ülipikk kahe tähega. Vrd esimeses tulbas pikk f ja s, teises tulbas ülipikk ff ja ss: profid (kaks) proffi sefid (seda) seffi (selle) pilafi (sööb) pilaffi Keerulised võõrsõnad blufib bluffima mafiooso maffia dusi (all) (võtab) dussi t afisil (seda) afissi (selle) guljasi (sööb) guljassi guasid guasse (leidis) nisi (poeb) nissi F Sellepärast on üks f ka sõnus: afekt, aferist, aforism, afäär, efekt, efektiivne, grafiti, ofitsiaalne, ofort, rafineerima, ufo; pika täishääliku järel: biograafia, graafika, graafiline, süüfilis. Päris vanades laenudes on f-i asemel hv: ahv, kahvel, kohv, kohver, krahv, paragrahv, tuhv `trepiaste', muhv. S Üks s on sõnus: atasee, brosüür, desifreerima, eselon, fetiseerima, fini seerima, kaselott, klisee, kusett, pasa, retuseerima; pika täishääliku või diftongi
EESTI KEEL 1.KOKKU-LAHKU KIRJUTAMINE PÖÖRDSÕNAD lihtverb - kirjutama liitverb- allkirjastama ühendverb- alla kirjutama väljendverb- kana kitkuma Liitsõna- määrsõna + tegusõna Liit- ja ühendverb puhul pööran `'mina'' vormi: 1) allkirjastama- allkirjastama e liitverb=kokku 2) alla kirjutama- kirjutan alla ehk ühendverb=lahku KÄÄNDSÕNAD om+nim= lahku (ilus poiss, tubli koer) nim+nim= kokku- liik/missugune? (nt pildiraam) = lahku- kelle/mille oma? (nt ema raamat) -ne/-line lõpulised omadussõnad on ALATI kokku (nt Toomase-pikkune, Koidula-nimeline) VA kui lisandub määrsõna, siis on lahku (nt Lembitu Toomase pikkune, Lydia Koidula nimeline) OMADUSSÕNAD Kokku kirjutatakse tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omad...
Tunde jaoks on vaja biograafilisust. Neid osatakse nimetada. 2. Emotsioonid: sotsiaalsed. Tunde esitamine. Erinevalt tunnetest on emotsioonidel võimalik ka teesklus. Emotsioone esitatakse teiste jaoks, väga tihti esinetakse. Esitatakse avalikult. Antakse küll edasi oma tundeid, aga oodatakse teistelt mingeid reaktsioone. 3. Afektid: prepersonaalsed. Kõige abstraktsemad. Puudub kindel vorm ja struktuur. Potentsiaalsus. Afekti ei saa keeles realiseerida. Teadvuse eelne, teadvuseväline. Afekt avaldub sisi, kui füüsisega midagi juhtub. Näoilmed ja kehapinged. Intensiivsuse avaldused. Täiskasvanuks saamine tähendab seda, et me õpima oma emotsioonide väljendamist kontrollima. Me õpime afekti suunama, afektide kaudu saavad tunded oma intensiivsuse. Nende kaudu me tundeid tunnemegi. Afekt on miski, mis liigub kehade vahel, on võimelik ühelt kehalt teisele liikuma. Muusikal on olemas afektiivne omadus, afekt on nakkav, primaarne, algne. Afekt ei tähista midagi, sellel pole sisu
2)Mõtlemise liigid Divergentne lahknev, hargnev Konvergentne - koonduv Produktiivne uue idee leidmine Reproduktiivne vana nägemine uues valguses Probleeme mõtlemises *Mõtlemise heterogeensus *Teadvuse osa mõtlemises *Mõtlemise ja kirjaoskuse seotusest *Kokkulangevused lapse mõtlemises ja mõtlemise ajaloolises arengus *Animism kalduvus pidada esemeid elusateks *Worf Sapir'i hüpotees mõtlemise keelelisest relatiivsusest EMOTSIOONIDE MÕISTE JA LIIGID; MEELEOLU, AFEKT, KIRG Emotsioonid nim inimese poolt läbielatud suhtumist maailma ja iseendasse. Emotsioonid väljendavad inimese rahulolu või rahulolematust oma käitumise, tegevuse, teiste inimeste ja toimuvate sündmuste suhtes. Emotsioonid tekivad inimese vajaduste rahudlamise või rahuldamatuse korral, samuti inimese reageeringuna ümbritsevas keskkonnas toimuvale. Tundmused on inimese subjektiivne suhtumine tegelikkusesse ja iseendasse. Positiivsed tundmused, negatiivsed tundmused.
muutub. Lisaks spetsiifilistele häiretele ka üldised iseloomulikud muutused (Selye). Stressorid- trauma, hapnikupuudus, pikaaegne pinge jm. Frustratsioon. Psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel. 4. Kirg. Tugev, püsiv, sügav tundmus, mis haarab kogu inimese (mõtted, tegevuse põhisuunad). Kõik jõud suunatud ühe eesmärgi saavutamisele. 5. Afekt. Lühiajaline, jõuline, tormiliselt kulgev reaktsioon 31. Raymond Cattell 1. Fluiidne ehk voolav intelligentsus inimese võime arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõraste situatsioonidega, koguda uusi teadmisi. Haripunkt saabub 20.eluaasta paiku, hiljem mõningane langus. 2. Kristalliseerunud intelligentsus omandatud oskused ja teadmised ja nende rakendamine spetsiifilistest asjades. Kasvab kogu elu jooksul kui inimene on terve ja aktiivne. 32
kaif kaifib kaifima sahhariin F sõna keskel professor professionaalne kofeiin defilee astmevahelduseta ff efekt efektiivne defitsiit aferist muffin defekt mafiooso trofee maffia afekt skafander trafo siffer grafiti aforism afiss h sõna algul h sõna keskel h sõna lõpus psüühika hajameelne almanahh psühholoogia mehhaanika harrastama kasahh mehhanism halastamatu sahhariin krahh herilane arahhis tsehh hubane stiihiline tsehh
Barokk (1600-1750 aastal) 18. sajandil saab see pilkenimeks tänu J.J Rousseau´le. Tsitaat "Baroklik muusika on selline ..." 1600-sünnib ka ooper. 1750-sureb J.S.Bach Portugali keelest sõna Barocco-tähendab lopergust pärli. 17.saj- vastandite, kontrastide ajastu. 1618-1640 -30 aastane sõda Põhja protestantliku ja Lõuna katoliku vahel. Tänapäeval jagatakse barkokki: Toretsev -Itaalias, paljude kaunistustega. Realistlik Intellektuaalne Iseloomulikud jooned: Ebakorrapärasus Kontrastid (subito-äkki, forte- ,piano- ) ülepaisutatud stiil Väline ilu ei ole dominant vaid isiksus on Afektiteooria (afekt-ülipiiripealne seisund. Muusikas palju erinevaid stiile.) Pillamine, meelelahutus (Rokokoo stiil-baroki haru) Pessimism, meeleheide Virtuoosne tehnika Müstika Liikuvus Kirjandus Erinevad suunad: ...
