Teooria järgi on emotsiooni ja kehalise väljenduse vahel seos ( värisemine seotud hirmuga ) Joonistage ja kirjeldage ÕNNETUNNET ja KURBUST rõõmutunne, rahulolu iseenda ja oma eluga kui ka probleemide puudumist Keha on pingevaba ja lõõgastunud, hääl on rahulik ja enesekindel kellegi kaotus, vead ja eksisammud, negatiivne tunne, aga aitab meid kohanemisel Hääl on madal ja vaikne, keha on longus Emotsionaalsed seisundid: AFEKT ja FRUSTRATSIOON Afekt- emotsionaalne plahvatus, see tekib kiiresti , on tugev ja kestab lühikest aega. Ta avaldub otsekohe väliselt ( näo ja kehaväljendustes , tegevustes ) ning seda on raske varjata . Selles seisundis kaob või nõrgeneb inimese enesekontroll. Afektina võidakse üle elada nii negatiivseid kui ka positiivseid emotsioone . Tihti tekib afekt konfliktisituatsiooni. Frustratsioon psüühiline pingeseisund , mis tekib kui inimesel ei õnnestu saavutada oma eesmärki
rõõm, kurbus, viha) kaudu. Emotsioonid kujutavad endast pikemat sündmuste ahelat, mis algav emotsiooni põhjustava olukorraga ja lõpeb emotsiooni avaldamisega, kas näiteks näoväljenduses või mingis muus nähtavas tegevuses. Emotsioonide liigid: 1. Afekt- Lühiajaline tormiliselt kulgev väljapoole (teistele) nähtav emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna. Jaguneb kaheks: 1)positiivne afekt - normaalse afektiivse reaktsioonina rõõmu, heameele, õnnestumise väljendumine, 2)negatiivne afekt - normaalse afektiivse reaktsioonina viha, kurbuse, ärevuse väljendumine. Afektiivse reaktsiooni häired: · apaatia - emotsionaalsed reaktsioonid puuduvad. · hüpopaatia - emotsionaalne reaktsioon on tuimenenud. · afektlabiilsus - reaktsioon pole stiimuliga kooskõlas, emotsionaalne reaktsioon vallandub väga kergelt ja muutub kiiresti.
............................................. 5 2.2 Ärevus .................................................................................................................................... 6 2.3 Stress...................................................................................................................................... 6 2.4 Frustratsioon .......................................................................................................................... 8 2.5 Afekt ...................................................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus ....................................................................................................................... 11 1. EMOTSIOONIDE FUNKTSIOONID 1.1 Emotsioonide otstarve Emotsioon (lad k emovere esile kutsuma, erutama, liigutama) tähistab tundmuse läbielamise
seisundis, mille põhjustas kannatanupoolne vägivald või raske solvamine", §109 ja §37 lg 1p 4, on kõik seotud emotsionaalsete seisunditega ja olid vastustust kergendavad asjaolud. Nüüd KarS §115- provotseeritud tapmine. Kehtiv kriminaalseadus ei räägi kusagil afektist, vaid kasutab õiguslikku määratlust "äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisund", millele psühholoogias vastab termin "füsioloogiline (või psühholoogiline)" afekt. Selline füsioloogilise nimetuse kasutamine tuleneb ajaloost, kui füsioloogilist kasutati patoloogilise vastanduna (ei ole mitte patoloogiline vaid füsioloogiline seisund). Õigusliku määratluse põhiline huvi on nimetatud seisundi vastu seoses tahtefunktsiooni pärssumisega (inimene ei kontrolli enam täielikult oma tegusid). "Vaba tahe" on aga vastutuse eeltingimus. Sellega nõustub ka psühholoogia, et tõepoolest afekti korral väheneb inimese
4. loeng 21.10.11 Teadusliku mälupsühholoogia algus Hermann Ebbinghaus näitas, et õppimist ja unustamist saab eksperimentaalselt ja kvantitatiivselt uurida. Loeng, reede 2. märts. Emotsioonid Emotsioon annab energiat, jõudu, toimekust. Võimaldab selektiivset reageerimist. Emotsioonidel on: 1. subjektiivne psühholoogiline sisu 2. objektiivne neurobioloogiline sisu Emotsioonide liigid: Emotsionaalsed seisundid: meeleolu (nt hüpohondria, raskemeelsus), ärevus, stress, frustratsioon, afekt, kirg; Kirg: tugev, püsiv tundmus, kiindumus, allutab endale isiku tegevuse ja mõtete põhisuuna. Kire positiivsuse määrab selle objekt Ülevus, ahastus, viha hirm, põlgus, rõõm, lõbu, norg, (huumor, nali) Kujundavad tegurid: seisund (PS, füüs), inimesed, edu/ebaedu, objektid/taiesed, loomad, loodus, maastikud, loodusnähtused, muusika, seltskond jne. Kõrgemad tundmused: Armastus, empaatio, patriootilised elamused, katarsis, jm
pisarad, adrenaliininõristus jm. Need reaktsioonid on iseloomulikud üldisele valmisolekuseisundile ega olene sellest, millise tundmusega on tegu. Afekti vaadeldakse kas emotsiooni erijuhuna või eristatakse kui lühiajalisemat, tugevamat ja vähem keerukat. Varem on afektiks nimetatud ainult patoloogilisi seisundeid. Afekt ei pruugi olla kooskõlas isiku kirjeldusega oma tundmuse kohta. Afektiivne reaktsioon võib olla erineva iseloomuga: positiivne afekt, normaalse afektiivse reaktsioonina näiteks rõõmu väljendumine negatiivne afekt, normaalse afektiivse reaktsioonina näiteks viha, kurbuse, ärevuse, hirmu, ehmatuse väljendumine Kirg - sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks; 6
kompott, lillgi, kasski, vattki, ehkki, Kristallselge, metallkonks, parkettpõrand, Ressurss, renessanss, forsseerima, profid, sahariin, professor, hitekt,arhitektuur,arreteerima,asfalt,asfaldi,atentaat,bakalaureus,balansseerima,banaalne,barbaarne,bareljeef,bariton,barjäär,barokne,baseeruma,bestseller,blama Abiturient, absoluutne, abstraktne, afekt, alfabeet, atentaat, barokne, diagramm, diagnoos, daatum, defekt, gigantne, globaalne, grammofon, az,blokaad,bluffima,boheemlane,boiler,botikud,bravuurne,brigadir,brikett,brosüür,daatu,dateerima,defekt,defitsiitne,degenerant,dekadents,deklamatsioon,deklar
KORDAMINE EESTI KEELE SUULISE JA KIRJALIKU VÄLJENDUSE ÕPETUSE EKSAMIKS VÕÕRSÕNADE KIRJUTAMINE H Psüühika Psüühiline Stiihia Stiihiline Papaaha F, S Profid Sefid (selle) pilafi Blufib Mafiooso Dusi (all) Tusi (heli) Afisil (selle) guljasi Guasid (leidis) nisi (need) pastisid tsuvasid Bors Burs Puns Revans Revanseerim a Abstraheerima Ekstraheerima Boheemlane Mahorka (kaks) proffi (seda) seffi (sööb) pilaffi Bluffima Maffia (võtab) dussi (mängib) tussi (seda) afissi (sööb) guljassi Guasse (poeb) nissi (seda) pastissi tsuvasse (selle) borsi Bursi Punsi revansi Almanahh Almanahhid Epohh Epohhil Krahh Mahhinatsioon Psühholoogia Psühhoos Mehhanism Baldahhiin Rahhiit Afekt Aferist Aforism Afäär Efekt Efektiivne Grafiti Ofitsiaalne Ofort Rafineerima Ufo Biograafia Graafika Graafiline Süüfilis (seda) borsi Bursi Punsi revansi Eelistatud on: Mehaanik Mehaanika Mehaaniline Atasee Brosüür D...
