nkn et ülesanne võib ebaõnnestuda ja sellest pole hullu - Laiem tähelepanu, kuid suurem vastuvõtlikkus segajatele - - Loovamad lahendused EMOTSIOONID Kumb on enne, emotsioon või kognitsioon? - Emotsioon ja tunnetus on osaliselt sõltumatud, afektiivne töötlus varasem ja kiirem - Igasugusele afektile eelneb hinnangu andmine, mis võib olla teadvustamata - Praimimine – - Afektiivse esmasuse hüpotees – stiimulite luhtsad afektiivsed omadused kodeeritakse kiiresti, teadvustamata Hinnangute andmine emotsioonile - Esmane hindamine - kas sündmus on heaolule soodne, stresitekitav või neutraalne? Hilisem täpsustus: motivatsiooniline relevantsus ja kongruentsus; nt viha, süü, ärevus, kurbus kui relevantsus kõrge aga kongruentsus madal - Teisene hindamine – millised ressursid situatsioonis hakkamasaamiseks? Hilisem
treeninguga tugevneda EMOTSIOONI KOMPONENDID Emotsioon koosneb üheaegsest subjektiivsest (elamus), kognitiivsest (tõlgendus), käitumuslikust (tegevusalge) ja väljenduslikust (väljendus) reaktsioonist teatud olukorrale Igal komponendil on kitsam funkstioon, mis muudab emotsiooni tervikuna teadvustatud seisundiks, mis suunab organismi olukorrale eesmärgipäraselt reageerima Mõne komponendi puudumisel tekivad muud afektiivsed seisundid, sh meeleolu (ilma käivitava olukorrata), hinnang (peamiselt tõlgendus), tuumafekt (peamiselt elamus), implitsiitne afekt (ilma elamuseta). Elamus on teadvustatud tunne, mis suurendab emotsiooni tekitava olukorra prioriteetsust psüühikas Emotsionaalsed elamused on mõtlemises organiseeritud keeles talletunud mõistete abil Elamused paigutuvad ka 2-mõõtmelisse ruumi, mida saab kirjeldada valentsi
Signaali sõnum ja tähendus. Sõnumite tüübid. W. John Smith: kommunikatsiooni saab vaadelda kahest aspektist: (a) signaali saatja aspektist - sel puhul saab küsida, millist sõnumit signaal kannab (b) signaali vastuvõtja aspektist - sel juhul saab küsida, mis on signaali tähendus tema jaoks 12. Näiteid edastatavatest sõnumitest loomadel. Hoiatushüüded kiskja ilmumisel informeerivad karja kiskjast. Kutsehüüd eksimisel. 13. Loomade sõnumite üldine iseloom, osutavad ja afektiivsed signaalid. Loomade signaale jagatakse ka (a) afektiivseteks signaalideks - kannavad üldist laadi sõnumeid looma sisemise seisundi kohta (kutsehüüd eksimisel, linnulaul sigimisajal jne.) (b) osutavaiks signaalideks - osutavad kellelegi-millelegi välismaailmas (hoiatushüüd kiskja ilmumisel jms.) Signaal kannab niisiis sõnumit ja omab tähendust. Signaal ise esineb mingis füüsilises vormis - struktuurina, millel pole signaali sõnumi ja tähendusega harilikult väga selget ja ühest seost
targutusteks; sundnähtude tekkimise kergus; eriline pedantsus; otsustusvõimetus; intensiivne onaneerimine; Lapsepõlves võivad ilmneda arglikkus, kohmakus, kartus võõraste/pimeduse jne ees.Selle tüübi teket soodustab liigne nõudlikkus lapse edukuse suhtes, mis võib lapsel esile kutsuda pideva hirmu selle suhtes, mida ta ei suuda muuta. 11) Asteno-neurootiline tüüpà kõrgenenud ärrituvus, kerge väsimine, hüpohondrilised tendentsid, ärritus afektiivsed pursked; neuropaatia tunnused juba Lapsepõlv võib ka normaalselt mööduda, alles noorukieas avalduvad tüüilised jooned. Vajavad toetust ja juhtimist. Taluvad halvasti rangelt reglementeeritud korda ja kinniste asutuste atmosfääri. Kasvatusasutustes satuvad sageli teiste rünnakute ja mõnitamise alla. 20. H. Eysenck isiksuse teooria üldmõisted. Hans Jürgens Eysenck on 20. sajandi üks kõige tuntumaid psühholooge, kelle tööd on
