemokraatiat
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Sõna ,,demokraatia" tulenes kreekakeelsetest sõnadest, mis tähendasid rahvast ja võimu, seega oli tegemist rahvavõimuga. Esimese maailmasõja tagajärjel teisenes tunduvalt maailma poliitiline kaart ning siseriiklik maailmakorraldus muutus paljudes maades. Demokraatlikud riigid tõestasid oma elujõudu ja suutlikkust raskest olukorrast võitjana väljuda. Võitjate eeskuju innustas paljusid teisi riike valima samuti demokraatlik riigikord, kuid pahatihti ei
Miks osades riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia on rahva võim, diktatuur aga mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Demokraatias valitseb rahvas, diktatuuris ainuvalitseja ja tema sõltlased. Diktatuuri kehtestamine või demokraatia säilitamise põhjuseid on mitmeid. Majandusliku raskuse ajal langes demokraatia kriisi, oodati diktatuuri, mis viiks riigi majanduslikule õitsengule. Itaalia rahvas oli pettunud Pariisi rahukonverentsi tulemustes. Seda olukorda kasutasid ära kommunistid, kes viisid Itaalia veel raskemasse olukorda
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia on valitsemisvorm, kus sõnaõigus on suuresti rahva käes. Demokraatia vastandiks on diktatuur - valitsussüsteem, kus oluline osa võimust on ühe isiku või kitsa isikute grupi käes. Esimeses maailmasõjas aga tõestasid ennast demokraatlikud riigid, eriti oma elujõu ja suutlikkusega rasketest olukordadest võitjana välja tulla. Pärast esimest maailmasõda oli Itaalia olukõrd halb, valitsus vahetus ja olid mitmed rahutused. Valitses tööpuudus. Nendes tingimustes tekkis rühm endistest sõjaväelastest ja töötutest, keda hakati kutsuma fasistideks. Fasistide juht oli Benito Mussolini. Paljud arvasid,
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur on mitte millestki piiratud ning seadustega kitsendamatu jõule toetuv võim aga demokraatia on rahva võim. Peale Esimest maailmasõda oli Itaalia suurtes raskustes ning seetõttu oli siseriiklik olukord üsna keeruline. Endised töötud ja sõdurid moodustasid oma organisatsiooni Võitlusliidu, selle organisatsiooni liikmeid hakati nimetama fasistideks. See organisatsioon kogus kuulsust ja mõne aja pärast sai sellest Rahvuslik Fasistlik Partei, mille eesotsa asus Benito Mussolini. Kuna tal oli väga palju toetajaid, siis enam
Miks osades riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia? Maailmas on palju riike, mõned neist on diktatuuririigid, teised aga demokraatlikud riigid. Demokraatia on teatud valitsemisvorm. Demokraatlikus riigis on inimestel sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, südametunnistuse vabadus ja elukoha valiku vabadus. Diktatuuririigis on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaailtor on piiramatu võim. Mitte üheski diktatuuririigis ei kehti demokraatiale iseloomulik mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte. See on asendatud juhikultuse ning ühe
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Esimeses maailmasõjas ja enne seda oli levinuimaks valitsemisvormiks demokraatia. Demokraatia (kreeka k. demos rahvas ning kratos - võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on rahva osalemine poliitikas. Demokraatia otsene vastand on diktatuur, mis on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil e. diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Diktatuur jaguneb
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur on majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Diktatuuid jagunevad kaheks: autoritaarne- pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises ning totalitaarne- jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia ja diktatuurid levisid maailmas 20. sajandil, täpsemalt aastatel 1920 - 1940. Riigikordade peamisteks muutumise põhjusteks olid ülemaailma majanduskriis ja Esimene maailmasõda. Mõisted diktatuur ja demokraatia on omavahel täiesti vastandid. Kui diktatuur on mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim kui riiki juhib üks isik või mõni
Arutelu Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Kui hakkasid tekkima diktatuurid, arvati, et see võib päästa nende riigi. Samades paljudesse riikidesse jäi demokraatlik võim, sest arvati, et see on kõige parem riigile. Suuremad riigid kuhu tekkisid diktatuurid olid Venemaa ja Itaalia, ning sammuti Saksamaa. Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm. Diktatuur on mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuuriks loetakse vägivallaga võetud võimu, kus võim on koondatud ühe isiku kätte. Vastupidiselt dikatuurist tähendab demokraatia rahvavõimu. 1920. aastate lõpul ja 1930. aastate algul asendus demokraatia diktatuuriga ning 1939. aastaks valitses dikatuur enamikes Euroopa riikides. Miks kehtestati paljudes riikides karmikäeline diktatuur? Itaalias vahetusid valitsused väga tihti ning linnades oli suur tööpuudus.
Miks osades riikides kehtsestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur on valitsemisvorm kus valitsejal ehk diktaatoril on piiramatu võim. Inimestel puudub võimalus oma valikuid teha või oma riigi juhti valida. Kogu võim on koondunud ühe isiku või organisatsiooni kätte. Demokraatia aga on valitsemisvorm, kus rahval on õigus valida ise endale valitsusse esindajad. Inimesed on vabad, kuid piiratud seadustega. Minu arvates tekkis totalitaarne süsteem Nõukogude Liidus tänu sellele, et seal tekitati inimestes hirmu, peeti meelevaldseid kohtupidamisi, olid näljahädad, küüditamised ja mitmete teised põhjused, mis aitasid selle süsteemi tekkele kaasa. Fasistlik diktatuur tekkis Itaalias aga tänu sellele, et 1930. aastal Mussolini populaarsus langes, ning tema ja ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