vaatlust kõik detailid, ka pisimad · Amneesia mälulünk, ettehaarav või tagasihaarav 13. Mõtlemise operatsioonid · analüüs · süntees · üldistamine · võrdlemine 14. Emotsioonide mõiste ja liigid Emotsioon on subjektiivne elamuslik reageering sise- või välisärritajale. · Meeleolu püsiv foon tegevusele · Ärevus spetsiifiline seisund, mis takistab tegevuse edukust · Stress pinge · Frustratsioon takistusest tulenev viha · Afekt lühiajaline väga tugev emotsioon, mis halvab teadvuse · Kirg pikaajaline väga tugev emotsioon · Nn. kõrgemad tundmused (intellektuaalsed ja esteetilised) · Empaatia sissetundmise võime 15. Meeleolu, afekt, kirg · Meeleolu püsiv foon tegevusele · Afekt lühiajaline väga tugev emotsioon, mis halvab teadvuse · Kirg pikaajaline väga tugev emotsioon 16. Stressi mõiste ja stressorite tüübid Stress pinge 17. Läbipõlemine
1. Abiturient keskkoolilõpetaja 61. Duplikaat (dublikaat) koopia 2. Absoluutne täielik 62. Efekt mõju, mulje (üllatav) 3. Abstraktne kujutatav 63. Eksemplar üksik ese 4. Absurdne võimatu 64. Entsüklopeedia teatmeteos 5. Adekvaatne vastav 65. Fajanss peen valge savi 6. Afekt kontrollimatu tundepuhang 66. Familiaarne liiga tuttavlik 7. Aferist õnnekütt 67. Filigraane peenelt töödeldud 8. Afiss müürileht 68. Forsseerima üle võimendama, kiirendama 9. Akadeemik teadusliku kraadiga isik 69. Fundamentaalne põhiline, põhjapanev 10. Akrobaat võimleja 70. Garaaz autokuur 11
GRUPI TEOORIA Seleta mõiste grupp-Grupp on üksus milles on vähemalt kaks inimest kes üksteist vastastikku mõjutavad ja on sellest teadlikud. Kuidas grupid jaotatakse- Jaotatakse suuruste järgi: väike 2-20, suur-20+. Grupi liikmete vaheliste sidemete tugevuse järgi. Nimeta grupi arengu etapid ja kirjelda ühte neist- Kujunemis faas, Konflikti faas, Ühtekuuluvus faas, koostöö faas. Koostöö- väärtustatakse inimeste isiksuslikke võimeid. Grupp on orjenteeritud eesmärkidele. Üksteise nõuandeid andes ei võta teise pool seda kriitikana. Mis on autoritaalse ja demokraatliku juhi erinevus- autoritaarne on see kes tahab kõik asjad ise korda ajada aga demokraatlik on see kes jagab koos teistega infot, talub kriitikat, grupi liikmeid see juht tunnustab. Seleta mõiste: Staar- on isik kellega on seotud eelkõige kõrgendatud emotsiooni vajadus. Ta on seltskonna hing ja temaga ei hakka igav. Staarile meeldib tähelepanu. Liider- Liider on...
· semantiline mälu tähendustega seotud mälu, paigutatud nn kabineti printsiibil · episoodiline mälu sündmuste järgnevus 10. Emotsioonide mõiste ja liigid -> Emotsioon on subjektiivne elamuslik reageering sise- või välisärritajale. / inimese poolt läbielatud suhtumist maailma ja iseendasse. · Meeleolu pikaajaline ja nõrk foon · Ärevus määramatus, abitus, hirm · Stress pingeseisund (H. Selye) · Frustratsioon ebaedu, takistused (vihatunne) · Afekt lühiajaline kontrollimatu või piiratud kontrolliga emotsioon (teadvusekadu) · Kirg pikaajaline kontrollimatu seisund, väga sügav tunne · Nn. kõrgemad tundmused (intellektuaalsed ja esteetilised) · Empaatia osalustunne, sissetundmine 11. Meeleolu, afekt, kirg -> Meeleolu üldine emotsionaalne seisund, mis mingi aja jooksul annab värvingu inimese elamustele ja tegevustele ning mille põhjust inimene alati ei tunneta.