valimine, 100-300 patsiendil. Iga teine ravim pääseb edasi. · III faas - 3-5 aastat Uuringud sadadel patsientidel mitmetes keskustes, lõplik otsus tõhususe & ohutuse kohta. Üks neljast ravimikandidaadist sobib. · IV faas Juba turul oleva ravimi täiendavad uuringud spetsiifilistes populatsioonides, võib viia teise haiguse suhtes tagasi 2. faasi. 3. loeng psühhioosivastased ravimid Peamised psühhioositüübid on skisofreenia13 ; afektiivsed (psühhootilised) häired (depressioon, maania) & orgaanilised psühhoosid (ajuvigastus, alkoholism, vms. orgaaniline haigus). Skisofreenia ajalugu 1674 Thomas Willis kirjeldab teismeliseeas ilmsikstulevat "nürimeelsust" (obtuseness), XIX sajandil samalaadsed vaatlused (Jean Esquirol etc) 1899 Kraepelin kirjeldab dementia praecox'i 1911 Bleuler võtab kasutusele skisofreenia mõiste 1915 Maailmasõja päevil teadvustakse ekstrapüramidaalnähtude olemasolu
Sotsiaalpsühholoogia Õppejõud: Mati Heidmets Slaidid, kursuseprogramm: yldbak Adler284 Moodle: parool sp2011 Eksam Moodle'is 12., 21. ja 34. nädalal, valikvastustega test http://www.socialpsychology.org/ Sotsiaalpsühholoogia kui inimestevaheliste suhete ruumi analüüsiv, siin ilmnevaid seaduspärasusi välja toov teadus Sotsiaalpsühholoogia kujunemislugu · SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid ... · Esimesed uurijad: prantslane Gustave LeBon (1841-1931), itaallane Gabriel Tarde (1843-1904). Massipsühholoogia. Grupiteadvus, sugestioon, massipsühoos. Filosoofiline/spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda. · Wilhelm Wundt (1832 1920) ja Völkerpsychologie rahva moraal, tavad, õiglustunne ... ...
MIS ON REKLAAM? Carl Linnè: Genus proximum – üldtunnus, differencia specifica - spetsiifiline erinevus Reklaam on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. (C.Bovee, W. Arens. (1989). Contemporary Advertising) • Reklaam on tarbijale suunatud kaupade või teenuste tasuline avalikustamine. (D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria) • Reklaam on levitaja kasule orienteeritud teateedastus, milles formuleeritakse nii probleem kui ka selle lahendus. (L. Priimägi. (2007). Reklaam & imagoloogia, mõistevara) • Reklaam on teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise e...
psühhobioloogilise haavatavuse koostoimes. o Teraapia eesmärgiks on muuta käitumist. o Ravi eesmärgid. Käitumisteraapia peamised lähtekohad 1. Mittesoovitud käitumine. 2. Sarnased õppimisprintsiibid. 3. Käitumuslik hindamine. 4. Käitumise kirjeldatavus. 5. Sekkumisstrateegiad. 6. Instrumentaalsed ja interpersonaalsed käitumised on kergemini muudetavad kui kognitsioonid ja afektiivsed kogemused. 7. Kõrvalmõjud. 8. Käitumisteraapia esindab kliiniliste probleemide rakendusteadlikku vaadet. 9. Sekkumine. 10. Käitumuslikud sekkumised ei ole mõeldud insighti loomiseks, vaid käitumise muutmiseks, et tagada kohastumuslik funktsioneerimine. Kasutusvõimalused o Ärevushäired o Depressioon o Seksuaalelu häired o Interpersonaalsed ja abieluprobleemid.