Psyche + logos - hingeteadus uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist objektiivselt fikseeritav, tugineb käitumisele(saab vaid kaudselt mõõta) Psüühika nähtused objektiivne keskkond - ümbrus/keskkond kus eksisteeritakse, aga ka inimese enda keha/närvisüsteem keskkond peegeldub või kajastub meie psühholoogias psühholoogia esimene tähtis postulaat on liigikaaslastel peaks olema psüühika sarnane, objektiivne kogemus, subjektiivsed 3 psühholoogiat: eelteaduslik - kogemuspõhine, mitte ainult enda vaid ka teiste käitumise analüüs filosoofiline - pole spetsiaalseid teaduslikke meetoteid, psüühikast mõtlemise süsteem range, loogiline, teaduslikult põhjendatud, kuid spekulatiivne. teaduslik - eksperimentaalne, kogutakse fakte, kasutatakse täpseid uurimuslikke teabeid, andmete suur usaldusväärsus, kindlam täpsem ennustada käitumist, pidevalt arenev, kui tekib vastuolu uuritakse nii kaua, kuni see kaob Ürgajal - ...
emotsionaalne seisund pole tühine ja ohutu- võivad tekkida haigused ja traumad ka hiljem. 20 POLAARSUS- kas pos või neg- nullemotsiooni pole olemas. Liigid: Emotsionaalsed seisundid: tuntuimad- meeleolu (nt hüpohondria(ärev, häiritud, inimene tõlgendab kõike negatiivses värvingus), raskemeelsus), ärevus, stress, frustratsioon(tekib ebaõnnestumiste baasil), afekt (tugeva hingelise erutuse seisund, tekib järsku), kirg. Kirg: tugev, püsiv tundmus, kiindumus, allutab endale isiku tegevuse ja mõtete pühisuuna. Kire positiivsuse määrab selle objekt. Aastaid ühtemoodi kirglik olla ei ole võimalik. Ülevus, ahastus, viha, hirm, põlgus, rõõm, lõbu, norg, (huumor, nali). Kujundavad tegurid: seisund (PS, füüs), inimesed, edu/ebaedu, objektid, taiesed, loomad, loodus, maastikud, loodusnähtused, muusika, seltskond, jne.
Vahel kasutatakse depressiooni mõistet ka meeleolu hetkelise, kerge alanemise kohta, kuid seda tuleks vältida. Depressioonist on saanud juba moesõna, mida sageli kasutatakse, teadmata selle tegelikku tähendust. Hetkeline meeleolu alanemine kuulub argiellu nagu kurbus, hirm, ahastus, ja muud emotsionaalsed või afektiivsed seisundid, millega inimene reageerib kaotusele või pettumusele. Depressioon kui haigus on tavaliselt hiiliva algusega. Masendumine võib olla hetkeline ehk depressiivne afekt, meeleolu, mis kestab päevi, ja kliiniline depressioon, mis kestab mitu kuud. Püsivad häired tekitavad tegevusvõimetust, halvendavad meie elukvaliteeti ning hakkavad segama meid tegemast igapäevaseid toimetusi. Depressiooni tüübid Depressioon on keerukas haigus ja sümptomid on igal inimesel erinevad ning selleks pole mitte üksnes halb enesetunne. Eelkõige tuleb mõista selle haiguse iseloomu, kuna see aitab vähendada hirmutunnet ja segadust.
Barokk Referaat TALLINN 2007 Sissejuhatus Referaadi mõte on teha täpsem ülevaade barokist. Referaati läbi lugedes saab teada millal loodi selline stiil nagu barokk ja mida see sõna üldse tähendab. Millised olid barokile iseloomulikud jooned. Saab teada kõik sellest, milline oli baroki-aegne arhitektuur, kus see tekkis, millised nägid välja ruumid, mis joonistati seinadele, millised nägid välja esinduslikumad ehitised, millised värve ja toone kasutati ja milline oli arhitektuur Itaalias, Saksamaal ja Eestis. Saab teada skulptuuride kohta, mis oli nende eesmärk, mille jaoks need olid mõeldud, millised need välja näevad, kes olid silmapaistvamad skulptorid ja millised nägid välja Hispaania skulptuurid. Veel saab teada sellest milline nägi välja barokk-kunst. Milliseid toone eelistasid kunstnikud, millised olid nende lemmik teemad ja millised nägid välja maalid Itaalias, Hispaanias, Fland...
Emotsioonid Emotsioonidega puutuvad inimesed kõikjal kokku. Emotsioone väljendamata oleks raske aru saada kuidas teine inimene end tunneb või mida ta võib ette võtta, kuidas käituda. Emotsioon on inimestele väga omane nähtus, millega kõik on kokku puutunud, ise oma emotsioone kontrolli all või varjatuna üritanud hoida ja tänu emotsioonidele saab ka kaasinimeste näost nii mõndagi välja lugeda. Siiski tuleks õppida oma emotsioone talitsema, et esmamulje põhjal ja ilma tagajärgedele mõtlemata midagi sellist ei tehtaks, mida hiljem kahetseda võiks ja samuti ka ennast nõrgana ei näidataks. Inimesed peaksid rohkem teadma nende elu niivõrd mõjutavast faktorist, mis otsustab meie elust nii suure osa ja on ka natuke salapärane. Just seepärast ma selle teema valisin, lootuses uutest teadmistest ka endale tulevikus kasu saada. Emotsioon Emotsi...