Emotsioonid Afekt ehk afektiivne reaktsioon ehk tundepurse. Frustratsioon on psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist Meeleolu on püsiv tundmuslik seisund. Kui tundmused on suhteliselt lühiaegsed, siis püsivamat tundmuslikku kesta vaid mõned hetked, aga ärritatud meeleolu võib inimest vallata mitmeid päevi. Kirg - tähendab kannatust, piina) on termin, mida kasutatakse väga tugevate tunnete tähistamiseks mõne asja või inimese suhtes. Kirg on intensiivne emotsioon, vastupandamatu tunne, entusiasm või iha millegi järele. Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroo...
Tänapäeval valitseb seisukoht, et on olemas mingi väike hulk põhiemotsioone ning kõik ülejäänud emotsioonid on nende kombinatsioonid (nn emotsioonide kompleksid). Eristatakse 6 põhiemotsiooni: õnnelikkus, üllatus, kurbus, hirm, viha, vastikus. Emotsionaalsed seisundid: Kõik emotsionaalsed seisundid on oma loomult mööduvad ning tingitud mingist konkreetsetest põhjustest. Emotsiooni tekkekiirus, tugevus ja kestuse alusel eristatakse järgmisi emotsionaalseid seisundeid: meeleolu, afekt, kirg, frustratsioon, ärevus ja stress. Meeleolu mõjutab inimese mõtlemist, käitumist, tegevust jne. Suhteliselt nõrga seisundina kujuneb ta enamasti üsna aeglaselt, aga võib püsida päris kaua. Meeleolu võib inimest iseloomustada (nt on inimene pessimistlik, optimistlik) ent ta sõltub ka olukorrast. Afekti peetakse emotsionaalseks plahvatuseks, sest ta tekib kiiresti, on väga tugev ja kestab lühikest aega. Afektina võidakse üleelada nii positiivsed kui ka negatiivseid emotsioone
tundeelamusena. Emotsioon tundmuse läbielamise konreetne vorm, see on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele Tundmused on olulised psüühilise tegevuse regulaatorid. Neis peegeldub vahetult nähtuste, olukordade ja seisundite tähtsus ja tähendus isendile. Rahuldamata vajadus paneb inimese liikuma, emotsioon annab sellele liikumisele, aktiivsusele energia ja jõu (rõõm, vajadus, afekt jm) või võtab selle ära (ängistus, tusk, mure, hirm jne) Emootsioone mõõtmine ja hindamine 1) Polaarsus (pos/neg) 2) Intensiivsus (tugev/nõrk) 3) Kestvus Liiga madal/kõrge erutustase annavad halva tulemuslikkuse tegevuses. Emotsiooni määr sõltub eelkõige a) vajaduse tugevusest b) isiku informeeritusest olukorrast ja selle olemusest. Emotsioone kutsuvad esile teadmatus ja rahuldamata vajadused. Steenilised e aktiivsed tundmused suurendavad in energiat, muudavad tema elutegevuse
afekt-tundepuhang aferist-petis,õnnekütt areen-esinemisväljak bakalaureus-esimene teaduslik kraad banaalne-labane bareljeef-skulptuur,kus kujutis seisab pinnalähedase kõrgendina baseeruma-tuginema blamaaz-teotus,häbi bravuurne-hoolimatu,uljas brigadir-juht,sõjaväeline auaste daatum-kuupäev defekt-rike puuedegenerant-mandunud isik defitsiitne-haruldane degenerant-mandunud isidk dekadents-allakäik deklamatsioon-ilulugemine delegaat-saadik demograafiline-rahvastikku puutuv desarmeerima-varustama dotatsioon-riiklik juurdemaks eksemplar-üksikese fajanss-peen valge savi filigraanne-peen,viimistletud homogeenne-välimust muutma karakull-lambanahk kineetika-liikumist uuriv teadusharu kontingent-määratud kogus kontseptsioon-vaadete süsteem konverteerima-muutma misjon-kristlik äratustöö nihilism-seaduste mittetunnistamine nivelleerima-tasandama panderoll-postisaadetis paradksaalne-mõistusvastane,absurdne tendents-suunitlus trafaretne-harilik,kulun...
Võimekus mõista religioosseid ja spirituaalseid ideid. 2. Emotsionaalsed seisundid: Eristatakse tekke kiiruse, tugevuse ja kestuse alusel. a) Meeleolu mõjutab inimese mõtlemist, käitumist, tegevust jne. Suhteliselt nõrga seisundina kujuneb meeleolu üsna aeglaselt ja võib püsida kaua. Meeleolu mõjutavad inimese tervislik seisund, elusündmused, teised inimesed, aastaajad, ilm jne. b) Afekt on emotsionaalne plahvatus, mis tekib kiiresti, on väga tugev, kestab lühikest aega, enesekontroll väheneb või kaob. Afekt võib olla sõltuvalt sündmusest positiivne või negatiivne. Vahel inimene hiljem ei mäleta, mis afekti ajal toimus. c) Frustratsioon on pingeseisund, mis tekib, kui inimene ei saa mingi välise takistuse tõttu saavutada oma eesmärki. Rahulolematus ületab inimese talumisvõime ning sellega kaasnevad negatiivsed emotsioonid nt ärritumine või
Emotsioonid Anna Pereskokova Liina Sepp 10.S Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.) Emotsioonide * Südame ja veresoonkonna töös südame töö aeglustub või kiireneb, väljendused inimene punastab või kahvatab, võib tõusta vererõhk. * Hingamises kiireneb või võib ,,hing kinni jääda". * Seedeelundkonna töös ebameeldivate emotsioonide puhul võime kogeda maos raskustunnet, hirmu korral suu kuivab. * Sise- ja välisnõrenäärmete töös adrenaliin suureneb põnevust tundes, kurbuse puhul pisaranäärmete töölehakkamine. Emotsiooni peamised omadused: * Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks; * Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka...
Emotsioonid Margus Lind Madis Paukson Mis on emotsioon? Emotsioon on vaimne ja füsioloogiline seisund, mida seostatakse tundmustega, mõtete ja käitumisega. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Emotsioonide olemus Keemilised ained (hormoonid) ajus mõjutavad emotsioonide teket ja kulgu Neid nimetatakse: Neurotransmitter Neuromediaator Virgatsaine Näiteid Aine Toime Serotoniin Õnn ja rahulolu Dopamiin Rahulolu ja väsimud Puradrenaliin Stress Melatoniin Unetsüklid, stressi vähendamine Histamiin Une...