Loeng 1 Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees – idee, et käitumise allikas on aju neuroni hüpotees – idee, et ajustruktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuronid. Aju funktsionaalsed ühikud on neuronid Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid Prefontar Cortex Cerebral Cortex Limbic System Cerebellum Brain Stem Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perfeerne/Somaatiline NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN juhib impulsid retseptoritelt KNS-i Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse Somaatiline e tahtlik (sig...
F21 Skisotüüpne häire - Veider käitumine ning mõtlemise ja tundeelu häired, mis sarnanevad skisofreeniale kuid ei ole tüüpilisi skisofreenia häireid esinenud ühelgi haiguse etapil - Kohatu, veider käitumine - Vähene kontakt teiste inimestega - Veidrad veendumused või maagiline mõtlemine - Kahtlustamine või paranoilised mõtted aga ei võta üle F25 Skisoafektiivne häire - Episoodilised seisundid, kus nii afektiivsed kui ka skisofreensed sümptomid on juhtivad haiguse sama episoodi vältel. Eelistatavalt peaksid mõlemat tüüpi sümptomid esinema samaaegselt F25.0 Maniakaalne skisoafektiivne häire F25.1 depressiivne skisoafektiivne häire- pidurdatus, unehäired, energia, isu ja kehakaalu langus, süütunne, lootusetus, suitsiidimõtted + mõtete levimine, võõrad jõud proovivad segada või ühtida, teda jälgitakse
Siin otsustatakse nähtuse üle selle poolt loodud emotsioonide, suhtumiste ja meeleolude järgi. Afektiivset komponenti võib tähistada märksõnaga arvan. Näiteks teadmine, et salatites on vähe kaloreid (kognitiivne komponent), võib põhjustada kahesugust suhtumist. Need, kes soovivad kaalust maha võtta, suhtuvad salatitesse positiivselt, kes aga seavad toidu puhul esikohale maitsenaudingu, võivad suhtuda negatiivselt. Afektiivsed tegevused on seotud inimese aju parema poolkeraga. Konatiivse komponendi moodustab soov käituda vastavalt kujunenud hoiakule. Märksõnaks võib siin olla teen. Tarbijakäitumises avaldub konatiivne komponent toote ostmises või mitteostmises, teistele soovitamises või mittesoovitamises jne. Kokkuvõttes võib seega hoiakute kujunemist käsitleda kolme elemendi õpin – arvan – teen8 kombinatsioonina. Selliseid kolmeastmelisi mudeleid kasutatakse sageli ka
teiste inimeste õiguste suhtes".Samuti märgitakse niisuguste isikute agressiivsust ja käitumise ennustamatust.Teisiti öelduna seostub antisotsiaalne isiksusehäire otseselt regulaarse,pideva,jätkuva kriminaalse käitumisega. Antisotsiaalset isiksusehäiret ja psühhopaatiat ei saa pidada sünonüümideks,sest klassikalises mõttes psühhopaate iseloomustavad alati lisaks käitumuslikele eripäradaele ka kindlad afektiivsed ja interpersonaalsed tunnused.Antisotsiaalse isiksusehäire kriteeriumid on aga käitumuslikud,kuid nendele lisanduvad ka kognitiivsed eripärad.Laialt tuntud hüpotees psühhopaatia olemuse kohta on nn "hilisema küpsemise hüpotees",mille pakkus välja Robert Hare,mille järgi on psühhopaatide tüüpilised omadused iseloomulikud vähesotsialiseeritud lastele. Psühhopaatide iseloomulik joon on vajadus teravate elamuste järele.Nad ei allu polügraafi testile.Psühhopaatiat seostatakse