Vahel kasutatakse depressiooni mõistet ka meeleolu hetkelise, kerge alanemise kohta, seda tuleks aga vältida. Depressioonist on saanud juba moesõna, mida sageli kasutatakse, teadmata selle tegelikkku tähendust. Hetkeline meeleolu alanemine kuulub argiellu nagu kurbus, hirm, ahastus, ja muud emotsionaalsed või afektiivsed seisundid, millega inimene reageerib kaotusele või pettumusele. Depressioon kui haigus on tavaliselt hiiliva algusega. Masendumine võib olla hetkeline ehk depressiivne afekt, meeleolu, mis kestab päevi, ja kliiniline depressioon, mis kestab mitu kuud. Püsivad häired tekitavad tegevusvõimetust, halvendavad meie elukvaliteeti ning hakkavad segama meid tegemast igapäevaseid toimetusi. See ei esine vaid mingil kindlal eluetapil, seda võib esineda nii lapsel kui täiskasvanul, mehel, naisel, noorukil. Eestlased on maailma üks kõige enam masenduses olevaid rahvaid, seda näitab meile enesetappude hulk elanike arvu kohta
eest,Huvitun paljudest asjadest, samuti on mul endast selge arusaam. Usun ,et enamus inimesi on valmis aitama ning võtan teisi inimesi sellistena nagu nad on.Muidugi ma loodan, et mul läheb edasises elus hästi, selleks proovin kõike mida teen teha hästi. Võin ka öelda,et mul on selge arusaam ,mida elult tahan saades aru, et teiste kõrval elades ei ole mul ainult õigused, vaid ka kohustused. 37.Kirjelda emotsionaalseid seisundeid( Tabel vihikust !!! põhjustajaid(meeleolu, afekt, kirg) Meeleolu- suhteliselt nõrga seisundina kujuneb ta enamastu üsna aeglaselt, aga võib püsida päris kaua. Mõnikord tekib meeleolu märkamatult mitme iseenesest vähese tähtsusega sündmuste koosmõjul. Põhjustajad , mis meeleolu muudavad: inimese tervislik seisund, elusündmused, aastaajad, ilm. Afekti-( mõistus kaob peast) peetakse emotsionaalseks plahvatuseks, sest ta tekib kiiresti , on väga tugev ja kestab lühikest aega
Pika täishääliku järel - hh: Lühikese täishääliku järel - h: boheemlane, Sahara, Praha, Lühikese täishääliku järel - hh: F ja s õigekiri F ja s kirjutatakse samade reeglite järgi nagu k, p, t st häälduse järgi. Pikk f, s kirjutatakse ühe, aga ülipikk kahe tähega. Võrdle mafiooso - maffia. Erandid tulenevad naaberhäälikutest. F,s - kui hääldatakse pikalt, mitte ülipikalt: afekt, professor, rafineeritud, dusiruum, nisid. kahe täishääliku järel: biograafia, graafika, graafiline. Märkus: üks f on ka siis, kui kui hääldatakse ülipikalt: seifi, katastroofe. kaashäälikuühendis: mängis golfi, harfi, (sõi) borsi. Ff, ss - lühikeste täishäälikute vahel, kui hääldatakse ülipikalt: bluffima, proffidel, maffia, pilaffe, tuffe(kivim), nisse, (mängiti) tussi, afissidel. Häälik hääldub ülipikalt siis, kui talle langeb rõhk
Dorsomediaalne prefrontaalne koor - …. Ventromediaalne prefrontaalne koor - Seotud assotsiatiivse õppimisega sotsiaalsete/emotsionaalsete Frontaalsagara funktsioonid … Täidesaatvad funktsioonid … - EF lubavad kaaluda vaikuid ja valida kõige spetsiifilisema vastuse mingile stiimulile lähtuvalt situatiivsetest kontekstist, vaasematest teadmisstest… Pooleli!!!! EMOTSIOONID JA SOTSIAALNE TAJU Emotsiooni komponendid - Afekt, jämedalt positiivne või negatiivne afekt - Kognitsioonid - Füsioloogilne eaktsioon – pulss, vererõhk, hingamine, higistamine, pinge, muutused ainevahetuses ja neurotransmitterite tasemes - Käiutmine – nutmine, naermine, kallaletung, vältimine Emotsioonide uurimine - Darwini evolutsiooniline lähenemine - Goltz – kergesti ärritatavad ajukooreta koerad kel raevuhood, justkui neid rünnataks
Sõltuvalt situatsiooni tähendusest võivad tekkida kas positiivsed või negatiivsed tunded Hinnang stiimulile sõltub omandatud reeflitest, veendumustest ja uskumustest (omandatud kognitiivsed skeemid). - Haigusliku tähenduse omandavad kui on ülemäärsed ja/või liigselt püsivad ning võivad põhjustada häirivaid subjektiivseid vaevusi või muul viisil häirida tegevust. Tundeeluhäired e emotsionaalse funktsiooni häired - Muutused emotsionaalses reaktiivsuses - Afekt – väliselt nähtav ja hinnatav emotsioon; ei pruugi olla vastavuses isiku poolt antava emotsiooni kirjeldusega Emotsionaalse reaktiivsuse alanemine: Hüpopaatia – tuimenenud emotsionaalsus Apaatia – erapooletu, ükskõikne ja osavõtmatu emotsionaalne toon Afektlabiilsus – väliste stiimulitega nõrgalt või mitte seotud, ootamatud ja kiired muutused emotsionaalses toonis; emotsionaalse reaktiivsuse kõrgenemine. (kõrgenenud ärrituvus ja vihapursked tühistel põhjustel)
Stressi aetakse segamini frustatsiooniga, aga see pole nii. Tavaliselt on frustatsioon üks stressiga kaasnevaid nähtuseid. Tegemist on ikkagi psühholoogilise seisundiga. Frustratsiooni kaks põhitunnust on impulsiivsus ja tolerantsus. Tekib tegevuse sunnitud katkestamisel. Frustratsioon viib agressioonile kui inimene tunneb temale takistusi seadnud inimeste käitumist enda suhtes pahatahtlikuna Afektiivne elamus. Afekt on tinglik mõiste, sest nagu meie traditsioon seda käsitleb, on afekt tugeva kindla hingelise erutuse seisund, mille osaks on see, et inimese kontroll oma tegevuse üle nõrgeneb või kaob ning inimene võib käituda nii mida ta tavaliselt normaalses seisundis ei teeks. Tegemist tugeva emotsiooniga. Afekti mõiste on sünonüümiks tugevale hingelisele seisundile just Ida-Euroopa meditsiinilises traditsioonis. Läänelikus ja angloameerika traditsioonis on afektil aga teine tähendus. Kaks afekti liiki on : - patoloogiline afekt mis tekib haiguse pinnalt