Vastikus: põlgus, põlastus, halvakspanu, jälestus, vastumeelsus, ebameeldivustunne, ärritus Häbi: süütunne, kohmetus, tusk, alandus, kahetsus Emotsioonide liigid Meeleolu mõjutab inimese mõtlemist, käitumist, tegevust jne. Selle kujunemiskiirus ja muutumine sõltub temperamenditüübist. Meeleolu mõjutavad :inimese tervislik seisund, elusündmused, teised inimesed,aastaajad, ilm Afekt ehk afektiivne reaktsioon ehk tundepurse on (tavaliselt) lühiajaline ja tormiliselt kulgev inimest tervikuna haarav tundmuseväljendus reaktsioonina mingile olukorrale. Kirg on väga tugev ja pika kestvusega emotsionaalne seisund, mis koondab inimese mõtted ja energia teatud eesmärgile. Ärevus on sarnane hirmule, aga tihti puudub täpne ja selge põhjus . See on intensiivne ja häiriv seisund, tugevalt tajutav füüsilises kehas.
vähendades inimese reaalsustaju ja otsustusvõimet, aga põhjustades ka kusepidamatust ja erektsioonihäireid. Ehmatus teeb energia kaootiliseks. Mõjutab neere ja südant. Negatiivsed emotsioonid on vajalikud isiksuse kasvuks. Nad on meie teejuhid. Ja inimesed, kes sind emotsionaalselt kõige enam kõnetavad, on sinu parimad õpetajad arengu teel. Emotsionaalsed seisundid on: Emotsiooni tekkekiiruse, tugevuse ja kestuse alusel: Meeleolu, afekt, kirg, frustratsioon, ärevus ja stress. Emotsioonid annavad meie elule värvi ja rikastavad seda. Emotsioonid on väga võimsad, inimese üle võimust võtnuna, võivad nad hakata inimese käitumist juhtima ning inimene ise võib kaotada selle üle kontrolli. Emotsioonid on meie õpetajad ja me peame õppima neid jälgima ning kuulama. Nad on meiega seni, kuni oleme õppinud end nendega mitte samastama või neid alla suruma, kuni lõpetame ennast nendega sidumast ja
Aberis- Adekvaatne-Sisult kattev Afekt-tundepurse Afiss-kuulutus Anneksioon-teise riigi v selle osa vägivaldne liitmine oma riigi külge Anakronism-vääraegsus Apologeet-isiku vm kaitsja Atentaat-tapmiskatse v tapmine Assamblee-üldkoosolek Avantüür-tegelikke tingimusi mittearvestav üritus, kahtlane ettevõte, seiklus Banaalne-labane, maotu, äraleierdatud, lame Bakalaureus-(akadeemiline kraad); keskkooli lõpetanu Prantsusmaal Blamaaz-häbi(asi), teotus, naeruvääristus Bravuurne-hoogne, uljas, hooplev. Brosüür-köitmata v kerges köites väiketrükis Garderoob-riidehoid Garanteerima-tagama Generatsioon-põlvkond, sugupõlv Genereerima-tekitama, esile kutsuma. Distsipliin-kindlaksmääratud kord; korrale allumine Degenerant-mandunu Dekadents-langus, allakäik, mandumine Desarmeerima-relvastust ja relvajõude vähendama; relvitustama Drastiline-tugevasti mõjuv, rabav Dotatsioon-pealemakse, riigi toetus ettevõttele v asutusele Duplikaat-dokumendi teine eks...
Inimene ja inimsuhted Põhimõisted Emtosioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Liigid: 1. afekt - lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna; 2. kirg - sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks 3. frustratsioon - psüühiline pingeseisund , mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel 4. ärevus - iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne
Grandioosne- Professionaalne- Eutanaasia- suretamisabi Monotoonne- suurejooneline, meisterlik ühetooniline; üksluine, võimas igav Abiturient- Aborigeen- Avangardism- Mänedzer- juht, keskkoolilõpetaja põliselanik vormiuudsust taotlev korraldaja suund Anekdoot-lühike Adekvaatne- Bestseller- menuraamat, Palsam- vaikudest ja nali täiesti vastav, -plaat eeterlikest õlidest sisult kattev koosnev puumahl Annulleerima- Afäär- kahtlane Bravuurne- hoogne, Paradoksaalne- olukord, tühistama, juhtumus, uljas, hooplev järeldus kehtetuks sekeldus tunnistama Arhitekt- Aktsia- osalus Dekadents- langus, Potentsiaaln...
Abiturient keskkoollõpetaja Efekt üllatav mõju, mulje Absoluutne täielik, täiuslik; Entsüklopeedia teatmeteos Abstraktne mõtteliselt üldistatav Fajanss peen valge savi(nõud) Absurdne mõttetu, võimatu Familiaarne tuttavlik; liiga vaba Adekvaatselt täiesti vastavalt käitumisega Afekt tundepuhang Filigraanne peen; viimistletud Aferist õnnekütt, petis Fundamentaalne põhjapanev Afiss, afisi müürileht, kuulutus Garaaz autokuur Akadeemik teadlase aunimetus Garanteerima tagama Akrobaat võimleja Garantii tagatis Alfabeet tähestik Generatsioon põlvkond Alkohol viinapiiritus Globaalne üldine; kogu Maad hõlmav Anekdoot naljalugu Grammatika keeleõpetus Annulleerima tühistama Grammofon plaadimä...