vanuses 18-25 / 50ndad eluaastad tagakiusamis-, suhtumis-, kõrge päritolu-, missiooni-, kehamuutus- või kiivusluulu (armukadedus või arvamus, et kõik tahavad sind) mõtted kuulmishallutsinatsioonid, mis annavad käsklusi või ähvardavad; mitteverbaalsed (nt viled, suminad, naer) lõhna- või maitsehallutsinatsioonid; seksuaalsed või muud kehalised meelepetted; harva nägemishallutsinatsioonid vägivaldsus tuleneb hirmust F25 skisoafektiivsed häired Episoodilised seisundid, kus nii afektiivsed kui ka skisofreensed sümptomid on juhtivad haiguse sama episoodi vältel. Eelistatavalt peaksid mõlemat tüüpi sümptomid esinema üheaegselt või vähemalt ei tohiks nende vahe ületada paari päeva. F30-F39 Meeleoluhäired Nende häirete puhul on põhiliseks meeleolu või afekti muutus, tavaliselt depressiooni (kaasneva ärevusega või ilma) või meeleolu tõusu suunas Meeleolumuutusega kaasneb tavaliselt aktiivsuse muutus
vanuses 18-25 / 50ndad eluaastad tagakiusamis-, suhtumis-, kõrge päritolu-, missiooni-, kehamuutus- või kiivusluulu (armukadedus või arvamus, et kõik tahavad sind) mõtted kuulmishallutsinatsioonid, mis annavad käsklusi või ähvardavad; mitteverbaalsed (nt viled, suminad, naer) lõhna- või maitsehallutsinatsioonid; seksuaalsed või muud kehalised meelepetted; harva nägemishallutsinatsioonid vägivaldsus tuleneb hirmust F25 skisoafektiivsed häired Episoodilised seisundid, kus nii afektiivsed kui ka skisofreensed sümptomid on juhtivad haiguse sama episoodi vältel. Eelistatavalt peaksid mõlemat tüüpi sümptomid esinema üheaegselt või vähemalt ei tohiks nende vahe ületada paari päeva. F30-F39 Meeleoluhäired Nende häirete puhul on põhiliseks meeleolu või afekti muutus, tavaliselt depressiooni (kaasneva ärevusega või ilma) või meeleolu tõusu suunas Meeleolumuutusega kaasneb tavaliselt aktiivsuse muutus
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne;...
Psühholoogia- õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika- väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st v...
Sotsiaalpsühholoogia 1. SP kui teadus SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". Tänapäeval: "SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour" (Schachter, Gilbert, Wegner, 2012) SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne SP: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik ja tarbepsühholoogia. Meie - lai pilt SP-st - alus k...
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne; igas...
.. Kasvatuse eesmärkide abstraktsuse-konkreetsuse hierarhia: 1.tasand ideaal igakülgselt arendatud isiksusest 2. tasand põhiliselt inimtegevuse liigid, ümberkujundav tegevus, psühhomotoorne tunnetustegevus, kognitiivne ja väärtusorientatsiooniline ehk afektiivne tegevus(tunnetega, hinnagud jms). 3. üldiseld tegevusoperatsioonid: omandamise tasemed, milleks on kasvatustöö üldeesmärgid. Kasvatuse eesmärkide liigitus: 1.kognitiivsed 2. psühhomotoorsed 3. afektiivsed Internaliseerimine isemiselt omaksvõtmine on mingi idee, tegevusviisi, normi, väärtuse, suhtumise vms omaks võtmine inimese poolt. Sotsialiseerimine samamoodi inimene võtab omaks ühiskonna normid jms. See välimine omaksvõtmine. Internaliseerimine on sisemiselt. Seda, mille suhtes tekib inimesel positiivne hoiak, mis omandab tema jaoks positiivse tähenduse, nimetatakse väärtuseks. Püsi valmisolek reageerimiseks.