Ülevaade psühholoogiast. TLÜ Psühholoogia Instituut Voldemar Kolga Kordamisküsimused. 2012 1. Teaduse tunnused. 1.Süstemaatiline 2.Avaliku teadmise tootmine: korratavus; retsenseerimine, avalikkus, demokraatia 3.Lahendatavate probleemide uurimine, kontrollitavad hüpoteesid, ei otsi elu mõtet kuna on subjektiivne 2. Teaduslik uurimus. 1.Teha vaatlusi 2.Luua teooriaid 3.Genereerida hüpootees, seletes 4.Testida eksperimenteerides 5.Tagasi lükata/parandada teooriat 3. Mõõtmine. Eksperiment. Uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi (Stevensi mõõtmine: numbrite panek vastavalt kindlale reeglile. Toetu uurimusele ja mitte common knowledgeile.) 4. Psühholoogiate klassifikatsioon (õpik). 1.Eelteaduslik psühholoogia 2.Filosoofiline psühholoogia 3.Teaduslik akademi...
Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 1 ORTOGAAFIA................................................................................................................................2 Hääliku pikkuse õigekiri..........................................................................................................2 Sulghäälikute õigekiri.............................................................................................................. 3 h õigekiri..................................................................................................................................3 i ja j õigekiri.............................................................................................................................3 Kaashäälikuühendi õigekiri ...................................................
Brändilojaalse käitumise korral on tarbija suure kogemuse ja kõrge osalusmääraga, talle on toode oluline ning ta ostab teadlikult vaid kindlat brändi. 2 Kõrge osalusmääraga toode on enamasti kallis ja suure mõjuga tarbija positsioonile ühiskonnas. Kõrge osalusmääraga toote puhul läbitakse järgmised astmed: x tootest teadlikuks saamine - tunnetus x tootearvamuse kujundamine - afekt x tegutsemine vastavalt arvamusele - käitumine. Madala osalusmääraga toode on odav ja väikese mõjuga tarbija positsioonile ühiskonnas. Madala osalusmääraga toote korral läbitakse järgmised astmed: x tootest teadlikuks saamine tunnetus x toote ostmine käitumine x tegutsemine vastavalt arvamusele afekt. 1.4. Tarbijakäitumise ,,musta kasti" mudel Turunduse ja keskkonna stiimulid sisenevad tarbija ,,musta kasti" ja põhjustavad seal teatud reaktsiooni.
Mida komplitseeritum on sotsiaalne süsteem, seda rohkem erinevat tüüpi inimkäitumist seal leidub. Samuti on seal suurem konfliktsituatsiooni tekkimise tõenäosus isiku ja ühiskonna vahel, mis neid sotsiaalseid norme rajab. Õiguspärane ja õigusvastane käitumine, sellele hinnangu aluseks on õigusnorm. Meid huvitab õigusvastane käitumine siin. See seondub inimese psüühikaga. Afektid psühholoogias; esteeniline (viha) ja asteeniline (hirm, kurbus) afekt tegemist on tundehäiretega, mille aluseks on erinevad tegurid. Afektid õiguses: patoloogiline (see inimene on tegutsenud süüdimatus seisundis; psühhiaater annab vastuse) ja füsioloogiline (äkki tekkinud hingelise erutuse seisund; psühholoog määrab kindlaks) ----------------------- Seondub sotsiaalse käitumise mõistega. On alati sotsiaalne käitumine, samal ajal kui sotsiaalne käitumine ei ole alati õiguslik.
karistatav. Võim seda öelda ehk definitiivvõim kuulub riigile, seadusandjale. Riik ise määrab läbi kuritegude defineerimise, kui palju on kuritegevust. Igas ühiskonnas toimub korraga kaks vastandlikku protsessi kriminaliseerimine ja dekriminaliseerimine. Kriminaliseerimise põhimõtted: o õigushüve põhimõte see väärtus, mida teoga kahjustatakse, peab olema ühiskonnas kõrgelt hinnatud. o kannatanu afekt kuriteo läbi on keegi saanud kahju. Võib olla konkreetne kuriteo ohver, tema lähedased või laiemas mõttes terve ühiskond. Karistuse raskus peab olema vastavuses toimepandud kuriteo raskusega. Kui karistus on liiga leebe, siis kannatanu afekt ei leia rahuldamist ja see riivab ühiskonna õiglustunnet. o Teo leviku põhimõte ei ole mõtet kriminaliseerida käitumisviise, mis on väga harukordsed, erandlikud
Üksikhäälikute õigekiri bool külm veini või mahlajook, marjade või puuviljaga buur Lõuna-Aafrika rahvus blokk - ühendus tiisel veopuu kramm kriimustus boor keemiline element dokk sadamarajatis laevade remondiks gild keskaegne ametiühendus kaasitama pulmalaule laulma krillima jonni ajama duur heliredeli osa, muusika termin Sõna keskel kirjutatakse helitu hääliku kõrvale K, P, T Tähtsad kapsad uhkelt ohtlik üksnes Erandid on: 1. Liitsõnad - NT: varbsein, kõrgkiht, umbsõlm 2. Liidete liitumiskohad NT: kukkki, jalgsi, argsi 3. Sama sõna muutevormid NT: jõudma, jõudsin, jõudke (nimetav: kärbes kärbse) NB!: hõlbus , hõlpsa 4. Võõrsõnades NT: gangster, röntgen Helitute häälikute kõrvale võivad G, B, D jääda Hääliku ühendid Kaashääliku ühendi põhireegel · Kaashääliku ühendis kirjutatakse kõik...