mootoriga, mis vajab kütust. Selleks, et sõiduk hästi sõidaks vajab masinamootor kvaliteetset ja õiget kütust ning kui kütus on mittesobiv ei saa auto edasi liikuda. Seega kütus on emotsioon ja sõiduk on mõtlemine. Selleks, et mõte töötaks hästi ja kiirelt vajab see emotsiooni. Näiteks kui rahuldamata vajadus paneb inimese liikuma, siis emotsioon annab sellele liikumisele jõu või energia (rõõm, afekt,vaimustus jms) või vastupidi, võtab selle ära (mure, hirm, ängistusjt.). Emotsioone võib ka nimetada subjektiivseteks väljendajateks. Emotsiooni võib nimetada teisisõnu signaaliks, mis võimaldab situatsioonide kordudes isikul valmistuda nendeks, kohaneda olukorraga aegsasti enne selle saabumist. Emotsioon (lad k emovere esile kutsuma, erutama, liigutama) on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise või välisärritajale. Emotsioonid moodustavad inimese olemuse põhiosa
tahab; sest mida inimene eelistab, et see oleks tõsi, seda ta pigem usub. Seega ta lükkab tagasi rasked asjad, kannatamatuse tõttu uurimisel; kained asjad, sest need kärbivad lootust; looduse sügavamad asjad, ebausu tõttu; kogemuse valguse, ülbuse ja ebausu tõttu, et ei näiks, et tema mõte tegeleb tühiste ja mööduvate asjadega; paradoksaalsed asjad, rahvahulga arvamuse pärast; lõpuks nakatab ja värvib aru arvututel ja mõnikord tajumatutel viisidel afekt. L Aga kaugelt kõige suurem inimaru takistus ja kõrvalekalle tuleb meelte nüridusest ja kõlbmatusest ja pettustest; sest asjad, mis meeli tabavad, on ülekaalus asjade ees, mis meeli vahetult ei taba, olgugi et need on tähtsamad; seega mõtisklus peaaegu lakkab koos nägemisega; nii et nähtamatutest asjadest on vaatlust vähe või see puudub üldse. Seega jääb kogu kombitavatesse kehadesse suletud vaimude tegevus peitu, ja inimestele märkamatuks
Retsensioon Simon Steen-Andreaseni teosele ,,Dark Dreams" Mina külastasin 20. oktoobril Estonia kontserdisaalis nüüdismuusika festivali raames AFEKT toimuvat kontserti, kus mängis ERSO, kus esitati Austria päritolu kaasaegse helilooja ja multitalendi ühte tähtteost teost ,,Dark Dreams" mis on valminud Berliini Filharmoonikute ja Garnegie Halli ühistellimusel ning seda on võrreldud kui põnevusfilmimuusikaga, kus pinge kruvib ennast järk-järgult üles. Teos on kirjutatud klaverile, sämplerile, videole ja orkestrile. Festival ise toimus küll Tartus, aga ERSO Haridushommiku raames oli mõningaid pärle
) vastastikune viisakus - stikku (kuidas?) istusime lähestikku -likkus (mis?) meeldiv sõbralikkus loodetud heatahtlikkus -lik käändes (missuguses?) heatahtlikus naabris (missugusest?) arglikust tüdrukust afisid guasiga afiss, afisse guass dusi all tsuvasid pole dussi tsuvass blufib profid bluffima proffidel skafander, professor, afekt, efekt, efektiivne, aferist, siffer, maffia, brosüür, eselon, finis, kusett, klisee g, b, d sõna algul baas, daam, gramm võõrtähed farm, sampanja, zlott, zanr pearõhk järgsilbil anarhia, nihilism, katarr pikad täishäälikud järgsilbis konkreetne, kurioosne, nahaalne o järgsilbis paatos, piison, kino, auto tavatud häälikuühendid eufooria, sünekdohh, abstraktne komisjon familiaarne sanatoorium meloodia
· Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. · Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Emotsioone liigitatakse neljaks: · afekt - lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna; · kirg - sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks; · frustratsioon - psüühiline pingeseisund , mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel; · ärevus - iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne
Afekt tundepurse, tormiline tundepuhang Aferist õnnekütt, pettur, avantürist, afäärimeister Afisid, afiss müürileht, kuulutus, plakat Alfabeet tähestik Alliteratsioon sõna alguskaashääliku kordus samas värsis v lauses ambitsioonikas ambitsioonidega, edasipüüdlik, auahne Assamblee täiskogu, üldkoosolek Assonants täishäälikukordus pearõhusilpides assotsieeruma ühinema, seostuma, sidestuma Atasee madalaima ametiastme diplomaat avanss ettemaks Avantüür tegelikke tingimusi mittearvestav üritus, kahtlane ettevõte, seiklus Balansseerima tasakaalu v tasakaalus hoidma, tasakaalu seadma, tasakaalustama ballett balletikunst; muusika saatel etendatav lavatantsuteos. Biograafia elulugu bisnismen ärimees, äritegelane Blokaad piiramine, tõkestamine Borsi, borssi supp Bravuurne hoogne, uljas, ...
Sellel on vaid pealislindsus. Postmodernismis tõrjutakse sügavuse mõtet. · Pole olemas mingisugust reaalsust, saame suhelda ainult pealispindsuse kaudu. · Jamesoni järeldus on see, et ta näeb invidiidide ja individuaalsuse kadumist, sügavamõttelisuse kadu. · Inimesed hakvad kaotama on võimet vastama küsimustele kust nad pärit on, kogu suhtlus inimeste vahel muutub pealispinnaseks. · Waning of affect o Afekt. o Eesti keeles on see sõna tihtipeale tõlgitud kui ,,tunne". o Afekt ei tähenda isikliku tundlust. o Laadina keelne sõna tähendab võimet mõjutada ja olla mõjutatud. o Afekt on midagi prepersonaalselt ehk isiksuse eelselt. o Afekt on teatav liikumine ühest seisundist teise. Puudutab otsesemalt inimkeha, selle suutmist käituda. o Afekt pole isiklik tunne, pole seotud inimesega.