Sissetuleva sensoorse info/stiimuli analüüs • epileptiliste hoogudega seotud spt: • Jalutad metsas: vaatad linde, püüad meelde jätta erinevaid liike, et edasi rääkida… – visuaalsed ja kuulmisillusioonid/hallutsinatsioonid; • Järsku märkad teel madu ja jääd seisma – afektiivsed sümptomid; • Muudad teed, et vaadata linde mujal – kognitiivsed häired; • Milline TS funktsioon siin osales? – automatismid (tegevused) Sensoorne osa: TS kahjustus • Nägemisega seotud, erinevad linnud: ventral visual pathway 1. Pole võimelised mäletama
3. laboratoorne eksperiment. Ei tähenda seda, et see viiakse läbi laboris, sest sotsioloogias eksperimenteeritakse inimestega. Viiakse eksperiment läbi suletud gruppides näiteks mingi perekonna liikmete hulgas. 4. test kui eksperimendi liik. Test ei ole ankeet! Test on varem läbi mõeldud eksperimenteerimisviis, mille läbiviimisel kasutatakse spetsiaalset tehnikat ja sotsioloogias on kasutatavad afektiivsed testid, mis on kahte liiki võimalus välja selgitada näiteks mõne perekonnaliikme rolli perekonnas, kus eksperimenteeritavatel palutakse oma pereliikmeid joonistada. Need, keda eksperimenteeritav käsitleb suurelt ja esiplaanil, on tema jaoks olulisemad. Inimese suhtumised, hoiakud on võimalik välja selgitada. Teine variant on see, kui eksperimenteeritavale kirjeldatakse mingit situatsiooni, antakse
Sotsiaalpsühholoogia SISSEJUHATUS Sotsiaalpsühholoogia SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne ehk tarbepsühholoogia: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik psühholoogia see, milles võib kindel olla Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõj...
SISUKORD 1. Sotsaalpsühholoogia......................................................2 2. Inimsuhete ajalooline areng...........................................7 3. Eneseteadvus..............................................................17 4. Sotsiaalne taju............................................................23 5. Hoiakud......................................................................30 6. Sotsiaalne mõju...........................................................35 7. Inimestevahelised suhted.............................................45 8. Inimsuhete ruumiline mõõde........................................49 9. Grupid ja gruppidevahelised suhted..............................54 9a Zimbardo vanglaeksperiment......................................62 10. Liider grupis..............................................................66 11. Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine......................77 12. Suhtlemine I..............
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigus...
korral see seadus muudetakse või tühistatakse. Reeglina ei viida seda läbi terves riigis korraga. Tavaliselt on tegemist mingi lokaalseadusega. Selline seadus võeti vastu ja kehtis 1965-1970 Inglismaal ajutiselt muudeti kehtetuks surmanuhtlus sanktsioonina. Tulemuseks oli otsus surmanuhtlus kaotada. 2) test käsitletakse kui ühte eksperimenteerimise liiki. Eksperimenteerimisel on kasutatavad nn afektiivsed testid. Afektiivsed testid on mõeldud inimeste isiklike vaadete väljaselgitamiseks ja nad teatud mõttes provotseerivad inimesi oma mõtteid avaldama. On 2 liiki teste: · pilttestid hoiakute väljaselgitamiseks; · testid, millega püütakse välja selgitada inimeste õigusteadvust. Inimestele antakse lahendada mingi konkreetne kaasus koos vastusevariantidega. Näide: Prantsusmaal tehti test kus küsiti abielupaaridelt kuidas nad toimiksid saades teada abielurikkumisest