(kurbus-, süü-, viha- ja hirmutunnetena). Haigusliku tähenduse omandavad emotsioonid juhul, kui nad on ülemäärased ja/või liigselt püsivad ning võivad põhjustada häirivaid subjektiivseid vaevusi või muul viisil häirida inimese tegevust (nt ebakohaselt tugev heatujulisus maniakaalses seisundis või joobes, mis võib viia ennast kahjustavate otsuste ja tegudeni). Tundeeluhäired e. emotsionaalse funktsiooni häired Muutused emotsionaalses reaktiivsuses Afekt (affect) - väliselt nähtav ja hinnatav emotsioon; ei pruugi olla vastavuses isiku poolt antava emotsiooni kirjeldusega. MUUTUSED EMOTSIONAALSES REAKTIIVSUSES ALANEMINE KÕRGENEMINE VÄÄRASTUMINE Emotsionaalne Hüpopaatia Apaatia Afektlabiilsus inadekvaatsus Ambivalents
Eesti Muusika Päevad igal kevadel Tallinnas, korraldab Eesti Heliloojate Liit (1979–) ● Pärnu Nüüdismuusika Päevad (1988–) ja Tartu Uue Muusika Päevad/Pidustused (1995–99) ● Rahvusvaheline uue muusika festival NYYD, toimus reeglina üle aasta Tallinnas 1991– 2011 ● Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sügisfestival Tallinnas (1999–) ● Eesti (Noorte) Heliloojate Festival Tartu Jaani kirikus iga aasta juunis (2002-), alates 2016. aastast rahvusvaheline festival AFEKT Tallinnas ja Tartus ● Tallinn Music Week 38. Arvo Pärdi muusikast. Pärt on eesti heliloojatest maailmas kõige tuntum ning kuulsam ning ta on lisaks ka maailmakuulus. Tema muusikat mängitakse üle maailma paljude festivalidel. Tema muusikal on sügav religioosne sisu ning tähendus, kuna Arvo Pärt ise on ka sügavalt usklik. Paljud tema lood on pühendatud teatud persoonidele, kellega on ta koostööd teinud või elus kohtunud. 39. Klaverimuusika Eestis 19. sajandil ja 20
SISSEJUHATUS KULTUURITEOORIASSE 020914 Enda tehtud konspekti saab kasutada eksamil. Väidetavalt MA aine. Walter Benjamin - kirjandusteoreetik, võimalik lugeda ka eesti keeles tema raamatuid. Rein Raud – „Mis on kultuur?“ Strinati – „Sissejuhatus poppkultuuri“ Focault’ Schmidt, Riley „Culture Theory“ 3 põhilist meest: NIETZSCHE, MARX, FREUD. Kultuuri defineerimisel vastandumine kultuuri ja looduse vahel. „Kui me näeme metsas puud kasvamas, siis kas see on kultuur?“ Kultuur on inimtekkeline, inimese poolt loodud, loodus on aga inimesest sõltumata/puutumata. Filosoofiline lähenemine: DESCARTES – 2 eraldi asuvat maailma – res cogitans (atribuudiks mõtlemine) / res extensa (atribuudiks ulatuvus). Tema ideed levisid Valgustusse. Valgustuse üks sisu on just nimelt see, et mõistuse abil me saame looduse seadustest aru. Loodus ei hakka vastu, me saame loovmaailma valitseda. Kellad on looduse vastu suunatud vägivald. Renessanss...
· Frustratsioon (on psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkemisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel) Frustratsioonireaktsioonidel on kaks põhitunnust: impulsiivsus ja tolerantsus (taluvus).Et frustratsioon viiks agressioonile, on enamasti oluline , et frustreeritud inimene tajuks temale takistusi seadnud või takistuseks osutunud inimes(t)e käitumist enda suhtes sihilikult pahatahtlikuna. · Afekt (lühiajaline, jõuline, tormiliselt kulgev, plahvatuslik reaktsioon) Afekt kutsub esile teadlikule ja tahtelisele kontrollile mittealluva pinge mahalaadimise tegevuses. Afekt on emotsionaalne puhang, mida iseloomustavad järgmised tunnused: 1) võimukus 2) tormilisus 3)ootamatus ja lühiajalisus · Kirg (tugev, püsiv, sügav tundmus , mis haarab kogu inimese, allutab endale tema mõtete ja tegevuse põhisuunduse) Tundmuste spektrisse kuuluvad veel:
Frustratsioon (on psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkemisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel) Frustratsioonireaktsioonidel on kaks põhitunnust: impulsiivsus ja tolerantsus (taluvus).Et frustratsioon viiks agressioonile, on enamasti oluline , et frustreeritud inimene tajuks temale takistusi seadnud või takistuseks osutunud inimes(t)e käitumist enda suhtes sihilikult pahatahtlikuna. Afekt (lühiajaline, jõuline, tormiliselt kulgev, plahvatuslik reaktsioon) Afekt kutsub esile teadlikule ja tahtelisele kontrollile mittealluva pinge mahalaadimise tegevuses. Afekt on emotsionaalne puhang, mida iseloomustavad järgmised tunnused: 1) võimukus 2) tormilisus 3)ootamatus ja lühiajalisus Kirg (tugev, püsiv, sügav tundmus , mis haarab kogu inimese, allutab endale tema mõtete ja tegevuse põhisuunduse) Tundmuste spektrisse kuuluvad veel:
Tegutsemisvalmidus sisaldavad erinevaid käitumistendentse. Emotsioonide avaldumine. Regulatsioon tahtlik pidurdamine või võimendamine. 71. Emotsioonide subjektiivsuse teke. Sõltuvalt vajaduse rahuldamisest või mitterahuldamisest kutsutakse esile kas positiivse või negatiivse suunitlusega reaktsioon. Kui rahuldamata vajadus paneb inimese liikuma, siis emotsioon annab sellele liikumisele, aktiivsusele energia ja jõu (rõõm, vaimustus, afekt jms) või vastupidi, võtab selle ära (ängistus, tusk, mure, hirm jt). Emotsioonid on vajaduste omamoodi subjektiivseks väljendajaks. Emotsioonis on on individuaalse kogemuse kujundajaks. 72. Emotsioonide olemuse muutumine ajaloos. · Emotsioon kui märk. Objektiivsus. Edastada võimalikult objektiivselt. 16 · Keskajal hakkab emotsioon subjektiivseks muutuma
3) Kas olen loonud enese ja teise inimese vahele usaldusaluse? 4) Kas ma saan kehtestamise abil oma vajadused rahuldatud? Kui kehtestamine on lõppenud, siis võib tegelda teemadega, mis purskusid teise inimese suust välja tema kõige tugevama kaitsereaktsiooni ajal. Kehtestamise ajal ärge astage küsimustele, vaid reageerige hoopis peegeldava kuulamisega. Kaitsereaktsioonidega toimetulemise üldine strateegia on alati sama: peegeldavalt kuulata (eriti tundeid) ja uuesti kehtestada. - Afekt - hääletooni ja kehakeele poolt edasiandav emotsiooni tugevus. - «Suudlusega väljaviskamine» - situatsioon, milles väljapakutud lahendus on lihtsalt kaval kaitsereaktsioon, et inimesest lahti saada. 15 Kehtestamisvõimaluste laiendamine Kehtestuste tüüpid: 1) Loomulikud kehtestused - mitteagressiivsed viisid oma vajaduste rahuldamiseks, kasutamata mingit kindlat meetodit.
Enne kui minna üksikasjalikumalt Epikurose arusaama juurde nauditavast elust, vaatame seda, kuidas ta põhjendab, et nimelt nauding on õnneliku elu tingimus. Oma eetilist positsiooni argumenteerib Epikuros kahe sammuga. Esiteks olevat võimalik kindlaks teha, et iga elusolend tunneb sünni hetkest peale naudingut millegi eelistatavana ja valu millegi sellisena, mida ta soovib igal juhul vältida. See elusolendi loomulik afekt, läbielamine (pathe), veel enne tema igasugust kultuurilist mõjutatust, olevat niisama ilmne ja edasist põhjendamist mittevajav nagu näiteks tajumused, et tuli on kõrvetav ja lumi on külm. Sellega olevat näidatud, et nauding on midagi head ja valu midagi halba. Et nad kujutavad endast ka ainsat tegelikult head ja halba, peab näitama põhjenduse järgmine samm. Nimelt olevat Epikurose järgi loodus meile naudingu ja valu tundega kaasa andnud ainsad
3) otsing/ootus/uudishimu – aitab keskkonda tundma õppida 4) hirm – ohtlike situatsioonide vältimiseks emotsionaalsete seisundite alaliigid: 1) meeleolu – tundeelamuslik olek 2) ärevus – ebakindlus, ohustatusse, ootuse ja ebamäärasuse elamus, abitus- ning hirmutunne 3) stress – pingeline seisund kui välis- ja sisekeskkond ulatuslikult muutub (vajalik kohanemiseks) 4) frustratsioon – pingeline seisund kui tegevus sunnitult või enne eesmärgi saavutamist katkestakse 5) afekt – kõige intensiivsem lühiajaline emotsiooni plahvatus 6) kirg – tugev soov, ihaldus, millegi tegemiseks 4. Isiksuse psühholoogia 4.1 Isiksuse mõiste ja teooriad ISIKSUS: isiksus – järjepidev tundeelu ja motivatsiooni omadustes väljenduvate individuaalsete erisuste kogum isiksus – psühholoogiliste ja käitumuslike tunnuste unikaalne kogum, mis võimaldab isikut teistega
Psüühika- ja somaatilised häired sõltuvad ainest . Tavalisemad psüühikahäired: ärevus; unetus; depressioonisümptomid; Krampidega (F1x.31) Deliiriumiga (F1x.4-) - alkohol - rahustid Puudub täpne kirjeldus - hallutsinogeenid - lenduvad lahustid* Psühhoaktiivsest ainest tingitud psühhootiline häire. Psühhootilised sümptomid: hallutsinatsioonid, luulumõtted, psühhomotoorsed häired (rahutus või stuupor), patoloogiline afekt. Häire algab intoksikatsiooni foonil või vahetult pärast seda ja püsib pärast aine kadumist organismist. Residuaalsed e. hilise tekkega psüühikahäired F1x.7. Häired, mille korral psühhoaktiivsetest ainetest tingitud kognitiivsed, afektiivsed, isiksuse või käitumise muutused esinevad pärast perioodi, mille vältel saaks eeldada otsest psühhoaktiivse aine toimet; - väljendavad püsivama iseloomuga ajukahjustust; - Häired on püsiva iseloomuga ja ravile raskesti alluvad.Alkohol
Kultuuriteooria 21.01.2015 Rein Raud „ Mis on kultuur“ 2013 „ 20nda sajandi mõttevoolud“ Mis on kultuur? Williams on öelnud et kultuur on kõige keerulisem sõna Sõna kultuur viitab eestikeeles sõnale põllumajandusele (agriculture) Kultuur viitab millegi kasvatamisele, arendamisele Teine seos, mis kultuuri mõistel on religioon (cultus) Kultuur hakkab märkima inimese arenemise viisi hakatakse defineerima kultuurset inimest. Kultuursust hakati siduma terve rahvaga, rahvad kellele on kultuur ja kellele ei ole Kultuuri vastand on barbaarsus Muutus mis leidis aset 18. Saj, hakati rääkima kultuurist ja tsivilisatsioonist. Jaotus oli selline: kultuur puudutas inimese vaimset osa ja materjalistlik kuulus tsivilisatsiooni alla. ROMANTISM ja VALGUSTUS. Valgustuse idee oli selles, et ta kuulut...