Emotsioonid Argo Kruusmaa Ranno Rentik Sissejuhatus Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Emotsioonide olemasolule põhineb valedetektori tööpõhimõte. Ajalugu Üks esimesi katseid täpsustada inimese emotsionaalseid protsesse on leitud juba AntiikKreeka filosoofi Empedoklese (492 432 eKr) kirjutistest. Tema arvates taanduvad kõik nähtused neljale algomadusele soe/külm ja kuiv/märg. Ajalugu Emotsioonide esimene põhjalikum analüüs on kirja pandud raamatus ''Nikomachose eetika'', milles Aristoteles arutleb emotsioonide rollist seoses vooruste ja pahedega. Tema arvates peaks inimene vältima oma tunnetes äärmusi ja püsima nö keskteel. Ajalu...
abiturient - keskkoolilõpetaja absoluutne - täielik, täiuslik; piiramatu abstraktne - mõtteliselt üldistav; meeltega tajumatu absurdne - mõttetu, võimatu adekvaatselt - täiesti vastavalt, võrdselt afekt - tundepuhang, tugev erutus aferist - õnnekütt, petis afiss, afisi - müürileht, kuulutus akadeemik - kõrgema teadusasutuse liige; teadlase aunimetus akrobaat - võimleja alfabeet - tähestik alkohol - viinapiiritus anekdoot - naljalugu annulleerima - tühistama aplodeerima - käsi plaksutama areen - esinemisväljak arhitekt - ehituskunstnik arhitektuur - ehituskunst arreteerima - vahistama asfalt, asfaldi - maavaik, -pigi atentaat - mõrvakatse bakalaureus - esimene teaduslik kraad balansseerima - tasakaalustama, tasakaalus hoidma banaalne - labane , barbaarne - metsik, toores bareljeef- skulptuur, kus kujutis asetseb pinnalähedase kõrgendina bariton - keskmise kõrgusega meeshääl barjäär-tõke barokne - hilisrenessansi kunstistiilile omane (tu...
Sotsiaalsed suhted ja hoiakud 22.03. Hoiak On õpitud eelsoodumus reageerimaks püsivalt soodsal või ebasoodsal viisil antud objekti, isiku või sündmuse suhtes. Hoiak on õpitud, kestev, seoses positiivse või negatiivse reaktsiooniga(kui mul on eelnev kokkupuude selles vallas ning kui see on olnud neg, siis seda väldin. Kui on neg hoiak kooli suhtes, siis see võib kooli vältimiseni viia või see võib viia diskrimineerimiseni, seksismini,), seos tegevusega Hoiakul on kolm mõõdet 1. Tunnetuslik – uskumused, arvamused 2. afektiivne – emotsionaalne. Kui uskumus on neutraalne. Ma tean, et mõtlen nii, et . emotsionaalne eristabki uskumust, arvamust hoiakust. Sellel on emotsionaalne taust taga. Mulle Meeldib, mulle ei meeldi. 3. käitumuslik – neg hoiak kooli vastu, väldin seda. Neg hoiak erinevate eagruppi kuuluvate indiviidide osas ja käitungi nii, et see väljendub eristumisest käitumisega, kuida skäitun nt vanemaealiste suhtes. Hoiakul on seo...
Mälu liigid.Lähtealusest olenevalt liigitatakse mälu mitmel viisil. Materjali mälus säilitamise aja järgi eristatakse sensoorset, primaarset ja sekundaarset mälu.TABEL. Meeleelundite kaudu tulev inf. salvestatakse automaatselt sensoorsesse mällu, kus see vähem kui sekundi jooksul sorteeritakse. Ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab unustamine kohe peale info vastuvõtmist. Primaarses, ehk lühiajalises mälus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Unustamist põhjustab uue info lisandumine. Primaarse mälu kestus on vaid mõned sekundid. Sekundaarses ehk pikaajalises mälus materjal kaua, kas või aastakümneid. Selle mälu maht on suur, aga aeglasem kui primaarse mälu puhul. Unustamine toimub sekundaarses mälus interferentsi tõttu. Püsimälus on liigitamine. Püsimälu puhul sõltub liigutus mälus sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisist. Sel ...
Emotsiooni tekitab mingi sündmus,isik või hinnang,mis puudutab või võib puudutada meie vajadusi või väärtusi.Tähelepanu keskendumine emotsionaalsele sündmusele tagab selle äratundmise ja kognitiivse hinnangu,ning see hinnang määrab omakorda emotsionaalse protsessi edasise kulgemise. 1.3 Emotsioonide liigid Sõltuvalt tundmuste kiiruse,jõu ja püsivuse kombinatsioonidest eristatakse mitmesuguseid emotsionaalseid seisundeid: - meeleolu, - ärevus, - stress, - frustratsioon, - afekt, - kirg. Emotsionaalsetes seisundites,mis on kõik mööduvad,avalduvad nii inimese karakteersed iseärasused kui ka juhuslikud ja inimesele üldjuhul mitteomased psüühilised ilmingud. 2.VAIMSE TERVISE HÄIRED 2.1 Psühhosomaatilised häired Psühhosomaatiline tähendab "vaimu ja keha vastastikusel mõjul toimuv" ning psühhosomaatilise uurimise lähtekohaks ongi psüühiliste ja füüsiliste talitluste omavaheline lahutamatu seos.Psüühilise heaolu aluseks on rahuldav või hea minapilt
Suur osa agressiivsest käitumisest on FRUSTRATSIOONI TULEMUS. Agressiivsele reageerimisele viib frustratsioon enamasti siis, kui frustreeritud isik tajub takistusi seadnute või takistuseks osutunute käitumist enda suhtes SIHILIKULT pahatahtlikuna. AFEKT ehk tugeva hingelise erutuse seisund- lühiajaline, jõuline, tormiliselt kulgev, plahvatuslik tundepuhang, mis enamasti ilmneb reaktsioonina teatud ärritajatele või mõjuritele. Füüsiline afekt – kui ajutine raske psüühikahäire, mis tabab normaalset inimest nagu gripp. Patoloogiline afekt – tekib haiguslikul foonil, ülitugev emotsionaalne reaktsioon, kus teadvus on sügavasti häiritu. 4. ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA 4.1 ISIKSUSE MÕISTE JA TEOORIAD Isiksust võib defineerida kui järjepidevat tundeelu ja motivatsiooni omadustes väljenduvate individuaalsete erisuste kogumit. Tüpologiseeriv lähenemine oli tuntud juba antiikajal, mil eristati nelja
Emotsioonide funktsioonid? Tahe on teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus. Emotsioon on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele. Aktiivsed tundmused meeleolu jõuline, virgas. Asteenilised e passiivsed tundmused järgnevad ülekoormusele, konfliktidele, haigusele. Emotsioone saab kirjeldada kolme mõõdu järgi intensiivsus, polaarsus, kestus. Liigid: meeleolu, ärevus, stress, frustratsioon, afekt, kirg. Emotsiooni roll on tulenevalt situatsioonist tekitada positiivseid (rõõmu-, rahulduse-, heaolutunne) või negatiivseid tundeid (ärevus, hirm, kurb, süütunne, viha, häbi). Emotsioonide funktsioonid on vaimsed ning on seotud tunnete ja mõtlemisprotsesside afektiivsete komponentidega. 9. Õppimise erinevaid käsitlusi (nt biheivioristlik, kognitiivne). 10. Isiksuse erinevad käsitlused (psühhodünaamilised teooriad, tunnusjoonte
jne...Suhteliselt nõrga seisundina kujuneb ta enamasti üsna aeglaselt, aga võib püsida kaua. Mõnikord tekib meeleolu märkamatult mitme iseenesest vähese tähtsusega sündmuse koosmõjul. Meeleolu võib iseloomustada inimest, ent ta sõltub ka olukorrast. Tegureid, mis mõjutavad meeleolu on palju: Inimese tervislik seisund, elusündmused, teised inimesed, aastaajad , ilm jne... Afekt – Seda peetakse emotsionaalseks plahvatuseks, kuna see tekib kiiresti, on väga tugev ning kestab lühikest aega. Ta avaldub otsekohe ja väliselt, seega on raske varjata. Selles seisundid võidakse sooritada kahetsusväärseid tegusid, kuna selles seisundis kaob inimese enesekontroll. Tuleb ette ka haiguslikke afektiseisundeid , kus inimene hiljem ei mäleta mitte midagi, mis toimub afekti ajal.