Afektiivne komponent seondub tunnete tekkimisega. Siin otsustatakse nähtuse üle selle poolt loodud emotsioonide, suhtumiste ja meeleolude järgi. Afektiivset komponenti võib tähistada märksõnaga arvan. Näiteks teadmine, et salatites on vähe kaloreid (kohnitiivne komponent), võib põhjustada kahesugust suhtumist. Need, kes soovivad kaalust maha võtta, suhtuvad salatitesse poitiivselt, kes aga seavad toidu puhul esikohale maitsenaudingu, võivad suhtuda negatiivselt. Afektiivsed tegevused on seotud inimese aju parema poolkeraga. Konatiivse komponendi moodustab soov käituda vastavalt kujunenud hoiakule. Märksõnaks võib siin olla teen. Tarbijakäitumises avaldub konatiivne komponent toote ostmises või mitteostmises, teistele soovitamises või mittesoovitamises jne. Kognitiivne dissonants - Kokkuvõttes võib seega hoiakute kujunemist käsitleda kolme elemendi õpin- arvan-teen kombinatsioonina.Kõik kolm hoiaku komponenti on tavaliselt kooskõlalised
1. Keskkond 1.1. Poliitiline keskkond Nt: Ugandas ei tohi poliitikast rääkida, Hiinas peab, Boliivias keegi ei tea poliitikast midagi, USAs natuke teab jne. 2.1. laiem keskkond (sotsiaalne, majanduslik ja kultuuriline) Nt: kuna islamiusk on naised alla surunud, siis nad poliitikas ei osale. 2. Poliitilise sotsialiseerumise mõjutajad Poliitiline sotsialiseerumine – protsess, mille läbi inimene omandab oma orientatsioonid nt kognitiivsed (teadmistel põhinev), afektiivsed (tunnetel põhinev) ja hinnangulised poliitilise maailma suhtes. 2.1. Perekond - Esimene ja kõige kauakestvam poliitilise sotsialiseerumise mõjutaja. Nt USAs 7a laps on vanemate partei poolt, türannist isa võib last poliitikas mitte osalema julgustada jne 2.2. Kool - Riigi jaoks tähtsaim poliitilise sotsialiseerumise mõjutaja. Nt: autoriteetne õpetaja, õpetuse sisu on riigi enda määrata 2.3
- Kõne reguleeriva funktsiooni puudulikkuse tõttu ei mõisteta korraldust ega osata vastavalt tegutseda: sõnaliste instruktsioonide täitmise raskused On toodud neli edututel kõige sagedamini esinevat sümptomite gruppi: - Mitmesugused õppimisvõimetuse vormid, nagu madal intelligentsus, raskused uute assotsiatsioonide loomisel, madal abstraheerumis- ja õppimisvõime (enam kui 95%-l). - Nõrk püsivus ja tahtejõud: unistamine, häiritud orientatsioon (enam kui 75 %-l). - Afektiivsed häired, sageli spetsiifilises seose matemaatikaga, nagu spetsiifiline matemaatikasallimatus ja spetsiifiline matemaatiline ahistatus (25-50%-l). - Ebastabiilsus, hüperaktiivsus, püsimatus või alanenud kontsentreeritus (50 %-l). Sageli põhjustavad matemaatika-alast edutust käitumishäired. Need jagunevad järgmistesse kategooriatesse: - Loidus: töösituatsioonis on õpilased passiivsed, unised, kinnised. Vaimne töö on aeglane või puudulik.