sidudes enanst tugevasti retoorikaga. Muusikas kasutatajse juba varasemalt piltilkest ja afektidest inspireeritud motiive. Tekstist lähtuvad motiivid saavad kompostisiooni aluseks. Otseside sõna ja heli vahel barokis, 17.saj algul näeme selle olulsit ümberväärtustamist Baroki esteetikale on tüüpiline kasutada musikalis-retoorilisi figuure kuulaja suunatud mõjutamiseks. Figuuride otsene eesmärk on teha nähtavaks afekt, teksti mõttesisu, sõnade kogu tähendus. Teoreetilisites töödes on kõnealust kompsositsioonisüsteemi kirjeldanud põhiliselt sakslased, 3 kasutati seda kõikjal(mujal ilmselt suuline õpetus). Lihtsamad figuuri piltlikustavad mingi ruumilise liikumise, teksti. Vastavalt tekstile, on nt juttu
RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 ...
on ühe dimensiooni kaks erinevat otsa. Nt. ärevus võib olla ka positiivne- samad füsioloogilised nähtused ootusärevusel kuid see on oma olemuselt täiesti teistmoodi kui hirm eksami ees) Emotsioonid ja suhtlemine • Võimalikud on negatiivsest ja positiivsest afektiivsusest tulenevad segunenud emotsioonid. Ka näiteks vihas võib olla midagi positiivset- nt. hakkame tegutsema, muudame olukorda. • Evolutsiooniliselt vajalik – positiivne afekt lubab avastada uut, negatiivne kaitseb võimaliku ohu eest. • Individuaalsed erinevused. Iga inimene kogeb emotsioone erinevalt. Me tunneme neid ära, kuid kogemus on erinev. Nt. ärevad inimesed on väga erinevad. Erinevad on põhjused ja ka see, kuidas see väljendub. Emotsioonid ja atraktiivsus • Positiivne emotsioon toob positiivse hinnangu, negatiivne emotsioon negatiivse hinnangu. • Meeldimine vs. Mittemeeldimine. • Mõjutab kahel viisil:
teda. Eneseteostusvajadus: inimene esitab endale küsimusi, mida ta elus tahab. Leitakse eneseteostusvajadust spordis, kunstis ja ametialal. 28. Emotsiooni mõiste Emotsiooniks nimetatakse subjektiivset tundeelamust, mis sisaldab füsiloogilisi, käitumuslikke ja kognitiivseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele. 29. Põhiemotsioonid. Õnnelikkus, üllatus, kurbus, hirm, viha, vastikus. 30. Emotsionaalsed seisundid. Meeleolu, afekt, kirg, frustratsioon, ärevus ja stress. 31. Mis on isiksus? Isiksus on ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisviisiga indiviid. 32. Hans Eysencki isiksuseteooria (võrdle/kirjelda kahte paari: ekstravertsus introvertsus ja emotsionaalset stabiilsust neurootilisust). Eysencki järgi on ekstravertidel aju erutustase madalam kui introvertidel. Ekstraverdid käituvad viisil, mis nende aju erutust tõstakse, introverdid seevastu püüavad liigselt
• Rõõm suurendab grupisidusus mõjutab nii vaimset kui füüsilist tervist – bonding efekt. o asendamatus, poliitilised ressursid, huvitavate asjadega tegelemine loovust, probleemilahendus- ja otsustusvõimet ning innovaatilisust ja Tihedad gruppidevahelised sidemed mõjutavad kogukonnaliikmete tervist- Allardti (1975) käsitlus heaolu mõõdetest: läbirääkimisoskusi • Positiivne afekt suurendab paindlikku mõtlemist. Kõik diskrimineerimine/märgistamine/ suitsidaalsus või haiguste levik ning Elatustase Heaolu Vajadused, millega rahulolu tuleneb materiaalsete ja need on seotud subjektiivse heaolu tõusuga. • Ei ole teada, kas olulisem on vastastikune toetus; läbisaamine naabritega on olulisem füüsilistest impersonaalsete ressursside omamisest ja nende käsutamise võimalustest
o Negatiivsed tundmused rahulolematus, mure, kurbus, meeleheide, viha, häbi, vastikus, põlgus · Meeleolu üldine emotsionaalne seisund, mis mingi aja jooksul annab värvingu inimese elamuustele ja tegevustele ning mille põhjust inimene alati ei tunneta. · Meeleolu põhjusteks võivad olla: inimese füüsiline seisund, enesehinnang, enesetunne, elulise faktorid, loodus, ilm, aastaaeg, teised inimesed, kunst jne. · Afekt lühiajaline, tormiliselt kulgev, plahvatuslik emotsionaalne reaktsioon, mis haarab inimese täielikult ja kontrollimatult oma võimusesse. Afektiseisundis tajub inimene ümbritsevat ebaadekvaatselt, teadvus aheneb, inimene ei anna endale aru oma tegevusest ning ei suuda kontrollida. · Afektiivne sokk afektiseisundile järgnev rahunemine, väsimus, apaatia. · Ärevus emotsionaalne seisund, mida tekivad võimalikud või tõenäoliseks hinnatud
Mõtlemise ja keele seos mõtlemine ja keel tekkisid koos ning mõtlemine toimub keelelisel alusel. Mis keelt inimene oskab selles keeles ka mõtleb. MÕTLEMINE TOIMUB KEELE VAHENDUSEL 8.Tahe on psüühiline funktsioon, mis avaldub sihiteadliku püüdlusena ja võimena teha valikuid ning mõtteid teoks teha, üldisemalt igasuguste tegevusimpulssidena. Tahe võimaldab kontrollida oma käitumist. Tahtlikku tegu tajutakse isiklikult kontrollituna Emotsioonide liigid · afekt - lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna; · kirg - sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks; · frustratsioon - psüühiline pingeseisund , mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel; · ärevus - iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne.
TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas Eelteaduslik levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus. Teaduslik kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad Teoreetiline nii metoodiliselt kui sisuliselt rakendu...
Kultuuriteooria 1. Marx: baas ja pealisehitus 2. Nietszche: apalloonilide vs dianüüsiline; võimutahte konseptsioon 3. Freud: mina, ülimina, miski; mitte teadvus ja teadvus 4. Adorno: suhe valgustuse mõistesse; kültuuritööstuse käsitlus 5. Beniamin: aura mõiste; kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul 6. Altusser: ideoloogilised riigiaparaadid, interpellatsioon (?) 7. Gramshi (?): hegemoonia 8. Saussure: keel ja kõne, märk, paradigmaatiline jne 9. Barthes: müüdi teooria 10. Faugot: diskursus, võimumõiste; suveräänne ja distsiplineeriv võim 11. Lyotard: matonarratiivid 12. Bisja,cd: simulaakum; hüperreaalsus ja muud mõisted 13. Jameson "Mis on kultuur" Rein Raud "20. Saj mõttevoolud" Frankfurdi koolkond Mis on kultuur? Williams - kultuur on üks keerulisemaid asju inglisekeeles. Eesti keeles on seortud põllumajandusega (agriculture) Kultuur puudutab millegi arendamist või kasvatamist. Cultus -...
koguduses. • Õnnelikkus ja rõõm võivad olla eraldiseisvad heaolust, kuid sageli kogetud rõõm võib tingida üldise heaolu tõusu, suurendada avatust uuele kogemusele ja see omakorda on seotud sotsiaalse suhtlemise ja kontaktidega. • Õnnelikkus on seotud ka heategevusse pandava raha ja võõraste abistamisega. • Rõõm suurendab loovust, probleemilahendus- ja otsustusvõimet ning innovaatilisust ja läbirääkimisoskusi (Isen 2000). • Positiivne afekt suurendab paindlikku mõtlemist. Kõik need on seotud subjektiivse heaolu tõusuga. • Ei ole teada, kas olulisem on üksik rõõmuemotsioon või üldine positiivne afektiivsus. • oluline subjektiivset heaolu suurendav tegur on kontrollitunne oma elu üle, mis on mõnede uurijate arvates esmane hea vaimse tervise ja heaolu allikas (Taylor, Brown 1988), ka töötajate heaolus on oluline tunnetatud kontrollitunne (Spector 2002).
1. Millega tegeleb psühholoogia teadus? Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nende vahelisi seoseid. 2. Mida tähendab kehamahlade teooria? Selle teooria kohaselt määravad inimese temperamendi tema kehamahlad: veri (ld k sanguis), lima (kr k flegma), must sapp (kr k melas chole) ja kollane sapp (kr k chole). Vastavalt sellele, milline kehamahladest on ülekaalus, on ka inimese temperament. Kehamahlade võõrkeelsetest nimetustest on tuletatud ka tänapäeval kõne all olevad temperamenditüübid sangviinik, flegmaatik, melanhoolik ja koleerik 3. Millise sündmusega algas teadusliku psühholoogia areng? Psühholoogia kui teaduse algusaastaks peetakse aastat 1879, mil Wilhelm Wundt rajas Leipzigis psühholoogialabori ning hakkas esimesena järjekindlalt ja plaanipäraselt katsete abil uurima inimese psüühikat 4. Millised psühholoogia harud on olemas? Kliiniline psühholoogia- tegeleb ebanormaalse käitumise uurim...
käitumuslikust (tegevusalge) ja väljenduslikust (väljendus) reaktsioonist teatud olukorrale Igal komponendil on kitsam funkstioon, mis muudab emotsiooni tervikuna teadvustatud seisundiks, mis suunab organismi olukorrale eesmärgipäraselt reageerima Mõne komponendi puudumisel tekivad muud afektiivsed seisundid, sh meeleolu (ilma käivitava olukorrata), hinnang (peamiselt tõlgendus), tuumafekt (peamiselt elamus), implitsiitne afekt (ilma elamuseta). Elamus on teadvustatud tunne, mis suurendab emotsiooni tekitava olukorra prioriteetsust psüühikas Emotsionaalsed elamused on mõtlemises organiseeritud keeles talletunud mõistete abil Elamused paigutuvad ka 2-mõõtmelisse ruumi, mida saab kirjeldada valentsi ja ärgastuse või lähenemis- ja eemaldumismotivatsiooni dimensioonide abil Emotsionaalset elamust võib pidada teadvuse vormiks, mida inimene jagab paljude loomadega.
tähenduse. TUNDMUS- inimese poolt läbielatud suhtumine maailma ja iseendasse. Steenilised tundmused- annavad jõudu ja energiat Asteenilised tundmused- vähendavad jõudu Tundmuste ambivalentsus- ühel ja samal ajal on võimalik ka vastupidiseid tundmusi läbi elada. Tundmusi (emotsioone) jaotatakse: 1 .Emotsionaalsed seisundid: 1. meeleolu- pikemat või lühemat aega kestev emotsionaalne seisund. Annab pikema aja jooksul mõju teistele psüühilistele protsessidele. 2. afekt lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna. 3. kirg -sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks 4. stress emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis-ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn.üldine kohanemissündroom. 5. frustratsioon- psüüühiline pingeseisund , mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel. 6
• Kestvust • Valentsi Näiteks: • Tugev erutus häirib reklaami sisu mõistmist. • Tugev erutus “väsitab” rohkem reklaami kordumistel. • Madal erutus põhjustab huvipuudust. • Emotsiooni kestmine pikemat aega võib reklaami toimet tuimestada. • Negatiivne emotsioon võib vallandada tõrjemehhanismi (erandiks sotsiaalreklaam, kus inimene sooviga seda emotsiooni vältida, nt annetab raha või müüdab käitumist). Emotsioonide liigid Afekt – lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna. Kirg – sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks. Frustratsioon – psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perpektiivituse tunnetamisel Ärevus – iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne. Kui... ..
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja loogilis...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