MOTIVATSIOON Motus-liikumapanev jõud/tung/aje. Motivatsioon-vajadus või soov, mis on käitumise tõusujõuks ja suunab seda eesmärgi poole. ( vajadus-> paneb otsima parimaid lahendusi/võimalusi) Motivatsioon(asjaolude kogum)=motiiv(üks kindel asjaolu) Üldjuhul on kõikide motiivide tuvastamine raske, tuleks rääkida pigem motivatsioonist. (Enesetapp:bioloogil. tegurid, psühholoogil. tegurid, sotsiaalsed tegurid, kultuurilised tegurid) MOTIVATSIOONI TEKITAVAD VAJADUSED 1. Füsioloogilsed vajadused- oluline ellujäämise aspektis 2. Psühholoogilised vajadused- oluline psühholoogiline heaolu 3. Sotsiaalsed vajadused- seotud enese teostamisega antud kultuuris heakskiidetud moel( omandad kultuuriga, mis määrab, mida vajad alates riietest)(haridusest->ümbermaailmareisini) Kultuur määrab ka füsioloogilisi vajadusi( söömise, seksimise osas). Tõenäoliselt vaid hingamisvajadus pole kultuuriga seotud. AKTIVATSIOONITEOORIAD...
Psühholoogiateaduse definitsioon Psühholoogia on teadus, mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajaja Wilhelm Wundt Kehamahlade teooria rajaja ja milles teooria seisnes Teooria rajas vanakreeka arst Hippokrates ja ta töötas välja kehamahlade teooria, mille järgi määravad inimese temperamenditüübi ülekaalus olev kehamahl. Humansitliku psühholoogia rajajad ja nende veendumused inimese olemuses Humanistliku psühholoogia rajajad on Carl Rogers ja Abraham Maslow. Nad lähtusid veendumusest et inimene on positiivne, loov ja arengut taotlev. Mida rõhutas Freud isiksuse arengus ja missuguseid meetodeid kasutas alateadlike protsesside uurimiseks psühhoteraapias Ta rõhutas alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste aastate mõju isiksuse arengule. Psühhoteraapias kasutas alateadlike protsesside uurimiseks hüpnoosi, unenägude analüüsi ja vabade assotsiatsioonide meetodit...
Tunde jaoks on vaja biograafilisust. Neid osatakse nimetada. Emotsioonid: sotsiaalsed. Tunde esitamine. Erinevalt tunnetest on emotsioonidel võimalik ka teesklus. Emotsioone esitatakse teiste jaoks, väga tihti esinetakse. Esitatakse avalikult. Antakse küll edasi oma tundeid, aga oodatakse teistelt mingeid reaktsioone. afektid: prepersonaalsed. Kõige abstraktsemad. Puudub kindel vorm ja struktuur. Potentsiaalsus. Afekti ei saa keeles realiseerida. Teadvuse eelne, teadvuseväline. Afekt avaldub sisi, kui füüsisega midagi juhtub. Näoilmed ja kehapinged. Intensiivsuse avaldused. Täiskasvanuks saamine tähendab seda, et me õpima oma emotsioonide väljendamist kontrollima. Me õpime afekti suunama, afektide kaudu saavad tunded oma intensiivsuse. Nende kaudu me tundeid tunnemegi. Afekt on miski, mis liigub kehade vahel, on võimelik ühelt kehalt teisele liikuma. Muusikal on olemas afektiivne omadus, afekt on nakkav, primaarne, algne. Afekt ei tähista midagi, sellel pole sisu
(eeldusel, et takistusi tajutakse sihilikena.) Frustratsiooniga kaasneb neg emotsioon, väga tüüpiline frst tagajärg on aggressioon. Frustratsioonitaluvus: kohanemisvõime, elamuste transformeerimisvõime, ratsionalisatsioonm sotsiaalne aktiivsus, kindlameelsus, eneseväärikus. Frustratsioonile on kalduvamad impulsiivsed inimesed. AFEKT (tugev hingelise erutuse seisund): lühiajaline, jüuline, tormiliselt kulgev, plahvatuslik reaktsioon. 2 afekti mõistet: 1) Patoloogiline afekt (haiguslikul pinnal) teadvus häirunud, mälulüngad; oma tegude tähenduse mõistmine häiritud; kontroll puudub (süüdimatusemi kvalifitseeritav; psühhiaatria kompetents). Afekti mõistesse suhtutakse MISTAHES AFEKT ON PATOLOOGIA!!! 2) ,,füsioloogiline" afekt (Serbski) (tegel. Psühhol.) (säilib võime mõista oma tegude tähendust ha neid juhtida, kuid see võime on piiratud). Täiesti normaalne käitumine
Reklaamipsühholoogia - Psühholoogia haru, mille raames rakendatakse üldisi psühholoogia seaduspärasusi inimese kui reklaami vastuvõtja käitumise analüüsimiseks, seletamiseks, ennustamiseks ning reklaamide ja inimtüüpide liigitamiseks - Psühholoogia oskusteabe rakendamine reklaami efektiivsuse tõstmiseks. Reklaamipsühholoogia tegeleb järgmiste mõistetega: hoiak, taju, mõjustamine, mõtlemine, otsustamine jne Ei ole isoleeritud valdkond – seotud pm kõigega. Reklaamitegevuse peamine fookus tänapäeval on brändiloome. Bränd – kokkuvõtvalt tootele omistatavad isiksuseomadused ning visualisatsioon. Peale Teist maailmasõda Kuni tänaseni on kaks peamisr teaduspõhist lähenemist: 1) Sotsio-kognitiivne – toetus sotsiaalpsühholoogia ja kommunikatsiooniteooriatele; 2) Psühhoanalüütiline, pertseptuaalne lähenemine – Freudi, Jungi töödele (instinktid, ...