sündmused nii, nagu nad on, siis samal ajal kulgev hindamisprotsess annab samadele asjadele tähenduse meie jaoks. Väärtustamine saab toimuda vaid hinnangulise tegevuse kaudu, kusjuures hindamine on tunnetusega samaaegselt kulgev protsess. P s ü h h o l o o g i d kasutavad mõneti teistsuguseid mõisteid. Näiteks Rubinstein (1967) nimetab tunnetuse meid huvitava aspekti afektiivseks ehk emotsionaalseks. Ta kirjutab nii: Psüühilised protsessid on mitte ainult tunnetuslikud, vaid ka afektiivsed, emotsionaal- tahtelised. Nad väljendavad mitte ainult teadmisi nähtustest, vaid ka suhtumist neisse. Tunnetus sisaldab alati kas vähemal või rohkemal määral kahe vastandliku komponendi ühtsust: teadmised ja suhtumine, intellektuaalne ja afektiivne. Leontjev (1977) aga nimetab mõistet, mis näitab nähtuse tähendust konkreetse isiksuse jaoks, isiksuslikuks mõtteks. Nii või teisiti on väärtustamise puhul alati tegemist subjekti hinnangulise tegevusega. Hinnangulise tegevuse vormid
On arvatud, et eneseteadvus on seotud teatud piirkondadega korteksis. Ja rotid, kellel ei ole üldse ajukoort, käituvad hoopis aktiivsemalt ja lausa keerulisemalt. Talis Bachmanni teadvuseteooria väidab, et teadvustatud objekti spetsiifiline kujutis ( aktiivsus ) ajukoores on seotud ,,ajukoore alt" tuleva mittespetsiifilise aktiivsusega. Kuid see sidumisprotsess võtab aega. Ajukoore osadega on seotud teadvuse kognitiivsed aspektid, mis ei ole küll teadvuse fundamentaalsed osad. Afektiivsed protsessid oleksid teadvuse esmased hulgad. Kuid samuti ka see, kui inimene tunnetab muutusi, mis toimuvad oma keha seesmises keskkonnas. Talamus on evolutsiooniliselt vanem aju struktuur kui korteks, kuid ajutüvi on talamusest veelgi vanem. Aina rohkem funktsioone on loomariigi arengu käigus siirdunud ajutüvest ajukoorde. Kuid kui ajutüve ülaosa saab kahjustada ( eelkõige mittespetsiifiline projektsioonisüsteem ) või vaheaju talitluse aktiivsus väheneb ( või üldse lakkab )
On arvatud, et eneseteadvus on seotud teatud piirkondadega korteksis. Kuid rotid, kellel ei ole üldse ajukoort, käituvad hoopis aktiivsemalt ja lausa keerulisemalt. Talis Bachmanni teadvuseteooria väidab seda, et teadvustatud objekti spetsiifiline kujutis ( aktiivsus ) ajukoores on seotud ,,ajukoore alt" tuleva mittespetsiifilise aktiivsusega. Kuid see sidumisprotsess võtab aega. Ajukoore osadega on seotud teadvuse kognitiivsed aspektid, mis ei ole küll teadvuse fundamentaalsed osad. Afektiivsed protsessid oleksid teadvuse esmased hulgad. Kuid samuti ka see, kui inimene tunnetab muutusi, mis toimuvad oma keha seesmises keskkonnas. Talamus on evolutsiooniliselt vanem aju struktuur kui korteks, kuid ajutüvi on talamusest veelgi vanem. Aina rohkem funktsioone on loomariigi arengu käigus siirdunud ajutüvest ajukoorde. Kuid kui ajutüve ülaosa saab kahjustada ( eelkõige mittespetsiifiline projektsioonisüsteem ), siis ilmneb isikul teadvusetus.
On arvatud, et eneseteadvus on seotud teatud piirkondadega korteksis. Ja rotid, kellel ei ole üldse ajukoort, käituvad hoopis aktiivsemalt ja lausa keerulisemalt. Talis Bachmanni teadvuseteooria väidab, et teadvustatud objekti spetsiifiline kujutis ( aktiivsus ) ajukoores on seotud „ajukoore alt“ tuleva mittespetsiifilise aktiivsusega. Kuid see sidumisprotsess võtab aega. Ajukoore osadega on seotud teadvuse kognitiivsed aspektid, mis ei ole küll teadvuse fundamentaalsed osad. Afektiivsed protsessid oleksid teadvuse esmased hulgad. Kuid samuti ka see, kui inimene tunnetab muutusi, mis toimuvad oma keha seesmises keskkonnas. Talamus on evolutsiooniliselt vanem aju struktuur kui korteks, kuid ajutüvi on talamusest veelgi vanem. Aina rohkem funktsioone on loomariigi arengu käigus siirdunud ajutüvest ajukoorde. Kuid kui ajutüve ülaosa saab kahjustada ( eelkõige mittespetsiifiline projektsioonisüsteem ) või vaheaju talitluse aktiivsus väheneb ( või üldse lakkab )
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