Reklaamipsühholoogia - Psühholoogia haru, mille raames rakendatakse üldisi psühholoogia seaduspärasusi inimese kui reklaami vastuvõtja käitumise analüüsimiseks, seletamiseks, ennustamiseks ning reklaamide ja inimtüüpide liigitamiseks - Psühholoogia oskusteabe rakendamine reklaami efektiivsuse tõstmiseks. Reklaamipsühholoogia tegeleb järgmiste mõistetega: hoiak, taju, mõjustamine, mõtlemine, otsustamine jne Ei ole isoleeritud valdkond seotud pm kõigega. Reklaamitegevuse peamine fookus tänapäeval on brändiloome. Bränd kokkuvõtvalt tootele omistatavad isiksuseomadused ning visualisatsioon. Peale Teist maailmasõda Kuni tänaseni on kaks peamisr teaduspõhist lähenemist: 1) Sotsio-kognitiivne toetus sotsiaalpsühholoogia ja kommunikatsiooniteooriatele; 2) Psühhoanalüütiline, pertseptuaalne lähenemine Freudi, Jungi töödele (instinktid, ...
Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees ja neuroni hüpotees (mida kumbki tähendab). · Aju hüpotees idee, et käitumise allikaks on aju. · Neuroni hüpotees idee, et aju struktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuron. Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Aju hierarhiline ülesehitus: Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid. Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perifeerne NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel 2.1 Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN: juhib impulsid retseptoritelt KNS-i 2.2. Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse 2.2.1 Somaatiline e tahtlik (signaalid KNS-st lihastesse 2.2.2. Autonoomne NS; ST...
Viha toidab iseennast, mis tähendab , et kui me valame välja viha, siis muutume me veel vihasemaks. Viha väljanäitamine põhjustab ka probleeme inimestevahelistes suhetes. 38) Võimete kolm tasandit. Neid tuleb arendada 1) Andekus (kõige madalam) 2) Talent (keskmine) 3) Geenius/geniaalsus (kõige kõrgem) Võimeid omavate inimeste erakordsed tulemused on suure ja järjekindla töö tulemus. 40) Oska kirjeldada emotsionaalseid seisundeid, põhjustajaid (meeleolu, afekt, kirg) Emotsiooniseisundi Tekkekiirus Tugevus Kestus Põhjustajad d Meeleolu Suhteliselt suhteliselt nõrk Suhteliselt Ilmastik, tervis, aeglane päris kaua teised inimesed Afekt Tekib kiiresti Väga tugev Lühikest aega Katastroof, nägemine,
· Kultuuriti on see erinev, kuidas enda emotsioone väljendatakse · Mehed ei nuta nii palju kui naised · Venelased on emotsionaalsemad kui eestlased o Nt sünnitusel karjusid venelased:" Stalin pomogi!" 1. Meeleolu a. Pikaajalisem emotsionaalsem seisund b. Sõltub olukorrast ja tähtsamatest sündmustest c. Kui midagi on halvasti, siis ei tunta ennast õnnelikult d. Mõnedel on kalduvus positiivsele mõtlemisele 2. Afekt a. Väga tugev erutusseisund b. Emotsionaalne plahvatus, kus kaob enesekontroll c. Ei suuda kontrollida nägu ja liigutusi jne, võib esineda mälulünki jms 3. Kirg a. Tugev ja pika kestusega emotsionaalne seisund b. On seotud mingi konkreetse objekti või eesmärgiga c. Nt markide kogumise eest on mõned suuri summasid välja käia 4. Frustratsioon a. Tugev lühiajaline erutus b. Psüühiline pingeseisund c
Mitmed uuringud kinnitavad, et jälitusluuludega inimesed annavad oma luuludele sagedamini järele kui teiste luulude puhul antakse. Uuringud näitavad, et jälitusluuluga inimestest on 25% püüdnud end kaitsta. See tõestus annab kinnitust väitele, et kasutatakse kaitsekäitumisi. Jälitusluulule järeleandmist seostatakse luuluga seotud hirmu või ärevusega. Jälitusluuludega käivad jällegi teistest luuludest enam kaasas negatiivne afekt ja kalduvus tegutseda. Jälitusluulu, afekti ja tegutsemise vahel on järelikult järgmised seosed: halba kartev uskumus tekitab ohutunde, mis toob endaga kaasa ärevuse, mis omakorda sunnib inimese tegutsema, et püüda ohtu vähendada. Kokkuvõttes võib öelda, et ei ole ühest vastust, kas jälitusluuluga inimesed kasutavad või ei kasuta kaitsekäitumisi. Et asjasse selgust tuua, korraldati uurimus, mis viidi läbi intervjuude vormis. Uurimuses osales 25 inimest. TULEMUSED